SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Taani, Norra ja Rootsi vaheline leping kalavarudele vastastikuse juurdepääsu kohta Skagerrakis ja Kattegatis allkirjastati 19. detsembril 1966 ja see jõustus 7. augustil 1967. Kõnealuse lepinguga, mis lisati 1980. aasta ELi ja Norra vahelisele kahepoolsele kalastuskokkuleppele, anti nimetatud kolmele riigile vastastikune juurdepääs kalastamiseks kuni nelja meremiili kaugusel nende vastavatest lähtejoontest Skagerrakis ja Kattegatis, mis on Põhjamere ja Läänemere vahelised veed. Lisaks sätestati lepingus, et sellise kalapüügiga seoses käsitatakse kõnealust piirkonda avamerena. Seega reguleeriti lepinguga ühelt poolt lipuriikide ja teiselt poolt vastavate rannikuriikide vahelisi suhteid.

1966. aasta leping oli lihtne leping, milles võeti arvesse Skagerraki ja Kattegati piirkonna kalastusalast geograafilist eripära ja tunnistati, et praktilistel põhjustel loodi lihtne juurdepääsukord kõnealusele väga väikesele merepiirkonnale. Seepärast koosnes 1966. aasta leping üksnes kolmest artiklist: esimeses määrati kindlaks asjaomane piirkond, teises määratleti juurdepääsuõigused ja esitati soov harmoniseerida tehnilised eeskirjad.

Kui Taani ja Rootsi vastavalt 1973. ja 1995. aastal ELiga ühinesid, võttis komisjon nimetatud kahe liikmesriigi nimel vastutuse kõnealuse lepingu haldamise eest. Lepingust tulenevate kalapüügivõimaluste üle peeti läbirääkimisi samaaegselt 1980. aasta kahepoolse kalanduskokkuleppe raames peetavate läbirääkimistega.

1966. aasta leping oli esialgselt jõus 35 aastat, st kuni aastani 2002, ja seejärel pikendati seda kaheks viieaastaseks ajavahemikuks aastani 2012. Lepingut oli võimalik lõpetada, teavitades teist lepinguosalist kolm aastat enne mis tahes viieaastase ajavahemiku lõppu.

Võttes arvesse hilisemaid arenguid rahvusvahelises kalandusõiguses ning eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooni vastuvõtmist 1982. ja ÜRO kalavarude kokkuleppe vastuvõtmist 1995. aastal, leidis Norra, et kehtiv leping ei ole kooskõlas mereõiguse kehtivate sätetega. Eriti tundis Norra muret kontrolli käsitlevate sätete üle. Lisaks leidsid nad, et leping ei ole kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsioonist tuleneva rannikuäärse riigi tavapärase jurisdiktsiooni põhimõtetega ega vasta uuema aja kaitse- ja majandamispõhimõtetele.

29. juulil 2009 teavitas Norra välisministeerium ametlikult Taani (lepingu hoiulevõtja valitsuse) ametiasutusi sellest, et nad soovivad lepingu lõpetada lepingu artikli 3 lõike 3 kohase ametliku denonsseerimise teel. Sellest tulenevalt kaotas 1966. aasta leping kehtivuse 7. augustil 2012.

Seejärel alustas Norra ametlikke läbirääkimisi komisjoniga, kes tegutses liidu nimel, et koostada uus leping kalavarudele vastastikuse juurdepääsu kohta Skagerrakis ja Kattegatis. Leping parafeeriti 24. oktoobril 2013, mis on vastavuses nii ÜRO mereõiguse konventsiooni kui ka muude lepingute vaatavate sätetega.

Kõnealuses uues lepingus säilitatakse Taani, Norra ja Rootsi laevadele antud ainujuurdepääsuõigused üksteise vetele kuni nelja meremiili kaugusel lähtejoontest. Sellega tagatakse kahele liikmesriigile ja Norrale jätkuv vastastikune juurdepääs teiste lepinguosaliste vastavatele vetele Skagerrakis, kindlustades samas asjakohaste kalanduse kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise nimetatud piirkonnas. Lisaks võimaldab leping võtta rannikuäärse riigi tavapärase jurisdiktsiooni põhimõtetele vastavaid kontrollimeetmeid, mis on juba kasutusel Põhjamere püügipiirkondades.

Et tagada ELi laevade jätkuv juurdepääs püügitegevusele, tuleks uut lepingut enne selle jõustumist kohaldada ajutiselt kuni kaks aastat alates selle allkirjastamise kuupäevast.

2.           KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

Ei kohaldata

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesoleva ettepaneku eesmärk on anda volitused Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu kalavarudele vastastikuse juurdepääsu kohta Skagerrakis allkirjastamiseks.

2014/0189 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu kalavarudele vastastikuse juurdepääsu kohta Skagerrakis Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Taani, Norra ja Rootsi vaheline naabrusleping kalavarudele vastastikuse juurdepääsu kohta Skagerrakis ja Kattegatis allkirjastati 19. detsembril 1966 ja see jõustus 7. augustil 1967.

(2)       Kõnealuse naabruslepinguga anti nimetatud kolmele riigile vastastikune juurdepääs kalastamiseks kuni nelja meremiili kaugusel nende vastavatest lähtejoontest Skagerrakis ja Kattegatis ning sellise kalapüügiga seoses käsitati kõnealust piirkonda avamerena, mistõttu kohaldati nt kontrolliküsimustes lipuriigi jurisdiktsiooni.

(3)       Kui Taani ja Rootsi vastavalt 1973. ja 1995. aastal ELiga ühinesid, võttis komisjon nimetatud kahe liikmesriigi nimel vastutuse kõnealuse lepingu haldamise eest.

(4)       29. juulil 2009 teavitas Norra välisministeerium ametlikult Taani (lepingu hoiulevõtja valitsuse) ametiasutusi sellest, et nad soovivad lepingu lõpetada lepingu artikli 3 lõike 3 kohase ametliku denonsseerimise teel ja selle tulemusena kaotas 1966. aasta leping kehtivuse 7. augustil 2012.

(5)       Nõukogu andis komisjonile volitused pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Norra Kuningriigiga, et sõlmida uus leping kalavarudele vastastikuse juurdepääsu kohta Skagerrakis ja Kattegatis.

(6)       Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti uus leping 24. oktoobril 2013.

(7)       Et tagada ELi laevade jätkuv juurdepääs püügitegevusele, tuleks uut lepingut enne selle jõustumist kohaldada ajutiselt kuni kaks aastat alates selle allkirjastamise kuupäevast.

(8)       Uus leping tuleks allkirjastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu kalavarudele vastastikuse juurdepääsu kohta Skagerrakis allkirjastamiseks antakse liidu nimel luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud liidu nimel lepingule alla kirjutama.

Artikkel 3

Lepingut kohaldatakse enne selle jõustumist ajutiselt kuni kaks aastat alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu kalavarudele vastastikuse juurdepääsu kohta Skagerrakis Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

Leping

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahel Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade  kalavarudele vastastikuse juurdepääsu kohta Skagerrakis

Euroopa Liit ja Norra Kuningriik, edaspidi „lepinguosalised”

VIIDATES 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) sätetele,

TULETADES MEELDE 27. veebruari 1980. aasta Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelist kalanduskokkulepet (edaspidi „1980. aasta kokkulepe”),

VÕTTES ARVESSE 19. detsembri 1966. aasta Taani, Norra ja Rootsi vahelise lepingu kalavarudele vastastikuse juurdepääsu kohta Skagerrakis ja Kattegatis kehtivuse lõppu 7. augustil 2012,

OLLES TEADLIKUD Taani, Norra ja Rootsi traditsioonilisest kalapüügist Skagerrakis,

PÜÜDES säilitada Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerraki piirkondades kaugemale kui neli meremiili teiste nimetatud riikide vastavatest lähtejoontest jäävates, nende territoriaalmere ja nimetatud riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvate aladega külgnevate alade vetes,

ARVESTADES, et elusressursside säilitamiseks ja kestlikuks kasutamiseks Skagerrakis on oluline, et kalalaevad järgiksid asjaomaste rannikuäärsete riikide vastuvõetud õigusakte ning kontrolli- ja rakendusmeetmeid kooskõlas konventsiooni, 1980. aasta kokkuleppe ja käesoleva lepingu sätetega,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Käesolevat lepingut kohaldatakse Skagerraki väina kuuluval alal, mis piirneb läänes Hanstholmi ja Lindesnesi majakate kaudu kulgeva sirgjoonega ning lõunas Skageni ja Tistlarna majakate kaudu kulgeva sirgjoonega, sellistes Taani, Norra ja Rootsi territoriaalmere ja nende riikide kalandusjurisdiktsiooni alla jäävate alade osades, mis jäävad kaugemale kui neli meremiili (1 meremiil = 1 852 m) lähtejoontest, millest mõõdetakse territoriaalmere laiust.

Artikkel 2

Lepinguosalised kohustuvad oma kalandusjurisdiktsiooni alusel, kooskõlas konventsiooni ja oma kohaldatavate õigusaktidega lubama Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel tegeleda püügiga artiklis 1 sätestatud alal eeldusel, et täidetakse 1980. aasta kokkuleppe asjaomaseid sätteid ja järgitakse lepinguosaliste vahel jaotatud püügivõimalusi.

Artikkel 3

Lepinguosalised teevad koostööd, et kehtestada võimaluste kohaselt ühtlustatud eeskirjad ja õigusaktid artiklis 1 sätestatud alal toimuva püügitegevuse kohta.

Artikkel 4

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad peavad omavahel nõu käesoleva lepingu rakendamise ja nõuetekohase toimimisega seotud küsimustes ning selle tõlgendamist käsitlevate vaidluste korral.

Artikkel 5

Käesolev leping ei piira muid lepinguid, mis käsitlevad ühe lepinguosalise kalalaevade kalapüüki teise lepinguosalise kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluval alal.

Artikkel 6

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepinguid ja Euroopa Liidu toimimise lepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Norra Kuningriigi territooriumi suhtes, ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist.

Artikkel 7

Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil on vastu võetud viimane teade selle kohta, et lepinguosalised on viinud lõpule lepingu jõustamiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

Artikkel 8

Käesolev leping kehtib 1. jaanuarini 2022. Kui kumbki lepinguosaline ei avalda soovi lepingut lõpetada, teatades sellest ette vähemalt üks aasta enne kõnealuse tähtaja möödumist, kehtib leping edasi kuueaastaste tähtaegade kaupa, juhul kui lõpetamisest ei ole teatatud vähemalt üks aasta enne kõnealuse kuueaastase tähtaja möödumist.

Artikkel 9

Käesolevat lepingut kohaldatakse enne selle jõustumist ajutiselt kuni kaks aastat alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 10

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari ning norra keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on autentsed. Tõlgendamise vastuolude või lahknevuste korral kehtib ingliskeelne tekst.