SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

2013. aasta veebruaris avaldas komisjon ELi kosmosetööstuse poliitika kohta teatise „Kosmosesektori majanduskasvu potentsiaali avamine”,[1] milles nimetati ELi kosmosetööstuse poliitika ühe eesmärgina põhjaliku õigusraamistiku loomist, et parandada õiguslikku sidusust ja toetada kosmostetoodete ja -teenuste liidu turu tekkimist. Seoses sellega viidati teatises eelkõige võimalusele võtta vastu seadusandlik algatus, mis käsitleks kõrgresolutsiooniga satelliitandmete tootmist ja levitamist ärilisel eesmärgil. Nõukogu 30. mai 2013. aasta järeldustes eespool nimetatud teatise kohta tunnustati vajadust vaadata läbi kehtiv õigusraamistik, et edendada kosmosetegevuse julgeolekut, ohutust, jätkusuutlikkust ja majanduslikku arengut, ning paluti komisjonil hinnata, kas seoses siseturu nõuetekohase toimimise tagamisega oleks vaja välja töötada kosmosevaldkonna õiguslik raamistik.

Kooskõlas eelöelduga käsitletakse käesolevas direktiivi ettepanekus Maa seire satelliitandmete äriotstarbelist levitamist liidus ja eelkõige kõrgresolutsiooniga satelliitandmete määratlemise ja kontrollimise küsimust, sest tegemist on eraldi andmekategooriaga, mille jaoks on vaja eraldi õigusraamistikku juhuks, kui selliseid andmeid levitatakse äriotstarbeliselt. Ettepanekuga püütakse kindlustada kõrgresolutsiooniga satelliitandmetel põhinevate toodete ja teenuste siseturu nõuetekohane toimimine ja areng tänu läbipaistva, õiglase ja järjepideva õigusraamistiku loomisele kõigis liikmesriikides. Käesolev direktiiv on vajalik, sest ELis ei ole selgeid õiguslikke tagatisi, mis lubaksid ettevõtjatel levitada satelliitandmeid liidus vabalt ja piiramatult, kui tegemist ei ole selliste andmete levitamisega, mis võiksid vastata kõrgresolutsiooniga satelliitandmete määratlusele ja mida tuleks kontrollida, sest selliste andmete loata käitlemisega võib tõenäoliselt kaasneda suurem risk. Lisaks puudub ühine lähenemine kõrgresolutsiooniga satelliitandmete käitlemisele ning selliste andmetega seotud teenustele ja toodetele ka riikide seadusandlikul tasandil. See tähendab, et Euroopas on õigusraamistik killustunud ning seda iseloomustab sidususe, selguse ja prognoositavuse puudumine, mis ei lase turul täit potentsiaali välja arendada. Kõrgresolutsiooniga satelliitandmete suutlikkusega liikmesriikide arv kasvab ja seega on tõenäoline, et see süvendab kohaldatava õigusraamistiku killustatuse probleemi veelgi ning loob siseturule uusi tõkkeid ja tekitab suuri konkurentsitakistusi.

Et neist probleemidest üle saada, tehakse ettepanek ühtlustada järjepidevuse tagamiseks liikmesriikide õigusnormid satelliitandmete levitamise vallas. See aitab vähendada tööstuse ees seisvaid bürokraatlikke takistusi ja hõlbustab õigusnõuete täitmist. Suureneb ettevõtlusalane prognoositavus, sest äriühingute loomise ja tegutsemise tingimused muutuvad selgemaks. Andmete hankimise selgete ja prognoositavate tingimuste puudumisest tuleneda võivad ettevõtluskahjud vähenevad ning ellu saab viia uusi ärivõimalusi. Olulist positiivset mõju on oodata ka kõrgresolutsiooniga satelliitandmeid pakkuvate ettevõtete loomise ja tegevuse ning andmemüügi seisukohast.

2.           KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

Komisjon on peaaegu kahe aasta jooksul kas otseselt või väliskonsultantide kaudu pidanud käesoleva ettepanekuga seotud küsimustes nõu kõigi liikmesriikides osalevate institutsioonide ning suure hulga kosmosealase ja georuumilise tegevuse väärtusahelas osalejatega.

Komisjon tellis väliskonsultantidelt kaks uuringut, mille raames analüüsiti kõrgresolutsiooniga satelliitandmete suhtes praegu kehtivat õigusraamistikku ja mida kasutati koos muude allikatega alusmaterjalina komisjoni mõjuhinnangu koostamisel. Uuringute käigus tehti kindlaks, et kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamise eeskirjad ja lähenemisviisid on lahknevad.

Saksamaa ja Prantsusmaa on ainsad liikmesriigid, kes on selles valdkonnas oma kõrgresolutsiooniga satelliitandmete tehniliste omaduste reguleerimiseks seni konkreetseid õigusakte jõustanud ning sealsed eksperdid esitasid komisjonile üksikasjad neis riikides rakendatud spetsiaalsete reguleerivate süsteemide kohta. Ühtlasi väljendasid nad positiivset suhtumist ELi ühise raamistiku mõttesse. 2012. aasta märtsis korraldati kosmoseõiguse ekspertidega seminar, millel leidis kinnitust asjaolu, et satelliitandmete õigusraamistik Euroopas on killustunud. 2012. aasta märtsi ja 2013. aasta oktoobri vahelisel ajal esitas komisjon oma seisukohad kõrgresolutsiooniga satelliitandmete kohta mitmel korral riikide kosmoseekspertidest koosnevale kosmosepoliitika eksperdirühmale. Arutleti regulatiivse sekkumisega seotud küsimusi ja võimalusi.

2013. aasta juunis ja juulis korraldati konsultatsioon sidusrühmadega, mis hõlmas andmete edasimüüjatele suunatud internetiküsitlust ja avalikku arutelu, et tutvuda andmepakkujate ja andmete edasimüüjate arvamustega.

Nende konsultatsioonide peamised järeldused võib kokku võtta järgmiselt:

– Tööstuse esindajad ja eeskätt andmete edasimüüjad kinnitavad, et satelliitandmete, eriti kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamise praegune raamistik ei ole piisavalt läbipaistev ja prognoositav ega taga võrdset kohtlemist, ning see kõik ei lase turul saavutada oma täit potentsiaali. Suur enamus leiab, et sellise olukorra lahendamisele suunatud meetmed parandaksid ettevõtluskeskkonda.

– Üldiselt suhtuvad liikmesriigid avatult satelliitandmete levitamise valdkonnas ühise ELi lähenemisviisi vastuvõtmisse, mis pakuks selged tagatised madala resolutsiooniga andmete vabaks ringluseks ning tagaks eelkõige tõhusa ja tervikliku lähenemise julgeoleku ja turgude küsimustele, mis puudutavad kõrgresolutsiooniga satelliitandmeid. Kasutatavad meetmed peaksid olema proportsionaalsed ja tagama julgeoleku vajaliku taseme. Liikmesriigid on rõhutanud, et lõppvastutus julgeolekuga seotud otsuste eest peab jääma riikide ametivõimudele.

Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus on lisaks baasstsenaariumile toodud välja kolm põhimõttelist võimalust, millega püütakse eesmärkide saavutamiseks luua Maa seire andmete käitlemise ja levitamise raamistik Euroopa Liidus: 1. võimalus – baasstsenaarium, 2. võimalus – soovitused ja suunised, 3. võimalus – põhiõigusakt ja 4. võimalus – laiendatud õigusakt.

Esiletoodud probleemid, näiteks läbipaistvuse, prognoositavuse ja võrdse kohtlemise puudumine tulenevad sellest, et puudub kõrgresolutsiooniga satelliitandmete ühine määratlus, puuduvad raamkriteeriumid, mille põhjal kindlaks teha, kas kõrgresolutsiooniga satelliitandmeid peaks pidama tundlikuks või ei, ning samuti on puudu selge loamenetlus, vaba ringluse tagatised ja selged nõuded, mida on vaja täita, et saada kõrgresolutsiooniga satelliitandmete andmepakkujaks. Kõigi põhimõtteliste võimalustega peale baasstsenaariumi püütakse neile küsimustele lahendus leida. 3. ja 4. võimaluse erinevus on ulatuses: 4. võimaluse puhul eeldab andmepakkujaks saamine litsentsimist, kuid 3. võimaluse puhul on see küsimus jäetud liikmesriikide otsustada.

Eelistatuim on 3. võimalus, mille puhul on majanduslik, strateegiline ja sotsiaalne kasu hästi kombineeritud tulemuslikkuse ja tõhususe kõrge tasemega, ning samas on liikmesriikidele jäetud võimalikult vabad käed oma territooriumil andmete esitamisega seotud äritegevuse kontrollimiseks.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Arvestades, et algatus eeldab ühtlustamist, et tagada siseturu nõuetekohane loomine ja toimimine, on direktiivi jaoks sobiv õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 114.

Seda aluslepingu sätet kohaldatakse üldiselt kahe erineva olukorra puhul:

– kui õigusakt aitab kaotada põhivabaduste kasutamise tõenäolisi takistusi;

– kui õigusakt aitab kõrvaldada märgatavaid konkurentsimoonutusi, mida riikide erinevad eeskirjad tõenäoliselt tekitaksid.

Kohtulahendites on paika pandud praktilised kriteeriumid ELi toimimise lepingu artikli 114 põhjal tehtavate ettepanekute kontrollimiseks ning nende täpsustuste kohaselt peab toetatavate meetmete tegelik eesmärk olema parandada siseturu rajamise ja toimimise tingimusi ja neil võiks reaalselt olla selline mõju[2].

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 114 kasutamisest tulenevate nõuetega järgmistel põhjustel:

– Esiteks, selge tagatis madala resolutsiooniga satelliitandmete vabaks ringluseks annab selguse selle kohta, et igasuguseid määratlusele mittevastavaid andmeid peetakse „äritegevuse jaoks kasutuskõlblikuks” ja neid võib viivitamata vabalt levitada ilma, et majandustsüklis tekiks katkestusi (artikkel 5).

– Teiseks võimaldab kõrgresolutsiooniga satelliitandmete ühiste tehniliste näitajate kehtestamine (artikkel 4) luua keeruka õiguskorra jaoks ühise kohaldamisala ning piiritleda kõrgresolutsiooniga satelliitandmete siseturu Maa seire turu eraldi komponendina. Lisaks on tänu selgitustele selle kohta, mis liiki või millise kvaliteediga satelliitandmed võivad kahjustada julgeolekuhuve ja mille levitamine peab seetõttu toimuma teatud tingimuste kohaselt, võimalik kehtestada üldsuse kaitsmiseks kõige sobivamad protseduurinõuded.

– Kolmandaks on käesoleva direktiivi eesmärk õigusraamistiku sidususe, selguse ja prognoositavuse suurendamise kaudu kõrvaldada liidus kõrgresolutsiooniga satelliitandmete vaba ringlust takistavad tegurid, mis tulenevad riikide jurisdiktsioonidest, kooskõlas eelkontrolli- või loamenetlustega, või selliseid takistusi ennetada. Sätetele vastavalt ei tohi käesoleva direktiivi kohaselt heaks kiidetud kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamist hiljem ümber hinnata, takistada ega piirata, kui levitamine toimub kooskõlas teostatud eelkontrolli- või loamenetlusega (artikli 6 lõige 3);

– Neljandaks on positiivset integratsiooni silmas pidades nähtud käesoleva ettepanekuga ette kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamise põhimenetlused, mis soodustavad kõigi ELi andmete edasimüüjate võrdset ja mittediskrimineerivat kohtlemist andmepakkujate poolt ning välistavad võimalikud konkurentsimoonutused ja tõhustavad ühtlasi kõrgresolutsiooniga satelliitandmete valdkonna turuvõimalusi (artiklid 7 ja 8).

Ettepaneku jaoks sobivaks regulatiivseks lähenemisviisiks valiti osaline ühtlustamine. See kinnitab madala resolutsiooniga satelliitandmete vaba ringluse põhimõtet ning on suunatud piiratud hulgale kõrgresolutsiooniga satelliitandmete valdkonna liikmesriikide õigusaktide peamistele õiguslikele elementidele, mis on piisavalt hästi välja töötatud, et neid saaks omavahel vastavusse viia.

Seepärast on õigusnormide kavandatav ühtlustamine piiratud ning kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega (ELi lepingu artikli 5 lõiked 3 ja 4).

Täpsemalt tähendab see järgmist:

– Subsidiaarsuse seisukohast pannakse ettepanekuga paika liidu mõõde, mis põhineb ühisel lähenemisel satelliitandmete levitamisele liidus ning madala resolutsiooniga ja kõrgresolutsiooniga satelliitandmete eristamisel kavandatud tehniliste määratluste põhjal. Lisaks nähakse ettepanekuga ette ühine, tehingutel ja metaandmetel põhinev lähenemisviis kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamise hindamisele ning läbipaistvad menetlused, kuid kõigi reguleerimata küsimuste üle otsustamine jäetakse liikmesriikidele, kes teevad seda oma riiklike õigustraditsioonide kohaselt (näiteks andmepakkujate litsentsimise ja kontrollimise vallas).

– Proportsionaalsuse mõttes tagatakse ettepanekuga tänu ühtlustatavate õiguslike elementide hoolikale valikule, et liidu meetmed on kindlakstehtud probleemide seisukohast proportsionaalsed ning soovitatavad meetmed on kavandatud direktiivi artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks kõige sobivamad.

Võttes arvesse asjaolu, et hulga töökorralduslike küsimuste puhul on siseriiklikud õigusnormid piisavad ning et liikmesriikide õiguspäraste julgeolekuhuvide tõttu võivad riikide õigusnormid olla mõnevõrra erinevad, on jõutud järeldusele, et praeguste siseriiklike õigusnormide täielik asendamine kõikehõlmava liidu õiguskorraga ei ole põhjendatud ega liikmesriikide soovide kohane.

Sellest tulenevalt tagaks direktiiv vajaliku õigusliku paindlikkuse, et regulatiivsed meetmed piirduksid vaid Maa seire satelliitide andmete äriotstarbelise kasutamise korra kõige olulisemate ja piisavalt selgelt sõnastatud tuumikelementide ühtlustamisega.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta tegevuseelarvet. Lisatud finantsselgituses on mõju eelarvele kirjeldatud täpsemalt.

2014/0176 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

Maa seire satelliitandmete ärilisel eesmärgil levitamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 114 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[3],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Komisjoni 28. veebruari 2013. aasta teatises „ELi kosmosetööstuse poliitika. Kosmosesektori majanduskasvu potentsiaali avamine”[4] toodi ELi kosmosetööstuse poliitika ühe eesmärgina esile sidusa õigusraamistiku loomine, et parandada õiguslikku sidusust ja toetada kosmostetoodete ja -teenuste liidu turu tekkimist. Seoses sellega viidati teatises eelkõige seadusandliku algatuse võimalusele, mis käsitleks kõrgresolutsiooniga satelliitandmete tootmist ja levitamist ärilisel eesmärgil.

(2)       Nõukogu 30. mai 2013. aasta järeldustes ELi kosmosetööstuse poliitika teatise kohta tunnustati vajadust vaadata läbi kehtiv õigusraamistik, et tagada kosmosetegevuse julgeolek, ohutus, jätkusuutlikkus ja majanduslik areng, ning peeti positiivseks komisjoni kavatsust hinnata, kas seoses siseturu nõuetekohase toimimise tagamisega oleks vaja välja töötada kosmosevaldkonna õiguslik raamistik, pidades sealjuures kinni subsidiaarsuse põhimõttest.

(3)       Vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1159/2013[5] võivad GMES ja Copernicus jääda käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

(4)       Seni on kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamist ettevõtjate poolt reguleerinud individuaalselt need liikmesriigid, kus need ettevõtjad on registreeritud.

(5)       Kõrgresolutsiooniga satelliitandmete käitlemise ning selliste andmetega seotud teenuste ja toodete puhul on seni puudunud ühine lähenemine riikide seadusandlikul tasandil. See tähendab, et liidu õigusraamistik on killustunud ning seda iseloomustab sidususe, selguse ja prognoositavuse puudumine, mis ei lase turul täit potentsiaali välja arendada.

(6)       Kasvab kõrgresolutsiooniga satelliitandmete suutlikkusega liikmesriikide arv ning riikide õigusraamistikud muutuvad üha erinevamaks. Õigusraamistiku killustatuse tagajärjel tekivad siseturul uued tõkked ja konkurentsitakistused kasvavad.

(7)       Et neist probleemidest üle saada, peaks käesolev direktiiv tagama kõrgresolutsiooniga satelliitandmete ja neil põhinevate toodete ja teenuste siseturu nõuetekohase toimimise ja arengu tänu läbipaistva, õiglase ja järjepideva õigusraamistiku loomisele kogu liidus. Liikmesriikide õigusaktide lähendamine kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamise valdkonnas, et tagada sellise levitamise kontrollimismenetluste ühtsus, peaks vähendama tööstuse jaoks bürokraatlikke takistusi ja hõlbustama õigusnormide järgimist. Käesolev direktiiv suurendab ettevõtete jaoks prognoositavust, sest äriühingute loomise ja tegutsemise tingimused muutuvad selgemaks.

(8)       Kõrgresolutsiooniga satelliitandmete ja neil põhinevate toodete ja teenuste toimiv siseturg soodustaks liidu konkurentsivõimelise kosmose- ja teenustetööstuse arengut, maksimeeriks liidu ettevõtjate võimalusi arendada ja pakkuda novaatorlikke Maa seire süsteeme ja teenuseid ja toetaks kõrgresolutsiooniga satelliitandmete kasutamist. Seepärast on vaja kõrgresolutsiooniga satelliidiandmete ühist standardit, milles võetaks arvesse ka selliste andmete tahtmatu avaldamisega kaasneda võivaid riske.

(9)       Et kehtestada liidus kõrgresolutsiooniga satelliitandmete ühine standard, tuleks esitada kõrgresolutsiooniga satelliitandmete definitsioon, mis põhineb Maa seire andmete genereerimiseks kasutatava Maa seire süsteemi, selle sensorite ja sensorite töörežiimide tehnilistel omadustel. Arvesse tuleks võtta Maa seire süsteemi, selle sensorite ja sensorite töörežiimide järgmisi tehnilisi omadusi: spektraalne eraldusvõime, spektraalne ulatus, ruumiline eraldusvõime, radiomeetriline eraldusvõime, ajaline eraldusvõime ja positsioneerimistäpsus. Definitsioon peaks lähtuma samalaadsete Maa seire andmete kättesaadavusest üleilmsetel turgudel ja võimalusest, et Maa seire andmete levitamine võib kahjustada liidu või liikmesriikide huve, sealhulgas sisemisi ja väliseid julgeolekuhuve. Selline definitsioon laseks määratleda ka Maa seire satelliitandmed, mis ei ole kõrgresolutsiooniga ja mille võiks võtta aluseks, et tagada selliste andmete vaba liikumine, lähtudes asjaolust, et sellised andmed tõenäoliselt ei kahjusta eelnimetatud huve.

(10)     Võimalus hinnata kõiki kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamise seisukohast asjakohaseid muutujaid peaks võimaldama anda täpse hinnangu, mis edendaks kõrgresolutsiooniga satelliitandmete kasutust ja pakuks seega kaasatud äriühingutele maksimaalselt suuri ärilisi eeliseid. Julgeoleku mõttes on levitamise hindamine tõhusam kui ainult hindamine, mis põhineb üksnes kõrgresolutsiooniga satelliitandmetel.

(11)     Kõrgresolutsiooniga satelliitandmete spetsiaalse eelkontrollimenetluse kohane eelkontrollimine esmakordsel turule sisenemisel peaks soodustama kõrgresolutsiooniga satelliitandmete kasutamist ja Maa seire turgude tugevnemist liidus, vältides samas liidu või ühe või mitme liikmesriigi huvide kahjustamist Eelkontrollimismenetluse kriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamise kõiki asjakohaseid tegureid, et tagada liikmesriikidele võimalus luua kõige sobivamad tingimused, määratledes sellised kriteeriumid ja kombineerides neist tulenevaid standardeid kõige sobivama menetluse raames. Kriteeriumides tuleks kirjeldada kavandatava levitamise metaandmed – sedasi oleks tagatud, et eelkontrollimine on võimalik ilma kõrgresolutsiooniga satelliitandmeid hindamata ja seega enne andmete genereerimist ja levitamist. Eelkõige tänu läbipaistvusele ja suutlikkusele anda selgeid tulemusi, mida saab kiiresti ja automaatselt rakendada, on eelkontrollimismenetluse näol tegemist tõhusa filtreerimissüsteemiga, mis peaks soodustama kõrgresolutsiooniga satelliitandmete äriotstarbelist kasutamist ja sellega seotud äritegevust.

(12)     Tagamaks, et ettevõtlus- ja haldusvajadusi saab rahuldada võimalikult tulemuslikult ja tõhusalt, võivad liikmesriigid lubada eelkontrollimismenetlusi teostada andmepakkujal endal või ükskõik millisel muul sobival eraõiguslikul üksusel.

(13)     Kuigi eelkontrollimismenetluse teatavad kriteeriumid ja tegevuseeskirjad peaksid muutma võimalikuks kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamise valdaval enamikul juhtudel, oleks siiski vaja ka loamenetlust, mille alusel tuleks igal üksikjuhul eraldi anda põhjalik hinnang, mille käigus võetakse arvesse konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid, et toetada kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamist. Käesolevas direktiivis loetletakse huvid, mis võivad anda alust keeldumiseks.

(14)     Pidades silmas haldusmenetlusi, mis on liikmesriikides käesoleva direktiivi järgimiseks kehtestatud, ja eelkõige loamenetlust, peaksid liikmesriigid järgima nõuetekohaseid haldusprotseduure.

(15)     Et tagada kolmandatest riikidest käitatavate Maa seire süsteemide kaudu genereeritavate kõrgresolutsiooniga satelliitandmete vaba ringlus, nähakse käesoleva direktiiviga ete tingimused, mille korral liikmesriigid ei tohiks keelata, piirata ega takistada selliste andmete vaba ringlust.

(16)     Et tehnika arengust ja kõrgresolutsiooniga satelliitandmete kättesaadavusest üleilmsetel turgudel mitte maha jääda, tuleb ette näha käesoleva direktiivi regulaarne läbivaatamine.

(17)     Et komisjon saaks jälgida rakendamisprotsessi, peaksid liikmesriigid olema kohustatud esitama komisjonile teabe, mida on vaja, et hinnata kõrgresolutsiooniga satelliitandmete liidu turu arengut.

(18)     Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust välispoliitika ja riikliku julgeoleku vallas ning seda ei tohiks tõlgendada moel, mis takistaks liikmesriike kasutamast oma pädevust kõnealuses valdkonnas ja võtmast arvesse liidu julgeoleku- ja välispoliitikaalaseid huve.

(19)     Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata lepinguõiguse üldeeskirjade kohaldamist ega muude valdkondade mis tahes muude asjakohaste seaduste kohaldamist näiteks konkurentsiõiguse, intellektuaal- ja tööstusomandiõiguse, konfidentsiaalsuse, ärisaladuste, privaatsuse ja tarbijaõiguste vallas.

(20)     Maa seire satelliitide kõrgresolutsiooniga andmete äriotstarbelise levitamise teenuste suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ[6]. Kui direktiivi 2006/123/EÜ ja käesoleva direktiivi sätete vahel on mingi konflikt, on ülimuslikud käesoleva direktiivi sätted.

(21)     Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada satelliitsideoperaatori ja andmepakkuja vaheliste teenuste suhtes, mis võimaldavad andmepakkujale juurdepääsu kõrgresolutsiooniga satelliitandmetele. Kui andmepakkuja pakub teenust Maa seire süsteemile, peab vastava lepingu sõlmimine andmepakkujaga olema kooskõlas kohaldatavate riigihankealaste õigusnormidega.

(22)     Kohaldatakse liidu õigusakte üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ[7] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001[8] üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.

(23)     Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada Maa seire andmete siseturu toimimine, kuid nagu on näha olemasolevate siseriiklike õigusnormide lahknevusest ja killustatusest, ei suuda liikmesriigid seda piisaval tasemel ellu viia; bürokraatlikke takistuste vähendamise ja ettevõtluskliima parandamise mõttes on selle eesmärgi täitmisega parem tegeleda liidu tasandil ning seetõttu on proportsionaalne võtta vastu liidu taseme meetmed kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)     Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta[9] kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu selgitavat dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1 Eesmärk ja sisu

(1) Käesoleva direktiivi eesmärk on luua Maa seire andmete siseturg, kasutades selleks selliste andmete levitamise teatavate eeskirjade ühtlustamist.

(2) Lõikes 1 osutatud eesmärgil sätestatakse käesoleva direktiiviga eeskirjad ja menetlused, mis käsitlevad Maa seire satelliitandmete levitamist.

Artikkel 2 Reguleerimisala

(1) Käesolevat direktiivi kohaldatakse Maa seire süsteemide genereeritud Maa seire andmete levitamise suhtes.

(2) Käesolev direktiiv ei mõjuta selliste Maa seire süsteemide genereeritud Maa seire andmete levitamist, mis on:

(a) Maa seire Euroopa programmi ehk GMESi eriotstarbelised andmed vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1159/2013[10] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 911/2010,[11] mille suhtes kehtivad seal kehtestatud andme- ja teabepõhimõtted;

(b) Copernicuse sihtotstarbeliste missioonide kaudu saadud andmed vastavalt [COM NB][12] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 377/2014,[13] mille suhtes kehtivad Copernicuse andme- ja teabepõhimõtted.

(3) Käesolevat direktiivi ei kohaldata lõikes 1 osutatud satelliitandmete levitamise suhtes, kui neid levitab liit või üks või mitu liikmesriiki või seda tehakse nende nimel ning see toimub nende järelevalve all ja tegemist on julgeoleku- või kaitseotstarbelise tegevusega.

Artikkel 3 Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „Maa seire süsteem” – orbitaalkandjate süsteem, satelliit või koos töötavate satelliitide grupp, mis suudab üht või mitut sensorit kasutades genereerida Maa seire andmeid;

(2) „Maa seire andmed” – Maa seire süsteemi ühe või mitme sensori genereeritud signaalidest töödeldud andmed ning neist tuletatud teave olenemata andmetöötluse tasemest ning andmekandja liigist või andmete esitamise viisist;

(3) „kõrgresolutsiooniga satelliitandmed” – artiklis 4 määratletud Maa seire andmed;

(4) „andmepakkuja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on otse või Maa seire süsteemi operaatori kaudu juurdepääs kõrgresolutsiooniga satelliitandmetele, mille suhtes ei ole kohaldatud artiklites 7 ja 8 sätestatud eelkontrollimis- ja loamenetlusi, ning kes levitab neid andmeid oma kliendi soovil või omal algatusel;

(5) „sensor” – Maa seire süsteemi osa, mis registreerib elektromagnetilisi laineid mis tahes spektraalses vahemikus või gravitatsioonivälju ja genereerib Maa seire andmeid;

(6) „sensori töörežiim” – viis, kuidas üks või mitu sensorit genereerivad Maa seire andmeid konkreetsete Maa seire andmete hankimise puhul;

(7) „levitamine” – tegevus, mille tulemusena teeb andmepakkuja Maa seire käigus genereeritud kõrgresolutsiooniga satelliitandmed kättesaadavaks mis tahes kolmandatele isikutele;

(8) „tundlik levitamine” – levitamine, mis võib põhjustada eri ulatusega kahju liidu või liikmesriikide huvidele, sealhulgas nende sise- ja välisjulgeolekuhuvidele.

Artikkel 4 Kõrgresolutsiooniga satelliitandmete määratlus

Kõrgresolutsiooniga satelliitandmed määratletakse täpsete tehniliste spetsifikatsioonide põhjal. Sellised tehnilised spetsifikatsioonid on esitatud lisas.

Artikkel 5 Maa seire andmete levitamine

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista muul moel selliste andmete levitamist ja vaba ringlust, mis ei ole kõrgresolutsiooniga satelliitandmed, põhjusel, et levitamist peetakse tundlikuks.

Artikkel 6 Kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamine

(1) Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumilt ei levitata liikmesriigi territooriumilt käitatava Maa seire süsteemi genereeritud kõrgresolutsiooniga satelliitandmeid ilma pädevate riiklike asutuste vastava järelevalveta.

(2) Liikmesriigid tagavad, et kui nende territooriumil on andmepakkuja, toimub lõikes 1 osutatud andmete levitamine kooskõlas artiklites 7 ja 8 sätestatud eelkontrollimis- ja loamenetlustega.

(3) Liikmesriigid ei keela, piira ega takista kõrgresolutsiooniga satelliitandmete vaba ringlust selle pärast, et levitamist peetakse tundlikuks, kui selline levitamine on heaks kiidetud artiklites 7 ja 8 sätestatud menetluste kohaselt.

Artikkel 7 Eelkontrollimismenetlus

(1) Liikmesriigid tagavad, et igasuguse artikli 6 lõikes 1 sätestatud andmete levitamise puhul nende territooriumil kohaldatakse eelkontrollimismenetlust.

(2) Eelkontrollimismenetluse käigus tehakse kindlaks, kas levitamine on tundlik või ei ning kas seda võib teha ilma täiendava loata või on selleks vaja luba vastavalt artiklile 8.

(3) Eelkontrollimismenetlus võimaldab metaandmetel põhinevat eelnevat läbivaatamist ning selle käigus vaadatakse kavandatava levitamise seisukohast läbi järgmised kriteeriumid:

(a) Maa seire andmeid sooviva isiku identiteet;

(b) isikud ja isikute kategooriad, kellel võib olla juurdepääs Maa seire andmetele;

(c) sensorite töö- ja töötlemisrežiimi tulemusena saadud Maa seire andmete kujul esitatud teabe omadused;

(d) Maa seire andmetel kujutatud piirkond;

(e) Maa seire andmete genereerimise aeg ning ajaline viivitus andmete genereerimise ja kavandatud levitamise vahel;

(f) maapealsed vastuvõtujaamad, kuhu Maa seire andmed satelliidist saadetakse.

(4) Liikmesriigid täpsustavad lõikes 3 osutatud kriteeriumid ja kehtestavad tööeeskirjad selle kohta, kuidas neid eelkontrollimismenetluse tarvis kombineerida. Kriteeriumide ja tööeeskirjade kehtestamisel võetakse aluseks:

(a) samalaadsete Maa seire andmete kättesaadavus üleilmsetel turgudel;

(b) võimalik kahju liidu või liikmesriikide huvidele, sealhulgas nende sise- ja välisjulgeolekuhuvidele, mis võib tuleneda Maa seire andmete levitamisest.

(5) Liikmesriigid tagavad, et kriteeriumid ja tööeeskirjad on avalikult kättesaadavad, et need on kindlaks määratud ja kehtestatud mittediskrimineerivalt ega jäta võimalust otsustada selle üle, kas levitamist peetakse tundlikuks või mitte.

(6) Liikmesriigid määravad kindlaks sobiva eraõigusliku või avalik-õigusliku üksuse, kes vastutab eelkontrollimismenetluse teostamise eest. See üksus teatab eelkontrolli tulemustest andmete soovijale ilma põhjendamatute viivitusteta.

Artikkel 8 Loamenetlus

(1) Liikmesriigid kehtestavad loamenetluse, mille kohaselt riigi pädev avalik-õiguslik asutus võib anda loa artiklis 7 osutatud eelkontrollimismenetluse tulemusena tundlikuks tunnistatud levitamise jaoks.

(2) Lõike 1 kohaldamisel peab tundlikust levitamisest huvitatud andmepakkuja esitama taotluse riigi pädevale asutusele.

(3) Riigi pädev asutus võib kõrgresolutsiooniga satelliitandmete levitamise loa saamise taotluse tagasi lükata, kui ta leiab, et selline levitamine võib kahjustada mõnd järgmistest huvidest:

(a) liidu või liikmesriigi olulised julgeolekuhuvid;

(b) liidu või liikmesriigi peamised välispoliitilised huvid;

(c) liidu või liikmesriigi olulised avaliku julgeoleku huvid.

(4) Kui riigi pädev asutus teeb kindlaks, et ükski lõikes 3 osutatud taotluse tagasilükkamise põhjus ei kehti, annab ta loa kõnealuseks levitamiseks.

(5) Kui taotlus kiidetakse heaks, võib riigi pädev asutus kehtestada teatavad tingimused, et tagada vastavus lõikes 3 esitatud eesmärkidele. Kõik sellised tingimused peavad lähtuma objektiivsetest kriteeriumidest ega tohi olla diskrimineerivad.

(6) Taotluse heakskiitmisel võib riigi pädev asutus otsustada konsulteerida selle liikmesriigi pädeva asutusega, keda kõrgresolutsiooniga satelliitandmete esimene levitamine puudutab.

(7) Liikmesriigid võivad anda ühe haldusmenetluse käigus loa andmete levitamiseks korrapäraste ajavahemike järel või suurte piirkondade kohta.

(8) Liikmesriigid tagavad, et riigi pädev asutus teeb lõikes 3 osutatud otsuse võimalikult kiiresti ja hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist. Riigi pädev asutus teatab otsuse andmepakkujale.

(9) Liikmesriigid näevad ette võimaluse vaidlustada lõigetes 3 ja 5 osutatud riigi pädeva asutuse otsuse.

(10) Liikmesriigid võivad kehtestada lõikes 2 osutatud taotluste suhtes tasud, eeldusel et need on mõistlikud ja proportsionaalsed riigi pädeva asutuse loamenetlusega seotud kuludega.

Artikkel 9 Kõrgresolutsiooniga satelliitandmed kolmandatest riikidest

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista kolmandatest riikidest käitatavate Maa seire süsteemide genereeritud kõrgresolutsiooniga satelliitandmete vaba liikumist põhjendusega, et seda peetakse tundlikuks, kui kõrgresolutsiooniga satelliitandmete ringluseks on antud luba ning selle üle teostab tõhusat järelevalvet selle liikmesriigi pädev asutus, kus kolmandast riigist pärit kõrgresolutsiooniga satelliitandmeid levitav andmepakkuja on asutatud.

Artikkel 10 Riikide pädevad asutused

(1) Liikmesriigid määravad riigi pädeva asustuse või riigi pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva direktiivi kohaldamise eest.

(2) Artikli 8 kohaldamisel on riigi pädevaks asutuseks selle liikmesriigi pädev asutus, kus andmepakkuja on asutatud.

Artikkel 11 Liikmesriikide aruandlus

(1) Liikmesriigid esitavad komisjonile järgmise teabe:

(a) loetelu nende territooriumilt käitatavatest Maa seire süsteemidest, mis genereerivad kõrgresolutsiooniga satelliitandmeid, ja vastavate satelliidioperaatorite nimed;

(b) loetelu nende territooriumil tegutsevatest andmepakkujatest;

(c) artiklis 10 osutatud riigi pädevad asutused.

(2) Liikmesriigid edastavad komisjonile aastate kaupa statistilised andmed artiklis 7 osutatud eelkontrollimismenetluse ja artiklis 8 osutatud loamenetluse kohta, muu hulgas esitatakse järgmine teave:

(a) kontrollitud andmeedastuste üldarv;

(b) nende eelkontrollimismenetluste osakaal, mille tulemusena liigitati levitamine vastavalt mittetundlikuks või tundlikuks;

(c) nende osakaal, kes taotlesid Maa seire andmeid vastavalt artikli 7 lõike 3 punktile a oma riigist, liidusiseselt mõnest teisest riigist ja väljastpoolt liitu;

(d) loataotluste üldarv;

(e) tagasilükatud levitamisloa taotluste osakaal.

(3) Liikmesriigid esitavad lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe elektrooniliselt.

Artikkel 12 Läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta kolme aasta jooksul alates artiklis 13 sätestatud üleminekuperioodi lõpust.

Artikkel 13 Ülevõtmine

(1) Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2017. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

(2) Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

(3) Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 14 Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15 Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LIHTSUSTATUD FINANTSSELGITUS

 (kasutada komisjonisiseste üldise tähtsusega otsuste puhul, mis mõjutavad eelarves haldusassigneeringuid või personalikulusid, kui muud liiki finantsselgituse kasutamine ei ole asjakohane – sise-eeskirjade artikkel 27)

1    Otsuse eelnõu pealkiri:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

maa seire satelliitandmete ärilisel eesmärgil levitamise kohta

2    Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad tegevuspõhise eelarvestamise meetmed:

Poliitikavaldkonnad: kosmos ja siseturg.

Tegevuspõhine eelarvestamine: personalikulud ja muud halduskulud.

3    Õiguslik alus

      ¨ Halduslik iseseisvus                        X Muu (määratleda): ELi toimimise lepingu artikkel 114

4    Kirjeldus ja põhjused:

Kooskõlas komisjoni 2013. aasta veebruari teatisega „Kosmosesektori majanduskasvu potentsiaali avamine” on ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat koostanud ettepaneku seoses direktiiviga maa seire satelliitandmete ärilisel eesmärgil levitamise kohta. Direktiiviga püütakse tagada äriotstarbelistel satelliitandmetel põhinevate toodete ja teenuste siseturu nõuetekohane toimimine ja areng tänu läbipaistva, õiglase ja järjepideva õigusraamistiku loomisele kõigis liikmesriikides.

5    Kestus ja hinnanguline finantsmõju:

5.1         Kohaldamisaeg:

¨         Piiratud kestusega otsus: otsus on jõus [kuupäev] kuni [kuupäev]

X         Piiramata kestusega otsus: jõus alates 1. jaanuarist 2015

5.2         Eeldatav mõju eelarvele:

              Otsuse eelnõu hõlmab järgmist:

¨         kokkuhoid

X         lisakulud (kui jah, siis märkige asjaomase mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid):                       Rubriik 5

Märkige hinnangulise finantsmõju tabelisse lisas halduskulude või inimressurssidega seotud assigneeringud. Tähtajatu kehtivusega otsuse eelnõu puhul tuleb kulud märkida iga arendusaasta kohta ja seejärel iga täiemahulise tööaasta kohta (veerus „KOKKU / aastane kulu”).

5.3         Kolmandate isikute osalus otsuse eelnõu rahastamises:

Kui ettepanekuga on ette nähtud kaasrahastamine liikmesriikidest või muudest asutustest (palun täpsustada millistest), tuleks esitada kaasrahastamise hinnanguline ulatus (kui see on teada).

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta n || Aasta n+1 || Aasta n+2 || Aasta n+3 || Aasta n+4 || Aasta n+5 || Aasta n+6 || Kokku

Täpsustage kaasrahastav allikas/asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatud assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

5.4         Selgitused arvandmete kohta:

Keskmised personalikulud on esitatud järgmise veebilehe allosas http://www.cc.cec/budg/pre/legalbasis/pre-040-020_preparation_en.html

Ettepanekul puudub finantsmõju tegevusassigneeringutele või haldusassigneeringutele. Finantsmõju piirdub komisjoni personalikulude ja muude halduskuludega, et tagada kavandatud õigusinstrumendi kohaste kohustuste rakendamine, st järelevalve, hindamine ja vajaduse korral õigusaktide läbivaatamine või ajakohastamine. Kokkuvõttes on finantsmõju väga väike ja piirdub mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 ligikaudu 0,3 miljoni euroga.

6    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

X       Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

¨      Ettepanekuga kaasneb mitmeaastase rahastamise asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

¨      Ettepanek eeldab paindlikkusinstrumendi kasutamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[14].

7    Kokkuhoiu või lisakulude mõju ettenähtud ametikohtadele:

X       Vahendid, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomastes talitustes ümber paigutada

¨      Ametikohad, mis on asjaomas(t)ele talitus(t)ele praegu ette nähtud

¨      Ametikohad, mida tuleb taotleda järgmise vahendite eraldamise menetluse käigus

Personali ja haldusressursi vajadused kaetakse summast, mida saab eraldada juhtivale peadirektoraadile iga-aastase menetluse raames, pidades silmas kehtivaid eelarvelisi piiranguid.

LISA:

HINNANGULINE FINANTSMÕJU (kokkuhoid või lisakulud) HALDUSALA ASSIGNEERINGUTELE JA INIMRESSURSSIDELE

FTE=täistööajale taandatud töötajate arv                       XX on asjaomane valdkond või pealkiri                                                               miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täistööajale taandatud töötajad inimaastates || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Kokku

n (2014) || n+1 || n+2 || n+3 || n+4 || n+5 || n+6

Rubriik 5 || Täistööajale taandatud töötajad || Assign. || Täistööajale taandatud töötajad || Assign. || Täistööajale taandatud töötajad || Assign. || Täistööajale taandatud töötajad || Assign. || Täistööajale taandatud töötajad || Assign. || Täistööajale taandatud töötajad || Assign. || Täistööajale taandatud töötajad || Assign. || ||

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja/või ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || || || || || || || 0,25 || 0,033 || 0,25 || 0,033 || 0,25 || 0,033 || 0,25 || 0,033 || 1 AD || 0,132

XX 01 01 02 (delegatsioonid) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Koosseisuvälised töötajad ||

XX 01 02 01 (üldvahendid) || || || || || || || || || || || || || || || ||

XX 01 02 02 (delegatsioonid) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Vahesumma – Rubriik 5 || || || || || || || 0,25 || 0,033 || 0,25 || 0,033 || 0,25 || 0,033 || 0,25 || 0,033 || 1 || 0,132

Väljaspool rubriiki 5 ||

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja/või ajutised töötajad)

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || || || || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Koosseisuvälised töötajad

XX 01 04 aa || || || || || || || || || || || || || || || ||

- peakorterid || || || || || || || || || || || || || || || ||

- delegatsioonid || || || || || || || || || || || || || || || ||

XX 01 05 02 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || || || || || || || || || ||

10 01 05 02 (otsene teadustegevus) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Vahesumma – väljaspool rubriiki 5 || || || || || || || || || || || || || || || ||

KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

Personali ja haldusressursi vajadused kaetakse summast, mida saab eraldada juhtivale peadirektoraadile iga-aastase menetluse raames, pidades silmas kehtivaid eelarvelisi piiranguid.

Muud haldusassigneeringud         XX on asjaomane valdkond või pealkiri                                                                                          miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)  

|| Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || KOKKU

n || n+1 || n+2 || n+3 || n+4 || n+5 || n+6

Rubriik 5 || || || || || || || ||

Peakorterid: || || || || || || || ||

XX 01 02 11 01 – Lähetus- ja esinduskulud || || || || 0,004 || 0,004 || 0,004 || 0,004 || 0,016

XX 01 02 11 02 – Konverentside ja koosolekutega seotud kulud || || || || || || || ||

XX 01 02 11 03 - Komiteed || || || || || || || ||

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid || || || || || || || 0,15 || 0,15

XX 01 03 01 03 – IKT-seadmed[15] || || || || || || || ||

XX 01 03 01 04 – IKT-seadmed2 || || || || || || || ||

Muud eelarveread (vajaduse korral täpsustage) || || || || || || || ||

Delegatsioonid: || || || || || || || ||

XX 01 02 12 01 – Lähetused, konverentsid ja esinduskulud || || || || || || || ||

XX 01 02 12 02 – Töötajate täiendkoolitus || || || || || || || ||

XX 01 03 02 01 – Soetamine, rentimine ja sellega seotud kulud || || || || || || || ||

XX 01 03 02 02 – Sisseseade, mööbel, varustus ja teenused || || || || || || || ||

Vahesumma – Rubriik 5 || || || || 0,004 || 0,004 || 0,004 || 0,154 || 0,166

Väljaspool rubriiki 5 || || || || || || || ||

XX 01 04 aa – Tehnilise ja haldusabiga seotud kulud (v.a koosseisuväline personal), mida rahastatakse tegevusassigneeringutest (endised B..A read) || || || || || || || ||

- peakorterid || || || || || || || ||

- delegatsioonid || || || || || || || ||

XX 01 05 03 – muud halduskulud seoses kaudse teadustegevusega || || || || || || || ||

10 01 05 03 – muud halduskulud seoses otsese teadustegevusega || || || || || || || ||

Muud eelarveread (vajaduse korral täpsustage) || || || || || || || ||

Vahesumma – väljaspool rubriiki 5 || || || || || || || ||

KÕIK KOKKU || || || || 0,037 || 0,037 || 0,037 || 0,187 || 0,298

Personali ja haldusressursi vajadused kaetakse summast, mida saab eraldada juhtivale peadirektoraadile iga-aastase menetluse raames, pidades silmas kehtivaid eelarvelisi piiranguid.

[1]               KOM(2013) 108 lõplik.

[2]               Kohtuasi C-380/03, Tubakatoodete reklaam II, kohtulahendite kogumik 2006 I-11573, lõiked 80 ja 81.

[3]               ELT C ..., ..., lk … .

[4]               COM(2013) 108 (final).

[5]               Komisjoni 12. juuli 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1159/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) kohta, kehtestades GMESi kasutajate registreerimise ja litsentsimise tingimused ning määratledes GMESi eriotstarbelistele andmetele ja GMES-teenuste kaudu saadud teabele juurdepääsu piiramise kriteeriumid (ELT L 309, 19.11.2013, lk 1).

[6]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

[7]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

[8]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

[9]               ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

[10]             Komisjoni 12. juuli 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1159/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) kohta, kehtestades GMESi kasutajate registreerimise ja litsentsimise tingimused ning määratledes GMESi eriotstarbelistele andmetele ja GMES-teenuste kaudu saadud teabele juurdepääsu piiramise kriteeriumid (ELT L 309, 19.11.2013, lk 1).

[11]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 911/2010, 22. september 2010, Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).

[12]            

[13]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 377/2014, 3. aprill 2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.04.2014, lk 44).

[14]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24 (ajavahemiku 2007–2013 kohta).

[15]             IKT: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad

LISA Tehniline spetsifikatsioon

Artiklis 4 osutatud tehniline spetsifikatsioon viitab Maa seire süsteemi, selle sensorite ja sensorite töörežiimide järgmistele omadustele, mis on seotud Maa seire andmete genereerimise suutlikkusega:

(a) ruumiline eraldusvõime (suutlikkus tuvastada ja eristada geomeetrilisi objekte mis tahes suunas) kuni 2,5 meetrit;

(b) lainepikkusel 8–12 mikromeetrit (infrapunakiirgus) on ruumiline eraldusvõime kuni 5 meetrit;

(c) lainepikkusel 1 millimeeter kuni 1 meeter (mikrolained) on ruumiline eraldusvõime kuni 3 meetrit;

(d) spektraalkanalite arv > 49 (hüperspektraalsed sensorid) ja ruumiline eraldusvõime 10 meetrit või

(e) sisemine positsioneerimistäpsus kuni 5 meetrit.