SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1         Poliitiline taust

Avalikul sektoril on majanduses väga oluline roll reguleerijana, teenuseosutajana ja tööandjana. Sektor pakub üle 25 % kõikidest töökohtadest ja selles toimub märkimisväärne osa ELi liikmesriikide majandustegevusest. Tõhus ja tootlik avalik sektor võib erasektori abistamise ja juhtimise kaudu anda tubli hoo majanduskasvule. Ajal, mil valitsused seisavad silmitsi ülesandega tagada rahandusalane konsolideerimine ning edendada samal ajal majanduskasvu, konkurentsivõimet ja tööhõivet, on tõhususe suurendamine, parem juhtimine, kiirem tegutsemine ja kasutajate suurem kaasamine avalikus sektoris igati õigustatud[1].

Aastaid kestnud töö sellistes valdkondades nagu koostalitlusvõime, e-valitsus, avatud andmed, pilvandmetöötlus ja sotsiaalne innovatsioon on toonud käeulatusse hulga küpseid lahendusi ja vahendeid. Peamine uudsus seisneb avatud andmete, kaasamisvahendite ja koostalitlusvõimeliste platvormide suutlikkuses tagada enneolematu kiirus, tõhusus ja kvaliteet avalike hüvede ja teenuste loomisel ja pakkumisel. Eeldused omavahel seotud ja koostööaldiste avatud valitsuste tekkeks, kes liidavad koostalitlusvõimeliselt ja turvaliselt eri sektorite panused, on praegu suured. Selle eesmärgi saavutamine oleks digitaalse ühtse turu eduka ülesehitamise juures väga oluline.

Nagu on märgitud komisjoni 2013. aasta majanduskasvu analüüsis,[2] aitavad internetipõhiste teenuste piiriülene koostalitlusvõime ja Euroopa avaliku halduse digiteerimine komisjoni meelest märkimisväärselt kaasa kasvu ja tõhususe suurenemisele. Haldusasutuste koostalitlusvõimel on digitaalsete teenuste pakkumise tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamist silmas pidades ülioluline roll, kuivõrd olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste jagamine ja korduv kasutamine võib vähendada kulude kasvu. Need on olulised tootlikkusega seotud tegurid, mis võivad täiustada ja ajakohastada ELi, riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi haldusasutusi[3].

Reaktsioonina praegusele majanduskriisile on komisjon võtnud vastu veel ühe tähtsa algatuse – strateegia „Euroopa 2020”[4] –, et muuta ELi majandus arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks, tagades selleks kõrgetasemelise tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse. Teatavad strateegias käsitletud põhiülesanded on otseselt seotud Euroopa haldusasutuste ajakohastamisega. Nagu on rõhutatud Euroopa 2020. aasta juhtalgatuses „Euroopa digitaalne tegevuskava”,[5] on koostalitlusvõime esmatähtis selleks, et kasutada maksimaalselt ära IKT sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali, ning sellest tulenevalt käivitub digitaalarengu tegevuskava üksnes siis, kui on tagatud koostalitlusvõime. Digitaalarengu tegevuskava sammas „koostalitlusvõime ja standardid” on seotud poliitiliste prioriteetidega, mis on sätestatud muudes asjakohastes algatustes, nagu Euroopa koostalitlusvõime strateegia, Euroopa koostalitlusvõime raamistik[6] ja e-komisjoni 2012.–2015. aasta strateegia[7].

Euroopa Ülemkogu võttis 24. ja 25. oktoobril 2013 vastu järeldused, milles toonitatakse, et haldusasutuste ajakohastamine peaks jätkuma selliste koostalitlusvõimel põhinevate teenuste nagu e-valitsus, e-tervis, e-arved ja e-hanked kiire kasutuselevõtuga. See toob avalikus sektoris kaasa arvukamad ja paremad digitaalsed teenused kõikidele Euroopa kodanikele ja ettevõtetele, kulude kokkuhoiu ning avalike teenuste suurema tõhususe, läbipaistvuse ja kvaliteedi.

Koostalitlusvõime programmid on pärast nende kasutuselevõttu 1995. aastal kõvasti edasi arenenud. Komisjon on näidanud oma pühendumist koostalitlusvõime alastele lahendustele väga kaua. Kui komisjon ja liikmesriigid kavatsevad muuta ja ajakohastada teenuseid üle kogu Euroopa, on kõikide poolte põhjalik pühendumine äärmiselt oluline. Selle taustal on koostalitlusvõimel olnud ülioluline roll saavutamaks eesmärki toetada „[haldus]asutuste [...] vahelist tõhusat ja tulemuslikku piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, mis võimaldab osutada elektrooniliselt ühenduse poliitikate ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid”, mida nõutakse eelmist programmi käsitlevas otsuses (ISA otsuse artikli 1 lõige 2[8]).

Seetõttu annab komisjoni koostalitlusvõime alase programmi jätkamise käesolev ettepanek tegelikele vajadustele reageerides suure panuse Euroopa haldusasutuste ajakohastamisse.

Ettepanek on seotud haldusasutuste ajakohastamist käsitlevate muude algatustega, nagu digitaalarengu tegevuskava, „Horisont 2020”[9] ja Euroopa ühendamise rahastu,[10] ning võrgustikega nagu Euroopa avaliku halduse koostöövõrgustik (EUPAN), investeerimisfondide ja Euroopa struktuurifondidega (kahel viimati nimetatud juhul tagades, et rahastatavad projektid on viidud vastavusse kogu ELi hõlmavate koostalitlusvõime raamistike ja tehniliste kirjeldustega). Hiljutises aruandes, milles käsitletakse Euroopa avaliku sektori innovatsiooni hoogustamist,[11] mainitakse koostalitlusvõimet ja eelmise programmi raames tehtud tööd teguritena, mis soodustavad digitaalset uuendustegevust ja aitavad ületada avaliku sektori ajakohastamist takistavaid tõkkeid.

Käesolev uus programm peaks seega olema keskne lähtepunkt ja vahend, mis võimaldab Euroopa avaliku sektori IKT-põhist ajakohastamist, andes sellega hindamatu panuse digitaalse ühtse turu väljakujundamisse.

1.2         Koostalitlusvõime tähtsus

Tänapäeva Euroopas on kodanikud vabad töötama ja ümber asuma ning ettevõtted on vabad kauplema ja tegutsema kogu liidus. Seda tehes peavad nad sageli suhtlema elektroonilisel teel liikmesriikide haldusasutustega. Suhtluse hõlbustamiseks ajakohastavad liikmesriigid järk-järgult oma haldusasutusi, täiustades äriprotsesse ja IKT infrastruktuure, vähendades seeläbi nende halduskoormust ja kulusid ning samal ajal suurendades pakutavate teenuste tõhusust ja tulemuslikkust.

Kuna see toimub liikmesriigi tasandil ja puudub Euroopa tasandi koostalitlus, tekitavad muudatused aga väga sageli elektroonilisi tõkkeid (edaspidi „e-tõkkeid”), mis ei lase kodanikel ja ettevõtetel kasutada avalikke teenuseid tulemuslikult ning takistavad siseturu tõrgeteta toimimist.

Samal ajal nõuavad Euroopa ees seisvad katsumused üha enam ühiseid poliitilisi lahendusi ja liikmesriikide jõudude ühendamist nende lahenduste elluviimiseks. Arvukate õigusaktide kohaldamine on liikmesriikide ja komisjoni ühine ülesanne. mis nõuab piiriülest ja valdkondadevahelist suhtlemist IKT koostalitlusvõime alaste lahenduste kaudu, mis on nüüd enamiku õigusaktide lahutamatu osa ja sellise suhtluse põhivahend.

1.3         Taust

1995.–1999. aasta haldusasutuste vahelise andmevahetuse (IDA) programmi[12] eesmärk oli edendada selliste üleeuroopaliste telemaatikavõrkude arengut ja tegevust, mille kaudu liikmesriikide haldusasutused saaksid vahetada teavet üksteisega ja/või ELi institutsioonidega.

Sellele järgnenud programmi IDA II (1999–2004)[13], [14] eesmärk oli tõhustada e-valitsuse teenuste pakkumist Euroopa ettevõtetele ja kodanikele.

2005.–2009. aasta IDABC programmi[15] eesmärk oli üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitlusvõimeline osutamine riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele.

Euroopa haldusasutuste koosvõimealaseid lahendusi käsitleva 2010.–2015. aasta ISA programmi[16] eesmärk on toetada Euroopa haldusasutuste koostööd, hõlbustades tõhusat ja tulemuslikku piirülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, mis võimaldab osutada elektrooniliselt liidu poliitika ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid.

Eelnimetatud programmide raames toimunud tegevus on aidanud märkimisväärselt kaasa koostalitlusvõime tagamisele Euroopa haldusasutuste elektroonilises teabevahetuses. Oma resolutsioonis „E-valitsus kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiv jõud” (3. aprill 2012) tunnustas Euroopa Parlament ISA programmi panust ja üldist osa Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste ja raamistike määratlemisel, edendamisel ja toetamisel, koostoime saavutamisel, infrastruktuuri, digitaalteenuste ja tarkvaralahenduste korduva kasutuse edendamisel ning haldusasutuste koostalitlusvõime alaste nõuete muutmisel digitaalteenuseid käsitlevateks tehnilisteks kirjeldusteks ja standarditeks. Samuti nõudis parlament ELi haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste jaoks aastatel 2014–2020 tehtavate rahaeraldiste suurendamist.

Kuna ISA programm jõuab 31. detsembril 2015 lõpule, on Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks vaja uut koostalitlusvõime alaseid lahendusi käsitlevat ELi programmi, et:

· saada ülevaade Euroopa üldisest koostalitlusmaastikust, analüüsida seda ja vältida selle killustumist;

· võimaldada, edendada ja toetada terviklikku lähenemisviisi koostalitlusvõime alaste lahenduste kogumisele, hindamisele, arendamisele, loomisele, tootmisvalmidusse viimisele, rakendamisele, täiustamisele ja hooldusele, sealhulgas lahenduste puhul, mis hõlbustavad andmete korduvat kasutamist ja vahetamist, et toetada Euroopa haldusasutuste vahelist ning kõnealuste asutuste ja ettevõtete ja kodanike vahelist piiriülest või valdkondadevahelist suhtlemist, ning

· edendada ja toetada olemasolevate lahenduste, sealhulgas liidu teiste poliitikavaldkondade lahenduste korduvat kasutamist, lõimimist ja ühtlustamist.

Uus programm aitab lahendada probleeme ja tagada järjepidevuse, luues foorumi ideede ja kogemuste vahetamiseks.

1.4         Seotud ELi algatused ja koostalitlusvõime muudes poliitikavaldkondades

Üldisemalt kooskõlastati ja ühtlustati eelmise ISA programmi kohast tegevust pidevalt tööga, mida tehti konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kohase IKT-poliitika toetusprogrammi raames, ja/või komisjonisisese IKT-strateegiaga ja e-valitsuse 2011.–2015. aasta tegevuskava alusel toimunud tegevusega. ISA programmiga toetati nimetatud ja sarnaseid algatusi juhul, kui need aitasid suurendada ELi avaliku halduse asutuste koostalitlusvõimet.

ISA viidi edukalt vastavusse ka Euroopa ühendamise rahastu programmiga – üleeuroopaliste transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivõrkude jaoks loodud liidu rahastamisvahendiga. Euroopa ühendamise rahastust toetatakse olulisimate piiriüleste digitaalsete teenuste kasutuselevõtmist ja osutamist. Kavandatav programm täiendab kõnealust rahastut, hõlmates nõuet, et teenused peavad toimima, enne kui nende puhul saab kaaluda Euroopa ühendamise rahastu toetuse eraldamist. Samuti on see üks Euroopa avaliku sektori innovatsiooni võimaldavatest ja toetavatest programmidest.

Koostalitlusvõimel on olnud suur osatähtsus ka pilvandmetöötluse valdkonnas. Nagu on öeldud komisjoni teatises „Pilvandmetöötluse võimaluste kasutamine Euroopas”,[17] on koostalitlusvõimel oluline roll, toetades selliste standarditel põhinevate avalike teenuste loomist, „mida oleks võimalik mahult suurendada ja mis vastaksid Euroopa digitaalsest ühtsest turust kasu saada soovivate liikuvate kodanike ja ettevõtjate vajadustele”. Kavandatavas programmis võetakse arvesse Euroopa pilvandmetöötluse algatuse meetmeid, mis on seotud koostalitlusvõimega.

Koostalitlusvõime võimaldab kujundada ELi poliitikat ja seda valdkonna tasandil edukalt ellu viia. Koostalitlusvõimest sõltub muu hulgas järgmiste valdkondade poliitika tõhus ja tulemuslik elluviimine.

· Siseturg. Direktiivis 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul[18] nõutakse, et liikmesriigid pakuksid teenuseosutajatele võimaluse teostada kõiki toiminguid ja täita kõiki formaalsusi, mis on vajalikud teenuse osutamiseks mõnes teises riigis, elektrooniliselt ja piiriüleselt. Peale selle nõutakse äriühinguõiguse valdkonnas direktiiviga 2012/17/EL[19] liikmesriikide keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite koostalitlusvõime tagamist keskse platvormi kaudu. Äriühingute registrite omavahelise sidumisega tagatakse registritevaheline piiriülene teabevahetus ning hõlbustatakse kodanike ja ettevõtete juurdepääsu äriühinguid käsitlevale teabele ELi tasandil, suurendades sellega Euroopa ettevõtluskeskkonna õiguskindlust.

· Keskkond. INSPIRE direktiivis[20] nõutakse, et tuleb vastu võtta ühised rakenduseeskirjad, milles sätestatakse koostalitluse tehniline kord, ning kohandada riiklikke infrastruktuure tagamaks, et ruumiandmed ja -teenused on liidus piiriüleselt koostalitlusvõimelised ja juurdepääsetavad.

· Justiits- ja siseküsimused. Tõhusus sõltub Euroopa andmebaaside suurendatud koostalitlusvõimest ja koostoimest, mis avaldub näiteks viisainfosüsteemi (VIS), teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), Euroopa sõrmejälgede võrdlemise süsteemi (Eurodac) ja e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

· Toll, maksustamine ja aktsiisid. Enam kui kakskümmend aastat kogemusi kõiki liikmesriike hõlmavate üleeuroopaliste IKT-süsteemide haldamisel, mis toetavad komisjoni ja liikmesriikide haldusasutuste rakendatavate ja juhitavate programmide „Fiscalis 2013”[21] ja „Toll 2013”[22] alusel rahastatavaid ettevõtlusteenuseid, on näidanud, et koostalitlusvõime on väga oluline tegur edu saavutamiseks. Programmide „Fiscalis 2013” ja „Toll 2013” raames loodud hüved on jagamiseks ja korduvaks kasutamiseks kättesaadavad, muudele poliitikavaldkondadele sellisena nagu nad on.

· Tervis. Direktiivis 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius on sätestatud eeskirjad ohututele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele juurdepääsu hõlbustamiseks. Direktiivis on ette nähtud selged sätted, et saavutada terviseandmete elektrooniliseks vahetamiseks kasutatavate liikmesriikide IKT-süsteemide ulatuslikum koostalitlusvõime. Ravimite valdkonnas haldavad Euroopa Ravimiamet, liikmesriikide ametiasutused ja komisjon üleeuroopalist telemaatikavõrku. Selle kaudu pakutakse praktilisi lahendusi, et ühtlustada ravimilubade andmist, ning tagatakse Euroopa ravimiohutuse koostalitlusvõimeline järelevalvevõrgustik.

· Loomatervis ja toiduohutus. Viimasel kümnendil on rakendatud ja pidevalt täiustatud tõhusaid lahendusi, mis toetavad loomade ja loomsete saaduste jälgitavust ja ohtudest teatamist kogu ahela vältel. Kõik ahela lülid (alates ettevõtetest kuni haldusasutusteni) on kaasatud süsteemi TRACES. Osalejate (sh kolmandate riikide) elektrooniline teabevahetus tugineb rahvusvahelistele standarditele (UNCEFACT) ning käsil on e-allkirjade süsteemi kasutuselevõtt, mis võimaldab töödelda elektrooniliselt peaaegu kõiki ametlikke dokumente.

· Euroopa fondid. Kogu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud teabe vahetamine toetusesaajate ning korraldus-, sertifitseerimis-, auditeerimis- ja vahendusasutuste vahel toimub elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu,[23] et hõlbustada koostalitlust liikmesriikide ja ELi raamistikega ning võimaldada toetusesaajatel esitada kogu nõutav teave ühe edastuskorraga.

· Avaliku sektori valduses olev teave. Direktiivis 2013/37/EL[24] on sätestatud, et kui see on võimalik ja asjakohane, peaksid avaliku sektori asutused tegema dokumendid võimalikult täpselt ja detailselt kättesaadavaks avatud ja masinloetavas vormingus koos metaandmetega ning sellises vormingus, mis tagab koostalitlusvõime, korduva kasutatavuse ja juurdepääsetavuse.

· E-identiteet. Komisjoni ettepanekus võtta vastu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul[25] on rõhutatud, et EL vajab raamistikku, mis võimaldab toime tulla piiriülese koostalitlusvõimega ning parandada kogu ELis aktsepteeritavate e-identimise ja e-autentimise riiklike järelevalvesüsteemide koordineerimist.

· IKT standardimine. Määruses (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist,[26] on viidatud koostalitlusvõimele kui olulisele standardimise väljundile ning on öeldud, et koostalitlusvõime tagamiseks ühtsel turul ja ELi IKT-kasutajate valikuvabaduse suurendamiseks tuleks toetada asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide kasutamist või nõuda nende järgimist liidu tasandil. Seda arvesse võttes tuleks käesoleva programmiga edendada ja vajaduse korral toetada olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste osalist või täielikku standardimist.

· Euroopa statistika koostamine. Määruses (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta,[27] millega pannakse alus Euroopa statistikasüsteemile, ja sellele järgnenud komisjoni 2009. aasta teatises nr 404 Euroopa Liidu statistika koostamise kohta (vaade järgmisele kümnendile),[28] käsitletakse koostalitlusvõimet kui peamist tegurit, mis võimaldab suurendada ELi kodanike, ettevõtete ja poliitikakujundajate jaoks tõhusust, vähendada halduskoormust ja parandada ELi statistika kvaliteeti.

· Riigihanked. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. märtsi 2014. aasta direktiivides 2014/25/EL, 2014/24/EL ja 2014/23/EL nõutakse liikmesriikidelt e-hangete rakendamist. Nimetatud õigusaktides on sätestatud, et elektrooniliseks teabevahetuseks kasutatavad vahendid ja seadmed, nagu ka nende tehnilised omadused, peavad olema koostalitlusvõimelised üldkasutatavate IKT-toodetega. Euroopa Parlamendi 11. märtsil 2014 vastu võetud direktiivis 2014/55/EL[29], mis käsitleb elektrooniliste arvete esitamist riigihangete puhul, on keskendutud Euroopa standardi väljatöötamisele riigihangete raames elektrooniliste arvete esitamiseks, et tagada elektrooniliste arvete esitamise süsteemide koostalitlusvõime kogu liidus.

Selleks et oleks võimalik täielikult ära kasutada kõikide eelnimetatud valdkondlike algatuste võimalusi, tuleks valdkondadevahelist koostalitlusvõimet siiski veel uurida ja käsitleda käesoleva programmi kontekstis.

1.5         Ettepaneku põhjendus

Võimaldamaks tõhusat ja tulemuslikku suhtlemist kodanike ja ettevõtetega, peaksid liikmesriigid ajakohastama oma haldusasutusi ning pakkuma koostalitlusvõimelisi digitaalteenuseid riigi ja Euroopa tasandil.

Probleemide hulka, millega riikide haldusasutustel tuleb silmitsi seista, kuuluvad endiselt asutusesisese asjaajamise keerukus, koostalitlust võimaldavate raamistike, IKT-arhitektuuri ja -vahendite puudumine, kultuuriline killustatus ning laialipillutatud institutsiooniliste üksuste omavahelise koostöö puudumine.

2012. aastal toimunud ISA programmi vahehindamisest[30] nähtus, et programm oli liikmesriikide vajadustele reageerimisel asjakohane, kuivõrd vajadused, mida on käsitletud komisjoni varasemates ja praegustes programmides (nt IDA, IDABC ja ISA), on Euroopa haldusasutustel endiselt olemas.

Seega on käesolevat programmi vaja selleks, et:

– hõlbustada liikmesriikide ja komisjoni koostööd;

– saada ülevaade Euroopa üldisest koostalitlusmaastikust ja analüüsida seda;

– võimaldada, edendada ja toetada terviklikku lähenemisviisi koostalitlusvõime alaste lahenduste kogumisele, hindamisele, arendamisele, loomisele, tootmisvalmidusse viimisele, rakendamisele, täiustamisele ja hooldamisele, sealhulgas lahenduste puhul, mis hõlbustavad andmete korduvat kasutamist ja vahetamist, et toetada Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike vahelist piiriülest või valdkondadevahelist suhtlemist, ning

– samal ajal edendada ja toetada olemasolevate lahenduste, sealhulgas liidu muudest poliitikavaldkondadest pärit lahenduste korduvat kasutatavust, lõimimist ja ühtlustamist.

Kõige olulisem tegur igasuguse koostalitlusalase edu saavutamisel, eriti IKT valdkonnas, on koostalitlusvõime käsitlemine õigel õiguslikul tasandil, eesmärgiga saavutada võimalikult suurt mõju. Tuleks kanda hoolt selle eest, et kavandatava õigusakti IKT-alast mõju hinnatakse ja mõõdetakse ELi õigusloomeprotsessi varajases etapis ning et IKT-vajadused tehakse kindlaks varakult, võimaldades sellega rakendada õigusakti selle jõustumisel tõrgeteta.

Käesoleva programmiga toetatakse ja edendatakse kavandatavate või vastuvõetud liidu õigusaktide IKT-alase mõju hindamist ning selliste õigusaktide rakendamist toetavate lahenduste kasutuselevõtu kavandamist.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1         Konsulteerimine huvitatud isikutega

Sidusrühmade arvamusi ISA programmi tuleviku (käesoleva ettepaneku) kohta koguti ajavahemikus alates 2013. aasta märtsist kuni 2014. aasta jaanuarini liikmesriikidega peetud ametlike konsultatsioonide viies voorus. Konsulteeriti ka komisjoni kaheteistkümne peadirektoraadiga,[31] kelle märkusi võeti ettepanekus arvesse.

Komisjon tutvustas liikmesriikidele uue ISA programmi õigusliku aluse ettevalmistamise olukorda kahel ametlikul ISA komitee kohtumisel ja kolmel ISA koordineerimisrühma koosolekul. See järkjärguline protsess võimaldas komisjonil koguda liikmesriikidelt kavandatava õigusakti kohta tagasisidet.

Komisjon teatas liikmesriikidele oma kavatsusest võtta vastu uus õiguslik otsus ISA programmile järgneva programmi kohta esimest korda 2013. aasta märtsis. Komisjon tutvustas õigusakti eelnõud 2013. aasta oktoobris toimunud ISA koordinatsioonirühma koosolekul ja palus liikmesriikidel anda tagasisidet.

2013. aasta novembris 16 liikmesriigilt[32] saadud tagasisides oli osutatud järgmisele:

· uues õigusaktis tuleks keskenduda jõupingutuste kattuvuse vältimisele ja kooskõlastamisele teiste ELi programmidega (sellele viitasid kümme liikmesriiki);

· tulemuste kontrollimine peaks jätkuma ja hõlmama programmiga toodava kasu suuruse kindlaksmääramist (sellele viitasid seitse liikmesriiki);

· uue ISA programmiga tuleks anda panus koostalitlusvõime tervikpilti, kasutades sellist arhitektuurimudelit/-vahendit nagu Euroopa koostalitlusvõime kaardistus (European Interoperability Cartography) (sellele viitasid kuus liikmesriiki), ja

· programm peaks tuginema vajaduspõhisele käsitlusviisile (sellele viitasid kuus liikmesriiki).

Muudes vähem tähtsates märkustes osutati järgmisele:

· õigusakti läbivaatamisse on vaja kaasata eri sidusrühmad (nt kodanikud, ettevõtjad, akadeemilised ringkonnad) ja tuleb kanda hoolt selle eest, et õigusaktis käsitletaks nende olukorda;

· uues õigusaktis tuleks rõhutada andmete, teenuste ja lahenduste korduva kasutamise tähtsust;

· õigusakti konkreetsete viidetega tuleks julgustada lihtsustama haldusasutuste ajakohastamise protsesse ja

· uus programm peaks toimima inkubaatorina ja lihtsustama liikmesriikide ja asutustevahelist koostööd tagamaks, et lahendusi mitte üksnes ei võeta kasutusele, vaid et need oleksid ka jätkusuutlikud ning nendega seotud töö ei kattuks.

Kõige hiljutisem tagasiside liikmesriikidelt saadi 16. jaanuaril 2014 toimunud ISA komitee koosolekul, kus tutvustati uue programmi vastuvõtmise ajakava ja lepiti selles kokku. Ühel meelel oldi ka selles, et ehkki õigusakt peaks laienema kodanikele ja ettevõtjatele, peaks tähelepanu keskmes olema haldusasutused, et tagada koostalitlus läbivalt.

2.2         Mõju hindamine

Käesoleva programmi mõjuhinnang põhineb varasema programmi hinnangute (ISA programmi 2012. aasta vahehindamine ja Euroopa koostalitlusvõime strateegia rakendamise läbivaatamine) metahinnangul ja liikmesriikide tagasisidel.

ISA vahehindamise käigus, kus anti programmile üldjoontes positiivne hinnang, jõuti järeldusele, et ISA programm oli kooskõlas komisjoni poliitiliste prioriteetide ja liikmesriikide vajadustega, et seda viidi ellu tõhusalt ja järjekindlalt ning et sellega jõuti tulemusteni, mida komisjoni talitused ja liikmesriigid said korduvalt kasutada. Selles tehti siiski kindlaks ka mõned vajakajäämised ja esitati soovitused järgmiste meetmete võtmiseks:

· teavitamine ja teadlikkuse suurendamine;

· sidusrühmade kaasamine ja projektijuhtimise järjepidevus ning

· kattumise ja topelttöö vältimine, korduva kasutatavuse suurendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine.

Hindajad olid ka arvamusel, et programmi eelkäija (IDABC programm) lõpphindamise käigus antud üheteistkümnest soovitusest neli on ISA programmi puhul endiselt kohaldatavad.

Käesolevas programmis võetakse arvesse vahehindamise soovitusi ja käsitletakse vajakajäämisi spetsiaalsete meetmete abil, seades sihiks koondada, edendada ja laiendada olemasoleva ISA programmi meetmeid. Uus programm aitab eelkõige kindlaks teha, luua ja kasutusele võtta koostalitlusvõime alased lahendused, mis antakse seejärel liidu teiste institutsioonide ja asutuste ning riiklike, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste piiramatusse kasutusse, hõlbustades sellega nendevahelist piiriülest või valdkondadevahelist suhtlemist. Programmi raames töötatakse eraldi välja koostalitlusvõime alased lahendused või täiendatakse ja toetatakse muid liidu algatusi, katsetades koostalitlusvõime alaseid lahendusi „lahenduste inkubaatorina” või tagades nende jätkusuutlikkuse „lahenduste sillana”.

Seda tehes aitab programm vähendada kõikide asjaosaliste piiriülese suhtlemisega seotud kulusid ja halduskoormust, täiustada veelgi siseturgu ja vabadust liikuda ELis ilma halduslike e-tõketeta ning juurutada kiiresti ELi õigusakte toetavaid IKT-süsteeme.

Kui peaks juhtuma, et käesolevat programmi vastu ei võeta, väheneb Euroopa haldusasutuste tõhusa ja tulemusliku suhtlemise edendamisele suunatud toetus, mille tulemusel mitmekordistuvad kulud ja tuleb teha täiendavaid jõupingutusi. Peale selle võib ühildamatute lahenduste levik paratamatult kaasa tuua uued või suuremad e-tõkked, takistades sellega siseturu tõrgeteta toimimist ja liikumisvabadust, mis on vastupidine eesmärgile ajakohastada Euroopa haldusasutusi.

Samuti ei aitaks uute koostalitlusvõime alaste lahenduste loomine ja rakendamine enam tagada Euroopa haldusasutuste vahelist tõhusat ja tulemuslikku teabevahetust. Ilma uue programmita võetaks märksa vähem koostalitlusvõimet toetavaid ELi meetmeid, mis on Euroopa haldusasutuste piiriüleste või valdkonnavaheliste digitaalteenuste pakkumise eeltingimus.

Käesoleva programmi käivitamisega annab EL olulise panuse Euroopa haldusasutuste vahelise ladusa suhtlemise tagamisse, tuues otsest kasu liikmesriikidele, ettevõtjatele ja kodanikele.

Programm lisab majanduslikku väärtust, toetades siseturu nõuetekohast toimimist lahenduste kaudu, millega tagatakse:

a)         lühem reageerimisaeg haldusasutuste suhtlemisel kodanike ja ettevõtetega;

b)         olemasolevate lahenduste kindlaks tegemine ja korduv kasutamine sarnaste äriliste vajaduste rahuldamise huvides ning

c)         piiriüleste ja valdkondadevaheliste tehingute automatiseerimine, hoides sel moel kokku vahendeid ja aega.

Sotsiaalne väärtus lisandub seeläbi, et programmi meetmed toovad lõppkokkuvõttes kasu kodanikele ja ettevõtjatele, kes on nende üldiste ja ühiste lahenduste kaudu osutatavate piiriüleste ja valdkondadevaheliste elektrooniliste avalike teenuste kasutajad.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1         Kavandatava õigusakti kokkuvõte

Käesolev programm on järg ISA programmile, koondades, edendades ja laiendades selle tegevust.

Uue programmi raames eeskätt:

· aidatakse kindlaks teha, luua ja kasutusele võtta koostalitlusvõime alased lahendused, mis antakse seejärel liidu teiste institutsioonide ja asutuste ning riiklike, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste piiramatusse kasutusse, hõlbustades sellega nendevahelist piiriülest või valdkondadevahelist suhtlemist;

· töötatakse eraldi välja koostalitlusvõime alased lahendused või täiendatakse või toetatakse muid liidu algatusi, katsetades koostalitlusvõime alaseid lahendusi „lahenduste inkubaatorina” või tagades nende jätkusuutlikkuse „lahenduste sillana”, ning

· hinnatakse olemasolevate ja kavandatavate ELi õigusaktide IKT-alast mõju.

3.2         Õiguslik alus

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 170 peab liit selleks, et aidata saavutada artiklites 26 ja 174 märgitud eesmärke ning võimaldada liidu kodanikel, majandustegevuses osalejatel ning piirkondlikel ja kohalikel kogukondadel saada täit kasu sisepiirideta ala rajamisest, aitama kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele meetmetega, mis on suunatud kaasa aitama üksikriikide võrkude omavahelisele ühendamisele ja koostalitlusvõimele, samuti niisuguste võrkude kasutamise võimalusele.

ELi toimimise lepingu artiklis 172 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 156) on sätestatud, et „Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu artikli 171 lõikes 1 märgitud suunised ja muud meetmed, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega. Suuniste ja ühist huvi pakkuvate projektide puhul, mis on seotud mingi liikmesriigi territooriumiga, on nõutav asjassepuutuva liikmesriigi heakskiit”.

3.3         Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ELi ainupädevusse.

Liikmesriigid ei suuda iseseisvalt piisavalt saavutada ettepaneku eesmärke, sest nad ei suudaks saavutada elektrooniliste avalike teenuste piiriüleseks või valdkondadevaheliseks osutamiseks vajalikku koostalitlusvõime alast mõju ega luua Euroopa haldusasutuste vahelise suhtlemise toetamiseks ühiseid ja jagatud lahendusi.

ELi meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid tõhusamalt, sest programmi raames luuakse ja võetakse kasutusele koostalitlusvõime alased lahendused, mis toetavad haldusasutuste vahelist sujuvat piiriülest ja valdkondadevahelist suhtlemist, võimaldades osutada elektrooniliselt ELi poliitika ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid.

Seetõttu on programmil oma laadi tõttu selge ELi mõõde. Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

3.4         Proportsionaalsuse põhimõte

Programm toetab ühiste ja jagatud lahenduste väljatöötamist, st selliste ühiste raamistike, üldvahendite ja üldkasutatavate teenuste loomist, mida Euroopa haldusasutused saavad vajaduse korral kasutada piiriüleseks ja valdkondadevaheliseks teabevahetuseks. Kui ei ole ette nähtud teisiti, otsustavad selliste lahenduste rakendamise üle liikmesriigid.

Ühiste raamistike ning üldvahendite kasutuselevõttu ja täiustamist rahastatakse programmist, samas kui selliste raamistike ja vahendite kasutamist rahastavad asjaomase haldustasandi kasutajad. Programmist rahastatakse üldkasutatavate teenuste loomist, tootmisvalmidusse viimist (st lahenduste kasutusvalmidusse viimist) ja täiustamist, samas kui nende teenuste käitamist rahastatakse programmist üksnes juhul, kui see on ELi huvides. Muul juhul rahastavad teenuste kasutamist, sh nende detsentraliseeritud käitamist, kasutajad.

Programmi raames välja töötatud lahendused vähendavad omavahel suhtlevate Euroopa haldusasutuste finants- ja halduskoormust. Seepärast on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

3.5         Õigusakti valik

Nagu ka eelmise ISA programmi puhul, on kavandatud õigusakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, sest käesoleval juhul on otsus proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks kõige asjakohasem vahend.

4.           MÕJU EELARVELE

Uue ISA programmi2 rakendamise rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuar 2016 kuni 31. detsember 2020 on 130 928 000 eurot. Kavandatud rahastamispakett on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2014–2020.

Täiendavad üksikasjad on esitatud ettepanekule lisatud finantsselgituses.

5.           TÄIENDAV TEAVE

Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatud õigusakt käsitleb Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda laiendada Euroopa Majanduspiirkonnale.

Kandidaatriigid

Kavandatud õigusakt on avatud osalemiseks kandidaatriikidele.

2014/0185 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste programm (ISA2)

Koostalitlusvõime kui avaliku sektori ajakohastamise vahend

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[33],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[34],

tegutsedes kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega

ning arvestades järgmist:

(1)       Ministrid on mitmes ministrite deklaratsioonis (24. novembril 2005 Manchesteris, 19. septembril 2007 Lissabonis, 18. novembril 2009 Malmös ja 19. aprillil 2010 Granadas) kutsunud komisjoni üles hõlbustama liikmesriikidevahelist koostööd, kasutades selleks piiriüleseid ja valdkondadevahelisi koostalitlusvõime alaseid lahendusi, mis võimaldaksid pakkuda tõhusamaid ja turvalisemaid avalikke teenuseid. Peale selle tunnistasid liikmesriigid, et paremaid avalikke teenuseid tuleks pakkuda vähemate vahenditega ning et e-valitsuse potentsiaali saab suurendada Euroopa haldusasutuste koostöökultuuri edendamise ja koostalitlusvõime tingimuste parandamisega.

(2)       Oma 19. mai 2010. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava”,[35] mis on üks strateegia „Euroopa 2020”[36] juhtalgatustest, rõhutas komisjon, et koostalitlusvõime on oluline selleks, et kasutada maksimaalselt ära IKT sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali, ning sellest tulenevalt käivitub digitaalarengu tegevuskava üksnes siis, kui on tagatud koostalitlusvõime.

(3)       Oma 16. detsembri 2010. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa avalike teenuste koosvõime alused”[37] esitles komisjon Euroopa koostalitlusvõime strateegiat ja Euroopa koostalitlusvõime raamistikku.

(4)       Liidu tasandil hõlbustab koostalitlusvõime poliitika edukat elluviimist. Koostalitlusvõimest sõltub eeskätt järgmiste valdkondade poliitika tõhus ja tulemuslik elluviimine.

(5)       Siseturu valdkonnas nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ,[38] et liikmesriigid pakuksid teenuseosutajatele võimaluse teostada kõiki toiminguid ja täita kõiki formaalsusi, mis on vajalikud teenuse osutamiseks mõnes teises riigis, elektrooniliselt ja piiriüleselt.

(6)       Äriühinguõiguse valdkonnas nõutakse direktiiviga 2012/17/EL[39] liikmesriikide keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite koostalitlusvõime tagamist keskse platvormi kaudu. Äriühingute registrite vastastikuse sidumisega tagatakse registritevaheline piiriülene teabevahetus ning hõlbustatakse ELi tasandil kodanike ja ettevõtjate juurdepääsu äriühinguid käsitlevale teabele, suurendades sellega Euroopa ettevõtluskeskkonna õiguskindlust.

(7)       Keskkonna valdkonnas nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ,[40] et tuleb vastu võtta ühised rakenduseeskirjad, milles sätestatakse koostalitluse tehniline kord. Direktiivis nõutakse eeskätt riiklike infrastruktuuride kohandamist tagamaks, et ruumiandmed ja -teenused on liidus piiriüleselt koostalitlusvõimelised ja juurdepääsetavad.

(8)       Justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tuginevad Euroopa andmebaaside suurendatud koostalitlusvõimele viisainfosüsteem (VIS),[41] teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II),[42] Euroopa sõrmejälgede võrdlemise süsteem (Eurodac)[43] ja e-õiguskeskkonna portaal[44]. Lisaks võttis nõukogu 24. septembril 2012 vastu järeldused, milles tehakse ettepanek võtta kasutusele Euroopa õigusaktide identifikaator ning rõhutatakse vajadust võtta kasutusele ametlikes väljaannetes avaldatud õigusteabe koostalitlusvõimeline otsing ja vahetamine, kasutades selleks kordumatuid identifikaatoreid ja struktureeritud metaandmeid.

(9)       Tolli, maksustamise ja aktsiiside valdkonnas on koostalitlusvõime olnud väga oluline edu tagamise tegur selliste kõiki liikmesriike hõlmavate üleeuroopaliste IKT-süsteemide haldamisel, mis toetavad komisjoni ja liikmesriikide avaliku sektori asutuste rakendatavate ja juhitavate programmide „Fiscalis 2013” ja „Toll 2013” alusel rahastatavaid koostalitlusvõimelisi äriteenuseid. Programmide „Fiscalis 2013” ja „Toll 2013” raames loodud hüved on jagamiseks ja korduvaks kasutamiseks kättesaadavad muudest poliitikavaldkondadest.

(10)     Tervishoiu valdkonnas on direktiiviga 2011/24/EL[45] sätestatud eeskirjad ohututele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele juurdepääsu hõlbustamiseks. Eelkõige loodi selle direktiiviga e-tervise võrgustik, et lahendada elektrooniliste tervishoiusüsteemide koostalitlusvõimega seotud probleeme. Võrgustiku raames võidakse vastu võtta suuniseid, mis käsitlevad planeerimata või erakorralise arstiabi korral piiriüleselt vahetatavaid miinimumandmeid ning e-retseptidega seotud piiriüleseid teenuseid.

(11)     Euroopa fondide valdkonnas nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013[46] artiklis 122, et kogu teabevahetus toetusesaajate ning korraldus-, sertifitseerimis-, auditeerimis- ja vahendusasutuste vahel peab toimuma elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu. Süsteemid peaksid hõlbustama koostalitlust liikmesriikide ja liidu raamistikega ning võimaldama toetusesaajatel esitada kogu nõutav teave ühe edastuskorraga.

(12)     Avaliku sektori teabe valdkonnas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/37/EL[47] rõhutatud, et kui see on võimalik ja asjakohane, peaksid avaliku sektori asutused tegema dokumendid võimalikult täpselt ja detailselt kättesaadavaks avatud ja masinloetavas vormingus koos metaandmetega, ning sellises vormingus, mis tagab koostalitlusvõime, korduva kasutatavuse ja juurdepääsetavuse.

(13)     Elektroonilise identiteedi valdkonnas on komisjoni 4. juuni 2012. aasta ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul[48] rõhutatud, et liit peab looma raamistiku, mis võimaldab tegeleda piiriülese koostalitlusvõime küsimusega ning parandada kogu liidus aktsepteeritava e-identimise ja e-autentimise riiklike järelevalvesüsteemide koordineerimist.

(14)     IKT standardimise valdkonnas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012[49] viidatud koostalitlusvõimele kui olulisele standardimise väljundile.

(15)     Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1291/2013, millega luuakse raamprogramm „Horisont 2020”,[50] selgelt öeldud, et koostalitlusvõimelised IKT-lahendused ja -standardid on peamised edu võimaldavad tegurid tööstusettevõtete vahelise partnerluse saavutamiseks liidu tasandil. Ühiste, avatud tehnoloogial põhinevate platvormide ümber toimuv koostöö mõjub ka väljapoole ja see mõju võimendub, mistõttu paljudel sidusrühmadel on võimalik arengust kasu saada ja teha täiendavaid uuendusi.

(16)     Riigihangete valdkonnas nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. märtsi 2014. aasta direktiivides 2014/25/EL,[51] 2014/24/EL[52] ja 2014/23/EL[53] liikmesriikidelt e-hangete rakendamist. Neis on sätestatud, et elektrooniliseks teabevahetuseks kasutatavad vahendid ja seadmed, nagu ka nende tehnilised omadused, peavad olema koostalitlusvõimelised üldkasutatavate IKT-toodetega. Euroopa Parlamendi 11. märtsil 2014 vastu võetud direktiivis 2014/55/EL[54], mis käsitleb elektrooniliste arvete esitamist riigihangete puhul, on keskendutud riigihangete raames elektrooniliste arvete esitamiseks Euroopa standardi väljatöötamisele, et tagada elektrooniliste arvete esitamise süsteemide koostalitlusvõime kogu ELis.

(17)     Koostalitlusvõime on ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013[55] lairibainfrastruktuuride ja -teenuste valdkonnas loodud Euroopa ühendamise rahastu keskne element. Üleeuroopaliste telekommunikatsioonitaristu võrkude suuniseid käsitlevas määruses (EL) nr283/2014[56] on selgelt märgitud, et rahastu tegevuses on eesmärkide saavutamiseks esmatähtis tagada üleeuroopaliste digitaalteenuste taristute koostalitlusvõime, ühenduvus, jätkusuutlik kasutuselevõtt, toimimine ja ajakohastamine ning nende koordineerimine liidu tasandil.

(18)     Poliitilisel tasandil on nõukogu kutsunud korduvalt üles suurendama Euroopa koostalitlusvõimet veelgi ja tegema jätkuvalt jõupingutusi Euroopa haldusasutuste ajakohastamiseks. Euroopa Ülemkogu võttis 24. ja 25. oktoobril 2013 vastu järeldused, milles toonitatakse, et haldusasutuste ajakohastamine peaks jätkuma selliste koostalitlusvõimel põhinevate teenuste nagu e-valitsus, e-tervis, e-arved ja e-hanked kiire kasutuselevõtuga.

(19)     Kui koostalitlusvõime alaseid väljavaateid käsitleda ühe valdkonna piires, seostub sellega risk, et erinevate või kokkusobimatute lahenduste vastuvõtmisega riigi või valdkonna tasandil luuakse uued e-tõkked, mis takistavad ühtse turu ja sellega seotud liikumisvabaduse nõuetekohast toimimist, ning kahjustatakse turgude avatust ja konkurentsivõimet ning kodanikele ja ettevõtetele üldist huvi pakkuvate teenuste osutamist. Nimetatud riski maandamiseks peaksid liikmesriigid ja liit pingutama rohkem ühiselt selle nimel, et vältida turu killustumist ja tagada õigusaktide rakendamisel piiriülene või valdkondadevaheline koostalitlusvõime, vähendades samal ajal halduskoormust ja kulusid, ning edendada ühiselt kokku lepitud IKT-lahendusi, tagades samal ajal nõuetekohase juhtimise.

(20)     Selleks et täita liiduülese poliitika kohaseid nõudeid, on püütud üldiste ja valdkondlike koostalitlusvõime strateegiate, õigusraamistike, suuniste, teenuste ja vahendite sidusat arengut ja rakendamist tagada mitme järjestikuse programmiga, nagu:

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustega nr 1719/1999/EÜ[57] ja nr 1720/1999/EÜ[58] loodud IDA programm (1999–2004),

– e-valitsuse teenuseid käsitleva otsusega 2004/387/EÜ[59] loodud IDABC programm (2005–2009) ja

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 922/2009/EÜ[60] loodud ISA programm (2010–2015).

(21)     IDA, IDABC ja ISA programmide raames toimunud tegevus on aidanud märkimisväärselt kaasa koostalitlusvõime tagamisele liidu haldusasutuste elektroonilises teabevahetuses. Oma resolutsioonis „E-valitsus kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiv jõud” (3. aprill 2012)[61] tunnustas Euroopa Parlament ISA programmi panust ja üldist osatähtsust Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste ja raamistike määratlemisel, edendamisel ja toetamisel, koostoime saavutamisel ning lahenduste korduva kasutamise edendamisel ning haldusasutuste koostalitlusvõime alaste nõuete muutmisel digitaalteenuseid käsitlevateks tehnilisteks kirjeldusteks ja standarditeks.

(22)     Kuna otsuse nr 922/2009/EÜ kohaldamine lõpeb 31. detsembril 2015, on Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks vaja uut koostalitlusvõime alaseid lahendusi käsitlevat liidu programmi (ISA2), et saada ülevaade Euroopa üldisest koostalitlusmaastikust, analüüsida seda ja vältida selle killustumist. Programm võimaldaks, toetaks ja edendaks terviklikku lähenemisviisi koostalitlusvõime alaste lahenduste kogumisele, hindamisele, arendamisele, loomisele, tootmisvalmidusse viimisele, rakendamisele, täiustamisele ja hooldamisele, sealhulgas lahenduste puhul, mis hõlbustavad andmete korduvat kasutamist ja vahetamist, et toetada Euroopa haldusasutuste vahelist ning kõnealuste asutuste ja ettevõtete ja kodanike vahelist piiriülest või valdkondadevahelist suhtlemist. Lõpetuseks edendaks programm olemasolevate lahenduste, sealhulgas liidu muude poliitikavaldkondade lahenduste korduvat kasutamist, lõimimist ja ühtlustamist.

(23)     ISA2 programmi raames loodavad või rakendatavad lahendused peaksid sobituma võimalikult hästi sidusasse teenuskeskkonda, hõlbustades Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike vahelist suhtlust ning tagades ja tehes võimalikuks piiriülese või valdkondadevahelise koostalitlusvõime.

(24)     Kodanikud ja ettevõtted peaksid samuti saama kasutada Euroopa haldusasutuste ühiseid, korduvalt kasutatavaid ja koostalitlusvõimelisi klienditeenuseid, mis saavad tuge nimetatud asutuste sisupoole tööprotsesside paremast lõimimisest ja andmevahetusest.

(25)     ISA2 programm peaks olema vahend, mille abil ajakohastada liidu avalikku sektorit.

(26)     Koostalitlusvõime on otseselt seotud standardite ja ühiste tehniliste kirjelduste kasutamisega ning neist sõltuv. ISA2 programmiga tuleks edendada ja vajaduse korral toetada olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste osalist või täielikku standardimist. See tuleks saavutada koos liidu tasandil toimuva muu standardimistegevusega, koostöös Euroopa standardiorganisatsioonide ja teiste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega.

(27)     Haldusasutuste ajakohastamine on strateegia „Euroopa 2020” edukat elluviimist silmas pidades üks põhiprioriteete. Sellega seoses selgub komisjoni 2011., 2012. ja 2013. aastal avaldatud majanduskasvu analüüsidest, et Euroopa haldusasutuste töö kvaliteet mõjutab vahetult majanduskeskkonda ning seepärast on see tootlikkuse, konkurentsivõime ja kasvu soodustamisel otsustava tähtsusega. See kajastub selgelt riigipõhistes soovitustes, kus kutsutakse üles võtma haldusasutuste reformimiseks konkreetseid meetmeid.

(28)     Määrus (EL) nr 1303/2013 sisaldab valdkondlikku eesmärki „riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine”. Seda arvesse võttes peaks ISA2 programm olema kooskõlas programmide ja algatustega, mis aitavad kaasa haldusasutuste ajakohastamisele, nagu digitaalarengu tegevuskava, ja asjaomaste võrgustikega, nagu Euroopa avaliku halduse koostöövõrgustik (EUPAN), ning püüdma saavutada nendega koostoimet.

(29)     Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime puudutab kõiki haldustasandeid: Euroopa, kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku tasandit. Seepärast on oluline, et lahenduste puhul võetaks arvesse nende tasandite vastavaid vajadusi ning, kui see on asjakohane, kodanike ja ettevõtete vajadusi.

(30)     Liikmesriikide haldusasutusi saab toetada nende jõupingutustes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide erivahendite abil. ISA2 programmi raames tehtav tihe koostöö peaks muutma sellistest vahenditest oodatava kasu võimalikult suureks, tagades, et rahastatavad projektid viiakse vastavusse selliste kogu liitu hõlmavate koostalitlusvõime raamistikega nagu Euroopa koostalitlusvõime raamistik.

(31)     Käesolevas otsuses nähakse ette kogu ISA2 programmi kestuse ajaks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse raames peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[62] punkti 17 tähenduses.

(32)     Kaaluda tuleks võimalust kasutada ühinemiseelse abi vahendeid, et hõlbustada kandidaatriikide ISA2 programmis osalemist ning programmikohaste lahenduste kasutuselevõttu ja rakendamist nimetatud riikides.

(33)     ISA2 programm peaks aitama ellu viia kõiki edasisi strateegia „Euroopa 2020” ja digitaalarengu tegevuskava kohaseid algatusi. Vältimaks igasugust jõupingutuste kattuvust, tuleks selle puhul arvesse võtta liidu muid programme, mis käsitlevad IKT-lahendusi, -teenuseid ja -infrastruktuure, eeskätt määruses (EL) nr 1316/2013 sätestatud Euroopa ühendamise rahastut ja määruses (EL) nr 1291/2013 sätestatud raamprogrammi „Horisont 2020”.

(34)     Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks rakendamisvolitused anda komisjonile. Volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[63].

(35)     Kehtestatud jooksva tööprogrammiga seotud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel peaks komisjon juhul, kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(36)     Käesoleva otsuse eesmärgid on lihtsustada Euroopa haldusasutuste vahelist ning kõnealuste asutuste ja kodanike ja ettevõtjate vahelist tõhusat ja tulemuslikku piiriülest või valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist ning võimaldada osutada elektrooniliselt liidu poliitika ja meetmete elluviimist toetavaid elektroonilisi avalikke teenuseid. Kuna liikmesriigid ei suuda neid eesmärke üksi tegutsedes piisaval tasemel saavutada – liikmesriikidel oleks raske ja kulukas saavutada liikmesriigi tasandil Euroopa tasandi kooskõlastatust – ning eesmärke on seetõttu kavandatava meetme ulatust ja mõju arvesse võttes lihtsam saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1 Sisu ja eesmärk

1.           Käesoleva otsusega luuakse ajavahemikuks 2016–2020 Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste programm (edaspidi „ISA2 programm”).

ISA2 programmi raames lihtsustatakse Euroopa haldusasutuste vahelist ning kõnealuste asutuste ja kodanike ja ettevõtjate vahelist tõhusat ja tulemuslikku piiriülest või valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, et võimaldada osutada liidu poliitika ja meetmete elluviimist toetavaid elektroonilisi avalikke teenuseid.

2.           ISA2 programmi kaudu määratleb ja loob liit koostalitlusvõime alaseid lahendusi ja kasutab neid liidu poliitika elluviimiseks. Lahendused antakse seejärel liidu teiste institutsioonide ja asutuste ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi haldusasutuste piiramatusse kasutusse, hõlbustades sellega nendevahelist piiriülest või valdkondadevahelist suhtlemist.

3.           ISA2 programmi raames töötatakse eraldi välja koostalitlusvõime alased lahendused või täiendatakse või toetatakse muid liidu algatusi, katsetades koostalitlusvõime alaseid lahendusi „lahenduste inkubaatorina” või tagades nende jätkusuutlikkuse „lahenduste sillana”.

4.           ISA2 programm on järg otsusega nr 922/2009/EÜ loodud liidu programmile haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste kohta (edaspidi „ISA programm”) ning koondab, edendab ja laiendab selle tegevust.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „koostalitlusvõime” – eri organisatsioonide suutlikkus toimida koos vastastikku kasulike ja omavahel kokku lepitud ühiste eesmärkide nimel, sh organisatsioonide vahel nende toetatavate äriprotsesside kaudu teabe ja teadmiste vahetamine, mis toimub andmete vahetamisena vastavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide vahel;

(2) „koostalitlusvõime alased lahendused” – eri organisatsioonide koostööd hõlbustavad ja Euroopa haldusasutuste kindlaks tehtud nõuetele tuginevad ühised raamistikud, üldteenused ja -vahendid, mis töötatakse välja ja mida rahastatakse eraldi ISA2 programmi kaudu või mis töötatakse välja koostöös liidu muude algatustega;

(3) toimimine „lahenduste inkubaatorina” – koostalitlusvõime alaste lahenduste väljatöötamine või toetamine lahenduste katsetamise etapis enne lahenduste toimimahakkamist liidu teiste programmide või algatuste raames;

(4) toimimine „lahenduste sillana” – igati toimivate koostalitlusvõime alaste lahenduste edasiarendamine ja toetamine enne nende pakkumist liidu muude programmide või algatuste raames;

(5) „ühised raamistikud” – tehnilised kirjeldused, standardid, metoodikad, suunised, ühised semantilised varad ning muud samalaadsed lähenemisviisid ja dokumendid;

(6) „üldteenused” – korralduslik ja tehniline suutlikkus pakkuda kasutajatele ühist tulemust, sh üldist laadi toimivaid süsteeme, rakendusi ja infrastruktuure, mis vastavad eri poliitikavaldkondade ja geograafiliste piirkondade tavakasutajate nõudmistele, koos neid toetava operatiivjuhtimisega;

(7) „üldvahendid” – süsteemid, etalonplatvormid, jagatud ja koostööpõhised platvormid ning üldised komponendid, mis vastavad eri poliitikavaldkondade ja geograafiliste piirkondade tavakasutajate nõudmistele;

(8) „meetmed” – projektid, juba toimivad lahendused ja nende kaasmeetmed;

(9) „projekt” – ajaliselt piiratud jada täpselt määratletud ülesannetest, millega keskendutakse kasutajate kindlakstehtud vajadustele, rakendades etapiviisilist lähenemisviisi;

(10) „kaasmeetmed” –

– strateegilised ja teadlikkuse suurendamise meetmed;

– ISA2 programmi haldamist toetavad meetmed;

– kogemuste jagamise ning parimate tavade vahetamise ja edendamisega seotud meetmed;

– olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvat kasutamist edendavad meetmed;

– kogukonna moodustamise ja suutlikkuse suurendamise meetmed ning

– meetmed, mille eesmärk on luua koostoime liidu teiste poliitikavaldkondade algatustega, mis on seotud koostalitlusvõimega.

(11) „Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuur” – üldise struktuuriga arhitektuur, mis hõlmab hulka koostalitlusvõime alaste lahenduste rakendamisel Euroopa Liidus kohaldatavaid põhimõtteid ja suuniseid;

(12) „Euroopa koostalitlusvõime kaardistus” – hoidla, mis sisaldab Euroopa haldusasutustele mõeldud koostalitlusvõime alaseid lahendusi, mida pakuvad liidu institutsioonid ja liikmesriigid, ning mis on esitatud ühtlustatud vormis ja vastavad konkreetsetele korduva kasutatavuse ja koostalitlusvõimega seotud kriteeriumidele, mida on võimalik kajastada Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuuris.

Artikkel 3 Tegevus

ISA2 programmi raames toetatakse ja edendatakse järgimisi tegevusi:

(a) olemasolevate piiriüleste või valdkondadevaheliste koostalitlusvõime alaste lahenduste hindamine, täiustamine, jõustamine, tootmisvalmidusse viimine, rakendamine ja korduv kasutamine;

(b) uute piiriüleste või valdkondadevaheliste koostalitlusvõime alaste lahenduste arendamine, loomine, tootmisvalmidusse viimine, rakendamine ja korduv kasutamine;

(c) liidu kavandatavate või vastuvõetud õigusaktide IKT-alase mõju hindamine;

(d) selliste õigusaktides esinevate lünkade kindlakstegemine, mis kahjustavad Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõimet;

(e) Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuuri loomine, hooldamine ja täiustamine;

(f) Euroopa koostalitlusvõime kaardistuse kui olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste korduva kasutamise hõlbustamiseks ja selliseid lahendusi vajavate valdkondade kindlakstegemiseks kasutatava vahendi loomine ja säilitamine;

(g) olemasolevate ühiste tehniliste kirjelduste ja standardite hindamine, ajakohastamine ja edendamine ning uute ühiste tehniliste kirjelduste ja standardite loomine, kehtestamine ja edendamine liidu standardimisplatvormide kaudu ning koostöös – vastavalt vajadusele – Euroopa või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega ning

(h) koostalitlusvõime alaste lahendustega loodavat kasu mõõtvate mehhanismide väljatöötamine.

Peale selle võib ISA2 programm olla uute koostalitlusvõime alaste lahenduste katsetajana „lahenduste inkubaatoriks” ja olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste rakendajana „lahenduste sillaks”.

Artikkel 4 Üldpõhimõtted

ISA2 programmi raames algatatud või jätkuvad meetmed peavad:

(a) olema kasulikud ja lähtuma kindlakstehtud vajadustest;

(b) vastama järgmistele põhimõtetele:

– subsidiaarsus ja proportsionaalsus;

– kasutajakesksus;

– kaasavus ja juurdepääsetavus;

– turvalisus ja eraelu puutumatus;

– mitmekeelsus;

– halduskorra lihtsustamine;

– läbipaistvus;

– teabe säilitamine;

– avatus;

– korduv kasutatavus;

– tehnoloogiline neutraalsus ja kohandatavus ning

– tõhusus ja tulemuslikkus;

(c) olema laiendatavad ja kohandatavad teistele ettevõtlus- või poliitikavaldkondadele ning

(d) tõendama rahalist, korralduslikku ja tehnilist jätkusuutlikkust.

Artikkel 5 Meetmed

1.           Komisjon rakendab artikli 7 kohaselt kehtestatud jooksvas tööprogrammis kindlaks määratud meetmeid koostöös liikmesriikidega artiklis 6 sätestatud rakenduseeskirjade kohaselt.

2.           Projektide kujul võetavad meetmed hõlmavad vajaduse korral järgmisi etappe:

– algatamine;

– kavandamine;

– elluviimine;

– lõpetamine ning

– järelevalve ja kontroll.

Projektide etapid määratletakse ja täpsustatakse meetme lisamisel jooksvasse tööprogrammi.

3.           ISA2 programmi elluviimist toetavad kaasmeetmed.

Artikkel 6 Rakenduseeskirjad

1.           ISA2 programmi rakendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa koostalitlusvõime strateegiat, Euroopa koostalitlusvõime raamistikku ja nende tulevasi ajakohastatud versioone.

2.           Toetatakse võimalikult paljude liikmesriikide osalemist projektis. Liikmesriikidel on võimalus liituda projektiga selle mis tahes etapis ja neid julgustatakse seda tegema.

3.           Liikmesriikide ja liidu infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks viidatakse koostalitlusvõime alaste lahenduste kindlaksmääramisel teabevahetust ja teenuste lõimimist käsitlevatele olemasolevatele ja uutele Euroopa standarditele või avalikult kättesaadavatele või avatud spetsifikatsioonidele.

4.           Koostalitlusvõime alaste lahenduste väljatöötamise või täiustamise aluseks on või sellega kaasneb vastavalt vajadusele kogemuste jagamine ning heade tavade vahetamine ja edendamine. Toetatakse kogemuste ja heade tavade jagamist kõikide sidusrühmade vahel ning asjakohaseid avalikke konsultatsioone.

5.           Kattuvuse vältimiseks ja koostalitlusvõime alaste lahenduste loomise kiirendamiseks võetakse vajaduse korral arvesse liidu ja liikmesriikide teiste asjaomaste algatuste tulemusi.

6.           ISA2 programmi raames koostalitlusvõim alaseid lahendusi ellu viies juhindutakse vajaduse korral Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuurist.

7.           Koostalitlusvõime alased lahendused ja nende ajakohastatud versioonid lisatakse Euroopa koostalitlusvõime kaardistusse ning tehakse vajaduse korral korduvaks kasutamiseks kättesaadavaks Euroopa haldusasutustele.

8.           Komisjon kontrollib artikli 7 kohaselt kehtestatud jooksva tööprogrammi raames korrapäraselt koostalitlusvõime alaste lahenduste rakendamist ja korduvat kasutamist kogu liidus.

9.           Selleks et suurendada koostoimet ning tagada vastastikku täiendavad ja ühendatud jõupingutused, kooskõlastatakse meetmed vajaduse korral liidu teiste asjaomaste algatustega.

10.         Kõikide ISA2 programmi raames rahastatavate meetmete ja koostalitlusvõime alaste lahenduste puhul julgustatakse uuesti kasutama olemasolevaid koostalitlusvõime alaseid lahendusi.

Artikkel 7 Jooksev tööprogramm

1.           ISA2 programmi alguses võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse jooksev tööprogramm, mida muudetakse vähemalt kord aastas ning mille eesmärk on rakendada programmi meetmeid kogu käesoleva otsuse kohaldamise ajal. Rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Jooksvas tööprogrammis määratakse kindlaks, järjestatakse tähtsuse alusel, dokumenteeritakse ja valitakse välja artiklis 5 nimetatud meetmed, samuti kavandatakse, rakendatakse ja hinnatakse neid ning levitatakse nende tulemusi.

2.           Meetme lisamiseks jooksvasse tööprogrammi peab see vastama teatavale hulgale eeskirjadele ja vastuvõetavuse kriteeriumidele. Need eeskirjad ja kriteeriumid ning nende mis tahes muudatused on jooksva tööprogrammi lahutamatu osa.

3.           Algselt ISA programmi või mõne muu liidu algatuse raames käivitatud ja edasi arendatud projekti võib lisada jooksvasse tööprogrammi selle mis tahes etapis.

Artikkel 8 Eelarvesätted

1.           Vahendid eraldatakse kasutusetapis oleva projekti või lahenduse lisamisel jooksvasse tööprogrammi või pärast projektietapi edukat läbimist, nagu on määratletud jooksvas tööprogrammis ja selle muudatustes.

2.           Jooksva tööprogrammi muudatused, mis käsitlevad eelarveeraldisi, mille suurus on üle 400 000 euro meetme kohta, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

3.           ISA2 programmi kohaste meetmete elluviimine võib eeldada teenuste sisseostmiseks hangete korraldamist, mille puhul kohaldatakse määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud ELi hankelepingute sõlmimise korda.

Artikkel 9 Rahastamiskõlblikud meetmed ja koostalitlusvõime alased lahendused

1.           Ühiste raamistike ja üldvahendite väljatöötamist, loomist ja täiustamist rahastatakse ISA2 programmi vahenditest. Selliste raamistike ja vahendite kasutamist rahastavad kasutajad.

2.           Ühisteenuste väljatöötamist, loomist, kasutusvalmidusse viimist ja täiustamist rahastatakse ISA2 programmi vahenditest. Selliste teenuste keskset käitamist liidu tasandil võidakse samuti rahastada programmi vahenditest, juhul kui see teenib komisjoni meelest liidu huve ja on nõuetekohaselt põhjendatud jooksvas tööprogrammis. Kõikidel muudel juhtudel rahastatakse nende teenuste kasutamist muudest vahenditest.

3.           Koostalitlusvõime alaseid lahendusi, mis võetakse ISA2 programmi raames üle „lahenduste inkubaatori” või „lahenduste sillana”, rahastatakse programmi vahenditest, seni kuni need võetakse üle mõnda teise programmi või algatusse.

4.           Kaasmeetmeid rahastatakse programmi vahenditest.

Artikkel 10 Komitee

1.           Komisjoni abistab määruse (EL) nr 182/2011 alusel loodud Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike koostalitlusvõime alaste lahenduste komitee (edaspidi „ISA2 komitee”).

2.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.           Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral võtab komisjon määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 8 osutatud korras vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. Sellised aktid kehtivad kuni kuus kuud.

Artikkel 11 Järelevalve ja hindamine

1.           Komisjon ja ISA2 komitee teostavad programmi rakendamise ja mõju ning kasutajate rahulolu üle korrapärast järelevalvet. Nad uurivad ka programmi koostoimet seda täiendavate liidu programmidega.

2.           Komisjon esitab ISA2 komiteele igal aastal aruande programmi rakendamise kohta.

3.           Programmile korraldatakse vahe- ja lõpphindamine, mille tulemused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt 31. detsembriks 2018 ja 31. detsembriks 2021. Sellega seoses võib vastutav parlamendikomisjon kutsuda komisjoni esindaja tutvustama hindamise tulemusi ja vastama parlamendikomisjoni liikmete küsimustele.

4.           Hindamise käigus uuritakse programmi meetmete asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, kasulikkust, jätkusuutlikkust ja sidusust. Lõpphindamise käigus uuritakse lisaks seda, mil määral on programm saavutanud oma eesmärgi.

5.           Programmi tulemuslikkuse hindamisel lähtutakse artiklis 1 sätestatud eesmärgist ja jooksva tööprogrammi meetmetest elluviimisega. Eesmärgi saavutamise mõõdikuna kasutatakse eelkõige peamiste koostalitluse võimaldajate arvu ning Euroopa haldusasutustele pakutavate ja nende asutuste kasutatavate haldusasutusi toetavate vahendite arvu. Programmi tulemuste ja mõju mõõtmisel kasutatavad näitajad määratakse kindlaks jooksvas tööprogrammis.

6.           Hindamise käigus uuritakse ka seda, millist kasu on meetmed toonud liidule seoses ühise poliitika arendamisega, tehakse kindlaks valdkonnad, mida tuleks täiustada, ja kontrollitakse koostoimet liidu muude algatustega piiriülese ja valdkondadevahelise koostalitlusvõime ning Euroopa haldusasutuste ajakohastamise valdkonnas.

7.           Lõpuleviidud või peatatud meetmeid hinnatakse programmi üldise hindamise käigus. Selle raames analüüsitakse meetmete sobitumist Euroopa üldisesse koostalitlusvõime alaste lahenduste maastikku ning hinnatakse nende kasutuselevõttu, kasulikkust ja korduvat kasutatavust.

8.           Hinnang ISA2 programmile sisaldab vastavalt vajadusele järgmist teavet:

(a) mõõdetav kasu, mida koostalitlusvõime alased lahendused toovad, sidudes IKT kasutajate vajadustega;

(b) koostalitlusvõimeliste IKT-põhiste lahenduste mõõdetav kasulik mõju.

Artikkel 12 Rahvusvaheline koostöö

1.           ISA2 programm on avatud osalemiseks Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ja kandidaatriikidele nende liiduga sõlmitud lepingute raames.

2.           Soodustatakse koostööd muude kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide või organitega, eriti Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse ja idapartnerluse raames, ning naaberriikidega, eelkõige Lääne-Balkani ja Musta mere piirkonna riikidega. Sellega seotud kulusid ei kaeta ISA2 programmi vahenditest.

3.           Vajaduse korral toetatakse programmi raames programmi lahenduste kasutamist kolmandates riikides.

Artikkel 13 Liiduvälised algatused

Ilma et see piiraks liidu muu poliitika rakendamist, võib ISA2 programmi raames loodud või kasutatavaid koostalitlusvõime alaseid lahendusi rakendada mittekaubanduslikul otstarbel liiduvälistes algatustes, kui selleks ei tehta liidu üldeelarvest lisakulutusi ega seata ohtu koostalitlusvõimelise lahenduse peamist eesmärki liidus.

Artikkel 14 Finantssätted

1.           Käesoleva otsuse kohase liidu meetme rakendamise rahastamispakett otsuse kohaldamise perioodiks on 130 928 000 eurot.

2.           Iga-aastased assigneeringud kiidab heaks eelarvepädev asutus finantsraamistiku piires.

3.           Programmi jaoks ette nähtud rahaeraldisest võib katta ka kulud, mis on seotud ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, mille korrapärast teostamist nõutakse programmi haldamiseks ja programmi eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 15 Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2020.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste programm (ISA2).

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[64]

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – jaotise 26 „Komisjoni haldus” rakenduskava

Meede 26 03: teenuste osutamine riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

ü Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[65]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Üldeesmärk on lihtsustada Euroopa haldusasutuste vahelist ning kõnealuste asutuste ja kodanike ja ettevõtjate vahelist tõhusat ja tulemuslikku piiriülest või valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, võimaldada osutada liidu poliitika ja meetmete elluviimist toetavaid elektroonilisi avalikke teenuseid ning vahetada avaliku sektori valduses olevat teavet.

Erieesmärgid on:

–        täiustada, rakendada ja korduvalt kasutada olemasolevaid piiriüleseid või valdkondadevahelisi koostalitlusvõime alaseid lahendusi;

–        töötada välja, rakendada ja korduvalt kasutada uusi piiriüleseid või valdkondadevahelisi koostalitlusvõime alaseid lahendusi;

–        hinnata kavandatavate või vastu võetud liidu õigusaktide IKT-alast mõju ning teha kindlaks valdkonnad, kus uued õigusaktid saaksid edendada koostalitlusvõimet;

–        luua Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuur, mida saab kasutada koostalitlusvõime alaste lahenduste loomise ja hindamise vahendina;

–        luua vahend, et hõlbustada olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvat kasutamist, ja teha kindlaks valdkonnad, kus selliseid lahendusi veel ei ole;

–        hinnata ja edendada olemasolevaid ühiseid tehnilisi kirjeldusi ja standardeid ning töötada välja uued ühised tehnilised kirjeldused ja standardid ning

–        võtta kasutusele mehhanism, mille abil saaks mõõta koostalitlusvõime alaste lahendustega loodava kasu suurust.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 26

Üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitlusvõimeline osutamine riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele

–        Investeerimine tänapäevastesse riiklikesse haldusasutustesse – koostalitlusvõimelised lahendused

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Tegevuspõhise eelarvestamise meede 26 03: teenuste osutamine riiklikele haldusasutustele, ettevõtjatele ja kodanikele

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Euroopa haldusasutuste ning nende asutuste ja ettevõtjate/kodanike vaheliste paremate koostalitlusvõime alaste lahenduste väljatöötamine parandab oluliselt liikmesriikidevahelist teabevahetust ja loob võimaluse kärpida märkimisväärselt kulusid.

ISA2 programmi kaudu keskendub informaatika peadirektoraat koos komisjoni teiste talitustega ning tihedas koostöös liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega peamistele koostalitluse võimaldajatele, ELi poliitika ja õigusaktide tõhusa rakendamise toetamisele ning Euroopa haldusasutuste kasutatavate elektrooniliste avalike teenuste osutamise hõlbustamisele ja toetamisele.

Informaatika peadirektoraat toetab aktiivselt Euroopa haldusasutuste ajakohastamist liidu algatuste, liikmesriikide, kodanike ja ettevõtete hüvanguks.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Komisjon on kindlaks määranud üldeesmärgi ja rea erieesmärke (vt punkt 1.4.1).

Nimetatud eesmärkide saavutamine kajastub eeldatavasti tulemusnäitajates, mille kaudu saab ametlikult mõõta programmi nn sekkumisloogikat. Näitajad ja oodatavad tulemused on välja töötatud eelhindamise käigus ning on sätestatud asjakohases lisadokumendis.

Erieesmärgid, tulemused ja näitajad jagunevad programmi tegevussuundi kajastava järgmise viie põhikategooria kohaselt:

–        peamised koostalitlusvõime võimaldajad;

–        ELi õigusaktide tõhusa rakendamise toetamine;

–        haldusasutusi toetavad vahendid;

–        kaasmeetmed ja

–        järelevalvetegevus.

Programmi mõju eelarvele on esitatud tabelis 3.2.2. Programmi hindamise käigus uuritakse meetmete asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, kasulikkust, jätkusuutlikkust ja sidusust ning programmi tulemuslikkust programmi eesmärgi saavutamisel ja jooksva tööprogrammi elluviimisel.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

ISA2 programmi raames tuleb täita vajadus luua peamised koostalitlusvõime võimaldajad, toetada liidu õigusaktide tõhusat rakendamist, pakkuda Euroopa haldusasutustele toetavaid vahendeid ning arendada olemasolevaid või uusi ühiseid raamistikke, üldteenuseid ja korduvalt kasutatavaid üldvahendeid.

Vajadused on kindlaks tehtud liidu teiste poliitikavaldkondade asjaosaliste ja liikmesriikide esindajatega peetud mõttevahetuste, eelhindamise ja seletuskirjas kirjeldatud ametliku konsultatsiooni käigus. Programmi raames võetavatest meetmetest saavad kõige rohkem kasu Euroopa haldusasutused. Ettevõtted ja kodanikud saavad kaudset kasu haldusasutuste pakutavate teenuste kaudu.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Kõikide ISA2 programmiga hõlmatud tegevusvaldkondade eest vastutavad liikmesriigid ja Euroopa Liit ühiselt. Seepärast sekkutakse programmiga üksnes ilmse Euroopa lisaväärtuse olemasolu korral seletuskirjas kirjeldatud viisil.

Programmi korralduskomitee tagab sidususe ja vastastikuse täiendavuse liikmesriigi tasandil toimuva tegevusega. Liidu tasandil tagatakse teenustevahelise kooskõlastamisega tegevuse kooskõla muude poliitikavaldkondade (nt Euroopa poolaasta, riigipõhised aruanded/soovitused) tegevusega ning Euroopa ühendamise rahastu ja digitaalarengu tegevuskava koostalitlusvõimet ja standardeid käsitleva teise sambaga, et saavutada võimalikult suur sidusus ja koostoime. Tihe koostöö ja kooskõlastamine liikmesriikide ja muude poliitikavaldkondadega aitab hinnata programmi raames pidevalt tegelikke vajadusi, tegevuse proportsionaalsust ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimist.

Nagu seletuskirjas on rõhutatud, suurendatakse ISA2 programmiga eelkõige liidu sekkumise rahalist ja majanduslikku väärtust ning aidatakse tugevdada ja rakendada liidu poliitikat ja õigusakte, saavutades piiriülese ja valdkondadevahelise kooskõlastamise kaudu märkimisväärse koostoime.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise ISA programmi vahehindamise kohta tuuakse esile hindamise käigus tehtud peamiselt positiivsed järeldused. Kõiki soovitusi on uues ISA2 programmis arvesse võetud.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Nagu on öeldud seletuskirjas, on tagatud sidusus ja vastastikune täiendavus Euroopa ühendamise rahastuga, mis toob eeldatavasti kaasa koostoime.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

ü Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ü  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2016–31.12.2020

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul YYYY–YYYY

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku YYYY–YYYY,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[66]

ü Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– ü oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali

– ¨  rakendusametite kaudu

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele

– ¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustage)

– ¨ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile

– ¨ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele

– ¨ avalik-õiguslikele asutustele

– ¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised

– ¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised

– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis

– Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

ISA2 programmi elluviimine algab 1. jaanuaril 2016.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Programmi rakendamise korrapärane järelevalve on kavandatud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ja komisjoni haldusmenetlusega. Järelevalve hõlmab igal aastal korralduskomiteele esitatavat aruannet toetatavate meetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta.

Programmile korraldatakse vahe- ja lõpphindamine, mille tulemused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt 31. detsembriks 2018 ja 31. detsembriks 2021. Sellega seoses võib vastutav parlamendikomisjon kutsuda komisjoni esindaja tutvustama hindamise tulemusi ja vastama parlamendikomisjoni liikmete küsimustele.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Otsuse ettepanekuga kaasneb sel eesmärgil koostatud eelhinnang. Eelhindamise ja ISA programmi vahehindamise tulemusel esitatud soovitusi on võetud nõuetekohaselt arvesse. Ettepanekus on põhjalikult käsitletud teatavaid soovitustes kindlaks tehtud riske.

ISA2 programmiga arendatakse ja toetatakse Euroopa koostalitlusvõime kaardistust kui vahendit, mille abil on võimalik saada ülevaade Euroopa koostalitlusmaastikust ja analüüsida seda ning teha kindlaks kättesaadavad ja veel puudu olevad lahendused. Selle põhjal jätkatakse olemasolevate lahenduste toetamist ja luuakse uusi lahendusi. Samuti on programmil koordineeriv roll selliste liidu muudest algatustest pärit koostalitlusvõime alaste lahenduste puhul, mis võiksid toimida ka liidu digitaalteenuste pakkumise kanalites. Sellega välditakse jõupingutuste kattumist, tugevdatakse liikmesriikide ja komisjoni talituste koostööd ning edendatakse aktiivselt olemasolevate lahenduste korduvat kasutamist.

2.2.2.     Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Programmi kohaste assigneeringute suhtes kohaldatakse komisjoni kontrollimeetmeid.

2.2.3.     Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Sätestatud on suur hulk finants- ja halduskontrolli mehhanisme. Programmi rakendatakse riigihangete kaudu kooskõlas finantsmääruse eeskirjade ja menetlustega.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

2.3.1.     Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Riigihanke-eeskirju ja menetlusi kohaldatakse kogu protsessi jooksul ning need hõlmavad järgmist:

–        tööprogrammi koostamine, võttes arvesse korralduskomitee arvamust, kusjuures tööprogramm sisaldab vahendite eraldamiseks vahe-eesmärke, et tagada tulemuste ja kulude kontrollitavus;

–        pakkumistingimuste nõuetekohane koostamine, et tagada nõutavate tulemuste ja tekkinud kulude kontrollitavus;

–        pakkumiste kvaliteedi- ja finantsanalüüs;

–        komisjoni muude talituste kaasamine kogu menetluse jooksul;

–        mitmel tasandil toimuv tulemuste kontrollimine ja arvete läbivaatamine enne maksmist ning

–        siseaudit.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assignee-ringute liik || Rahaline osalus

Nr […][Nimetus ………………………………………...……….] || Liigendatud/ liigendamata ([67]) || EFTA riigid[68] || Kandidaat-riigid[69] || Kolman-dad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

1a || 26.01.04.01 Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) toetuskulud || Liigen-damata || JAH || JAH || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assignee-ringute liik || Rahaline osalus

Nr […][Nimetus …………………………………...……….] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaat-riigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

1a || 26.03.01.01 Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike koostalitlusvõime alased lahendused (ISA2)[70] || Liigen-datud || JAH || JAH || EI || EI

1a || 26.03.01.51 Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste programmi (ISA) raames rahastatavate meetmete lõpuleviimine || Liigen-datud || JAH || JAH || EI || EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr || 1a – konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Informaatika peadirektoraat || || || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || || KOKKU

� Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1) || 24,448 || 25,115 || 25,783 || 26,452 || 27,130 || || || 128,928

Maksed || (2) || 6,500 || 23,800 || 24,500 || 26,000 || 48,128 || || || 128,928

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[71] || || || || || || || ||

Eelarverida nr || || (3) || 0,400 || 0,400 || 0,400 || 0,400 || 0,400 || || || 2,000

Informaatika peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || = 1+1a +3 || 24,848 || 25,515 || 26,183 || 26,852 || 27,530 || || || 130,928

Maksed || = 2+2a +3 || 6,900 || 24,200 || 24,900 || 26,400 || 48,528 || || || 130,928

� Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 24,848 || 25,515 || 26,183 || 26,852 || 27,530 || || || 130,928

Maksed || (5) || 6,900 || 24,200 || 24,900 || 26,400 || 48,528 || || || 130,928

� Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1a assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || = 4+ 6 || 24,848 || 25,515 || 26,183 || 26,852 || 27,530 || || || 130,928

Maksed || = 5+ 6 || 6,900 || 24,200 || 24,900 || 26,400 || 48,528 || || || 130,928

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || || KOKKU

Informaatika peadirektoraat ||

� Personalikulud || 2,416 || 2,416 || 2,416 || 2,416 || 2,416 || || || 12,080

� Muud halduskulud || 0,120 || 0,120 || 0,120 || 0,120 || 0,120 || || || 0,600

Informaatika peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || || || 12,680

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || || 12,680

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 27,384 || 28,051 || 28,719 || 29,388 || 30,066 || || || 143,608

Maksed || 9,436 || 26,736 || 27,436 || 28,936 || 51,064 || || || 143,608

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– ü  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[72] || Kesk-mine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljun-dite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK vastavalt punktidele 1.4.1 ja 1.4.4 || || || || || || || || || || || || || || || ||

Peamised koostalitluse võimaldajad || || || || 6,000 || || 6,000 || || 6,000 || || 7,000 || || 7,000 || || || || || || 32,000

ELi õigusaktide tõhusa rakendamise toetamine || || || || 10,000 || || 12,000 || || 12,000 || || 14,000 || || 14,000 || || || || || || 62,000

Euroopa haldusasutusi toetavad vahendid || || || || 3,000 || || 3,500 || || 4,000 || || 4,500 || || 4,500 || || || || || || 19,500

Kaasmeetmed || || || || 2,550 || || 2,550 || || 2,550 || || 2,550 || || 2,550 || || || || || || 12,750

Järelevalve teostamine meetmete üle || || || || 0,535 || || 0,535 || || 0,535 || || 0,535 || || 0,535 || || || || || || 2,675

KULUD KOKKU || || 22,094 || || 24,594 || || 25,094 || || 28,594 || || 28,594 || || || || || || 128,925

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– ü  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 2,416 || 2,416 || 2,416 || 2,416 || 2,416 || || || 12,080

Muud halduskulud || 0,120 || 0,120 || 0,120 || 0,120 || 0,120 || || || 0,600

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || || || 12,680

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[73] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || 2,536 || || || 12,680

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– ü  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

|| || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || || Kokku

|| � Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || ||

|| XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) – AD || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || || || 10

|| XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) – AST || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || || || 4

|| XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) – AST/SC || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || || || 2

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || ||

� Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[74] ||

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) – SNE || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || || || 3

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) – CA || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || || || 1

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || ||

|| XX 01 04 yy[75] || – peakorteris || || || || || || || ||

|| – delegatsioonides || || || || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || ||

|| KOKKU || 20 || 20 || 20 || 20 || 20 || || || 20

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || AD-kategooria ametikohtade töötajad tegelevad programmi tegeliku juhtimisega: tööprogrammi koostamine, eelarve haldamine, programmi täitmisega seotud avalike pakkumismenetluste korraldamine, programmi täitmisega seotud lepingute haldamine, jätkuprojektid, suhtlemine komisjoni talituste ja liikmesriikide ekspertidega, ekspertkohtumiste, õpikodade ja konverentside korraldamine. Nende töötajate hulka kuulub ka üksuse juht. AST- ja AST/SC-kategooria ametikohtade töötajad abistavad järgmistes valdkondades: – sekretäritöö, lähetuste korraldamine (2 inimest); – eelarve haldamine, pakkumiskutsed, lepingud ja arvete maksmine (2 isikut); – teabe levitamine ja teabevahetus (2 inimest); – logistika: kohtumiste ja õpikodade korraldamine, ekspertidele kutsete saatmine ja neile tasumine, dokumendihaldus (1 inimene).

Koosseisuvälised töötajad || END-kategooria ametikohtade töötajad toetavad programmi tegelikku haldamist, toetades AD-ametikohtade töötajaid peamiselt valdkondades, mis on seotud liikmesriikidega kooskõlastamise, jätkuprojektide ning ekspertkohtumiste, õpikodade ja konverentside korraldamisega. Lepingulised töötajad annavad spetsiaalset abi a) programmi meetmete levitamiseks ja kasutamiseks ning b) konkreetsete meetmete tegelikul haldamisel peamiselt valdkondades, kuhu on kaasatud ka teised komisjoni talitused.

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ü  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[76].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– ü  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[77]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

[1]               http://ec.europa.eu/enterprise/policies/innovation/policy/public-sector-innovation/index_en.htm.

[2]               Komisjoni 2013. aasta majanduskasvu analüüs (COM(2012) 750 final, 28.11.2012).

[3]               European Interoperability Strategy 2012 Implementation Review, report on political, socio-economic and legal factors (Euroopa koostalitlusvõime strateegia rakendamise 2012. aasta läbivaatamine: aruanne poliitiliste, sotsiaal-majanduslike ja õiguslike tegurite kohta).

[4]               Komisjoni teatis „EUROOPA 2020. AASTAL. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010) 2020 lõplik, 3.3.2010).

[5]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010) 245 lõplik, 28.8.2010).

[6]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa avalike teenuste koosvõime alused” (KOM(2010) 744 lõplik, 16.12.2010).

[7]               Asepresident Šefčoviči teatis komisjonile „E-komisjon 2012–2015: kasutajakesksete digitaalteenuste pakkumine”, SEC(2012) 492 final, 1.8.2012.

[8]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 922/2009/EÜ, 16. september 2009 , Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 260, 03.10.2009, lk 20).

[9]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1291/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

[10]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1316/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

[11]             Avaliku sektori innovatsiooni eksperdirühma aruanne „Powering European Public Sector Innovation: Towards A New Architecture”, EUR 13825 EN, 2013.

[12]             Nõukogu otsus 95/468/EÜ, 6. november 1995, milles käsitletakse ühenduse panust ühenduses toimuvasse haldusasutuste vahelisse telemaatilisse andmevahetusse (IDA) (EÜT C 269, 11.11.1995, lk 23–25).

[13]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/1999/EÜ, 12. juuli 1999, haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemise kohta (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 1).

[14]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/1999/EÜ, 12. juuli 1999, millega võetakse vastu meetmed haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime ja nendesse pääsemise tagamiseks (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 9).

[15]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2004/387/EÜ, 21. aprill 2004, üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC) (ELT L 181, 18.5.2004, lk 25).

[16]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 922/2009/EÜ, 16. september 2009, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 260, 3.10.2009, lk 20).

[17]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Pilvandmetöötluse võimaluste kasutamine Euroopas” (COM(2012) 529).

[18]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

[19]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/17/EL, 13. juuni 2012, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise osas.

[20]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, 14. märts 2007, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

[21]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1482/2007/EÜ, 11. detsember 2007, millega kehtestatakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2013”) ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2235/2002/EÜ (ELT L 330, 15.12.2007, lk 1–7).

[22]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 624/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”) (ELT L 154, 14.06.2007, lk 25–31).

[23]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

[24]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.6.2013, lk 1).

[25]             Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (COM(2012) 238 final, 4.6.2012).

[26]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

[27]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009, Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164–173).

[28]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile (KOM(2009) 404 lõplik, 10.8.2009).

[29]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/55/EL, 16. aprill 2014, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ELT L 133, 6.5.2014, lk 1–11).

[30]             Interim evaluation of the ISA programme, Kurt Salmon, 31.10.2012.

[31]             Peasekretariaat, konkurentsi peadirektoraat, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, Teadusuuringute Ühiskeskus, väljaannete talitus, kirjaliku tõlke peadirektoraat, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat, siseasjade peadirektoraat, õigusküsimuste peadirektoraat, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat.

[32]             Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Läti, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Ühendkuningriik.

[33]               ELT C [...], [...], lk [...].

[34]               ELT C [...], [...], lk [...].

[35]               KOM(2010) 245.

[36]               KOM(2010) 2020.

[37]               KOM(2010) 744.

[38]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

[39]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/17/EL, 13. juuni 2012, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise osas.

[40]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, 14. märts 2007, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

[41]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60–81).

[42]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4–23).

[43]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1–10).

[44]             https://e-justice.europa.eu.

[45]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/24/EL, 9. märts 2011, patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45–65).

[46]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

[47]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.6.2013, lk 1).

[48]             COM(2012) 238, ELT C [...], [...], lk [...].

[49]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

[50]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1291/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

[51]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

[52]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242).

[53]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar 2014, kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1–64).

[54]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/55/EL, 16. aprill 2014, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ELT L 133, 6.5.2014, lk 1).

[55]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1316/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

[56]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 283/2014, 11. märts 2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).

[57]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/1999/EÜ, 12. juuli 1999, haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemise kohta (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 1).

[58]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/1999/EÜ, 12. juuli 1999, millega võetakse vastu meetmed haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime ja nendesse pääsemise tagamiseks (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 9).

[59]          Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2004/387/EÜ, 21. aprill 2004, üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC) (ELT L 144, 30.4.2004, lk 62 ja ELT L 181, 18.5.2004, lk 25 (parandus)).

[60]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 922/2009/EÜ, 16. september 2009, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 260, 3.10.2009, lk 20).

[61]             Dokument A7-0083/2012.

[62]             2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1–11).

[63]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.12.2011, lk 13).

[64]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[65]               Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

[66]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[67]               Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[68]               EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[69]               Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[70]               Selle uue eelarvereaga asendatakse olemasolev eelarverida 26 03 01 01 „Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealased lahendused (ISA)”. ISA meetmete lõpuleviimine hõlmatakse eelarvereaga 26 03 01 02 „Varasemate programmide [...] lõpuleviimine”.

[71]               Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[72]               Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[73]               Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[74]               Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[75]               Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[76]               Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe (2007–2013) punktid 19 ja 24.

[77]               Traditsiooniliste omavahendite (tolli- ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.