SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Vastavalt nõukogu antud volitustele[1] alustas Euroopa Komisjon Madagaskari Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamise üle. Läbirääkimiste tulemusena parafeerisid läbirääkijad 19. juunil 2014 uue protokolli. Uus protokoll hõlmab nelja-aastast ajavahemikku alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast, milleks on artikli 15 kohaselt protokolli allkirjastamise kuupäev, mis toimub kõige varem 1. jaanuaril 2015.

Lepingu protokolli peamine eesmärk on sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Madagaskari Vabariigi kalapüügipiirkonnas, järgides piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni ja India Ookeani Tuunikomisjoni haldusmeetmeid ning kui see on asjakohane, siis kalavarude kasutamata ülejäägi piires. Komisjon võttis muu hulgas aluseks sõltumatute välisekspertide koostatud järelhindamise tulemused.

Partnerluslepingu üldine eesmärk on tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik säästva kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse arenguks Madagaskari Vabariigi kalapüügipiirkonnas.

Eelkõige on protokolliga ette nähtud kalapüügivõimalused järgmiste kategooriate puhul:

· 40 tuunipüügiseinerit,

· 32 pinnaõngejadalaeva mahutavusega üle 100 GT,

· 22 pinnaõngejadalaeva mahutavusega 100 GT või alla selle.

Sellest lähtuvalt teeb komisjon nõukogule ettepaneku võtta Euroopa Parlamendi nõusolekul uus protokoll oma otsusega vastu.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Huvitatud isikutega konsulteeriti ajavahemikku 2013–2014 hõlmanud protokolli hindamise raames. Liikmesriikide ekspertidega konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Konsultatsioonid kinnitasid huvi Madagaskari Vabariigi kalandusprotokolli jätkumise vastu.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesolevat menetlust alustati paralleelselt menetlustega, mis hõlmavad nõukogu otsust protokolli enda ajutise kohaldamise kohta ja nõukogu määrust, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

4.           MÕJU EELARVELE

1 566 250 euro suurune rahaline toetus protokolli kahel esimesel aastal ja 1 487 500 euro suurune rahaline toetus kahel järgmisel aastal jaguneb järgmiselt a) 866 250 euro suurune summa protokolli kahel esimesel aastal ja 787 500 euro suurune summa kahel järgmisel aastal juurdepääsuks 15 750 tonni suurusele viitetonnaažile ja b) 700 000 euro suurune eritoetus Madagaskari Vabariigi kalandussektori poliitika arendamiseks. Toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele ja eelkõige Madagaskari Vabariigi vajadustele võitluses ebaseadusliku kalapüügi vastu.

2014/0318 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu võttis 15. novembril 2007 vastu määruse (EÜ) nr 31/2008, milles käsitletakse kalandussektori partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahel[2].

(2)       Nõukogu volitas komisjoni pidama läbirääkimisi uue protokolli üle, millega nähakse ette Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Komoori Liidu jurisdiktsiooni all olevas kalapüügipiirkonnas. Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 19. juunil 2014 uus protokoll.

(3)       Selleks et liidu laevad saaksid kalapüügitegevust jätkata, on uue protokolli artikliga 15 ette nähtud, et kumbki lepinguosaline võib lepingut ajutiselt kohaldada alates selle allkirjastamise kuupäevast ja kõige varem alates 1. jaanuarist 2015.

(4)       Tuleks lubada uue protokolli allkirjastamine ja selle ajutine kohaldamine seni, kuni protokolli ametlikuks sõlmimiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) allkirjastamine kiidetakse liidu nimel heaks, tingimusel et kõnealune protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat peab andma protokolli üle läbirääkimisi pidava(te)le isiku(te)le täielikud volitused protokolli allkirjastamiseks, tingimusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

Protokolli kohaldatakse kooskõlas protokolli artikliga 15 ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast ning kõige varem alates 1. jaanuarist 2015 kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus:

Nõukogu otsuse ettepanek: Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

11. – Merendus ja kalandus

11.03 – Kohustuslikud osamaksud piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidele, muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja säästva kalanduse kokkulepete raames

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

              1.4.    Eesmärk (eesmärgid)

              1.4.1  Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Läbirääkimiste pidamine ja kalanduskokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega vastab üldisele eesmärgile võimaldada Euroopa Liidu kalalaevade juurdepääs kolmandate riikide majandusvööndis asuvatele kalapüügipiirkondadele ning arendada nende riikidega partnerlussuhteid, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist ELi vetest väljaspool.

Säästva kalanduse partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustele (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).

              1.4.2  Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr 1

Aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool ELi asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega partnerluslepinguid kooskõlas teiste Euroopa poliitikavaldkondadega.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Merendus ja kalandus, luua raamistik liidu laevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalanduse kokkulepped) (eelarverida 11.03.01).

              1.4.3  Oodatavad tulemused ja mõju

Protokolli sõlmimine aitab säilitada Euroopa laevade kalapüügivõimalusi Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

Rahalise toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise abil aitab protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja säilitada, eelkõige teostada kontrolli ebaseadusliku kalapüügi üle ja selle vastu võidelda.

              1.4.4  Tulemus- ja mõjunäitajad

Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (aastas kasutatud kalapüügilubade protsendi suhe protokolliga pakutud võimaluste suhtesse).

Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubandusliku väärtuse analüüs.

Kaasa aitamine ELi tööhõivele ja lisandväärtuse loomisele ning ELi turu stabiliseerumisele (muude säästva kalanduse partnerluslepingutega saavutatud tasemel).

Tehniliste kohtumiste ja ühiskomiteede koosolekute arv.

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.5.1  Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ajavahemikku 2013–2014 hõlmav protokoll kaotab kehtivuse 31. detsembril 2014. Uut protokolli hakatakse kava kohaselt ajutiselt kohaldama alates 1. jaanuarist 2015. Et tagada kalapüügitegevuse jätkumine, alustati käesoleva menetlusega paralleelselt menetlust, et võtta nõukogus vastu otsus protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta.

Uus protokoll tagab raamistiku Euroopa kalalaevastiku püügitegevuse paremaks korraldamiseks Madagaskari Vabariigi kalapüügipiirkonnas ja võimaldab Euroopa laevaomanikel taotleda püügilube kala püüdmiseks Madagaskari Vabariigi kalapüügipiirkonnas. Lisaks sellele aitab uus protokoll tugevdada ELi ja Madagaskari Vabariigi vahelist koostööd säästva kalanduspoliitika arengu edendamiseks. Protokolliga on ette nähtud laevade jälgimine laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil ja püügiandmete edastamine elektrooniliselt. Seni kuni elektroonilised süsteemid saavad töökorda, suurendatakse püügiandmete ja püügikoormuse andmete edastamise sagedust tavakanaleid pidi. Tõhustatud on valdkondlikku abi, et aidata Madagaskari Vabariigil tulla toime sadamariigi kontrolli alaste rahvusvaheliste kohustustega.

              1.5.2  Euroopa Liidu sekkumise lisandväärtus

Uue protokolli puhul võimaldaks ELi mittesekkumine sõlmida eraviisilisi lepinguid, mis ei suurenda kolmandate riikide võimekust kalavarude haldamisel ega anna mingit tagatist kalapüügi jätkusuutlikkuse kohta Samuti loodab Euroopa Liit, et protokolli abil jätkab Madagaskari Vabariik ELiga veelgi tõhusamat koostööd kalavarude haldamise ja ebaseadusliku kalapüügi vastase võitluse valdkonnas.

              1.5.3  Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Eelmise protokolliga ELi teatavat liiki kalalaevadele antud kalapüügivõimaluste alakasutamise tõttu otsustasid lepinguosalised kalapüügivõimalusi vähendada. Vastavalt reformitud ühisele kalanduspoliitikale, mille põhimõtteid kohaldati muude protokollide puhul, mille üle hiljuti India ookeani kontekstis läbirääkimisi peeti, on suurenenud Euroopa Liidu poolsete majandustegevuses osalejate panus kalavarudele juurdepääsu võimaldavas rahalises toetuses, mida makstakse kolmandatele riikidele (partnerriigid), ning Euroopa Liidu poolne panus on vähenenud. Valdkondlikku abi on suurendatud, arvestades varasemaid elluviidud programme ja Madagaskari Vabariigi vajadusi seoses kalapüügi haldamisega.

              1.5.4  Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Säästva kalanduse partnerluslepingute raames eraldatavad summad moodustavad kolmandate riikide (partnerriikide) eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Samas on säästva kalanduse partnerluslepingute sõlmimise ja järelevalve üks tingimus, et osa eraldistest peab olema suunatud riigi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse elluviimisele. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude rahastamisallikatega, mida rahvusvahelised rahastajad pakuvad riigi tasandi kalandusvaldkonna projektide ja/või programmide rakendamiseks.

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

Piiratud kestusega ettepanek/algatus

     Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2015 kuni 31.12.2018.

     Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2015–2018

              1.7.    Kavandatud eelarve täitmise viisid

Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, koostöös Mauritiusel asuva kalandusatašeega ja Euroopa Liidu Madagaskari delegatsiooniga) tagab protokolli elluviimise korrapärase järelevalve, eriti seoses ettevõtjatepoolse täitmise ja püügiandmetega.

Lisaks sellele on säästva kalanduse partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee iga-aastane kohtumine, kus komisjon ja kolmas riik teevad kokkuvõtte lepingu ja selle protokolli elluviimisest ning ajakohastavad vajaduse korral kavandamist ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.2.1  Välja selgitatud ohud

Kalandusprotokolli koostamisega kaasnevad teatavad ohud, eelkõige seoses valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summadega (puudulik kavandamine). Madagaskari Vabariigi puhul kõnealuseid probleeme protokolliperioodil 2013–2014 ei täheldatud.

              2.2.2  Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Ette on nähtud ulatuslik dialoog valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodite osa on ka protokolli artikli 6 lõikes 3 osutatud tulemuste ühine analüüs.

Lisaks sellele on protokolliga ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.

              2.3.    Pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Komisjon kohustub pidama Madagaskari Vabariigiga poliitilist dialoogi ning tegema pidevat koostööd, et parandada lepinguga reguleeritavaid valdkondi ja tugevdada ELi osalust kalavarude säästvas majandamises. Komisjoni poolt säästva kalanduse partnerluslepingu raames makstavate kõikide summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarve- ja finantsmenetlusi. See võimaldab eelkõige selgitada täpselt välja kolmandate riikide arvelduskontod, kuhu rahaline toetus makstakse. Asjaomase protokolli puhul on artikli 4 lõikega 4 ette nähtud, et rahaline toetus tuleb tervikuna maksta Madagaskari Keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus…...…] || Liigendatud/liigendamata ([3]) || EFTA riigid[4] || Kandidaatriigid[5] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

2 || 11.0301 Luua raamistik liidu laevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalanduse kokkulepped) || Liigendatud assigneeringud || EI || EI || EI || EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

(ei kohaldata)

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1  Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Number 2 || Loodusvarade kaitse ja majandamine

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat || || || Aasta N[6] 2015 || Aasta N+1 2016 || Aasta N+2 2017 || Aasta N+3 2018 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || ||

Eelarverida nr 11.0301 || Kulukohustused || 1. || 1,566 || 1,566 || 1,488 || 1,488 || 6,108

Maksed || 2. || 1,566 || 1,566 || 1,488 || 1,488 || 6,108

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[7] || || || || ||

Eelarverida nr 11.010401 || || 3. || 0,042 || 0,042 || 0,042 || 0,092 || 0,218

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+3 || 1,608 || 1,608 || 1,530 || 1,580 || 6,326

Maksed || =2+3 || 1,608 || 1,608 || 1,530 || 1,580 || 6,326

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 4. || 1,566 || 1,566 || 1,488 || 1,488 || 6,108

Maksed || 5. || 1,566 || 1,566 || 1,488 || 1,488 || 6,108

ŸEriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || 6. || 0,042 || 0,042 || 0,042 || 0,092 || 0,218

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+6 || 1,608 || 1,608 || 1,530 || 1,580 || 6,326

Maksed || =5+6 || 1,608 || 1,608 || 1,530 || 1,580 || 6,326

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: (ei kohaldata)

ŸTegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 4. || || || ||

Maksed || 5. || || || ||

ŸEriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || 6. || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1 kuni 4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+6 || || || ||

Maksed || =5+6 || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[8] 2015 || Aasta N+1 2016 || Aasta N+2 2017 || Aasta N+3 2018 || KOKKU

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat

ŸPersonalikulud || 0,059 || 0,059 || 0,059 || 0,059 || 0,236

ŸMuud halduskulud || 0,010 || 0,010 || 0,010 || 0,010 || 0,040

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,276

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,276

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[9] 2015 || Aasta N+1 2016 || Aasta N+2 2017 || Aasta N+3 2018 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1 kuni 5 KOKKU || Kulukohustused || 1,677 || 1,677 || 1,599 || 1,649 || 6,602

Maksed || 1,677 || 1,677 || 1,599 || 1,649 || 6,602

3.2.2      Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid || || Aasta N 2015 || Aasta N+1 2016 || Aasta N+2 2017 || Aasta N+2 2018 || KOKKU

VÄLJUNDID

Liik[10] || Keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[11]... || || || || || || || || || ||

– Juurdepääs kalapüügipiirkonnale || Maht (tonnides) || N ja N+1: 55 eurot/tonn || 15 750 || 0,866 || 15 750 || 0,866 || 15 750 || 0,788 || 15 750 || 0,788 || 63 000 || 3,308

N+2 ja N+3: 50 eurot/tonn

– Valdkondlik toetus || Aastane toetus || 0,300 || 1 || 0,700 || 1 || 0,700 || 1 || 0,700 || 1 || 0,700 || 4 || 2,800

Erieesmärk nr 1 kokku || || 1,566 || || 1,566 || || 1,488 || || 1,488 || || 6,108

KULUD KOKKU || || 1,566 || || 1,566 || || 1,488 || || 1,488 || || 6,108

              3.2.3  Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

                        3.2.3.1 Ülevaade

Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N [12] 2015 || Aasta N+1 2016 || Aasta N+2 2017 || Aasta N+3 2018 || KOKKU

RUBRIIK 5 KOKKU || || || || ||

Personalikulud || 0,059 || 0,059 || 0,59 || 0,059 || 0,236

Muud halduskulud || 0,010 || 0,010 || 0,010 || 0,010 || 0,040

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,276

Mitmeaastase finantsraamistiku[13] RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud || || || || ||

Personalikulud || 0,036 || 0,036 || 0,036 || 0,036 || 0,144

Muud halduskulud || 0,006 || 0,006 || 0,006 || 0,056 || 0,074

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 0,042 || 0,042 || 0,042 || 0,092 || 0,218

KOKKU || 0,111 || 0,111 || 0,111 || 0,161 || 0,494

Haldusassigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse raames, arvestades eelarvepiirangutega.

                        3.2.3.2 Hinnanguline personalivajadus

Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta N 2015 || Aasta N+1 2016 || Aasta N+2 2017 || Aasta N+3 2018

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || || || ||

|| || || ||

11 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0,30 || 0,30 || 0,30 || 0,30

11 01 01 02 (delegatsioonides) || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[14] || || || ||

11 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) || 0,15 || 0,15 || 0,15 || 0,15

11 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || ||

11 01 04 01 [15] || – peakorteris[16] || || || ||

– delegatsioonis || 0,25 || 0,25 || 0,25 || 0,25

Muud eelarveread (täpsustage) || || || ||

KOKKU || 0,7 || 0,7 || || 0,7

11 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Säästva kalanduse partnerluslepingu (uue) läbirääkimisprotsessi haldamine ja järelevalve, läbirääkimiste tulemuste institutsioonidepoolse heakskiitmisprotsessi haldamine ja järelevalve; kehtiva säästva kalanduse partnerluslepingu haldamine, sealhulgas pidev rahandus- ja tegevusalane järelevalve; kalapüügilubade haldamine. Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ametnik + üksuse juhataja või üksuse juhataja asetäitja + sekretariaaditeenused: üldise hinnangu kohaselt 0,45 täistööajale taandatud töötajat aastas. Ühiku maksumus         132 000 eurot aastas Kulude arvestamine:    0,45 töötajat aastas x 132 000 eurot aastas Kulud kokku               59 400 eurot => 0,059 miljonit eurot

Koosseisuvälised töötajad || Järelevalve valdkondliku toetuse andmise üle – lepinguline töötaja delegatsioonis (Mauritius): üldise hinnangu kohaselt 0,25 täistööajale taandatud töötajat aastas. Ühiku maksumus         145 000 eurot aastas Kulude arvestamine:    0,25 täistööajale taandatud töötajat aastas x 145 000 eurot aastas Kulud kokku               36 250 eurot => 0,036 miljonit eurot

              3.2.4  Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5  Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

[1]               Vastu võetud 14. aprillil 2014 põllumajandus- ja kalandusnõukogu poolt.

[2]               ELT L 15, 18.1.2008, lk 1.

[3]               Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[4]               EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[5]               Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[6]               Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[7]               Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[8]               Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[9]               Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[10]             Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[11]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[12]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[13]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[14]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[15]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[16]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

LISA

Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1 Reguleerimisala

1.            Kalandussektori partnerluslepingu artikli 5 kohaselt eraldatud kalapüügivõimalused kehtestatakse järgmiste liikide osas:

perekonda tuunid (Thunnus) kuuluvad ja nendega samaväärsed liigid (tuunid, pelamiidid, makrellid, purikalalased, mõõkkalad), tuunilaadsed liigid ja India Ookeani Tuunikomisjoni hallatava kalapüügi raame toimuv kalapüük välja arvatud

· rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud liigid,

· mille täielik või osaline pardal hoidmine, lossimine, ümberlaadimine või ladustamine on India Ookeani Tuunikomisjoni poolt keelustatud, eelkõige perekonda Alopiidae ja perekonda Sphyrnidae kuuluvad liigid,

· samuti liigid Cethorinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharinus falciformis, Carcharinus longimanus,

· 40 tuunipüügiseinerile ja

· 32 pinnaõngejadalaevale mahutavusega üle 100 GT,

· 22 pinnaõngejadalaevale mahutavusega 100 GT või alla selle.

2.          Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 8 ja 9 osutatud tingimustel.

Artikkel 2

Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 3

Käesoleva protokolli rakendamise põhimõtted ja põhieesmärgid

1.            Lepinguosalised kohustuvad edendama Madagaskari kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki kõnealuses piirkonnas kala püüdvate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel. Kõikidele välismaistele tööstusliku püügiga tegelevatele laevadele, kes püüavad Madagaskari kalapüügipiirkonnas Euroopa Liidu laevadega sarnastel tehnilistel tingimustel, kohaldatakse 2. liites osutatud kõiki kalapüügilubade väljaandmist reguleerivad tehnilisi meetmeid, mis käsitlevad kalavarude säilitamist.

2.            Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut kohaldatakse kooskõlas Cotonou lepingu artikliga 9, milles käsitletakse olulisi osi, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava, jätkusuutlikku arengut ning keskkonna jätkusuutlikku ja säästvat haldamist.

Artikkel 4 Rahaline toetus

1.            Kogu artiklis 2 osutatud ajavahemikuks on kalandussektori partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahalise toetuse kogusummaks kehtestatud 6 107 500 eurot.

2.            Kõnealune rahaline toetus jaotatakse järgmiselt:

2.1.    866 250 euro suurune aastane summa protokolli kahel esimesel aastal ja 787 500 euro suurune summa kahel järgmisel aastal juurdepääsuks Madagaskari kalapüügipiirkonnas 15 750 tonni suurusele kõiki liike hõlmavale viitetonnaažile aastas ja

2.2.    700 000 euro suurune eritoetus aastas, mis on mõeldud Madagaskari Vabariigi kalavarude ja kalandussektori poliitika toetuseks ja rakendamiseks. Sektori toetuseks mõeldud rahaline toetus antakse kalavarude ja kalanduse ministeeriumi käsutusse.

3.            Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 6, 8, 11 ja 12 kohaselt.

4.            Lõikes 2 osutatud rahaline toetus kantakse üle Madagaskari Keskpangas (Banque Centrale de Madagascar) avatud riigikassa (Trésor Public) arvelduskontole, mille andmed edastab Madagaskar Euroopa Liidule enne protokolli ajutist kohaldamist ja mis kinnitatakse üle igal aastal.

Artikkel 5

Kalapüügipiirkonnale juurdepääsuks ette nähtud rahalise toetuse osadena maksmise kord

1.            Kui artiklis 1 osutatud liikide aastane püük Madagaskari kalapüügipiirkonnas käesoleva protokolli lisa VI peatüki 1. jao kohaselt Euroopa liidu laevade jaoks ette nähtud ja heaks kiidetud mahus ületab artikli 4 lõikes 2.1 osutatud viitetonnaaži, suurendatakse aastast rahalist toetust protokolli kahel esimesel aastal 55 euro võtta ja kahel järgmisel aastal 50 euro võrra iga täiendavalt püütud tonni kohta.

2.            Euroopa Liidu poolt Magadaskari kalapüügipiirkonnale juurdepääsuks makstav aastane summa ei tohi siiski vastaval aastal olla suurem kui kahekordne artikli 4 lõikes 2.1 osutatud summa. Kui Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüdvate Euroopa Liidu kalalaevade püütud kogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

3.            Rahalise toetuse osa Euroopa Liidu kalalaevade juurdepääsu eest Madagaskari kalapüügipiirkonnale makstakse esimesel aastal hiljemalt 90 päeva pärast artiklis 15 osutatud käesoleva protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ning järgmistel aastatel protokolli allkirjastamise kuupäeva aastapäeval.

4.            Artikli 4 lõikes 2.1 kehtestatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult Madagaskari ametiasutuste pädevusse.

Artikkel 6 Valdkondliku toetuse kehtestamise ja maksmise kord

1.            Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust võtab ühiskomisjon vastu mitmeaastase valdkondliku kava, mille eesmärk on edendada vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki Madagaskari kalapüügipiirkonnas kooskõlas Madagaskari riikliku strateegiaga kalandussektoris.

2.            Mitmeaastase valdkondliku kava kohaldamise kord hõlmab järgmist:

2.1.    ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 4 lõikes 2.2 osutatud rahalise toetuse alla kuuluva eritoetuse kasutamise kohta;

2.2.    ühe- ja mitmeaastased eesmärgid, et jõuda vastutustundliku ja säästva kalapüügi sisseseadmiseni, mille puhul arvestatakse Madagaskari poolt riikliku kalanduspoliitika raames väljendatud prioroteete, eelkõige tuunipüügi haldamise riiklikku strateegiat ning eriti väikesemahulise ja traditsioonilise kalapüügi toetamist, kalapüügi järelevalvet ja kontrolli ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust; Madagaskari teadusvõimekuse suurendamist kalandusvaldkonnas või võimalust hallata juurdepääsu mere ökosüsteemidele ja neid kasutada;

2.3.    kriteeriumites ja menetlustes, mis võivad vajaduse korral hõlmata eelarvelisi ja finantsnäitajaid ning võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3.            Igal aastal esitavad Madagaskari ametiasutused aastase tegevusaruande vormis ülevaate edusammudest, mis on ellu viidud valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse abil. Osutatud aruannet analüüsib ühiskomisjon. Viimast aastat hõlmavas aastaaruandes peab olema ka ülevaatlik kokkuvõte valdkondliku toetuse kasutamisest kogu protokolli kehtivusaja jooksul.

4.            Mitmeaastase valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud peab heaks kiitma ühiskomisjon.

5.            Valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalist toetust makstakse aastase jao kaupa lähtuvalt ühiskomisjoni analüüsist ja valdkondliku toetuse rakendamise tulemustest, samuti käesoleva artikli lõigete 3, 4 ja 5 sätetest.

6.            Euroopa Liit võib käesoleva protokolli artikli 4 lõikes 2.2 osutatud rahalise toetuse maksmise osaliselt või täielikult peatada järgmistel tingimustel:

6.1.    kui ühiskomisjon poolt punkti 6 kohaselt teostatud analüüsist selgub, et saavutatud tulemused ei vasta ühiskomisjonis vastu võetud kavale;

6.2.    kui rahalist toetust ei ole välja makstud.

7.            Pärast punkti 7 kohast peatamist alustatakse valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse maksmist alles pärast konsultatsioone ja kahe lepinguosalise vahelist kokkulepet ja kui valdkondliku toetuse elluviimise tulemused vastavad ühiskomisjonis vastu võetud kavale. Valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalist toetust ei saa siiski enam maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue kuu pikkuse ajavahemiku lõppu.

Artikkel 7  Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1.            Teaduskoostöös kohustuvad lepinguosalised edendama Madagaskari kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki, võttes arvesse India Ookeani Tuunikomisjoni hallatavaid liike ja kalapüügiviise. Lepinguosalised kohustuvad järgima India Ookeani Tuunikomisjoni soovitusi ja resolutsioone.

2.            Käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemikul vahetavad Euroopa Liit ja Madagaskar mis tahes asjakohast teaduslikku teavet, mis võimaldab hinnata kalavarude olukorda Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

3.            Käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemikul võivad lepinguosalised korraldada vastavalt vajadusele ühise teadusliku töörühma kohtumisi, et arutada kõiki käesoleva protokolli rakendamisega seotud teaduslikke küsimusi. Ühise teadusliku töörühma volitused, koosseisu ja toimimise kehtestab ühiskomisjon.

4.            Toetudes India Ookeani Tuunikomisjoni soovitustele ja resolutsioonidele, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke arvamusi ja vajaduse korral ühise teadusliku töörühma koosolekute järeldusi, võtab ühiskomisjon vastu meetmed käesoleva protokolliga hõlmatud kalaliikide säästvaks majandamiseks ja liidu kalalaevade tegevuse mõjutamiseks.

Artikkel 8 Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete vabatahtlik läbivaatamine ühiskomisjonis

1.            Ühiskomisjon võib artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalused läbi vaadata, kui India Ookeani Tuunikomisjoni vastu võetud soovitused ja resolutsioonid toetavad seisukohta, mille kohaselt aitab kõnealune läbivaatamine tagada käesoleva protokolliga ettenähtud kalavarude säästvat majandamist; läbivaatamise peab heaks kiitma ka teaduslik töörühm.

2.            Sellisel juhul kohandatakse artikli 4 lõikes 2.1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel, tehes vajalikud muudatused ka käesolevas protokollis ja selle lisas.

3.            Ühiskomisjon võib vajaduse korral vaadata läbi ja kohandada vastastikusel kokkuleppel sätteid, milles käsitletakse kalapüügitingimusi ning käesoleva protokolli ja selle lisade kohaldamiseeskirju.

Artikkel 9 Katsepüügi kampaaniad

1.            Ühiskomisjon võib lubada korraldada Madagaskari kalapüügipiirkonnas katsepüügi püügireise, et katsetada uusi kalapüügiliike nende tehnilise kasutatavuse ja majandusliku tasuvuse seisukohalt. Osutatud eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel määrab ta kooskõlas ühise teadusliku töörühma poolt määratletud tingimustega kindlaks liigid, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

2.            Euroopa Liit edastab Madagaskari ametiasutustele katsepüügi lubade taotlused, mis põhinevad tehnilisel toimikul, milles on esitatud:

· laeva tehnilised omadused;

· laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase,

· ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (pikkus, varustus, uuritavad piirkonnad jne).

3.            Katsepüügiload peaksid kehtima kuni kuus kuud. Püügireisi puhul tuleb maksta Madagaskari ametiasutuste kehtestatud loatasu.

4.            Madagaskari määratud teadusvaatleja viibib pardal kogu püügikampaania jooksul.

5.            Katsepüügi püügireisi jooksul püütud saak jääb laevaomaniku valdusse.

6.            Püügireisi üksikasjalikud tulemused edastatakse ühiskomisjonile analüüsimiseks. Kui ühiskomisjon leiab, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib Madagaskar teha ettepaneku anda Euroopa Liidu kalalaevastikule uute liikide püügivõimalused ühe teise protokolli raames.

Artikkel 10 Kalapüügi tingimused – ainuõiguslikkuse klausel

1.            Euroopa Liidu kalapüügilaevad võivad püüda Madagaskari kalapüügipiirkonnas üksnes juhul, kui nad on kantud India Ookeani Tuunikomisjoni poolt lubatud kalapüügilaevade loetelusse ja neil on Madagaskari ametiasutuste poolt partnerluslepingu ja käesoleva protokolli kohaselt välja antud kalapüügiluba.

2.            Madagaskari ametiasutused annavad Euroopa Liidu kalalaevadele kalapüügiload ainult partnerluslepingu ja käesoleva protokolli kohaselt, kalapüügilubade andmine asjaomastele laevadele väljaspool seda raamistikku, eelkõige eralitsentside vormis, on keelatud.

3.            Euroopa Liidu kalalaevade tegevuse suhtes Madagaskari kalapüügipiirkonnas kohaldatakse Madagaskari õigusnorme, kui käesolevas protokollis ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

4.            Lepinguosalised teavitavad üksteist kalanduspoliitikas ja kalandusalastes õigusaktides tehtud mis tahes muudatustest.

Artikkel 11 Peatamine

1.            Lepinguosaline võib käesoleva protokolli rakendamise, kaasa arvatud rahalise toetuse maksmise ühepoolselt peatada, kui lepingu artiklis 3 ja käesoleva protokolli artiklis 3 loetletud nõuded ei ole täidetud, samuti järgmistel tingimustel:

1.1.    vääramatu jõu korral;

1.2.    kui lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja lahendamata vaidlusi käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamise küsimustes;

1.3.    kui käesoleva protokolli artiklis 6 nimetamata põhjustel tekib Euroopa Liidul tõrge artikli 4 lõikes 2.1 osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel.

2.            Käesoleva protokolli artikli 3 lõikega 2 ette nähtud tingimuste mittetäitmise tõttu võib protokolli rakendamise peatada üksnes juhul, kui avatakse Cotonou lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismid seoses Cotonou lepingu artikliga 9 kindlaksmääratud inimõiguste oluliste elementide ja väärtuste rikkumisega.

3.            Kui protokolli kohaldamine peatatakse muudel, kui käesoleva artikli punktis 2 osutatud põhjustel, peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4.            Käesoleva artikli punktis 2 osutatud põhjustel peatatakse protokolli kohaldamine vahetult pärast peatamisotsuse vastuvõtmist.

5.            Peatamise korral jätkavad lepinguosalised nõupidamisi vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

6.            Euroopa Liidu kalalaevade mis tahes püügitegevus Madagaskari kalapüügipiirkonnas on peatatud kogu peatamisajavahemiku jooksul.

Artikkel 12 Lõpetamine

1.            Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2.            Eelmises lõikes nimetatud teate saatmisega avatakse küsimuste arutamine lepinguosaliste vahel.

Artikkel 13 Andmete konfidentsiaalsus

1.            Madagaskar ja Euroopa Liit tagavad, et mis tahes isikuandmeid seoses Euroopa laevadega ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega käsitletakse alati täie rangusega ja kooskõlas asjakohaste konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

2.            Lepinguosalised tagavad, et kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohaste sätetega tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes heakskiidetud andmed püügitegevuse kohta Madagaskari vetes.

3.            Konfidentsiaalseks peetavaid andmeid tohivad pädevad ametiasutused kasutada üksnes lepingu rakendamise ning kalanduse juhtimise, kontrolli ja järelevalve puhul.

Artikkel 14 Elektrooniline teabevahetus

1.            Lepingu kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe puhul kohustuvad Madagaskar ja Euroopa Liit rakendama viivitamata vajalikke elektroonilise teabevahetuse süsteeme. Elektroonilise teabevahetuse puhul tuleb kasutada kättesaamisteadete süsteemi.

2.            Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

3.            Kui süsteem ei toimi, teavitavad Madagaskar ja Euroopa Liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas automaatselt paberkandjal dokumentidega.

Artikkel 15 Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast ja kõige varem alates 1. jaanuarist 2015.

Artikkel 16 Jõustumine

Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

LISA

Euroopa Liidu laevade kalapüüki Madagaskari kalapüügipiirkonnas reguleerivad tingimused

I PEATÜKK

Üldsätted

1.            Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liiduna (EL) või Madagaskari Vabariigina (Madagaskar) järgmisi pädevaid ametiasutusi:

1.1.    EL: Euroopa Komisjon, vajaduse korral ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel;

1.2.    Madagaskari Vabariik: kalavarude ja kalanduse ministeerium

2.            Kalapüügiluba

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel loetakse mõistet „kalapüügiluba” samaväärseks mõistega „litsents” vastavalt selle määratlusele Madagaskari õigusaktides.

3.            Madagaskari kalapüügipiirkond

3.1.    Madagaskari kalapüügipiirkonnana on määratletud Madagaskari vete see osa, kus Madagaskar lubab Euroopa Liidu laevadel kala püüda.

3.1.1   Madagaskari kalapüügipiirkondade geograafilised koordinaadid ja lähtejooned on märgitud käesoleva protokolli lisa 3. liites.

3.1.2   Madagaskari kehtivate õigusaktide kohaselt kalapüügiks keelatud piirkonnad nagu rahvuspargid, kaitstud merealad ja kalade paljunemispiirkonnad on märgitud 4. liites.

3.2.    Protokolli ja selle lisa kõiki sätteid kohaldatakse üksnes Madagaskari kalapüügipiirkonnas nagu on osutatud 3. liites, ilma et see piiraks järgmisi sätteid.

3.2.1   Euroopa Liidu laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 20 meremiili tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade jaoks kehtestatud lähtejoonest.

3.2.2   Ankurdatud peibutuspüügivahendite ümber on kehtestatud kolme meremiili laiune ala, kus tohivad püüda Madagaskari kalurid, kuid kuhu Euroopa Liidu laevad ei tohi siseneda. Madagaskar teatab kaldast üle 17 meremiili kaugusel asuvate ankurdatud peibutuspüügivahendite asendi ELile ja märgib selle ära Euroopa Liidu laevadele välja antud kalapüügilubadele.

3.2.3   Lisaks sellele on Banc de Leveni ja Banc de Castori piirkonnad, mille koordinaadid on märgitud 4. liites, reserveeritud üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks.

4.            Agendi määramine

Iga käesoleva protokolli raames kalapüügiluba taotlevat ELi laevaomanikku peab esindama Madagaskaril resideeriv agent.

5.            Laevaomanike tasude kohapealne maksustamine

Enne protokolli ajutist kohaldamist edastab Madagaskar ELile riigikassa selle pangakonto andmed, kuhu kantakse lepingu raames ELi laevaomanike makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

6.            Kontaktisikud:

Käesoleva protokolli elluviimisel vajalikud lepinguosaliste andmed on esitatud 9. liites.

II PEATÜKK

Kalapüügiload

1.            Kalapüügiloa saamise eeltingimus – laeva nõuetelevastavus

Lepingu artiklis 6 osutatud kalapüügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud ELi kalalaevade registrisse ja India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja. Lisaks sellele ei tohi kapten ega laev kuuluda kalapüügikeelu alla seoses nende tegevusega Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

2.            Kalapüügiloa taotlemine

2.1.    EL edastab Madagaskarile elektroonilisel teel taotluse ja ELi delegatsioonile Madagaskaril taotluse koopia iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda.

2.2.    Taotlused esitatakse käesoleva lisa 1. liites esitatud vormingus.

2.3.    Igale esimesele kalapüügiloa taotlusele või igale taotlusele, mis esitatakse asjaomase laeva tehnilise muutmise järgselt, lisatakse:

· tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on kindlasummaline loatasu ette tasutud;

· hiljutine värvifoto laevast külgvaates suuruses vähemalt 15 cm x 10 cm;

· vajaduse korral ELi pädeva ametiasutuse välja antud tõend laeva nõuetelevastavuse või sanitaarregistrisse kandmise kohta;

2.4.    Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse koos uuendamistaotlusega üksnes ettemakstava kindlasummalise loatasu maksekinnitus.

3.          Loatasu ja ettemakstav kindlasummaline loatasu

3.1.    Tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade puhul on eurodes väljendatud loatasu Madagaskari kalapüügipiirkonnas püütud tonni kohta järgmine:

· kahel esimesel kohaldamisaastal 60 eurot tonn;

· kahel viimasel kohaldamisaastal 70 eurot tonn.

3.2.    Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele ametiasutustele on tasutud järgmised ettemakstavad kindlaksmääratud loatasud.

Tuunipüügiseinerid:

· 11 400 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal 190 tonni eest aastas;

· 13 300 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel viimasel kohaldamisaastal 190 tonni eest aastas.

Pinnaõngejadalaevad mahutavusega üle 100 GT:

· 3 600 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal 60 tonni eest aastas;

· 4 200 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel viimasel kohaldamisaastal 60 tonni eest aastas.

Pinnaõngejadalaevad mahutavusega 100 GT või alla selle:

· 2 400 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal 40 tonni eest aastas;

· 2 800 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel viimasel kohaldamisaastal 40 tonni eest aastas.

3.3.    Kindlasummaline loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud, lossimis- või ümberlaadimismaksud ja teenustasud.

4.            Kalapüügiloa väljastamine

4.1.    Pärast punktis 2 osutatud püügiloataotluste kättesaamist on Madagaskaril 20 tööpäeva, et väljastada Euroopa Liidu laevadele kalapüügiload, mille taotlus loeti lõigetega 2.2, 2.3 ja 2.4 vastavuses olevaks.

4.2.    Välja antud kalapüügilubade originaal edastatakse vahetult laevaomanikule või tema Madagaskari agendile ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel.

4.3.    Kõnealuse püügiloa koopia edastatakse elektroonilisel teel viivitamata ELi delegatsioonile, laevaomanikele või nende agentidele. Kõnealune pardal hoitav koopia on kehtiv maksimaalselt 60 päeva pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva. Pärast osutatud ajavahemiku lõppu peab pardal olema kalapüügiloa originaal.

5.          Kalapüügiloa edasiandmine

5.1.    Kalapüügiluba väljastatakse konkreetsele laevale ning seda ei saa edasi anda.

5.2.    Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib ELi taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue kalapüügiloaga ning viimase eest ei pea loatasu maksma.

5.3.    Sel juhul võetakse püügikoguse arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramiseks arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

5.4.    Asendatava laeva omanik või tema agent tagastab tühistatud kalapüügiloa ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel Madagaskari kalapüügiseirekeskusele.

5.5.    Uus kalapüügiluba jõustub päeval, mil tühistatud kalapüügiluba tagastatakse Madagaskari kalapüügiseirekeskusele. ELi delegatsiooni Madagaskaril tuleb kalapüügiloa asendamisest teavitada.

6.          Kalapüügiloa kehtivusaeg

6.1.    Kalapüügiload väljastatakse aastaks.

6.2.    Kalapüügilube võib uuendada.

6.3.    Juhul kui ajutise kohaldamise algus ei lange 1. jaanuarile 2015, käsitatakse kalapüügiloa kehtivuse alguse kindlaksmääramisel aastase perioodina:

· protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

· seejärel iga täielikku kalendriaastat;

· protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

7.            Pardadokumendid

Madagaskari vetes või Madagaskari sadamas olles peavad laeva pardal olema kogu aeg järgmised dokumendid:

· kalapüügiloa originaal, kuid originaali kättesaamiseni loetakse 60 kalendripäeva jooksul sellega autentseks ka käesoleva jao punktis 4.3 osutatud kalapüügiloa koopia;

· laeva navigatsioonilitsents või lipuriigi väljastatud sellega samaväärne dokument;

· laeva mahutavusplaan skeemina või kalalaeva ajakohastatud joonise kirjeldus, millel on näidatud kalatrümmide arv ja hoiukohtade mahutavus kuupmeetrites.

8.            Abilaevad

8.1.    Kui EL esitab taotluse ja Madagaskari ametiasutused on teostanud vastava analüüsi, lubab Madagaskar, et kalapüügiluba omavaid ELi laevu assisteerivad abilaevad.

8.2.    Abilaevad peavad sõitma ELi liikmesriigi lipu all, nad ei tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega. Assisteerimine ei hõlma kütuse tankimist ega püügi ümberlaadimist.

8.3.    Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud kalapüügilubade taotluste edasiandmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piires. Madagaskar koostab loetelu lubatud abilaevadest ja edastab selle viivitamata ELile.

8.4.    Abilaevade puhul kohaldatav aastane loatasu on 3 500 eurot aastas.

III PEATÜKK

Tehnilised kaitsemeetmed

1.            Euroopa Liidu kalalaevad, kellel on lubatud Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda, järgivad kõiki tehnilisi kaitsemeetmeid, India Ookeani Tuunikomisjoni soovitusi ja resolutsioone ning nende puhul kohaldatavaid Madagaskari kehtivaid õigusakte.

2.            Kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade suhtes kohaldatavad tehnilised kaitsemeetmed seoses kalapüügi piirkonna, püügivahendite ja kaaspüügiga on määratud püügikategooriate kaupa kindlaks käesoleva lisa 2. liites olevas teabelehes.

3.            Püügi puhul Madagaskari kalapüügipiirkonnas, välja arvatud naturaalse peibutuspüügivahendiga püük, tuleb püügi abivahendite kasutamist, mis muudab pika rändega liikide käitumist ja soodustab eelkõige nende koondumist püügi abivahendite lähedusse või alla, piirata ökoloogilise kunstliku peibutuspüügivahendiga, mille toimimine, ehitus ja kasutamine võimaldab hoida ära olukorra, kus abivahendite kaudu satuvad laevade kaaspüügina võrku vaalalised, haid või kilpkonnad. Abivahendid peavad olema valmistatud biolagunevast materjalist. Naturaalsete peibutuspüügivahendite levik ja nende kasutamine on kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni vastavate soovituste ja resolutsioonidega.

IV PEATÜKK

1. jagu

Püügi ja püügikoormuse deklareerimise kord

1.            Püügipäevik

1.1.    Lepingu raames kala püüdva ELi laeva kapten peab püügipäevikut vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidele õngejadalaevade ja seinerite kohta.

1.2.    Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

1.3.    Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi, kaaspüügi ja tagasiheite.

1.4.    Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

1.5.    Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2.            Püügiaruanded

2.1.    Kapten annab laeva püügist aru, esitades Madagaskarile püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

2.2.    Kuni käesoleva jao punktis 3 osutatud püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi kasutuselevõtmiseni edastatakse püügipäevikud järgmise korra kohaselt:

2.2.1   Madagaskari sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Madagaskari kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist;

2.2.2   kui Madagaskari kalapüügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Madagaskari sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal

· viivitamata skannitult ja e-postiga aadressidele, mis Madagaskari pädevad ametiasutused on edastanud;

nende puudumisel

· faksi teel numbritele, mis Madagaskari pädevad ametiasutused on edastanud; või

· 7 tööpäeva jooksul pärast sadamasse saabumist või igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast Madagaskari kalapüügipiirkonnast lahkumist posti teel 9. liites esitatud aadressile.

2.3.    Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia ELile ja laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele. Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia:

· Antsiranana tuunistatistika üksusele (USTA – Unité statistique thonière d'Antsiranana)

samuti ühele järgmistest teadusinstituutidest:

· Institut de recherche pour le développement (IRD);

· Instituto Español de Oceanografía (IEO);

· Instituto Português do Mar e da Atmosfèra (IPMA).

2.4.    Kui laev pöördub oma kalapüügiloa kehtivusajal Madagaskari kalapüügipiirkonda tagasi, siis koostatakse uus püügiaruanne.

2.5.    Kui püügiaruannete kohta kehtivaid sätteid ei ole arvesse võetud, võib Madagaskar peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku Madagaskari kehtivate õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Madagaskar kalapüügiloa uuendamisest keelduda.

2.6.    Laevaomanikku teavitades teatab Madagaskar ELile kõik sanktsioonid, mida vastavas kontekstis on kohaldatud.

3.            Püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi toimima hakkamine

Lepinguosalised lepivad kokku hakata kasutama püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi, lähtudes 8. liites kehtestatud suunistest. Lepinguosalised seavad endale eesmärgi panna süsteem toimima kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust.

4.            Püügi ja püügikoormuse kvartaalsed ja iga-aastased aruanded

4.1.    Kvartaalsed aruanded

4.1.1   Juhul kui püügiandmete elektroonilise edastamise süsteem, millele on osutatud käesoleva jao punktis 3, ei ole töökorras, teatab EL Madagaskarile enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu püügi ja püügikoormuse andmed (merel oldud päevade arv) käesoleva protokolliga ette nähtud iga kategooria kohta ja mis vastavad eelmise kvartali kuudele, nagu on ette nähtud käesoleva lisa 5. liites esitatud näites.

4.1.2.  Neid püügipäevikutest saadud heakskiidetud andmeid käsitatakse ajutistena kuni EL teatab püügi ja püügikoormuse lõplikust aastasest tasaarveldusest.

4.2.    Aastaaruanded

4.2.1   EL koostab iga tuunipüügiseineri ja iga pinnaõngejadalaeva kohta, kellel on luba Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda, püügi ja püügikoormuse aastaaruande (merel veedetud päevade arv) liikide ja kuude kaupa, lähtudes püügiandmetest, mille on heaks kiitnud lipuriikide riiklikud ametiasutused ja mis põhineb eespool osutatud Euroopa Liidu kalavarude uurimisinstituutide analüüsil, püügipäevikutes olevate andmete kõrvutamisel, lossimisteadetel, müügiteadetel ja vajaduse korral teaduslike vaatluste aruannetel.

4.2.2   Meetodeid, mida Euroopa Liidu kalavarude uurimisinstituudid Madagaskari kalapüügipiirkonna väljapüügi koostise taseme analüüsimisel kasutasid, kasutavad ka Antsiranana tuunistatistika üksus (Unité statistique thonière d'Antsiranana), Madagaskari kalapüügiseirekeskus ja Madagaskari kalavarude ja kalanduse ministeeriumi statistika ja plaaniosakond.

5.            Tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade loatasude arvestus

5.1.    Võttes aluseks käesoleva jao punktis 4.2 osutatud püügi ja püügikoormuse aastaaruande, määrab EL Euroopa Liidu iga tuunipüügiseineri ja pinnaõngejadalaeva puhul, kellel oli lubatud Madagaskari kalapüügipiirkonnas eelmisel aastal kala püüda, kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

5.2.    Püügi ja püügikoormuse aastaaruande ja loatasude lõpliku arvestuse edastab EL Madagaskarile kinnitamiseks enne püügiaastale järgneva aasta 31. juulit.

5.3.    Madagaskar teatab ELile kõnealuste aruannete ja lõpliku arvestuse kättesaamise ja võib taotleda ELilt mis tahes selgitusi, kui peab seda vajalikuks.

5.3.1   Sel juhul võtab EL ühendust lipuriigi riikide ametiasutustega ja ELi pädevate riiklike instituutidega ning edastab Madagaskarile nõutud täiendava teabe 20 tööpäeva jooksul.

5.3.2   Selleks et uurida püügiandmeid ja teabe kõrvutamisel kasutatud metoodikaid, võib vajaduse korral kokku kutsuda ühise teadusliku töörühma, kus on kutsutud osalema ELi ja Madagaskari pädevate riiklike instituutide esindajad.

5.4.    Pärast käesoleva jao punktis 5.3 osutatud teatamiskuupäeva on Madagaskaril 30 tööpäeva, et esitada põhjenduste olemasolul püügikoormuse aastaaruande ja loatasude lõpliku arvestuse kohta vastuväide.

5.4.1   Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomisjoni poole.

5.4.2   Kui vastuväiteid ei esitata ja tähtaeg saab läbi, loevad lepinguosalised püügi ja püügikoormuse aastaaruande ja loatasude lõpliku arvestuse heakskiidetuks.

5.5.    Kui lõplik arvestus on suurem kui ettemakstav kindlasummaline loatasu, mis tasuti ettemaksuna kalapüügiloa saamiseks, maksab laevaomanik puuduva summa Madagaskarile hiljemalt jooksva aasta 30. septembriks. Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlasummaline loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

2. jagu

Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenemine ja kalapüügipiirkonnast lahkumine

1.            Käesoleva protokolli raames Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüdvad Euroopa Liidu laevad teatavad Madagaskari pädevatele ametiasutustele oma kavatsusest Madagaskari kalapüügipiirkonda siseneda või sealt lahkuda vähemalt kolm tundi ette.

2.            Teatades Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenemisest või sealt lahkumisest, peavad laevade kaptenid ühtlasi teatama oma asukoha ning pardal oleva väljapüügi, mis on identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse järgi, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna, ilma et see piiraks 8. liite 2. jao sätete kohaldamist. Teave tuleb edastada e-posti, faksi või raadio teel aadressidele, mis on märgitud 9. liites.

3.            Madagaskari ametiasutused saadavad e-posti teel vastu kättesaamisteate.

4.            Laeva, mis tegeleb püügiga, ilma et ta oleks sellest eelnevalt Madagaskari kalapüügiseirekeskust teavitanud, käsitatakse kalapüügiloata laevana ning selle suhtes kohaldatakse Madagaskari riiklikes õigusaktides sätestatud sanktsioone.

5.            Kalapüügiloale lisatakse Madagaskari kalapüügiseirekeskuse e-posti aadress, faksi- ja telefoninumber, samuti raadioside parameetrid.

6.            Madagaskar teavitab viivitamata ELi ja asjaomaseid laevu e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.

3. jagu

Ümberlaadimine ja lossimine

1.            Mis tahes ümberlaadimine merel on keelatud.

2.            Madagaskari vetes võib ümberlaadimist teostada selleks ette nähtud Madagaskari sadamas pärast Madagaskari kalapüügiseirekeskuselt eelneva loa saamist ja Madagaskari kalandusinspektorite valve all.

3.            Ümberlaadimiseks ette nähtud sadamad on seinerite jaoks Antsiranana ja õngejadalaevade jaoks Toliary, Ehoala, Toamasina ja Mahajanga.

4.            Euroopa Liidu kalalaeva omanik või tema esindaja, kes soovib teostada lossimist või ümberlaadimist Madagaskari sadamas, teatab vähemalt 72 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist nii Madagaskari kalapüügiseirekeskusele kui ka asjaomasele sadamaametile järgmised andmed:

· lossimist või ümberlaadimist teostada sooviva laeva nimi ja registreerimisnumber India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalalaevade nimekirjas;

· lossimis- või ümberlaadimissadama ja vajaduse korral transpordilaeva nimi;

· ümberlaadimise või lossimise kavandatud kuupäev ja kellaaeg;

· iga ümberlaaditava või lossitava liigi FAO kolmetäheline kood ja kogus, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

· ümberlaaditud või lossitud saagi sihtkoht.

5.            Pärast käesoleva jao punktis 4 esitatud teabega tutvumist ja 24 tunni jooksul pärast teate saamist annab Madagaskari kalapüügiseirekeskus laevaomanikule või tema esindajale eelneva loa ümberlaadimiseks või lossimiseks.

6.            Ümberlaadimist ja lossimist käsitatakse lahkumisena Madagaskari kalapüügipiirkonnast. Sel juhul kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos osutatud sätteid.

7.            Pärast ümberlaadimist või lossimist teavitab laevaomanik või tema esindaja oma kavatsusest jätkata kalapüüki Madagaskari kalapüügipiirkonnas või Madagaskari kalapügipiirkonnast lahkuda.

8.            Ümberlaadimine või lossimine muul viisil, kui käesoleva jao punktides 1–7 osutatud, on Madagaskari kalapüügipiirkonnas keelatud. Iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

9.            Vastavalt kohaldatavale India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonile peavad Madagaskari sadamas lossimist teostavad ELi seinerid püüdma anda oma kaaspüügi kohalike töötlemisettevõtete käsutusse kohaliku turuhinnaga. ELi kalalaevade omanike soovi korral esitavad Madagaskari kalavarude ja kalanduse ministeeriumi piirkondlikud osakonnad kohalike töötlemisettevõtete nimekirja ja kontaktandmed.

10.          Euroopa Liidu tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud lossida Madagaskari sadamas, kohaldatakse loatasu vähendamist, arvestades käesoleva lisa II peatüki punktis 3.1 osutatud asjaomase laeva püügikategooriale kehtestatud summast maha 5 eurot iga Madagaskari kalapüügipiirkonnas püütud tonni kohta. Täiendavat soodustust 5 eurot tonni kohta kohaldatakse juhul, kui püütud kala müüakse Madagaskari töötlemistehasele.

4. jagu

Laevaseire satelliitsüsteem (VMS-süsteem)

1.            Laevade asukohateated – VMS-süsteem

1.1.    Kalapüügiloaga Euroopa Liidu kalalaevad on varustatud satelliitseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

1.2.    Iga asukohateade peab olema esitatud käesoleva lisa 7. liites osutatud vormingus ja sisaldama

· laeva tunnusandmeid;

· laeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

· asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;

· laeva kiirust ja kurssi.

1.3.    Esimene Madagaskari kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht märgistatakse koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Madagaskari kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”.

1.4.    Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated registreeritakse turvaliselt ning neid säilitatakse kolme aasta jooksul.

2.            Teabe edastamine laeva poolt satelliitseiresüsteemi rikke korral

2.1.    Kapten tagab, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

2.2.    Rikkis VMS-süsteemiga ELi laevadel ei ole lubatud Madagaskari kalapüügipiirkonda siseneda.

2.3.    Kui VMS-süsteem läheb rikki siis, kui laev on Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenenud, parandatakse või asendatakse laeva VMS-süsteem 15 päeva jooksul. Pärast kõnealust tähtaega ei lubata laeval enam Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda.

2.4.    Laevad, mis püüavad Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga edastavad oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele e-posti, faksi või raadio teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik käesoleva jao punktis 1.2 osutatud kohustuslikud andmed.

3.            Asukohateadete turvaline edastamine Madagaskarile

3.1.    Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Madagaskari kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Madagaskar vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

3.2.    Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Madagaskari vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

3.3.    Madagaskari kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud Madagaskari kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

4.            Teabevahetussüsteemi tõrked

4.1.    Madagaskar tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab ELi viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks.

4.2.    Võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomisjoni poole.

4.3.    Laeva satelliitseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

5.            Asukohateate sageduse muutmine

5.1.    Kui dokumentaalsete tõenditega õnnestub tõestada rikkumist, võib Madagaskari kalapüügiseirekeskus taotleda, saates taotluse koopia ELile, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele.

5.2.    Madagaskari kalapüügiseirekeskus peab edastama kõnealused dokumentaalsed tõendid lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja ELile.

5.3.    Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Madagaskari kalapüügiseirekeskusele viivitamata asukohateate, pidades kinni lühendatud sagedusest.

5.4.    Madagaskari kalapüügiseirekeskus teavitab lipuriigi kontrollikeskust ja ELi viivitamata inspektsiooni lõppemisest.

5.5.    Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Madagaskari kalapüügiseirekeskus lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi võimalikust edaspidisest seirest.

6.            VMS-süsteemiga edastatud teadete õigsus vaidluse korral

Lepinguosaliste vaidluste korral on määravad vaid VMS-süsteemiga edastatud teated.

5. jagu

Vaatlejad

1.            Püügitegevuse vaatlemine

1.1.    Mõlemad lepinguosalised rõhutavad vajadust järgida India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonist tulenevaid kohustusi teadusvaatlejate programmi osas.

1.2.     Vastavuse huvides kõnealuste kohustustega kohaldatakse vaatlejate suhtes järgmisi sätteid:

1.2.1   Euroopa Liidu kalalaevad, kellel on luba püüda kala Madagaskari kalapüügipiirkonnas, võtavad Madagaskari ametiasutuste taotlusel pardale vaatlejaid kuni 10 %-le laevadele, kellel on luba I peatükis osutatud püügikategooriaid püüda.

1.2.2   Vaatlejate ülesandeks on jälgida punktis 1.1 osutatud India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidest tulenevate sätete kohaldamist või koguda muuks otstarbeks mõeldud teaduslikke andmeid, mille Madagaskari pädev riiklik ametiasutus või ühine teaduslik töörühm on kindlaks teinud.

1.2.3   Vaatlejad määrab Madagaskari pädev ametiasutus.

1.3.    Laevad mahutavusega 100 GT või alla selle on käesolevas jaos osutuatud sätete järgimise nõudest vabastatud.

2.            Määratud laevad ja vaatlejad

2.1.    Kalapüügilubade väljaandmisel koostab Madagaskar nende laevade loetelu, kes on välja valitud eespool osutatud punktis 1.2.2 osutatud eesmärkide täitmiseks vaatlejaid peale võtma, või vajaduse korral ajakohastab olemasolevat loetelu.

2.2.    Pärast loetelu koostamist või ajakohastamist edastab Madagaskar selle viivitamata elektroonilisel teel ELile. Kui mõnel välja valitud laeval ei ole turvanõuetest tulenevalt (eelkõige seoses piraatluseohuga) vaatleja jaoks ruumi ning see asjaolu on nõuetekohaselt dokumenteeritud, kohandavad Euroopa Liit ja Madagaskar osutatud olukorra arvessevõtmiseks väljavalitud laevade loetelu, jäädes siiski kindlaks punktis 1.2.1 osutatud eesmärgile.

2.3.    Kui vaatleja pardelevõtmiseks väljavalitud laevade loetelu koostamine on lõpetatud, teavitab Madagaskar sellest samaaegselt laevaomanikke või nende agente ning laevu, kes peavad Madagaskari kalapüügipiirkonnas viibides vaatleja pardale võtma.

2.4.    Kui pardalevõtmise kuupäev on käesoleva jao punkti 7.2 kohaselt Madagaskari ametiasutuste ja väljavalitud laeva omaniku vahel kokku lepitud, teatab Madagaskar ELile ja asjaomasele laevaomanikule või tema agendile määratud vaatleja nime ja andmed.

2.5.    Madagaskar teavitab viivitamata ELi ja asjaomaseid Euroopa Liidu laevaomanikke või nende esindajaid mis tahes muudatustest seoses käesoleva jao punktide 2.1 ja 2.3 kohaselt määratud laevade või vaatlejatega.

2.6.    India Ookeani Tuunikomisjoni algatusel kohustuvad Madagaskar ja EL koostöös teiste India ookeani edelaosa rannikuriikidega arendama ühisel kokkuleppel vaatlusprogrammide piirkondlikku ellurakendamist.

2.7.    Euroopa Liidu laev, kes peab punkti 2.1 kohaselt vaatleja pardale võtma, on kõnealusest kohustusest vabastatud juhul, kui pardal viibib juba vaatleja, kes jääb sinna kogu ettenähtud ajavahemikuks, tingimusel et:

· vaatleja on tunnustatud piirkondliku vaatlusprogrammi raames, milles Madagaskar ja EL osalevad, või

· vaatleja on pardale võetud tulenevalt kohustustest, mis on samaväärsed käesoleva jao punktis 1.2.2 osutatud kohustustega ja nähtud ette muude säästva kalanduse partnerluslepingutega Euroopa Liidu ja India ookeani edelaosa rannikuriikide vahel.

· vaatleja täidab käesoleva jao punktis 1.2.1 ja punktis 8 osutatud eesmärke ja edastab Madagaskari kalapüügiseirekeskusele oma nende vaatluste tulemused, mis saadi siis, kui laev viibis Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

2.8.    Vaatleja pardalviibimine ei ületa tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

3.            Laevaomanike makstav rahaline toetus

3.1.    Ilma et see piiraks käesoleva jao punktis 2.6 osutatud tunnustatud piirkondlikku vaatlusprogrammi, maksab laevaomanik iga vaatleja eest, kelle Madagaskar on Euroopa Liidu kalalaeva pardale määranud, 20 eurot iga pardal viibitud päeva eest. Laevaomanik kannab kõnealuse summa Madagaskari kalapüügiseirekeskuse vaatlejate programmi.

3.2.    Kõik kulud seoses Madagaskari vaatleja liikumisega pardalemineku sadamast pardalt mahatuleku sadamasse ja vastupidi ning tema elukohta kannab laevaomanik.

4.            Vaatleja töötasu

Madagaskari poolt määratud vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Madagaskari ametiasutused.

5.            Pardalevõtmise tingimused

5.1.    Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Madagaskari ühisel kokkuleppel.

5.2.    Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

5.3.    Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

5.4.    Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

5.5.    Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Laeva kapten tagab vaatlejale juurdepääsu sidevahenditele ja pardal olevatele mis tahes dokumentidele, laeva püügitegevusega seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule, töötlemispäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt nende töökohustustega.

6.            Vaatleja ülesanded

Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja

· käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

· suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

· arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

7.            Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

7.1.    Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

7.2.    Kümme päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Madagaskarile vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud (sh majutus- ja söögikulud) pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

7.3.    Kui vaatleja pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva 12 tunni jooksul kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta. Laevaomanik võib sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

7.4.    Kui vaatleja ei lähe pardalt maha Madagaskari sadamas, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud (sh majutus- ja söögikulud) tema tavapärasesse elukohta tagasi jõudmiseks.

7.5.    Kui laev ei ole kokkulepitud ajal eelnevalt kindlaksmääratud sadamas, et vaatlejat peale võtta, katab laevaomanik vaatleja sadamas ootamisega kaasnevad kulud (majutus, toit).

7.6.    Juhul kui laev kõnealusesse sadamasse ei ilmu, võib Madagaskar asjaomase laeva kalapüügiloa lõpetada ja kohaldada Madagaskari kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone, v.a Madagaskari kalapüügiseirekeskuse teatatud vääramatu jõu korral. Viimatikirjeldatud juhul määrab laevaomanik koos Madagaskari ametiasutustega vaatleja pardalevõtuks uue kuupäeva ja laev ei tohi Magadaskari kalapüügipiirkonnas kuni vaatleja tegeliku pardalevõtmiseni kala püüda. Madagaskar teavitab ELi ja laevaomanikku viivitamata käesoleva punkti kohaldamisel võetud meetmetest.

8.            Vaatleja ülesanded

8.1.    Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

8.1.1   kogub laeva püügitegevust iseloomustavat teavet, keskendudes eelkõige järgmisele:

· kasutatavad püügivahendid;

· laeva asukoht kalapüügi ajal;

· püügimahud või vajaduse korral üksikute kalade arv iga sihtliigi ja sellega samaväärse liigi kohta, samuti kaaspüük ja juhuslikult võrku sattunud kalad;

· pardal hoitava püügi ja tagasiheite hindamine.

8.1.2   Bioloogiliste andmete võtmine teadusprogrammide raames.

8.2.    Vaatleja edastab igal laeva Madagaskari kalapüügipiirkonnas viibimise päeval raadio, faksi või e-posti teel oma vaatlusandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused ja mis tahes muud Madagaskari kalapüügiseirekeskuse nõutud andmed.

9.            Vaatleja aruanne

9.1.    Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten, viimasele jääb aruande koopia, Kui kapten keeldub vaatleja aruande allkirjastamisest, kirjutab ta aruandesse oma keeldumise põhjused märkusega „allkirjastamisest keeldumine”.

9.2.    Vaatleja esitab oma aruande Madagaskari kalapüügiseirekeskusele, kes edastab selle koopia ELile 15 tööpäeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

6. jagu

Inspekteerimine merel ja sadamas

1.            Kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade Madagaskari kalapüügipiirkonnas inspekteerimist merel ja sadamas, kai ääres või reidil teostavad kalanduskontrolli eest vastutavad Madagaskari laevad ja inspektorid.

2.            Enne pardaleminekut teavitavad Madagaskari inspektorid Euroopa Liidu kalalaeva kaptenit oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kalandusinspektorid. Enne inspekteerimise alustamist peavad inspektorid esitama tõendi oma isiku, ameti ja inspekteerimisülesande kohta.

3.            Madagaskari inspektorid jäävad Euroopa Liidu kalalaevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

3.1.    Madagaskar võib lubada ELi esindajatel osaleda merel teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

3.2.    Euroopa Liidu kalalaeva kapten aitab inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimise teostamisel.

3.3.    Iga inspekteerimise lõpus koostavad inspektorid inspekteerimisaruande. Euroopa Liidu kalalaeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja Euroopa Liidu kalalaeva kapten. Kui kapten keeldub inspekteerimisaruande allkirjastamisest, kirjutab ta inspekteerimisaruandesse oma keeldumise põhjused märkusega „allkirjastamisest keeldumine”.

3.4.    Inspektorid väljastavad enne laevalt lahkumist Euroopa Liidu kalalaeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Madagaskar edastab inspekteerimisaruande koopia ELile kaheksa (8) tööpäeva jooksul pärast inspektorite laevalt lahkumist ilma et see piiraks käesoleva lisa 7. jao punktis 1 osutatud sätteid.

7. jagu

Rikkumised

1.            Rikkumiste menetlemine

1.1.    Iga rikkumine, mille kalapüügiluba omav Euroopa Liidu laev on Madagaskari kalapüügipiirkonnas käesoleva lisa sätete kohaselt toime pannud ja mille kohta on esitatud rikkumisteade, on kantud ka inspekteerimisaruandesse.

1.2.    Kui ELi laev on Madagaskari kalapüügipiirkonnas rikkumise toime pannud, saadetakse rikkumise määratlus ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes sellisel juhul kohaldatavad sanktsioonid vastavalt Madagaskari kehtivates õigusaktides sätestatud korrale otse laevaomanikule.

1.3.    Inspekteerimisaruande ja rikkumisteate koopia edastab Madagaskar ELile elektroonilisel teel 72 tunni jooksul.

1.4.    Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele kindlakstehtud rikkumise puhul.

2.            Laeva peatamine – Teavitamiskoosolek

2.1.    Kui rikkumine on kindlaks tehtud ja Madagaskari kehtivad õigusaktid seda rikkumise korral ette näevad, võib sundida eeskirju rikkunud Euroopa Liidu kalalaeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi ühte Madagaskari sadamasse.

2.2.    Madagaskar teatab ELile elektroonilisel teel 24 tunni jooksul Euroopa Liidu laeva mis tahes põhjusel peatamisest. Teates on esitatud peatamise ja/või kinnipidamise põhjused ning sellele on lisatud tõendusmaterjal kindlakstehtud rikkumise kohta.

2.3.    Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui Madagaskar on korraldanud ühe tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamisest teatamist teavitava nõupidamise, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võivad osaleda laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

3.            Rikkumissanktsioonid – Kokkuleppemenetlus

3.1.    Täheldatud rikkumise eest kohaldatava sanktsiooni määrab Madagaskar kehtivate Madagaskari õigusaktide sätete kohaselt.

3.2.    Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada Madagaskari ametiasutuste ja ELi laeva vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks sanktsioonide aeg ja tase. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt 72 tundi päeva pärast laeva kinnipidamisest teatamist.

3.3.    Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda Euroopa Liidu kalalaeva lipuriigi esindaja.

4.            Kohtumenetlus – Pangatagatis

4.1.    Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Madagaskari osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Madagaskar, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi toetusi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu.

4.2.    Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

· täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud;

· summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

4.3.    Madagaskar teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.            Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

8. jagu

Osalusjärelevalve ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

1.            Eesmärk

Selleks et tõhustada kalapüügi järelevalvet avamerel ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, kutsutakse Euroopa Liidu laevade kapteneid andma teada iga sellise laeva viibimisest Madagaskari kalapüügipiirkonnas, kes ei ole India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud laevade loetelus, või Madagaskari koostatud nende välismaiste laevade loetelus, kellel on luba Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda.

2.            Menetlus

2.1.    Kui Euroopa Liidu kalalaeva kapten märkab kalalaeva, kelle tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, võib ta koguda sellise vaatluse kohta võimalikult palju teavet.

2.2.    See teave saadetakse viivitamata ja samal ajal nii Madagaskari kalapüügiseirekeskusele kui ka vaatlust teostanud laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele. Viimased edastavad teabe pärast selle saamist elektroonilisel teel Euroopa Komisjonile.

2.3.    EL edastab osutatud teabe Madagaskarile.

3.            Vastastikkuse põhimõte

Madagaskar edastab ELile võimalikult kiiresti oma käsutuses oleva kogu vaatlusaruande selle kalalaeva kohta, kelle tegevuses Madagaskari kalapüügipiirkonnas esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

V PEATÜKK

Meremeeste töölevõtmine

1.            Käesoleva protokolli raames tegutsevad Euroopa Liidu kalalaevade omanikud püüavad võtta Madagaskari kalapüügipiirkonnas toimuvaks püügireisiks pardale Madagaskari kodanikke või nende puudumisel AKV riikide kodanikke. Iga Euroopa Liidu kalalaeva pardale võetavate Madagaskari meremeeste arv on seinerite puhul vähemalt kaks ja õngejadalaevade mahutavusega üle 100 GT puhul vähemalt üks.

2.            Laevaomanikud, kes ei võta pardale Madagaskari meremehi punktis 1 osutatud arvu arvestades, maksavad pardale võtmata meremehe eest kindlaksmääratud summa, milleks on 20 eurot päevas.

3.            ELi kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsiooni aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4.            Madagaskari meremeeste töölepingud, mille koopia antakse Madagaskari pädevatele ametiasutustele ja lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega tagatakse meremeestele Madagaskari kehtivate õigusaktide kohaselt nende suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5.            Madagaskari meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Seejuures ei tohi kohalike meremeeste palgatingimused olla halvemad kui Madagaskaris kohaldatavad palgatingimused ning palgad ei tohi olla ILO standarditest madalamad.

6.            Eurooa Liidu kalalaeva kapteni poolt tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

7.            Kõik kulud seoses Madagaskari meremehe liikumisega pardalemineku sadamast pardalt mahatuleku sadamasse või vastupidi ning tema elukohta kannab laevaomanik.

LIIDETE LOETELU

1. liide – Kalapüügiloa taotluse vorm

2. liide – Teabeleht

3. liide – Madagaskari kalapüügipiirkonna koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid)

4. liide – Üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks reserveeritud piirkonna koordinaadid

5. liide – Püügi ja püügikoormuse kvartaalse aruande näidis

6. liide – Kalapüügipiirkonda sisenemise ja sellest lahkumise aruande vormid

7. liide – Asukohateate vorming VMS-süsteemis

8. liide – Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

9. liide – Madagaskari kontaktandmed

1. liide – Kalapüügiloa taotluse vorm

Madagaskari kalavarude ja kalanduse ministeerium

Madagaskari ja Euroopa Liidu vaheline

säästva kalanduse partnerlusleping

KALAPÜÜGILOA taotlemine

I TAOTLEJA

1.     Laevaomaniku nimi: ................................................... Kodakondsus: ....................................................................

2.     Laevaomaniku aadress: ............................................................................................................................................

3.     Laevaomanike ühingu või tootjate organisatsiooni nimi: ......................................................................................

4.     Laevaomanike ühingu või tootjate organisatsiooni aadress: .................................................................................

5.     Telefon: ………………………………. Faks: ........................................          E-post: ……............…………...

6.     Agendi nimi: .............................................................................................................................................................

7.     Agendi aadress: .........................................................................................................................................................

8.     Telefon: ……………………………..    Faks: ........................................          E-post: ……............……………

9.     Kapteni nimi: ..................................        Kodakondsus: ……….......................            E-post: …………………………

II LAEV JA SELLE TUNNUSANDMED

1.     Laeva nimi: ...............................................................................................................................................................

2.     Lipuriik: ....................................................................................................................................................................

3.     Pardatähis: …………................................................................................................................................................

4.     Registreerimissadam: …………………. MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number: ………….…… IMO number:…….…….……………….

5.     Mis ajast sõidab praeguse lipu all: ........../........./.............. Varasem lipuriik (vajaduse korral): ………............

6.     Ehitusaeg ja -koht: ....../......./.........., …………........ Raadiokutsung: .....................................................................

7.     Raadiokutsungi sagedus: ………….............. Satelliittelefoni number: ……………..…………...…………….

8.     Laevakere materjal: Teras ¨ Puit ¨   Polüester ¨        Muu¨ …………………………………………....

III LAEVA TEHNILISED NÄITAJAD JA VARUSTUS

1.     Kogupikkus: ..................................................         Laius: ....................................... Süvis: …………………….

2.     Brutotonnaaž (GT): ..................................            Netotonnaaž: ……………….……………………………..

3.     Peamasina võimsus (KW): ......................Mark: .................................  Tüüp: …....................................................

4.     Laeva tüüp:             ¨ Tuunipüügiseiner         ¨ Abilaev

                                                                        Selle tuunipüügiseineri nimi ja pardatähis,

                                                                        mille juurde abilaev kuulub:

                                                                        ………………………………………………………………

                                                                        ………………………………………………………………

                                    ¨ Pinnaõngejadalaev > 100 GT     ¨ Pinnaõngejadalaev ≤ 100 GT

5.     Püügivahendid: .........................................................................................................................................................

6.     Kalapüügi piirkond: …………………………………………………………………………………………....

7.     Püügiliigid: ……………………………………………………………………………………………………...

8.     Lossimistegevuseks määratud sadam: ………………………………….………………………………………

9.     Pardal olevate meeskonnaliikmete koguarv: ...........................................................................................................

10.   Püügi säilitusviis laeva pardal:       Värske ¨     Jahutatud ¨       Segatüüpi ¨       Külmutatud ¨

11.   Sügavkülmutusvõimsus (tonnides 24 tunni kohta): .................Lastimahutavus: ...............        Arv: .....

12.        VMSi transponder:

            Tootja: …………………… Mudel: ………………….  Seerianumber: ………………………………….

            Tarkvara versioon: ...........................................................  Satelliidioperaator: ……………………………

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolev info on tõene ja antud heauskselt.

           

[koht] ………………………………... [kuupäev] ………………………

Taotleja allkiri ….............................................................................................

2. liide – TEABELEHT

1 – Tehnilised kaitsemeetmed 1.1.       Kalapüügi piirkond

Kaugemal kui 20 meremiili lähtejoonest. 3. liites osutatud kalapüügipiirkond Arvestada tuleb riiklikke ankurdatud peibutuspüügivahendeid ümbritseva kolme meremiili laiuse kaitsealaga. Banc de Leven ja Banc de Castor, mille koordinaadid on märgitud 4. liites, on reserveeritud üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks.

1.2.       Lubatud püügivahendid:

Noot Pinnaõngejada

1.3.       Lubatud liigid

Perekonda tuunid (thunnus) kuuluvad ja nendega samaväärsed liigid (tuunid, pelamiidid, makrellid, purikalalased, mõõkkalad), tuunilaadsed liigid ja India Ookeani Tuunikomisjoni hallatavad liigid välja arvatud § rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud liigid, § liigid, mille täielik või osaline pardal hoidmine, lossimine, ümberlaadimine või ladustamine on India Ookeani Tuunikomisjoni poolt keelustatud, eelkõige perekonda Alopiidae ja perekonda Sphyrnidae kuuluvad liigid, § samuti liigid Cethorinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharinus falciformis, Carcharinus longimanus. Nende haide hulk, kes on püütud käesoleva protokolli raames kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu pinnaõngejadalaevade poolt tuunide ja perekonda tuunid (thunnus) kuuluvate liikide ning India Ookeani Tuunikomisjoni hallatavate liikide kaaspüügina, tohib Madagaskari kalapüügipiirkonnas olla 250 tonni aastas. Osutatud piirmäära ületamisel lõpetatakse haipüük vastavalt lepinguosaliste vastavasisulistele õigusaktidele. Seetõttu võtavad laevade kaptenid kõik vajalikud meetmed, et hoida ära liiki Elasmobranchii kuuluvate kalade juhupüüki.

1.4        Kaaspüük

Arvestada tuleb India Ookeani Tuunikomisjoni soovitustega

2 – Laevaomanike tasud / vastav püük

Laevaomanike tasud püütud tonni kohta || protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal 60 eurot/tonn; protokolli kahel viimasel kohaldamisaastal 70 eurot/tonn.

Laevaomanike ettemakstavad aastased kindlasummalised loatasud || kahel esimesel aastal tuuniseineri kohta 11 400 eurot aastas ja kahel viimasel aastal 190 tonni eest 13 300 eurot aastas; kahel esimesel aastal pinnaõngejadalaeva > 100 GT kohta 3 600 eurot aastas ja kahel viimasel aastal 60 tonni eest 4 200 eurot aastas; kahel esimesel aastal pinnaõngejadalaeva ≤ 100 GT kohta 2 400 eurot aastas ja kahel viimasel aastal 40 tonni eest 2 800 eurot aastas.

Püügiloaga laevade arv || 40 seinerit 32 pinnaõngejadalaeva mahutavusega 100 GT või rohkem (> 100 GT). 22 pinnaõngejadalaeva mahutavusega 100 GT või alla selle (≤ 100 GT).

3 – Muud

Abilaeva puhul kohaldatav tasu: 3 500 eurot laeva kohta.

Meremehed: Tuuniseinerid: vähemalt kaks meremeest, kes võetakse Madagaskari kalapüügipiikonnas toimuva püügireisi ajal pardale, peavad olema Madagaskari kodakondsusega. Pinnaõngejadalaevad: vähemalt üks meremees, kes võetakse Madagaskari kalapüügipiikonnas toimuva püügireisi ajal pardale, peab olema Madagaskari kodakondsusega. Laevaomanikud püüavad võtta täiendavalt tööle Madagaskari kodakondsusega meremehi.

Vaatlejad: § Madagaskari ametiasutuste taotlusel võtavad Euroopa Liidu kalalaevad pardale vaatleja, et püügivaatluse vajadus oleks kaetud 10 % puhul Madagaskari kalapüügipiirkonnas püügiluba omavatest laevadest. Pinnaõngejadalaevad mahutavusega 100 GT või alla selle ei pea siiski seda nõuet täitma. § Iga laeva eest, kes võtab vaatleja peale, peab laevaomanik maksma iga pardal oldud päeva kohta 20 eurot. Kõnealune summa kantakse kalapüügiseirekeskuse vaatlejate programmi.

3. liide – Madagaskari kalapüügipiirkonna koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid)

Punkt || Laiuskraad DD || Pikkuskraad DD || || Laiuskraad märgijadana || Pikkuskraad märgijadana

1 || 10,3144 || 49,4408 || || 10° 18' 52" S || 049° 26' 27" E

2 || -11,0935 || 50,1877 || || 11° 05' 37" S || 050° 11' 16" E

3 || -11,5434 || 50,4776 || || 11° 32' 36" S || 050° 28' 39" E

4 || -12,7985 || 53,2164 || || 12° 47' 55" S || 053° 12' 59" E

5 || -14,0069 || 52,7392 || || 14° 00' 25" S || 052° 44' 21" E

6 || -16,1024 || 52,4145 || || 16° 06' 09" S || 052° 24' 52" E

7 || -17,3875 || 52,3847 || || 17° 23' 15" S || 052° 23' 05" E

8 || -18,2880 || 52,5550 || || 18° 17' 17" S || 052° 33' 18" E

9 || -18,7010 || 52,7866 || || 18° 42' 04" S || 052° 47' 12" E

10 || -18,8000 || 52,8000 || || 18° 48' 00" S || 052° 47' 60" E

11 || -20,4000 || 52,0000 || || 20° 23' 60" S || 052° 00' 00" E

12 || -22,3889 || 51,7197 || || 22° 23' 20" S || 051° 43' 11" E

13 || -23,2702 || 51,3943 || || 23° 16' 13" S || 051° 23' 39" E

14 || -23,6405 || 51,3390 || || 23° 38' 26" S || 051° 20' 20" E

15 || -25,1681 || 50,8964 || || 25° 10' 05" S || 050° 53' 47" E

16 || -25,4100 || 50,7773 || || 25° 24' 36" S || 050° 46' 38" E

17 || -26,2151 || 50,5157 || || 26° 12' 54" S || 050° 30' 57" E

18 || -26,9004 || 50,1112 || || 26° 54' 01" S || 050° 06' 40" E

19 || -26,9575 || 50,0255 || || 26° 57' 27" S || 050° 01' 32" E

20 || -27,4048 || 49,6781 || || 27° 24' 17" S || 049° 40' 41" E

21 || -27,7998 || 49,1927 || || 27° 47' 59" S || 049° 11' 34" E

22 || -28,1139 || 48,6014 || || 28° 06' 50" S || 048° 36' 05" E

23 || -28,7064 || 46,8002 || || 28° 42' 23" S || 046° 48' 01" E

24 || -28,8587 || 46,1839 || || 28° 51' 31" S || 046° 11' 02" E

25 || -28,9206 || 45,5510 || || 28° 55' 14" S || 045° 33' 04" E

26 || -28,9301 || 44,9085 || || 28° 55' 48" S || 044° 54' 31" E

27 || -28,8016 || 44,1090 || || 28° 48' 06" S || 044° 06' 32" E

28 || -28,2948 || 42,7551 || || 28° 17' 41" S || 042° 45' 18" E

29 || -28,0501 || 42,2459 || || 28° 03' 00" S || 042° 14' 45" E

30 || -27,8000 || 41,9000 || || 27° 48' 00" S || 041° 53' 60" E

31 || -27,5095 || 41,5404 || || 27° 30' 34" S || 041° 32' 25" E

32 || -27,0622 || 41,1644 || || 27° 03' 44" S || 041° 09' 52" E

33 || -26,4435 || 40,7183 || || 26° 26' 37" S || 040° 43' 06" E

34 || -25,7440 || 40,3590 || || 25° 44' 38" S || 040° 21' 32" E

35 || -24,8056 || 41,0598 || || 24° 48' 20" S || 041° 03' 35" E

36 || -24,2116 || 41,4440 || || 24° 12' 42" S || 041° 26' 38" E

37 || -23,6643 || 41,7153 || || 23° 39' 51" S || 041° 42' 55" E

38 || -22,6317 || 41,8386 || || 22° 37' 54" S || 041° 50' 19" E

39 || -21,7798 || 41,7652 || || 21° 46' 47" S || 041° 45' 55" E

40 || -21,3149 || 41,6927 || || 21° 18' 54" S || 041° 41' 34" E

41 || -20,9003 || 41,5831 || || 20° 54' 01" S || 041° 34' 59" E

42 || -20,6769 || 41,6124 || || 20° 40' 37" S || 041° 36' 45" E

43 || -19,6645 || 41,5654 || || 19° 39' 52" S || 041° 33' 55" E

44 || -19,2790 || 41,2489 || || 19° 16' 44" S || 041° 14' 56" E

45 || -18,6603 || 42,0531 || || 18° 39' 37" S || 042° 03' 11" E

46 || -18,0464 || 42,7813 || || 18° 02' 47" S || 042° 46' 53" E

47 || -17,7633 || 43,0335 || || 17° 45' 48" S || 043° 02' 01" E

48 || -17,2255 || 43,3119 || || 17° 13' 32" S || 043° 18' 43" E

49 || -16,7782 || 43,4356 || || 16° 46' 42" S || 043° 26' 08" E

50 || -15,3933 || 42,5195 || || 15° 23' 36" S || 042° 31' 10" E

51 || -14,4487 || 43,0263 || || 14° 26' 55" S || 043° 01' 35" E

52 || -14,4130 || 43,6069 || || 14° 24' 47" S || 043° 36' 25" E

53 || -14,5510 || 44,3684 || || 14° 33' 04" S || 044° 22' 06" E

54 || -14,5367 || 45,0275 || || 14° 32' 12" S || 045° 01' 39" E

55 || -14,3154 || 45,8555 || || 14° 18' 55" S || 045° 51' 20" E

56 || -13,8824 || 46,3861 || || 13° 52' 57" S || 046° 23' 10" E

57 || -12,8460 || 46,6944 || || 12° 50' 46" S || 046° 41' 40" E

58 || -12,6981 || 47,2079 || || 12° 41' 53" S || 047° 12' 28" E

59 || -12,4637 || 47,7409 || || 12° 27' 49" S || 047° 44' 27" E

60 || -12,0116 || 47,9670 || || 12° 00' 42" S || 047° 58' 01" E

61 || -11,0158 || 48,5552 || || 11° 00' 57" S || 048° 33' 19" E

62 || -10,3144 || 49,4408 || || 10° 18' 52" S || 049° 26' 27" E

NB: Lähtejoone geograafilised koordinaadid edastab Madagaskar hiljemalt protokolli ajutise kohaldamise kehtimahakkamisel.

4. liide – Üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks reserveeritud piirkonna koordinaadid

Punkt || Laiuskraad || Pikkuskraad

1 || 12°18.44S || 47°35.63

2 || 11°56.64S || 47°51.38E

3 || 11°53S || 48°00E

4 || 12°18S || 48°14E

5 || 12°30S || 48°05E

6 || 12°32S || 47°58E

7 || 12°56S || 47°47E

8 || 13°01S || 47°31E

9 || 12°53S || 47°26E

5. liide – Püügi ja püügikoormuse kvartaalse aruande näidis

6. liide – Kalapüügipiirkonda sisenemise ja sellest lahkumise aruande vormid

TEABEVAHETUSE ARUANDEVORM

1. SISENEMISE ARUANDEVORM (KOLM TUNDI ENNE SISENEMIST)

VASTUVÕTJA: MADAGASKARI KALAPÜÜGISEIREKESKUS

TEGEVUSKOOD: SISENEMINE

LAEVA NIMI:

RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG:

LIPURIIK:

LAEVA TÜÜP:

LOA NUMBER:

ASUKOHT SISENEMISEL:

SISENEMISE KUUPÄEV ja KELLAAEG (UTC):

PARDAL OLEVATE KALADE ÜLDKOGUS (KG):

YFT (kulduim-tuun / Thunnus albacares) (kg):

SKJ (vööttuun / Katsuwonus pelamis) (kg):

BET (suursilm-tuun / Thunnus obesus) (kg):

ALB (pikkuim-tuun / Thunnus alalunga) (kg):

MUUD (TÄPSUSTADA) (kg):

2. LAHKUMISE ARUANDEVORM (KOLM TUNDI ENNE VÄLJUMIST)

VASTUVÕTJA: MADAGASKARI KALAPÜÜGISEIREKESKUS

TEGEVUSKOOD: VÄLJUMINE

LAEVA NIMI:

RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG:

LIPURIIK:

LAEVA TÜÜP:

LOA NUMBER:

ASUKOHT VÄLJUMISEL:

LAHKUMISE KUUPÄEV ja KELLAAEG (UTC):

PARDAL OLEVATE KALADE ÜLDKOGUS (KG):

YFT (kulduim-tuun / Thunnus albacares) (kg):

SKJ (vööttuun / Katsuwonus pelamis) (kg):

BET (suursilm-tuun / Thunnus obesus) (kg):

ALB (pikkuim-tuun / Thunnus alalunga) (kg):

MUUD (TÄPSUSTADA) (kg):

Aruanded edastatakse järgmisel pädeva asutuse faksinumbril või e-posti aadressil:

Faks: +261 20 22 490 14

E-post: csp-mprh@blueline.mg

Centre de Surveillance des Pêches de Madagascar, B.P.60 114 Antananarivo

7. liide – Asukohateate vorming VMS-süsteemis

VMS TEADETE EDASTAMINE MADAGASKARIL

VMS-TEATE VORMING – ASUKOHATEADE

Andmeelemendid || Kood || Kohustuslik (K) / Vabatahtlik (V) || Sisu

Registreerimise algus || SR || K || Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad registreerimise algust

Saaja || AD || K || Sõnumiga seotud andmed – saaja – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Saatja || FR || K || Sõnumiga seotud andmed – saatja – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Lipuriik || FS || K || Sõnumiga seotud andmed – lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Sõnumi liik || TM || K || Sõnumiga seotud andmed – sõnumi liik (ENT, POS, EXI)

Raadiokutsung (IRCS) || RC || K || Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber || IR || F || Laevaga seotud andmed – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)

Pardatähis || XR || K || Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)

Laiuskraad || LT || K || Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)

Pikkuskraad || LG || K || Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)

Kurss || CO || K || Laeva sõidusuund 360° skaalal

Kiirus || SP || K || Laeva kiirus kümnendiksõlmedes

Kuupäev || DA || K || Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)

Kellaaeg || TI || K || Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)

Registreerimise lõpp || ER || K || Süsteemi osa, mis märgib registreerimise lõppu

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

Kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1.

Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR” märgivad sõnumi algust.

Iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest.

Kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Kood „ER”, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada sõnumi alguse ja lõpu vahel.

8. liide – Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

(1) Üldsätted

(1) Iga liidu kalalaev peab olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga (edaspidi „ERS”, Electronic Reporting System), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

(2) Kui ELi laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigus püügitegevuseks Madagaskari kalapüügipiirkonda siseneda.

(3) ERSi andmed edastatakse vastavalt laeva lipuriigi protseduurile, st kõigepealt edastatakse need lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (edaspidi „kalapüügiseirekeskus”), kes annab need automaatselt Madagaskari kalapüügiseirekeskuse käsutusse.

(4) Lipuriik ja Madagaskar tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja tarkvaradega, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme (3) aasta jooksul.

(5) ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH – Data Exchange Highway).

(6) Lipuriik ja Madagaskar määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

(1) ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks kuuks.

(2) Enne ERSi esmakordset kasutuselevõtmist, teatavad lipuriigi ja Madagaskari kalapüügiseirekeskused teineteisele oma ERSi korrespondendi andmed (nimi, aadress, telefon, teleks, e-post).

(3) ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

(2) ERSi andmete koostamine ja edastamine

(1) Liidu kalalaev:

(1) edastab iga päev ERSi andmed iga ELi Madagaskari kalapüügipiirkonnas viibitud päeva kohta;

(2) registreerib iga püügioperatsiooni käigus püütud ja pardal olevad kogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka tagasiheite kogused;

(3) registreerib iga Madagaskari välja antud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ka nullpüügi;

(4) identifitseerib iga liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

(5) esitab kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

(6) registreerib ERSi andmetesse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa;

(7) registreerib iga Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenemise (COE) ja sellest lahkumise (COX) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga Madagaskari välja antud kalapüügiloal kirjas oleva liigi kogus pardal kalapüügipiirkonda sisenemise või kalapüügipiirkonnast lahkumise hetkel;

(8) edastab iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed lõikes 2 osutatud vormingus.

(2) Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

(3) Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata Madagaskari kalapüügiseirekeskusele.

(4) Madagaskari kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist sõnumiga vastates ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

(3) Rike laeva pardal olevas ERSis ja/või ERSi andmete edastamises laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel

(1) Lipuriik teavitab kaptenit ja/või nende lipu all sõitva laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

(2) Lipuriik teavitab Madagaskarit avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

(3) Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul. Kui laev peatub selle kümne päeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust Madagaskari kalapüügipiirkonnas alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult korras, välja arvatud Madagaskari väljastatud eriloa puhul.

(1) Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda, kui tema ERS on lipuriigi ning Madagaskari vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

(2) kui ta saab lipuriigilt vastava loa. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik Madagaskarit oma otsusest enne laeva lahkumist.

(4) Iga rikkis ERSiga Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüdev ELi laev edastab iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele kõik ERSi andmed mingi muu elektroonilise sidekanali abil, millele Madagaskari kalapüügiseirekeskusel on juurdepääs.

(5) ERSi andmed, mida ei ole võimalik Madagaskarile ERSi abil edastada süsteemi rikke tõttu, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Madagaskari kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse esmatähtsaks, kuna tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole võimalik järgida.

(6) Kui Madagaskari kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võib Madagaskar anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata Madagaskari määratud sadamasse.

(4) Kalapüügiseirekeskuse rike – Madagaskari kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte

(1) Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi korrespondent sellest viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse ERSi korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd, et probleemile lahendus leida.

(2) Enne ERSi kasutuselevõttu lepivad lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Madagaskari kalapüügiseirekeskus kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul kasutada, sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest teavitavad mõlemad kalapüügiseirekeskused teineteist viivitamata.

(3) Kui Madagaskari kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab Madagaskari kalapüügiseirekeskust ja ELi võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

(4) Kui probleemi lahendamiseks kulub rohkem kui 24 tundi, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed Madagaskari kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte lõike 3 alapunktis v osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

(5) Madagaskar teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid Madagaskari kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on rikkega ühes kontrollikeskuses.

(5) Kalapüügiseirekeskuse hooldus

(1) Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava) ja sellest, mis võib mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, osutades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

(2) Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

(3) Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte lõike 3 alapunktis v osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

(4) Madagaskar teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid Madagaskari kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on hooldustöödega ühes kalapüügiseirekeskuses.

(6) ERSi andmete suunamine Madagaskarile

(1) Lipuriigi ERSi andmete Madagaskarile edastamiseks kasutatakse käesoleva liite punktis 1 osutatud elektroonilisi sidevahendeid, mida Euroopa Komisjoni talitused ELi nimel haldavad, ja mis on identifitseeritavad kui „DEH” (Data Highway Exchange).

(2) ELi kalalaevastiku kalapüügi haldamiseks need andmed säilitatakse ja nendega võivad Euroopa Liidu nimel tutvuda Euroopa Komisjoni talituste selleks volitatud töötajad.

9. liide – Madagaskari kontaktandmed

NB: Kõik allpool ettenähtud andmed edastab Madagaskar hiljemalt käesoleva protokolli kohaldamise algushetkeks.

1.          Kalavarude ja kalanduse ministeerium

Postiaadress, e-post, telefoni- ja faksinumber.

2.          Kalapüügiloa taotluse vorm

Postiaadress, e-post, telefoni- ja faksinumber.

3.          Statistika ja plaaniosakond

Postiaadress, e-post, telefoni- ja faksinumber.

4.          Kalapüügiseirekeskus ning teatamine sisenemisest ja lahkumisest

Kalapüügiseirekeskuse nimi (kutsung):

Raadio:

            VHF: F1 kanal 16; F2 kanal 71

            HF: F1 5.283 MHZ; F2 7.3495 MHZ

Postiaadress, peamine e-post, e-post (variant), telefoni- ja faksinumber.

5.          Antsiranana tuunistatistika üksus (Unité statistique thonière d'Antsiranana)

Postiaadress, e-post, telefoni- ja faksinumber.