Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta /* COM/2014/0189 final - 2014/0114 (NLE) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Nõukogu on volitanud komisjoni pidama Euroopa
Liidu nimel läbirääkimisi São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigiga
sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamiseks.
Läbirääkimiste tulemusena parafeerisid läbirääkijad 19. detsembril 2013 uue
protokolli. Uus protokoll hõlmab nelja-aastast ajavahemikku alates protokolli
ajutise kohaldamise kuupäevast, milleks on protokolli artikli 14 kohaselt uue
protokolli allkirjastamise kuupäev. Lepingu protokolli peamine eesmärk on
sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused São Tomé ja Príncipe vetes
kalavarude kasutamata ülejäägi piires, lähtudes parimatest saadaolevatest
teadusuuringute tulemustest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse
Komisjoni soovitusi. Komisjon võttis muu hulgas aluseks sõltumatute
välisekspertide koostatud järelhindamise tulemused. Partnerluslepingu eesmärk on tihendada
koostööd Euroopa Liidu ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahel,
et edendada mõlema lepinguosalise huvides säästvat kalanduspoliitikat ja
kalavarude vastutustundlikku kasutust São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas. Protokolliga on ette nähtud
kalapüügivõimalused järgmistele laevakategooriatele: – 28 tuunipüügiseinerit – 6 pinnaõngejadalaeva. Sellest lähtuvalt teeb komisjon ettepaneku, et
nõukogu annaks volitused uue protokolli allkirjastamiseks ja selle ajutiseks
kohaldamiseks. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA
KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Huvitatud isikutega konsulteeriti ajavahemikku
2011–2014 hõlmanud protokolli hindamise raames. Liikmesriikide ekspertidega
konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Konsultatsioonid kinnitasid huvi São
Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi kalandusprotokolli jätkumise vastu. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Käesolevat menetlust alustati paralleelselt
menetlustega, mis hõlmavad nõukogu otsust, millega antakse volitused protokolli
allkirjastamiseks ja selle ajutiseks kohaldamiseks, ning nõukogu määrust,
milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist ELi liikmesriikide vahel. 4. MÕJU EELARVELE Protokollis sätestatud 710 000 euro suurune
rahaline toetus kolmeks esimeseks aastaks ning 675 000 euro suurune rahaline
toetus neljandaks aastaks jaguneb järgmiselt: a) kolmel esimesel aastal 385 000
euro suurune summa, seejärel neljandal aastal 350 000 euro suurune summa
juurdepääsuks 7000 tonni suurusele võrdlustonnaažile ning b) 325 000 euro
suurune eritoetus São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi kalandussektori
poliitika arendamiseks. Toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele
ning eelkõige São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vajadustele
väikesemahulise kalapüügi toetamiseks ja võitluses ebaseadusliku kalapüügi
vastu. 2014/0114 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, protokolli (millega määratakse kindlaks
Euroopa Liidu ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise
kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline
toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut ning arvestades järgmist: (1) Nõukogu võttis
23. juulil 2007 vastu määruse (EÜ) nr 894/2007[1] São Tomé ja Príncipe
Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu
sõlmimise kohta (edaspidi „leping”). (2) Nõukogu võttis
12. juulil 2011 vastu otsuse 2011/420/EL[2]
protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ning São Tomé ja Príncipe
Demokraatliku Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud
kalapüügivõimalused ja rahaline toetus)[3]
sõlmimise kohta. Kõnealune protokoll on sõlmitud kolmeks aastaks ja selle
kehtivus lõpeb 12. mail 2014. (3) Euroopa Liit pidas São Tomé
ja Príncipe Demokraatliku Vabariigiga läbirääkimisi uue, neljaks aastaks
sõlmitava protokolli üle, millega nähakse ette Euroopa Liidu laevade
kalapüügivõimalused São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi suveräänsete
õiguste või nende jurisdiktsiooni all olevates vetes. (4) Selleks et Euroopa Liidu
laevad saaksid kalapüüki jätkata, tuleks uut protokolli kohaldada ajutiselt
kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni. Käesolevat
protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast, kuid
mitte enne eelmise protokolli kehtivuse lõppkuupäeva, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Protokolli (millega määratakse kindlaks
Euroopa Liidu ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise
kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline
toetus) liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, tingimusel et kõnealune
protokoll sõlmitakse. Protokolli tekst on lisatud käesolevale
otsusele. Artikkel 2 Nõukogu peasekretariaat peab andma protokolli
üle läbirääkimisi pidava(te)le isiku(te)le täielikud volitused protokolli
allkirjastamiseks, tingimusel et see sõlmitakse. Artikkel 3 Protokolli
kohaldatakse kooskõlas protokolli artikliga 14 ajutiselt alates selle
allkirjastamise kuupäevast ning kõige varem alates 13. maist 2014 kuni selle
sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni. Artikkel 4 Käesolev otsus
jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt
tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse liik 1.4. Eesmärgid 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude
eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline
mõju kuludele 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute
rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus: Ettepanek:
nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ning São
Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise kalandusalase
partnerlusepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus)
sõlmimise kohta. 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB) struktuurile[4]
11.
– Merendus ja kalandus 11
03 – Kohustuslikud osamaksud piirkondlike kalavarude majandamise
organisatsioonidele, muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja säästva
kalanduse kokkulepete raames 1.3. Ettepaneku/algatuse liik ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[5] X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme
pikendamist ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb ümbersuunatud meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased
strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse Läbirääkimiste
pidamine ja kalanduskokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega vastavad
üldisele eesmärgile võimaldada Euroopa Liidu kalalaevade juurdepääs kolmandate
riikide majandusvööndis asuvatele kalapüügipiirkondadele ning arendada nende
riikidega partnerlussuhteid, selleks et soodustada kalavarude säästvat
kasutamist ELi vetest väljaspool. Kalandusalaste
partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus
muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustele (kolmandate riikide
kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja
reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse,
samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil). 1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased
tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile Erieesmärk nr 1 Aidata
kaasa säästvale kalapüügile väljaspool ELi asuvates vetes, tagada Euroopa
esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve,
pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega kalandusalaseid
partnerluslepinguid kooskõlas muude Euroopa poliitikavaldkondadega. Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja
eelarvestamise struktuurile Merendus
ja kalandus, luua raamistik liidu laevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate
riikide vetes (säästva kalanduse kokkulepped) (eelarverida 11.0301). 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Protokolli
sõlmimine aitab säilitada Euroopa laevade kalapüügivõimalusi São Tomé ja
Príncipe kalapüügipiirkonnas. Rahalise
toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide
elluviimise abil aitab protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja
säilitada, eelkõige teostada kontrolli ebaseadusliku kalapüügi üle ja selle
vastu võidelda. 1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Kalapüügivõimaluste
aastase kasutamise tase (aastas kasutatud kalapüügilubade protsendi suhe
protokolliga pakutud võimaluste suhtesse). Püügiandmete
kogumine ja analüüs ning lepingu kaubandusliku väärtuse analüüs. Kaasa
aitamine ELi tööhõivele ja lisandväärtuse loomisele ning ELi turu
stabiliseerumisele (muude kalandusalaste partnerluslepingutega saavutatud
tasemel). Tehniliste
kohtumiste ja ühiskomiteede koosolekute arv. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1. Lühi- või pikaajalises
perspektiivis täidetavad vajadused Ajavahemikku
2011–2014 hõlmav protokoll kaotab oma kehtivuse 13. mail 2014. Uut protokolli
hakatakse kava kohaselt ajutiselt kohaldama alates protokolli allkirjastamisest
ning kõige varem alates 13. maist 2014. Et tagada kalapüügitegevuse jätkumine,
alustati käesoleva menetlusega paralleelselt menetlust, et võtta nõukogus vastu
otsus protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta. Uus
protokoll tagab raamistiku Euroopa kalalaevastiku püügitegevuse reguleerimiseks
São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas ning võimaldab laevaomanikel taotleda
püügilube kala püüdmiseks São Tomé ja Príncipe vetes. Peale selle tõhustab uus
protokoll ELi ning São Tomé ja Príncipe vahelist koostööd eesmärgiga edendada
säästva kalapüügi arengut. Protokolliga on ette
nähtud laevade jälgimine laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil ja
püügiandmete edastamine elektrooniliselt. Tõhustatud on valdkondlikku
toetust, et aidata São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariiki riikliku
kalanduspoliitika valdkonnas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja
reguleerimata kalapüügi vastases võitluses. 1.5.2. Euroopa Liidu meetme
lisandväärtus Uue
protokolli seisukohast tähendaks ELi mittesekkumine seda, et asemele tuleksid
eraõiguslikud lepingud, mis ei taga vähimalgi määral jätkusuutlikku püüki.
Samuti loodab Euroopa Liit, et protokolli abil jätkab São Tomé ja Príncipe
Demokraatlik Vabariik ebaseadusliku kalapüügi vastase võitluse valdkonnas ELiga
veelgi tõhusamat koostööd. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest
saadud õppetunnid Eelmise
protokolli raames toimunud püügi analüüsi alusel otsustasid lepinguosalised
jätta võrdlustonnaaži samale tasemele. Võttes arvesse riikliku kalandusstrateegia
prioriteete ning vajadust São Tomé ja Príncipe kalanduse haldusvõimekuse
tõhustamise järele on valdkondlikku abi suurendatud. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime
muude asjaomaste meetmetega Kalandusalaste
partnerluslepingute raames eraldatavad summad moodustavad kolmandate riikide
(partnerriikide) eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Samas on kalandusalase
partnerluslepingu sõlmimise ja järelevalve üks tingimus, et osa eraldistest
peab olema suunatud riigi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse
elluviimiseks. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude
rahastamisallikatega, mida rahvusvahelised rahastajad pakuvad riigi tasandi
kalandusvaldkonna projektide ja/või programmide rakendamiseks. 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju X Piiratud kestusega ettepanek/algatus –
X Ettepanek/algatus kehtib nelja aasta jooksul
alates protokolli allkirjastamise kuupäevast ning kõige varem alates 13. maist
2014. –
X Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2017. ¨ Piiramatu kestusega
ettepanek/algatus –
rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku
AAAA–AAAA, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Kavandatud eelarve täitmise
viisid[6] Alates 2014. aasta eelarvest X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt –
X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu
delegatsioonides töötavat komisjoni personali –
¨ rakendusametite kaudu ¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –
¨ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele; –
¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele
(täpsustada); –
¨Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; –
¨ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele; –
¨ avalik-õiguslikele asutustele; –
¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad
esitavad piisavad finantstagatised; –
¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on
delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad
piisavad finantstagatised; –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP
erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. – Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral
esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”. Märkused 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse
eeskirjad Täpsustage tingimused
ja sagedus. Komisjon
(merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, koostöös Gabonis asuva
kalandusatašeega ja Euroopa Liidu Libreville’i delegatsiooniga) tagab
protokolli elluviimise korrapärase järelevalve, eriti seoses ettevõtjatepoolse
täitmise ja püügiandmetega. Lisaks
sellele on kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks
ühiskomitee iga-aastane kohtumine, kus komisjon ning São Tomé ja Príncipe
Demokraatliku Vabariik teevad kokkuvõtte lepingu ja selle protokolli
elluviimisest ning ajakohastavad vajaduse korral kavandamist ja sellest
tulenevalt ka rahalist toetust. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1. Välja selgitatud ohud Kalandusprotokolli
koostamisega kaasnevad teatavad ohud, eelkõige seoses valdkondliku
kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summadega (puudulik kavandamine). 2.2.2. Teave loodud
sisekontrollisüsteemi kohta Ette
on nähtud ulatuslik dialoog valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise
teemal. Kontrollimeetodite osa on ka artiklis 3 osutatud tulemuste ühine
analüüs. Lisaks
sellele on protokolliga ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks
teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras. 2.2.3. Kontrolliga kaasnevate kulude
ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos 2.3. Pettuse ja eeskirjade
eiramise ärahoidmise meetmed Täpsustage
rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed. Komisjon
kohustub pidama São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigiga poliitilist
dialoogi ning tegema korrapärast koostööd, et parandada lepinguga
reguleeritavaid valdkondi ja tugevdada ELi osalust varude säästvas
majandamises. Kõikide komisjoni poolt kalandusalase partnerluslepingu raames
makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja
finantsmenetlusi. See võimaldab eelkõige selgitada täpselt välja kolmandate
riikide arvelduskontod, kuhu rahaline toetus makstakse. Kõnealuse protokolli
puhul on artikli 2 lõikega 8 ette nähtud, et rahaline toetus tuleb tervikuna
maksta riigikassa arveldusarvele São Tomé ja Príncipe keskpangas. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub · Olemasolevad eelarveread Järjestatud mitmeaastase
finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Nr [Nimetus……………………………………..] || Liigendatud/liigendamata ([7]) || EFTA riigid[8] || Kandidaatriigid[9] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses 2 || 11.03 01 Luua raamistik liidu laevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalanduse kokkulepped) || Liigendatud || EI || EI || JAH || EI · Uued eelarveread, mille loomist taotletakse (ei kohaldata) Järjestatud
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Number [Nimetus…...…] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses || [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju
kuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr 2 || Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || KOKKU Tegevusassigneeringud || || || || || || || || Eelarverida 11.0301 || Kulukohustused || (1) || 0,710 || 0,710 || 0,710 || 0,675 || || || || 2,805 Maksed || (2) || 0,710 || 0,710 || 0,710 || 0,675 || || || || 2,805 Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || || Maksed || (2 a) || || || || || || || || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[10] || || || || || || || || Eelarverida 11 010401 || || (3) || 0,074 || 0,074 || 0,074 || 0,134 || || || || 0,356 Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0,784 || 0,784 || 0,784 || 0,809 || || || || 3,161 Maksed || =2+2a +3 || 0,784 || 0,784 || 0,784 || 0,809 || || || || 3,161 Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 0,710 || 0,710 || 0,710 || 0,675 || || || || 2,805 Maksed || (5) || 0,710 || 0,710 || 0,710 || 0,675 || || || || 2,805 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0,074 || 0,074 || 0,074 || 0,134 || || || || 0,356 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0,784 || 0,784 || 0,784 || 0,809 || || || || 3,161 Maksed || =5+ 6 || 0,784 || 0,784 || 0,784 || 0,809 || || || || 3,161 Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: EI
KOHALDATA Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || || Maksed || (5) || || || || || || || || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1 kuni 4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || || Maksed || =5+ 6 || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU || Personalikulud || 0,113 || 0,113 || 0,113 || 0,113 || || || || 0,452 Muud halduskulud || 0,006 || 0,006 || 0,006 || 0,006 || || || || 0,024 Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,119 || 0,119 || 0,119 || 0,119 || || || || 0,476 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,119 || 0,119 || 0,119 || 0,119 || || || || 0,476 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1 kuni 5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0,903 || 0,903 || 0,903 || 0,928 || || || || 3,637 Maksed || 0,903 || 0,903 || 0,903 || 0,928 || || || || 3,637 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist –
x Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute
kasutamist, mis toimub järgmiselt: Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm
kohta pärast koma) Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || KOKKU VÄLJUNDID Väljundi liik[11] || Väljundi keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ERIEESMÄRK nr 1[12]... || || || || || || || || || || || || || || || || - kalapüügiload || t/aasta || 55/50[13] || || 0,385 || || 0,385 || || 0,385 || || 0,350 || || || || || || || || - valdkondlik toetus || aastas || 0,325 || 1 || 0,325 || 1 || 0,325 || 1 || 0,325 || 1 || 0,325 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || Erieesmärk nr 1 kokku || || 0,710 || || 0,710 || || 0,710 || || 0,675 || || || || || || || || ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || || - Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || KULUD KOKKU || || 0,710 || || 0,710 || || 0,710 || || 0,675 || || || || || || || || 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist. –
x Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute
kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 KOKKU || || || || || || || || Personalikulud || 0,113 || 0,113 || 0,113 || 0,113 || || || || 0,452 Muud halduskulud || 0,006 || 0,006 || 0,006 || 0,006 || || || || 0,024 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK nr 5 kokku || 0,119 || 0,119 || 0,119 || 0,119 || || || || 0,476 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST nr 5[14] välja jäävad kulud || || || || || || || || Personalikulud || 0,062 || 0,062 || 0,062 || 0,062 || || || || 0,248 Muud halduskulud || 0,012 || 0,012 || 0,012 || 0,072 || || || || 0,108 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST nr 5 välja jäävad kulud kokku || 0,074 || 0,074 || 0,074 || 0,134 || || || || 0,356 KOKKU || 0,193 || 0,193 || 0,193 || 0,253 || || || || 0,832 Haldusassigneeringute
vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks
juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid
vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale
peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse raames, arvestades
eelarvepiirangutega. 3.2.3.2. Hinnanguline
personalivajadus –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist. –
x Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist,
mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || || 11 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0,95 || 0,95 || 0,95 || 0,95 || XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[15] || || XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) || || || || || XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || 11 01 04 01[16] || - peakorteris || || || || || - delegatsioonides || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || KOKKU || || || || XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või
eelarvejaotisele. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse
personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad || Lepingu halduslik ja eelarveline rakendamine (kalapüügiload, püügikontroll, maksed, valdkondlik toetus), ühiskomitee töö ettevalmistus ja sellest osavõtt, osalemine järgneva protokolliga seotud läbirääkimistel, õigusaktide ettevalmistamine ja väljatöötamine, kirjavahetus, tehniline ja teaduslik tugi. Ametnik + finantsassistent + sekretariaat + üksuse juhataja (või asetäitja) + teaduslik ja tehniline tugi ning püügilubade andmete ja püügiandmete kogumine: 0,95 täistööajale taandatud töötajat, millest 0,75 puhul 132 000 eurot/aastas ning 0,2 puhul 70 000 eurot/aastas. Koosseisuvälised töötajad || Lepingu rakendamise ja valdkondliku toetuse kasutamise jälgimine hinnanguliselt 0,5 täistööajale taandatud töötaja puhul 125 000 eurot/aastas 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
x Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva
mitmeaastase finantsraamistikuga –
¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku
asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele
eelarveridadele ja summadele. –
¨ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või
mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[17]. Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline
osalus –
Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute
poolset kaasrahastamist –
Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille
hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast
koma) || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || Kokku Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || || Kaasrahastatud assigneeringud KOKKU || || || || || || || || 3.3. Hinnanguline mõju tuludele –
x Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju
tuludele –
¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: ¨ omavahenditele ¨ mitmesugustele tuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[18] Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) Artikkel …………. || || || || || || || || Mitmesuguste
sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid
ettepanek mõjutab. Täpsustage tuludele
avaldatava mõju arvutusmeetod. [1] ELT L 205, 7.8.2007, lk 35. [2] ELT L 188, 19.7.2011, lk 1. [3] ELT L 136, 24.5.2011, lk 5. [4] ABM – tegevuspõhine juhtimine, ABB − tegevuspõhine
eelarvestamine. [5] Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a
või b. [6] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega
finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html [7] Liigendatud assigneeringud / liigendamata
assigneeringud. [8] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [9] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed
kandidaatriigid. [10] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), kaudne
teadustegevus, otsene teadustegevus. [11] Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud
teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus
kilomeetrites jms). [12] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. [13] Hind tonni kohta igal aastal 7 000 tonni suuruse
võrdlustonnaaži alusel: 55 eurot esimesel kolmel aastal ja 50 eurot viimasel
aastal [14] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), kaudne
teadustegevus, otsene teadustegevus. [15] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud
eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides. [16] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste
töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read). [17] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19
ja 24 (ajavahemiku 2007–2013 kohta). [18] Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste
tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st
brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist. I lisa
PROTOKOLL,
millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ning São Tomé ja Príncipe
Demokraatliku Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud
kalapüügivõimalused ja rahaline toetus Artikkel 1
Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused 1.
Alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast
nähakse nelja-aastaseks ajavahemikuks ette kalandusalase partnerluslepingu
artikli 5 alusel Euroopa Liidu laevadele eraldatud kalapüügivõimalused, et
püüda pika rändega liike (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni mereõiguse 1982. aasta konventsiooni 1. lisas), välja arvatud
Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) kaitstud või
keelustatud liigid. 2.
Kalapüügivõimalused on eraldatud: (a)
28 tuunipüügiseinerile, (b)
6 pinnaõngejadalaevale. 3.
Lõiget 1 kohaldatakse vastavalt käesoleva
protokolli artiklitele 5, 6, 7 ja 8. 4.
Vastavalt lepingu artiklile 6 võivad Euroopa Liidu
liikmesriikide lipu all sõitvad laevad püüda kala São Tomé ja Príncipe vetes
vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel väljastatud
kalapüügiluba. Artikkel 2
Rahaline toetus – makseviisid 1.
Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on kalandusalase
partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus 2 805 000
eurot. 2.
Rahaline toetus hõlmab: (a)
7 000 tonni suurusele võrdlustonnaažile
vastavat 385 000 euro suurust aastast toetust esimesel kolmel aastal ja
350 000 euro suurust toetust neljandal aastal juurdepääsuks São Tomé ja
Príncipe Demokraatliku Vabariigi majandusvööndile; (b)
325 000 euro suurust aastast eritoetust neljal
aastal São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi kalanduspoliitika
elluviimise toetamiseks. 3.
Lõiget 1 kohaldatakse vastavalt käesoleva
protokolli artiklitele 3, 4, 5, 7 ja 8 ning kalandusalase partnerluslepingu
artiklite 12 ja 13 kohaselt. 4.
Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse maksab Euroopa
Liit esimesel kolmel aastal 710 000 euro kaupa aastas ning neljandal
aastal on summa 675 000 eurot, mis vastab lõike 2 punktides a ja b
osutatud aastasele kogusummale. 5.
Kui Euroopa Liidu laevade aastane kogupüük São Tomé
ja Príncipe vetes ületab lõikes 2 osutatud võrdlustonnaaži aastas,
suurendatakse aastast toetust iga lisanduva väljapüütud tonni kohta 55 euro
võrra esimesel kolmel aastal ja 50 euro võrra neljandal aastal. Euroopa Liidu
makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne lõike 2
punktis a osutatud summa. Kui Euroopa Liidu laevad ületavad kahekordsele
aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära
ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal. 6.
Toetus esimese aasta eest makstakse hiljemalt
üheksakümmend (90) päeva protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ja järgmiste
aastate eest hiljemalt protokolli aastapäeva saabumisel. 7.
Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse
kasutamine kuulub eranditult São Tomé ja Príncipe ametiasutuste pädevusse. 8.
Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rahaline toetus
kantakse üle São Tomé ja Príncipe riigikassa arvelduskontole ning käesoleva
artikli lõike 2 punktis b osutatud rahaline eritoetus valdkonna edendamiseks
makstakse kalanduspoliitika eest vastutavale asutusele. São Tomé ja Príncipe
ametiasutus edastab igal aastal Euroopa Komisjonile pangakonto andmed. Artikkel 3
Säästva ja vastutustundliku kalapüügi edendamine São Tomé ja Príncipe vetes 1.
Käesoleva protokolli jõustumisel ja hiljemalt kolm
(3) kuud pärast jõustumiskuupäeva lepivad lepinguosalised kalandusalase
partnerluslepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases
valdkondlikus kavas ja selle rakenduseeskirjades, eelkõige järgmises: (a)
ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 2 lõike 2
punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamise kohta; (b)
ühe ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, mille
abil hakata seatud tähtajaks rakendama São Tomé ja Príncipe vetes säästvat ja
vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes põhimõtetest, mis on väljendatud São Tomé
ja Príncipe riiklikus kalanduspoliitikas või muudes poliitilistes suundades,
mis on seotud säästva ja vastutustundliku kalapüügi rakendamisega või mis seda
mõjutavad, eelkõige võetakse arvesse väikesemahulise kalapüügi toetamist, kalapüügi
järelevalvet ja kontrolli ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata
kalapüügi vastast võitlust; (c)
kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda
aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele. 2.
Mõlemad lepinguosalised peavad kõik mitmeaastase valdkondliku
kava muudatusettepanekud ühiskomitees heaks kiitma. 3.
Vajaduse korral otsustavad São Tomé ja Príncipe
ametiasutused eraldada igal aastal mitmeaastase kava elluviimiseks artikli 2
lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse.
Euroopa Liitu teavitatakse kõnealusest eraldisest hiljemalt kaks (2) kuud enne
käesoleva protokolli aastapäeva. 4.
Lepinguosalised annavad igal aastal hinnangu
mitmeaastase sektoripõhise programmi elluviimise tulemustele. Kui hinnangust
selgub, et käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise
toetusega otserahastatavate eesmärkide saavutamine ei ole rahuldav, jätab
Euroopa Komisjon endale õiguse vaadata see rahalise toetuse maht läbi, et viia
kava elluviimiseks suunatud vahendite maht tulemustega vastavusse. Artikkel 4
Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas 1.
Lepinguosalised kohustuvad edendama São Tomé ja
Príncipe vetes vastutustundlikku kalapüüki neis vetes kala püüdvate erinevate
riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttel. 2.
Käesoleva protokolliga kaetud ajavahemikul jälgivad
Euroopa Liit ning São Tomé ja Príncipe kalavarude seisukorda São Tomé ja
Príncipe kalapüügipiirkonnas. 3.
Lepinguosalised kohustuvad edendama
vastutustundliku kalapüügi alast koostööd Kesk-Aafrika piirkonna tasandil.
Lepinguosalised järgivad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitusi
ja resolutsioone. 4.
Vastavalt kalandusalase partnerluslepingu artiklile
4, toetudes Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitustele ja
resolutsioonidele ning lähtudes parimatest saadaolevatest teadusuuringute
tulemustest, konsulteerivad lepinguosalised omavahel lepingu artikliga 9 ette
nähtud ühiskomitees, et võtta meetmeid, millega tagada käesoleva protokolliga
hõlmatud kalavarude säästev majandamine ja mõjutada Euroopa Liidu laevade
püügitegevust. Artikkel 5
Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine vastastikusel
kokkuleppel 1.
Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib
vastastikusel kokkuleppel läbi vaadata, kui Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse
Komisjoni soovitused ja otsused toetavad seisukohta, mille kohaselt kõnealune
läbivaatamine aitab tagada käesoleva protokolliga ettenähtud kalavarude
säästvat majandamist. Sellisel juhul vaadatakse artikli 2 lõike 2 punktis a
osutatud rahaline toetus läbi proportsionaalselt ja pro rata temporis
põhimõttel. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada
artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summat enam kui kaks korda. 2.
Ühiskomitee võib vajaduse korral vaadata läbi ja
kohandada vastastikusel kokkuleppel sätteid, milles käsitletakse
kalapüügitingimusi ning käesoleva protokolli ja selle lisa kohaldamiseeskirju. Artikkel 6
Uued kalapüügivõimalused 1.
Käesoleva protokolliga hõlmamata kalapüügi puhul
võivad São Tomé ja Príncipe ametiasutused teha Euroopa Liidule üleskutse
kaaluda kõnealuse kalapüügi võimalikkust teadusliku püügireisi tulemuste põhjal
ning võttes arvesse mõlema lepinguosalise teadlaste parimaid olemasolevaid
teadusalaseid nõuandeid. 2.
Nende tulemuste põhjal ning Euroopa Liidu huvi
korral sellise kalapüügi vastu peavad lepinguosalised ühiskomitees nõu enne São
Tomé ja Príncipe ametiasutuste poolt võimaliku vastava loa väljastamist.
Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi
reguleerivates tingimustes ning teevad vajaduse korral protokolli ja selle
lisasse muudatusi. Artikkel 7
Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine 1.
Rahalist toetust, sellisena nagu seda on
kirjeldatud artikli 2 lõike 2 punktides a ja b, võib muuta ja selle
väljamaksmise võib peatada ühe või mitme järgmise tingimuse täheldamisel: (a)
kui São Tomé ja Príncipe majandusvööndis takistavad
püügitegevust kalandusalase partnerluslepingu artikli 2 punktiga h kindlaks
määratud erakorralised asjaolud; (b)
kui käesoleva protokolli sõlmimisel kehtinud
kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises on toimunud märkimisväärsed
muudatused ja kui üks lepinguosalistest taotleb protokolli sätete läbivaatamist
nende võimaliku muutmise valguses; (c)
kui täheldatakse Cotonou lepingu artiklis 9
sätestatud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete oluliste üksikasjade ja
väärtuste rikkumist ning on alustatud kõnealuse lepingu artiklite 8 ja 96
kohast menetlust. 2.
Euroopa Liidul on õigus peatada osaliselt või
täielikult käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise
toetuse maksmine järgmistel juhtudel: (a)
kui ühiskomitee hinnangul ei küüni saavutatud
tulemused seatud eesmärkideni; (b)
kui rahalist toetust ei ole välja makstud. 3.
Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast
lepinguosaliste konsultatsioone ja nende saavutatud kokkulepet kohe pärast
lõikes 1 kirjeldatud olukorra taastamist ja/või juhul, kui lõikes 2 osutatud
finantsalase teostuse tulemused annavad aluse väljamaksete tegemiseks. Artikli
2 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetust ei saa siiski enam maksta pärast
protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue (6) kuu pikkuse perioodi lõppu. Artikkel 8
Protokolli kohaldamise peatamine 1.
Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe
lepingosalise algatusel ühe või mitme järgmise tingimuse täheldamisel: (a)
kui São Tomé ja Príncipe majandusvööndis takistavad
püügitegevust kalandusalase partnerluslepingu artikli 2 punktiga h kindlaks
määratud erakorralised asjaolud; (b)
kui käesoleva protokolli sõlmimisel kehtinud
kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises on toimunud märkimisväärsed
muudatused ja kui üks lepinguosalistest taotleb protokolli sätete läbivaatamist
nende võimaliku muutmise valguses; (c)
kui üks lepinguosalistest täheldab Cotonou lepingu
artiklis 9 sätestatud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete oluliste
elementide ja väärtuste rikkumist ning on alustatud kõnealuse lepingu artiklite
8 ja 96 kohast menetlust; (d)
kui esineb tõrge artikli 2 lõike 2 punktis a
osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel Euroopa Liidu poolt käesoleva
protokolli artiklis 8 nimetamata põhjustel; (e)
kui lepinguosalistel tekib käesoleva protokolli
tingimuste kohaldamisel või tõlgendamisel erimeelsusi. 2.
Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise
algatusel peatada, kui ühiskomitees toimuvate konsultatsioonide käigus ei
õnnestu lahendada lepinguosaliste vahelist erimeelsust. 3.
Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud
lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm (3) kuud enne
peatamise jõustumiskuupäeva. 4.
Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad
lepinguosalised neid lahutavale vaidlusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks
nõupidamisi. Kui lahendus on leitud, jätkatakse protokolli kohaldamist ning
rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis
põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud. Artikkel 9
Kohaldatavad riiklikud õigusaktid 1.
Euroopa Liidu laevad püüavad São Tomé ja Príncipe
vetes kala kooskõlas São Tomé ja Príncipe riiklike õigusaktidega, välja arvatud
juhul, kui kalandusalases partnerluslepingus, käesolevas protokollis koos selle
lisa ja liidetega nähakse ette teisiti. 2.
São Tomé ja Príncipe ametiasutused teavitavad
Euroopa Komisjoni kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja
uutest seadustest. 3.
Komisjon teavitab São Tomé ja Príncipe ametisutusi
kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest
seadustest, mis mõjutavad Euroopa Liidu ookeanilaevastiku kalapüügitegevust. Artikkel 10
Elektrooniline teabevahetus 4.
São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liit kohustuvad
võtma võimalikult kiiresti kasutusele teabesüsteemid, mis võimaldavad edastada
käesoleva lepingu rakendamisega seotud kogu teavet ja kõiki sellekohaseid
dokumente elektrooniliselt. 5.
Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas
etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga. 6.
Kui süsteem ei toimi, teavitavad São Tomé ja
Príncipe ning Euroopa Liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu
rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas
automaatselt paberkandjal dokumentidega. Artikkel 11
Andmete konfidentsiaalsus 1.
São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liit tagavad, et
mis tahes isikuandmeid seoses Euroopa laevadega ja lepingu raames toimuva
kalandustegevusega käsitletakse alati täie rangusega ning kooskõlas
konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega. 2.
Vastavalt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse
Komisjoni asjaomastele sätetele seisavad lepinguosalised hea, et avalikkusele
edastatakse São Tomé ja Príncipe vetes toimuva püügitegevuse kohta üksnes
heakskiidetud andmeid. Konfidentsiaalseks peetavaid andmeid tohivad pädevad
ametiasutused kasutada üksnes lepingu rakendamise ning kalanduse juhtimise,
kontrolli ja järelevalve puhul. Artikkel 12
Kestus Käesolevat protokolli ja selle lisa
kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle ajutisest kohaldamisest vastavalt
artiklitele 14 ja 15, juhul kui ei teatata artikli 13 kohasest protokolli
lõpetamisest. Artikkel 13
Protokolli lõpetamine 1.
Protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud
lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll
lõpetada vähemalt kuus (6) kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat
jõustumist. 2.
Eelmises lõikes osutatud teatise saatmisega
alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel. Artikkel 14
Ajutine kohaldamine Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt
alates allkirjastamise kuupäevast ning kõige varem alates 13. maist 2014. Artikkel 15
Jõustumine Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad
kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks
vajalike menetluste lõpetamisest. PROTOKOLLI
LISA EUROOPA LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGI TINGIMUSED
SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE KALAPÜÜGIPIIRKONNAS I peatükk – Kalapüügilubade taotlemine ja
väljaandmine 1.
jagu
Kalapüügiload Kalapüügilubade saamise eeltingimused 1.
São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas antakse
kalapüügiluba üksnes nõuetekohasele laevale. 2.
Laev vastab nõuetele juhul, kui selle omaniku,
kapteni ega laeva enda suhtes ei ole rakendatud kalapüügikeeldu São Tomés ja
Príncipes. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid São Tomé ja Príncipe
seadustega, st nad peavad olema täitnud kõik São Tomé ja Príncipe ning Euroopa
Liidu vahelistest kalanduslepingutest tulenevad varasemad kohustused. Muu
hulgas peavad nad vastama määruse (EÜ) nr 1006/2008[1] nõuetele püügilubade
osas. 3.
Iga Euroopa Liidu laeva, kes taotleb kalapüügiluba,
peab esindama São Tomés ja Príncipes resideeriv agent. Agendi nimi ja aadress
peavad olema märgitud loataotluses. Kalapüügiloa taotlemine 4.
Euroopa Liidu pädevad asutused esitavad São Tomé ja
Príncipe kalandusministeeriumile elektrooniliselt taotluse (koopia sellest
Euroopa Liidu Gaboni delegatsioonile) iga laeva kohta, kes
soovib kalandusalase partnerluslepingu raames kala püüda; seda tuleb teha
vähemalt viisteist (15) tööpäeva enne püügiloa soovitud alguskuupäeva. Euroopa Liidu
pädevad ametiasutused saadavad taotluse originaalid otse São Toméle ja
Príncipele ning koopia Euroopa Liidu Gaboni delegatsioonile. 5.
Taotlused esitatakse kalandusministeeriumile
vormil, mille näidis on esitatud 1. liites. 6.
Iga kalapüügiloa taotlusega koos esitatakse järgmised
dokumendid: –
tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on
kindlaksmääratud ettemakse tasutud; –
hiljutine värvifoto laevast külgvaates. 7.
Loatasu makstakse artikli 2 lõikes 8 osutatud São
Tomé ja Príncipe ametiasutuste arvelduskontole. 8.
Loatasud sisaldavad kõiki riiklikke ja kohalikke
makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud. Kalapüügiloa väljaandmine 9.
Kõikide laevade püügiload väljastatakse laeva
omanikele või nende esindajatele Euroopa Liidu Gaboni delegatsiooni vahendusel
15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 6 osutatud dokumentide
laekumisest São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile. Selleks et kalapüügiga
saaks ettenähtud ajal alustada, saadetakse laevaomanikele püügiloa koopia
elektrooniliselt. Kõnealust koopiat võib kasutada maksimaalselt 60 päeva pärast
püügiloa väljaandmise kuupäeva. Selles ajavahemikus käsitatakse koopiat
originaaliga samaväärsena. 10.
Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja
seda ei saa edasi anda. 11.
Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Liidu
taotlusel laeva püügiloa siiski asendada mõnele muule sama kategooria laevale
antava uue püügiloaga ning viimase eest ei pea loatasu maksma. Sel juhul
võetakse püügikoguste taseme arvutamisel võimalike täiendavate maksete
kindlaksmääramiseks arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid. 12.
Asendatava laeva omanik või tema esindaja tagastab
tühistatud kalapüügiloa Euroopa Liidu Gaboni delegatsiooni vahendusel São Tomé
ja Príncipe kalandusministeeriumile. 13.
Uus kalapüügiluba jõustub päeval, millal laeva
omanik esitab tühistatud püügiloa São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile.
Euroopa Liidu Gaboni delegatsiooni tuleb kalapüügiloa asendamisest teavitada. 14.
Ilma et see piiraks käesoleva jao 9. punkti, peab
kalapüügiluba olema alati laeva pardal. 2.
jagu
Kalapüügilube reguleerivad tingimused – tasud ja
ettemaksed 1. Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta. 2. Tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade puhul on
loatasu (eurodes) São Tomé ja Príncipe vetes püütud tonni kohta järgmine: 55 eurot esimesel
ja teisel kohaldamisaastal; 60 eurot kolmandal
kohaldamisaastal; 70 eurot neljandal
kohaldamisaastal. 3. Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele
ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud tasud. - Tuunipüügiseinerid: - 6 930
eurot laeva kohta vastavalt protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal 126
tonni eest makstavale loatasule; - 6 960
eurot laeva kohta vastavalt protokolli kolmandal kohaldamisaastal 116 tonni
eest makstavale loatasule; - 7 000
eurot laeva kohta vastavalt protokolli neljandal kohaldamisaastal 100 tonni
eest makstavale loatasule. - Pinnaõngejadalaevad: - 2 310
eurot laeva kohta vastavalt protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal 42
tonni eest makstavale loatasule; - 2 310
eurot laeva kohta vastavalt protokolli kolmandal kohaldamisaastal 38,5 tonni
eest makstavale loatasule; - 2 310
eurot laeva kohta vastavalt protokolli neljandal kohaldamisaastal 33 tonni
eest makstavale loatasule. 4. Euroopa Komisjon koostab Euroopa Liidu Gaboni delegatsiooni
vahendusel aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate tasude lõpliku
arvestuse hiljemalt kuuskümmend (60) päeva pärast protokolli aastapäeva n+1
aastal; arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel, mille
on kinnitanud teadusasutused, kellel on pädevus kontrollida püügiandmeid
liikmesriikides, näiteks instituudid Institut de Recherche pour le
Développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto
Português do Mar e da Atmosfera (IPMA). 5. Nimetatud lõplik arvestus edastatakse samal ajal São Tomé
ja Príncipe kalandusministeeriumile ja laevaomanikele. 6. Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad
summad (käesoleva jao punktis 4 osutatud tonnaaže ületavate püütud koguste
eest) São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele hiljemalt kolm (3) kuud
pärast protokolli aastapäeva n+1 aastal, tehes ülekande arveldusarvele, millele
on osutatud käesoleva peatüki 1. jao punktis 7 ning lähtudes käesoleva jao
punktis 2 osutatud summast tonni kohta (55 eurot, 60 eurot või 70 eurot
sõltuvalt aastast). 7. Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise
punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei
maksta. II Peatükk – Kalapüügi piirkonnad 1. Käesoleva protokolli raames kala püüdvad Euroopa Liidu
laevad võivad kala püüda São Tomé ja Príncipe vetes, mis asuvad kaugemal kui 12
meremiili tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade jaoks kehtestatud
lähtejoontest. 2. São Tomé ja Príncipe majandusvööndi koordinaadid on
koordinaadid, mille São Tomé ja Príncipe esitas ÜRO-le 7. mail 1998[2]. 3. Kogu püügitegevus erandeid tegemata on keelatud São Tomé
ja Príncipe ning Nigeeria ühiseks kasutamiseks määratud püügipiirkonnas, mis on
piiratud 3. liites esitatud koordinaatidega. III Peatükk – SEIRE JA JÄRELEVALVE 1.
jagu
Väljapüütud koguste registreerimine 1. Kõikide käesoleva lepingu alusel São Tomé ja Príncipe
vetes kala püüdvate laevade kaptenid peavad vastavalt käesoleva lisa I peatüki
2. jao punktis 4 kehtestatud korrale edastama oma püügiaruanded São Tomé ja
Príncipe kalandusministeeriumile, et pädevate teadusinstituutide kinnitatud
väljapüügikoguseid oleks võimalik kontrollida. Väljapüügist teatamise kord on
järgmine. 1.1 Käesoleva
protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad Euroopa Liidu laevad
peavad täitma püügiaruande, mille näidis on esitatud 2. liites ning milles
kajastuvad üksikasjalikult kõik püügipäeviku andmed. Püügiaruande koopia
saadetakse eelistatult elektrooniliselt São Tomé ja Príncipe
kalapüügiseirekeskusele igal nädalal ning São Tomé ja Príncipe vetest lahkumise
hetkel. 1.2 Laevakaptenid
saadavad püügipäeviku koopiad São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile ja I
peatüki 2. jao punktis 4 osutatud teadusinstituutidele hiljemalt 14 päeva
pärast asjaomase püügireisi väljapüügi lossimise lõppu. 2. Kapten teeb püügiaruandesse iga päev sissekande, määrates
kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse,
väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga
peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi. Lisaks kannab kapten iga
päev püügiaruandesse iga merre tagasi lastud liigi koguse väljendatuna
eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. 3. Püügiaruanded täidetakse loetavalt ning need allkirjastab
laeva kapten. 4. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, võib São
Tomé ja Príncipe valitsus peatada kõnealuse laeva kalapüügiloa kuni vorminõuete
täitmiseni ning määrata laevaomanikule São Tomé ja Príncipe kehtivate
õigusaktidega ettenähtud karistuse. Sellest teavitatakse viivitamata Euroopa
Komisjoni ja lipuriiki. 5. Lepinguosalised soovivad ühiselt tagada, et toimuks
üleminek elektroonilisele püügiaruannete süsteemile, mis põhineb 5. liites
kehtestatud tehnilistel nõuetel. Lepinguosalised kehtestavad ühiselt kõnealuse
ülemineku üksikasjad, nii et süsteem oleks kasutamisvalmis 1. juuliks 2015. 2. jagu
Väljapüügiandmete edastamine: São Tomé ja Príncipe vetesse
sisenemine ja neist lahkumine 1. Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes
kala püüdvad Euroopa Liidu laevad teatavad vähemalt kuus (6) tundi enne
püügitegevust São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele oma kavatsusest
São Tomé ja Príncipe vetesse siseneda või neist lahkuda. 2. Teatades São Tomé ja Príncipe majandusvööndisse
sisenemisest või sealt lahkumisest, peavad laevad ühtlasi teatama oma asukoha
ning pardal oleva väljapüügi, mis on identifitseeritav vastava liigi FAO
kolmetähelise koodi ja koguse järgi, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või
vajaduse korral kalade arvuna, ilma et see piiraks 2. jao sätteid. Teavitada
tuleb elektronposti või faksi teel aadressil, mille on edastanud São Tomé ja
Príncipe ametiasutused. 3. Laeva, mis tegeleb püügiga, ilma et ta oleks sellest
eelnevalt São Tomé ja Príncipe pädevaid ametiasutusi teavitanud, käsitatakse
püügiloata laevana ning selle suhtes kohaldatakse São Tomé ja Príncipe
riiklikke õigusakte. 4. Püügiloale lisatakse e-posti aadress, faksi- ja
telefoninumber, samuti raadioside parameetrid. 3.
jagu
Ümberlaadimine ja lossimine 1 Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes
kala püüdvad Euroopa Liidu laevad, kes soovivad väljapüüki São Tomé ja Príncipe
vetes ümber laadida, peavad seda tegema São Tomé ja Príncipe sadamate reidil. Lossida või
ümberlaadida sooviva ELi laeva kapten teatab vähemalt 24 tunni jooksul enne
lossimist või ümberlaadimist São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele
järgmised andmed: ümberlaadimist või lossimist teostama hakkava kalapüügilaeva nimi; kaubavedaja nimi; ümberlaaditavate või lossitavate kalaliikide tonnaaž; ümberlaadimise või lossimise kuupäev; ümberlaaditud või lossitud saagi sihtkoht. 2. Ümberlaadimine on lubatud üksnes järgmistes kalapüügi
piirkondades: Fernão Dias, Neves, Ana Chaves. 3. Ümberlaadimist või lossimist käsitatakse laeva lahkumisena
São Tomé ja Príncipe vetest. Seega peavad laevad edastama São Tomé ja Príncipe
pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki
jätkata või São Tomé ja Príncipe vetest lahkuda. 4. São Tomé ja Príncipe vetes ümberlaadimine või lossimine
muul viisil, kui eespool esitatud punktides käsitletud, on keelatud. Käesoleva
sätte rikkumisele järgnevad São Tomé ja Príncipe õigusaktidega ettenähtud
sanktsioonid. 4. jagu
Laevaseire satelliitsüsteem (VMS) 1. Laevade asukohateated – VMS-süsteem Kalapüügiluba omavad ELi laevad peavad olema
São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas varustatud laevaseire
satelliitsüsteemi ehk VMS-süsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille
abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende
lipuriigi kalapüügiseirekeskusele. Iga asukohateade peab sisaldama: a) laeva tunnusandmeid; b) kalapüügilaeva viimati määratud
geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on
alla 100 meetri ja usaldusvahemik 99 %; c) asukohateate registreerimise kuupäeva ja
kellaaega; d) laeva kiirust ja kurssi. Iga teade peab olema esitatud käesoleva lisa
4. liites osutatud vormingus. São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonda
sisenemisel registreeritud esimene asukoht märgistatakse koodiga „ENT”. Kõik
järgmised asukohad märgistatakse koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht,
mis on registreeritud pärast São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnast
lahkumist, mis märgistatakse koodiga „EXI”. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab
asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise
edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb
kolme aasta jooksul alles hoida. 2. Teabe
edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral Kapten peab tagama, et tema laeva VMS-süsteem
on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt
lipuriigi kalapüügiseirekeskusele. Satelliitseiresüsteemi rikke korral tuleb see
parandada või vahetada välja kümne päeva jooksul. Pärast seda tähtaega ei
lubata laeval enam São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas kala püüda. Laevad, mis püüavad São Tomé ja Príncipe
kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma
asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele e-posti, raadio või faksi teel
vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed. 3. Asukohateadete
turvaline edastamine São Toméle ja Príncipele Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab
asjaomaste laevade asukohateated automaatselt São Tomé ja Príncipe
kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ning São Tomé ja Príncipe
kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja
hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega. Asukohateateid edastatakse lipuriigi
kalapüügiseirekeskuse ning São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskuse vahel elektrooniliselt
vastavalt turvalisele sidesüsteemile. São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus
teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ning Euroopa Liitu
kõikidest katkestustest püügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete
vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügi piirkonnast
lahkumisest. 4. Sidesüsteemi
tõrked São Tomé ja Príncipe tagab, et tema
elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse
seadmetega ja teavitab Euroopa Liitu viivitamata kõikidest riketest
sidesüsteemis ja asukohateate saamisel, et võimalikult kiiresti saaks leida
tehnilise lahenduse. Laeva VMS-süsteemis avastatud mis tahes
muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või
moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral
rakendatakse São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega ettenähtud
sanktsioone. 5. Asukohateate
sageduse läbivaatamine Kui rikkumist õnnestub tõestada
dokumentaalsete tõenditega, võib São Tomé ja Príncipe taotleda, saates taotluse
koopia Euroopa Liidule, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva
asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks
kolmekümneminutilistele intervallidele. São Tomé ja Príncipe peab edastama
tõendavad andmed viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ning Euroopa
Liidule. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab São Toméle ja Príncipele
viivitamata asukohateate kasutades uut sagedust. Kui kindlaksmääratud uurimisperioodi
ajavahemik on lõppenud, teavitab São Tomé ja Príncipe sellest kohe lipuriigi
kalapüügiseirekeskust, teavitades ühtlasi kõnealuse uurimise tõenäolisest
edaspidisest jätkamisest. IV peatükk – Meremeeste töölevõtmine 1. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade omanikud võtavad
AKV riikidest pärit isikuid tööle järgmistel tingimustel ja hulgal: – tuunipüügiseineritel peab vähemalt 20 % meremeestest, kes
võetakse tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiikonnas tööle,
olema São Tomé ja Príncipe või AKV riikide päritolu; – pinnaõngejadalaevadel peab vähemalt 20 % meremeestest, kes
võetakse püügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiikonnas tööle, olema São
Tomé ja Príncipe või AKV riikide päritolu. 2. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt São
Tomé ja Príncipe päritolu meremehi. 3. Laevaomanikud valivad oma laevale võetavad meremehed
vajalike oskuste ja kvalifikatsiooniga meremeeste nimekirjast, mis on
kättesaadav São Tomé ja Príncipe ametiasutuste ning laevaomanike esindajate
juures. 4. Laevaomanik või tema esindaja edastab São Tomé ja Príncipe
pädevale ametiasutusele oma laevale tööle võetud meremeeste nimed, märkides ära
nende tööülesanded meeskonnas. 5. Euroopa Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes
kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete
ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja
kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist ning töö saamise ja
kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist. 6. São Tomé ja Príncipe ning AKV riikide meremeeste
töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse
laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende
esindajate vahel. Nende töölepingutega tagatakse meremeestele nende suhtes
kohaldatava seaduse alusel kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas
elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus. 7. Meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud
määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajatega ning
meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Meremeeste
palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide
laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest
madalamad. 8. Kõik Euroopa Liidu laevadele tööle võetavad meremehed
peavad töölevõtmisele eelneval päeval esitlema end vastava laeva kaptenile. Kui
meremees oma töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule,
vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta. V peatükk – Vaatlejad 1. Käesoleva protokolli raames kala püüdvad Euroopa Liidu
laevad võtavad alljärgnevalt esitatud korra kohaselt pardale São Tomé ja
Príncipe kalandusministeeriumi määratud vaatlejaid. 1.1 São Tomé ja
Príncipe pädeva ametiasutuse taotlusel võtavad Euroopa Liidu laevad pardale
selle asutuse määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida São Tomé ja
Príncipe vetes välja püütud koguseid. 1.2 São Tomé ja
Príncipe pädevad ametiasutused koostavad nimekirja laevadest, mis kohustuvad
vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, kes
laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on
valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edasiseks
ajakohastamiseks edastatakse need iga kolme (3) kuu tagant. 1.3 Kalapüügiloa
väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise
kuupäeva edastavad São Tomé ja Príncipe pädevad ametiasutused Euroopa Liidu
delegatsioonile Gabonis ja asjaomastele laevaomanikele nende laeva pardale
määratud vaatleja nime. 2. Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt
konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest võib
pädevate São Tomé ja Príncipe ametiasutuste põhjendatud taotluse korral
vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus
esitab vastava taotluse, kui talle edastatakse asjaomasele laevale määratud
vaatleja nimi. 3. Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad
kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse. 4. Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine toimub
laevaomaniku valitud sadamas. Vaatleja võetakse pardale esimese São Tomé ja
Príncipe vetes toimuva püügireisi alguses vastavalt määratud laevade nimekirja
teatavakstegemisele. 5. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul
10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna
sadamates vaatleja pardale võetakse ja pardalt lahkub. 6. Kui vaatleja võetakse pardale väljaspool São Toméd ja
Príncipet asuvas riigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev,
mille pardale on vaatleja võetud, lahkub São Tomé ja Príncipe
kalapüügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks
tagasijõudmiseks São Tomésse ja Príncipesse laevaomaniku kulul. 7. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta
ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega,
vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest. 8. Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva São Tomé
ja Príncipe vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid: 8.1. jälgib
laevade püügitegevust; 8.2. kontrollib
püügiga tegelevate laevade asukohta; 8.3. märgib üles
kasutatavad püügivahendid; 8.4. kontrollib
São Tomé ja Príncipe vetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid; 8.5. kontrollib
kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike
kalaliikide koguseid; 8.6. edastab
pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva
saagi ja kaaspüügi kogused. 9. Laeva kapten teeb oma ametiseisundist tulenevalt kõik
selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne
turvalisus. 10. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks
vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks
vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele,
kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele,
mis lihtsustavad tema tööd. 11. Pardal olles peab vaatleja: 11.1. võtma kõik
vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei
katkestaks ega takistaks kalapüüki, 11.2. suhtuma
vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi
laevadokumentide konfidentsiaalsust. 12. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab
vaatleja tegevusaruande ning edastab selle São Tomé ja Príncipe pädevatele
ametiasutustele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja
kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures viimane
võib sellesse lisada või lasta lisada mis tahes talle vajalikuna tunduvaid
märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Kui vaatleja lahkub laevalt,
annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia. 13. Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires
vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused. 14. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab São Tomé ja
Príncipe. VI peatükk – Kontroll ja inspektsioon 1. Euroopa Liidu kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende
tehniliste omaduste ja muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite
osas lähtuma Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni määrustest ja
soovitustest. 2. Inspekteerimise kord Püügiluba omavate Euroopa Liidu laevade
inspekteerimist merel São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas teostavad São
Tomé ja Príncipe laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrollialased ülesanded
on selgelt kindlakstehtavad. Enne pardaleminekut teavitavad São Tomé ja
Príncipe inspektorid Euroopa Liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist
teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma
isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõendama. São Tomé ja Príncipe inspektorid jäävad
Euroopa Liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise
ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju
laevale, selle püügitegevusele ja lastile. São Tomé ja Príncipe võib lubada Euroopa
Liidul osaleda merel teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana. Euroopa Liidu laeva kapten aitab São Tomé ja
Príncipe inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel. Iga inspekteerimise lõpus koostavad São Tomé
ja Príncipe inspektorid inspekteerimisaruande. Euroopa Liidu laeva kaptenil on
õigus lisada inspekteerimisaruandele oma märkused. Inspekteerimisaruande
allkirjastavad selle koostanud inspektor ja Euroopa Liidu laeva kapten. Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni
poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise puhul.
Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama
ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud”. São Tomé ja Príncipe
inspektorid annavad enne laevalt lahkumist Euroopa Liidu laeva kaptenile
inspekteerimisaruande koopia. São Tomé ja Príncipe edastab inspekteerimisaruande
koopia Euroopa Liidule seitsme (7) päeva jooksul pärast inspekteerimist. VII peatükk – RIKKUMISED 1. Rikkumiste menetlemine Käesoleva lisa sätete mis tahes rikkumine
kalapüügiluba omava Euroopa Liidu laeva poolt peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.
Aruanne edastatakse 24 tunni jooksul Euroopa Liidule ja lipuriigile. Inspekteerimisaruande
allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele
rikkumisjuhtumi menetlemise puhul. Laeva kapten näitab inspekteerimise
toimumise jooksul üles koostöövalmidust. 2. Laeva peatamine – Teavitamiskoosolek Kui see on São Tomé ja Príncipe kehtivate
õigusaktidega rikkumise korral ette nähtud, võib rikkumise puhul sundida mis
tahes Euroopa Liidu laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on
merel, pöörduma tagasi São Tomé ja Príncipe sadamasse. São Tomé ja Príncipe teatab 24 tunni jooksul
ELile kalapüügiluba omava ELi laeva peatamisest mis tahes põhjustel. Teatisele
lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad. Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti
suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali
kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille São Tomé ja Príncipe
korraldab Euroopa Liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast laeva peatamise
teate saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja
esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib
osaleda laeva lipuriigi esindaja. 3. Rikkumissanktsioonid – Kokkuleppemenetlus Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad
sanktsioonid kehtestab São Tomé ja Príncipe kehtivate riiklike õigusaktide
sätete kohaselt. Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on
ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et
rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada São Tomé ja Príncipe ning
Euroopa Liidu vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse
tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võivad osaleda laeva
lipuriigi ja Euroopa Liidu esindajad. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolm
(3) päeva pärast laeva peatamisest teatamist. 4. Kohtumenetlus – Pangatagatis Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja
rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab
rikkumisega seotud laeva omanik São Tomé ja Príncipe osutatud panka
pangatagatise, mille summa määrab kindlaks São Tomé ja Príncipe, nii et see
kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke
rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu. Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja
tagastatakse viivitamata laevaomanikule: a) täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud; b) summa ulatuses, mis jääb järele, kui
karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist. São Tomé ja Príncipe teavitab Euroopa Liitu
kohtumenetluse tulemustest seitsme (7) päeva jooksul pärast kohtuotsuse
teatavakstegemist. 5. Laeva ja meeskonna vabastamine Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda
sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist
või pärast pangatagatise esitamist. Liited 1. Kalapüügiloa taotluse vorm 2. Püügiaruande vorm 3. Püügikeelu all oleva piirkonna
geograafilised koordinaadid 4. Asukohateate vorming VMS-süsteemis 5. Kalapüügitegevuse elektroonilise
aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised 1. liide SÃO TOMÉ JA
PRÍNCIPE NING EUROOPA LIIDU VAHELINE LEPING KALAPÜÜGILOA
TAOTLUSE VORM I
TAOTLEJA 1. Laevaomaniku
nimi: ............................................................................................................................ 2. Laevaomaniku
aadress:
........................................................................................................................ 2. Laevaomanike
ühingu või laevaomaniku esindaja nimi:
..................................................................... 3. Laevaomanike
ühingu või laevaomaniku esindaja aadress:
................................................................ 4. Telefon:
...............................… Faks: ...................................
E-post: …………… 5. Kapteni
nimi: ......................................... Kodakondsus: .................
E-post: ………………………… II
LAEV JA SELLE TUNNUSANDMED 1. Laeva
nimi: ............................................................................................................................................... 2. Lipuriik:
:....................................................................................................................... 3. Pardatähis:
………….................................................................................... 4. Registreerimissadam:
…………………. MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number:
........................IMO number :….. 5. Mis
ajast sõidab praeguse lipu all: ........../........./.............. Varasem
lipuriik (vajaduse korral): ………... 6. Ehitusaasta
ja -koht: ....../......./.......... …………........ Raadiokutsung:
............................... 7. Raadiokutsungi
sagedus: ………….............. Satelliittelefoni number: ……………..…………...…… 8. Laevakere
materjal: Teras ¨ Puit ¨ Polüester
¨ Muu ¨ ……………………………. III
LAEVA TEHNILISED NÄITAJAD JA VARUSTUS 1. Kogupikkus:
.................................................. Laius:
....................................... 2. Brutotonnaaž
(GT): .................................. Netotonnaaž: ……………….…………… 3. Peamasina
võimsus (KW): ..........................Mark: ................................. Tüüp:
…..................... 4. Laeva
tüüp: ¨ Tuunipüügiseiner ¨ Õngejadalaev 5. Püügivahendid:
...................................... …………… 6. Kalapüügi
piirkond: ……………………………………… Püügiliigid: ………………………………. 7. Lossimistegevuseks
määratud sadam: ………………………………….……………………… 8. Pardal
olevate meeskonnaliikmete koguarv: .................................................................................................................... 9. Püügi
säilitusviis laeva pardal: Värske ¨ Jahutamine ¨ Segatüüpi ¨ Külmutamine ¨ 10. Sügavkülmutusvõimsus
(tonnides 24 tunni kohta): ..........................Lasti mahtuvus:
............... Arv: ..... 11. VMSi transponder: Tootja: .................[Mudel:
…………………. Seerianumber: ………………… Tarkvara versioon:
...........................................................
Satelliidioperaator: ……………….. Mina,
allakirjutanu, kinnitan, et käesolev info on tõene ja antud heauskselt. [koht]
….. [kuupäev] Taotleja
allkiri ................................................................... 2.
liide PÜÜGIARUANDE VORM || || || Õngejada Elussööt Seinnoot Traalnoot Muu || || || || || || || || || || || || || Laeva nimi: ……………………………………………………………………. || Brutotonnaaž: …………………………………………………............................. || Laev VÄLJUS: Laev SAABUS: || Kuu || Päev || Aasta || Sadam || || || Lipuriik: ……………………………………………………………………........................... || Mahutavus (tonnides): ……………………………………………........ || || || || || || || || Registreerimisnumber: ………………………………………………………………................................... || Kapten: ……………………………………………………….... || || || || Laevaomanik: ………………………………………………………….......................... || Meeskonnaliikmete arv: ….…………………………………………………........................ || || || || || || || || Aadress: ………………………………………………………………………….... || Aruande esitamise kuupäev: ………………………………………………...... || || || || (Aruande koostaja): ………………………………………………................................. || Merel oldud päevade arv: || || Püügipäevade arv: Püügikordade arv: || || Püügireisi nr: || || || || || || Kuupäev || Sektor || Pinnavee temperatuur (ºC) || Püügikoormus Kasutatud konksude arv || Capturas (Püük) || Isco usado na pesca (Kasutatud sööt) || Kuu || Päev || Laiuskraad N/S || Pikkuskraad O/W || Harilik tuun Thunnus thynnus või maccoyi || Kulduim-tuun Thunnus albacares || (Suursilm-tuun) Thunnus Obesus || (Pikkuim-tuun) Thunnus alalunga || (Mõõkkala) Xiphias gladius || (Vöödiline odanina) (Valge odanina) Tetraptunus audax või albidus || (Must marliin) Makaira indica || (Purikala) Istiophorus albicane või platypterus || Vööttuun Katsuwonus pelamis || (Segasaak) || Päev kogusaak (kaal kg-des) || Makrellhauglased || Kalmaar || Elussööt || (Muud) || || || || || || || Arv || Kaal kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || LOSSITUD KOGUS (kg) || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || Märkused: || || || || || 1 – Kasutada üks teabeleht kuu kohta ja üks rida päeva kohta || || 2 – „Päeva” all mõeldakse päeva, millal õngejada vette pannakse. || 4 – Viimane rida (lossitud kogused) täidetakse pärast püügireisi lõppemist. Märkida tegelik kaal lossimise ajal. || || || || 3 – Püügipiirkond märgib laeva asukohta. Ümardage minutid ja registreerige laius- ja pikkuskraadid. Kindlasti märkige N/S ja O/W. || || 5 – Kogu aruandes esitatud teave on rangelt salajane. || || || 3.
liide Püügikeelu all
oleva piirkonna geograafilised koordinaadid Laiuskraad || || Pikkuskraad || Kraadid || Minutid || Sekundid || || Kraadid || || Minutid || Sekundid 03 || 02 || 22 || N || || 07 || 07 || 31 || E || 02 || 50 || 00 || N || || 07 || 25 || 52 || E || 02 || 42 || 38 || N || || 07 || 36 || 25 || E || 02 || 20 || 59 || N || || 06 || 52 || 45 || E || 01 || 40 || 12 || N || || 05 || 57 || 54 || E || 01 || 09 || 17 || N || || 04 || 51 || 38 || E || 01 || 13 || 15 || N || || 04 || 41 || 27 || E || 01 || 21 || 29 || N || || 04 || 24 || 14 || E || 01 || 31 || 39 || N || || 04 || 06 || 55 || E || 01 || 42 || 50 || N || || 03 || 50 || 23 || E || 01 || 55 || 18 || N || || 03 || 34 || 33 || E || 01 || 58 || 53 || N || || 03 || 53 || 40 || E || 02 || 02 || 59 || N || || 04 || 15 || 11 || E || 02 || 05 || 10 || N || || 04 || 24 || 56 || E || 02 || 10 || 44 || N || || 04 || 47 || 58 || E || 02 || 15 || 53 || N || || 05 || 06 || 03 || E || 02 || 19 || 30 || N || || 05 || 17 || 11 || E || 02 || 22 || 49 || N || || 05 || 26 || 57 || E || 02 || 26 || 21 || N || || 05 || 36 || 20 || E || 02 || 30 || 08 || N || || 05 || 45 || 22 || E || 02 || 33 || 37 || N || || 05 || 52 || 58 || E || 02 || 36 || 38 || N || || 05 || 59 || 00 || E || 02 || 45 || 18 || N || || 06 || 15 || 57 || E || 02 || 50 || 18 || N || || 06 || 26 || 41 || E || 02 || 51 || 29 || N || || 06 || 29 || 27 || E || 02 || 52 || 23 || N || || 06 || 31 || 46 || E || 02 || 54 || 46 || N || || 06 || 38 || 07 || E || 03 || 00 || 24 || N || || 06 || 56 || 58 || E || 03 || 01 || 19 || N || || 07 || 01 || 07 || E || 03 || 01 || 27 || N || || 07 || 01 || 46 || E || 03 || 01 || 44 || N || || 07 || 03 || 07 || E || 03 || 02 || 22 || N || || 07 || 07 || 31 || E || || || || || || || || || 4.
liide ASUKOHATEATE
VORMING VMS-SÜSTEEMIS Andmeelemendid || Kood || Kohustuslik (K) / Vabatahtlik (V) || Sisu Registreerimise algus || SR || K || Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad registreerimise algust Saaja || AD || K || Sõnumiga seotud andmed – saaja – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166) Saatja || FR || K || Sõnumiga seotud andmed – saatja – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166) Lipuriik || FS || K || Sõnumiga seotud andmed – lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166) Sõnumi liik || TM || K || Sõnumi üksikasjad – Sõnumi liik (ENT, POS, EXI) Raadiokutsung (IRCS) || RC || K || Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber || IR || V || Laevaga seotud andmed – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number) Pardatähis || XR || K || Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859.1) Laiuskraad || LT || K || Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84) Pikkuskraad || LG || K || Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84) Kurss || CO || K || Laeva sõidusuund 360° skaalal Kiirus || SP || K || Laeva kiirus kümnendiksõlmedes Kuupäev || DA || K || Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP) Kellaaeg || TI || K || Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM) Registreerimise lõpp || ER || K || Süsteemi osa, mis märgib registreerimise lõppu Andmeedastuse
struktuur on järgmine: Kasutatavad tähemärgid peavad vastama
standardile ISO 8859.1. Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR” märgivad
sõnumi algust. Iga andmeelement on identifitseeritav koodi
järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest. Kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja
andmeelementi. Kood „ER”, millele järgneb topeltkaldjoon (//)
tähistab sõnumi lõppu. Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada
sõnumi alguse ja lõpu vahel. 5.
liide Kalapüügitegevuse elektroonilise
aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised Üldsätted (1)
Iga ELi kalalaev peab olema varustatud
elektroonilise aruandlussüsteemiga (Electronic Reporting System, edaspidi
„ERS”), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud
andmeid (edaspidi „ERSi andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib São
Tomé ja Príncipe vetes. (2)
Kui ELi laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole
töökorras, ei ole laeval õigus püügitegevuseks São Tomé ja Príncipe vetesse
siseneda. (3)
ERSi andmed edastatakse vastavalt laeva lipuriigi
protseduurile, st kõigepealt edastatakse need lipuriigi kalapüügiseirekeskusele
(edaspidi „kalapüügiseirekeskus”), kes annab need automaatselt São Tomé ja
Príncipe kalapüügiseirekeskuse käsutusse. (4)
Lipuliikmesriik ning São Tomé ja Príncipe tagavad,
et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja
tarkvaradega, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks
XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidil [http://ec.europa.eu/cfp/control/codes/index_en.htm],
ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja
säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme (3) aasta
jooksul. (5)
Vormingu mis tahes muutmine või ajakohastamine peab
olema identifitseeritud ja dateeritud ning seda peab saama kasutada
rakendamisest kuue (6) kuu möödumisel. (6)
ERSi andmete edastamiseks kasutatakse
elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on
identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH – Data Exchange Highway). (7)
Lipuriik ning São Tomé ja Príncipe määravad kumbki
ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisik. (a)
ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks (6)
kuuks. (b)
Enne kui tarnija ERSi esmakordselt käiku laseb,
teatavad lipuriigi ning São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskused
teineteisele oma ERSi korrespondendi andmed (nimi, aadress, telefon, teleks,
e-post). (c)
ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb
viivitamata teatada. ERSi andmete koostamine ja edastamine (8)
ELi kalalaev peab: (a)
edastama iga päev iga São Tomé ja Príncipe vetes
viibitud päeva ERSi andmed; (b)
registreerima iga püügioperatsiooni käigus püütud
ja pardal olevad kogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi
kui ka vette tagasi lastud kogused; (c)
registreerima iga São Tomé ja Príncipe väljastatud
kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ka nullpüügi; (d)
iga liik peab olema identifitseeritav vastava liigi
FAO kolmetähelise koodi järgi; (e)
esitama kogused eluskaalu kilogrammides või
vajaduse korral kalade arvuna; (f)
registreerima ERSi andmetesse lossitavad ja/või
ümberlaaditavad kogused liikide kaupa; (g)
registreerima iga São Tomé ja Príncipe vetesse
sisenemise (sõnum „COE”) ja vetest lahkumise (sõnum „COX”) korral ERSi
andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga São Tomé ja Príncipe väljastatud
kalapüügiloal kirjas oleva liigi kogus pardal vetesse sisenemise või vetest
lahkumise hetkel; (h)
edastama iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC)
lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed lõikes 3 osutatud vormingus. (9)
Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse
eest vastutab kapten. (10)
Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed
automaatselt ja viivitamata São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele. (11)
São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus kinnitab
ERSi andmete kättesaamist sõnumiga vastates ja käsitleb kõiki ERSi andmeid
konfidentsiaalselt. Rike laeva pardal olevas ERSis ja/või
ERSi andmete edastamises laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel (12)
Lipuriik teavitab kaptenit ja/või nende lipu all sõitva
laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi
mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja
lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi. (13)
Lipuriik teavitab São Toméd ja Príncipet avastatud
rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest. (14)
Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten
ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul.
Kui laev peatub selle kümne päeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust
São Tomé ja Príncipe vetes alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle
täielikult korras, välja arvatud São Tomé ja Príncipe väljastatud eriloa puhul.
(15)
Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda
üksnes pärast seda, (a)
kui tema ERS on lipuriigi ning São Tomé ja Príncipe
vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või (b)
kui ta saab liikmesriigilt vastava loa. Viimati
osutatud juhul teavitab lipuriik São Toméd ja Príncipet oma otsusest enne laeva
lahkumist. (16)
Iga rikkis ERSiga São Tomé ja Príncipe vetes kala
püüdev ELi laev edastab iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi
kalapüügiseirekeskusele kõik ERSi andmed mingi muu toimiva elektroonilise
sidekanali abil, millele São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusel on
juurdepääs. (17)
ERSi andmed, mida ei ole võimalik edastada São
Toméle ja Príncipele ERSi abil süsteemi rikke tõttu, edastab lipuriigi
kalapüügiseirekeskus São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele mõnel muul
vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist
loetakse esmatähtsaks, kuna tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole
võimalik järgida. (18)
Kui São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus ei
ole saanud ERSi andmeid kolme (3) üksteisele järgneva päeva jooksul, võib São
Tomé ja Príncipe anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata São
Tomé ja Príncipe määratud sadamasse. Kalapüügiseirekeskuse rike – São Tomé ja
Príncipe kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte (19)
Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte,
teavitab tema ERSi korrespondent sellest viivitamata teise
kalapüügiseirekeskuse ERSi korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd, et
probleemile lahendus leida. (20)
Enne ERSi kasutuselevõttu lepivad lipuriigi
kalapüügiseirekeskus ning São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus kokku
alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste
rikete puhul ERSi andmete edastamiseks kasutada, sidevahenditega seotud mis
tahes muudatustest teavitavad mõlemad kalapüügiseirekeskused teineteist
viivitamata. (21)
Kui São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus
teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi
kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed
probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab São Tomé ja
Príncipe kalapüügiseirekeskust ning ELi võetud meetmete tulemustest 24 tunni
jooksul pärast rikke avastamist. (22)
Kui probleemi lahendamine kestab üle 24 tunni,
edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed São Tomé
ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 17 osutatud
alternatiivset elektroonilist viisi. (23)
São Tomé ja Príncipe teavitab oma pädevaid
kontrollitalitusi (MCS), et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid São Tomé ja
Príncipe kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on
rikkega ühes kontrollikeskuses. Kalapüügiseirekeskuse hooldus (24)
Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest
(hoolduskava) ja sellest, mis võib mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb
teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, osutades
võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde
puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui
võimalik. (25)
Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda
seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased
ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu. (26)
Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse
ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 17
osutatud alternatiivset elektroonilist viisi. (27)
São Tomé ja Príncipe teavitab oma pädevaid
kontrollitalitusi (MCS), et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid São Tomé ja
Príncipe kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on
hooldustöödega ühes kontrollikeskuses. [1] ELT L 286, 29.10.2008, lk 33. [2] http://www.un.org/Depts/los/LEGISLATIONANDTREATIES/losic/losic9ef.pdf