SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Lisatud ettepanek on õigusakt, millega antakse luba kirjutada alla ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelisele assotsieerimislepingule ja lepingut ajutiselt kohaldada.

Kuna lepinguosaliste hulka kuulub ka Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom), tuleb komisjonil käesolevale lepingule Euratomi nimel allakirjutamiseks ja lepingu sõlmimiseks kasutada eraldi menetlust.

Euroopa Liidu (EL) ja Gruusia praegused suhted rajanevad 1999. aastal jõustunud partnerlus- ja koostöölepingul. 10. mail 2010 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi uue igakülgse ja põhjaliku assotsieerimislepingu, sealhulgas selle põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda käsitleva osa üle.

Assotsieerimislepingu eesmärk on kiirendada Gruusia ja ELi poliitiliste ja majandussuhete arengut ning integreerida Gruusia majandus teatavates sektorites järk-järgult ELi siseturuga, luues põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna.

Leping pakub konkreetset võimalust kasutada ära ELi ja Gruusia suhete arengut ning keskenduda peamiste reformide, majanduse elavdamise ja majanduskasvu toetamisele ning eri valdkondades hea valitsemistava ja koostöö edendamisele.

Gruusia jaoks kujutab leping endast mahukat reformikava, mille kohaselt ühtlustatakse Gruusia õigusaktid ELi normide ja standarditega. Gruusia partnerid võiksid sellest lähtuda oma lähenemisviisi ühtlustamisel ja abi suunamisel. ELi tulevane abi Gruusiale on seotud lepingust tuleneva reformikavaga. Assotsieerimislepingu rakendamise ettevalmistamiseks ja soodustamiseks on välja töötatud assotsieerimiskava.

ELi ja Gruusia vahelised läbirääkimised assotsieerimislepingu üle jõudsid lõpule pärast läbirääkimiste 14. vooru, mis peeti 2013. aasta märtsis. Läbirääkimised põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna üle algasid 2013. aasta juulis. Euroopa Liit ja Gruusia parafeerisid assotsieerimislepingu teksti, sealhulgas selle vabakaubanduspiirkonda käsitleva osa, 29. novembril 2013.

Vastavalt assotsieerimislepingu artiklile 429 kohaldatakse lepingu teatavaid osi ajutiselt. Ajutine kohaldamine nähakse ette selleks, et hoida vastastikused majanduslikud huvid ja ühised väärtused tasakaalus, pidades silmas ELi ja Gruusia soovi alustada lepingu teatavate osade täitmist ja rakendamist veel enne lepingu sõlmimist, et kiirendada reforme valdkondlike probleemide lahendamiseks.

2.           LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED

Nõukogu on läbirääkimiste kõigist etappidest korrapäraselt teavitatud ja temaga on nõu peetud asjaomastes töörühmades, eelkõige Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia töörühmas ning kaubanduspoliitika komitees. Komisjon leiab, et nõukogu läbirääkimisjuhistes seatud eesmärgid on saavutatud ja assotsieerimislepingu projekt on liidule vastuvõetav.

Assotsieerimislepingu lõpliku sisu võib kokku võtta järgmiselt.

Lepinguga luuakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline assotsiatsioon. Tegemist on uue etapiga ELi ja Gruusia lepinguliste suhete arendamisel, kus eesmärgiks on edendada poliitilist assotsieerimist ja majanduslikku integratsiooni ning luua eeldused suhete edasiseks arenguks.

Assotsieerimise üldeesmärk on eelkõige lähendada lepinguosalisi järk-järgult üksteisele ühiste väärtuste alusel, tugevdada tõhustatud poliitilise dialoogi pidamise raamistikku, säilitada, edendada ja tugevdada rahu ja stabiilsust nii piirkondlikus kui ka rahvusvahelises ulatuses, edendada koostööd ja konfliktide rahumeelset lahendamist ning süvendada teatavate Gruusia majandusvaldkondade järkjärgulist integreerumist ELi siseturuga, arendada koostööd õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas õigusriigi põhimõtete järgimise ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise edendamiseks ning luua tingimused koostöö süvendamiseks muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.

Lepingu üldpõhimõtete seas on kindlaks määratud teatavad olulisimad tingimused, mille rikkumine põhjustab lepingus sätestatud erimeetmete võtmise, sealhulgas õiguste ja kohustuste peatamise rikkunud lepinguosalise suhtes. Need põhielemendid on: asjaomastes rahvusvahelistes dokumentides sätestatud demokraatia põhimõtete ning inimõiguste ja põhiõiguste austamine, õigusriigi põhimõtete järgimine, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse, sõltumatuse ja puutumatuse põhimõtete austamine ning massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku tõkestamine.

Lepingu ülejäänud üldpõhimõtete hulgas on turumajanduse põhimõtted, hea valitsemistava, võitlus korruptsiooni, riigiülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu, säästev areng ning tõhus mitmepoolsus.

Lepingu eesmärk on ka süvendada poliitilist dialoogi, mis soodustaks järkjärgulist lähenemist välis- ja julgeolekuküsimustes. Lisaks nähakse lepinguga ette dialoog ja koostöö siseriikliku reformi küsimustes vastavalt lepinguosaliste sõnastatud ühistele põhimõtetele. Lepingus leidub ka sätteid välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas dialoogi süvendamise kohta, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi rakendamise kaudu rahu ja rahvusvahelise õigusemõistmise edendamise kohta ning piirkondliku stabiilsuse, konfliktide ennetamise, kriisiohjamise, terrorismivastase võitluse, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning desarmeerimise ja relvastuskontrolli valdkonnas ühiste jõupingutuste tegemise kohta. Eelkõige teevad lepinguosalised jõupingutusi piirkonna lahendamata konfliktidele rahumeelse lahenduse leidmiseks.

Õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste valdkonnas pööratakse eriti suurt tähelepanu õigusriigile ning õigusemõistmise valdkonna institutsioonide tugevdamisele ja nende tegevuse tõhustamisele. Lepinguga nähakse ette rände, varjupaiga ja piirihalduse, isikuandmete kaitse, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse ning uimastivastase poliitika valdkonnas tehtava koostöö raamistik. Leping sisaldab hulga sätteid isikute liikumise, sealhulgas isikute tagasivõtmise ja viisalihtsustuse kohta ning selles osutatakse võimalusele liikuda järk-järgult viisavabaduse suunas, kui aeg on küps ning täidetud on liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded. Sätestatud on kohustus võidelda organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ning muu ebaseadusliku tegevuse vastu ning ette on nähtud tsiviil- ja kriminaalasjades õigusalase koostöö süvendamine, kasutades ära kõik asjaomaste rahvusvaheliste ja kahepoolsete lepingutega pakutavad võimalused.

Assotsieerimislepinguga nähakse ette laiaulatuslik koostöö 28 valdkonnas eesmärgiga toetada peamisi reforme, majanduse elavdamist ja majanduskasvu ning edendada head valitsemistava ja koostööd. Nende valdkondade hulka kuuluvad energeetika, transport, keskkonna kaitsmine ja keskkonnakaitse edendamine, tööstuslik ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöö, põllumajandus ja maaelu areng, sotsiaalpoliitika, õigusalane koostöö, kodanikuühiskonna organisatsioonide koostöö, tarbijakaitsepoliitika, avaliku halduse reform, haridus, koolitus, noored ning kultuurikoostöö. Kõigis neis valdkondades alustatakse süvendatud koostööd, tuginedes olemasolevatele kahe- ja mitmepoolsetele raamistikele. Koostöö eesmärk on muuta dialoog ning teabe ja hea tava vahetus korrapärasemaks. Valdkondliku koostöö puhul on olulisim õigusaktide järkjärgulise ELi õigusaktidega ühtlustamise terviklik kava, mis on esitatud lepingu lisades. Koostöö keskmes ning ühtlasi Gruusia siseriikliku reformi ja ajakohastamise aluseks on konkreetsed ajakavad, millest lähtudes tuleb Gruusial ühtlustada oma õigusaktid ELi õigustiku teatavate osadega ja need rakendada.

Lepingus on käsitletud ka institutsioonilise koostöö ajakohastatud raamistikku ja dialoogifoorumeid. Teatav otsustamisõigus on antud assotsieerimisnõukogule, kes võib selle delegeerida assotsieerimiskomiteele. Komitee võib omakorda kokku tulla kaubanduskoosseisus. Ette on nähtud ka kodanikuühiskonna foorumi ja parlamentaarse koostöö foorumi loomine. Lisaks sisaldab leping sätteid järelevalve, kohustuste täitmise tagamise ja vaidluste (sealhulgas kaubandusvaidluste) lahendamise kohta.

Lepingu vabakaubanduspiirkonna loomist käsitleva osa puhul on komisjon saavutanud läbirääkimissuunistes sätestatud eesmärgid kaotada kogu kaubanduselt imporditollimaksud ning näha ette tugev ja siduv raamistik kõikide meelevaldsete kaubandust piiravate meetmete, sealhulgas eksporditollimaksude ja koguseliste ekspordipiirangute keelustamiseks. Seoses vabakaubanduspiirkonnaga nähakse ette tundlike põllumajandustoodete puhul dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism.

Tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamiseks kohandab Gruusia oma tehnilised normid ja standardid järk-järgult ELi tehniliste normide ja standarditega. Selleks et lepinguosaliste vaheline kaubandus toimuks samadel tingimustel nagu ELi liikmesriikide vaheline kaubandus, viiakse Gruusia valdkondlikud õigusaktid ja turujärelevalvesüsteemid vastavusse ELi omadega. Sel eesmärgil võidakse alustada läbirääkimisi tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu sõlmimiseks.

Loomade ja taimede ning neist saadud toodetega kauplemise valdkonnas nähakse lepingu vabakaubanduspiirkonna loomist käsitleva osaga ette Gruusia sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ja loomade heaolu käsitlevate õigusaktide ühtlustamine ELi omadega, mis võimaldaks kaubandust veelgi hõlbustada. Lepingu vabakaubanduspiirkonna loomist käsitleva osaga tagatakse kiirkonsultatsioonimehhanismi loomine sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud kaubandustõkete kõrvaldamiseks. Muu hulgas nähakse ette kiirhoiatus- ja varajase hoiatamise süsteemi loomine veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonna hädaolukordade puhuks.

Tolliküsimustes vastastikuse haldusabi osutamist käsitleva protokolliga nähakse käimasolevale tollikoostööle tuginedes ette tugevam tollialaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise ja tollipettuste vastase võitluse õigusraamistik.

Mis puudutab ettevõtete asutamise valdkonda, siis lepingu vabakaubanduspiirkonna loomist käsitleva osaga nähakse teatavate väheste reservatsioonidega ette ettevõtjate võrdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiimi kehtestamine. Teenuskaubanduse valdkonna puhul nähakse lepingu vabakaubanduspiirkonna loomist käsitleva osaga ette ulatuslik turulepääs ning võimalused veelgi liberaliseerida pääsu finants-, telekommunikatsiooni-, e-kaubandus-, posti- ja kulleri- ning rahvusvaheliste merendusteenuste turgudele, kui Gruusia on ühtlustanud oma õigusaktid ELi omadega.

Lepingu vabakaubanduspiirkonna loomist käsitleva osaga nähakse ette kindel kaitse mitte ainult veinide ja kangete alkohoolsete jookide, vaid kõigi põllumajandustoodete geograafilistele tähistele. Samasugune kaitse nähakse ette ka kõikidele uutele toodetele, mis lisatakse kaitstud geograafiliste tähiste loetellu. Leping sisaldab ka sätteid 1. aprillil 2012 jõustunud ELi ja Gruusia vahelise geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu ja selle lisade kohta. Ette on nähtud uute tähiste täieliku kaitsmise mehhanism, mille võib lisada geograafiliste tähiste kaitset käsitlevasse lepingusse enne assotsieerimislepingu jõustumist. Lisaks sellele sisaldab lepingu kõnealune osa autoriõigust, disainilahendusi (sealhulgas registreerimata disainilahendusi) ja patente käsitlevaid sätteid, millega täiendatakse ja ajakohastatakse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut, ning ELi-sisestel eeskirjadel põhinevaid sätteid intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise kohta.

Pärast üleminekuperioodi, mille jooksul Gruusia ühtlustab oma riigihankealased õigusaktid ELi kehtiva ja tulevaste õigusaktidega, võimaldab lepingu vabakaubanduspiirkonna loomist käsitlev osa riigihanketurgude integreerimise valdkonnas Gruusiale kui EMPsse mittekuuluvale riigile juurdepääsu ELi riigihanketurule üle teatava künnise ulatuvate pakkumiste puhul. Kui õigusaktide ühtlustamine on lõpule viidud, võib kaaluda võimalust laiendada pääsu ELi riigihangete turule ka alla künnise jäävate pakkumiste puhul. Selle tulemusena saavad tarnijad ja teenuseosutajad juurdepääsu kummagi lepinguosalise riigihanketurgudele. Ainsaks erandiks on kaitsesektori riigihanketurud.

Lepingu vabakaubanduspiirkonna loomist käsitleva osa kohaselt tagab Gruusia kõikehõlmavate konkurentsiseaduste rakendamise.

Subsiidiume käsitleva jaoga tagatakse, et Gruusia järgib läbipaistvuse põhimõtet, ning nähakse ette vastav aruandluskohustus.

Lepingu vabakaubanduspiirkonna loomist käsitlevasse osasse on kaubandusega seotud energiaküsimuste lahendamiseks lisatud siduvad sätted energiakaupade katkematu transiidi, varustuskindluse tagamise eesmärgil energiatranspordirajatiste kasutamise ja energeetika valdkonna reguleerivate asutuste sõltumatuse kohta. Lisaks on täpsustatud seost Gruusia tulevaste kohustustega, mis tulenevad energiaühenduse lepingust.

Sätestatud on ka kohustus edendada kaubanduse jätkusuutlikku arengut ja täita selles valdkonnas võetud mitmepoolseid kohustusi, nähes samal ajal ette õiguse määrata kindlaks oma tööjõu- ja keskkonnakaitse tase. Lepingu vabakaubanduspiirkonna loomist käsitlevas osas on sätestatud kohustus sellistest standarditest mitte erandeid teha ega neist kõrvale hoiduda viisil, mis kahjustab lepinguosaliste vahelist kaubandust või nendevahelisi investeeringuid.

Omavahelisi kaubandusvaidlusi aitavad kiiremini lahendada WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppel põhinevad tõhusad vaidluste lahendamise menetlused, mis võimaldavad kahju kannatanud lepinguosalisel kehtestada proportsionaalseid sanktsioone ja mille raames on võimalik veelgi kiiremini lahendada kaubandusvaldkonna energiaküsimustega seotud kiireloomulisi vaidlusi.

Kokkuleppele on jõutud ka selliste erisätete suhtes, milles käsitletakse läbipaistvust ning kodanikuühiskonna ja sidusrühmadega peetavat dialoogi, et kaubandusvaldkonna poliitikakujundus oleks avatud ja prognoositav ning põhineks eri seisukohtade arvessevõtmisel. Lepingu vabakaubanduspiirkonna loomist käsitlevas osas on ka sätteid kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise teostamise ja hindamise kohta.

Lepingu vabakaubanduspiirkonna loomist käsitlevas osas ettenähtud majanduslik integreerimine ELiga aitab tugevalt stimuleerida Gruusia majanduskasvu. Lepingu vabakaubanduspiirkonna loomist käsitlev osa on assotsieerimislepingu olulisim osa, mis aitab parandada ettevõtlusvõimalusi nii ELis kui ka Gruusias ning soodustab Gruusia majanduse ajakohastamist ja selle integreerimist ELi majandusega. Assotsieerimisprotsessi tulemusel peaksid paranema tootestandardid ja kodanikele osutatavad teenused, eelkõige aga Gruusia suutlikkus konkureerida rahvusvahelistel turgudel.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Liidu poolt käesolevale lepingule allakirjutamise ja lepingu ajutise kohaldamise õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 217 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga ning artikli 218 lõige 7. Euroopa Aatomienergiaühenduse puhul kasutatakse eraldi õigusakti.

Lisatud ettepanek on õigusakt assotsieerimislepingu allakirjutamiseks ja ajutiseks kohaldamiseks.

Läbirääkimiste selliste tulemuste valguses teeb komisjon nõukogule ettepaneku teha otsus ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelisele assotsieerimislepingule liidu nimel alla kirjutada ning nimetada isik(ud), kes on nõuetekohaselt volitatud seda liidu nimel tegema.

Ettepaneku kohaselt kohaldab liit lepingu teatavaid osi ajutiselt, ilma et see mõjutaks aluslepingute kohast pädevuse jaotust.

Komisjon esitab oma ettepaneku liidu ja selle liikmesriikide ning Gruusia vahelise lepingu vormis seetõttu, et lepingu koostamist alustati vastavalt enne Lissaboni lepingu jõustumist kehtinud asutamislepingule.          

2014/0085 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelisele assotsieerimislepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja lepingu ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja lõike 8 teise lõiguga ning artikli 218 lõiget 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       10. mail 2010 volitas nõukogu komisjoni alustama Gruusiaga läbirääkimisi uue Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise lepingu sõlmimiseks, et asendada partnerlus- ja koostööleping.

(2)       Võttes arvesse lepinguosaliste tihedaid ajaloolisi sidemeid ja üha süvenevaid suhteid ning nende soovi oma suhteid kaugeleulatuval ja innovatiivsel viisil veelgi tugevdada ja laiendada, viidi assotsieerimislepingu läbirääkimised edukalt lõpule ja leping parafeeriti 29. novembril 2013.

(3)       Seetõttu tuleks lepingule liidu nimel alla kirjutada ja lepingut tuleks ajutiselt kohaldada kooskõlas selle artikliga 429, kuni leping hiljem sõlmitakse.

(4)       Lepingu artikliga 429 nähakse ette lepingu ajutine kohaldamine enne selle jõustumist.

(5)       Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 7 on asjakohane, et nõukogu volitab komisjoni kiitma heaks muudatusi, mille võtab vastu geograafiliste tähiste allkomitee vastavalt lepingu artiklile 179.

(6)       On asjakohane kehtestada lepingu alusel kaitstavate geograafiliste tähiste kaitsmise kord.

(7)       Lepingut ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele ja kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelisele assotsieerimislepingule allakirjutamine kiidetakse liidu nimel heaks, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Allakirjutatava lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab lepingu läbirääkija poolt nimetatud isiku(te)le täisvolituse lepingu allakirjutamiseks, tingimusel, et kõnealune leping sõlmitakse.

Artikkel 3

1.           Kooskõlas lepingu artikliga 429 ja arvestades selles sätestatud teateid, kohaldavad EL ja Gruusia teineteise suhtes ajutiselt, kuni lepingu jõustumiseni, lepingu järgmisi osi:

– artikkel 1;

– I jaotis; 

– II jaotis;

– III jaotis: artiklid 13–19;

– IV jaotis;

– V jaotis: 3. peatükk (artikkel 285) ja 4. peatükk (artikkel 291);

– VI jaotis: 1. peatükk, 2. peatükk (välja arvatud artikli 298 punkt k), 3., 4., 6.–8., 10., 11., 13. ja 20. peatükk ning artiklid 354 ja 357; 

– VII jaotis;

– VIII jaotis, välja arvatud artikli 420 lõige 1, kuivõrd kõnealuse jaotise eesmärk on vaid tagada lepingu ajutine kohaldamine kooskõlas käesoleva lõikega;

– I, II–XXI, XXII–XXIII, XXIV–XXXI ja XXXIV lisa ning I–III protokoll.

2.           Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Lepingu artikli 179 kohaldamisel kiidab komisjon liidu nimel heaks geograafiliste tähiste allkomitee otsustega lepingusse tehtavad muudatused. Kui huvitatud isikud ei jõua kokkuleppele teatava geograafilise tähise kohta esitatud vastuväidete tõttu, võtab komisjon vastu seisukoha Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 57 lõikes 2 kehtestatud korras[1].

Artikkel 5

1.           Lepingu IV jaotise 9. peatüki 3. alljao „Geograafilised tähised” kohaselt kaitstud nimetust võib kasutada iga ettevõtja, kes turustab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või kangeid alkohoolseid jooke.

2.           Lepingu artikli 175 kohaselt tagavad liikmesriigid ja liidu institutsioonid lepingu artiklitega 170–174 ettenähtud kaitse, sealhulgas huvitatud isiku taotluse korral.

Artikkel 6

Käesolevat lepingut ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle vastuvõtmist.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU, EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE JA NENDE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT GRUUSIA VAHELINE ASSOTSIEERIMISLEPING

PREAMBUL

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit” või „EL”, ja

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi „Euratom”,

                                                                                     ühelt poolt ning

GRUUSIA,

                                                                                     teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtusi, samuti nende vahel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga loodud ning Euroopa naabruspoliitika suuna – idapartnerluse – raames edasi arendatud sidemeid, ning rõhutades lepinguosaliste ühist soovi omavahelisi suhteid ulatuslikult ja uuenduslikult edasi arendada, tugevdada ja laiendada;

TUNNUSTADES Gruusia Euroopa-püüdlusi ja Euroopa-orientatsiooni;

TUNNISTADES, et väärtused, millele EL tugineb – demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriigi põhimõte –, on ka käesoleva lepingu kohase poliitilise assotsieerimise ja majandusintegratsiooni südames;

TUNNISTADES, et Gruusia on Ida-Euroopa riik, kes on võtnud endale kohustuse neid väärtusi rakendada ja järgida;

TUNNISTADES, et Gruusial on ajaloolised sidemed ja ühised väärtused liikmesriikidega;

VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei piira ELi ja Gruusia suhete edasist arengut, vaid avab selleks võimalusi;

VÕTTES EESMÄRGIKS veelgi süvendada põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete austamist vastavalt lepinguosalist ühistele väärtustele;

MÕISTES, et sisereformid demokraatia ja turumajanduse süvendamiseks aitavad Gruusial osaleda ELi poliitikas, programmides ja asutuste töös. Reformiprotsess ja konfliktile püsiva lahenduse leidmine on vastastikku tugevdavad ning soodustavad usalduse tekkimist konflikti käigus lõhestatud kogukondade vahel;

SOOVIDES käesoleva lepingu tulemuslikuks rakendamiseks aidata kaasa Gruusia poliitilisele, sotsiaal-majanduslikule ja institutsioonilisele arengule, tehes koostööd paljudes ühishuvi pakkuvates valdkondades, nagu kodanikuühiskonna areng, hea valitsemistava, muu hulgas maksunduse valdkonnas, kaubanduse integreerimine ja majanduskoostöö tihendamine, institutsioonide arendamine, avaliku halduse ja avaliku teenistuse reformimine ning korruptsioonivastane võitlus, vaesuse vähendamine ning õigus, vabadus ja turvalisus, ning märkides ELi valmidust toetada asjaomaseid reforme Gruusias;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida kõiki ÜRO põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) põhimõtteid ja sätteid, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti, samuti Madridi, Istanbuli ja Viini 1991. ja 1992. aasta konverentsi lõppdokumente, 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartat, 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ning 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni;

RÕHUTADES oma kavatsust edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning osaleda tõhusas mitmepoolsuses ja vaidluste rahumeelses lahendamises, tehes selle nimel koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja OSCE raames;

VÕTTES EESMÄRGIKS veel kord kinnitada rahvusvahelist kohustust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu ning teha koostööd desarmeerimise valdkonnas;

TUNNISTADES lisaväärtust, mis tuleneb Gruusia aktiivsest osalemisest erinevates piirkondlikes koostöövormides;

SOOVIDES edasi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas nende piirkondlikes aspektides, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜJVP) ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP);

TÄIELIKULT AUSTADES rahvusvahelises õiguses, ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Helsingi kohtumise lõppaktis ning ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastes resolutsioonides sätestatud sõltumatuse, suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse põhimõtteid;

TUNNISTADES seda, kui oluline on Gruusia pühendumine leppimisele ning Gruusia jõupingutused konflikti rahumeelse ja püsiva lahendamise teel oma territoriaalse terviklikkuse taastamiseks ning täieliku ja tegeliku kontrolli saavutamiseks Gruusia Abhaasia ja Tshinvali (Lõuna-Osseetia) piirkonna üle kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega, ning seda, kui oluline on ELi pühendumine konfliktile rahumeelse ja püsiva lahenduse leidmise toetamisele;

TUNNISTADES sellega seoses, et väga oluline on rakendada 12. augusti 2008. aasta kuuepunktiline leping ja selle rakendusmeetmed, tagada märkimisväärne rahvusvaheline kohalolek kohapeal rahu ja julgeoleku tagamiseks, teostada teineteist toetavat mittetunnustamis- ja kaasamispoliitikat ning toetada Genfi rahvusvahelist arutelu ja sisepõgenike ja pagulaste tagasipöördumist kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;

VÕTTES EESMÄRGIKS Gruusia ELiga poliitilise assotsieerumise ja majandusliku integreerumisega tuua kasu kõigile Gruusia kodanikele, sealhulgas konflikti tulemusel jagatud piirkondadele;

VÕTTES EESMÄRGIKS võidelda organiseeritud kuritegevuse ja salakaubanduse vastu ning veelgi süvendada koostööd terrorismivastases võitluses;

VÕTTES EESMÄRGIKS ELi ja Gruusia liikuvuspartnerlust silmas pidades süvendada dialoogi ja koostööd liikuvuse, rände, varjupaiga ja piirihalduse küsimustes, pöörates igakülgse lähenemisviisi raames tähelepanu seaduslikule rändele, sealhulgas korduvrändele, ning koostööle, mida tehakse võitluses ebaseadusliku rände ja inimeste salaja üle piiri toimetamise vastu ning tagasivõtulepingu tõhusaks rakendamiseks;

TUNNISTADES, et kui aeg selleks on küps, on oluline anda Gruusia kodanikele viisavaba reisimise võimalus, kui on täidetud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded ning rakendunud on viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida vaba turumajanduse põhimõtteid ja kinnitades, et EL on valmis aitama kaasa majandusreformidele Gruusias muu hulgas Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames;

VÕTTES EESMÄRGIKS saavutada majanduslik integreerumine muu hulgas käesoleva lepingu lahutamatu osa moodustava põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kaudu kooskõlas lepinguosaliste õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), sealhulgas õigusnormide ühtlustamise teel;

USKUDES, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused lepinguosaliste majandussuhetele, eelkõige kaubanduse ja investeeringute arendamisele, ning ergutatakse konkurentsi, mis on majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel määrava tähtsusega;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid, kaitsta keskkonda ja leevendada kliimamuutusi, lakkamatult parandada keskkonna juhtimist ja pidada silmas keskkonnaalaseid vajadusi, muu hulgas tehes piiriülest koostööd ja rakendades rahvusvahelisi lepinguid;

VÕTTES EESMÄRGIKS parandada energiavarustuse kindlust ning muu hulgas arendada lõunapoolset gaasikoridori, muu hulgas edendades projekte, millega arendatakse Gruusia taristut, sealhulgas Gruusiat läbiva transiidi taristut, süvendades turuintegratsiooni ja õigusnormide järkjärgulist ühtlustamist ELi õigustiku põhielementidega ning edendades energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist;

TUNNISTADES vajadust süvendada energiakoostööd ning lepinguosaliste eesmärki rakendada energiaühenduse asutamisleping;

SOOVIDES parandada rahvatervise ohutust ja inimeste tervise kaitset kui jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu olulisi tegureid;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada inimestevahelisi kontakte, sealhulgas teaduse ja tehnoloogia, ettevõtluse, noorsoo, hariduse ja kultuuri valdkonnas toimuva koostöö ja vahetuste kaudu;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada mõlemapoolset piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd heanaaberlike suhete vaimus;

TUNNISTADES Gruusia kohustust kooskõlas käesoleva lepinguga järk-järgult ühtlustada oma asjakohaste valdkondade õigusaktid ELi õigusaktidega ning neid tulemuslikult rakendada;

TUNNISTADES Gruusia kohustust töötada välja institutsiooniline ja haldustaristu ulatuses, mis on vajalik käesoleva lepingu täitmise tagamiseks;

VÕTTES ARVESSE ELi soovi toetada reformide elluviimist ja kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilise, rahalise ja majandusliku abi vahendeid,

KINNITADES, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise reguleerimisalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte ELi osana, välja arvatud juhul, kui EL ja Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad Gruusiale ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduv, kuna neid käsitatakse ELi osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende kui ELi osa suhtes siduv kooskõlas protokolli nr 21 artikliga 4a, teatab EL koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Gruusiale viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on käesolev leping nende suhtes siduv kui eraldi lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes nendele aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 kohaselt,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ARTIKKEL 1

Eesmärgid

1.       Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel.

2.       Assotsiatsiooni eesmärgid on:

a)       edendada lepinguosaliste poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integreerumist ühiste väärtuste ning tihedate sidemete alusel, muu hulgas laiendades Gruusia osalemist ELi poliitikavaldkondades, programmides ja ametite tegevuses;

b)      tugevdada kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades tõhustatud poliitilise dialoogi pidamise raamistikku, mis võimaldab lepinguosalistel arendada tihedaid poliitilisi suhteid;

c)       aidata tugevdada demokraatiat ning edendada poliitilist, majanduslikku ja institutsioonilist stabiilsust Gruusias;

d)      ÜRO põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti põhimõtete kohaselt edendada, säilitada ja tugevdada piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, muu hulgas tehes ühiseid jõupingutusi, et kõrvaldada pingeallikaid ja parandada julgeolekut piiridel ning edendada piiriülest koostööd ja heanaaberlikke suhteid;

e)       teha koostööd konfliktide rahumeelseks lahendamiseks;

f)       süvendada koostööd vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, et tugevdada õigusriiki ning parandada inimõiguste ja põhivabaduste austamist;

g)      toetada Gruusia püüdlusi arendada oma majandust rahvusvahelise koostöö kaudu, sealhulgas riigi õigusaktide ühtlustamise teel ELi õigusaktidega;

h)      vastavalt käesolevale lepingule integreerida Gruusia järk-järgult ELi siseturuga, sealhulgas luues põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna, mille raames nähakse ette õigusaktide põhjalik ühtlustamine ja turulepääsu liberaliseerimine kooskõlas õiguste ja kohustustega, mis tulenevad liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis;

i)       luua tingimused koostöö süvendamiseks muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades.

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

ARTIKKEL 2

Üldpõhimõtted

1.       Lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ning käesoleva lepingu oluliseks osaks on 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ning 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartas sätestatud demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Käesoleva lepingu oluline osa on ka massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku tõkestamine.

2.       Lepinguosalised rõhutavad veel kord pühendumist turumajanduse, jätkusuutliku arengu ning tõhusa mitmepoolsuse põhimõtetele.

3.       Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et järgivad õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ning rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis neil on ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE raames. Eelkõige lepivad nad kokku edendada territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse ja sõltumatuse põhimõtete järgimist.

4.       Lepinguosalised kohustuvad edendama õigusriiki, head valitsemistava, võitlust korruptsiooni, piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi eri vormide vastu, jätkusuutlikku arengut ja tegelikku mitmepoolsust ning võitlust massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu. See kohustus on lepinguosaliste suhete ja koostöö arengu keskne tegur, mis aitab kaasa piirkondliku rahu ja stabiilsuse kindlustamisele.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG JA REFORMID NING KOOSTÖÖ VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS

ARTIKKEL 3

Poliitilise dialoogi eesmärgid

1.       Lepinguosalised arendavad ja süvendavad poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitika ning siseriikliku reformi küsimustes. See suurendab poliitilise koostöö tulemuslikkust ning lähendab seisukohti välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes ning võimaldab suhete ambitsioonikat ja innovatiivset tugevdamist.

2.       Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:

a)       süvendada poliitilist assotsiatsiooni ning suurendada lähenemist ja tulemuslikkust poliitika, sealhulgas julgeolekupoliitika valdkonnas;

b)      edendada ÜRO põhikirjas ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis sätestatud territoriaalse terviklikkuse, rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse, suveräänsuse ja sõltumatuse põhimõtteid;

c)       edendada konfliktide rahumeelset lahendamist;

d)      edendada tõhusal mitmepoolsusel põhinevat rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut;

e)       tugevdada koostööd ja dialoogi lepinguosaliste vahel rahvusvahelise julgeoleku ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige eesmärgiga vältida üleilmseid ja piirkondlikke probleeme ja ohtusid;

f)       süvendada koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise, sealhulgas massihävitusrelvade väljatöötamisega seotud olnud teadlastele alternatiivsete töökohtade loomise valdkonnas;

g)      edendada tulemustele orienteeritud ja praktilist koostööd lepinguosaliste vahel, et saavutada rahu, julgeolek ja stabiilsus Euroopas;

h)      parandada demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete järgimist, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas meediavabaduse ja vähemuste õiguste austamist, ning aidata kaasa siseriiklike poliitiliste reformide tugevdamisele;

i)       arendada dialoogi ja süvendada koostööd lepinguosaliste vahel julgeoleku ja kaitse valdkonnas

j)       veelgi edendada koostööd erinevates piirkondlikes koostöövormides;

k)      võimaldada kõigil Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud piires elavatel Gruusia kodanikel saada kasu ELi ja Gruusia poliitilisest assotsiatsioonist, sealhulgas lähenemisest julgeolekupoliitika valdkonnas.

ARTIKKEL 4

Siseriiklikud reformid

Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades: demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi arendamine ja kindlustamine ning nende stabiilsuse ja mõjususe suurendamine; inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamine; kohtu- ja õigusreformi edendamine eesmärgiga tagada kohtusüsteemi sõltumatus, tugevdada selle haldussuutlikkust ning tagada õiguskaitseasutuste tegevuse tulemuslikkus; avaliku halduse reformi ning aruandekohustusliku, tõhusa, läbipaistva ja pädeva avaliku teenistuse ülesehitamise edendamine; tulemusliku korruptsioonivastase võitluse jätkamine, pidades eelkõige silmas rahvusvahelise koostöö tõhustamist korruptsioonivastase võitluse alal, ning ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastane konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide tulemuslik rakendamine.

ARTIKKEL 5

Välis- ja julgeolekupoliitika

1.       Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd ning seisukohtade järkjärgulist lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise ja rahumeelse lahendamise, kriisiohjamise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli probleeme. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on suurendada poliitika ühtsust ja tulemuslikkust, kasutades kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid.

2.       Lepinguosalised kinnitavad veel kord pühendumist territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse, suveräänsuse ja sõltumatuse põhimõtete järgimisele, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis, ning pühendumist nende põhimõtete edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes. Lepinguosalised rõhutavad ka oma täielikku toetust põhimõttele, et relvajõudude paigutamiseks riigi territooriumile on vaja vastuvõtva riigi nõusolekut. Lepinguosalised on ühel meelel, et välisriigi relvajõudude paigutamiseks nende territooriumile on vaja vastuvõtva riigi selgesõnalist nõusolekut kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

ARTIKKEL 6

Rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad rasked kuriteod

1.       Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelist üldsust tervikuna muretsema panevad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et karistamatuse vältimiseks tuleks võtta meetmeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu.

2.       Lepinguosalised on seisukohal, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine ja tulemuslik toimimine on rahvusvahelise rahu ja õiguse jaoks oluline samm. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust jätkata oma koostööd Rahvusvahelist Kriminaalkohtuga, rakendades selle Rooma statuuti ja statuudiga seotud instrumente, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada Rooma statuudi terviklus.

ARTIKKEL 7

Konfliktide ennetamine ja kriisiohjamine

Lepinguosalised tõhustavad praktilist koostööd konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige pidades silmas Gruusia võimalikku osalemist ELi juhitavates tsiviil- ja sõjalistes kriisiohjamisoperatsioonides, samuti asjakohastel õppustel ja koolitustel; selline osalemine oleks üksikjuhtumipõhine ja sellele peaks eelnema ELi-poolne kutse.

ARTIKKEL 8

Piirkondlik stabiilsus

1.       Lepinguosalised suurendavad ühiseid jõupingutusi piirkonnas stabiilsuse, julgeoleku ja demokraatia arengu edendamiseks ning eri raamistikes tehtava piirkondliku koostöö edendamiseks, eelkõige lahendamata piirkondlike konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.

2.       Need jõupingutused tuginevad ühistele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides. Lepinguosalised kasutavad ka täielikult ära mitmepoolse idapartnerluse raamistiku, mille raames on võimalik teha koostööd, pidada avatud ja vaba dialoogi ning edendada partnerriikide suhteid.

ARTIKKEL 9

Konfliktide rahumeelne lahendamine

1.       Lepinguosalised rõhutavad veel kord, et seavad eesmärgiks konfliktide rahumeelse lahendamise, austades täiel määral Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piires ning aidates ühiselt kaasa konflikti tagajärgede ületamisele ja lepitamisele. Kuni konfliktile püsiva lahenduse leidmiseni ning sõltumata konfliktiga seotud küsimuste lahendamise kehtestatud vormist, on konflikti rahumeelse lahendamise küsimus üks lepinguosaliste vahelise poliitilise dialoogi ning lepinguosaliste ja huvitatud rahvusvaheliste isikute vahelise dialoogi kesksetest teemadest.

2.       Lepinguosalised tunnistavad, et väga oluline on Gruusia pühendumine lepituse otsimisele ning tema tegevus oma territoriaalse terviklikkuse taastamiseks konfliktile rahumeelse ja kestva lahenduse otsimise teel; 12. augusti 2008. aasta kuuepunktilise lepingu ja selle rakendusmeetmete täielik rakendamine; teineteist toetava mittetunnustamise ja kaasamise poliitika teostamine; Genfi rahvusvahelise arutelu ning sisepõgenike isikute ja pagulaste ohutu ja väärika alalisse elukohta tagasipöördumise toetamine kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega; ning rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas vajaduse korral ELi sisuline kaasamine.

3.       Lepinguosalised koordineerivad oma tegevust Gruusia konflikti rahumeelsel lahendamisel, sealhulgas humanitaarküsimustes, omavahel ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega.

4.       Need jõupingutused tuginevad ühistele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides.

ARTIKKEL 10

Massihävitusrelvad

1.       Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele rahule ja stabiilsusele. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku piiramiseks ning aitavad sellele kaasa, täites täielikult oma seniseid kohustusi, mis tulenevad desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, ja muid vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõnealune säte on käesoleva lepingu oluline osa.

2.       Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa,

a)       astudes samme kõikidele muudele asjaomastele rahvusvahelistele dokumentidele allakirjutamiseks, nende ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ning nende täielikuks rakendamiseks, ning

b)      luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi ja ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused;

3.       Lepinguosalised lepivad kokku, et käsitlevad neid küsimusi oma poliitilist dialoogi käigus.

ARTIKKEL 11

Väike- ja kergrelvad ning tavarelvade ekspordi kontroll

1.       Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kokkukoondamine, puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2.       Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma vastavaid kohustusi, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning oma kohustusi muude kõnealuses valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste dokumentide raames, näiteks ÜRO tegevusprogramm väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta.

3.       Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ja tagama koordineerituse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime võitluses väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse vastu ning ülemääraste varude hävitamise ülemaailmsel, piirkondlikul, osapiirkondlikul ja riiklikul tasandil.

4.       Lisaks lepivad lepinguosalised kokku jätkata koostööd tavarelvade ekspordi kontrolli valdkonnas, võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli küsimustes.

5.       Lepinguosalised lepivad kokku, et käsitlevad neid küsimusi oma poliitilist dialoogi käigus.

ARTIKKEL 12

Võitlus terrorismiga

1.       Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning lepivad kokku, et teevad kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil koostööd terrorismi mis tahes avaldumisvormide ja ilmingute ennetamiseks ning nende vastu võitlemiseks.

2.       Lepinguosalised lepivad kokku, et terrorismivastane võitlus peab toimuma täielikus kooskõlas õigusriigi põhimõtete ning rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste aktide, pagulas- ja humanitaarõiguse, ÜRO põhikirja põhimõtete ning terrorismivastast võitlust käsitlevate rahvusvaheliste dokumentidega.

3.       Lepinguosalised rõhutavad, et kõik maailma riigid peaksid ratifitseerima ja täielikult rakendama kõik terrorismivastase võitlusega seotud ÜRO konventsioonid ja protokollid. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad dialoogi rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse tervikliku konventsiooni eelnõu küsimustes ning teevad koostööd ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia ja muude ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ning Euroopa Nõukogu konventsioonide rakendamisel. Lisaks lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd rahvusvahelise üksmeele süvendamiseks terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas.

III JAOTIS

VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

ARTIKKEL 13

Õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine

1.       Lepinguosalised panevad vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas tehtava koostöö raames erilist rõhku õigusriigi põhimõtete, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse, õiguskaitse kättesaadavuse ja õiglase kohtumõistmise põhimõtte edasisele edendamisele.

2.       Lepinguosalised teevad koostööd õiguskaitse ja õigusmõistmise valdkonna institutsioonide tulemusliku tegevuse tagamiseks.

3.       Koostöö vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel.

ARTIKKEL 14

Isikuandmete kaitse

Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et tagada kõrgetasemeline isikuandmete kaitse vastavalt käesoleva lepingu I lisas osutatud ELi, Euroopa Nõukogu ja rahvusvahelistele instrumentidele ja normidele.

ARTIKKEL 15

Koostöö rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas

1.       Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumide vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust, seavad sisse igakülgse dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas seadusliku rände, rahvusvahelise kaitse, ebaseadusliku rände vastase võitluse, inimeste salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas.

2.       Koostöö lähtub lepinguosaliste konsultatsioonide käigus kindlaks määratud vajadustest ning seda rakendatakse kooskõlas asjakohaste kehtivate õigusaktidega. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:

a)       rände algpõhjused ja tagajärjed;

b)      siseriiklike õigusaktide ja tavade väljatöötamine ja rakendamine rahvusvahelise kaitse valdkonnas vastavalt 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile ning 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning muudele asjasse puutuvaile piirkondlikele ja rahvusvahelistele dokumentidele, sealhulgas 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile, et tagada mittetagasisaatmise põhimõtte rakendamine;

c)       riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja staatus, seaduslikult riigis viibivate mittekodanike õiglane kohtlemine ja integratsioonipoliitika, seaduslike sisserändajate haridus ja koolitus ning rassismi- ja ksenofoobiavastased meetmed;

d)      tõhusa ja ennetava poliitika edasiarendamine ebaseadusliku rände, rändajate salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas smugeldajate ja inimkaubitsejate võrgustikega võitlemise ja sellise inimkaubanduse ohvrite kaitsmise küsimused;

e)       Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ja Gruusia Siseministeeriumi vahelise operatiivkoostöö alustamist käsitleva 4. detsembri 2008. aasta kokkuleppe rakendamine;

f)       piirihalduse ja dokumentide turvalisuse valdkonna organisatsioonilised küsimused, koolitus, hea tava ja muud operatiivmeetmed.

3.       Koostööga võib soodustada ka korduvrännet arengu soodustamise eesmärgil.

ARTIKKEL 16

Isikute liikumine, sealhulgas isikute tagasivõtmine

1.       Lepinguosalised tagavad, et täielikult rakendatakse:

a)       Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping, mis jõustus 1. märtsil 2011, ning

b)      Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping, mis jõustus 1. märtsil 2011,

2.       Lepinguosalised jätkavad kodanike liikuvuse edendamist ning astuvad järk-järgult samme oma ühise eesmärgi – viisavabaduse – poole, kui aeg on küps ning täidetud on viisanõude kaotamise kaheetapilises tegevuskavas sätestatud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded.

ARTIKKEL 17

Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu

1.       Lepinguosalised teevad koostööd organiseeritud ja muu kuritegevuse ja eelkõige rahvusvahelise ebaseadusliku tegevuse ennetamise ning nende vastu võitlemise valdkonnas. Siia kuuluvad:

a)       inimeste, kergrelvade ja ebaseaduslike uimastite ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;

b)      kaupade ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;

c)       ebaseaduslik majandus- ja finantstegevus, nagu võltsimine, maksupettus ja riigihangetega seotud pettus;

d)      rahvusvaheliste annetajate rahastatud projektide vahendite omastamine;

e)       võitlus aktiivse ja passiivse korruptsiooniga avalikus ja erasektoris;

f)       dokumentide võltsimine ja valeandmete esitamine ning

g)      küberkuritegevus.

2.       Lepinguosalised tõhustavad ja arendavad õiguskaitseasutuste kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd Europoli ja Gruusia ametiasutuste vahel. Lepinguosalised kohustuvad tulemuslikult rakendama vastavaid rahvusvahelisi norme, eelkõige neid, mis on sätestatud ÜRO 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonis ja selle kolmes protokollis ning ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastases konventsioonis.

ARTIKKEL 18

Ebaseaduslikud uimastid

1.       Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks uimastiküsimuste tasakaalustatud ja integreeritud käsitlemist. Uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite kasutamise ennetamise ja uimastivastase võitlusega tegelevaid asutusi, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tulemuslikumalt ära hoida keemiliste lähteainete ümbersuunamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

2.       Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest, ELi 2013.–2020. aasta narkostrateegiast ning 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumidevastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastuvõetud poliitilisest deklaratsioonist, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.

ARTIKKEL 19

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1.       Lepinguosalised teevad koostööd, et takistada oma rahandussüsteemide ja muude valdkondade süsteemide kasutamist rahapesuks seoses kuritegelikul teel, eeskätt uimastikuritegudest saadud tuludega ja terrorismi rahastamise eesmärgil.

Kõnealune koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite tagastamist.

2.       Selles valdkonnas tehtava koostöö raames võimaldatakse asjaomase teabe vahetamist vastavalt õiguslikule raamistikule ja selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja nendega võitlemiseks vajalike standardite kehtestamist, mis oleksid võrdväärsed selles valdkonnas tegevate asjaomaste rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna poolt kehtestatud standarditega.

ARTIKKEL 20

Koostöö terrorismiga võitlemise valdkonnas

1.       Täielikus kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 12 sätestatud terrorismivastase võitluse aluspõhimõtetega kinnitavad lepinguosalised veel kord, et terrorismivastane võitlus on eelkõige õiguskaitse ja kohtuvaldkonna ülesanne, ning lepivad kokku, et teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel, ning eelkõige:

a)       tagavad terroriaktide käsitamise kuriteona vastavalt määratlusele, mis on sätestatud nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsuses 2008/919/JSK, millega muudetakse raamotsust 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta;

b)      vahetavad teavet terrorirühmituste, terroristide ja nende toetusvõrgustike kohta kooskõlas rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ning eelkõige isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevate õigusaktidega;

c)       vahetavad asjakohaste õigusaktide alusel kogemusi terrorismi ennetamise ja tõkestamise, selleks kasutatavate vahendite ja meetodite ning nende tehniliste aspektide, samuti koolituse kohta;

d)      vahetavad teavet radikaliseerumise ja värbamise tõkestamise ja kõrvaldamise hea tava ning taastamise edendamise küsimustes;

e)       vahetavad seisukohti ja kogemusi terrorismis kahtlustatavate isikute piiriülese liikumise ja reisimise ning terrorismiohu kohta;

f)       vahetavad head tava terrorismivastases võitluses, eelkõige kriminaalmenetluse käigus inimõiguste kaitsmise kohta;

g)      võtavad meetmeid keemia-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaterrorismi ohu vastu ning kohustuvad võtma meetmeid, et vältida keemia-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumamaterjalide terroristlikel eesmärkidel omandamist, üleandmist ja kasutamist ning ebaseaduslikke tegusid kõrge riskiastmega keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumarajatiste suhtes.

2.       Koostöö toimub lepinguosalistevaheliste konsultatsioonide alusel ning lähtub ÜRO ja Euroopa Nõukogu asjakohaste organite asjakohastest analüüsidest.

ARTIKKEL 21

Õiguskoostöö

1.       Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades eesmärgiga pidada läbirääkimisi ning ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, eriti rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid.

2.       Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised süvendada koostööd mitmepoolsete lepingutega ettenähtud vastastikuse õigusabi küsimustes. Vajaduse korral hõlmab koostöö asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktidega ühinemist ja nende õigusaktide rakendamist ning Eurojustiga tehtava koostöö tihendamist.

IV JAOTIS

KAUBANDUS JA KAUBANDUSKÜSIMUSED

1. PEATÜKK

VÕRDNE KOHTLEMINE JA KAUPADE TURULEPÄÄS

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 22

Eesmärk

Lepinguosalised loovad alates käesoleva lepingu jõustumisest vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesolevale lepingule ning kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994”) XXIV artikliga.

ARTIKKEL 23

Kehtivus- ja rakendusala

1.       Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevahelise kaubavahetuse[1] suhtes.

2.       Käesolevas peatükis tähendab „pärit”, et toode vastab käesoleva lepingu I protokollis kehtestatud päritolureeglitele.

2. JAGU

TOLLIMAKSUDE JA TASUDE KAOTAMINE

ARTIKKEL 24

Tollimaksu määratlus

Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu ja tasu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -tasu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses. „Tollimaks” ei hõlma:

a)       tasu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 31;

b)      tollimaksusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 2. peatükiga „Kaubanduse kaitsemeetmed”,

c)       muid tasusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 30.

ARTIKKEL 25

Kaupade klassifitseerimine

Lepinguosalistevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon sätestatakse iga lepinguosalise vastavas tariifinomenklatuuris kooskõlas 1983. aasta rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioonil põhineva 2012. aasta harmoneeritud süsteemi ja selle hilisemate muudatustega.

ARTIKKEL 26

Imporditollimaksude tühistamine

1.       Lepinguosalised kaotavad teisest lepinguosalisest pärit kaupadelt, välja arvatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kaupadelt, võetavad tollimaksud alates käesoleva lepingu jõustumisest, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist.

2.       Käesoleva lepingu lisas II-A loetletud tooteid võib liitu importida tollimaksuvabalt selles lisas sätestatud tariifikvootide piires. Tariifikvooti ületava impordi suhtes kohaldatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära.

3.       Liitu imporditud käesoleva lepingu II-B lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse küll tollimaksu, kuid tooted vabastatakse selle väärtuselisest komponendist.

4.       Käesoleva lepingu II-C lisas loetletud Gruusiast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 27 sätestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi.

5.       Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist konsulteerivad lepinguosalised emma-kumma lepinguosalise taotluse korral omavahel, et kaaluda võimalust laiendada nendevahelises kaubanduses kohaldatavate tollitariifide liberaliseerimist. Käesoleva lõike kohase otsuse võtab vastu käesoleva lepingu artikli 408 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.

ARTIKKEL 27

Põllumajandussaaduste ja töödeldud põllumajandustoodete dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism

1.       Käesoleva lepingu II-C lisas loetletud Gruusiast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi. Käesoleva lepingu II-C lisas on esitatud Gruusiast Euroopa Liitu suunduva impordi aasta keskmine maht tooteliikide kaupa.

2.       Kui ühe või enama lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab mingil aastal 70 %ni II-C lisas esitatud mahust, kusjuures aasta alguseks loetakse 1. jaanuari, teeb liit Gruusiale teatavaks asjaomas(t)e too(de)te impordi mahu. Pärast teatise kättesaamisest ning 14 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil ühe või enama lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab 80 %ni II-C lisas esitatud mahust, esitab Gruusia Liidule mõjuva põhjenduse selle kohta, et Gruusia suudab toota liitu eksporditavaid tooteid rohkem kui märgitud II-C lisas. Kui import saavutab 100 % II-C lisas märgitud mahust ja kui Gruusia ei ole esitanud mõjuvat põhjendust, võib liit ajutiselt peatada asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

Peatamine jõustub sooduskohtlemise peatamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval ja kehtib kuus kuud.

3.       Liit teatab Gruusiale lõike 2 kohaselt vastu võetud ajutisest peatamisest liigse viivituseta.

4.       Liit lõpetab ajutise peatamise enne kuue kuu möödumist selle jõustumisest, kui Gruusia esitab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kindlad ja piisavad tõendid, et kaubaliikide impordi maht ületas käesoleva lepingu II-C lisas osutatud mahtu seetõttu, et Gruusias muutus asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht.

5.       Liidu ja Gruusia kokkuleppel, mis on sõlmitud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, võib Gruusia taotluse korral muuta käesoleva lepingu II-C lisa ja selles ettenähtud mahtusid vastavalt sellele, kuidas muutub asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht Gruusias.

ARTIKKEL 28

Olemasoleva olukorra säilitamine

Kumbki lepinguosaline ei tohi kehtestada uusi tollimakse teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadele ega suurendada käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtivaid tollimakse. See ei takista kumbagi lepinguosalist tollimaksu säilitamast või suurendamast, kui seda on lubanud WTO vaidluste lahendamise organ.

ARTIKKEL 29

Eksporditollimaksud

Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita kaupade ekspordi suhtes teise lepinguosalise territooriumile ega seoses sellise ekspordiga ühtegi tolli- ega muud maksu, v.a artikli käesoleva lepingu artikli 30 alusel kohaldatavad riigisisesed lõivud.

ARTIKKEL 30

Muud tasud

Lepinguosalised tagavad kooskõlas GATT 1994 VIII artikli ja selle tõlgendusmärkustega, et kõik tasud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud käesoleva lepingu artiklis 26 osutatud riigisisesed tasud), mis on kehtestatud kaupade impordile ja ekspordile või seoses kaupade impordi ja ekspordiga, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest ega kujutaks endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.

3. JAGU

MITTETARIIFSED MEETMED

ARTIKKEL 31

Võrdne kohtlemine

Lepinguosalised tagavad teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

ARTIKKEL 32

Impordi- ja ekspordipiirangud

Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita keelde ega piiranguid teise lepinguosalise mis tahes kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile saadetava kauba ekspordile või ekspordiks müümisele, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti või kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikli ja selle tõlgendusmärkustega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

4. JAGU

KAUPADEGA SEOTUD ERISÄTTED

ARTIKKEL 33

Ülderandid

Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast ja täitmisele pööramast meetmeid kooskõlas GATT 1994 XX ja XXI artikliga ja nende artiklite GATT 1994 kohaste tõlgendusmärkustega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.

5. JAGU

HALDUSKOOSTÖÖ JA KOORDINEERIMINE TEISTE RIIKIDEGA

ARTIKKEL 34

Soodustuste ajutine tühistamine

1.       Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö ja -abi on äärmiselt olulised käesoleva peatüki kohaselt võimaldatud tariifse sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma kohustusi võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2.       Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal leidnud, et teine lepinguosaline hoidub halduskoostööst või -abist ja/või tal esineb käesoleva peatüki kohast eeskirjade eiramist või pettust, võib ta kooskõlas käesoleva artikliga ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise.

3.       Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab „halduskoostööst või -abist hoidumine” muu hulgas:

a)       asjaomase kauba või asjaomaste kaupade päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

b)      korduvat keeldumist ja põhjendamatut viivitust päritolutõendi kontrollimisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c)       korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel kontrollkäikude korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.

4.       Käesoleva artikli kohaldamisel võidakse eeskirjade eiramine või pettus tuvastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordi kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

5.       Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)       lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal tuvastanud teise lepinguosalise poolse halduskoostööst või -abist hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, esitab talle asjaomase objektiivse teabe ning alustab kaubanduskomitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus;

b)      kui lepinguosalised on alustanud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees konsultatsioone, kuid ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul pärast teate esitamist, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase kauba (asjaomaste kaupade) sooduskohtlemise. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomiteele teatatakse ajutisest peatamisest põhjendamatu viivituseta;

c)       käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada juhul, kui selle kehtivusaja lõpus ei ole seoses esialgse peatamisega midagi muutunud. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees toimuvad ajutise peatamise teemal korrapärased konsultatsioonid, eelkõige selleks, et peatamine lõpetada niipea, kui lõpeb selle kohaldamise tinginud olukord.

6.       Lepinguosalised avaldavad importijatele suunatud teated lõike 5 punktis a osutatud teavituse, lõike 5 punktis b osutatud otsuse ning lõike 5 punktis c osutatud pikendamise või lõpetamise kohta vastavalt oma siseriiklikule korrale.

ARTIKKEL 35

Haldusvigade käsitlemine

Juhul kui pädev asutus teeb vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu I protokolli „päritolustaatusega toodete” mõistet ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude näol, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteel uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks asjakohaseid meetmeid.

ARTIKKEL 36

Lepingud teiste riikidega

1.       Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ja piiriliikluse korra säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus käesolevas lepingus ettenähtud kauplemise korraga.

2.       Lepinguosalised konsulteerivad ühe lepinguosalise taotlusel vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees selliste tolliliitude ja vabakaubanduspiirkondade loomist ja piiriliiklust käsitlevate lepingute küsimustes ning muudes olulistes küsimustes, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse selliseid konsultatsioone kolmanda riigi ühinemisel ELiga, et tagada, et arvesse võetakse liidu ja Gruusia käesolevas lepingus väljendatud vastastikuseid huve.

2. PEATÜKK

KAUBANDUSE KAITSEMEETMED

1. JAGU

ÜLEILMSED KAITSEMEETMED

ARTIKKEL 37

Üldsätted

1.       Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud kaitsemeetmete lepingust (edaspidi „kaitsemeetmete leping”) ja WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artiklist 5.

2.       Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.

3.       Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

ARTIKKEL 38

Läbipaistvus

1.       Kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatanud lepinguosaline saadab selle kohta teisele lepinguosalisele teate, kui viimasel on asjas oluline majandushuvi.

2.       Olenemata käesoleva lepingu artiklist 37 esitab uurimise algatanud ja kaitsemeetmeid kohaldada kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral talle viivitamata sellekohases kirjalikus teates kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine on algatatud, vajaduse korral ka teate kaitsemeetme uurimise algatamise kohta ning uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused, ning pakub teisele lepinguosalisele konsultatsioonide pidamise võimalust.

3.       Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse lepinguosalise olulise majandushuvina seda, kui ta on viimase kolmeaastase perioodi jooksul olnud importtoote viie suurema tarnija hulgas, mõõdetuna kas absoluutmahus või -väärtuses.

ARTIKKEL 39

Meetmete kohaldamine

1.       Kui lepinguosalised kehtestavad kaitsemeetmeteid, püüavad nad seda teha viisil, mis mõjutab nendevahelist kaubandust kõige vähem.

2.       Kui lepinguosaline leiab käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete kehtestamiseks on täidetud, ning kavatseb neid meetmeid kohaldama hakata, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui rahuldavat lahendust ei leita 30 päeva jooksul pärast teatamist, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks.

2. JAGU

Dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed

ARTIKKEL 40

Üldsätted

1.       Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingust (edaspidi „dumpinguvastane leping”) ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust (edaspidi „subsiidiumide leping”).

2.       Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.

3.       Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

ARTIKKEL 41

Läbipaistvus

1.       Lepinguosalised lepivad kokku, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid tuleks kasutada täielikus kooskõlas dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide lepingu nõuetega ning õiglase ja läbipaistva süsteemi raames.

2.       Lepinguosalised tagavad, et kõik olulised asjaolud ja kaalutlused, mis on meetmete kohaldamise otsuse aluseks, avaldatakse täielikult ja arusaadaval kujul kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning enne lõpliku otsuse tegemist, ilma et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ja subsiidiumide lepingu artikli 12. 4 kohaldamist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ning huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.

3.       Igale huvitatud isikule antakse võimalus esitada dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimise ajal oma seisukohti vastavalt uurimismenetlusi käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele, kui see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.

ARTIKKEL 42

Avaliku huvi arvessevõtmine

Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete kohaldamine ei vasta avalikule huvile, ei või lepinguosaline selliseid meetmeid kohaldada. Avaliku huvi kindlakstegemisel võetakse arvese erinevaid huve tervikuna, sealhulgas omamaise tootmisharu, kasutajate, tarbijate ja importijate huve vastavalt sellele, mil määral on nad uurimist teostavatele ametiasutustele esitanud asjakohast teavet.

ARTIKKEL 43

Väiksema tollimaksu reegel

Kui lepinguosaline otsustab kehtestada ajutise või lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu kogusumma ületada dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetmete kogusummat, vaid peab olema dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetme kogusummast väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

3. PEATÜKK

TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED, STANDARDIMINE, METROLOOGIA, AKREDITEERIMINE JA VASTAVUSHINDAMINE

ARTIKKEL 44

Reguleerimisala ja mõisted

1.       Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele, mis tulenevad WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast lepingust tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping”) ja mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.

2.       Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis on määratletud WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (edaspidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping”) A lisas, ega ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille valitsusasutused on koostanud vastavalt oma tootmis- või tarbimisnõuetele.

3.       Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu I lisas kasutatud mõisted.

ARTIKKEL 45

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine

Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes; nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle lahutamatuks osaks.

ARTIKKEL 46

Tehniline koostöö

1.       Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamissüsteemide valdkonnas, et parandada üksteise vastavate süsteemide mõistmist ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele. Sel eesmärgil võivad nad pidada õigusnormide alast horisontaalset ja valdkondlikku dialoogi.

2.       Lepinguosalised püüavad oma koostöö raames kindlaks määrata, arendada ja edendada kaubandust toetavaid algatusi, mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a)       õigusnormidealase koostöö süvendamine andmete ja kogemuste vahetuse ning teadusliku ja tehnilise koostöö kaudu, et tõsta oma tehniliste normide, standardite, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise kvaliteeti ning kasutada reguleerimisvahendeid tõhusamalt;

b)      kahepoolse koostöö edendamine ning toetamine oma vastavate era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide kaudu, kes vastutavad metroloogia, standardimise, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise eest;

c)       Gruusia standardimise, metroloogia, akrediteerimise, vastavushindamise ja turujärelevalve süsteemi kvaliteeditaristu arendamise toetamine;

d)      toetus Gruusia osalemisele asjakohaste Euroopa organisatsioonide tegevuses;

e)       tekkida võivate tehniliste tõkete kõrvaldamine ning

f)       vajaduse korral ühist huvi pakkuvate küsimuste suhtes seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistes kaubandus- ja regulatiivorganisatsioonides, nagu WTO ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE).

ARTIKKEL 47

Tehniliste normide, standardite ja vastavushindamise ühtlustamine

1.       Pidades silmas eri valdkondade õigusaktide ühtlustamise prioriteete, võtab Gruusia vajalikud meetmed, et ühtlustada oma tehnilised normid ning standardid, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine ja nende süsteemid ning turujärelevalve süsteem järk-järgult liidu eeskirjade, menetluste ja süsteemiga, ning kohustub järgima põhimõtteid ja tavasid, mis on sätestatud asjakohases ELi õigustikus, mille soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu III-B lisas. Ühtlustatavate meetmete loetelu on esitatud käesoleva lepingu III-A lisas, mida võib muuta käesoleva lepingu artikli 408 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsusega.

2.       Nimetatud eesmärkide saavutamiseks Gruusia:

a)       ühtlustab järk-järgult ja oma prioriteetide kohaselt oma õigusaktid liidu õigustikuga ning

b)      loob ja säilitab haldus- ja institutsioonilise suutlikkuse käesoleva peatüki rakendamiseks vajaliku tõhusa ja läbipaistva süsteemi loomiseks.

3.       Gruusia ei muuda oma prioriteetsete ühtlustamisvaldkondade horisontaalseid ega sektoripõhiseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui muutmise eesmärk on õigusaktid järk-järgult ühtlustada asjakohase liidu õigustikuga ja neid sel eesmärgil ajakohastada, ning teatab liidule oma õigusaktide sellisest muutmisest.

4.       Gruusia tagab, et teda asjaomastes Euroopa ja rahvusvahelistes standardi-, legaalmetroloogia-, alusmetroloogia- ja vastavushindamis- (sealhulgas akrediteerimis-) organisatsioonides esindavad riigiasutused osalevad nende organisatsioonide tegevuses vastavalt oma tegevusvaldkonnale ja ettenähtud liikmesusstaatusele.

5.       Oma standardisüsteemi integreerimiseks tagab Gruusia võimalust mööda, et tema standardiseerimisasutus:

a)       võtab järk-järgult üle Euroopa standardid (EN), sealhulgas ühtlustatud Euroopa standardid, muutes need oma riiklikeks standarditeks; nende vabatahtlikku kasutamist käsitatakse tõendina, et Gruusia õigusesse ülevõetud liidu õigusakte täidetakse;

b)      samaaegselt kõnealuse ülevõtmisega tühistab kokkusobimatud riiklikud standardid;

c)       järk-järgult täidab muud Euroopa standardiorganisatsioonide täieõiguslikuks liikmeks saamise tingimused.

ARTIKKEL 48

Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise leping

Lepinguosalised lepivad lõpuks kokku, et lisavad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, mis hõlmab ühte või mitut sektorit, protokollina käesolevale lepingule siis, kui nad on pärast liidupoolset kontrollimist jõudnud üksmeelele, et Gruusia valdkondlikud ja horisontaalõigusaktid, institutsioonid ja standardid on täielikult ühtlustatud liidu asjakohaste õigusaktide, institutsioonide ja standarditega. Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingus nähakse ette, et lepinguosalistevaheline toodetega kauplemine lepinguga hõlmatud sektorites toimub samadel tingimustel nagu liikmesriikidevaheline samade toodetega kauplemine.

ARTIKKEL 49

Märgistamine ja etikettimine

1.       Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 47 ja 48 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised veel kord, et lähtuvad märgistamis- ja etikettimisnõudeid käsitlevate tehniliste normide kohaldamisel tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtetest, mille kohaselt niisuguseid norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Seda silmas pidades ei tohi märgistamis- ja etikettimisnõuded piirata kaubandust rohkem, kui on vaja seadusliku eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks.

2.       Seoses kohustusliku märgistamise ja etikettimisega lepivad lepinguosalised kokku, et:

a)       nad püüavad vähendada oma märgistamis- või etikettimisvajadust, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik ELi kõnealuse valdkonna õigusaktide vastuvõtmiseks, tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks ning muudeks mõistlikeks avaliku poliitika eesmärkideks,

b)      lepinguosaline võib kehtestada etikettimise ja märgistuse vormi, kuid ei nõua etikettide heakskiitmist, registreerimist ega sertimist; ning

c)       lepinguosalistel on õigus määrata kindlaks, millises keeles esitatakse teave etikettidel ja märgistel.

4. PEATÜKK

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

ARTIKKEL 50

Eesmärk

1.       Käesoleva peatüki eesmärk on inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kaitstes hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubandust põhikaupadega, mis on hõlmatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, sealhulgas käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmetega,

a)       tagades kaubanduse suhtes kohaldatavate, käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete täieliku läbipaistvuse;

b)      ühtlustades Gruusia õigussüsteemi liidu õigussüsteemile;

c)       tunnustades lepinguosaliste looma- ja taimetervise staatust ning kohaldades piirkondadeks jaotamise põhimõtet;

d)      rajades käesoleva lepingu IV lisas esitatud ja lepinguosalise ajakohastatavasse loetelusse kantud meetmete samaväärsuse tunnustamise mehhanismi;

e)       jätkates WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist;

f)       luues kaubanduse soodustamise mehhanismid ja korra ning

g)      täiustades käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete alast teabevahetust ja koostööd lepinguosaliste vahel.

2.       Käesoleva peatüki eesmärk on ka tagada, et lepinguosalised saavutavad üksmeele loomade heaolu standardite küsimuses.

ARTIKKEL 51

Mitmepoolsed kohustused

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust.

ARTIKKEL 52

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust, sealhulgas käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete suhtes. Selline reguleerimisala ei piira käesoleva lepingu artiklis 55 sätestatud ühtlustamise ulatust.

ARTIKKEL 53

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.       „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed” – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisa punktis 1 määratletud meetmed;

2.       „loomad” – loomad, nagu on määratletud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE”) maismaaloomade tervishoiueeskirjas ja veeloomade tervishoiueeskirjas;

3.       „loomsed saadused” – loomsed tooted, sealhulgas veeloomasaadused vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale;

4.       „loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks” – käesoleva lepingu IV-A lisa 2 (II) osas loetletud terved loomakered ja loomade kehaosad, loomse päritoluga tooted ja muud loomsed tooted, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks;

5.       „taimed” – elustaimed ja nende kindlaksmääratud elusosad, sh seemned ja iduplasma. Taimede elusosad on:

a)       puuviljad botaanilises tähenduses, välja arvatud sügavkülmutatud,

b)      köögiviljad, välja arvatud sügavkülmutatud,

c)       varremugulad, mugulsibulad, sibulad, risoomid,

d)      lõikelilled,

e)       oksad lehtede või okastega,

f)       langetatud puud lehtede või okastega,

g)      taimede koekultuurid,

h)      lehed, lehestik,

i)       elus õietolm ja

j)       pungad, pistikud, pookoksad;

6.       „taimsed saadused” – taimset päritolu saadused, mis on töötlemata või lihttöötlusega, välja arvatud käesoleva lepingu IV-A lisa osas 3 sätestatud taimed;

7.       „seemned” – seemned botaanilises mõistes, mis on ette nähtud istutamiseks;

8.       „kahjurid” – mis tahes taime või looma või patogeense organismi liik, tüvi või biotüüp, mis on taimedele või taimsetele saadustele kahjulik (kahjulikud organismid);

9.       „kaitstud alad” – alad nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) artikli 2 lõike 1 punkti h või seda asendava sätte tähenduses;

10.     „loomahaigus” – kliiniline või patoloogiline nakkuse ilming loomadel;

11.     „vesiviljelusorganismi haigus” – kliiniline või mittekliiniline nakkus ühe või mitme veeloomi mõjutava etioloogilise tekitajaga, millele on osutatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE”) veeloomade tervishoiueeskirjades;

12.     „loomade nakkus” – olukord, kus loomad kannavad nakkustekitajat koos nakkuse kliinilise või patoloogilise ilminguga või ilma selleta;

13.     „loomade heaolu standardid” – loomakaitsestandardid, mille lepinguosalised on asjakohaselt välja töötanud ja rakendanud vastavuses OIE standarditega;

14.     sanitaar- ja fütosanitaarkaitse „vajalik tase” – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu lisa A lõikes 5 määratletud sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase;

15.     „piirkond” – loomade tervise puhul tsoonid või piirkonnad vastavalt OIE maismaaloomade tervishoiueeskirjale, ja vesiviljeluse puhul tsoonid vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale. Liidu puhul tähendavad mõisted „territoorium” ja „riik” liidu territooriumi;

16.     „kahjurivaba ala” – ala, kus teatavat kahjurit ei esine vastavalt teaduslikele tõenditele ning kus seda olukorda vajaduse korral ametlikult säilitatakse;

17.     „piirkondadeks jaotamine” – piirkondadeks jaotamise põhimõte, mida on kirjeldatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklis 6;

18.     „loomade või loomsete saaduste saadetis” – sama tüüpi loomade arv või loomsete saaduste kogus, mis on hõlmatud sama veterinaartõendi või dokumendiga, mida veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud üks kaubasaatja ning mis on pärit ühest ja samast lepinguosalisest või lepinguosalise piirkonnast. Loomade saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;

19.     „taimede või taimsete saaduste saadetis” – ühest lepinguosalisest teise viidavate taimede, taimsete saaduste ja/või muude esemete kogus, mis võib koosneda ühest või mitmest partiist ja mille kohta on välja antud üks fütosanitaarsertifikaat, kui see on nõutav. Saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;

20.     „partii” – ühe põhikauba ühesuguse koostise ja päritoluga üksuste arv, mis moodustab kogu saadetise või osa sellest;

21.     „samaväärsus kaubanduse eesmärgil” (edaspidi „samaväärsus”) – olukord, kus eksportiva lepinguosalise meetmed objektiivselt saavutavad importiva lepinguosalise poolt asjakohaseks tunnustatud asjakohase kaitsetaseme või vastuvõetavaks tunnistatud riskitaseme, olenemata sellest, kas need erinevad importiva lepinguosalise rakendatud meetmetest või mitte;

22.     „sektor” – lepinguosalise tootmis- ja kaubandusstruktuur ühe toote või tootekategooria jaoks;

23.     „allsektor” – sektori täpselt määratletud ja kontrollitud osa;

24.     „põhikaubad” – tooted ja muud esemed, millele on osutatud punktides 2–7;

25.     „impordi eriluba” – importiva lepinguosalise pädeva asutuse ametlik eelluba, mis on antud kindlale importijale ühe või mitme põhikaubasaadetise importimiseks eksportivalt lepinguosaliselt käesoleva peatüki rakendusalas;

26.     „tööpäevad” – nädalapäevad, välja arvatud laupäev, pühapäev ja lepinguosalise kehtestatud riigipühad;

27.     „ülevaatus” – sööda, toidu, loomatervishoiu ja loomade heaolu mis tahes aspekti kontroll eesmärgiga teha kindlaks, kas kõnealused aspektid vastavad sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu reguleerivate eeskirjade nõuetele;

28.     „taimetervise kontroll” – taimede, taimsete saaduste ja muude reguleeritavate toodete ametlik läbivaatus, et teha kindlaks kahjurite olemasolu ja/või määrata kindlaks fütosanitaareeskirjade järgimine;

29.     „kontrollimine” – teatavate nõuete täitmise kontrollimine uurimise ja objektiivsete tõendite kontrollimise teel.

ARTIKKEL 54

Pädevad asutused

Käesoleva lepingu artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee esimesel koosolekul teevad lepinguosalised üksteisele teatavaks oma pädevate asutuste struktuuri, ülesehituse ja pädevuste jaotuse. Lepinguosalised teavitavad teineteist aegsasti kõigist olulistest muudatustest oma pädevate asutuste ja kontaktpunktide struktuuris, ülesehituses ja pädevuste jaotuses.

ARTIKKEL 55

Järkjärguline ühtlustamine

1.       Gruusia ühtlustab järk-järgult oma sanitaar- ja fütosanitaar-, loomade heaolu valdkonna ning muud käesoleva lepingu IV lisas loetletud õigusaktid liidu õigusaktidega vastavalt käesoleva lepingu XI lisas sätestatud põhimõtetele ja korrale.

2.       Lepinguosalised teevad koostööd õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

3.       Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee jälgib korrapäraselt käesoleva lepingu XI lisa kohase ühtlustamisprotsessi rakendamist, et esitada vajalikud soovitused ühtlustamise kohta.

4.       Gruusia esitab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist loetelu neist IV lisas loetletud ELi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest, loomade heaolu meetmetest ja muudest õigusloomemeetmetest, millega ta kavatseb oma õigusakte ühtlustada. Loetelu jaotatakse prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt põhikaupadele ja põhikaupade rühmadele, millega kauplemist tahetakse õigusaktide ühtlustamise teel soodustada. Sellest ühtlustatavate õigusaktide loetelust lähtutakse käesoleva peatüki rakendamisel.

ARTIKKEL 56

Loomatervise- ja kahjuristaatuse ning piirkondlike tingimuste tunnustamine kaubanduse eesmärgil

Loomahaiguste ja -nakkuste ning kahjuristaatuse tunnustamine

1.       Loomahaiguste ja -nakkuste (sealhulgas zoonooside) suhtes kehtib järgmine:

a)       seoses käesoleva lepingu VI-A lisas loetletud loomahaigustega tunnustab importiv lepinguosaline kaubanduse eesmärgil eksportiva lepinguosalise või selle piirkondade loomatervise staatust, mis on kindlaks määratud käesoleva lepingu VI lisas sätestatud korras;

b)      kui üks lepinguosaline leiab, et tema territooriumil või mõnel selle piirkonnal on eristaatus V-A lisas loetlemata konkreetse loomahaigusega seoses, võib see lepinguosaline taotleda selle staatuse tunnustamist VI lisa C osas sätestatud korras. Seejuures võib importiv lepinguosaline taotleda elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes garantiisid, mis on asjakohased lepinguosaliste kokkulepitud staatuse alusel, lisades oma taotlusele selgitavad märkused;

c)       lepinguosalised tunnustavad oma kaubanduse alusena territooriumide või piirkondade või sektorite või allsektorite staatust V-A lisas loetlemata loomahaiguste ühekordse või korduva esinemise või loomade nakkuste ja/või sellega seotud riski suhtes, vastavalt vajadusele, nagu on määranud OIE. Seejuures võib importiv lepinguosaline taotleda garantiisid elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes, mis on asjakohased kokkulepitud staatust silmas pidades ning vastavad OIE soovitustele, ning

d)      ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 58, 60 ja 64 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punktide a, b ja c alusel.

2.       Kahjurite suhtes kohaldatakse järgmist:

a)       lepinguosalised tunnustavad kaubanduse eesmärgil staatust seoses käesoleva lepingu V-B lisas loetletud kahjuritega vastavalt käesoleva lepingu VI-B lisale, ning

b)      ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 58, 60 ja 64 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punkti a alusel.

Piirkondadeks jaotamise/tsoneerimise tunnustamine ning kahjurivabad ja kaitstud alad

3.       Lepinguosalised tunnustavad Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1997. aasta rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis ja rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (International Standard for Phytosanitary Measures) (edaspidi „fütosanitaarmeetmete standard”) esitatud piirkondadeks jaotamise ja kahjurivabade alade põhimõtet vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ ning lepivad kokku, et kohaldavad neid omavahelises kaubanduses.

4.       Lepinguosalised lepivad kokku, et piirkondadeks jaotamise otsused seoses käesoleva lepingu V-A lisas loetletud looma- ja kalahaigustega ning V-B lisas loetletud kahjuritega tehakse vastavalt käesoleva lepingu VI lisa A ja B osale.

5.       Loomahaiguste valdkonnas teeb eksportiv lepinguosaline, kes taotleb importiva lepinguosalise tunnustust oma piirkondadeks jaotamise otsusele, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 58 oma meetmed teatavaks, lisades otsuste täieliku selgituse ja tõendavad andmed. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 59 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist 15 tööpäeva jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamise otsus heakskiidetuks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 59 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet 15 tööpäeva jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse 25 päeva jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 62.

6.       Kahjurite valdkonnas tagavad lepinguosalised, et taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kauplemisel võetakse vastavalt vajadusele arvesse teise lepinguosalise kaitstud alana või kahjurivaba alana tunnustatud ala kahjuristaatust. Teiselt lepinguosaliselt kahjurivaba alana tunnustamist taotlev lepinguosaline teatab oma meetmetest ning taotluse korral esitab täieliku selgituse ja täiendavad andmed ala loomise ja säilitamise kohta vastavalt FAO ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni, sealhulgas rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi juhistele. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist ning tingimusel et lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist kolme kuu jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamist või kahjurivaba ala käsitlev otsus heakskiidetuks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 59 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet kolme kuu jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 62 kaheteistkümne kuu jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest, võttes arvesse konkreetse kahjuri bioloogiat ja asjaomast põllukultuuri.

7.       Pärast lõigete 4–6 kohaste menetluste lõpuleviimist ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, võtavad lepinguosalised asjatu viivituseta kaubandust võimaldavad õigus- ja haldusmeetmed.

Bioturvarühmitamine

8.       Lepinguosalised võivad pidada täiendavat arutelu bioturvarühmitamise küsimustes.

ARTIKKEL 57

Samaväärsuse tunnustamine

1.       Samaväärsust võib tunnustada:

a)       üksikmeetme

b)      meetmete rühma või

c)       sektorile, allsektorile, põhikaupadele ja põhikaupade rühmadele kohaldatava süsteemi suhtes.

2.       Samaväärsuse tunnustamisel järgivad lepinguosalised käesoleva artikli lõikes 3 esitatud konsultatsiooniprotsessi. Selle protsessi raames tõendab eksportiv lepinguosaline objektiivselt samaväärsust ja importiv lepinguosaline hindab taotlust objektiivselt. Hindamise käigus võib teha ülevaatusi ja kontrollimisi.

3.       Kui eksportiv lepinguosaline esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsuse tunnustamise taotluse, algatavad lepinguosalised viivitamata ning hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui importiv lepinguosaline on sellise taotluse kätte saanud, konsultatsiooniprotsessi, mis hõlmab käesoleva lepingu VIII lisas sätestatud toiminguid. Kui eksportiv lepinguosaline esitab mitu taotlust, lepivad lepinguosalised importiva lepinguosalise taotluse korral artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees kokku käesolevas lõikes nimetatud menetluse alustamise ja lõpuleviimise ajakava.

4.       Kui tänu käesoleva lepingu artikli 55 lõikes 3 osutatud seirele ühtlustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksikmeetmeid, meetmete rühmi või süsteeme, teatab Gruusia sellest kohe liidule. Seda käsitatakse alusena, millest lähtudes võib Gruusia taotleda asjakohaste meetmete samaväärsuse tunnustamise protsessi alustamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

5.       Kui ei ole kokku lepitud teisiti, viib importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõikes 3 osutatud samaväärsuse tunnustamise menetluse lõpule 360 päeva jooksul pärast seda, kui ta on eksportivalt lepinguosaliselt saanud taotluse, sealhulgas samaväärsust tõendava toimiku. Hooajaliste põllukultuuride puhul võib seda tähtaega pikendada, et kontrollimise saaks edasi lükata põllukultuuri kasvuperioodile.

6.       Importiv lepinguosaline teeb taimede, taimsete saaduste ja muude esemete samaväärsuse kindlaks vastavalt asjakohastele fütosanitaarmeetmete standarditele.

7.       Importiv lepinguosaline võib samaväärsuse tühistada või peatada, kui üks lepinguosaline muudab meetmeid nii, et see mõjutab samaväärsust, tingimusel et järgitakse järgmisi menetlusi:

a)       kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 lõikega 2 teatab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Kolmekümne päeva jooksul alates käesoleva teabe kättesaamisest teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele, kas kavandatavate meetmete alusel jätkatakse samaväärsuse tunnustamist või mitte;

b)      kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 lõikega 2 teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele viivitamata mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse tunnustamise, võivad lepinguosalised kokku leppida käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatamise tingimused, lähtudes kavandatavatest meetmetest.

8.       Samaväärsuse tunnustamise, tühistamise ja peatamise õigus on ainult importival lepinguosalisel, kes tegutseb kooskõlas oma haldus- ja õigusraamistikuga. Eksportiv lepinguosaline esitab importivale lepinguosalisele kirjalikult täieliku selgituse ja täiendavad andmed, mida on kasutatud käesoleva artikliga hõlmatud määratlusteks ja otsusteks. Samaväärsuse mittetunnustamisel, peatamisel või tühistamisel teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele tingimused, mille täitmisel on võimalik lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatada.

9.       Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, ei ole importival lepinguosalisel lubatud samaväärsust tühistada ega peatada enne ühe lepinguosalise kavandatavate uute meetmete jõustumist.

10.     Juhul kui importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust ametlikult käesoleva lepingu VIII lisas sätestatud konsultatsioonide põhjal, tunnistab sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee samaväärsuse tunnustamist lepinguosalistevahelises kaubanduses käesoleva lepingu artikli 65 lõikes 5 sätestatud korras. Tunnustamisotsuses võib vastavalt vajadusele ette näha ka piiridel füüsilise kontrolli vähendamise ning sertifikaatide ja ettevõtete eelregistreerimise korra lihtsustamise.

Samaväärsuse tunnustamise staatus loetletakse käesoleva lepingu XII lisas.

ARTIKKEL 58

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.       Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 59 kohaldamist, teevad lepinguosalised koostööd, et parandada üksteise arusaamist käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete rakendamiseks ettenähtud ametlikust kontrollistruktuurist ja -mehhanismist ning nende tegevuse tulemuslikkusest. Sel eesmärgil võidakse muu hulgas avalikustada rahvusvaheliste auditite aruandeid ning lepinguosalised võivad vastavalt vajadusele vahetada teavet kõnealuste auditite tulemuste kohta ja muudes küsimustes.

2.       Käesoleva lepingu artiklis 55 osutatud õigusaktide ühtlustamise ja artiklis 57 osutatud samaväärsuse tunnustamise raames teavitavad lepinguosalised üksteist asjaomaste valdkondade õigusaktides ja kehtestatud korras tehtud muudatustest.

3.       Sellega seoses teavitab liit Gruusiat piisavalt aegsasti oma õigusaktide muutmisest, et Gruusia saaks sellest tulenevalt kaaluda vajadust muuta oma õigusakte.

Koostööd tuleks süvendada, et lepinguosalistel oleks lihtsam edastada õigusakte teisele lepinguosalisele, kui teine lepinguosaline seda taotleb.

Selleks teatavad lepinguosalised üksteisele oma kontaktpunktid. Lepinguosalised teavitavad üksteist ka kontaktpunktides toimunud muudatustest.

ARTIKKEL 59

Teavitamine, konsulteerimine ja teabe edastamise hõlbustamine

1.       Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult kahe tööpäeva jooksul igast tõsisest või olulisest ohust inimeste, loomade ja taimede tervisele, sealhulgas igast hädaolukorrast seoses toidukontrolliga või olukorrast, kus esineb selgelt määratletud tõsise tervisemõju risk, mida seostatakse loomsete või taimsete saaduste tarbimisega, seejuures eriti järgmisest:

a)       meetmed, mis mõjutavad piirkondadeks jaotamise otsuseid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 56;

b)      käesoleva lepingu V-A lisas loetletud loomahaiguste ja V-B lisas loetletud kantud kahjurite esinemine ja areng;

c)       epidemioloogilise tähtsusega leiud või nendega seotud olulised riskid, mis on seotud käesoleva lepingu V-A ja V-B lisas nimetamata või uute loomahaiguste ja kahjuritega, ning

d)      täiendavad meetmed, mida lepinguosaline on lisaks nõutavatele põhimeetmetele võtnud loomahaiguste ja kahjurite tõrjeks ja likvideerimiseks või rahva- ja taimetervise kaitseks, ning kõik muutused profülaktikapoliitikas, sealhulgas vaktsineerimispõhimõtetes.

2.       Teated edastatakse käesoleva lepingu artikli 58 lõikes 1 osutatud kontaktpunktidele.

Kirjalik teade tähendab kirja, faksi või e-posti teel edastatud teadet.

3.       Kui lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast inimeste, loomade või taimede tervisele, arutatakse olukorda selle lepinguosalise taotlusel viivitamata ning igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Sellistes olukordades tagavad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses ja jõuda mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduseni, mis on kooskõlas rahva-, looma- või taimetervise kaitsega.

4.       Lepinguosalise taotluse korral korraldatakse konsultatsioonid loomade heaolu arutamiseks võimalikult kiiresti ning igal juhul 20 tööpäeva jooksul alates teate esitamise kuupäevast. Sellistes olukordades püüavad lepinguosalised esitada kogu vajaliku teabe.

5.       Lepinguosalise taotluse korral võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud konsultatsioone pidada video- ja audiokonverentsina. Taotluse esitanud lepinguosaline tagab konsultatsiooniprotokolli koostamise ning lepinguosalised kinnitavad protokolli ametlikult. Kinnitamise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 58 lõiget 3.

6.       Hiljem, kui Gruusia on rakendanud vajalikud veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonna õigusaktid ja loonud tingimused nende ladusaks toimimiseks kohapeal, võetakse kasutusele kõnealustes valdkondades eriolukordades kohaldatav kiire ja varajase vastastikuse hoiatamise mehhanism.

ARTIKKEL 60

Kaubandustingimused

1.       Imporditingimused enne samaväärsuse tunnustamist

a)       Lepinguosalised lepivad kokku, et kehtestavad käesoleva lepingu IV-A ning IV-C(2) ja IV-C(3) lisaga hõlmatud põhikaupade impordi suhtes tingimused, enne kui nad samaväärsust tunnustavad. Ilma et see piiraks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 56 võetud otsuste rakendamist, on importiva lepinguosalise imporditingimused kohaldatavad eksportiva lepinguosalise kogu territooriumile. Käesoleva lepingu jõustumisel ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 sätetega teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele IV-A ja IV-C lisas nimetatud põhikaupade impordi suhtes kohaldatavatest sanitaar- ja fütosanitaarnõuetest. Muu hulgas esitatakse ka importiva lepinguosalise kehtestatud asjakohaste ametlike sertifikaatide, deklaratsioonide ja kaubandusdokumentide näidised.

b)      i)       Käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimuste muudatustest või muutmisettepanekutest teatatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepinguga ettenähtud korras.

ii)      Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, võtab importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud tingimuste muudatuste jõustamise kuupäeva määramisel arvesse veoaega lepinguosaliste vahel.

iii)     Kui importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud teavitamisnõudeid ei täida, peab ta jätkama eelnevalt kohaldatud tingimusi garanteerivate sertifikaatide või tunnistuste aktsepteerimist 30 päeva jooksul pärast muudetud imporditingimuste jõustumist.

2.       Imporditingimused pärast samaväärsuse tunnustamist

a)       90 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu artikli 57 lõikes 10 nimetatud samaväärsuse tunnustamise otsuse vastuvõtmist võtavad lepinguosalised vajalikke õigus- ja haldusmeetmeid samaväärsuse tunnustamise rakendamiseks, võimaldades seda kasutada alusena lepinguosalistevahelises kauplemises käesoleva lepingu IV-A, IV-C(2) ja IV-C(3) lisas osutatud põhikaupadega. Nende kaupade puhul võib importiva lepinguosalise nõutud ametliku sertifikaadi või ametliku dokumendi näidise siis asendada sertifikaadiga, mis on koostatud vastavalt käesoleva lepingu X-B lisale.

b)      Kauplemine nende sektorite ja allsektorite kaupadega, mille puhul ei tunnustata samaväärsena kõiki meetmeid, jätkub vastavuses käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimustega. Eksportiva lepinguosalise taotluse korral kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 5.

3.       Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei nõua lepinguosalised üksteiselt käesoleva lepingu IV-A ja IV-C(2) lisas nimetatud põhikaupade impordi luba.

4.       Lepinguosalised alustavad eksportiva lepinguosalise taotluse korral kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 65 sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees konsultatsioone käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud põhikaupadega kauplemist mõjutavate tingimuste kohta, et leppida kokku importiva lepinguosalise alternatiivsed või täiendavad imporditingimused. Selliste alternatiivsete või täiendavate imporditingimuste aluseks, kui see on asjakohane, võivad olla eksportiva lepinguosalise meetmed, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsetena. Kokkuleppe saavutamisel võtab importiv lepinguosaline 90 päeva jooksul õiguslikud ja/või haldusmeetmed, et lubada kaubandust kokkulepitud imporditingimuste alusel.

5.       Ettevõtete loetelu ja ajutine heakskiitmine

a)       Käesoleva lepingu IV-A lisa 2. osas nimetatud loomsete saaduste impordi puhul kiidab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise taotluse korral, millele on lisatud asjakohased garantiid, ajuliselt heaks eksportiva lepinguosalise territooriumil asuvad töötlevad ettevõtted, mida on nimetatud käesoleva lepingu VII.2 lisas, ilma ettevõtteid eelnevalt inspekteerimata. Heakskiitmisel lähtutakse käesoleva lepingu VII lisa tingimustest ja sätetest. Kui täiendavat teavet ei taotleta, võtab importiv lepinguosaline vajalikud õiguslikud ja/või haldusmeetmed, mille alusel saab importimist lubada, 30 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, kui importiv lepinguosaline saab taotluse ja asjakohased tagatised.

Ettevõtete algse loetelu heakskiitmisel järgitakse käesoleva lepingu VII lisa.

b)      Käesoleva artikli lõike 2 punktis a nimetatud loomsete saaduste impordi puhul esitab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele nende ettevõtete loetelu, mis vastavad importiva lepinguosalise nõuetele.

6.       Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline nõutava selgituse ja täiendavad andmed käesoleva artikliga hõlmatud otsuste kohta.

ARTIKKEL 61

Sertimismenetlus

1.       Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepingu X lisas esitatud sertimismenetluse ning sertifikaatide ja ametlike dokumentide väljaandmise põhimõtted.

2.       Käesoleva lepingu artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee raames võib kokku leppida elektroonse sertimise, sertifikaatide tühistamise ja asendamise eeskirjad.

3.       Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu artiklis 55 osutatud õigusaktide ühtlustamise raames kokku asjakohased ühised vormid.

ARTIKKEL 62

Kontrollimine

1.       Et säilitada kindlustunnet käesoleva peatüki sätete tulemusliku rakendamise suhtes, on lepinguosalistel õigus:

a)       vajaduse korral viia läbi teise lepinguosalise asutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või muude meetmete täielik või osaline kontrollimine kooskõlas Codex Alimentarius'e ning Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni suuniste ja standarditega

b)      saada teiselt lepinguosaliselt teavet tema kontrollisüsteemi kohta ja saada teada selle süsteemi alusel toimunud kontrolli tulemused; seejuures peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavad konfidentsiaalsussätetest.

2.       Lepinguosaline võib teise lepinguosalise territooriumil käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaselt tehtud kontrollide tulemused teha teatavaks kolmandatele isikutele ja teeb need tulemused teatavaks üldsusele, kui nii on ette nähtud lepinguosaliste õigusaktidega. Tulemuste teatavakstegemisel ja/või avaldamise peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavad konfidentsiaalsussätetest, kui see on asjakohane.

3.       Kui importiv lepinguosaline otsustab teha eksportiva lepinguosalise juurde kontrollkäigu, teatatakse teisele lepinguosalisele sellisest käigust vähemalt 60 tööpäeva ette, välja arvatud erakorralistel juhtudel ja kui lepinguosalised on teisiti kokku leppinud. Kontrollkäigu muudatused tuleb lepinguosaliste vahel kokku leppida.

4.       Kontrollkäigu või inspekteerimise teostanud lepinguosaline kannab ise kulud, mis tal tekivad teise lepinguosalise pädevate ametiasutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või vajaduse korral muude meetmete täieliku või osalise kontrollimise käigus.

5.       Kontrollimisteate kirjalik kavand edastatakse eksportivale lepinguosalisele 60 tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu. Eksportival lepinguosalisel on kontrollimisteate kirjaliku kavandi kohta märkuste esitamiseks aega 45 tööpäeva. Eksportiva lepinguosalise märkused lisatakse lõpparuandele ja vajaduse korral lõpparuandesse. Kui kontrolli käigus tehakse siiski kindlaks oluline risk inimeste, loomade või taimede tervisele, teatatakse eksportivale lepinguosalisele sellest võimalikult kiiresti ning igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu.

6.       Selguse huvides võidakse kontrolli tulemusi arvese võtta käesoleva lepingu artiklites 55, 57 ja 63 osutatud menetluste puhul, kui üks või mõlemad lepinguosalised neid menetlusi läbi viivad.

ARTIKKEL 63

Impordi kontrollimine ja inspekteerimistasud

1.       Lepinguosalised lepivad kokku, et kui importiv lepinguosaline kontrollib eksportiva lepinguosalise saadetisi, järgib ta käesoleva lepingu IX lisa A osas sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume. Kontrollimiste tulemusi võidakse kasutada käesoleva lepingu artiklis 62 osutatud kontrolliprotsessis.

2.       Lepinguosaliste tehtavate füüsiliste impordikontrollide sagedus on sätestatud käesoleva lepingu IX lisa B osas. Lepinguosaline võib kontrolli sagedust muuta oma pädevuse piires ja kooskõlas siseriiklike õigusaktidega käesoleva lepingu artiklite 55, 57 ja 60 alusel tehtud edusammude või käesolevas lepingus sätestatud kontrollide, konsultatsioonide ja muude meetmete tulemusena. Sellele vastavalt muudab artiklis 65 osutatud fütosanitaarvaldkonna allkomitee oma otsusega käesoleva lepingu IX lisa B osa.

3.       Kui kohaldatakse inspekteerimistasud, ei või need olla suuremad kui pädeva asutuse kulud impordi kontrollimisel. Tasu arvutamisel lähtutakse samast alusest, kui samasuguste sisemaiste kaupade inspekteerimise puhul.

4.       Eksportiva lepinguosalise taotlusel teavitab importiv lepinguosaline teda impordi kontrollimise ja inspekteerimise tasusid mõjutavate meetmete muudatustest, sealhulgas nende muudatuste põhjustest, ning kõigist olulistest muudatustest selliste kontrollimiste halduskorras.

5.       Alates kuupäevast, mille määrab käesoleva lepingu artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee, võivad lepinguosalised kokku leppida tingimused, mille alusel nad aktsepteerivad üksteise käesoleva lepingu artikli 62 lõike 1 punktis b sätestatud kontrollimisi, eesmärgiga vastastikku vähendada käesoleva lepingu artikli 60 lõike 2 punktis a osutatud põhikaupade suhtes toestatava füüsilise impordikontrolli sagedust.

Sellest kuupäevast alates võivad lepinguosalised vastastikku tunnustada üksteise kontrollimisi teatud põhikaupade puhul ja vastavalt vähendada või asendada nende kaupade impordikontrolle.

ARTIKKEL 64

Kaitsemeetmed

1.       Kui eksportiv lepinguosaline rakendab oma territooriumil meetmeid mis tahes juhtumi kontrollimiseks, mis võib põhjustada tõsist ohtu rahva-, looma- ja taimetervisele, võtab eksportiv lepinguosaline, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, samaväärseid meetmeid, et vältida ohu levimist importiva lepinguosalise territooriumile.

2.       Importiv lepinguosaline võib tõsise ohu korral rahva-, looma- või taimetervisele võtta ajutisi meetmeid, mis on vajalikud rahva-, looma- või taimetervise kaitseks. Lepinguosalistevahelisel veol oleva kauba puhul kaalub importiv pool kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses.

3.       Lepinguosaline, kes kehtestab käesoleva artikli lõike 2 alusel meetmed, teatab sellest teisele lepinguosalisele hiljemalt üks tööpäev pärast meetmete vastuvõtmise kuupäeva. Ühe lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 59 lõikega 3 peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 tööpäeva jooksul alates teavitamisest. Lepinguosalised võtavad nõuetekohaselt arvesse selliste konsultatsioonide kaudu edastatud informatsiooni ja püüavad vältida asjatuid häireid kaubanduses, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva lepingu artikli 59 lõikes 3 sätestatud konsultatsioonide tulemusi.

ARTIKKEL 65

Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee

1.       Käesolevaga asutatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee. Allkomitee tuleb kokku kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ning seejärel ühe lepinguosalise taotlusel või vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee koosolek toimuda video- või audiokonverentsina. Koosolekutevahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.

2.       Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomiteel on järgmised ülesanded:

a)       vaadata läbi käesoleva peatükiga seotud küsimusi;

b)      teostada käesoleva peatüki kohaldamise järelevalvet ning vaadata läbi küsimused, mis tekivad seoses selle rakendamisega;

c)       vaadata läbi käesoleva lepingu IV–XII lisa, eelkõige vastavalt käesolevas peatükis sätestatud konsultatsioonide ja menetluste alusel tehtud edusammudele;

d)      muuta oma otsusega, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemusel käesoleva lepingu IV–XII lisa, ning

e)       käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemuste alusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva lepingu VIII jaotises „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted” määratletud asutustele.

3.       Lepinguosalised lepivad kokku vajaduse korral moodustada tehnilisi töörühmi, mis koosnevad lepinguosaliste eksperditasemel esindajatest, kes täpsustavad ja lahendavad käesoleva peatüki rakendamisest tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi. Kui on vaja täiendavaid eriteadmisi, võivad lepinguosalised moodustada ajutisi rühmi, sealhulgas teaduslikke ja eksperdirühmi. Kõnealuste ajutiste rühmade koosseis ei pruugi piirduda lepinguosaliste esindajatega.

4.       Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee annab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele korrapäraselt aru oma pädevusse kuuluvast tegevusest ja otsustest.

5.       Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee võtab esimesel koosolekul vastu oma kodukorra.

6.       Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee ja tema moodustatud rühmade otsused, soovitused, aruanded ja muud meetmed võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel.

5. PEATÜKK

TOLL JA KAUBANDUSE SOODUSTAMINE

ARTIKKEL 66

Eesmärgid

1.       Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse soodustamise olulisust arenevas kahepoolse kaubanduse keskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku tugevdada koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse põhimõtteline kooskõla tõhusa kontrolli ja seadusliku kaubanduse soodustamise eesmärkidega.

2.       Lepinguosalised tunnistavad, et on ülimalt tähtis järgida avaliku poliitika eesmärke, nagu kaubanduse soodustamine, julgeolek ja pettuse ärahoidmine, ning tasakaalustatud lähenemisviisi nendele eesmärkidele.

ARTIKKEL 67

Õigusaktid ja menetlused

1.       Lepinguosalised lepivad kokku selles, et nende kaubandus- ja tollialased õigusaktid on põhimõtteliselt stabiilsed ja kõikehõlmavad, ning selles, et sätted ja menetlused on proportsionaalsed, läbipaistvad, prognoositavad, mittediskrimineerivad, erapooletud ja nende kohaldamine on ühetaoline ja tulemuslik, muu hulgas selleks, et:

a)       kaitsta ja hõlbustada seaduslikku kaubandust õigusaktide nõuete tulemusliku jõustamise ja nendele vastavuse tagamise teel;

b)      vältida liigse ja diskrimineeriva halduskoormuse asetamist ettevõtjatele, ennetada pettusi ja lihtsustada õigusakte täitvatele ettevõtjatele esitatavaid nõudeid;

c)       kohaldada tollideklaratsioonide puhul ühtset haldusdokumenti;

d)      tõhustada ja lihtsustada tolliprotseduure ja -tavasid piiril ning suurendada nende läbipaistvust;

e)       kohaldada kaasaegseid tollimeetodeid, sealhulgas riskianalüüsi, tollivormistusjärgset kontrolli ning ettevõtete auditeerimise meetodeid kaupade sisenemise ja vabastamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks;

f)       vähendada kulusid ja suurendada prognoositavust kõigi ettevõtete jaoks;

g)      tagada impordi, ekspordi ja transiidikaupade suhtes kohaldatavate nõuete ja menetluste mittediskrimineeriv haldamine, ilma et see piiraks lähtumist riskianalüüsi objektiivsetest kriteeriumidest;

h)      kohaldada tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud õigusakte, 1990. aasta Istanbuli ajutise impordi konventsiooni, 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, ÜRO 1975. aasta TIR-konventsiooni ja 1982. aasta konventsiooni kaupade piirikontrolli kooskõlastamise kohta; lepinguosalised võivad arvesse võtta Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikku ning Euroopa Komisjoni suuniseid, nagu näiteks tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprints);

i)       võtta vajalikke meetmeid, et võtta arvesse ja rakendada tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitlevat muudetud 1973. aasta Kyoto konventsiooni;

j)       näha ette siduvad eelotsused tariifse klassifitseerimise ja päritolureeglite kohta. Lepinguosalised tagavad, et otsuse võib tühistada või kehtetuks tunnistada alles pärast asjaomasele ettevõtjale teatamist ning ilma tagasiulatuva jõuta, välja arvatud juhul, kui otsus ei ole tehtud õige ja täieliku teabe alusel;

k)      kehtestada ja kohaldada lihtsustatud protseduure volitatud kauplejate suhtes vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele;

l)       kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et karistused tollieeskirjade ja menetlusnõuete rikkumiste eest on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende rakendamine ei põhjusta liigseid viivitusi, ning

m)     tagada, et sektorites, kus lisaks erasektori ettevõtetele osutavad teenuseid ka valitsusasutused, kohaldatakse läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid eeskirju.

2.       Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:

a)       võtavad edasisi meetmeid, et tolli- ja muud asutused vähendaksid nõutavate andmete ja dokumentide hulka ning lihtsustaksid ja standardiksid neid;

b)      lihtsustavad võimaluse korral kaupade kiire vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi;

c)       kehtestavad tõhusad, mittediskrimineerivad ja kiired menetlused, millega tagatakse õigus esitada kaebusi tolli- ja teiste haldusasutuste tegevuse, ettekirjutuste ja otsuste vastu, mis mõjutavad tollile esitatud kaupu. Need apellatsioonimenetlused peavad olema lihtsad ja kättesaadavad ning kõik tasud peavad olema mõistlikud ja vastavuses kuludega, mis ametiasutustel tekivad kaebuse esitamise õiguse tagamisel;

d)      astuvad samme tagamaks, et kui vaidlusalust haldusmeedet või otsust saab edasi kaevata, tuleks kaubad üldjuhul vabastada ja tollimaksu sissenõudmise võib edasi lükata, kui eelnevalt on kasutusele võetud vajalikud kaitsemeetmed. Vajaduse korral tuleks kaubad vabastada tagatise, näiteks tagatiskirja või deposiitmakse vastu; ning

e)       tagavad kõige rangemate usaldusväärsuse normide järgimise eelkõige piiripunktides, rakendades meetmeid, mis vastavad selle valdkonna rahvusvahelistele konventsioonidele ja aktidele, eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni 2003. aasta muudetud Arusha deklaratsioonile ja Euroopa Komisjoni 2007. aasta tolli suutlikkuse mõõtmise metoodika dokumendi (Customs Blueprint) eetika peatükile.

3.       Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kõrvaldavad:

a)       tollimaakleri kohustusliku kasutamise nõuded ja

b)      kohustusliku transpordieelse kontrollimise ja sihtkohas kontrollimise nõuded.

4.       Transiidi kohta:

a)       käesoleva lepingu kohaldamisel kohaldatakse WTO transiidieeskirju ja -määratlusi, eelkõige GATT 1994 V artiklit, ja nendega seotud sätteid, sealhulgas mis tahes selgitusi ja muudatusi vastavalt kaubanduse lihtsustamise läbirääkimiste Doha vooru tulemustele. Neid sätteid kohaldatakse ka juhul, kui kaupade transiit algab või lõpeb ühe lepinguosalise territooriumil;

b)      lepinguosalised seavad eesmärgiks oma tollitransiidisüsteemide järkjärgulise sidumise ning Gruusia tulevase ühinemise ühise transiidisüsteemiga[2].

c)       Lepinguosalised tagavad kõigi oma territooriumil asuvate asjaomaste ametiasutuste vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et soodustada transiitliiklust. Lepinguosalised edendavad ka ametiasutuste ja erasektori koostööd transiidi valdkonnas.

ARTIKKEL 68

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku:

a)       tagada, et nende õigusaktid ja menetlused on läbipaistvad ja sisaldavad nende kehtestamise põhjendust ning et need tehakse kättesaadavaks võimaluse korral elektroonselt. Tuleks pidada korrapäraseid konsultatsioone ning näha ette, et uue või muudetud õigusakti avaldamise ja jõustumise vaheline ajavahemik oleks mõistliku pikkusega;

b)      vajaduses konsulteerida ettevõtjatega õigel ajal ja korrapäraselt õigusaktide ettepanekute ning tolli- ja kaubandusprotseduuride valdkonnas;

c)       teha üldsusele kättesaadavaks asjakohane haldusteave, sealhulgas asutuste esitatavad nõuded ning riiki sisenemise ja riigist väljumise kord, sadamates ja piiriületuspunktides asuvate tolliasutuste tööajad ja töökord ning kontaktpunktid infopäringute tarvis;

d)      vajaduses aidata kaasa ettevõtjate ja asjaomaste asutuste vahelisele koostööle selliste mitteomavoliliste ja avalikult kättesaadavate menetluste kasutamise kaudu, mis põhinevad muu hulgas Maailma Tolliorganisatsiooni kehtestatud menetlustel, ning

e)       tagada, et nende vastavad tollinõuded ja tolliga seonduvad nõuded ja protseduurid vastavad kogu aeg kaubandusringkondade õigustatud vajadustele, järgivad head tava ning piiravad kaubandust võimalikult vähe.

ARTIKKEL 69

Tasud

1.       Lepinguosalised kaotavad haldustasud, mille toime on samaväärne impordi- ja eksporditollimaksudele.

2.       Lepinguosalise tolliasutuste kehtestatud tasude puhul, olenemata nende laadist, sealhulgas impordile ja ekspordile või nendega seoses kehtestatud tasude puhul, mida võetakse juhul, kui selliseid ülesandeid täidetakse tolliasutuste nimel, ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatüki „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs” asjaomaste sätete kohaldamist, kehtib järgmine:

a)       tasu võib võtta üksnes teenuste eest, mida osutatakse deklarandi taotluse alusel väljaspool tollieeskirjadega kindlaksmääratud tööaega, -kohta ja -tingimusi, ning formaalsuste eest, mis on seotud selliste teenustega ja mida nõutakse sellise impordi või ekspordi puhul;

b)      tasud ei ületa osutatava teenuse maksumust;

c)       tasusid ei arvutata väärtuse alusel;

d)      teave tasude kohta avaldatakse ametlikult määratud kanali kaudu ning võimaluse korral ametlikul veebisaidil. Teave sisaldab osutatava teenuse eest võetava tasu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavaid tasusid ning makse tegemise aega ja viisi, ning

e)       uusi või muudetud tasusid ei kehtestata enne, kui teave nende kohta on avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks.

ARTIKKEL 70

Tolliväärtuse määramine

1.       Lepinguosalistevahelises kaubanduses kaupade tolliväärtuse määramisel lähtutakse WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingust ja selle muudatustest. WTO asutamislepingu need sätted inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks. Minimaalseid tolliväärtusi ei kasutata.

2.       Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

ARTIKKEL 71

Tollikoostöö

Lepinguosalised süvendavad tollikoostööd, et tagada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamine ja seeläbi kaubandust veelgi hõlbustada, tagades tõhusa kontrolli ja turvalisuse ning pettuste ennetamise. Vajaduse korral kasutavad lepinguosalised Euroopa Komisjoni väljatöötatud tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprint).

Käesoleva peatüki sätete täitmisel lepinguosalised muu hulgas:

a)       vahetavad teavet tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b)      töötavad välja ühisalgatusi, mis on seotud impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduuridega, ning teevad koostööd ettevõtlusringkondadele osutatava teenuse tõhususe tagamisel;

c)       teevad koostööd tolli- ja muude kaubandusprotseduuride automatiseerimisel;

d)      vajaduse korral vahetavad teavet ja andmeid, säilitades andmete konfidentsiaalsuse ning täites isikuandmete kaitset käsitlevaid norme ja õigusakte;

e)       teevad koostööd piiriülese salakaubanduse, sealhulgas tubakatoodete piiriülese salakaubanduse ennetamiseks ning sellise salakaubanduse vastu võitlemiseks;

f)       vahetavad teavet ja peavad konsultatsioone, et võimaluse korral töötada välja ühised seisukohad tolli valdkonnas, mida kaitstakse rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon, ÜRO, ÜRO kaubanduse ja arengu konverents ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjon;

g)      teevad koostööd tehnilise abi kavandamisel ja osutamisel eelkõige tolli ja kaubanduse soodustamise reformide toetamiseks kooskõlas käesoleva lepingu asjaomaste sätetega;

h)      vahetavad head tava eelkõige võltsitud toodetega seotud tollioperatsioonide kohta, eriti aga riskipõhise tollikontrolli süsteemide ja intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise kohta;

i)       edendavad oma piirikontrolliasutuste tegevuse koordineerimist, et lihtsustada piiriületamist ja tõhustada kontrolli, võttes võimaluse ja vajaduse korral arvesse ka ühist piirikontrolli, ning

j)       asjakohastel ja vajalikel juhtudel kehtestavad kaubanduspartnerluse programmide ja tollikontrolli, sealhulgas kaubandussoodustusmeetmete vastastikuse tunnustamise.

ARTIKKEL 72

Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

Lepinguosalised osutavad tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu II protokollile, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes, ilma et see mõjutaks muid käesolevas lepingus, eriti selle artiklis 71 ettenähtud koostöövorme.

ARTIKKEL 73

Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

Lepinguosalised teevad koostööd kaubanduse hõlbustamiseks ja tollireformide rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

ARTIKKEL 74

Tolli allkomitee

1.       Käesolevaga asutatakse tolli allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

2.       Allkomitee ülesannete hulka kuulub korrapärane konsulteerimine ja järelevalve käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle, sealhulgas, kuid mitte ainult, tollikoostöö, piiriülese tollikoostöö ja juhtimise, tehnilise abi, päritolureeglite, kaubanduse hõlbustamise ning tollivaldkonnas vastastikuse haldusabi andmise küsimused.

3.       Tolli allkomitee muu hulgas:

a)       jälgib käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu I ja II protokolli nõuetekohast täitmist;

b)      võtab vastu käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu I ja II protokolli rakendamise praktilise korralduse, meetmed ja otsused, sealhulgas teabe ja andmete vahetamise, tollikontrolli ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise ning vastastikku soodustuste võimaldamise küsimustes;

c)       vahetab arvamusi mis tahes ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas edasiste meetmete ning nende rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalike vahendite küsimustes;

d)      vajadusel esitab soovitusi ning

e)       võtab vastu oma kodukorra.

ARTIKKEL 75

Tollialaste õigusaktide ühtlustamine

Õigusaktid ühtlustatakse järk-järgult liidu tollialaste õigusaktidega ja teatavate rahvusvaheliste õigusnormidega vastavalt käesoleva lepingu XIII lisale.

6. PEATÜKK

ETTEVÕTETE ASUTAMINE, TEENUSKAUBANDUS JA E-KAUBANDUS

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 76

Eesmärk, reguleerimis- ja kohaldamisala

1.       Kinnitades veel kord oma WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida ettevõtete asutamine ja teenuskaubandus ning teha koostööd e-kaubanduse valdkonnas.

2.       Riigihangete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 8. peatükki „Riigihanked” ning ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seaks riigihangete suhtes kohustusi.

3.       Subsiidiumide suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 10. peatükki „Konkurents” ning lepinguosaliste antud subsiidiumide suhtes käesolevat peatükki ei kohaldata.

4.       Kooskõlas käesoleva peatükiga säilitab kumbki lepinguosaline õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine.

5.       Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmetele.

6.       Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida emb-kumb lepinguosaline saab käesolevas peatükis ja käesoleva lepingu XIV ja XV lisas sätestatud erikohustuse tingimuste kohaselt[3].

ARTIKKEL 77

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)       „meede” – lepinguosalise võetav meede kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

b)      „lepinguosalise poolt võetud või säilitatud meetmed” – meetmed, mille võtjaks on:

i)       keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ning

ii)      valitsusvälised organid keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste või riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;

c)       „lepinguosalise füüsiline isik” – ELi liikmesriigi või Gruusia kodanik vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele;

d)      "juriidiline isik" – rakendatava seaduse järgi nõuetekohaselt asutatud või muul viisil korraldatud mis tahes juriidiline üksus kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks, kas era- või riigi omanduses, kaasa arvatud mis tahes aktsiaselts, trust, täisühing, ühisettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja või ühistu;

e)       „lepinguosalise juriidiline isik” on punktis d määratletud juriidiline isik, kes on asutatud kas liikmesriigi või Gruusia õigusaktide alusel ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil[4] või Gruusia territooriumil.

Kui sellel juriidilisel isikul on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Gruusia territooriumil vaid registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, käsitatakse teda vastavalt liidu või Gruusia äriühinguna vaid juhul, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt kas liidu või Gruusia majandusega.

Olenemata eelmisest lõigust kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid väljaspool ELi või Gruusiat asutatud laevandusettevõtjate suhtes, mida kontrollivad vastavalt ELi mõne liikmesriigi või Gruusia kodanikud, juhul kui nende laevad on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega registreeritud vastavalt kas liikmesriigis või Gruusias ning nad sõidavad liikmesriigi või Gruusia lipu all;

f)       lepinguosalise juriidilise isiku „tütarettevõte” – juriidiline isik, kelle omanik on lepinguosalise juriidilise isik või kes kuulub lepinguosalise juriidilise isiku tegeliku kontrolli alla[5];

g)      juriidilise isiku „filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtimisstruktuur ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased küll teavad, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ent ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

h)      „ettevõtete asutamine” –

i)       liidu või Gruusia juriidiliste isikute puhul õigus alustada ja jätkata majandustegevust juriidilise isiku loomise, sealhulgas omandamise kaudu ja/või luua filiaal või esindus vastavalt kas Gruusia või liidu territooriumil;

ii)      füüsiliste isikute puhul liidu ja Gruusia füüsiliste isikute õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ettevõtteid, eelkõige ettevõtteid, mille tegevust nad tegelikult kontrollivad;

i)       „majandustegevus” – tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus, mis ei hõlma tegevust valitsuse ülesannete täitmisel;

j)       tegevus – majandustegevusega tegelemine;

k)      „teenused” – kõikide teenindussektorite kõik teenused, välja arvatud teenused, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel;

l)       „teenused ja muu tegevus, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel” – teenused ja tegevus, mida ei pakuta ärilistel alustel ega konkureerides ühe või mitme ettevõtjaga;

m)     „piiriülene teenuste osutamine” – teenuse osutamine:

i)       lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile (1. viis) või

ii)      lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale (2. viis);

n)      lepinguosalise „teenusepakkuja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või kavatseb pakkuda teenust;

o)      „ettevõtja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtte asutamise kaudu.

2. JAGU

ETTEVÕTETE ASUTAMINE

ARTIKKEL 78

Reguleerimisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatavate või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtete asutamist mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:

a)       tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine[6];

b)      relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine;

c)       audiovisuaalteenused;

d)      riigisisene merekabotaaž[7] ning

e)       riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused[8] ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i)       õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii)      õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii)     arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused;

iv)     lendude maapealne teenindus;

v)      lennujaamateenused.

ARTIKKEL 79

Võrdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiim

1.       Võttes arvese käesoleva lepingu XIV-E lisas loetletud piiranguid, pakub Gruusia alates käesoleva lepingu jõustumisest:

a)       liidu juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

b)      Gruusias asutatud liidu juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste tegevuse suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam[9].

2.       Võttes arvesse XIV-A lisas loetletud piiranguid, pakub liit alates käesoleva lepingu jõustumisest:

a)       Gruusia juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

b)      liidus asutatud Gruusia juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste tegevuse suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam[10].

3.       Lepinguosalised, võttes arvesse käesoleva lepingu u XIV-A ja XIV-E lisas loetletud ning käesolevas lepingus ettenähtud piiranguid, ei võta vastu uusi eeskirju ega meetmeid, millega nende territooriumil takistatakse liidu või Gruusia juriidiliste isikute asutamist või asutatud juriidiliste isikute tegutsemist, võrreldes oma juriidiliste isikutega.

ARTIKKEL 80

Läbivaatamine

1.       Ettevõtete asutamise tingimuste järkjärgulist liberaliseerimist silmas pidades vaatavad lepinguosalised kooskõlas nende rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega korrapäraselt läbi käesoleva jao ja käesoleva lepingu artiklis 79 osutatud reservatsioonide loetelu.

2.       Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus hindavad lepinguosalised ettevõtete asutamisel esinenud takistusi. Vajaduse korral leiavad lepinguosalised sobiva viisi nende takistuste kõrvaldamiseks muu hulgas läbirääkimiste teel, et tugevdada käesoleva peatüki sätteid ning lisada neile investeeringute kaitse üldpõhimõtted ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord.

ARTIKKEL 81

Muud lepingud

Käesoleva peatüki sätted ei piira lepinguosaliste investorite õigusi, mis nähakse ette investeeringuid käsitlevate kehtivate või tulevaste rahvusvaheliste lepingutega, milles osalevad mõni liidu liikmesriik ja Gruusia.

ARTIKKEL 82

Filiaalide ja esinduste kohtlemise norm

1.       Käesoleva lepingu artikkel 79 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma territooriumil erieeskirju teise lepinguosalise juriidiliste isikute selliste filiaalide ja esinduste asutamise ja tegutsemise suhtes, mis ei ole registreeritud esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumil, kui see on vajalik õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu selliste filiaalide ja esinduste ning sellel territooriumil registreeritud juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste vahel, või finantsteenuste puhul juhul, kui seda tingivad usaldatavuskaalutlused.

2.       Erinevused kohtlemises piirduvad üksnes nendega, mis on hädavajalikud selliste õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu või finantsteenuste puhul usaldatavuskaalutlustest tingituna.

3. JAGU

PIIRIÜLENE TEENUSTE OSUTAMINE

ARTIKKEL 83

Reguleerimisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest teenuste osutamist kõikides teenustesektorites, välja arvatud:

a)       audiovisuaalteenused;

b)      riigisisene merekabotaaž[11] ning

c)       riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused[12] ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i)       õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii)      õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii)     arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused;

iv)     lendude maapealne teenindus;

v)      lennujaamateenused.

ARTIKKEL 84

Turulepääs

1.       Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste pakkumise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas loetletud erikohustustega.

2.       Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustusi, on meetmed, mida lepinguosaline kas piirkondlikus ulatuses või kogu oma territooriumil ei tohi säilitada ega kehtestada, kui käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas ei ole märgitud teisiti, määratletud järgmiselt:

a)       piirangud teenusepakkujate hulgale kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainupakkujate või majandusvajaduste testi nõuete näol;

b)      piirangud teenustealaste tehingute või vara koguväärtusele arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol ning

c)       teenuste osutamise tegevuse või üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena.

ARTIKKEL 85

Võrdne kohtlemine

1.       Sektorites, mille puhul käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisaga on ette nähtud turulepääsuga seotud kohustused, ning arvestades kõnealuses lisas sätestatud tingimusi ja norme, kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste pakkumist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenusepakkujaid.

2.       Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenusepakkujatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenusepakkujatele.

3.       Vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenustele või teenusepakkujatele soodsamaks kui teise lepinguosalise samasugustele teenustele või teenusepakkujatele.

4.       Käesoleva artikli põhjal võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenusepakkujate välismaisusest.

ARTIKKEL 86

Kohustuste loetelud

Sektorid, mida lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenusepakkujate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas esitatud kohustuste loeteludes.

ARTIKKEL 87

Läbivaatamine

Et piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel järk-järgult liberaliseerida, vaatab vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee käesoleva lepingu artiklis 86 osutatud kohustuste loetelu korrapäraselt läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse käesoleva lepingu artiklites 103, 113, 122 ja 126 osutatud järkjärgulise ühtlustamise käiku ja seda, kuidas see aitab kõrvaldada takistusi, mis häirivad piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel.

4. JAGU

FÜÜSILISTE ISIKUTE AJUTINE KOHALOLEK ÄRILISEL EESMÄRGIL

ARTIKKEL 88

Reguleerimisala ja mõisted

1.       Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis seonduvad juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide, müügiesindajate, lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide lühiajaliselt nende territooriumile sisenemise ja seal ajutise viibimisega kooskõlas käesoleva lepingu artikli 76 lõikega 5.

2.       Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)       „juhtivtöötajad” – ühe lepinguosalise juriidilise isiku (välja arvatud mittetulundusühingu)[13] heaks töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja selle nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest. Juhtivtöötajad on muu hulgas „ärivisiidil olevad isikud”, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja „äriühingusiseselt üleviidavate isikute” eest;

i)       „ärivisiidil olevad isikud” (seoses ettevõtete asutamisega) – kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest. Nad paku ega osuta teenuseid ega osale majandustegevuses muul viisil, kui ainult seoses ettevõtte asutamisega. Nad ei saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast;

ii)      „äriühingusiseselt üleviidavad isikud” – füüsilised isikud, kes on olnud juriidilise isiku töötajad või osanikud vähemalt ühe aasta ja kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse või juriidilisse isikusse, kes võib olla selle juriidilise isiku tütarettevõte, filiaal või emaettevõte. Asjaomane füüsiline isik peab kuuluma ühte allpool loetletud kategooriasse:

1)      „tegevjuhid” – juriidilises isikus juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult suunavad ettevõtte juhtimist ja kelle tegevust jälgib või juhib peamiselt äriühingu juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ; siia hulka kuuluvad vähemalt:

–        asutatud ettevõtet või selle osakonda või allüksust juhtivad isikud;

–        teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle järelevalvet ja kontrolli teostavad isikud ning

–        isikud, kellel on õigus töötajaid tööle võtta ja töölt vabastada või anda soovitusi nende töölevõtmiseks, vabastamiseks või muudeks personalijuhtimise meetmeteks.

2)      „spetsialistid – juriidilises isikus töötavad isikud, kellel on asutatud ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete, -protsesside ja -korralduse või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks asutatud ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, sealhulgas kuulumine töötajate hulka, kelle erialal tegutsemiseks on nõutav luba;

b)      „kõrgharidusega praktikandid” – füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku või tema filiaali töötajad vähemalt ühe aasta, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse karjäärivõimaluste edendamiseks või äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõppe saamiseks ajutiselt üle sama juriidilise isiku ettevõttesse, mis asub teise lepinguosalise territooriumil[14];

c)       „müügiesindajad”[15] – füüsilised isikud, kes esindavad ühe lepinguosalise teenuse- või kaubapakkujat ning soovivad siseneda teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida, et pidada kõnealuse teenuse- või kaubapakkuja nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste või kaupade müümise lepinguid. Nad ei müü otse üldsusele ega saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast ning nad ei ole komisjonimüügiagendid;

d)      „lepingulised teenusepakkujad” – füüsilised isikud, kes töötavad lepinguosalise sellise juriidilise isiku heaks, kes ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuv agentuur ega tegutse sellise agentuuri vahendusel, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ning kes on sõlminud heauskse lepingu teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut;

e)       „sõltumatud spetsialistid” – füüsilised isikud, kes tegelevad teenuste pakkumisega ja on lepinguosalise territooriumil registreeritud kui füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ja kes on sõlminud heauskse lepingu (välja arvatud personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuva agentuuri kaudu) teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut;

f)       „kvalifikatsioon” – diplomid, tunnistused ja muud (kvalifikatsiooni tõendavad) dokumendid, mis on välja antud mõne õigus- või haldusnormides selleks ette nähtud asutuse poolt ning tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist.

ARTIKKEL 89

Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid

1.       Kui käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas ning IV-C ja XIV-G lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise ettevõtjatel võtta oma ettevõtetesse tööle selle teise lepinguosalise füüsilisi isikuid, tingimusel, et need töötajad on juhtivtöötajad või kõrgharidusega praktikandid käesoleva lepingu artiklis 88 määratletud tähenduses. Juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide ajutiselt riiki sisenemise ja seal ajutiselt viibimise kestus on äriühingusiseselt üleviidavate isikute puhul kuni kolm aastat, ettevõtet asutavate ärivisiidil olevate isikute puhul kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul ning kõrgharidusega praktikantide puhul kuni üks aasta.

2.       Kui käesoleva lepingu XIV-C ja XIV-G lisas ei ole sätestatud teisiti, ei tohi lepinguosaline sektorites, kus on käesoleva peatüki 2. jao kohaselt võetud kohustusi, säilitada ega kehtestada piirkondlikke ega kogu territooriumit hõlmavaid meetmeid, mis piiravad füüsiliste isikute üldarvu, keda ettevõtja võib juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidena tööle võtta, väljendatuna konkreetses sektoris kinnitatud arvuliste kvootidena või majandusvajaduste testi nõudena, ega diskrimineerivaid piiranguid.

ARTIKKEL 90

Müügiesindajad

Kui käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas ning XIV-B ja XIV-F lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” või 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise müügiesindajatel riiki siseneda ja ajutiselt seal viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.

ARTIKKEL 91

Lepingulised teenusepakkujad

1.       Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad nendest kohustustest, mille nad on võtnud vastavalt teenuskaubanduse üldlepingule (edaspidi „GATS” seoses lepinguliste teenusepakkujate riiki sisenemisega ja ajutise riigis viibimisega. Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise lepingulistel teenusepakkujatel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XIV-D ja XIV-H lisale.

2.       Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a)       füüsilised isikud peavad tegelema teenuse pakkumisega ajutiselt, olles juriidilise isiku teenistuses, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;

b)      teise lepinguosalise territooriumile sisenevad füüsilised isikud peavad olema olnud teenuseid pakkuva juriidilise isiku teenistuses vähemalt teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta jooksul. Lisaks peab füüsilistel isikutel olema teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus[16] teenuslepinguga hõlmatud sektoris;

c)       teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i)       kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi[17], ning

ii)      kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;

d)      füüsiline isik ei tohi teise lepinguosalise territooriumil viibimise ajal saada teenuste osutamise eest muud tasu kui see töötasu, mida maksab juriidiline isik füüsilise isiku tööandjana;

e)       füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;

f)       käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse;

g)      teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi ületada lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikku arvu, mis võib olla määratletud selle lepinguosalise õigusnormide ja -nõuetega, kus teenust pakutakse.

ARTIKKEL 92

Sõltumatud spetsialistid

1.       Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XIV-D ja XIV-H lisale.

2.       Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a)       füüsilised isikud peavad pakkuma teenust ajutiselt ja teise lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui kaheteistkümneks kuuks;

b)      füüsilistel isikutel peab teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga olema vähemalt kuueaastane erialane töökogemus lepinguga hõlmatud sektoris;

c)       teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i)       kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi,[18] ning

ii)      kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;

d)      füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;

e)       käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse.

5. JAGU

ÕIGUSRAAMISTIK

1. ALLJAGU

SISERIIKLIKUD ÕIGUSNORMID

ARTIKKEL 93

Reguleerimisala ja mõisted

1.       Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse lepinguosaliste litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste suhtes, mis mõjutavad:

a)       teenuste piiriülest osutamist;

b)      käesoleva lepingu artikli 77 lõikes 9 määratletud ettevõtete asutamist juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt nende territooriumil ja

c)       käesoleva lepingu artikli 88 lõike 2 punktides a–e määratletud kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute ajutist viibimist nende territooriumil.

2.       Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse piiriülese teenuste pakkumise suhtes üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud erikohustusi, ja nende erikohustuste kehtimise ulatuses kooskõlas käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisaga. Juhtmõtteid ei kohaldata ettevõtete asutamise suhtes neis sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas loetletud piirangud. Juhtmõtteid ei kohaldata füüsiliste isikute ajutise riigis viibimise suhtes niivõrd, kuivõrd asjaomase sektori suhtes kehtivad käesoleva lepingu XIV-C, XIV-D, XIV-G ja XIV-H lisas loetletud piirangud.

3.       Juhtmõtteid ei kohaldata meetmete puhul niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast käesoleva lepingu asjakohastest lisadest tulenevaid piiranguid.

4.       Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)       „litsentsimisnõuded” – kvalifikatsiooninõuete hulka mittekuuluvad sisulised nõuded, millele füüsiline või juriidiline isik peab vastama, et saada luba lõike 1 punktides a–c kindlaks määratud tegevuse teostamiseks, sellist luba muuta või saavutada sellise loa pikendamine;

b)      „litsentsimismenetlus” – haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma lõike 1 punktides a–c määratletud tegevuse teostamise loa, sellise loa muutmise või pikendamise taotlemisel, et tõendada litsentsimisnõuete täitmist;

c)       „kvalifikatsiooninõuded” – sisulised pädevusnõuded, millele vastavust teenuse pakkumise luba taotlev füüsiline isik peab tõendama;

d)      „kvalifikatsioonimenetlused” – haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma teenuse pakkumise loa saamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõuete täitmise tõendamisel,

e)       „pädev asutus” – kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsusasutus ja -organ või kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutuse või -organi poolt delegeeritud ülesandeid täitev valitsusväline organ, kes annab loa pakkuda teenust muu hulgas asutatud ettevõtte kaudu või asutada ettevõte, mille majandustegevus seisneb muus kui teenuse pakkumises.

ARTIKKEL 94

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonitingimused

1.       Lepinguosalised tagavad, et litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -korraga seotud meetmed vastavad kriteeriumidele, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.

2.       Lõikes 1 osutatud kriteeriumid peavad olema:

a)       proportsionaalsed avaliku poliitika eesmärkide suhtes;

b)      selged ja ühemõttelised;

c)       objektiivsed;

d)      eelnevalt kindlaks määratud;

e)       eelnevalt avalikustatud

f)       läbipaistvad ja kättesaadavad.

3.       Tegevusluba või litsents antakse niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et tegevusloa või litsentsi saamise tingimused on täidetud.

4.       Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, mis kahju kannatanud ettevõtja või teenusepakkuja taotluse korral võimaldavad viivitama läbi vaadata ettevõtlust, piiriülest teenuste pakkumist või füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil viibimist mõjutavad haldusotsused ja vajaduse korral võtta asjakohaseid heastamismeetmeid. Kui kõnealused menetlused sõltuvad asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tegemine, tagavad lepinguosalised, et menetlused kindlustaksid tõepoolest objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.

5.       Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldavad lepinguosalised valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

6.       Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad lepinguosalised kooskõlas käesoleva artikliga võtta arvesse avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamise kaalutlusi.

ARTIKKEL 95

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused

1.       Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema selged, eelnevalt avalikustatud ning tagama taotlejatele, et nende taotlust käsitletakse objektiivselt ja erapooletult.

2.       Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema võimalikult lihtsad ning ei tohi muuta teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükata seda edasi. Taotlejalt seoses taotluse esitamisega nõutav litsentsimistasu[19] peaks olema põhjendatud ja proportsionaalne tegevusloa andmise menetluse kuludega.

3.       Lepinguosalised tagavad, et pädeva asutuse litsentsimis- ja loaandmismenetlused ja otsused on kõigi taotlejate suhtes erapooletud. Pädev asutus peaks oma otsuse tegemisel olema sõltumatu ega tohiks olla vastutav sellise teenuse pakkuja ees, mille pakkumiseks on tarvis litsentsi või luba.

4.       Juhtudel, kui taotlusi võetakse vastu vaid kindlal ajavahemikul, jäetakse taotlejaile taotluse esitamiseks mõistliku pikkusega tähtaeg. Pädev asutus alustab taotluste läbivaatamist ilma põhjendamatu viivituseta. Võimaluse korral tuleks elektroonselt esitatud taotluste ja paberil esitatud taotluste suhtes kohaldada samu autentsustingimusi.

5.       Lepinguosalised tagavad, et taotlus vaadatakse läbi ja selle kohta tehakse lõplik otsus mõistliku aja jooksul pärast kogu taotluse kättesaamist. Lepinguosalised püüavad kehtestada tüüpilise ajakava taotluse läbivaatamiseks.

6.       Kui pädev asutus leiab, et taotlus ei ole täielik, teatab ta võimalust mööda ja mõistliku tähtaja jooksul pärast taotluse saamist taotlejale, millist teavet tuleb veel esitada selleks, et taotluse saaks tunnistada täielikuks, ja annab võimaluse puudused kõrvaldada.

7.       Võimaluse korral tuleks originaaldokumendi asemel võtta vastu dokumendi tõestatud koopia.

8.       Kui pädev asutus ei rahulda taotlust, teavitatakse taotlejat kirjalikult ja ilma põhjendamatu viivituseta. Põhimõtteliselt tehakse taotlejale tema taotluse alusel teatavaks ka taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.

9.       Lepinguosalised tagavad, et antud litsents või luba jõustub põhjendamatu viivituseta vastavalt selles sätestatud tingimustele.

2. ALLJAGU

ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED

ARTIKKEL 96

Vastastikune tunnustamine

1.       Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et teenust osutavad füüsilised isikud täidaksid asjaomasel territooriumil vastavas sektoris teenusepakkujatele kehtestatud kvalifikatsiooni- ja/või töökogemuse nõuded.

2.       Lepinguosalised õhutavad oma territooriumil asuvaid asjaomaseid kutseühinguid esitama vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele ühiselt välja töötatud soovitusi vastastikuse tunnustamise kohta, et investorid ja teenusepakkujad saaksid osaliselt või täielikult täita kriteeriume, mida lepinguosaline kohaldab ettevõtjate ja teenusepakkujate ning eelkõige professionaalsete teenuste pakkujate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes.

3.       Pärast lõikes 2 osutatud soovituse saamist vaatab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas see on kooskõlas käesoleva lepinguga, ning hindab selles esitatud teabe alusel järgmist:

a)       mil määral kattuvad omavahel normid ja kriteeriumid, mida lepinguosalised kohaldavad ettevõtjate ja teenuseosutajate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes, ja

b)      vastastikuse tunnustamise lepingu oodatavat majanduslikku väärtust.

4.       Kui need nõuded on täidetud, määrab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kindlaks läbirääkimiste pidamise korra ja seejärel alustavad lepinguosalised oma pädevate ametiasutuste kaudu läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks.

5.       Kõnealune leping peab olema kooskõlas WTO asutamislepingu ning eelkõige GATSi VII artikliga.

ARTIKKEL 97

Läbipaistvus ja konfidentsiaalse teabe avalikustamine

1.       Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise taotlusele saada konkreetset teavet tema üldkohaldatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teenusepakkujatele. Lepinguosalised teatavad üksteis oma teabekeskustest kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumiskuupäeva. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks.

2.       Käesolev leping ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset või oleks muul viisil vastuolus üldsuse huvidega või mis kahjustaks teatavate riigi- või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.

3. ALLJAGU

ARVUTITEENUSED

ARTIKKEL 98

Arvutiteenuste käsituslepe

1.       Niivõrd kui arvutiteenuste kaubandus 2. jao „Ettevõtete asutamine”, 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jao „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kohaselt liberaliseeritakse, järgivad lepinguosalised käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4.

2.       Arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste kirjeldamiseks kasutatav ÜRO kood CPC[20] 84 hõlmab kõikide arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste osutamise põhifunktsioone:

a)       arvutiprogrammid (juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks) ning nende väljatöötamine ja rakendamine;

b)      andmete töötlemine ja salvestamine ning

c)       nendega seotud teenuseid, nagu konsultatsiooni- ja koolitusteenused klientide töötajatele.

Tehnoloogia arengu tulemusena pakutakse neid teenuseid üha enam omavahel seotud teenuste kogumi või paketina, mis võivad sisaldada mõningaid või kõiki nimetatud põhifunktsioone. Näiteks sellised teenused, nagu veebi- ja domeenimajutus, andmekogumisteenused ja arvutusvõrgu teenused on arvutiteenuste põhifunktsioonide kogumid.

3.       Arvutiteenused ja nendega seotud teenused, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti kaudu, on kõik teenused, mille sisuks on:

a)       arvutite ja arvutisüsteemidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või haldamine,

b)      arvutiprogrammid ehk juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, ning arvutiprogrammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, vigade kõrvaldamine, ajakohastamine, kohandamine, hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, haldamine ja arvutiprogrammide kasutamine, ning

c)       andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused, kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused ning arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.

4.       Arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid (nt pangateenuseid) elektroonsete ja muude vahenditega. On siiski oluline erinevus teenuse võimaldamise (nt veebimajutus või rakendusmajutus) ning elektroonselt pakutava sisu- või tuumikteenuse vahel (nt pangandus). Sellistel juhtudel ei kuulu sisu- või tuumikteenus CPC 84 alla.

4. ALLJAGU

POSTI- JA KULLERITEENUSED

ARTIKKEL 99

Reguleerimisala ja mõisted

1.       Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide posti- ja kulleriteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.       Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)       „litsents” – luba, mille reguleeriv asutus annab konkreetsele teenusepakkujale ning mis on nõutav enne konkreetse teenuse pakkumise alustamist;

b)      „universaalteenus” – lepinguosalise territooriumi igas punktis pidevalt osutatav kindlaksmääratud kvaliteedi ja kõikidele kasutajatele taskukohase hinnaga postiteenus.

ARTIKKEL 100

Universaalteenus

Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada. Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastastena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.

ARTIKKEL 101

Litsentsid

1.       Litsentsi võib nõuda üksnes seoses universaalteenusena käsitatavate teenuste osutamisega.

2.       Kui litsents on nõutav, tuleb teha avalikult kättesaadavaks järgmine teave:

a)       kõik litsentsimiskriteeriumid ning ajavahemik, mis tavaliselt on vajalik otsuse tegemiseks litsentsitaotluse kohta, ja

b)      litsentsitingimused.

3.       Litsentsi andmisest keeldumise põhjus teatatakse taotlejale tema taotluse korral kirjalikult ja lepinguosalised kehtestavad sõltumatu asutuse kaudu apellatsioonimenetluse algatamise korra. See menetlus peab olema läbipaistev, põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ega tohi kedagi diskrimineerida.

ARTIKKEL 102

Reguleeriva asutuse sõltumatus

Reguleeriv asutus peab olema posti- ja kulleriteenuste pakkujast õiguslikult lahus ning ei tohi olla tema ees vastutav. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

ARTIKKEL 103

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-C lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.

5. ALLJAGU

ELEKTROONSED SIDEVÕRGUD JA -TEENUSED

ARTIKKEL 104

Reguleerimisala ja mõisted

1.       Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide elektroonsete sideteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.       Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)       „elektroonsed sideteenused” – teenused, mille sisuks või peamiseks sisuks on signaalide saatmine elektroonsete sidevõrkude kaudu, sealhulgas telekommunikatsiooni- ja edastusteenuste osutamine ringhäälinguvõrgus. Selliste teenuste hulka ei kuulu teenused, mis sisaldab või mille kaudu teostatakse toimetusvastutust elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste abil edastatava sisu suhtes;

b)      „üldkasutatav sidevõrk” – elektroonne sidevõrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt üldkasutatavate elektroonsete sideteenuste osutamiseks;

c)       „elektroonne sidevõrk” – ülekandesüsteemid ning vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, mis võimaldavad edastada signaale traadi, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhulgas satelliitvõrke, paik- (ahel- ja pakettkommuteeritud, k.a internet) ja liikuva maaside võrku, elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälingu- ning kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;

d)      „reguleeriv asutus” – elektroonse side sektori organ või organid, kelle ülesanne on käesolevas alljaos nimetatud elektroonse side reguleerimine;

e)       „märkimisväärse turujõuga” ettevõtjana käsitatakse teenusepakkujat, kellel on kas üksi või teiste ettevõtjatega ühiselt turgu valitseva seisundiga samaväärne seisund, s.t olukord, kus tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka tarbijatest;

f)       „vastastikune sidumine” – ühe ja sama või eri teenusepakkujate kasutatavate üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude füüsiline ja loogiline ühendamine, mis võimaldab ühe teenusepakkuja tarbijatel suhelda sama või muu teenusepakkuja tarbijatega või kasutada teise teenusepakkuja osutatavaid teenuseid. Teenuseid võivad osutada asjaomased isikud või muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule. Vastastikuse sidumise teel võimaldavad üldkasutatava võrgu käitajad üksteisele juurdepääsu;

g)      „universaalteenus” – kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis peab olema kasutajatele taskukohase hinnaga kättesaadav lepinguosalise territooriumi igas geograafilises punktis; selle ulatuse ja rakendamise üle otsustab lepinguosaline;

h)      „juurdepääs” – elektroonsete sideteenuste pakkumiseks vajalike vahendite ja/või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele ettevõtjatele kindlaksmääratud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte. See hõlmab muu hulgas juurdepääsu võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ja teenustele); juurdepääsu füüsilisele taristule, sealhulgas hoonetele, kanalitele ja mastidele; juurdepääsu vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele; juurdepääsu numbrite transleerimisele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele; juurdepääsu paik- ja mobiiltelefonivõrkudele, eelkõige rändluseks; juurdepääsu digitaaltelevisiooniteenusteks vajalikele tingimusjuurdepääsusüsteemidele; juurdepääsu virtuaalvõrguteenustele;

i)       „lõppkasutaja” – kasutaja, kes ei paku üldkasutatavaid sidevõrke ega üldkasutatavaid elektroonseid sideteenuseid;

k)      „kliendiliin” – füüsiline ahel, mis ühendab sidevõrgu lõpp-punkti, mis asub abonendi ruumides, peajaotajaga või samaväärse vahendiga üldkasutatavas paikses sidevõrgus.

ARTIKKEL 105

Reguleeriv asutus

1.       Lepinguosalised tagavad, et elektroonseid sideteenuseid reguleerivad asutused on elektroonse sideteenuse pakkujatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud. Lepinguosaline, kes säilitab omandiõiguse või kontrolli elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate teenusepakkujate üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldamise omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

2.       Lepinguosalised tagavad, et reguleerival asutusel on sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.

3.       Lepinguosalised tagavad, et reguleerivate asutuste otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes erapooletud ja läbipaistvad.

4.       Reguleerival asutusel on õigus analüüsida asjaomaseid toote- ja teenuseturgusid, mille suhtes rakendatakse eelnevat reguleerimist. Kui reguleerival asutusel tuleb vastavalt käesoleva lepingu artiklile 107 otsustada, kas kehtestada, säilitada, muuta või tühistada kohustusi, teeb ta turu-uuringu põhjal kindlaks, kas asjaomasel turul valitseb vaba konkurents.

5.       Kui reguleeriv asutus teeb kindlaks, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, selgitab ta välja ja määrab kindlaks teenusepakkujad, kellel on sellel turul märkimisväärne turuvõim, ja vastavalt vajadusele kehtestab, säilitab või muudab käesoleva lepingu artiklis 107 nimetatud regulatiivseid kohustusi. Kui reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et turul valitseb tõhus konkurents, ei kehtesta ega säilita ta käesoleva lepingu artiklis 107 osutatud regulatiivseid kohustusi.

6.       Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, on õigus kaevata see otsus edasi edasikaebusi käsitlevale organile, kes on asjaomastest otsusepooltest sõltumatu. Lepinguosalised tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse. Kuni sellise edasikaebuse lahendamiseni kehtib reguleeriva asutuse otsus, kui edasikaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.

7.       Lepinguosalised tagavad, et kui reguleerivad asutused kavatsevad võtta käesoleva alljao sätetega seotud meetmeid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annavad nad huvitatud isikutele võimaluse mõistliku aja jooksul esitada märkusi kavandatava meetme kohta. Reguleerivad asutused avaldavad konsulteerimise korra. Konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalne teave, tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

8.       Lepinguosalised tagavad, et elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvad teenusepakkujad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida reguleerivad asutused vajavad, et tagada käesoleva alljao sätete või käesoleva alljao kohaselt tehtud otsuste täitmine. Need teenusepakkujad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne. Reguleeriv asutus peab teabetaotluse esitamist põhjendama.

ARTIKKEL 106

Elektroonsete sideteenuste osutamise luba

1.       Lepinguosalised tagavad, et võimalust mööda piisaks teenuste osutamise loa saamiseks pelgast teatamisest.

2.       Lepinguosalised tagavad, et kui on vaja korraldada numbrite ja sageduste jaotamist, võib kehtestada litsentsinõude. Litsentsimise tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.       Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui nõutakse litsentsi:

a)       tehakse üldsusele kättesaadavaks kõik litsentsimiskriteeriumid ning mõistlik ajavahemik, mida tavaliselt on vaja litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks;

b)      tehakse litsentsi andmisest keeldumise põhjus taotleja taotluse korral talle kirjalikult teatavaks;

c)       on litsentsi taotlejal võimalik esitada regressinõue edasikaebusi käsitlevale organile, kui litsentsi andmisest on põhjendamatult keeldutud,

d)      ei ületa lepinguosalise nõutavad litsentsitasud[21] kehtivate litsentside haldamise, kontrollimise ja täitmise järelevalvega seotud tavapäraseid halduskulusid. Käesolevas lõikes sätestatud nõudeid ei kohaldata raadiospektri kasutamise ja numeratsiooniressursside eest kehtestatud litsentsitasude suhtes.

ARTIKKEL 107

Juurdepääs ja vastastikune sidumine

1.       Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, kellel on lubatud pakkuda elektroonseid sideteenuseid, on õigus ja kohustus pidada juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi teiste üldkasutatavaid elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate teenusepakkujatega. Juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste teenusepakkujate vaheliste läbirääkimiste tulemusena.

2.       Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenusepakkujalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse nõudest.

3.       Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui vastavalt käesoleva lepingu artiklile 105 leitakse, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, on reguleerival asutusel õigus märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkuja suhtes kehtestada ühe või mitu järgmist kohustust seoses vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsuga:

a)       mittediskrimineerimiskohustus, millega tagatakse, et käitaja kohaldab teenusepakkujate suhtes samasuguste asjaolude korral samaväärseid tingimusi ning osutab teistele teenusepakkujatele teenuseid ja annab teavet samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtete või partnerite teenuste puhul;

b)      vertikaalselt integreeritud ettevõtte kohustus muuta läbipaistvaks oma hulgihinnad ja ettevõttesisesed ülekandehinnad, et mittediskrimineerimisnõude olemasolu korral tagada selle täitmine ja vajaduse korral vältida ebaõiglast ristsubsideerimist. Reguleeriv asutus võib sätestada kasutatava vormingu ja raamatupidamismetoodika;

c)       kohustus rahuldada teise lepinguosalise teenusepakkujate mõistlikud taotlused juurdepääsuks konkreetsetele võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, kaasa arvatud eraldatud juurdepääs kliendiliinile, ning nende kasutamiseks muu hulgas olukordades, kus reguleeriv asutus leiab, et juurdepääsu keelamine või põhjendamatud tingimused, millel on samalaadne mõju, takistaksid jätkusuutliku konkurentsivõimelise turu teket jaetasandil või ei oleks lõpptarbija huvides;

          Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

d)      osutada kindlaksmääratud teenuseid hulgimüügi korras, et kolmandad isikud saaksid neid edasi müüa; võimaldada avatud juurdepääs tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, mis on virtuaalvõrguteenuste koostalitlusvõimeks tingimata vajalikud; pakkuda ühispaiknemist või muid vahendite ühiskasutuse viise, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutust; osutada kindlaksmääratud teenuseid, mida on vaja lõppkasutajatele läbivteenuste koostalitlusvõime tagamiseks, sealhulgas programmeeritava võrgu teenuste vahendeid; võimaldada juurdepääs kasutuse tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele, mis on vajalikud selleks, et tagada aus konkurents teenuste osutamisel, siduda võrke või võrgu abivahendeid omavahel.

Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

e)       kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustused, sealhulgas kuludele orienteeritud hindade kohustusi ja kuluarvestussüsteeme käsitlevaid kohustused teatavat liiki vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu pakkumise puhul, kui turuanalüüs näitab, et vaba konkurentsi puudumine võimaldaks asjaomasel käitajal säilitada ülemäära kõrgeid hindu või hindu üles kruvida ja sellega lõpptarbijaid kahjustada.

Reguleerivad asutused võtavad arvesse käitajate investeeringuid ja võimaldavad neil otstarbekalt kasutatud kapitalilt saada mõistlikku kasumit, võttes arvesse asjaomaseid riske;

f)       avaldada konkreetsed kohustused, mille teenusepakkujale on kehtestanud reguleeriv asutus, loetledes konkreetsed toote- ja teenuseturud ning geograafilised turud. Ajakohastatud teave, mis ei ole salajane ega sisalda ärisaladusi, avalikustatakse viisil, mis tagab kõigile huvitatud isikutele hõlpsa juurdepääsu kõnealusele teabele;

g)      läbipaistvuskohustus, mille kohaselt käitajatel tuleb muuta avalikuks teatav teave ning mille alusel eelkõige juhul, kui käitajal on mittediskrimineerimiskohustusi, võib reguleeriv asutus nõuda, et käitaja avaldaks standardpakkumise, mis oleks jagatud piisavalt eraldatud osadeks tagamaks, et teenusepakkujad ei pea maksma vahendite eest, mis ei ole taotletud teenuse puhul vajalikud, ja mis sisaldaks asjaomaste pakkumiste kirjelduse komponentide kaupa vastavalt turuvajadustele ning asjakohased tingimused, kaasa arvatud hinna.

4.       Lepinguosalised tagavad, et märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkujaga telekommunikatsioonivõrkude vastastikust sidumist taotleval teenusepakkujal oleks võimalus igal ajal või pärast mõistliku ajavahemiku möödumist, mille pikkus on tehtud üldsusele teatavaks, esitada sõltumatule siseriiklikule asutusele, kelleks võib olla käesoleva lepingu artikli 104 lõike 2 punktis d nimetatud reguleeriv asutus, taotlus vastastikuse sidumise tingimuste ja/või juurdepääsuga seotud vaidluste lahendamiseks mõistliku aja jooksul.

ARTIKKEL 108

Piiratud ressursid

1.       Lepinguosalised tagavad, et iga menetlus, millega jaotatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ning trasside rajamise õigusi, viiakse läbi objektiivselt, aegsasti, läbipaistvalt ja diskrimineerimata. Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.

2.       Spektri tulemusliku ja tõhusa kasutamise tagamiseks tagavad lepinguosalised oma territooriumil elektroonsete sideteenuste kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise. Kui nõudlus teatud sagedusalal on suurem kui olemasolevate sageduste arv, tuleb sellised sagedused eraldada asjakohase ja läbipaistva korra kohaselt, et optimeerida nende kasutamist ja soodustada konkurentsi arengut.

3.       Lepinguosalised teevad riiklike numeratsiooniressursside määramise ja riiklike numeratsiooniplaanide haldamise ülesandeks riigi reguleerivale asutusele.

4.       Juhul kui riigi- või kohalik asutus säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrke ja/või -teenuseid käitavate teenusepakkujate üle, tagatakse trasside rajamise õiguse andmise funktsiooni tegelik struktuuriline eraldamine omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

ARTIKKEL 109

Universaalteenus

1.       Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada.

2.       Selliseid kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevaks, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata konkurentsi suhtes erapooletult ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.

3.       Lepinguosalised tagavad, et kõikidel teenusepakkujatel on võimalus taotleda universaalteenuse osutamise õigust ja ühtki teenusepakkujat ei tohi a priori välistada. Teenusepakkuja valitakse tõhusal, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Vajaduse korral hindavad lepinguosalised, kas universaalteenuse osutamine põhjustab universaalteenuse pakkujaks määratud organisatsiooni(de)le ebaõiglast koormust. Kui hindamise tulemused seda nõuavad, määrab reguleeriv asutus universaalteenust pakkuva isiku võimalikku turueelist arvesse võttes kindlaks, kas on vaja luua asjaomas(t)ele teenusepakkuja(te)le hüvitise maksmise või universaalteenuse osutamise kohustuse netokulude jagamise mehhanism.

4.       Lepinguosalised tagavad, et organisatsioonid, kes annavad välja kõiki abonente sisaldavaid, kasutajatele trükituna või elektroonselt kättesaadavaid katalooge, rakendavad teiste poolt neile esitatud teabe suhtes mittediskrimineerimise põhimõtet.

ARTIKKEL 110

Piiriülene elektroonsete sideteenuste osutamine

Lepinguosaline ei nõua piiriülese teenuste pakkumise tingimusena seda, et teise lepinguosalise teenusepakkuja on asutatud, viibib või elab lepinguosalise territooriumil.

ARTIKKEL 111

Teabe konfidentsiaalsus

Lepinguosalised tagavad üldkasutatava elektroonse sidevõrgu ja üldkasutatavate elektroonsete sideteenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenuskaubandust.

ARTIKKEL 112

Teenusepakkujate vaidlused

1.       Lepinguosalised tagavad, et kui elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevas jaos osutatud õiguste ja kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus emma-kumma lepinguosalise taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul.

2.       Reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele teatavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaomastele elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste pakkujatele esitatakse sellise otsuse täielik põhjendus.

3.       Kui vaidlus on seotud piiriülese teenuste osutamisega, koordineerivad asjaomased reguleerivad asutused oma jõupingutusi vaidluse lahendamiseks.

ARTIKKEL 113

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-B lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.

6. ALLJAGU

FINANTSTEENUSED

ARTIKKEL 114

Reguleerimisala ja mõisted

1.       Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide finantsteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.       Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)       „finantsteenus” – igasugune finantsilist laadi teenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuste pakkuja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusliike:

i)       kindlustus ja kindlustusega seotud teenused:

1)      otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

a)       elukindlustus;

b)       kahjukindlustus;

2)      edasikindlustus ja retrotsessioon;

3)      kindlustuse vahendamine, nagu näiteks tegevus kindlustustusmaakleri või kindlustusagendina, ning

4)      kindlustuse abiteenused, näiteks nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus;

ii)      panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):

1)      hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt;

2)      kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine;

3)      kapitalirent;

4)      kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;

5)      tagatis- ja garantiitehingud;

6)      kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või mujal:

a)       rahaturuinstrumentidega (sh tšekid, võlakirjad, hoiusertifikaadid);

b)      välisvaluutaga;

c)       tuletisväärtpaberitega, sealhulgas, kuid mitte üksnes, futuuride ja optsioonidega;

d)      valuutakursi ja intressimäära instrumentidega, sealhulgas selliste finantsinstrumentidega nagu vahetustehingud ja intressiforvardid;

e)       vabalt kaubeldavate väärtpaberitega;

f)       muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega;

7)      osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

8)      rahamaakleri tegevus;

9)      varahaldus, nagu kassa- ja portfellihaldus, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldushoiuteenused;

10)    finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused;

11)    finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine;

12)    kõigi punktides 1–11 loetletud tegevustega seotud nõustamine, vahendamine ja muud abistavad finantsteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas;

b)      „finantsteenuse pakkuja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes osutab või kavatseb osutada finantsteenuseid. Mõiste „finantsteenuse pakkuja” ei hõlma avalik-õiguslikke üksusi;

c)       „avalik-õiguslik üksus” –

i)       lepinguosalise valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosalise omanduses või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt ärilistel tingimustel finantsteenuseid osutavad üksused; ja

ii)      eraõiguslik üksus, mis täidab funktsioone, mida harilikult täidab keskpank või rahandus- ja finantsasutus, selliste funktsioonide täitmisel;

d)      „uus finantsteenus” – finantsilist laadi teenus, sealhulgas teenus, mis on seotud olemasolevate või uute toodete või toote kättetoimetamisviisiga ning mida ei paku lepinguosalise territooriumil mitte ükski finantsteenuste pakkuja, kuid mida pakutakse teise lepinguosalise territooriumil.

ARTIKKEL 115

Ettevaatuserand

1.       Lepinguosalised võivad vastu võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, näiteks:

a)       investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse pakkujal on usalduskohustus;

b)      lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

2.       Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujaid võrreldes lepinguosalise samasuguste finantsteenuste pakkujatega.

3.       Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

ARTIKKEL 116

Tulemuslik ja läbipaistev reguleerimine

1.       Lepinguosaline annab endast parima, et eelnevalt teavitada kõiki huvitatud isikuid kõikidest üldkohaldatavatest meetmetest, mida lepinguosaline kavatseb kehtestada, et anda nendele isikutele võimalus esitada meetme kohta oma märkused. Sellisest meetmest teatatakse:

a)       ametliku väljaande kaudu või

b)      muus kirjalikus või elektroonses vormis.

2.       Lepinguosalised teevad huvitatud isikutele kättesaadavaks oma nõuded finantsteenuste pakkumist käsitlevate taotluste täitmise kohta.

Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui asjaomane lepinguosaline nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teatab ta sellest taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta.

3.       Lepinguosalised tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused” („Core Principles for Effective Banking Supervision”), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid” („Insurance Core Principles”), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted” („Objectives and Principles of Securities Regulation”), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi „OECD”) „Maksundusalase teabevahetuse leping” („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters”), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil” („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes”), ning rahapesuvastase töökonna soovitused „Nelikümmend soovitust seoses terrorismi rahastamise ja rahapesuga” („Forty Recommendations on Money Laundering and Terrorist Financing”) ja „Üheksa erisoovitust seoses terrorismi rahastamisega” („Nine Special Recommendations on Terrorist Financing”).

Lepinguosalised võtavad arvesse ka G7 riikide rahandusministrite dokumenti „Infojagamise kümme olulisimat põhimõtet” („Ten Key Principles for Information Sharing”) ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et kohaldada seda omavahelises suhtluses.

ARTIKKEL 117

Uued finantsteenused

Lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujal pakkuda uusi finantsteenuseid, mis on samasugust tüüpi nagu teenused, mida lepinguosaline lubab osutada omaenda finantsteenuse pakkujatel oma siseriikliku õiguse kohaselt samasuguses olukorras. Lepinguosaline võib määrata, millises õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda luba teenuse osutamiseks. Sellise loa nõudmisel tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes ettevaatuse kaalutlustel.

ARTIKKEL 118

Andmetöötlus

1.       Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuse pakkujal edastada teavet elektroonses või muus vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav sellise finantsteenuse pakkuja tavapärases äritegevuses.

2.       Lepinguosalised võtavad vastu piisavad meetmed eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja üksikisikute vabaduse kaitse tagamiseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega.

ARTIKKEL 119

Erandid

1.       Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste pakkujad.

2.       Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

3.       Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise või tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.

ARTIKKEL 120

Isereguleeruvad organisatsioonid

Lepinguosaline, kes nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise finantsteenuste pakkujatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus, või lepinguosaline, kes näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste pakkumisel, tagab, et kõnealused isereguleeruvad organid täidavad käesoleva lepingu artiklitega 79 ja 85 ettenähtud kohustusi.

ARTIKKEL 121

Arveldus- ja maksesüsteemid

Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab lepinguosaline teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesolev artikkel ei ole mõeldud võimaldama juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.

ARTIKKEL 122

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu artikli 116 lõikes 3 loetletud hea tava normidega ja käesoleva lepingu XV-A lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.

7. ALLJAGU

TRANSPORDITEENUSED

ARTIKKEL 123

Reguleerimisala

Käesolevas alljaos sätestatakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” rahvusvaheliste veoteenuste liberaliseerimise põhimõtted.

ARTIKKEL 124

Rahvusvaheline meretransport

1.       Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)       „rahvusvaheline merevedu” – ukselt-uksele-transport ja ühendveod, st osaliselt merel toimuvad kaubaveod, mille korral kasutatakse rohkem kui üht veoliiki ning mis toimuvad ühe veodokumendi alusel, hõlmates seetõttu õigust sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude veoliikide pakkujatega;

b)      „mereveoste käitlemisteenused” – stividorettevõtjate, sealhulgas terminalikäitajate tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtjatest sõltumatult. Mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet:

i)       kauba lastimine laevale ja lossimine laevalt;

ii)      kauba kinnitamine ja lahtivõtmine

iii)     kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist;

c)       „tollivormistusteenused” (kasutatakse ka nimetust „tollimaakleri teenused”) – tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust;

d)      „konteinerjaama- ja depooteenused” – tegevused, mis seisnevad konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sisemaal, et neid laadida / tühjaks laadida, remontida ja muuta saadetiste jaoks kättesaadavaks;

e)       „laevade agenteerimisteenused” – tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:

i)       mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine;

ii)      ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike ja lasti vastuvõtmist;

f)       „ekspedeerimisteenused” – tegevus, mis koosneb lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamisest ja järelevalvest veo- ja abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamisest ja äriteabe andmisest;

g)      „fiiderteenused” – eelkõige konteinerlasti rahvusvaheline ette- ja edasivedu meritsi lepinguosaliste territooriumil asuvate sadamate vahel.

2.       Lepinguosalised kohustuvad rahvusvahelise meretranspordi suhtes tulemuslikult rakendama põhimõtet, mille kohaselt tagatakse piiranguteta juurdepääs mereveole ärilistel alustel, rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamise vabadus ning võrdne kohtlemine selliste teenuste osutamisel.

Silmas pidades rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel:

a)       lepinguosalised rakendavad tulemuslikult põhimõtet tagada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele ärilistel alustel ja diskrimineerimata;

b)      lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenusepakkujate käitatavatele laevadele muu hulgas seoses juurdepääsuga sadamatele, sadamate taristu ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam.

3.       Neid põhimõtteid rakendades toimivad lepinguosalised järgmiselt:

a)       tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes, mis käsitlevad mereveoteenuseid, sealhulgas puist- ja vedellastivedusid ja liinivedusid, ei näe nad ette lastijaotusklausleid ning kaotavad varasemates lepingutes sisalduvad lastijaotusklauslid mõistliku aja jooksul, ning

b)      kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, mis võivad varjatult piirata rahvusvaheliste mereveoteenuste vaba pakkumist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast.

4.       Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatel asutada ettevõte oma territooriumil vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegutsemistingimustel, nagu nad võimaldavad omaenda või mõne kolmanda riigi teenusepakkujatele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.

5.       Lepinguosalised teevad teise lepinguosalise meretransporditeenuste pakkujaile mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondirajatised, reidi-, kai- ja sildumisteenused.

6.       Lepinguosalised lubavad varustusel (näiteks tühjadel konteineritel) liikuda liikmesriigi või Gruusia sadamate vahel, kui selline liikumine ei kujuta endast varustuse tasulist vedu lastina.

7.       Lepinguosalised võimaldavad oma pädeva asutuse loal teise lepinguosalise rahvusvaheliste mereveoteenuse pakkujatel osutada oma sadamate vahelisi fiiderteenuseid.

ARTIKKEL 125

Lennutransport

Lepinguosalistevaheliste õhuvedude järkjärgulist liberaliseerimist vastavalt nende vastastikele kaubanduslikele vajadustele ning vastastikuse turulepääsu tingimusi käsitletakse ühelt poolt ELi ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingus.

ARTIKKEL 126

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-D lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.

6. JAGU

E-KAUBANDUS

1. ALLJAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 127

Eesmärgid ja põhimõtted

1.       Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab kauplemisvõimalusi mitmetes sektorites, ning lepivad kokku, et soodustavad omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e-kaubanduse valdkonnas tekkinud küsimustes.

2.       Lepinguosalised lepivad kokku, et e-kaubanduse areng peab olema vastavuses rahvusvaheliste isikuandmete kaitse normidega, et tagada kindlus e-kaubanduse kasutajatele.

3.       Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonset edastamist loetakse teenuste osutamiseks käesoleva peatüki 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” tähenduses ja selle suhtes ei kohaldata tollimakse.

ARTIKKEL 128

Koostöö e-kaubanduse valdkonnas

1.       Lepinguosalised peavad e-kaubanduse reguleerimisel tekkinud küsimustes dialoogi, mis keskendub muu hulgas järgmistele teemadele:

a)       üldsusele välja antud elektroonsete allkirjade sertifikaatide tunnustamine ning piiriüleste sertimisteenuste soodustamine;

b)      vahendusteenuste osutajate vastutus andmete edastamise või salvestamise eest;

c)       soovimatute elektroonsete kommertsteadete käsitlemine;

d)      tarbijakaitse e-kaubanduse valdkonnas ja

e)       muud e-kaubanduse arengu seisukohalt olulised küsimused.

2.       Koostöö võib sisaldada lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.

2. ALLJAGU

VAHENDUSTEENUSTE OSUTAJATE VASTUTUS

ARTIKKEL 129

Vahendusteenuste kasutamine

1.       Lepinguosalised tunnistavad, et kolmandad isikud võivad õiguste rikkumiseks kasutada vahendajate teenuseid, ja näevad vahendusteenuse osutajate jaoks ette käesolevas alljaos sätestatud meetmed[22].

2.       Käesoleva lepingu artikli 130 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja isikut, kes osutab digitaalse internetipõhise teabevahetuse jaoks kasutaja valitud materjali edastamise, marsruutimise või ühenduse teenust kasutaja määratud punktide vahel, ilma selle materjali sisu muutmata. Käesoleva lepingu artiklite 131 ja 132 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja veebipõhiste teenuse seadmete käitajat või võrguühenduse pakkujat.

ARTIKKEL 130

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „pelk edastamine”

1.       Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest tingimusel, et teenuseosutaja:

a)       ei algata edastust;

b)      ei vali edastuse saajat ning

c)       ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.

2.       Lõikes 1 osutatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist säilitamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine sidevõrgu kaudu ja juhul, kui teavet ei säilitata pikema ajavahemiku jooksul, kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.

3.       Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

ARTIKKEL 131

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine”

1.       Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagavad lepinguosalised, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja selle teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:

a)       ei muuda teavet;

b)      järgib teabele juurdepääsu tingimusi;

c)       järgib neid teabe ajakohastamise eeskirju, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;

d)      ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta, ning

e)       kõrvaldab kiiresti talletatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu, kui ta saab teada,[23] et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud korralduse see kõrvaldada või tõkestada.

2.       Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

ARTIKKEL 132

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „teabe talletamine”

1.       Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe talletamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal talletatud teabe eest, tingimusel et:

a)       teenuseosutajal ei ole tegelikku teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe kohta ja kahjutasunõuete korral ei tea ta fakte või asjaolusid, millest ebaseaduslik tegevus või teave ilmneb, või

b)      sellisest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuseosutaja kiiresti teabe või tõkestab juurdepääsu sellele.

2.       Lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.

3.       Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist ega lepinguosaliste võimalust kehtestada kord, kuidas teave kõrvaldada või juurdepääs sellele tõkestada.

ARTIKKEL 133

Üldise jälgimiskohustuse puudumine

1.       Lepinguosalised ei kehtesta käesoleva lepingu artiklites 130, 131 ja 132 käsitletud teenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.

2.       Lepinguosaline võib kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse kiiresti teatada pädevatele ametivõimudele nende teenuse saajate väidetavalt ebaseaduslikest tegevustest või pakutavast teabest või kohustuse edastada pädevatele asutustele nende taotluse korral teavet, mis võimaldab identifitseerida nende teenuse saajaid, kellega teenuseosutajal on talletamise kohta lepingud.

7. JAGU

ERANDID

ARTIKKEL 134

Ülderandid

1.       Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklis 415 sätestatud ülderandite kohaldamist, kohaldatakse käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E, XIV-B ja XIV-F, XXVII-C ja XIV-G ning XIV-D ja XIV-H lisa suhtes käesolevas artiklis sätestatud erandeid.

2.       Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtete asutamise või piiriülese teenuste pakkumise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on:

a)       vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks;

b)      vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;

c)       seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koos piirangutega omamaistele ettevõtjatele ning omamaiste teenuste pakkumisele ja tarbimisele;

d)      vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;

e)       vajalikud selleks, et tagada käesoleva peatükiga kooskõlas olevate õigusnormide järgimine, sealhulgas selliste normide järgimine, mis käsitlevad:

i)       kelmuste ja pettuste takistamist ja lepingu rikkumise tagajärgede menetlemist;

ii)      isikute eraelu kaitset isikuandmete töötlemisel ja levitamisel ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset;

iii)     ohutust;

f)       vastuolus käesoleva lepingu artiklitega 79 ja 85, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, ettevõtjate, teenuste ja teenusepakkujatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane määramine ja kogumine[24].

3.       Käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E, XIV-B ja XIV-F, XIV-C ja XIV-G ning XIV-D ja XIV-H lisa ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes ega lepinguosaliste territooriumil toimuva tegevuse suhtes, mis on kas või puhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

ARTIKKEL 135

Maksustamismeetmed

Käesoleva peatüki kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksustamislahenduste suhtes, mida lepinguosalised võimaldavad või kavatsevad tulevikus võimaldada omavaheliste topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute alusel.

ARTIKKEL 136

Julgeolekuerandid

1.       Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:

a)       kohustab lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks;

b)      takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

i)       seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisega;

ii)      seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt relvajõudude varustamiseks;

iii)     seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega ja ainetega, millest neid saadakse, või

iv)     sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras või

c)       takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, et täita oma kohustusi, mis ta on võtnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.

7. PEATÜKK

JOOKSVAD MAKSED JA KAPITALI LIIKUMINE

ARTIKKEL 137

Jooksvad maksed

Lepinguosalised kohustuvad hoiduma piirangute kehtestamisest ning lubavad kõiki lepinguosalistevahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikliga.

ARTIKKEL 138

Kapitali liikumine

1.       Alates käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumise vastuvõtjariigi õigusnormide kohaste otseinvesteeringute, sealhulgas kinnisvara soetamise, ja käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 6. peatüki „Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus” kohaste investeeringute puhul ning nende investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimise.

2.       Alates käesoleva lepingu jõustumisest ja ilma, et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute (välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 loetletud tehingud) puhul järgmise:

a)       kapitali vaba liikumise ühe lepinguosalise residendi osalusel teostatavate äritehingute ja osutatavate teenustega seotud krediidi puhul

b)      kapitali vaba liikumise teise lepinguosalise portfelliinvesteeringute ning finantslaenude ja -krediitide puhul.

ARTIKKEL 139

Kaitsemeetmed

Kui erandlikel asjaoludel lepinguosalistevahelised maksed või kapitali liikumine põhjustavad või ähvardavad põhjustada suuri raskusi ühe või mitme liikmesriigi või Gruusia vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises, sealhulgas suuri maksebilansiraskusi, võivad asjaomased lepinguosalised võtta kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud. Kaitsemeetmeid võttev lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata mis tahes kaitsemeetme vastuvõtmisest ja esitab niipea kui võimalik selle lõpetamise ajakava.

ARTIKKEL 140

Hõlbustamine ja edasiarendamine

1.       Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et hõlbustada omavahelist kapitali liikumist käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks.

2.       Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva esimese nelja aasta jooksul meetmeid, mis võimaldavad luua vajalikud tingimused kapitali vaba liikumist käsitlevate liidu eeskirjade edasiseks järkjärguliseks kohaldamiseks.

3.       Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab käesoleva lepingu artikli 408 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võetud meetmed läbi ja määrab kindlaks edasise liberaliseerimise üksikasjad.

8. PEATÜKK

Riigihanked

ARTIKKEL 141

Eesmärgid

1.       Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, mittediskrimineeriv, konkurentsil põhinev ja avatud hankemenetlus teenib jätkusuutliku majandusarengu eesmärki, ning seavad eesmärgiks oma riigihanketuru tegeliku ja järkjärgulise vastastikuse avamise.

2.       Käesoleva peatükiga nähakse ette võrdsel kohtlemisel põhinev vastastikune juurdepääs riigihanketurule riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil riigihankelepingute sõlmimiseks ja kontsessioonide andmiseks traditsioonilises ja kommunaalteenuste sektoris. Sellega nähakse ette Gruusia riigihankeid käsitlevate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine liidu riigihangete õigustikuga vastavalt liidu riigihangete süsteemi põhimõtetele ning mõistetele ja määratlustele, mis on esitatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

ARTIKKEL 142

Reguleerimisala

1.       Käesolevat peatükki kohaldatakse ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute, kommunaalmajandussektori ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute ning selliste lepingute kasutamise korral ka ehitustööde ja teenuste kontsessioonide suhtes.

2.       Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi liidu riigihangete õigustikus sätestatud määratlustele vastavate hankijate ja hankeüksuste suhtes (edaspidi „hankijad”). See hõlmab ka vastavaid ülesandeid täitvaid kommunaalmajandussektori avalik-õiguslikke asutusi ja riigiosalusega ettevõtteid ning erasektori ettevõtteid, kes tegutsevad kommunaalmajanduse valdkonnas eri- ja ainuõiguste alusel[25].

3.       Käesolevat peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis ületavad käesoleva lepingu XVI-A lisas sätestatud künnisväärtuse.

4.       Riigihankelepingu hinnangulise väärtuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta. Künniste kohaldamisel Gruusia arvutab ja konverteerib need väärtused oma riigi vääringusse vastavalt oma riigipanga kehtestatud kursile.

5.       Künnisväärtused vaadatakse korrapäraselt läbi iga kahe aasta tagant alates käesoleva lepingu jõustumise aastast vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud euro keskmisele päevakursile 24kuise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval; väärtused jõustuvad alates 1. jaanuarist. Sel viisil läbivaadatud künnisväärtused ümardatakse vajaduse korral allapoole lähima tuhande euroni. Künniste läbivaatamise tulemuse võtab vastu käesoleva lepingu artikli 408 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.

ARTIKKEL 143

Institutsiooniline raamistik

1.       Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad riigihangete süsteemi ning käesoleva peatüki põhimõtete nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku institutsioonilise raamistiku ja korralduse.

2.       Gruusia määrab eelkõige:

a)       keskvalitsustasandi täitevorgani, kelle ülesanne on tagada sidus poliitika ja selle rakendamine kõikides riigihangetega seotud valdkondades. Selline organ hõlbustab ja koordineerib käesoleva peatüki rakendamist ning suunab järkjärgulist õigusaktide ühtlustamist liidu õigusaktidega vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale;

b)      erapooletu ja sõltumatu organi, kelle ülesanne on vaadata läbi hankemenetluse käigus hankijate tehtud otsused. Selles kontekstis tähendab „sõltumatu”, et organ on hankijatest ja ettevõtjatest sõltumatu avalik asutus. Luuakse võimalus kõnealuse organi otsused kohtus vaidlustada.

3.       Lepinguosalised tagavad, et otsused, mille on teinud ametiasutused, mis vaatavad läbi ettevõtjate esitatud kaebusi siseriiklike õigusaktide rikkumise kohta, pööratakse täitmisele.

ARTIKKEL 144

Hankemenetlusele esitatavad põhinõuded

1.       Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad lepinguosalised täitma käesoleva artikli lõigetes 2–15 sätestatud hankemenetluse põhinõuded. Need põhinõuded tulenevad otseselt ELi riigihangete õigustikuga ettenähtud riigihanke-eeskirjadest ja -põhimõtetest, sealhulgas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.

Avaldamine

2.       Lepinguosalised tagavad kõigi kavandatavate hangete avaldamise asjakohase kanali[26] kaudu viisil, mis võimaldab:

a)       konkurentsi tekkimist riigihanketurul ning

b)      huvitatud ettevõtjal saada enne hankemenetluse algust juurdepääsu kavandatavat hanget käsitlevale teabele ja teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

3.       Avaldatav teave peab vastama ettevõtjate lepinguga seotud majandusliku huvi suurusele.

4.       Avaldatakse vähemalt peamised faktid sõlmitava lepingu kohta, valiku kvalitatiivsed kriteeriumid, hankemenetluse laad, lepingu sõlmimise kriteeriumid ja muu asjakohane teave, mille alusel ettevõtja saab otsustada, kas teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

Hankemenetlus

5.       Korruptsiooni vältimiseks sõlmitakse kõik lepingud läbipaistva ja erapooletu hankemenetluse teel. Erapooletus tagatakse eelkõige lepingu objekti mittediskrimineeriva kirjelduse, kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu võimaldamise, sobivate tähtaegade ning läbipaistva ja objektiivse lähenemisviisiga.

6.       Nõutavate ehitustööde, asjade või teenuste kirjeldamisel kasutavad hankijad toimingu ja otstarbe üldist kirjeldust ning rahvusvahelisi, Euroopa või riiklikke standardeid.

7.       Nõutavate ehitustööde, asjade ja teenuste kirjeldamisel ei tohi viidata konkreetsele tootemargile või allikale, tootmisprotsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile ega konkreetsele päritolule või tootmisviisile, välja arvatud juhul, kui seda tingib lepingu objekt ja lisatakse märge „või samaväärne”. Eelistatakse toimingu ja otstarbe üldist kirjeldamist.

8.       Hankijad ei kehtesta teise lepinguosalise ettevõtjaid otseselt või kaudselt diskrimineerivaid tingimusi, näiteks nõuet, et lepingust huvitatud ettevõtja peab olema asutatud samas riigis, piirkonnas või territooriumil, kus asub hankija.

Olenemata eespool sätestatust võib juhul, kui seda tingivad lepingu konkreetsed asjaolud, edukalt pakkujalt nõuda, et ta looks lepingu täitmise kohas teatava ettevõtlustaristu.

9.       Huvist teatamise ja pakkumuste esitamise tähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid lepingut piisavalt hinnata ja pakkumuse ette valmistada.

10.     Kõik osalised peavad kohaldatavaid eeskirju, valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume eelnevalt tundma. Neid eeskirju tuleb kohaldada võrdselt kõigi osalejate suhtes.

11.     Hankijad võivad kutsuda pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid tingimusel, et:

a)       seda tehakse läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning

b)      valik põhineb ainult objektiivsetel teguritel, nagu pakkujate kogemus asjaomases valdkonnas, nende ettevõtte suurus ja taristu olemasolu ning nende tehniline ja professionaalne võimekus.

Kutsudes pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid, võetakse arvesse vajadust tagada piisav konkurents.

12.     Hankijad võivad kasutada läbirääkimistega menetlust ainult kindlaksmääratud erandjuhtudel, kui sellise menetluse kasutamine ei moonuta konkurentsi.

13.     Hankijad võivad kasutada kvalifitseerimissüsteeme ainult tingimusel, et kvalifitseerunud ettevõtjate loetelu koostatakse piisavalt avalikustatud, läbipaistva ja avatud menetluse teel. Ka sellise süsteemiga hõlmatud valdkondades peab hankemenetlus olema mittediskrimineeriv.

14.     Lepinguosalised tagavad, et vastavalt eelnevalt teatavaks tehtud pakkumiskriteeriumidele ja korrale tunnistatakse edukaks läbipaistvalt pakkuja, kes on esitanud majanduslikult kõige soodsama või madalama hinnaga pakkumuse. Lõplik otsus edastatakse kõigile pakkujatele ilma põhjendamatu viivituseta. Edutu pakkuja taotlusel esitatakse piisavalt üksikasjalikud põhjendused, et võimaldada otsuse läbivaatamist.

Kohtulik kaitse

15.     Lepinguosalised tagavad, et isikutel, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu ja kes on kandnud või võivad kanda kahju väidetava rikkumise tõttu, on õigus saada tõhusat ja erapooletut kohtulikku kaitset seoses hankija mis tahes otsusega, mis on seotud kõnealuse lepingu sõlmimisega. Sellise läbivaatamise käigus ja lõpul vastu võetud otsused avalikustatakse huvitatud ettevõtjate teavitamiseks piisaval viisil.

ARTIKKEL 145

Õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise kavandamine

1.       Enne õigusaktide ühtlustamise alustamist esitab Gruusia käesoleva lepingu artikli 408 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele käesoleva peatüki rakendamise põhjaliku, kõiki liidu õigustikuga ühtlustamiseks ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks teostatavaid reforme hõlmava tegevuskava koos ajakava ja vahe-eesmärkidega. Tegevuskava peab lähtuma käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud etappidest ja ajakavast.

2.       Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kiidab tegevuskava heaks, lähtutakse sellest dokumendist käesoleva peatüki rakendamisel. Liit teeb kõik, mis võimalik, et abistada Gruusiat tegevuskava rakendamisel.

ARTIKKEL 146

Järkjärguline ühtlustamine

1.       Gruusia ühtlustab oma riigihangete valdkonna õigusaktid järk-järgult liidu riigihangete õigustikuga.

2.       Õigusaktide ühtlustamine viiakse läbi etapiviisiliselt vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisas esitatud ajakavale ning käesoleva lepingu XVI-C–XVI-F, XVI-H, XVI-I ja XVI-K lisale. Käesoleva lepingu XVI-G ja XVI-J lisas on loetletud elemendid, millega ühtlustamine ei ole kohustuslik, ning käesoleva lepingu XVI-L–XVI-O lisas on loetletud need liidu õigusaktide elemendid, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti. Selles protsessis võetakse arvesse Euroopa Kohtu praktikat ja Euroopa Komisjoni rakendusmeetmeid ning vajaduse korral ka liidu õigustikku hiljem tehtud muudatusi. Käesoleva lepingu artikli 408 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab iga etapi rakendamist, ning kui ta selle heaks kiidab, võetakse seda arvesse vastastikusel turulepääsu võimaldamisel vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale. Euroopa Komisjon teavitab Gruusiat viivitamata mis tahes muudatustest liidu õigustikus. Taotluse korral annab ta ka vajalikku nõu ja tehnilist abi muudatuste rakendamisel.

3.       Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab järgmist etappi alles pärast seda, kui eelmise etapi rakendusmeetmeid on ellu viidud ja lõikes 2 osutatud korras heaks kiidetud.

4.       Lepinguosalised tagavad, et neis riigihankevaldkondades, mida käesolev artikkel ei hõlma, kohaldatakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 144.

ARTIKKEL 147

Turulepääs

1.       Lepinguosalised lepivad kokku, et nende turud avatakse üksteisele järk-järgult ja samaaegselt. Vastastikune turulepääs avatakse sedamööda, kuidas edeneb õigusaktide ühtlustamine vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale.

2.       Otsus turu avamise uude etappi astumise kohta tehakse hinnangu põhjal, mis antakse vastu võetud õigusaktide vastavuse kohta liidu õigusaktidele ning nende tegeliku rakendamise kohta. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teostab sellist hindamist korrapäraselt.

3.       Kui lepinguosaline on käesoleva lepingu XVI-B lisa kohaselt avanud oma riigihanketuru teisele lepinguosalisele,

a)       võimaldab liit Gruusia ettevõtetele juurdepääsu hankemenetlusele vastavalt oma riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud liidus või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse liidu ettevõtetele;

b)      võimaldab Gruusia liidu ettevõtetele juurdepääsu riigihankemenetlusele vastavalt oma siseriiklikele riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud Gruusias või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse Gruusia ettevõtetele.

4.       Pärast õigusaktide ühtlustamise protsessi viimase etapi rakendamist uurivad lepinguosalised võimalust võimaldada üksteisele pääsu ka selliste hangete turule, mille künnisväärtus on madalam käesoleva lepingu XVI-A lisas sätestatud väärtusest.

5.       Soome säilitab oma seisukoha Ahvenamaa saarte suhtes.

ARTIKKEL 148

Teave

1.       Lepinguosalised tagavad ostjate ja ettevõtjate piisava teavitamise riigihangete korrast, sealhulgas asjakohastest õigusaktidest ja haldusotsustest.

2.       Lepinguosalised tagavad hankeid käsitleva teabe tõhusa levitamise.

ARTIKKEL 149

Koostöö

1.       Lepinguosalised soodustavad omavahelist koostööd, vahetades kogemusi ja teavet oma hea tava ja õigusraamistiku kohta.

2.       Liit hõlbustab käesoleva peatüki rakendamist, andes sealhulgas vajalikku tehnilist abi. Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotise „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” finantskoostööd käsitlevate sätetega võetakse konkreetsed rahalise abi otsused vastu liidu asjakohaste rahastamismehhanismide ja -vahendite raames.

3.       Koostöövaldkondade soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu XVI-P lisas.

9. PEATÜKK

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 150

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on:

a)       soodustada lepinguosaliste vahel uuenduslike ja loovate toodete tootmist ja turustamist ning

b)      saavutada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise tase.

ARTIKKEL 151

Kohustuste laad ja kohaldamisala

1.       Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesoleva jaotise sätetega täiendatakse ja täpsustatakse täiendavalt lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi vallas.

2.       Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab väljend „intellektuaalomand” vähemalt neid intellektuaalomandi kategooriaid, mida on käsitletud käesoleva lepingu artiklites 153–189.

3.       Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset kõlvatu konkurentsi eest, millele on osutatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967) (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artiklis 10bis.

ARTIKKEL 152

Ammendumine

Lepinguosalised kehtestavad oma riikliku või piirkondliku intellektuaalomandi õiguste ammendumise korra.

2. JAGU

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE STANDARDID

1. ALLJAGU

AUTORIÕIGUS JA SELLEGA KAASNEVAD ÕIGUSED

ARTIKKEL 153

Kaitse pakkumine

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad järgmisest:

a)       kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioonis sätestatud õigused ja kohustused;

b)      rahvusvaheline teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse Rooma konventsioon (1961);

c)       TRIPS-leping;

d)      WIPO autoriõiguse leping;

e)       WIPO esituse ja fonogrammide leping.

ARTIKKEL 154

Autorid

Lepinguosaline näeb ette, et autoril on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

a)       oma teoste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)      oma teoste ja selle koopiate igasugune avalik levitamine, sealhulgas müük;

c)       oma teoste edastamine üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemine, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.

ARTIKKEL 155

Esitajad

Lepinguosalised näevad ette, et esitajal on ainuõigus:

a)       lubada või keelata oma esitustest salvestiste tegemine[27];

b)      lubada või keelata oma esituste salvestiste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

c)       teha oma esituste salvestisi üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil;

d)      lubada või keelata oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

e)       lubada või keelata oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestise põhjal.

ARTIKKEL 156

Fonogrammitootjad

Lepinguosalised näevad ette, et fonogrammitootjal on ainuõigus:

a)       lubada või keelata oma fonogrammide otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)      teha oma fonogramme ja nende koopiaid üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil;

c)       lubada või keelata oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal.

ARTIKKEL 157

Ringhäälinguorganisatsioonid

Lepinguosalised näevad ette, et ringhäälinguorganisatsioonidel on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

a)       oma ringhäälingusaadete salvestamine;

b)      oma ringhäälingusaadete salvestiste reprodutseerimine;

c)       oma ringhäälingusaadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu ning

d)      oma ringhäälingusaadete taasülekandmine kaablita vahendite abil ja nende teleülekannete edastamine üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.

ARTIKKEL 158

Ülekandmine ringhäälingus ja üldsusele edastamine

1.       Lepinguosalised sätestavad esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul moel üldsusele edastamiseks, samuti selle, et tagatakse kõnealuse tasu jagamine asjaomaste esitajate ja fonogrammitootjate vahel.

2.       Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad lepinguosalised sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.

ARTIKKEL 159

Kaitse kestus

1.       Berni konventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- ja kunstiteose autori õigused kehtivad autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma olenemata kuupäevast, mil teos muutus õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks.

2.       Sõnalist osa hõlmava muusikateose kaitse tähtaeg lõpeb 70 aastat pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma, olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või mitte: sõnade autor ja muusika autor, tingimusel et nii sõnad kui ka muusika on loodud spetsiaalselt vastava sõnalist osa hõlmava muusikateose jaoks.

3.       Esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kuid:

a)       kui esituse salvestis, mis on jäädvustatud muul viisil kui fonogrammil, kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 50 aastat pärast esimese sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

b)      kui esituse salvestis (fonogramm) kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 70 aastat pärast esmakordse sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

4.       Fonogrammitootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestise tegemist. Kuid:

a)       kui fonogramm on nimetatud ajavahemiku jooksul seaduspäraselt välja antud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast õiguspärase esmaväljaande kuupäeva. Kui esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole õiguspärast väljaandmist toimunud ning fonogramm on selle tähtaja jooksul õiguspäraselt üldsusele edastatud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast esimese õiguspärase üldsusele edastamise kuupäeva;

b)      kui 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast avaldamist või selle õiguspärast edastamist üldsusele ei paku fonogrammitootja piisaval hulgal fonogrammi koopiaid müügiks ega tee fonogrammi üldsusele kättesaadavaks, võib esitaja lõpetada lepingu, millega ta loovutas või andis fonogrammitootjale üle õigused oma esituse salvestise suhtes.

5.       Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.

6.       Käesoleva artikliga ettenähtud tähtaegu arvutatakse nende aluseks olevale sündmusele järgneva aasta esimesest jaanuarist.

ARTIKKEL 160

Tehniliste meetmete kaitse

1.       Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või peab põhjendatult olema teadlik taotletavast eesmärgist.

2.       Lepinguosalised näevad ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:

a)       mida edendatakse, reklaamitakse ja turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks;

b)      millel ei ole muud olulist ärilist eesmärki ega kasutusala peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise või

c)       mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks.

3.       Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab väljend „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet ja komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu kaitstud sisuga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud lepinguosalise õigusakti alusel. Tehnilisi meetmeid käsitatakse tõhusana juhul, kui õiguste omajad kontrollivad teose või muu kaitstud sisu kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil, näiteks teose või muu objekti krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.

ARTIKKEL 161

Õiguste haldamiseks kasutatava teabe kaitsmine

1.       Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse kõikide isikute vastu, kes ilma loata sooritavad järgmisi toiminguid:

a)       kõrvaldavad või muudavad elektroonset õiguste haldamiseks kasutatavat teavet ja

b)      levitavad, impordivad levitamise eesmärgil, kannavad ringhäälingus üle, edastavad või teevad üldsusele kättesaadavaks käesoleva lepinguga kaitstud teoseid või muid objekte, millelt on loata kõrvaldatud õiguste haldamiseks kasutatav elektroonne teave või millel on seda muudetud,

kui nimetatud isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta selliselt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või siseriiklike õigusnormide kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.

2.       Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab väljend „õiguste haldamiseks kasutatav teave” õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu sisu kasutamise tingimuste kohta ning sellist teavet esindavaid numbreid ja koode. Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

ARTIKKEL 162

Erandid ja piirangud

1.       Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 154–159 sätestatud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve, kooskõlas konventsioonide ja rahvusvaheliste lepingutega, millega nad on ühinenud.

2.       Lepinguosalised näevad ette, et käesoleva lepingu artiklites 155–158 osutatud ajutine reprodutseerimistoiming, kui see on ajutine või juhuslikku laadi, moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks teose või muu kaitstud sisu:

a)       edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või

b)      seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu käesoleva lepingu artiklites 155–158 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.

ARTIKKEL 163

Kunstniku kunstiteose edasimüügiõigus

1.       Lepinguosalised näevad ette, et algupärase kunstiteose autoril on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.

2.       Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikidele müügitehingutele, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja kunstiteoste vahendajad üldiselt.

3.       Lepinguosalised võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügile, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.

4.       Autoritasu tasub müüja. Lepinguosalised võivad ette näha, et autoritasu maksmise eest vastutab müüja koos mõne lõikes 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga, või mõni selline isik üksi.

5.       Kaitset võib taotleda ainult sellises ulatuses, nagu on ette nähtud selle lepinguosalise õigusaktidega, kus kaitset taotletakse. Autoritasu suurus ja selle kogumise kord nähakse ette siseriiklike õigusaktidega.

ARTIKKEL 164

Õiguste kollektiivse haldamise alane koostöö

Lepinguosalised püüavad soodustada oma vastavate kollektiivse haldamise organisatsioonide vahelist dialoogi ja koostööd, et parandada muuta teoste ja muu kaitstud sisu kättesaadavust ning nende kasutamise eest saadaolevate autoritasude ülekandmist.

2. ALLJAGU

KAUBAMÄRGID

ARTIKKEL 165

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad järgmisest:

a)       märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll ja

b)      märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe.

ARTIKKEL 166

Registreerimismenetlus

1.       Lepinguosalised kehtestavad kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik vastava kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kirjalikus vormis.

2.       Lepinguosalised näevad ette võimaluse vaidlustada kaubamärgitaotlusi. Vaidlustamisel kasutatakse võistlevuse põhimõtet.

3.       Iga lepinguosaline näeb ette, et kaubamärgitaotluste ja registreeritud kaubamärkide elektroonne andmebaas on üldsusele kättesaadav.

ARTIKKEL 167

Tuntud kaubamärgid

Lepinguosalised rakendavad Pariisi konventsiooni artikli 6bis ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõiked 2 ja 3 tuntud kaubamärkide kaitse kohta ning võivad arvesse võtta ühissoovitust tuntud kaubamärke käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) peaassamblee võtsid vastu 1999. aasta septembris peetud WIPO liikmesriikide assambleede 34. istungjärgul.

ARTIKKEL 168

Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest

Lepinguosalised näevad ette piiratud erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest, näiteks kirjeldavate terminite ja artiklis 176 sätestatud geograafiliste tähiste õiglase kasutamise ning muud piiratud erandid, kusjuures nende erandite puhul peab arvesse võtma kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.

3. ALLJAGU

GEOGRAAFILISED TÄHISED

ARTIKKEL 169

Reguleerimisala

1.       Käesolevat alljagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes.

2.       Selleks et üks lepinguosaline kaitseks teise lepinguosalise geograafilist tähist, hõlmab see tooteid, mis kuuluvad selle lepinguosalise käesolevas lepingu artiklis 170 osutatud õigusaktide reguleerimisalasse.

ARTIKKEL 170

Kehtestatud geograafilised tähised

1.       Olles läbi vaadanud Gruusia 22. augusti 1999. aasta toodete päritolu ja geograafilisi tähiseid käsitleva seaduse, leiab liit, et kõnealune seadus vastab käesoleva lepingu XVII-A lisas kehtestatud nõuetele.

2.       Olles läbi vaadanud nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad; nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta ning selle rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste registreerimise, kontrollimise ja kaitsega Euroopa Liidus; nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) II osa II jaotise I peatüki Ia jao ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, leiab Gruusia, et kõnealused õigusaktid, eeskirjad ja menetlused vastavad käesoleva lepingu XVII-A lisas kehtestatud nõuetele.

3.       Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XVII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ning läbi vaadanud selliste põllumajandustoodete ja toidu kirjelduste kokkuvõtte, mis vastavad käesoleva lepingu XVII-C lisas loetletud liidu geograafilistele tähistele, samuti liidu poolt vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusaktidele registreeritud veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XVII-D lisas, kaitseb Gruusia kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

4.       Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XVII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ning läbi vaadanud selliste põllumajandustoodete ja toidu kirjelduste kokkuvõtte, mis vastavad käesoleva lepingu XVII-C lisas loetletud Gruusia geograafilistele tähistele, samuti Gruusia poolt vastavalt lõikes 1 osutatud õigusaktidele registreeritud veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XVII-D lisas, kaitseb liit kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

5.       Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu artikliga 11 moodustatud ühiskomitee otsuseid, millega muudetakse kõnealuse lepingu III ja IV lisa ja mis on tehtud enne käesoleva lepingu jõustumist, käsitatakse geograafiliste tähiste allkomitee otsustena, ning nimetatud III ja IV lisasse kantud geograafilisi tähiseid käsitatakse käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisasse kantud tähistena. Sellest tulenevalt kaitsevad lepinguosalised neid geograafilisi tähiseid samal viisil kui käesoleva lepingu kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid.

ARTIKKEL 171

Uute geograafiliste tähiste lisamine

1.       Lepinguosalised lepivad kokku, et näevad pärast vaidlustamismenetluse lõpuleviimist ning artikli 170 lõigetes 3 ja 4 osutatud kirjelduste kokkuvõtte läbivaatamist mõlema lepinguosalise jaoks sobival viisil ette võimaluse lisada käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisasse uusi kaitset vajavaid geograafilisi tähiseid käesoleva lepingu artikli 179 lõikes 3 sätestatud korras.

2.       Lepinguosaliselt ei saa nõuda sellise geograafilise tähise kaitsmist, mis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimega ning mis võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas.

ARTIKKEL 172

Geograafiliste tähiste kaitse reguleerimisala

1.       Käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisas loetletud geograafilisi tähiseid ning käesoleva lepingu artikli 171 kohaselt lisatud geograafilisi tähiseid kaitstakse

a)       kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:

i)       sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootekirjeldusele või

ii)      kui selline kasutus põhineb geograafilise tähise maine ärakasutamisel;

b)      väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise[28] eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon”, „maitseline”, „-laadne” või muu samalaadne väljend;

c)       muude valede või eksitavate märgete eest, mis käsitlevad toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi ja mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;

d)      mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

2.       Kui geograafilised tähised on täielikult või osaliselt homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt ning võttes arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ja segiajamise tegelikku ohtu. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, pidades silmas, et tagatakse asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning et tarbijaid ei eksitata. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

3.       Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga läbirääkimiste kontekstis ettepaneku selle kolmanda riigi geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on teise lepinguosalise geograafilise tähisega homonüümne, teatatakse sellest viimasele, andes talle võimaluse esitada märkusi enne nimetuse kaitse alla võtmist.

4.       Vastavalt käesolevale alljaole ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist selle päritolumaal enam ei kaitsta.

ARTIKKEL 173

Geograafiliste tähiste transkriptsiooni kaitse

1.       Käesoleva alljao kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid, mis on gruusia tähestikus või muus ametlikult ELi liikmesriikides kasutatavas tähestikus (v.a ladina), kaitstakse koos nende ladina transkriptsiooniga. Kõnealust transkriptsiooni võib kasutada üksnes asjaomaste toodete märgistamise eesmärgil.

2.       Käesoleva alljao kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid, mis on ladina tähestikus, kaitstakse koos nende gruusia transkriptsiooniga või muu ELi liikmesriikides ametlikult kasutatava mitteladina transkriptsiooniga. Kõnealust transkriptsiooni võib kasutada üksnes asjaomaste toodete märgistamise eesmärgil.

ARTIKKEL 174

Geograafiliste tähiste kasutamise õigus

1.       Käesoleva alljao kohaselt kaitstud nimetust võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või piiritusjooke.

2.       Kui geograafiline tähis on käesoleva alljao kohaselt kaitstud, ei saa kasutajad kaitstud nimetust enam registreerida ega selle suhtes muid piiranguid kasutada.

ARTIKKEL 175

Kaitse tagamine

Lepinguosalised tagavad artiklitega 170–174 ette nähtud kaitse ametiasutuste asjakohase haldustegevusega. Nad tagavad kõnealuse kaitse ka huvitatud isiku taotluse korral.

ARTIKKEL 176

Seos kaubamärkidega

1.       Ex officio või huvitatud isikute taotlusel keelduvad lepinguosalised vastavalt iga lepinguosalise õigusaktidele registreerimast kaubamärki või tunnistavad kehtetuks kaubamärgi, mis vastab mõnele käesoleva lepingu artikli 172 lõikes 1 osutatud olukorrale seoses samasuguse toote kaitstud geograafilise tähisega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil asjaomasel territooriumil esitati geograafilise tähise registreerimise taotlus.

2.       Käesoleva lepingu artiklis 170 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitse taotluse esitamise kuupäevaks 1. aprill 2012.

3.       Käesoleva lepingu artiklis 171 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev teisele lepinguosalisele geograafilise tähise kaitse taotluse edastamise kuupäev.

4.       Lepinguosalistel ei ole kohustust kaitsta geograafilist tähist juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse suhtes eksitada.

5.       Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kaitsevad lepinguosalised ka geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele käesoleva lepingu artikli 172 lõikes 1 osutatud olukorrale ning mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühe lepinguosalise territooriumil kasutusele võetud enne geograafilise tähise käesoleva alljao kohaselt teisele lepinguosalisele kaitsetaotluse esitamise kuupäeva. Sellise kaubamärgi kasutamist võib jätkata ja seda uuendada, olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole lepinguosaliste kaubamärkide õigusaktide kohaselt ühtegi põhjust.

ARTIKKEL 177

Üldeeskirjad

1.       Käesoleva alljao kohaldamisega ei piirata lepinguosaliste WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

2.       Artiklites 170 ja 171 osutatud toodete import, eksport ja turustamine toimub kooskõlas importiva lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega.

3.       Registreeritud nimetuste tehnilistest kirjeldustest tulenevate küsimustega tegeleb käesoleva lepingu artikli 179 alusel moodustatud komitee.

4.       Käesoleva alljao kohaselt kaitstava geograafilise tähise võib tühistada üksnes see lepinguosaline, kelle territooriumilt toode on pärit.

5.       Käesolevas alljaos käsitatakse tootekirjeldusena sellist tootekirjeldust ja selle muudatusi, mille on heaks kiitnud selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt toode on pärit.

ARTIKKEL 178

Koostöö ja läbipaistvus

1.       Lepinguosalised peavad kas otse või käesoleva lepingu artikli 179 alusel moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee kaudu ühendust kõigis käesoleva alljao rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes. Eelkõige võib üks lepinguosaline nõuda teiselt teavet tootekirjelduste ja nende muudatuste kohta ning teavet kontrollisätetega seotud kontaktpunktide kohta.

2.       Lepinguosaline avalikustab teise lepinguosalise poolt käesoleva artikli alusel kaitstavate geograafiliste tähiste kirjeldused või nende kokkuvõtted ning kontrollisätetega seotud kontaktpunktid.

ARTIKKEL 179

Geograafiliste tähiste allkomitee

1.       Käesolevaga asutatakse geograafiliste tähiste allkomitee. Geograafiliste tähiste allkomitee koosneb liidu ja Gruusia esindajatest ning selle eesmärk on jälgida käesoleva alljao rakendamist ja süvendada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

2.       Geograafiliste tähiste allkomitee võtab oma otsused vastu konsensuse alusel. Allkomitee määrab kindlaks oma kodukorra. Ta tuleb kokku ühe lepinguosalise taotlusel vaheldumisi ELis ja Gruusias, kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), ent hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

3.       Geograafiliste tähiste allkomitee jälgib käesoleva alljao nõuetekohast täitmist ja võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi. Ta ülesanded on eelkõige järgmised:

a)       käesoleva lepingu artikli 170 lõigetes 1 ja 2 esitatud lepinguosaliste kohaldatavate õigusaktide viidete muutmine;

b)      käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisas esitatud geograafiliste tähiste loetelu muutmine;

c)       teabevahetus geograafiliste tähistega seonduvate õigusloome- ja poliitikaalaste muudatuste kohta ning muudes vastastikust huvi pakkuvates küsimustes geograafiliste tähiste valdkonnas;

d)      teabevahetus geograafiliste tähiste kohta, et kaaluda nende kaitsmist vastavalt käesolevale alljaole.

4. ALLJAGU

DISAINILAHENDUSED

ARTIKKEL 180

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioonist (1999).

ARTIKKEL 181

Registreeritud disainilahenduste kaitse

1.       Lepinguosalised näevad ette uudsete või originaalsete sõltumatult loodud disainilahenduste kaitse[29]. Kaitse tekib registreerimisel ja annab registreeritud disainilahenduse omanikule ainuõiguse vastavalt käesolevale artiklile.

2.       Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja originaalseks:

a)         kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist toote tavakasutuse käigus nähtav ning

b)         sel määral, kui need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse ja originaalsuse tunnustamise tingimustele.

3.       Käesoleva jao kohaldamisel tähendab lõike 2 punktis a kasutatud väljend „tavakasutus” kasutamist lõppkasutaja poolt ning see ei hõlma hooldust, teenindust ega remonti.

4.       Registreeritud disainilahenduste omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid vähemalt valmistamast, müügiks pakkumast, müümast, importimast, eksportimast, ladustamast ja kasutamast ilma tema nõusolekuta toodet, mis on osaliselt või täielikult valmistatud kaitstud disainilahenduse järgi, juhul kui nimetatud toimingud on kaubandusliku eesmärgiga, takistavad põhjendamatult disainilahenduse tavapärast kasutamist või on vastuolus hea kaubandustavaga.

5.       Kaitse tähtaeg on 25 aastat alates registreerimistaotluse esitamisest või kooskõlas tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise deponeerimise Haagi kokkuleppega kindlaks määratud kuupäevast, ilma et see piiraks Pariisi konventsiooni kohaldamist.

ARTIKKEL 182

Erandid

1.       Lepinguosalised võivad disainilahenduste kaitsmisel ette näha piiratud erandeid, tingimusel et sellised erandid ei satu põhjendamatult vastuollu kaitstud disainilahenduse normaalse kasutamisega ega kahjusta kaitstud disainilahenduse omaniku õigustatud huve põhjendamatult, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.

2.       Disainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest. Eelkõige ei anna disainilahenduse õigus kaitset toote nendele välistunnustele, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode täidab oma otstarvet.

ARTIKKEL 183

Suhe autoriõigusega

Alates kuupäevast, mil disainilahendus loodi või mis tahes kujul fikseeriti, on see kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduste alusel. Lepinguosalised määravad kindlaks kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.

5. ALLJAGU

PATENDID

ARTIKKEL 184

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad WIPO patendikoostöölepingust.

ARTIKKEL 185

Patendid ja rahvatervis

1.       Lepinguosalised tunnistavad WTO ministrite konverentsil 14. novembril 2001 vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni tähtsust.

2.       Lepinguosalised järgivad ja rakendavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud deklaratsiooni punkti 6 käsitlevat WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust.

ARTIKKEL 186

Täiendava kaitse tunnistus

1.       Lepinguosalised nendivad, et nende territooriumil patendiga kaitstud ravimi ja taimekaitsevahendi suhtes võidakse enne turulelaskmist kohaldada halduslikku loamenetlust. Nad tunnistavad, et patendiga antav kaitseaeg võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja siseriiklike õigusaktide kohaselt lepinguosalise turule viimise esmaloa andmise vahele.

2.       Lepinguosalised näevad ette, et patendiga kaitstavat ravimit või taimekaitsevahendit, mille suhtes on kohaldatud halduslikku loamenetlust, kaitstakse täiendava ajavahemiku jooksul, mille kestus on viie aasta võrra lühem kui lõike 1 teises lauses osutatud ajavahemik.

3.       Olenemata lõikest 2 ei tohi täiendava kaitse kestus ületada viit aastat.

4.       Lepinguosalised näevad ette lõikes 2 osutatud kaitsest kuue kuu võrra pikema kaitse ravimitele, mille kohta on tehtud pediaatrilised uuringud, tingimusel et ravimi tootekirjelduses on nimetatud uuringute tulemusi kajastatud.

ARTIKKEL 187

Ravimi müügiloa saamiseks esitatavate andmete kaitse[30]

1.       Lepinguosalised rakendavad tervikliku süsteemi, mis tagab ravimite müügiloa saamiseks esitatavate andmete konfidentsiaalsuse ja mitteavalikustamise ning neile mitte tuginemise.

2.       Lepinguosalised tagavad õigusnormide abil, et ravimite müügiloa saamiseks esitatud teavet ei avalikustata kolmandatele isikutele, vaid see on konfidentsiaalne, ning et ebaausa kommertskasutuse vastu on võimalik saada kaitset.

3.       Seda silmas pidades ei luba lepinguosalised kooskõlas turustamisloaga, mis on antud katsete ja uuringute tulemused esitanud taotlejale, teistel taotlejatel ilma selle taotleja nõusolekuta turustada sama või sarnast toodet ajavahemikul, mille pikkus on vähemalt kuus aastat alates tema territooriumil esmase heakskiidu andmise kuupäevast. Sellel ajavahemikul ei kasutata esmase heakskiidu saamiseks esitatud katse- ja uuringuandmeid järgmiste ravimi turustamisloa taotlejate huvides ilma esimese taotleja nõusolekuta.

4.       Lõikes 3 osutatud kuue aasta pikkust tähtaega pikendatakse kuni seitsme aastani, kui loa omanik esimese kuue aasta jooksul pärast esialgse loa saamist saab loa seoses veel ühe või mitme ravinäidustusega, kuna ilmneb oluline kliiniline kasutegur võrreldes olemasolevate ravimeetoditega.

5.       Kuupäevaks, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, lähendab Gruusia liidu õigusaktidele oma õigusaktid, mis käsitlevad ravimitega seotud andmete kaitset.

ARTIKKEL 188

Taimekaitsevahendite müügiloa saamiseks esitatavate andmete kaitse

1.       Lepinguosalised määravad ohutus- ja tõhususnõuded kindlaks enne taimekaitsevahendite turuleviimise lubamist.

2.       Kumbki lepinguosaline tagab, et taimekaitsevahendi müügiloa taotleja poolt esimesena esitatud andmeid kaitstakse ebaausa kommertskasutuse vastu ega kasutata ühegi muu isiku heaks, kes soovib saada taimekaitsevahendi müügiluba, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendusmaterjal selle kohta, et esimene taotleja on andnud sõnaselgelt loa kõnealuseid andmeid kasutada.

3.       Esmakordselt müügiloa saamiseks esitatud katse- ja uuringuaruandele esitatakse järgmised nõuded:

a)       see on mõeldud loa saamiseks või loa muutmiseks, et lubada vahendi kasutamist mõnel teisel põllukultuuril, ning

b)      see on tõendatult vastavuses hea laboritava või hea katsetava põhimõtetega.

4.       Andmeid kaitstakse vähemalt kümme aastat alates esimese müügiloa andmisest vastava lepinguosalise territooriumil.

ARTIKKEL 189

Taimesordid

Lepinguosalised kaitsevad taimesorte vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile ning teevad koostööd sordikaitse edendamiseks ja tugevdamiseks.

3. JAGU

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE KAITSE TAGAMINE

ARTIKKEL 190

Üldised kohustused

1.       Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost, ning sätestavad järgmised käesolevas jaos ettenähtud täiendavad meetmed, menetlused ja parandusmeetmed, mis on vajalikud intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamiseks[31].

2.       Need täiendavad meetmed, menetlused ja heastamisvahendid peavad olema õiglased ja erapooletud; need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada ebamõistlikke tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi.

3.       Lisaks peavad need täiendavad meetmed ja heastamisvahendid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada sellisel viisil, mis võimaldab vältida seadusliku kaubanduse tõkestamist ja pakkuda kaitset nende kuritarvitamise vastu.

ARTIKKEL 191

Õigustatud taotlejad

Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete rakendamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:

a)       intellektuaalomandi õiguste omajad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele;

b)      kõik teised kõnealuseid õigusi teostama volitatud isikud, eelkõige litsentsiomanikud, kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud piirides ja nende õigusaktide alusel;

c)       kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste valdajate üldtunnustatud esindajad;

d)      kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad.

3.1. ALLJAGU

TSIVIILÕIGUSLIK KAITSE

ARTIKKEL 192

Tõendite säilitamise meetmed

1.       Lepinguosalise tagavad, et enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist võib pädev õigusasutus sellise isiku taotluse korral, kes on esitanud piisavad tõendid kinnitamaks oma väidet, et intellektuaalomandi õigusi on rikutud või kavatsetakse rikkuda, nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

2.       Sellised meetmed võivad sisaldada õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade ning vajaduse korral nende kaupade tootmiseks ja/või levitamiseks kasutatud materjalide ja vahendite ning nendega seotud dokumentide üksikasjalikku kirjeldamist koos näidiste võtmisega või mitte, või füüsilist arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti sellistel juhtudel, kui igasugune viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui varitseb ilmne asitõendite hävitamise oht.      

3.       Juhul, kui asitõendite säilitamiseks võetakse meetmeid teist poolt ära kuulamata, teavitatakse lepinguosalisi viivitamatult hiljemalt pärast meetmete jõustumist.

ARTIKKEL 193

Õigus saada teavet

1.       Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele taotlusele võivad pädevad kohtuasutused nõuda teavet selliste toodete ja teenuste päritolu või levitamisvõrgustiku kohta, mis rikuvad intellektuaalomandi õigusi, ning et teabe peab esitama rikkuja ja/või mõni muu isik,

a)       kelle valdusest on leitud intellektuaalomandi õigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikes kogustes;

b)      kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi kaubanduslikus ulatuses rikkuvate teenuste kasutamiselt;

c)       kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses pakkumiselt või

d)      kellele punktis a, b ja c viidatud isikud on osutanud kui intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba tootjale, valmistajale või levitajale või teenuste osutajale.

2.       Lõikes 1 nimetatud teave sisaldab vastavalt vajadusele:

a)       asjaomaste kaupade ja teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ja teiste varasemate valdajate ning kavandatud jae- ja hulgimüüjate nimesid ja aadresse;

b)      toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud toodete koguseid ning kõnealuste toodete või teenuste eest makstud hinda.

3.       Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira selliste õigusnormide kohaldamist, millega:

a)       antakse õiguste omajale õigus saada põhjalikumat teavet;

b)      reguleeritakse vastavalt käesolevale artiklile edastatud teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalmenetluses;

c)       reguleeritakse vastutust teabe saamise õiguse kuritarvitamise eest;

d)      antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe andmisest, kui seeläbi oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalust intellektuaalomandi õiguste rikkumises, või

e)       reguleeritakse konfidentsiaalsete teabeallikate kaitset ja isikuandmete töötlemist.

ARTIKKEL 194

Ajutised meetmed

1.       Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutus saab hageja taotluse korral teha väidetavale õiguste rikkujale ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada intellektuaalomandi õiguste vahetu rikkumine või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega, peatada õiguserikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks.

2.       Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.

3.       Kaubandusliku ulatusega väidetava rikkumise korral tagavad lepinguosalised, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad kohtuasutused hagi tagamiseks anda korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas külmutada tema pangakontod ja muu vara. Sel eesmärgil võivad pädevad kohtuasutused nõuda juurdepääsu eeldatava rikkuja valduses olevatele panga-, finants- ja äridokumentidele.

ARTIKKEL 195

Kohtuasja sisulisest otsustamisest tulenevad meetmed

1.       Lepinguosalised tagavad, et pädevad kohtuasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, anda korralduse vähemalt turustuskanalitest tagasi kutsuda või püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvaks, ilma seejuures mingit hüvitist maksmata. Pädevad kohtuasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada peamiselt kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel kasutatud materjalid ning seadmed.

2.       Kohtuasutustel on volitus nõuda nimetatud meetmete rakendamist rikkuja kulul, kui erilised põhjused ei nõua nende kohaldamist.

3.       Lepinguosaline tagab, et pärast kohtuotsust, millega tuvastatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumine, võib kohtuasutus teha rikkujale ning vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks, ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks.

4.       Lepinguosalised võivad ette näha, et sobivatel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada käesolevas artiklis sätestatud meetmeid, võib pädev kohtuasutus anda korralduse maksta käesolevas artiklis sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalist hüvitist, juhul kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.

ARTIKKEL 196

Kahjutasu

1.       Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutused määravad kannatanud osapoole avalduse alusel rikkuja, kes teadlikult rikkus või pidi põhjendatult olema rikkumisest teadlik, maksma proportsionaalselt õiguste omajale rikkumise tagajärjel tekitatud kahju ulatuses kahjutasu. Kahjutasu suuruse määramisel kohtuasutused:

a)       võtavad arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu kahju kannatanud isikule tekitatud majanduskahju, sealhulgas saamata jäänud kasum, rikkuja teenitud ebaõiglane tulu, ning vajaduse korral ka mittemajanduslikke aspekte, nagu rikkumise tõttu õiguse omajale tekitatud moraalne kahju, või

b)      võivad punkti a alternatiivina vajaduse korral määrata kindlasummalise kahjutasu, mis on vähemalt sama suur kui autoritasu või kasutustasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks kõnealuste intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks luba taotlenud.

2.       Lepinguosalised võivad ette näha võimaluse, et juhul kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib kohtuasutus anda korralduse nõuda saadud tulu kahju kannatanud isiku heaks tagasi või maksta kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.

ARTIKKEL 197

Kohtukulud

Lepinguosalised tagavad, et üldjuhul kannab kaotanud pool kohtumenetluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba, ilma et see piiraks siseriiklike menetlusnormidega ettenähtud erandite kohaldamist.

ARTIKKEL 198

Kohtuotsuste avaldamine

Lepinguosalised tagavad, et kohtumenetluste puhul, mis on algatatud tööstusomandi või intellektuaalomandi õiguste rikkumise tõttu, võivad kohtuasutused anda korralduse võtta hageja palvel ja rikkuja kulul asjakohaseid meetmeid otsust käsitleva teabe levitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks avaldamiseks.

ARTIKKEL 199

Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon

Käesolevas alljaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisel:

a)       kirjandus- või kunstiteose autorina käsitatakse isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt antakse talle õigus alustada rikkumise uurimist;

b)      punkti a kohaldatakse mutatis mutandis autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate kaitstud sisu suhtes.

3.2. ALLJAGU

MUUD SÄTTED

ARTIKKEL 200

Piiril võetavad meetmed

1.       Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 75 ja XIII lisa kohaldamist, nähakse käesoleva artikliga ette lepinguosaliste tolliasutuste kohustus teha koostööd ning üldpõhimõtted, millest lähtuvad käesoleva lepingu eeskirjad intellektuaalomandi õiguste tolliasutuste poolt jõustamise kohta.

2.       Lepinguosalised tagavad, et piiril intellektuaalomandi kaitseks meetmete võtmisel täidetakse järjekindalt GATT 1994 ja TRIPS-lepingust tulenevaid kohustusi.

3.       Käesolevas artiklis on sätestatud menetlusnormid piiril võetavate meetmete kohta. Käesolevas artiklis on sätestatud tingimused ja menetlused, millest tolliasutused lähtuvad oma tegevuses, kui tollikontrolli on jõudnud või oleks pidanud jõudma intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaup. Need sätted ei mõjuta kuidagi lepinguosaliste materiaalõigusnorme intellektuaalomandi kohta.

4.       Selleks et intellektuaalomandi õiguste tõhusa kaitse eesmärgil teha kindlaks, kas kaubasaadetises on intellektuaalomandiõiguste rikkumise kahtlusega kaupa, kehtestab toll erinevaid meetodeid. Need meetodid hõlmavad riskianalüüsi, mis põhineb muu hulgas õiguste omajalt saadud teabel, luureandmetel ja lasti kontrollimisel.

5.       Lepinguosalised lepivad kokku, et rakendavad järjekindlalt TRIPS-lepingu artiklit 69 selliste kaupadega rahvusvaheline kauplemise suhtes, mille puhul võib kahtlustada intellektuaalomandi õiguste rikkumist. Sel eesmärgil loovad lepinguosalised tolliasutuste kontaktpunktid, teevad need üksteisele teatavaks ning on valmis vahetama andmeid ja teavet selliste kaupadega kauplemise kohta, mis mõjutab mõlemat lepinguosalist. Eriti edendavad nad teabevahetust ja koostööd tolliorganite vahel seoses võltsitud kaubamärke kandvate ja autoriõigusi rikkuvate kaupadega kauplemisega. Ilma et see piiraks kohaldamast käesoleva lepingu II protokolli vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes, vahetavad tolliasutused teavet vajaduse korral kiiresti ja kooskõlas oma isikuandmete kaitse alaste õigusaktidega.

6.       Lepinguosalise tolliasutused teevad taotluse saamisel või omal algatusel koostööd, et anda teise lepinguosalise tolliasutustele asjakohast kättesaadavat teavet, eriti kui tegemist on kaupade transiidiga ühe lepinguosalise territooriumi kaudu teise lepinguosalise territooriumile või teisest lepinguosalisest pärit kaupadega.

7.       Käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud komitee kehtestab käesolevas artiklis osutatud andmete ja teabe vahetamise konkreetse korra.

8.       Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 5–7 rakendamisel kasutatavaid koostöövorme, kohaldatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumise suhtes käesoleva lepingu II protokolli, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes.

9.       Käesoleva artikli nõuetekohase täitmise ja rakendamise eest vastutavaks komiteeks on käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud komitee.

ARTIKKEL 201

Tegevusjuhendid

Lepinguosalised toetavad:

a)       kutseühingutes ja -organisatsioonides tegevusjuhendite väljatöötamist, millega püütakse aidata tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse;

b)      lepinguosaliste pädevatele asutustele tegevusjuhendite kavandite ja kõnealuste tegevusjuhendite kohaldamise kohta antud hinnangute esitamist.

ARTIKKEL 202

Koostöö

1.       Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste täitmist.

2.       Koostööd tehakse järgmistes valdkondades (loetelu ei ole ammendav):

a)       teabevahetus intellektuaalomandi õiguste ning asjakohaste kaitse- ja jõustamiseeskirjade õigusraamistiku kohta; nende valdkondade õigusloomeprotsessis saadud kogemuste vahetus;

b)      intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamisel saadud kogemuste ja teabe vahetus;

c)       kesk- ja piirkondlikul tasandil õiguskaitse valdkonnas tolli, politsei, haldus- ja kohtuasutuste saadud kogemuste vahetus; intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba eksportimise ärahoidmise eesmärgil tehtav koordineerimine, sealhulgas teiste riikidega;

d)      suutlikkuse suurendamine töötajate koolitus ja vahetus;

e)       intellektuaalomandi õigusi käsitleva teabe edendamine ja levitamine muu hulgas äriringkondades ja kodanikuühiskonnas; tarbijate ja õiguste omajate üldise teadlikkuse suurendamine;

f)       institutsionaalse koostöö tugevdamine, näiteks intellektuaalomandiga tegelevates ametites;

g)      laiema avalikkuse aktiivne teavitamine ja harimine intellektuaalomandi õiguste põhimõtete asjus: selliste strateegiate väljatöötamine, mis võimaldavad määrata kindlaks peamise publiku ning luua teavitusprogrammid tarbijate ja meedia teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandi rikkumiste mõju kohta, sealhulgas tervise- ja ohutusriskide kohta ning seose kohta organiseeritud kuritegevusega.

10. PEATÜKK

KONKURENTS

ARTIKKEL 203

Põhimõtted

Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust omavahelistes kaubandussuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad ja riigipoolne sekkumine (sealhulgas subsideerimine) võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu.

ARTIKKEL 204

Monopolidevastased ja ettevõtjate ühinemist käsitlevad õigusnormid ja nende rakendamine

1.       Lepinguosalised kehtestavad oma territooriumil kõikehõlmavad konkurentsialased õigusnormid, millega reguleeritakse tõhusalt konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevust ning valitseva seisundiga ettevõtjate ühepoolset konkurentsi kahjustavat tegevust ning ja tagatakse tõhus kontroll ettevõtjate koondumise üle, et ennetada tõhusa konkurentsi märkimisväärset takistamist ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist.

2.       Lepinguosalistel peab olema asutus, kes vastutab artiklis 1 osutatud konkurentsialaste õigusnormide rakendamise eest ja kellel on selle ülesande täitmiseks vajalikud vahendid.

3.       Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline kohaldada oma konkurentsialaseid õigusnorme läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust kaitsele.

ARTIKKEL 205

Riigimonopolid, riigi osalusega äriühingud ja eri- või ainuõiguse saanud äriühingud

1.       Käesolev peatükk ei takista lepinguosalisel määrata või säilitada riigimonopole, riigi osalusega äriühinguid või ettevõtteid, millele on antud eri- või ainuõigused kooskõlas tema siseriiklike õigusaktidega.

2.       Lepinguosalised tagavad, et ärisuunitlusega riigimonopolide, riigi osalusega äriühingute ja eri- või ainuõigused saanud äriühingute suhtes kohaldatakse artikli 204 lõikes 1 osutatud konkurentsialaseid õigusnorme niivõrd, kuivõrd nende õigusnormide kohaldamine ei takista juriidiliselt ega faktiliselt nendele avalikes huvides määratud ülesannete täitmist.

ARTIKKEL 206

Subsiidiumid

1.       „Subsiidium” – käesoleva artikli kohaldamisel meede, mis, olenemata sellest, kas see on antud kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks, vastab subsiidiumide lepingu artiklis 1 sätestatud tingimustele, ning on eripärased osutatud lepingu artikli 2 tähenduses.

2.       Lepinguosaline tagab subsiidiumide valdkonna läbipaistvuse. Sel eesmärgil peab lepinguosaline iga kahe aasta tagant esitama teisele lepinguosalisele aruande, milles ta märgib oma riigi valitsuse või muu avaliku asutuse poolt kaupade tootmisele antud subsiidiumide õigusliku aluse, vormi, summa või eelarve ja võimaluse korral saaja. Aruanne loetakse esitatuks, kui lepinguosalised on avaldanud asjakohase teabe üldsusele juurdepääsetaval veebisaidil.

3.       Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe teenuste osutamisele antud konkreetsete subsiidiumide kohta ja vastab küsimustele.

ARTIKKEL 207

Vaidluste lahendamine

Käesoleva lepingu artiklite 203, 204 ja 205 suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” sätteid vaidluste lahendamise mehhanismi kohta.

ARTIKKEL 208

Suhe WTOga

Käesolevas peatükis sätestatu ei piira lepinguosalise kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige subsiidiumide lepingust ja vaidluste lahendamist reguleerivatest eeskirjadest.

ARTIKKEL 209

Konfidentsiaalsus

Lepinguosalised vahetavad kõnealust teavet, võttes arvesse nende jurisdiktsioonis ameti- ja ärisaladuse nõuetest tulenevaid piiranguid.

11. PEATÜKK

KAUBANDUSVALDKONNA ENERGIAKÜSIMUSED

ARTIKKEL 210

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.       „energiakaubad” – toornafta (HS-kood 27.09), maagaas (HS-kood 27.11) ja elektrienergia (HS-kood 27.16);

2.       „energiatranspordirajatis” – kõrgsurve-torujuhe maagaasi edastamiseks ning kõrgepinge-põhivõrgud ja -liinid, sealhulgas gaasi- ja elektripõhivõrkude vahelised ühendused; naftajuhtmed, raudteed ja muud paiksed rajatised, mis on ette nähtud energiakaupade edastamiseks;

3.       „transiit” – energiatoodete transport kas ümberlaadimise, tolliladustamise, ümberjaotamisega või ilma nendeta või vahetades transpordivahendeid, kui selline edastamine on ainult osa tervest teekonnast, mis algab ja lõpeb väljaspool selle lepinguosalise territooriumi, keda selline vedu läbib;

4.       „loata võtmine” – tegevus, mis seisneb energiakaupade ebaseaduslikus eemaldamises energiatranspordirajatisest.

ARTIKKEL 211

Transiit

Lepinguosalised tagavad, et transiit toimub kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad GATT 1994st ja energiaharta lepingust.

ARTIKKEL 212

Transiitkaupade loata võtmine

Lepinguosaline võtab kõik vajalikud meetmed, et keelata tema kontrolli või jurisdiktsiooni all olevatel isikutel läbi tema alade transiidina veetavate energiakaupade loata võtmine ning selline võtmine lõpetada.

ARTIKKEL 213

Transiidi peatamise keeld

1.       Lepinguosaline ei võta energiakaupu ega sekku muul viisil läbi tema territooriumi toimuvasse energiakaupade transiiti, välja arvatud juhul, kui võtmine või muul viisil sekkumine on otsesõnu sätestatud sellist transiiti või transporti reguleerivas lepingus või muus kokkuleppes või kui energiatranspordirajatiste tegevuse jätkamisel ilma parandusmeetmeid võtmata tekib põhjendamatu oht avalikule julgeolekule, kultuuripärandile, tervisele, ohutusele ja keskkonnale, kusjuures sellised meetmed ei tohi endast kujutada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist ega rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist.

2.       Kui mis tahes küsimuses toimub vaidlus, mis hõlmab lepinguosalisi või üht või enamat ühe lepinguosalise kontrolli või jurisdiktsiooni all olevat isikut, siis lepinguosaline, läbi kelle territooriumi energiakaupade transiit toimub, ei katkesta ega vähenda ega luba ühelgi tema kontrolli või jurisdiktsiooni all oleval isikul, sealhulgas riiklikul kaubandusettevõttel, katkestada ega vähendada energiakaupade juba toimuvat transporti või transiiti enne asjakohases lepingus või käesoleva lepingu XVIII lisas ettenähtud eriolukorramenetluse või käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” ettenähtud vaidluste lahendamise menetluse lõpuleviimist, välja arvatud lõikes 1 sätestatud tingimustel.

3.       Lepinguosalist ei peeta vastutavaks transiidi käesoleva artikli kohase katkestuse või vähenduse eest juhul, kui kõnealusel lepinguosalisel ei ole võimalik energiakaupu tarnida või transiidina vedada kolmanda riigi või selle kontrolli või jurisdiktsiooni all oleva isiku tegevuse tagajärjel.

ARTIKKEL 214

Käitaja transiidikohustus

Lepinguosalised tagavad, et energiatranspordirajatiste käitajad võtavad vajalikud meetmed, et:

a)       minimeerida transiidi ja transpordi juhusliku katkestamise, vähendamise ja peatamise oht

b)      operatiivselt taastada juhuslikult katkenud, vähenenud või peatunud transiidi ja transpordi tavapärane toimimine.

ARTIKKEL 215

Reguleerivad asutused

1.       Iga lepinguosaline määrab gaasi- ja elektrituru reguleerimiseks sõltumatu reguleeriva asutuse. Reguleeriv asutus peab olema juriidiliselt eraldiseisev ja oma tegevuses sõltumatu kõigist avalik- ja eraõiguslikest eraettevõtetest, turuosalistest ja käitajatest.

2.       Reguleerivate asutuste otsused ja nende kasutatavad menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

3.       Käitajal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, peab olema õigus kaevata see otsus edasi asjaomastest isikutest sõltumatule edasikaebusi käsitlevale organile. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.

ARTIKKEL 216

Turukorraldus

1.       Lepinguosalised tagavad, et energiaturgude käitamisel lähtutakse eesmärgist luua konkurentsil põhinev, turvaline ja jätkusuutlik turg ning et ettevõtete õiguste ja kohustuste kehtestamisel ei diskrimineerita ühtegi ettevõtet.

2.       Olenemata lõikest 1 võivad lepinguosalised kehtestada üldise majandushuvi raames ettevõtetele kohustuse, mis seondub julgeolekuga, sealhulgas tarnekindlusega, tarne korrapärasuse, kvaliteedi ja hinnaga ning keskkonnakaitsega, sealhulgas energiatõhususe, taastuvenergia ja kliimakaitsega. Need kohustused peavad olema selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja kontrollitavad.

3.       Maagaasi ja elektri riigisisest müügihinda reguleeriv lepinguosaline tagab, et enne reguleeritud hinna jõustumist avaldatakse selle arvutamise meetod.

ARTIKKEL 217

Juurdepääs energiatranspordirajatistele

1.       Lepinguosaline tagab, et tema territooriumil rakendatakse kolmandatele isikutele energiatranspordirajatiste, maagaasi veeldusveeldusjaamade ja gaasihoidlate kasutamise võimaldamise süsteem, et see süsteem oleks avatud kõigile kasutajatele ning seda rakendataks läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivalt.

2.       Lepinguosaline tagab, et energiatranspordirajatiste kasutamise tariifid ja kõik muud energiatranspordirajatiste kasutamise tingimused on objektiivsed, mõistlikud ja läbipaistvad ega põhjusta diskrimineerimist elektri ega gaasi päritolu, omaniku ega sihtkoha alusel.

3.       Lepinguosaline tagab, et tehnilised ja lepingujärgsed füüsilised ja virtuaalsed võimsused eraldatakse läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide ja korra kohaselt.

4.       Lepinguosalised tagavad, et kui kolmandatel isikutel ei lubata energiatranspordirajatist kasutada, annab energiaedastusrajatise operaator kolmandale isikule tema taotluse alusel põhjendatud selgituse ning et keeldumist on võimalik edasi kaevata.

5.       Lepinguosaline võib teha erandeid lõigetest 1–4 vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud objektiivsetele kriteeriumidele. Eelkõige võib lepinguosaline oma õigusaktidega ette näha võimaluse teha uute suurte energiatranspordirajatiste puhul juhtumipõhiselt ja piiratud ajaks erandi kolmandatele isikutele kasutamise võimaldamise eeskirjadest.

ARTIKKEL 218[32]

Suhe energiaühenduse lepinguga

1.       Käesoleva peatüki ning energiaühenduse lepingu ja selle alusel kohaldatavate liidu õigusaktide sätete vastuolu korral kohaldatakse sellise vastuolu ulatuses energiaühenduse lepingut või selle alusel kohaldatavat asjaomast liidu õigusakti.

2.       Käesoleva peatüki rakendamisel eelistatakse selliste õigusaktide või muude aktide vastuvõtmist, mis on kooskõlas energiaühenduse lepinguga või tuginevad liidus kohaldatavatele õigusaktidele. Käesoleva peatükiga seonduvate vaidluste korral eeldatakse, et nimetatud kriteeriumidele vastavad õigusaktid ja muud aktid on käesoleva peatükiga kooskõlas. Selle hindamisel, kas õigusaktid või muud aktid vastavad nimetatud kriteeriumidele, võetakse arvesse energiaühenduse lepingu artikli 91 alusel vastuvõetud asjakohaseid otsuseid.

12. PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS

ARTIKKEL 219

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.       „üldkohaldatavad meetmed” – seadused, määrused, kohtuotsused, menetlused ja haldusotsused, mis võivad mõjutada ükskõik milliseid käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimusi. See ei hõlma meetmeid, mis on suunatud konkreetsele isikule või isikute rühmale.

2.       „huvitatud isik” – lepinguosalise territooriumil elav füüsiline isik või seal asutatud juriidiline isik, keda üldkohaldatav meede võib otseselt mõjutada.

ARTIKKEL 220

Eesmärk

Tunnistades mõju, mida nende regulatiivsel keskkonnal võib olla nendevahelisele kaubandusele, tagavad lepinguosalised ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks prognoositava regulatiivse keskkonna ja tõhusad menetlused, võttes piisavalt arvesse õiguskindluse ja proportsionaalsuse nõudeid.

ARTIKKEL 221

Avaldamine

1.       Lepinguosalised tagavad, et:

a)       üldkohaldatavad meetmed avaldatakse operatiivselt ning tehakse hõlpsasti kättesaadavaks ametlikult määratud kanalis ning teostatavuse ja võimaluse korral elektroonsete vahenditega, et igaühel oleks võimalik kõnealuste meetmetega tutvuda;

b)      selgitatakse üldkohaldatavate meetmete eesmärki ja põhjusi ning

c)       üldkohaldatavate meetmete avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse piisavalt aega, välja arvatud põhjendatud juhtudel, mille hulka kuuluvad oht julgeolekule ja erakorraline olukord.

2.       Lepinguosalised:

a)       püüavad piisavalt varases etapis avalikustada kõik üldkohaldatavate meetmete vastuvõtmise ja muutmise ettepanekud, selgitades sealhulgas ettepaneku eesmärki ja põhjusi;

b)      annavad huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada ettepaneku kohta märkusi ja jätavad selleks piisavalt aega ning

c)       püüavad arvesse võtta huvitatud isikute märkusi ettepaneku kohta.

ARTIKKEL 222

Päringud ja kontaktpunktid

1.       Selleks et soodustada lepinguosalistevahelist teabevahetust käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimustes, määrab kumbki lepinguosaline koordineerimisülesannet täitva kontaktpunkti.

2.       Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata isikute päringutele kavandatavate ja kehtivate üldkohaldatavate meetmete ning nende rakendamise kohta. Päringud võib esitada lõike 1 alusel loodud kontaktpunktide kaudu või muude mehhanismide kaudu, olenevalt olukorrast.

3.       Lepinguosalised tunnistavad, et lõike 2 kohased vastused ei ole tingimata lõplikud või õiguslikult siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui lepinguosaliste õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

4.       Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe ja vastab küsimustele mis tahes üldkohaldatava meetme ja sellise meetme vastuvõtmise või muutmise ettepaneku kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täitmist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.

ARTIKKEL 223

Üldkohaldatavate meetmete haldamine

1.       Lepinguosalised haldavad üldkohaldatavaid meetmeid objektiivselt, erapooletult ja mõistlikult.

2.       Sel eesmärgil peab lepinguosaline, kes kohaldab konkreetset meedet teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade ja teenuste suhtes:

a)       püüdma teatada huvitatud isikutele, keda haldusmenetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt oma korrale menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldama menetluse laadi, teatama menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldama üldiselt vaidlusaluseid küsimusi;

b)      andma huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada fakte ja väiteid oma seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldusmeetme rakendamist, niivõrd kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad, ning

c)       tagama, et tema menetlused ja nende rakendamine on kooskõlas tema õigusnormidega.

ARTIKKEL 224

Läbivaatamine ja edasikaebuste esitamine

1.       Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, et käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusküsimusi mõjutavad haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida. Sellised kohtud ja menetlused peavad olema sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning nende eest vastutavad isikud peavad olema erapooletud ja neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.

2.       Lepinguosalised tagavad, et kõnealuse kohtuorgani või menetluse korral antakse menetluspooltele õigus saada:

a)       piisav võimalus toetada või kaitsta oma seisukohti ning

b)      otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel, või kui lepinguosalise õigusaktides seda nõutakse, haldusasutuse koostatud andmetel.

3.       Lepinguosalised tagavad, et selliseid otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ja et nendega reguleeritakse asjaomase ameti või asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib lepinguosalise õigusnormide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.

ARTIKKEL 225

Reguleerimise kvaliteet ja tulemuslikkus ning hea haldustava

1.       Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et parandada õigusliku reguleerimise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas vahetades õigusliku reguleerimise head tava ning teavet oma õigusliku reguleerimise poliitika ja õigusliku reguleerimise mõju analüüside kohta.

2.       Lepinguosalised tunnistavad, et hea haldustava põhimõtted[33] on olulised, ja nõustuvad tegema nende edendamiseks koostööd, sealhulgas vahetama teavet ja head tava.

ARTIKKEL 226

Erieeskirjad

Käesolev peatükk ei piira käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” muudes peatükkides sätestatud läbipaistvuseeskirjade kohaldamist.

13. PEATÜKK

KAUBANDUS JA JÄTKUSUUTLIK ARENG

ARTIKKEL 227

Kontekst ja eesmärgid

1.       Lepinguosalised tuletavad meelde ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi 1992. aasta programmi Agenda 21, ILO 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, jätkusuutlikku arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava[34], ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni täieliku ja produktiivse tööhõive ja inimväärse töö kohta ning ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada jätkusuutliku arengu eesmärki praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks, ja tagada, et see eesmärk integreeritakse nende kaubandussuhetesse ja et seda kajastatakse kõigil kõnealuste suhete tasandeil.

2.       Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet edendada jätkusuutlikku arengut ja tunnistavad, et selle sambad on majandusareng, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse, mis on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist. Nad rõhutavad, et kasulik on kaubandusega seotud tööjõu- ja keskkonnaküsimusi käsitada osana üleilmsest lähenemisviisist kaubandusele ja jätkusuutlikule arengule.

ARTIKKEL 228

Reguleerimisõigus ja kaitsetase

1.       Lepinguosalised tunnustavad iga lepinguosalise õigust kehtestada oma jätkusuutliku arengu poliitika ja prioriteedid, määrata kindlaks oma keskkonna- ja töökaitse nõuded ning kehtestada ja muuta asjaomaseid õigusakte ja poliitikat kooskõlas käesoleva lepingu artiklites 229 ja 230 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja kokkulepetega.

2.       Lepinguosalised püüavad tagada, et nende õigusaktid ja tegevuspõhimõtted näeksid ette ja soodustaksid kõrgetasemelist keskkonna- ja töökaitset, ning püüavad tõsta pakutava kaitse taset ja parandada sellele vastavalt kõnealuseid õigusakte ja tegevuspõhimõtteid.

ARTIKKEL 229

Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud

1.       Lepinguosalised tunnistavad, et täielik ja produktiivne tööhõive ja inimväärse töö tagamine kõigi jaoks on üleilmastumise juhtimisel põhielemendid, ning kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks kaasa täieliku ja tootliku tööhõive ning inimväärse töö tagamisele kõigi jaoks. Lepinguosalised kohustuvad üksteisega konsulteerima ja tegema vajaduse korral koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes tööjõuküsimustes.

2.       Lepinguosalised võtavad vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad ILO liikmesusest ja ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonist ning selle järgimismehhanismist, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu oma 86. istungil 1998. aastal, kohustuse austada, edendada ja rakendada oma õigusnormides ning tavades ja kogu oma territooriumil rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, mis on loetletud ILO olulistes konventsioonides, eelkõige järgmisi reegleid:

a)       ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine;

b)      kõigi sunniviisilise töö vormide kaotamine;

c)       lapstööjõu kasutamise tegelik keelustamine ning

d)      tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamine.

3.       Lepinguosalised kinnitavad oma kindlat tahet rakendada vastavalt Gruusia ja liikmesriikide ratifitseeritud põhi- ja esmatähtsad konventsioonid ning muud ILO konventsioonid.

4.       Lepinguosalised kaaluvad ka teiste esmatähtsate konventsioonide ratifitseerimist, mille ILO on klassifitseerinud päevakohasena. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet olukorra ja sündmuste kohta selles valdkonnas.

5.       Lepinguosalised tunnistavad, et tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste rikkumist ei tohi tuua õigustuseks või muul viisil kasutada õiguspärase suhtelise eelise saamiseks ega kasutada kaubanduse kaitsemeetmena.

ARTIKKEL 230

Mitmepoolsed keskkonnalepingud ja keskkonnajuhtimistavad

1.       Lepinguosalised tunnistavad mitmepoolse keskkonnaalase juhtimise ja lepingute väärtust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus üleilmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele, ning nad rõhutavad vajadust suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikust täiendavust. Seda arvesse võttes kohustuvad lepinguosalised üksteisega konsulteerima ja tegema vastavalt vajadusele koostööd vastastikust huvi pakkuvate kaubandusalastes keskkonnaküsimustes, sealhulgas seoses kaubandusalastes keskkonnaküsimustes peetavate läbirääkimistega.

2.       Lepinguosalised kinnitavad veel kord kavatsust oma õigusnormides ja tegevuses tõhusalt rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.

3.       Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma olukorra ja edusammude kohta mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimisel ja muutmisel.

4.       Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle protokolli (Kyoto protokolli) lõppeesmärk. Nad võtavad kohustuse teha koostööd, et vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ning sellega seotud lepingutele ja otsustele töötada välja tulevane rahvusvaheline kliimamuutuste raamistik.

5.       Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalisi vastu võtmast või säilitamast meetmeid, et rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, millega nad on ühinenud, tingimusel et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste vahel või kaubanduse varjatud piiramist.

ARTIKKEL 231

Jätkusuutlikku arengut soodustav kaubandus ja investeerimine

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet suurendada kaubanduse rolli jätkusuutliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu edendamisel. Sellest tulenevalt:

a)       lepinguosalised tunnistavad tööõiguse põhireeglite ja inimväärse töö kasulikku mõju majanduslikule tasuvusele, uuenduslikkusele ja tootlikkusele ning seavad eesmärgiks ühelt poolt kaubanduspoliitika ja teiselt poolt tööhõive- ja sotsiaalpoliitika parema tasakaalustamise;

b)      lepinguosalised püüavad toetada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade, -teenuste ja -tehnoloogiatega ning neisse investeerimist, muu hulgas kõrvaldades nendega seotud mittetariifsed kaubandustõkked;

c)       lepinguosalised püüavad toetada jätkusuutliku taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning muude kliimamuutuste leevendamise seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega kauplemise ja neisse investeerimise valdkonnas esinevate takistuste kõrvaldamist, muu hulgas võttes kasutusele tehnoloogia ja standardid, mis vastavad keskkonna ja majanduse vajadustele ning aitavad vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid;

d)      lepinguosalised lepivad kokku edendada selliste kaupadega kauplemist, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja edendada keskkonnasõbralikku tava, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse selliseid vabatahtliku jätkusuutlikkuse tagamise kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus ja ökomärgised;

e)       lepinguosalised lepivad kokku edendada äriühingute sotsiaalset vastutust muu hulgas teabe ja hea tava vahetamise teel. Seejuures lähtuvad lepinguosalised asjakohastest rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja suunistest, eelkõige OECD suunistest rahvusvahelistele ettevõtetele.

ARTIKKEL 232

Bioloogiline mitmekesisus

1.       Lepinguosalised tunnistavad, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutlik kasutamine on jätkusuutliku arengu saavutamise põhielement, ning kinnitavad veel kord oma kohustust bioloogilist mitmekesisust kaitsta ja säästvalt kasutada vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ning muudele asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele, millega nad on ühinenud.

2.       Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)       edendama kauplemist selliste loodusvaradest valmistatud toodetega, mille saamiseks on bioloogilisi ressursse kasutatud jätkusuutlikult ning kaitstud bioloogilist mitmekesisust;

b)      vahetama teavet loodusvaradest valmistatud toodetega kauplemise kohta, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, vähendada survet bioloogilisele mitmekesisusele ning sobivatel juhtudel teha koostööd, et suurendada lepinguosaliste poliitika mõju ja tagada selle vastastikune täiendavus;

c)       edendama ohustatuks peetavate liikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning

d)      tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et edendada looduslike ja põllumajanduslike ökosüsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas ohustatud liikide, nende elupaikade, eriti kaitstud looduslike alade ja geneetilise mitmekesisuse kaitset ja jätkusuutlikku kasutamist ja ökosüsteemide taastamist ning kõrvaldada või vähendada elus ja eluta loodusvarade ja ökosüsteemide mitmekesisust mõjutavate negatiivseid keskkonnamõjusid.

ARTIKKEL 233

Metsaressursside jätkusuutlik haldamine ja metsasaadustega kauplemise edendamine

1.       Lepinguosalised tunnistavad, et metsa kaitse ja selle jätkusuutlik majandamine on väga oluline ning et mets mängib märkimisväärset rolli lepinguosaliste majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel.

2.       Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)       edendama kauplemist selliste toodetega, mis on saadud jätkusuutlikult majandatud ja metsa ülestöötamise riigi õigusaktide kohaselt ülestöötatud metsast, milleks võib sõlmida kahepoolseid ja piirkondlikke lepinguid;

b)      vahetama teavet jätkusuutlikult majandatud metsadest pärit puidu ja puittoodete tarbimise edendamise meetmete kohta ja sobivatel juhtudel tegema koostööd selliste meetmete arendamisel;

c)       võtma meetmeid, et laiendada metsade kaitset ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, sealhulgas vastavalt vajadusele ka seoses kolmandate riikidega;

d)      vahetama teavet metsade haldamise parandamise meetmete kohta ja vastavalt vajadusele tegema koostööd, et muuta tulemuslikumaks ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest valmistatud toodete kaubavoogudest kõrvaldamise poliitika ning tagada nende valdkondade poliitika vastastikune täiendavus;

e)       edendama ohustatuks peetavate puiduliikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning

f)       tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et laiendada metsa kaitset ja igat liiki metsa jätkusuutlikku kasutamist.

ARTIKKEL 234

Kalatoodetega kauplemine

Võttes arvesse kalavarude jätkusuutliku vastutustundliku haldamise tagamise ja kaubanduses hea valitsemistava edendamise tähtsust, kohustuvad lepinguosalised:

a)       edendama kalavarude majandamise head tava, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist;

b)      võtma tõhusaid meetmeid kalapüügi seireks ja kontrolliks;

c)       täitma kalavarude pikaajalise kaitse meetmeid ja kasutama mere bioloogilisi ressursse jätkusuutlikult vastavalt peamistele seda valdkonda käsitlevatele ÜRO ja FAO dokumentidele;

d)      edendama lepinguosaliste andmete kogumise kavade ja teaduskoostöö koordineerimist, et parandada kalavarude majandamise teaduslikke nõustamist;

e)       tegema võimalikult ulatuslikku koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega ja nende raames ning

f)       tegema koostööd võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja sellega seotud tegevuse vastu, võttes igakülgseid, tulemuslikke ja läbipaistvaid meetmeid. Lepinguosalised kehtestavad ka poliitika ja meetmed, et takistada ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist saadud toodete jõudmist kaubandusvoogudesse ja turule.

ARTIKKEL 235

Kaitsetaseme säilitamine

1.       Lepinguosalised tunnistavad, et ei ole asjakohane soodustada kaubandust või investeeringuid siseriiklike keskkonna- ja tööjõualaste õigusnormidega ettenähtud kaitse vähendamise teel.

2.       Lepinguosaline ei tohi võimaldada keskkonna- ja tööjõuvaldkonna õigusaktide täitmisest loobuda või teha neist erandeid, et toetada kaubandust, investeeringute paigutamist, soetamist, laiendamist ja säilitamist ning investorite tegevust oma territooriumil.

3.       Lepinguosaline ei jäta oma keskkonna- ja tööjõualaseid õigusnorme järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt täitmisele pööramata, et edendada kaubandust ja investeeringuid.

ARTIKKEL 236

Teadusinfo

Kui lepinguosalised kavandavad ja rakendavad keskkonnatingimuste ja töötajate olukorra parandamiseks selliseid kaitsemeetmeid, mis võivad mõjutada kaubandust ja investeeringuid, peavad nad võtma arvesse olemasolevat teadus- ja tehnikateavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi. Lepinguosalised võivad lähtuda ka ettevaatuspõhimõttest.

ARTIKKEL 237

Läbipaistvus

Lepinguosalised tagavad kooskõlas oma siseriiklikele õigusnormide ja käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 12. peatükiga „Läbipaistvus”, et nad töötavad välja, kehtestavad ja rakendavad lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeeringuid mõjutada võivad keskkonna- ja tööjõutingimuste kaitse meetmeid läbipaistval viisil, neist nõuetekohaselt teavitades ja üldsusega konsulteerides ning valitsusvälistele osalejatele nõuetekohaselt ja aegsasti teavet edastades ja nendega konsulteerides.

ARTIKKEL 238

Jätkusuutlikkusele avalduva mõju läbivaatamine

Lepinguosalised kohustuvad oma olemasolevate ning käesoleva lepingu alusel loodavate osalusprotsesside ja institutsioonide, näiteks kaubandusega seotud jätkusuutlikkusalase mõjuhindamise kaudu läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” rakendamise mõju jätkusuutlikule arengule.

ARTIKKEL 239

Ühine tegevus kaubanduse ja jätkusuutliku arengu valdkonnas

Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” eesmärkide saavutamiseks tööjõu- ja keskkonnapoliitika kaubandusaspektide valdkonnas on oluline tegutseda ühiselt. Nad võivad koostööd teha muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)       koostöö rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad kaubanduse ja jätkusuutliku arengu tööjõu- ja keskkonnaaspekte, eelkõige koostöö WTO, ILO, ÜRO keskkonnaprogrammi ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames;

b)      jätkusuutlikkusele avaldatava mõju analüüsi meetodite ja näitajate väljatöötamine;

c)       tööjõu- ja keskkonnaeeskirjade, -normide ja -standardite mõju kaubandusele ning kaubandus- ja investeerimiseeskirjade mõju tööjõu- ja keskkonnaalastele õigusaktidele, sealhulgas tööjõu- ja keskkonnakaitse valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ja poliitikale;

d)      käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” positiivne ja negatiivne mõju jätkusuutlikule arengule, samuti selle mõju suurendamise, ärahoidmise ja leevendamise viisid, võttes arvesse ühe või mõlema lepinguosaliste läbiviidud jätkusuutliku arengu mõjuhinnanguid;

e)       seisukohtade ja hea tava vahetus ILO põhi- ja esmatähtsate konventsioonide ning muude päevakohaste konventsioonide ning kaubanduse kontekstis asjakohaste mitmepoolsete keskkonnakokkulepete ratifitseerimise edendamise ja tulemusliku rakendamise kohta;

f)       era- ja riiklike sertimis-, jälgitavus- ja märgistamiskavade, sealhulgas ökomärgistamise edendamine;

g)      ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine, näiteks võttes meetmeid, et suurendada teadlikkust rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja põhimõtetest ning parandada nende rakendamist ja nende kohta teabe levitamist;

h)      ILO inimväärse töö tegevuskava kaubandusaspektid, sealhulgas järgmised valdkonnad: kaubanduse ning täieliku ja tootliku tööhõive omavaheline seotus, tööturu kohandamine, tööõiguse põhireeglid, tööjõustatistika, inimressursside areng ja elukestev õpe, sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne dialoog ja sooline võrdõiguslikkus;

i)       mitmepoolsete keskkonnakokkulepete kaubandusaspektid, sealhulgas tollikoostöö;

j)       kliimamuutuse vastu võitlemise praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste strateegiate kaubandusaspektid, sealhulgas vähese CO2-heitega tehnoloogia ja energiatõhususe edendamine;

k)      kaubandusega seotud meetmed bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutliku kasutamise edendamiseks;

l)       kaubandusega seotud meetmed metsade kaitse ja jätkusuutliku kasutamise edendamiseks, et vähendada metsade hävitamist eelkõige ebaseadusliku metsaraie tõttu, ning

m)     kaubandusega seotud meetmed jätkusuutliku kalanduse ja jätkusuutlikult majandatud kalavarudest saadud toodetega kauplemise edendamiseks.

ARTIKKEL 240

Institutsioonid ja seiremehhanism

1.       Lepinguosaline määrab oma haldussüsteemi kuuluva ameti, mis käesoleva peatüki rakendamisel tegutseb teise lepinguosalise jaoks kontaktpunktina.

2.       Käesolevaga moodustatakse kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Allkomiteesse kuuluvad lepinguosaliste ametiasutuste kõrgemad ametnikud.

3.       Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tuleb kokku esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ja seejärel vastavalt vajadusele, et kontrollida käesoleva peatüki rakendamist, sealhulgas artikli 239 kohast ühist tegevust. Allkomitee kehtestab oma kodukorra.

4.       Kumbki lepinguosaline kutsub kokku uue riigisisese jätkusuutliku arengu nõuanderühma, kelle ülesanne on anda nõu käesoleva peatükiga seotud küsimustes, või peab nõu olemasoleva rühmaga, kui see on moodustatud. Need rühmad võivad muu seas ka omal algatusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva jaotise rakendamise kohta.

5.       Riiklikesse nõuanderühmadesse kuuluvad kodanikuühiskonna sõltumatud esindusorganisatsioonid ning selles on tasakaalustatult esindatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaala sidusrühmad, sh tööandjate ja töötajate organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

ARTIKKEL 241

Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum

1.       Lepinguosalised aitavad kaasa oma territooriumil asutatud kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas siseriiklikke nõuanderühmi ja laiemat avalikkust hõlmava ühisfoorumi tekkele, et edendada dialoogi käesoleva lepingu jätkusuutliku arengu aspektide üle. Lepinguosalised taotlevad, et huvid oleksid esindatud tasakaalustatult ning et esindatud oleksid muu hulgas tööandjate ja töötajate organisatsioonid, keskkonnakaitsjad, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

2.       Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum tuleb kokku kord aastas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Lepinguosalised lepivad ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi kodukorra suhtes kokku hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

3.       Lepinguosalised teavitavad ühist kodanikuühiskonna dialoogi foorumit käesoleva peatüki rakendamisest. Ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi seisukohad ja arvamused esitatakse lepinguosalistele ja avaldatakse.

ARTIKKEL 242

Valitsuste konsultatsioonid

1.       Käesolevast peatükist tulenevate küsimuste lahendamisel lähtuvad lepinguosalised üksnes käesoleva lepingu artikliga 243 kehtestatud korrast.

2.       Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega käesolevast peatükist tulenevates küsimustes, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Taotluses esitatakse selge teave, et aidata probleemi välja selgitada, ja lühikokkuvõte käesoleva peatüki kohastest nõuetest. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui lepinguosaline on esitanud konsultatsioonitaotluse.

3.       Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada vastastikku rahuldav lahendus. Lepinguosalised võtavad arvesse ILO ja asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaorganisatsioonide või -asutuste tegevust, et edendada lepinguosaliste ja kõnealuste organisatsioonide vahelist koostööd ning ühtsust. Vajaduse korral võivad lepinguosalised küsida nõu või abi kõnealustelt organisatsioonidelt või asutustelt või mis tahes isikult või asutuselt, keda nad peavad asjaomase küsimuse põhjalikuks uurimiseks asjakohaseks.

4.       Kui lepinguosaline leiab, et küsimust tuleb veel arutada, võib kõnealune lepinguosaline taotleda küsimuse arutamiseks kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee kokkukutsumist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Allkomitee tuleb kokku viivitamata ja püüab lahenduses kokku leppida.

5.       Allkomitee võib vajaduse korral küsida nõu ühe või mõlema lepinguosalise riiklikult nõuanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja paluda abi muudelt ekspertidelt.

6.       Lahendus, millele konsulteerivad lepinguosalised asjaomases küsimuses jõuavad, avaldatakse.

ARTIKKEL 243

Eksperdikomisjon

1.       Lepinguosaline võib 90 päeva möödumisel käesoleva lepingu artikli 242 lõike 2 kohase konsultatsioonitaotluse esitamisest taotleda eksperdikomisjoni kokkukutsumist, et uurida küsimust, mida ei ole valitsuste konsultatsioonide käigus rahuldavalt lahendatud.

2.       Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3. jao 1. alljagu „Vahekohtumenetlus” ja 3. alljagu „Vaidluste lahendamise menetlus” ning 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” artiklit 270, samuti käesoleva lepingu XX lisas esitatud kodukorda ning käesoleva lepingu XX I lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.

3.       Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee koostab oma käesoleva lepingu jõustumise järgsel esimesel koosolekul nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad osaleda eksperdikomisjoni tegevuses. Lepinguosaline nimetab vähemalt viis isikut, keda ta soovib näha eksperdina. Lisaks valivad lepinguosalised vähemalt viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes võivad täita eksperdikomisjoni esimehe kohuseid. Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

4.       Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud loetelu hõlmab isikuid, kellel on eriteadmised ja kogemused käesolevas peatükis käsitletud õiguse, tööjõupoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise alal. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ning nad tohi asjaomase küsimusega seoses vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud ühegi lepinguosalise valitsusega; nad peavad järgima käesoleva lepingu XXI lisa.

5.       Eksperdikomisjon käesoleva peatüki alusel tekkivate küsimuste lahendamiseks moodustatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nimekirja kantud ekspertidest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 249 ja XX lisas sätestatud kodukorra 8. reegliga.

6.       Eksperdikomisjon võib küsida teavet ja nõu oma äranägemisel lepinguosaliselt, riiklikult nõueanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja mujalt. Käesoleva lepingu artiklites 229 ja 230 sätestatud mitmepoolsete lepingutega seotud küsimuste lahendamisel peaks eksperdikomisjon küsima teavet ja nõu ILO-lt ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames asutatud asutustelt.

7.       Eksperdikomisjon esitab aruande lepinguosalistele vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” sätestatud asjakohasele menetlusele. Aruanne sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning eksperdikomisjoni järelduste ja soovituste põhjendusi. Lepinguosalised avaldavad aruande 15 päeva jooksul pärast selle esitamist.

8.       Lepinguosalised arutavad meetmete võtmist, võttes arvesse eksperdikomisjoni aruannet ja soovitusi. Asjaomane lepinguosaline teavitab nõuanderühmasid ja teist lepinguosalist meetmete suhtes tehtud otsusest hiljemalt kolm kuud pärast aruande avaldamist. Eksperdikomisjoni soovituste rakendamist jälgib kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Nõuandeorganid ja ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum võivad selle kohta esitada oma arvamusi kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomiteele.

14. PEATÜKK

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

1. JAGU

EESMÄRGID JA REGULEERIMISALA

ARTIKKEL 244

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi seoses käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise ja kohaldamisega ning võimaluse korral leida ühine lahendus.

ARTIKKEL 245

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti.

2. JAGU

KONSULTATSIOONID JA VAHENDUS

ARTIKKEL 246

Konsultatsioonid

1.       Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud vaidlused omavahel heauskselt konsulteerides, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.       Konsultatsiooni algatamiseks esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, milles esitatakse taotluse põhjendus ning nimetatakse probleemi valmistanud meede ja see, milliseid käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätteid tuleb tema hinnangul kohaldada; konsultatsioonitaotluse koopia saadetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

3.       Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata. Konsultatsioonid, eelkõige kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised konsultatsioonide käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi mis tahes edasises menetluses.

4.       Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenustega seoses, peetakse 15 päeva jooksul alates sellest, kui taotluse adressaadiks olev lepinguosaline on taotluse kätte saanud, ning loetakse lõppenuks selle 15päevase tähtaja täitumisel, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.

5.       Kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele 10 päeva jooksul pärast taotluse saamist, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegadele, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetatakse ilma mõlemat poolt rahuldava lahenduseni jõudmata, võib konsultatsioonitaotluse esitanud lepinguosaline taotleda käesoleva lepingu artikli 248 kohase menetluse algatamist.

6.       Konsultatsioonide käigus esitavad lepinguosalised piisavalt faktilist teavet, et võimaldada põhjalikult uurida, kuidas meede või mis tahes muu küsimus mõjutab käesoleva lepingu täitmist ja rakendamist.

7.       Kui konsultatsioonid käsitlevad energiakaupade transporti võrkude kaudu ning üks lepinguosaline peab vaidluse lahendamist lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse tõttu kiireloomuliseks küsimuseks, toimuvad konsultatsioonid kolme päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ja need loetakse lõppenuks kolme päeva möödumisel taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.

ARTIKKEL 247

Vahendus

Lepinguosaline võib teiselt lepinguosaliselt taotleda vahendusmenetluse algatamist tema kaubandushuve kahjustava meetme suhtes vastavalt käesoleva lepingu XIX lisale.

3. JAGU

VAIDLUSTE LAHENDAMISE MENETLUS

1. ALLJAGU

VAHEKOHTUMENETLUS

ARTIKKEL 248

Vahekohtumenetluse algatamine

1.       Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada käesoleva lepingu artiklis 246 sätestatud konsultatsioonide teel, võib konsulteerimist taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt käesolevale artiklile.

2.       Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses, milline meede on kõne all, ja selgitab, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.

ARTIKKEL 249

Vahekohtu moodustamine

1.       Vahekohus koosneb kolmest kohtunikust.

2.       Pärast vahekohtu moodustamise taotluse saamist konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja püüavad kokku leppida vahekohtu koosseisu. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 3 ja 4 võivad lepinguosalised vahekohtu koosseisu kindlaks määrata igal ajal enne vahekohtu moodustamist.

3.       Kui vahekohtu koosseisus ei suudeta kokku leppida viie päeva möödumisel vahekohtu moodustamisest, võib kumbki lepinguosaline taotleda käesolevas lõikes sätestatud vahekohtu koosseisu kindlaksmääramise menetluse kohaldamist. Kümne päeva jooksul alates käesoleva lepingu artiklis 268 sätestatud taotluse esitamist võib lepinguosaline nimetada vahekohtuniku selles artikliga ettenähtud nimekirjast. Kui mõnel vaidluses osaleval lepinguosalisel ei õnnestu vahekohtunikku määrata, valib vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või kaasesimehed või nende esindajad teise vaidluses osaleva lepinguosalise taotluse korral vahekohtuniku loosi teel kõnealuse lepinguosalise nimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 268 koostatud nimekirja koosseisu. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja valikus kokkuleppele ja kui üks vaidluses osalev pool esitab vastavasisulise taotluse, valib kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või kaasesimehed või nende esindajad loosi teel vahekohtu eesistuja nimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 268 koostatud nimekirja koosseisu.

4.       Kui vähemalt üks vahekohtunik tuleb nimetada loosi teel, võetakse loosi viie päeva jooksul alates lõikes 3 nimetatud loosi teel valimise taotluse esitamistest.

5.       Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil käesoleva lepingu XX lisas esitatud kodukorra kohaselt nõustub enda nimetamisega viimane kolmest väljavalitud vahekohtunikust.

6.       Kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud ühtegi käesoleva lepingu artiklis 268 nimetatud nimekirja või kui need ei sisalda piisavalt isikute nimesid, valitakse vahekohtunikud loosi teel. Vahekohtunikud valitakse loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult kandidaadiks esitatud isikute seast või kui üks lepinguosaline ei ole kandidaate esitanud, tehakse valik teise lepinguosalise esitatud kandidaatide seast.

7.       Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud loosi teel valimist, kuid mitte lõike 2 esimest lauset ega lõike 3 ülejäänud sätteid, kusjuures käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud tähtaja pikkuseks on kaks päeva.

ARTIKKEL 250

Kiireloomulise juhtumi puhul tehtav eelotsus

Lepinguosalise taotlusel teeb vahekohus 10 päeva jooksul pärast oma moodustamise kuupäeva eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.

ARTIKKEL 251

Vahekohtu aruanne

1.       Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjendusi. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest kirjalikult teavitama lepinguosalisi ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Vahearuanne avalikustatakse.

2.       Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3.       Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha esitada oma aruanne 45 päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Lepinguosaline võib 7 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse selle aruande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

4.       Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsuses kajastatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ja selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

5.       Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, esitatakse vahearuanne 20 päevaga alates vahekohtu moodustamisest ja käesoleva artikli lõike 2 kohane taotlus viie päeva jooksul alates kirjaliku aruande esitamisest. Vahekohus võib ka otsustada vahearuandest loobuda.

ARTIKKEL 252

Kiireloomuliste energiaalaste vaidluste lepitamine

1.       Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, võib lepinguosaline paluda vahekohtu eesistujal tegutseda lepitajana kõigis vaidlusega seonduvates küsimustes, esitades vahekohtule vastava taotluse.

2.       Lepitaja püüab vaidluse konsensuslikult lahendada või kokku leppida menetluses sellise lahenduse saavutamiseks. Kui lepitaja ei ole 15 päeva jooksul alates enda lepitajaks määramisest suutnud kõnealust kokkulepet saavutada, pakub ta välja lahenduse või lahenduse saavutamise menetluse ning teeb otsuse muude tingimuste kohta, mis kehtivad tema poolt määratud tähtajast kuni vaidluse lahendamiseni.

3.       Lepinguosalised ning nende kontrolli või jurisdiktsiooni all olevad isikud peavad kinni lõikes 2 esitatud tingimusi käsitlevatest soovitustest kolme kuu jooksul pärast lepitaja otsust või vaidluse lahendamiseni, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem.

4.       Lepitaja järgib käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendit.

ARTIKKEL 253

Vahekohtu otsuse teatavakstegemine

1.       Vahekohus teeb oma otsuse lepinguosalistele ning vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb otsuse teatavaks teha. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.

2.       Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ja -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.

3.       Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 40 päeva jooksul alates oma moodustamise kuupäevast.

2. ALLJAGU

OTSUSE TÄITMINE

ARTIKKEL 254

Vahekohtu otsuse täitmine

Vajaduse korral võtab lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, kiiresti kõik vajalikud meetmed, et tagada vaidlusaluse küsimuse kohta tehtud vahekohtu otsuse heauskne täitmine.

ARTIKKEL 255

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.       Juhul kui otsust ei ole võimalik täita kohe, püüavad lepinguosalised selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse lepinguosalistele teatavakstegemist kaebuse esitanud lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatama, kui kiiresti ta otsuse suudab täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”).

2.       Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teate saamise kuupäeva lepinguosaliselt, kelle vastu kaebus esitati. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.       Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist vahekohtu otsuse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist.

4.       Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

ARTIKKEL 256

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.       Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist, milliseid meetmeid ta on võtnud vahekohtu otsuse täitmiseks.

2.       Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele küsimuses, kas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätete täitmiseks on võetud lõike 1 kohane meede või kas see meede vastab osutatud sättele, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Selles taotluses nimetatakse, milline meede on kõne all, ja selgitatakse, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

ARTIKKEL 257

Ajutised parandusmeetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.       Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest on käesoleva lepingu artikli 256 lõike 1 kohaselt teatatud, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise kohustustega, mis tulenevad käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetest, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pärast temaga konsulteerimist pakkuma ajutist kompensatsiooni.

2.       Juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajutist kompensatsiooni mitte taotleda, või juhul, kui selline taotlus esitatakse, kuid kompensatsiooni suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või käesoleva lepingu artikli 256 kohast vahekohtu otsust, mille kohaselt meetmeid ei ole võetud või võetud meede ei ole kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetest tulenevate kohustuste täitmine piisavas, rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Teates märgitakse, millises ulatuses kohustuste täitmine peatatakse. Pärast 10 tööpäeva möödumist ajast, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kõnealuse teate kätte, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kohustuste täitmise igal ajal peatada, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on taotlenud käesoleva artikli lõike 4 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3.       Kaebuse esitanud lepinguosaline võib kohustuste täitmise peatamise korral tõsta oma tariifimäärad teiste WTO liikmete suhtes kohaldatavale tasemele sellises kaubandusmahus, mille puhul kaubandusmahu ja tariifimäära tõusu korrutis on võrdne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähendamise maksumusega.

4.       Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne lõikes 2 nimetatud 10-päevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus teeb oma otsuse kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei peatata enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teatavaks teinud, ja peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

5.       Käesoleva artikli kohane kohustuste peatamine ja kompenseerimine peab olema ajutine ja seda ei kohaldata, kui:

a)       lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele mõlemat poolt rahuldavas lahendusesvastavalt käesoleva lepingu artiklile 262; või

b)      lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele, et käesoleva lepingu artikli 256 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud meetmete võtmise tulemusel on lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täitnud käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätted, või

c)       artiklis 245 osutatud sätteid rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud vastavalt käesoleva lepingu artikli 256 lõikele 2.

ARTIKKEL 258

Parandusmeetmed kiireloomuliste energiaalaste vaidluste puhuks

1.       Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosaliste vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, kohaldatakse käesoleva parandusmeetmete artikli sätteid.

2.       Erandina käesoleva lepingu artiklitest 255, 256 ja 257 võib kaebuse esitanud lepinguosaline peatada käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmise piisavas ulatuses, mis on võrdväärne tühistamise või vähendamisega, mille on põhjustanud lepinguosaline, kes ei ole vahekohtu otsust täitnud 15 päeva jooksul alates selle avaldamisest. Selline kohustuste täitmise peatamine võib jõustuda kohe. Kohustuste täitmise võib peatada nii kauaks, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täidab vahekohtu otsuse.

3.       Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vaidlustab otsuse mittetäitmise fakti või kohustuste täitmise peatamise või otsuse mittetäitmise ulatuse, võib ta algatada käesoleva lepingu artikli 257 lõike 4 või artikli 259 kohase menetluse, mis vaadatakse kiiresti läbi. Kaebuse esitanud lepinguosaliselt nõutakse kohustuste täitmise peatamise lõpetamist või kohandamist alles seejärel, kui vahekohus on teinud vastava otsuse, samuti võib ta menetluse tulemuse selgumiseni jätta peatamise jõusse.

ARTIKKEL 259

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast otsuse täitmata jätmise korral ajutiste parandusmeetmete võtmist

1.       Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele meetmetest, mis ta on pärast kontsessioonide peatamist või ajutise kompensatsiooni kohaldamist vahekohtu otsuse täitmiseks võtnud. Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab kontsessioonide peatamise 30 päeva jooksul pärast teate saamist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud juhtudel. Juhul, kui kohaldatakse kompensatsiooni, kuid välja arvatud käesoleva artikli lõike 2 kohastel juhtudel, võib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, lõpetada kompensatsiooni kohaldamise 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta on esitanud teate vahekohtu otsuse täitmise kohta.

2.       Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva kokkuleppele, kas lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, teatatud meede vastab käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetele, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse teha selles küsimuses otsus. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega, tuleb olenevalt olukorrast lõpetada kohustuste täitmise peatamine või kompensatsioon. Vajaduse korral kohandab kaebuse esitanud lepinguosaline kontsessioonide peatamise ulatust, viies selle vahekohtu otsusega ettenähtud tasemele.

ARTIKKEL 260

Vahekohtunike asendamine

Kui käesoleva peatüki kohase vahekohtumenetluse käigus vahekohus või mõni selle liikmetest ei saa vahekohtu töös osaleda, astub tagasi või ei täida käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleks seetõttu asendada, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 249 sätestatud korda. Vahekohtu otsusest teatamise tähtaega pikendatakse 20 päeva võrra, artikli 249 lõikes 7 osutatud kiireloomuliste vaidluste puhul aga viie päeva võrra.

3. ALLJAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 261

Vahekohtu- ja vastavusmenetluse peatamine ja lõpetamine

Kui vahekohus saab lepinguosalistelt kirjaliku taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus jätkab oma tööd enne selle tähtaja lõppu lepinguosaliste kirjaliku taotluse korral või kõnealuse perioodi lõpul ühe lepinguosalise kirjaliku taotluse korral. Taotluse esitanud lepinguosaline teavitab sellest vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimeest või kaasesimeest ja teist lepinguosalist. Menetlus lõpetatakse, kui lepinguosalised ei esita kokkulepitud peatamisaja lõppemisel taotlust jätkata vahekohtu tööd. Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi mis tahes muus menetluses, kui käesoleva lepingu artiklist 269 ei tulene teisiti.

ARTIKKEL 262

Lepinguosalisi rahuldav lahendus

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal kokku leppida käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud vaidluse mõlemat osapoolt rahuldavas lahenduses. Nad teavitavad sellisest otsusest üheskoos vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed ja vajaduse korral ka vahekohtu eesistujat. Kui lahendus nõuab lepinguosalise vastavate siseriiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse teates sellele nõudele ja vaidluse lahendamise menetlus peatatakse. Kui sellist heakskiitu ei ole vaja või kui teatatakse sellise siseriikliku menetluse lõpetamisest, siis vaidluse lahendamise menetlus lõpetatakse.

ARTIKKEL 263

Kodukord

1.       Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse käesoleva lepingu XX lisas sätestatud kodukorra ja XXI lisas esitatud tegevusjuhendiga.

2.       Vahekohtu istungid on avalikud, kui kodukorras ei ole ette nähtud teisiti.

ARTIKKEL 264

Teavitamine ja tehniline nõustamine

Vahekohus võib lepinguosalise taotlusel või omal algatusel koguda mis tahes allikatest, sealhulgas vaidluse pooltelt, mis tahes teavet, mida ta peab vahekohtu tegevuse seisukohalt vajalikuks. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Lepinguosaliste territooriumil asutatud juriidilistel isikutel ja füüsilistel isikutel on vastavalt kodukorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid. Kogu käesoleva artikli kohaselt saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada märkusi.

ARTIKKEL 265

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus tõlgendab käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sealhulgas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaidluste lahendamise organi poolt vastuvõetud vahekohtute otsustes ja apellatsioonikogu otsustes. Vahekohtu otsustega ei saa suurendada ega vähendada lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis on ettenähtud käesoleva lepingu kohaselt.

ARTIKKEL 266

Vahekohtu otsused

1.       Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtu nõupidamised on konfidentsiaalsed ja vahekohtunike eriarvamusi ei avalikustata.

2.       Lepinguosalised nõustuvad vahekohtu otsustega ilma tingimusi esitamata. Vahekohtu otsustega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsustes esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendus. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda mitte teha, et tagada teabe esitanud lepinguosalise õigusaktide kohaselt konfidentsiaalseks tunnistatud teabe konfidentsiaalsus.

ARTIKKEL 267

Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

1.       Käesolevas artiklis sätestatud menetlusi kohaldatakse vaidluste suhtes, mis käsitlevad käesolevas lepingus sisalduva, liidu õigusnormile viitamise teel lepinguosalisele kohustusi paneva sätte tõlgendamist ja rakendamist.

2.       Kui vaidluse käigus kerkib esile probleem lõikes 1 osutatud liidu õigusakti tõlgendamise kohta, ei otsusta küsimust vahekohus, vaid ta palub küsimuse lahendada Euroopa Liidu Kohtul. Sellistel juhtudel peatatakse vahekohtu otsuste suhtes kohaldatavate tähtaegade kulgemine seniks, kuni Euroopa Liidu Kohus on teinud oma otsuse. Euroopa Liidu Kohtu otsused on vahekohtule siduvad.

4. JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 268

Vahekohtunike nimekirjad

1.       Vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid. Nimekiri sisaldab kolme osanimekirja: kummagi lepinguosalise nimekirja ning nimekirja isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes võivad täita vahekohtu eesistuja kohuseid. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

2.       Vahekohtunikel peab olema õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alaseid eriteadmisi ja kogemusi. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud lepinguosaliste valitsusega ning nad peavad järgima käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendit.

3.       Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võib koostada 12 isikust koosnevaid lisanimekirju, millesse kuuluvad konkreetsete käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondade asjatundjad. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu moodustamisel kasutada lisanimekirju käesoleva lepingu artikliga 249 ettenähtud korras.

ARTIKKEL 269

Seos WTO raames võetud kohustustega

1.       Käesoleva peatüki vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamise menetlust.

2.       Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva peatüki või WTO asutamislepingu alusel, ei saa ta enne kõnealuse menetluse lõpetamist ühe lepingu alusel algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Kui küsimus on kohustuses, mis on identne nii käesoleva lepingu kui ka WTO asutamislepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitist sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Juhul kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, kasutavad lepinguosalised hüvitise taotlemiseks ainult ühte foorumit, välja arvatud juhul, kui valitud foorum ei suuda menetluslikel või jurisdiktsioonist tulenevatel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3.       Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel:

a)       loetakse WTO asutamislepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega luua WTO asutamislepingu 2. lisas sisalduva vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus ja see arvatakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aruande vastavalt vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14 ning

b)      loetakse käesoleva peatüki kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega käesoleva lepingu artikli 248 kohase vahekohtu moodustamiseks ja see arvatakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab oma otsuse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 253 lepinguosalistele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

4.       Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalist peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist.

ARTIKKEL 270

Tähtajad

1.       Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast, kui ei ole ette nähtud teisiti.

2.       Kõiki käesolevas peatükis osutatud tähtaegu võib muuta vaidluse osapoolte vastastikusel kokkuleppel. Vahekohus võib igal ajal teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas peatükis osutatud tähtaegu, esitades ettepaneku põhjenduse.

15. PEATÜKK

IV JAOTISES ETTENÄHTUD ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMISE SUHTES KOHALDATAVAD ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 271

Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise käik

1.       Lepinguosalised arutavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomitees õigusaktide ühtlustamise vastavust käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatükis sätestatud kokkulepitud ajakavadele, et lihtsustada käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Gruusia õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise hindamist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 419.

2.       Liidu taotlusel ning arutelu huvides esitab Gruusia kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kirjalikult teabe käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Gruusia õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise ning ühtlustatud õigusaktide tulemusliku rakendamise ja täitmise käigu kohta.

3.       Kui Gruusia leiab, et mõne lõikes 1 osutatud peatüki kohaste õigusaktide ühtlustamine on lõpule viidud, teatab ta sellest liidule.

ARTIKKEL 272

Vastuolus olevate siseriiklike õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Õigusaktide ühtlustamise käigus tühistab Gruusia oma õigusnormid ja lõpetab tavad, mis on vastuolus liidu õigusnormidega, mille suhtes ta ühtlustab oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”, ning oma siseriiklike õigusnormidega, mis on liidu õigusnormidega juba ühtlustatud.

ARTIKKEL 273

Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise hindamine

1.       Liit alustab IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” osutatud ühtlustamise hindamist pärast seda, kui Gruusia on vastavalt käesoleva lepingu artikli 271 lõikele 3 liitu teavitanud, kui käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 4. ja 8. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

2.       Liit hindab, kas Gruusia õigusaktid on ühtlustatud ELi õigusaktidega ning kas nende rakendamine ja täitmine on tulemuslik. Gruusia annab liidule kogu hindamiseks vajaliku teabe keeles, mis omavahel kokku lepitakse.

3.       Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas Gruusias on olemas tema õigusaktide tulemuslikuks rakendamiseks ja täitmiseks vajalik taristu, asutused ja menetlused ning kuidas need toimivad.

4.       Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas leidub siseriiklikke õigusnorme ja tavasid, mis on vastuolus liidu õigusnormidega ning siseriiklike õigusnormidega, mis on käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusvaldkondades ühtlustatud ELi õigusaktidega.

5.       Liit teatab Gruusiale hindamise tulemustest tähtaja jooksul, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 276 lõikega 1, kui ei ole ette nähtud teisiti. Lepinguosalised arutavad hinnangut vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kooskõlas käesoleva lepingu artikli 419 lõikega 4, kui ei ole ette nähtud teisiti.

ARTIKKEL 274

Õigusaktide ühtlustamise käik

1.       Gruusia tagab käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” alusel ELi õigusaktidega ühtlustatud siseriiklike õigusaktide tulemusliku rakendamise ja teeb kõik vajaliku selleks, et võtta liidu õigusaktides tehtud muudatusi arvesse oma õigusaktides vastavalt käesoleva lepingu artiklile 418.

2.       Liit teavitab Gruusiat kõigist lõplikest komisjoni ettepanekutest võtta vastu või muuta selliseid liidu õigusakte, millega Gruusial tuleb ühtlustada oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”.

3.       Gruusia teavitab liitu oma meetmetest, sealhulgas seadusandlikest algatustest ja haldustavast, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate Gruusia kohustuste täitmist.

4.       Taotluse saamisel arutavad lepinguosalised lõigetes 2 ja 3 osutatud ettepanekute ja meetmete mõju Gruusia õigusaktidele ja käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmisele.

5.       Kui Gruusia Vabariik muudab oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu artikli 273 kohase hindamise tulemustele, et võtta arvesse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatükis tehtud muudatuste mõju õigusaktide ühtlustamisele, teeb liit uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 273. Kui Gruusia võtab muid meetmeid, mis võivad mõjutada liidu õigusaktidega ühtlustatud õigusaktide rakendamist ja täitmist, võib liit teha uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 273.

6.       Soodustused, mida liit on võimaldanud, lähtudes hinnangust, et Gruusia õigusaktid on ühtlustatud liidu õigusaktidega ning neid rakendatakse ja täidetakse tõhusalt, võib ajutiselt peatada, kui olukord seda nõuab, kui Gruusia ei ühtlusta oma õigusakte liidu õigusaktidega pärast käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” sellist muutmist, mis mõjutab ühtlustamist, kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud hindamise tulemusel selgub, et Gruusia õigusaktid ei ole enam kooskõlas liidu õigusaktidega, ja kui assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust ajakohastada käesoleva lepingu IV jaotis „Kaubandus ja kaubandusküsimused” vastavalt liidu õigusaktide muutmisele.

7.       Kui liit kavatseb sellise peatamise rakendada, teatab ta sellest viivitamatult Gruusiale. Gruusia võib suunata küsimuse vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele kolme kuu jooksul alates teate saamisest, esitades põhjendused kirjalikult. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee arutab küsimust kolme kuu jooksul pärast selle temale suunamist. Kui küsimust ei suunata kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele või kui komitee ei suuda seda lahendada kolme kuu jooksul alates küsimuse temale suunamisest, võib liit soodustused peatada. Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee küsimuse hiljem lahendab, lõpetatakse peatamine kohe.

ARTIKKEL 275

Teabevahetus

Teabevahetus käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohase õigusaktide ühtlustamise teemadel toimub käesoleva lepingu artikli 222 lõikega 1 asutatud kontaktpunktide kaudu.

ARTIKKEL 276

Üldsätted

1.       Vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võtab vastu õigusaktide ühtlustamise hindamise ja selle kohta tulemusliku teabevahetuse tagamise korra, nähes muu hulgas ette hindamise ajakava, vahetatava teabe vormi ja sisu ning teabevahetuse keele.

2.       Käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud viited konkreetsele liidu õigusaktidele hõlmavad ka muudatusi, täiendusi ja asendusmeetmeid, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas enne 29. novembrit 2013.

3.       Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatüki sätted on käesoleva peatüki sätete suhtes ülimuslikud niivõrd, kuivõrd need sätted on omavahel vastuolus.

4.       Käesoleva peatüki sätete rikkumise teateid ei menetleta vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükile „Vaidluste lahendamine”.

V JAOTIS

MAJANDUSKOOSTÖÖ

1. PEATÜKK

MAJANDUSDIALOOG

ARTIKKEL 277

1.       EL ja Gruusia hõlbustavad majandusreformi läbiviimist, parandades teineteise majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist.

2.       Gruusia püüab luua toimiva turumajanduse ning järk-järgult ühtlustada oma majandus- ja rahandusalased õigusnormid ELi omadega, tagades ka oma makromajanduspoliitika usaldusväärsuse.

ARTIKKEL 278

Sel eesmärgil lepivad lepinguosalised kokku, et seavad sisse korrapärase majandusdialoogi, mille eesmärk on:

a)       teabevahetus makromajanduspoliitika ja makromajanduslike suundumuste, struktuurireformide ning majandusarengu strateegia küsimustes;

b)      teadmiste ja hea tava vahetus näiteks riigi rahanduse, raha- ja vahetuskursipoliitika raamistike, finantssektori poliitika, majandusstatistika jms kohta;

c)       teabe ja kogemuste vahetus piirkondliku integratsiooni, sealhulgas Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtete ja tegevuse kohta;

d)      kahepoolse majandus-, finants- ja statistikakoostöö olukorra läbivaatamine.

2. PEATÜKK

RIIGI RAHANDUSE JUHTIMINE JA FINANTSKONTROLL

ARTIKKEL 279

Lepinguosalised teevad koostööd avaliku halduse sisefinantskontrolli ja välisauditi valdkonnas eesmärgiga:

a)       vastavalt Gruusia valitsuse heakskiidetud avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli käsitlevale poliitikadokumendile välja arendada ja rakendada juhi vastutusel ja volituste delegeerimisel põhinev avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli süsteem, sealhulgas oma tegevuses sõltumatut siseauditi funktsioon, viies selle vastavusse üldtunnustatud rahvusvaheliste normide ja meetodite ning ELi hea tavaga;

b)      näha avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli käsitlevas poliitikadokumendis ette sellised finantsjärelevalve süsteemi rakendamise tingimused, mille puhul kõnealuse funktsiooni toimimine põhineb esitatud kaebustel ning täiendab siseauditi funktsiooni ilma seda dubleerimata;

c)       sisefinantskontrolli käsitlevas poliitikadokumendis kindlaksmääratud asutuste vahel tulemuslik koostöö, et toetada valitsemistava edasiarendamist;

d)      toetada avaliku halduse sisefinantskontrolli ühtlustamisega tegelevat kesküksust ja tugevdada selle pädevust;

e)       tugevdada riigikontrolli kui Gruusia kõrgeima auditiasutuse sõltumatust ning organisatsioonilist ja auditisuutlikkust, suurendada tema rahalisi ja inimressursse ning rajada kõrgeima auditiasutuse tegevus rahvusvahelistelt tunnustatud Rahvusvahelise Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsiooni (INTOSAI) standardeile, ning

f)       vahetada valdkondlikku teavet, kogemusi ja head tava muu hulgas töötajate vahetuse ja ühiskoolituste teel.

3. PEATÜKK

MAKSUSTAMINE

ARTIKKEL 280

Lepinguosalised teevad koostööd maksustamise valdkonna hea juhtimistava edendamiseks, et veelgi parandada majandussuhteid, kaubandust, investeeringuid ja ausat konkurentsi.

ARTIKKEL 281

Pidades silmas käesoleva lepingu artiklit 280, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas ELi tasandil liikmesriikide poolt omaksvõetud head juhtimistava, see tähendab läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid, ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil ning piiramata ELi ja liikmesriikide pädevust, parandavad lepinguosalised rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja eespool nimetatud põhimõtete tõhusa rakendamise meetmed.

ARTIKKEL 282

Lepinguosalised parandavad ja tugevdavad koostööd ka Gruusia maksusüsteemi ja -halduse arendamisel, sealhulgas maksude kogumise ja kontrollialase suutlikkuse parandamisel, tagavad tõhusa maksukogumise ja tugevdavad võitlust maksupettuste ja maksustamise vältimisega. Lepinguosalised soovivad tõhustada koostööd ja jagada kogemusi võitlemisel maksupettuse, eelkõige karussellpettusega.

ARTIKKEL 283

Lepinguosalised arendavad koostööd ning ühtlustavad poliitika, et ennetada pettust ja aktsiisiga maksustatavate kaupade salakaubavedu ning nende vastu võidelda. Selline koostöö hõlmab muu hulgas tubakatoodete aktsiisimäärade järkjärgulist ühtlustamist võimalikult suures ulatuses kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooniga, võttes arvesse piirkondliku konteksti seatavaid piiranguid. Selleks püüavad lepinguosalised tugevdada piirkondlikus kontekstis tehtavat koostööd.

ARTIKKEL 284

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

ARTIKKEL 285

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

4. PEATÜKK

STATISTIKA

ARTIKKEL 286

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, et täita pikema perspektiivi eesmärk – ajakohaste, rahvusvaheliselt võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete esitamine. Eeldatakse, et jätkusuutlik, tõhus ja ametialaselt sõltumatu riiklik statistikasüsteem annab Gruusia ja ELi kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, võimaldades neil seega teha teadlikke otsuseid. Riiklik statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO ametliku statistika koostamise põhimõtetega, võttes arvesse ELi statistikaõigustikku, sealhulgas Euroopa statistika tegevusjuhist, et viia riiklik statistikasüsteem vastavusse Euroopa normide ja standarditega.

ARTIKKEL 287

Koostöö eesmärk on:

a)       riigi statistikasüsteemi suutlikkuse edasine tugevdamine, keskendudes tugevale õiguslikule alusele, piisavate andmete ja metaandmete esitamisele, levitamispoliitikale ning kasutajasõbralikkusele, lähtudes eri kasutajarühmade – avaliku ja erasektori, teadlaskonna ja muude kasutajate – vajadustest;

b)      Gruusia statistikasüsteemi järkjärguline vastavusse viimine Euroopa statistikasüsteemiga;

c)       ELile andmete edastamise täiustamine, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste ja Euroopa metoodikate, sealhulgas klassifitseerimise kohaldamist;

d)      riigi statistikatöötajate ametialase ja haldussuutlikkuse suurendamine, et lihtsustada Euroopa statistikastandardite kohaldamist ja aidata kaasa Gruusia statistikasüsteemi arendamisele;

e)       kogemuste vahetamine lepinguosaliste vahel statistikavaldkonna oskusteabe arendamise kohta ning

f)       kõigi statistika tegemise protsesside ja levitamise täieliku kvaliteedijuhtimise edendamine.

ARTIKKEL 288

Lepinguosalised teevad koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames, milles Euroopa statistikaasutuseks on Eurostat. Sellises koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:

a)       makromajandusstatistika, sealhulgas rahvamajanduse arvepidamine, väliskaubandusstatistika, maksebilansistatistika ja välismaiste otseinvesteeringute statistika;

b)      rahvastikustatistika, sealhulgas rahvaloendused, ja sotsiaalstatistika;

c)       põllumajandusstatistika, sealhulgas põllumajandusloendused ja keskkonnastatistika;

d)      ettevõtlusstatistika, sealhulgas äriregistrid ja haldusallikate kasutamine statistilistel eesmärkidel;

e)       energiastatistika, sealhulgas energiabilansid;

f)       piirkondlik statistika

g)      horisontaalne tegevus, sealhulgas statistilised klassifikaatorid, kvaliteedijuhtimine, koolitus, levitamine, kaasaegse infotehnoloogia kasutamine, ning

h)      muud asjakohased valdkonnad.

ARTIKKEL 289

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi, mis on saadud mitme abiprogrammi raames statistikasüsteemi reformi käivitamisel. Jõupingutused suunatakse edasisele lähendamisele ELi statistikaõigustikule, tuginedes Gruusia statistikasüsteemi arendamise riiklikule strateegiale ning võttes arvesse Euroopa statistikasüsteemi arendamist. Statistiliste andmete esitamise protsessis asetatakse rõhk valikuuringute ja haldusdokumentide kasutamise parandamisele, võttes samas arvesse vajadust vähendada vastamise koormust. Andmeid kasutatakse sotsiaal- ja majanduselu kõigi põhivaldkondade poliitika kujundamiseks ja seireks.

ARTIKKEL 290

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes peetakse järjepidevat dialoogi. Gruusiale tuleks võimaluste piires võimaldada osalemist Euroopa statistikasüsteemi tegevuses, sealhulgas koolitustes.

ARTIKKEL 291

Gruusia statistikaõigusaktide järk-järguline ühtlustamine ELi statistikaõigustikuga toimub vastavalt kord aastas ajakohastatavale statistikanõuete kogumikule, mida lepinguosalised loevad käesoleva lepingu lisaks (XXIII lisa).

VI JAOTIS

MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA

1. PEATÜKK

TRANSPORT

ARTIKKEL 292

Lepinguosalised:

a)       laiendavad ja tugevdavad oma transpordialast koostööd, et aidata kaasa jätkusuutlike transpordisüsteemide arendamisele;

b)      edendavad tõhusat, ohutut ja turvalist transporti ning transpordisüsteemide ühilduvust ja koostalitlusvõimet ning

c)       püüavad parandada põhilisi transpordiühendusi oma territooriumide vahel.

ARTIKKEL 293

See koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)       jätkusuutliku riikliku transpordipoliitika väljatöötamine kõigi transpordiliikide arendamiseks, eelkõige keskkonda säästvate, tõhusate, ohutute ja turvaliste transpordisüsteemide tagamiseks ning transpordikaalutluste muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamiseks;

b)      valdkondlike strateegiate arendamine, arvestades riiklikku transpordipoliitikat (sealhulgas tehnilise sisseseade ja transpordivahendite ajakohastamise õigusnõudeid, et vastata käesoleva lepingu XXIV ja XV lisas nimetatud rahvusvahelistele standarditele) maantee-, raudtee-, õhu-, sisevee- ja kombineeritud transpordi jaoks, sealhulgas rakendamise ajakavad ja vahe-eesmärgid, haldusülesanded ning rahastamiskavad;

c)       taristupoliitika parandamine erinevate transpordiliikide taristuprojektide vajaduse paremaks väljaselgitamiseks ja hindamiseks;

d)      taristu hooldusele, võimsuspiirangutele ja puuduvatele lülidele keskenduva rahastamispoliitika väljatöötamine ning erasektori transpordiprojektides osalemise aktiveerimine ja edendamine;

e)       ühinemine asjaomaste rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonidega ja liitumine lepingutega, sealhulgas rahvusvaheliste transpordilepingute ja -konventsioonide range rakendamise ja tõhusa jõustamise tagamise menetlustega;

f)       teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus, et arendada ja parandada transporditehnoloogiaid, näiteks intelligentseid transpordisüsteeme, ning

g)      kõigi asjaomaste transpordiliikide haldamisel ja käitamisel intelligentsete transpordisüsteemide ja infotehnoloogia kasutamise edendamine ning ühilduvuse ja koostöö toetamine transporti hõlbustavate kosmosesidesüsteemide ja kommertsrakenduste kasutamisel.

ARTIKKEL 294

1.       Koostöö eesmärk on parandada ka reisijate ja kaupade liikumist, muuta sujuvamaks Gruusia, ELi ja piirkonna kolmandate riikide vahelisi transpordivooge, kaotades halduslikud, tehnilised ja muud tõkked, parandada transpordivõrke ja kaasajastada taristut eelkõige peamistel lepinguosalisi ühendavatel telgedel. Koostöö hõlmab ka piiriületuste lihtsustamise meetmeid.

2.       Koostöö hõlmab teabevahetust ja ühiseid meetmeid:

a)       piirkondlikul tasandil, võttes eelkõige arvesse ja integreerides edusamme, mis on saavutatud selliste erinevate piirkondlike transpordialaste koostöövormide raames nagu idapartnerluse transpordialase vaekogu, Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor (TRACECA), Bakuu protsess ja muud transpordialgatused;

b)      rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas seoses rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonide ning lepinguosaliste poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ning

c)       ELi erinevate transpordivaldkonna ametite raames.

ARTIKKEL 295

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

ARTIKKEL 296

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXIV ja XV-D lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisadele.

2. PEATÜKK

ENERGIAKOOSTÖÖ

ARTIKKEL 297

Koostöö peaks lähtuma partnerluse, vastastikuste huvide, läbipaistvuse ja ennustatavuse põhimõtteist ning selle eesmärk peaks olema energeetikasektoris turuintegratsiooni süvendamine ja õigusnormide lähendamine, võttes arvesse vajadust tagada konkurentsivõime, energiajulgeolek ning juurdepääs keskkonda säästvale ja taskukohasele energiale .

ARTIKKEL 298

See koostöö peaks hõlmama muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)       energiastrateegia ja -poliitika;

b)      ELi normidega kooskõlas olevate konkurentsivõimeliste, läbipaistvate ja tõhusate energiaturgude arendamine, sealhulgas regulatiivraamistiku väljatöötamine, kus kolmandatele isikutele võimaldatakse diskrimineerimiseta juurdepääsu võrkudele ja tarbijatele;

c)       piirkondlik energiakoostöö, pidades silmas Gruusia võimalikku ühinemist energiaühenduse asutamislepinguga, mille juures Gruusia on praegu vaatleja;

d)      atraktiivse ja stabiilse investeerimiskliima loomine institutsionaalsete, õiguslike, maksustamis- ja muude tingimuste kujundamise teel;

e)       ühist huvi pakkuv energiataristu, mis majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlikult mitmekesistaks energiaallikaid, tarnijaid ja transpordikoridore;

f)       energiavarustuse kindluse suurendamine, turuintegratsiooni süvendamine ja õigusnormide järkjärguline ühtlustamine ELi õigustiku põhielementidega,

g)      energiatarnete ja -kaubanduse, transiidi ja transpordi pikaajalise stabiilsuse ning hinnapoliitika, sealhulgas üldise kulupõhise energiaressursside edastamise süsteemi vastastikku kasulik ja mittediskrimineeriv laiendamine ja süvendamine kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjade, eelkõige energiaharta lepinguga;

h)      majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlik energiatõhususe ja -säästu edendamine;

i)       majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutliku taastuvenergia arendamine ja toetamine, pöörates peatähelepanu hüdroenergiale, ning kõnealuses valdkonnas kahepoolse ja piirkondliku integratsiooni edendamine;

j)       teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus energiatootmise, -transpordi, -tarnete ja lõppkasutuse tehnoloogia arendamiseks ja parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu energiatõhusale ja keskkonnasõbralikule tehnoloogiale, ning

k)      koostööd tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse valdkonnas vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ning selle raames sõlmitud asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide põhimõtetele, samuti vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule, kui see on kohaldatav.

ARTIKKEL 299

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

ARTIKKEL 300

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

3. PEATÜKK

KESKKOND

ARTIKKEL 301

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa jätkusuutliku arengu ja keskkonnahoidliku majanduse kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Tõhusam keskkonnakaitse toob Gruusia ja ELi kodanikele ja ettevõtjatele eeldatavalt kaasa eeliseid, mis tulenevad muu hulgas rahvatervise paranemisest, loodusvarade säilimisest, majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe kasvust ning kaasaegse puhtama tehnoloogia kasutamisest tingitud tootmise jätkusuutlikkuse paranemisest. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust keskkonnakaitse valdkonnas ja selle valdkonna mitmepoolseid lepinguid.

ARTIKKEL 302

1.       Koostöö eesmärk on keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine, parandamine ja rehabiliteerimine, inimtervise kaitse, loodusvarade jätkusuutlik kasutamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega, muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)       keskkonnajuhtimine ja horisontaalsed küsimused, sealhulgas keskkonnamõju strateegiline kavandamine, keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonnahindamine, haridus ja koolitus, seire ja keskkonnaalased infosüsteemid, kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine, keskkonnavastutus, võitlus keskkonnakuritegudega, piiriülene koostöö, keskkonnateabe kättesaadavus, otsustusprotsessid ning tõhus haldus- ja kohtulik läbivaatamismenetlus;

b)      õhu kvaliteet;

c)       vee kvaliteet ja veevarude, sealhulgas üleujutusriski haldamine, veenappus ja põud ning merekeskkond;

d)      jäätmekäitlus;

e)       looduskaitse, sealhulgas metsandus ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine;

f)       tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud ning

g)      kemikaalide kasutamine.

2.       Koostöö eesmärk on ka integreerida keskkonnaküsimused peale keskkonnapoliitika ka muudesse poliitikavaldkondadesse.

ARTIKKEL 303

Lepinguosalised muu hulgas vahetavad teavet ja eksperditeadmisi; teevad koostööd kahepoolsel tasandil, piirkondlikul tasandil, muu hulgas kasutades Lõuna-Kaukaasia olemasolevaid koostööstruktuure, ja rahvusvahelisel tasandil, eriti seoses lepinguosaliste poolt ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega, ning teevad vastavalt vajadusele koosööd asjaomaste asutuste raames.

ARTIKKEL 304

1.       Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:

a)       riikliku keskkonnaalase tegevuskava väljatöötamine; kava peaks hõlmama Gruusia üldiste strateegiliste keskkonnasuuniseid ning käsitlema institutsioonilisi ja haldusküsimusi;

b)      keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamine ja

c)       inim- ja finantsressursside vajaduse väljaselgitamine.

2.       Riiklikku keskkonnaalast tegevuskava ajakohastatakse korrapäraselt kooskõlas Gruusia õigusaktidega.

ARTIKKEL 305

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

ARTIKKEL 306

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

4. PEATÜKK

KLIIMAMEETMED

ARTIKKEL 307

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad kliimamuutustega võitlemise alast koostööd. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse selle valdkonna kahe- ja mitmepoolsete kohustuste vastastikust sõltuvust.

ARTIKKEL 308

Koostöö eesmärk on kliimamuutuse leevendamine ja selle mõjuga kohanemise soodustamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)       kliimamuutuse mõju vähendamine;

b)      kliimamuutustega kohanemine;

c)       süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemine;

d)      ohutute ja jätkusuutlike vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate ja kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate uurimine, arendustöö, tutvustamine, kasutuselevõtt ja levitamine ning

e)       kliimakaalutluste arvessevõtmine muude valdkondade poliitikas.

ARTIKKEL 309

Lepinguosalised muu hulgas vahetavad teavet ja eksperditeadmisi; tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate vallas, rakendavad vajaduse korral ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega ja ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames. Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele.

ARTIKKEL 310

Koostöö hõlmab muu hulgas ühist huvi pakkuvat arendus- ja rakendustegevust järgmistes valdkondades:

a)       riiklik kohanemiskava;

b)      vähesel CO2-heitel põhineva arengu strateegiad, sealhulgas Gruusiale sobivad leevendusmeetmed;

c)       meetmed, millega edendatakse tehnosiiret tehnoloogiavajaduste hindamise alusel;

d)      osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud meetmed.

ARTIKKEL 311

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

ARTIKKEL 312

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

5. PEATÜKK

TÖÖSTUS- JA ETTEVÕTLUSPOLIITIKA NING KAEVANDUSED

ARTIKKEL 313

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstus- ja ettevõtluspoliitika alast koostööd, parandades ärikeskkonda kõigi ettevõtjate, eelkõige aga vastavalt ELi ja Gruusia õigusaktidele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatena (VKEd) käsitatavate ettevõtjate seisukohast. Tihedam koostöö peaks parandama ELis ja Gruusias tegutsevate ELi ja Gruusia ettevõtjate suhtes kohaldatavat haldus- ja regulatiivraamistikku ning see peaks tuginema ELi VKE- ja tööstuspoliitikale, võttes arvesse kõnealuse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tavasid.

ARTIKKEL 314

Nimetatud eesmärkidel teevad lepinguosalised koostööd, et:

a)       rakendada VKEde arendamise poliitikat, mis tugineb väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtetele, ning jälgida rakendamisprotsessi regulaarse dialoogi raames. See koostöö hõlmab keskendumist ka mikro- ja käsitööettevõtjatele, kes on äärmiselt olulised nii ELi kui ka Gruusia majanduses;

b)      luua paremad raamtingimused, vahetades selleks teavet ja head tava, aidates kaasa konkurentsivõime suurendamisele. Koostöö hõlmab struktuurimuudatuste juhtimist (ümberstruktureerimist) näiteks keskkonna ja energeetika valdkonnas;

c)       lihtsustada ja ratsionaliseerida regulatsioone ja regulatiivtavasid, keskendudes eelkõige regulatiivtehnika hea tava, sealhulgas ELi põhimõtete vahetamisele;

d)      innustada innovatsioonipoliitika arendamist, vahetades teavet ja häid tavasid teadus- ja arendustegevuse turustamise (sealhulgas tehnoloogiapõhiste alustavate ettevõtjate toetusvahendite), klastrite arendamise ja rahastamisvõimaluste kohta;

e)       toetada suhete tihendamist ELi ja Gruusia ettevõtjate ning nimetatud ettevõtjate ja ELi ja Gruusia asutuste vahel;

f)       toetada ELi ja Gruusia vahelise ekspordi elavdamise meetmeid;

g)      vastavalt vajadusele soodustada nii ELi ja Gruusia tööstussektorite kaasajastamist ja ümberkorraldamist;

h)      arendada ja tugevdada koostööd mäetööstuse ja tooraine tootmise valdkonnas, et edendada üksteisemõistmist ning parandada ettevõtluskeskkonda, teabevahetust ja koostööd muude kui energiamaavarade kaevandamise valdkonnas ning eelkõige metallimaakide ja mineraaltoormega seotud mäetööstuse küsimustes. Vahetatakse teavet mäetööstussektori ja toorainesektori arengu, toorainega kauplemise, mäetööstuse jätkusuutliku arengu hea tava, mäetööstuse valdkonna koolituse ja oskuste ning töötervishoiu ja tööohutuse kohta.

ARTIKKEL 315

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog. See hõlmab ELi ja Gruusia ettevõtete esindajaid.

6. PEATÜKK

ÄRIÜHINGUÕIGUS, RAAMATUPIDAMINE JA AUDIT NING ETTEVÕTETE ÜLDJUHTIMINE

ARTIKKEL 316

Tunnistades tõhusate eeskirjade ja tavade tähtsust äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise ning raamatupidamise ja auditi vallas täielikult toimiva turumajanduse loomiseks ja kaubanduse edendamiseks, lepivad lepinguosalised kokku järgmises koostöös:

a)       osanike, kreeditoride ja teiste sidusrühmade kaitse vastavalt ELi selle valdkonna eeskirjadele;

b)      rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditistandardite rakendamine riigi tasandil ja eeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi omadega ning

c)       ettevõtete üldjuhtimise poliitika edasiarendamine vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning selle valdkonna eeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi eeskirjade ja soovitustega.

ARTIKKEL 317

Lepinguosalised jagavad teavet ja oskusteavet nii nende valdkondade olemasolevate süsteemide kui ka asjaomaste uute arengute kohta. Lisaks soovivad lepinguosalised tagada ELi liikmesriikide äriregistrite ja Gruusia riikliku ettevõtteregistri vahelise tõhusa teabevahetuse.

ARTIKKEL 318

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

ARTIKKEL 319

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

7. PEATÜKK

FINANTSTEENUSED

ARTIKKEL 320

Tunnistades finantsteenuste valdkonna tõhusate eeskirjade ja tavade rolli täielikult toimiva turumajanduse loomisel ning lepinguosalistevahelise kaubanduse soodustamisel, lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd finantsteenuste valdkonnas, lähtudes järgmistest eesmärkidest:

a)       toetada finantsteenuste määruse avatud turumajanduse vajadustele kohandamise protsessi;

b)      tagada investoritele ja muudele finantsteenuste tarbijatele tõhus ja piisav kaitse;

c)       tagada kogu Gruusia finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus;

d)      edendada finantssüsteemi eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahelist koostööd ning

e)       tagada sõltumatu ja tõhus kontroll.

ARTIKKEL 321

1.       Lepinguosalised soodustavad oma reguleerivate ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust, finantsturgusid käsitlevate teadmiste vahetust ja muid asjakohaseid meetmeid.

2.       Erilist tähelepanu pööratakse reguleerivate ja järelevalveasutuste haldussuutlikkuse arendamisele, muu hulgas personali vahetamise ja ühiskoolituste abil.

ARTIKKEL 322

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

ARTIKKEL 323

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XV-A lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

8. PEATÜKK

KOOSTÖÖ INFOÜHISKONNA VALDKONNAS

ARTIKKEL 324

Lepinguosalised tihendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase levitamise ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Koostöö eesmärk peaks olema elektroonsete sideteenuste turule juurdepääsu soodustamine ning valdkonnas konkurentsi ja investeerimise elavdamine.

ARTIKKEL 325

Koostööd tehakse muu hulgas järgmistel teemadel:

a)       teabe ja hea tava vahetamine riiklike infoühiskonna algatuste rakendamise kohta, sealhulgas algatused, mis on seotud lairibajuurdepääsu, võrgu turvalisuse parandamise ja avalike veebipõhiste teenuste arendamisega, ning

b)      teabe, hea tava ja kogemuste vahetamine, et edendada elektroonse side tervikliku õigusraamistiku väljatöötamist, eelkõige tugevdada informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna sõltumatu reguleeriva asutuse haldussuutlikkust, parandada raadiospektri kasutamist ning edendada Gruusia enda ning Gruusia ja ELi vaheliste võrkude koostalitlusvõimet.

ARTIKKEL 326

Lepinguosalised edendavad ELi reguleerivate asutuste ja Gruusia e-side valdkonna reguleeriva asutuse koostööd.

ARTIKKEL 327

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XV-B lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

9. PEATÜKK

TURISM

ARTIKKEL 328

Lepinguosalised teevad koostööd turismi vallas, et süvendada konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku turismitööstuse arengut kui majanduse elavdamise, tööhõive ning välissuhtluse mootorit.

ARTIKKEL 329

Kahepoolne ja Euroopa tasandi koostöö tugineb järgmistele põhimõtetele:

a)       eelkõige maapiirkondade kohalike kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine, pidades silmas kohaliku arengu vajadusi ja prioriteete;

b)      kultuuripärandi tähtsus ning

c)       turismi ja keskkonnahoiu positiivne suhe.

ARTIKKEL 330

Koostöös keskendutakse järgmistele teemadele:

a)       teabe-, hea tava, kogemuste ja oskusteabe vahetus;

b)      era- ja avaliku sektori ning kohalike kogukondade huve hõlmava strateegilise partnerluse säilitamine turismi jätkusuutliku arengu tagamiseks;

c)       turismivoogude, -toodete ja -turgude, taristu, inim- ja institutsiooniliste ressursside edendamine ja arendamine;

d)      tõhusa poliitika arendamine ja rakendamine;

e)       turismialane koolitus ja suutlikkuse arendamine, et tõsta teenuste taset, ning

f)       muu hulgas kogukonnapõhise turismi arendamine ja edendamine.

ARTIKKEL 331

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

10. PEATÜKK

PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENG

ARTIKKEL 332

Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades poliitikat ja õigusakte.

ARTIKKEL 333

Lepinguosaliste vaheline põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)       põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika ühise mõistmise edendamine;

b)      riikliku ja kohaliku tasandi haldussuutlikkuse edendamine poliitika kavandamisel, hindamisel ja elluviimisel vastavalt ELi õigusaktidele ja heale tavale;

c)       põllumajandustootmise ajakohastamine ja selle jätkusuutlikkuse edendamine;

d)      maaelu arendamise poliitika kohta teadmiste ja parima tava jagamine, et edendada maakogukondade majanduslikku heaolu;

e)       põllumajandussektori konkurentsivõime ning turgude tõhususe ja läbipaistvuse parandamine kõigi sidusrühmade huvides;

f)       kvaliteedipoliitika ja kontrollimehhanismide edendamine muu hulgas geograafiliste tähiste ja mahepõllumajanduse valdkonnas;

g)      veinitootmine ja agroturism;

h)      teadmiste levitamine ja tugiteenuste edendamine põllumajandustootjate seas ning

i)       seisukohtade lähendamine küsimustes, mida käsitletakse neis rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu lepinguosalised kuuluvad.

ARTIKKEL 334

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

11. PEATÜKK

KALANDUSE JA MERENDUSE JUHTIMINE

1. JAGU

KALANDUSPOLIITIKA

ARTIKKEL 335

1.       Lepinguosalised teevad koostööd kalandussektori ühist huvi pakkuvates vastastikku kasulikes valdkondades, nagu vee-elusressursside kaitse ja majandamine, järelevalve ja kontroll, andmekogumine ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügiga, mis on määratletud FAO 2001. aasta rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

2.       Selle koostöö raames peetakse kinni lepinguosaliste rahvusvahelistest kohustustest seoses vee-elusressursside majandamise ja kaitsega.

ARTIKKEL 336

Lepinguosalised võtavad ühismeetmeid, vahetavad teavet ja toetavad üksteist, et edendada järgmist:

a)       kalavarude hea majandamine ja hea tava, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, tuginedes ökosüsteemi lähenemisviisi põhimõttele;

b)      jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas olev vastutustundlik kalapüük ja kalavarude majandamine, et hoida kalavarude ja ökosüsteemide tervist, ning

c)       piirkondlik koostöö muu hulgas piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames.

ARTIKKEL 337

Viidates käesoleva lepingu artiklile 336 ja võttes arvesse parimaid teaduslikke andmeid, tugevdavad lepinguosalised koostööd ja oma tegevuse kooskõlastamist Musta mere vee-elusressursside majandamise ja kaitse valdkonnas. Lepinguosalised edendavad piirkondlikku koostööd Musta mere piirkonnas ja suhteid asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega.

ARTIKKEL 338

Lepinguosalised toetavad selliseid algatusi nagu kogemuste vahetus ja toetamine, et tagada jätkusuutliku kalanduse edendamisele suunatud poliitika rakendamine selle valdkonna ELi õigustiku prioriteetsete valdkondade põhjal, sealhulgas:

a)       vee-elusressursside, kalapüügi ja tehniliste meetmete majandamine;

b)      kalapüügi järelevalve ja kontroll, kasutades vajalikke jälgimisseadmeid, sealhulgas elektroonseid seireseadmeid ja jälgimisvahendeid, ning õigusaktide täitmise tagamise ja kontrolli mehhanismide rakendamine;

c)       omavahel kokkusobivate püügi-, lossimis-, laevastiku-, bioloogiliste ja majandamisandmete ühtlustatud kogumine;

d)      püügivõimsuse majandamine, sealhulgas toimiva kalalaevaregistri pidamine;

e)       turgude tõhususe parandamine, eelkõige toetades tootjaorganisatsioone, andes tarbijatele teavet ning kasutades turustamisstandardeid ja jälgitavust, ning

f)       majanduslikult, keskkondlikult ja sotsiaalselt jätkusuutliku kalandussektori struktuuripoliitika väljatöötamine.

2. JAGU

MERENDUSPOLIITIKA

ARTIKKEL 339

Võttes arvesse kalandus-, meretranspordi- ja keskkonnaalast koostööd, samuti koostööd muudes merega seonduvates poliitikavaldkondades ning lähtudes rahvusvahelistest kokkulepetest, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsioonist, arendavad lepinguosalised vastavalt vajadusele ka koostööd ja vastastikust toetamist merendusküsimustes ning eelkõige:

a)       edendavad integreeritud lähenemisviisi merendusküsimustele, heale valitsemistavale ja parimate tavade vahetamisele mereruumi kasutamisel;

b)      edendavad mereala ruumilist planeerimist kui vahendit, mis võimaldab teha konkureerivate inimtegevuse valdkondade lepitamise küsimustes paremaid otsuseid, lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist;

c)       edendavad rannikualade integreeritud majandamist kooskõlas ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga, et tagada rannikualade jätkusuutlik areng ja suurendada rannikualade vastupanuvõimet neid ähvardavatele ohtudele, sealhulgas kliimamuutuste mõjule;

d)      edendavad muu hulgas hea tava vahetamise teel innovatsiooni ja merega seonduvate tööstusvaldkondade ressursitõhusust, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet;

e)       edendavad merega seonduvate tööstusvaldkondade, teenuste ning merele ja selle uurimisele keskenduvate teadusasutuste strateegiliste liitude loomist;

f)       püüavad tõhustada piiri- ja valdkondadeülest mereseiret, et tegeleda intensiivse mereliiklusega seonduvate ohtudega, laevade heidetega, mereõnnetustega ja ebaseadusliku tegevusega merel, ning

g)      algatavad merevaldkonna sidusrühmade regulaarse dialoogi ja toetavad erinevate võrgustike tegevust.

ARTIKKEL 340

Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

a)       teabe, hea tava ja kogemuste vahetus ning oskusteabe siire, muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kohta; merega seonduvates tööstusvaldkondades ja merekeskkonna küsimustes;

b)      projektide rahastamisvõimalusi käsitleva teabe ja parimate tavade vahetus, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlused, ning

c)       lepinguosaliste vahelise koostöö tõhustamine asjaomastel rahvusvahelistel merendusfoorumitel.

Kalandus- ja merenduspoliitika alane järjepidev dialoog

ARTIKKEL 341

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub lepinguosaliste vahel järjepidev dialoog.

12. PEATÜKK

KOOSTÖÖ TEADUSE, TEHNOLOOGIAARENDUSE JA TUTVUSTAMISTEGEVUSE VALDKONNAS

ARTIKKEL 342

Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd tsiviilotstarbelise teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas, kaitstes vajalikul määral ja tõhusalt intellektuaalomandi õigusi.

ARTIKKEL 343

Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas hõlmab järgmist:

a)       poliitiline dialoog ning teadus- ja tehnikaalase teabe vahetamine;

b)      lepinguosaliste asjaomastele programmidele piisava juurdepääsu võimaldamine;

c)       Gruusia teadusasutuste teadusvõimekuse suurendamine ning nende kaasamine ELi teadusuuringute raamprogrammidesse;

d)      kõigis teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkondades ühiste teadusprojektide edendamine;

e)       lepinguosaliste teadusuuringutes, tehnoloogiaarenduses ja tutvustamistegevuses osalevate teadlaste, uurijate ning muude teadustöötajate koolitus ja lähetusprogrammid;

f)       lepinguga hõlmatud meetmetes osalevate teadustöötajate vaba liikumise ja neis meetmeis kasutatavate kaupade üle piiri liikumise edendamine ning

g)      lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ka muu teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alane koostöö.

ARTIKKEL 344

Eesmärgiks tuleks seada koostoime loomine selliste koostöömeetmete ning käesoleva lepingu VII jaotise „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” kohase ELi ja Gruusia rahanduskoostöö raamistikus võetavate meetmete vahel.

13. PEATÜKK

TARBIJAPOLIITIKA

ARTIKKEL 345

Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja saavutada kooskõla oma tarbijakaitsesüsteemide vahel.

ARTIKKEL 346

Nende eesmärkide saavutamiseks võib koostöö vajaduse korral hõlmata järgmist:

a)       kaubandustõkkeid vältides tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine;

b)      tarbijakaitsesüsteemide alase teabevahetuse edendamine, sealhulgas tarbijakaitsealaste õigusaktide ja nende täitmise tagamise, tarbekaupade ohutuse, tarbijate teavitamissüsteemide, tarbijate teavitamise ja harimise, tarbijate õiguste ning tarbijate kaebuste lahendamise küsimustes;

c)       haldusametnikele ja muude tarbijate huve esindavatele isikutele ette nähtud väljaõppemeetmete edendamine ning

d)      sõltumatute tarbijaühenduste arengu stimuleerimine ja tarbijate esindajate vaheliste kontaktide tugevdamine.

ARTIKKEL 347

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXIX lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

14. PEATÜKK

TÖÖHÕIVE, SOTSIAALPOLIITIKA JA VÕRDSED VÕIMALUSED

ARTIKKEL 348

Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas, et toetada suurema arvu paremate töökohtade loomise, vaesuse vähendamise, sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise, elukvaliteedi parandamise ja jätkusuutliku arengu edendamist.

ARTIKKEL 349

Koostöö seisneb teabe ja hea tava vahetamises ning see võib hõlmata mõningaid teemasid, mis valitakse välja järgmiste seast:

a)       vaesuse vähendamine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine;

b)      tööhõivepoliitika, kus eesmärk on suurema arvu paremate ja inimväärsete töötingimustega töökohtade loomine ning varimajanduse ja mitteametliku töötamise vähendamine;

c)       aktiivsete tööturumeetmete edendamine ja tööturuasutuste tõhususe parandamine, et kaasajastada tööturgu ja rahuldada lepinguosalise tööturu vajadusi;

d)      tööturgude ja sotsiaalse turvalisuse süsteemi kaasavuse parandamine, et see hõlmaks ka ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas puuetega ja vähemuste hulka kuuluvaid inimesi;

e)       võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimisega eesmärgiga suurendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada naistele ja meestele võrdsed võimalused; võitlus sool, rassil või rahvusel, usul ja veendumustel, puudel, vanusel ning seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise vastu;

f)       sotsiaalpoliitika eesmärgiga parandada sotsiaalkaitset ning sotsiaalkaitsesüsteemide kvaliteeti, juurdepääsetavust ja rahalist jätkusuutlikkust;

g)      sotsiaalpartnerite laialdasem kaasamine ja sotsiaaldialoogi edendamine muu hulgas sidusrühmade suutlikkuse suurendamise teel

h)      töötervishoiu ja tööohutuse parandamine ning

i)       äriühingute sotsiaalset vastutust käsitlev dialoog ja teadlikkuse suurendamine.

ARTIKKEL 350

Lepinguosalised toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eelkõige sotsiaalpartnerite kaasamist poliitika kujundamisse ja reformimisse ning lepinguosaliste koostöösse vastavalt käesoleva lepingu VIII jaotise „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted” asjakohastele osadele.

ARTIKKEL 351

Lepinguosalised soovivad tihendada tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel piirkondlikel, mitmepoolsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ja kõigis organisatsioonides.

ARTIKKEL 352

Lepinguosalised edendavad äriühingute sotsiaalset vastutust ja toetavad vastutustundlikke äritavasid, nagu need on sätestatud mitmes sotsiaalse vastutust käsitlevas suunises, eriti OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtetele.

ARTIKKEL 353

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

ARTIKKEL 354

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXX lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

15. PEATÜKK

RAHVATERVIS

ARTIKKEL 355

Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad koostööd rahvatervise vallas, et tõsta rahvatervise ja inimtervise kaitse taset, mis on jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu oluline tegur.

ARTIKKEL 356

Koostööd tehakse eeskätt järgmistes valdkondades:

a)       Gruusia rahvatervisesüsteemi tugevdamine, eelkõige korraldades ümber tervisesektori, tagades tervishoiu kvaliteedi, arendades tervisevaldkonna inimressurssi ja tõhustades selle juhtimist ning parandades tervishoiu rahastamist;

b)      nakkushaiguste, näiteks HIVi/AIDSi, viirushepatiidi, tuberkuloosi ja antimikroobse resistentsuse epidemioloogiline seire ja tõrje ning rahvatervist ähvardavate ohtude ja hädaolukordade kõrvaldamise valmiduse parandamine;

c)       mittenakkuslike haiguste ennetamine ja tõrje, eelkõige vahetades teavet ja head tava, edendades tervislikku eluviisi ja kehalist tegevust ning tegeledes oluliste terviseteguritega, nagu toitumine ning alkoholi-, uimasti- ja tubakasõltuvus;

d)      inimpäritoluga ainete kvaliteet ja ohutus;

e)       terviseteave ja -teadmised ning

f)       rahvusvaheliste tervishoiukokkulepete, millega lepinguosalised on ühinenud, eelkõige rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ja Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni täielik rakendamine.

ARTIKKEL 357

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

16. PEATÜKK

HARIDUS, KOOLITUS JA NOORED

ARTIKKEL 358

Lepinguosalised teevad koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas, et elavdada koostööd ja dialoogi muu hulgas poliitilistes küsimustes, seades eesmärgiks õigusaktide ja tavade lähendamise ELi omadele. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada elukestvat õpet ning julgustada koostööd ja läbipaistvust kõikidel haridus- ja koolitustasanditel, pöörates erilist tähelepanu kõrgharidusele.

ARTIKKEL 359

Koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas suunatakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:

a)       elukestva õppe edendamine, mis on majanduskasvu ja tööhõive peamine tegur ning võimaldab kodanikel osaleda ühiskonnas täiel määral;

b)      kõigi haridusastmete – alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni kolmanda taseme hariduseni – haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamine ning nende kvaliteedi, otstarbekuse ja kättesaadavuse parandamine;

c)       kõrghariduse kvaliteedi parandamine vastavalt ELi kõrghariduse ajakohastamise tegevuskavale ja Bologna protsessile;

d)      rahvusvahelise akadeemilise koostöö süvendamine, osalemine ELi koostööprogrammides, õpilaste ja õpetajate liikuvuse laiendamine;

e)       võõrkeelte õppimise toetamine;

f)       kvalifikatsioonide ja pädevuste tunnustamise edendamine ning valdkonnas läbipaistvuse tagamine;

g)      koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, võttes arvesse ELi head tava selles valdkonnas, ning

h)      Euroopa integratsiooniprotsessi mõistmise ja tundmise süvendamine, ELi ja idapartnerluses osalevate riikide suhteid käsitleva akadeemilise dialoogi tugevdamine ning osalemine ELi asjaomastes programmides.

ARTIKKEL 360

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd noorsoo valdkonnas eesmärgiga:

a)       süvendada koostööd ja suhtlust noorsoopoliitika ning noorte ja noortöötajate mitteformaalse hariduse valdkonnas;

b)      toetada noorte ja noorsootöötajate liikuvust kui vahendit, mis aitab edendada kultuuridevahelist dialoogi ning teadmiste, oskuste ja pädevuse omandamist väljaspool ametlikku haridussüsteemi, sealhulgas vabatahtliku tegevuse kaudu,

c)       edendada noorteorganisatsioonide koostööd.

ARTIKKEL 361

Gruusia teostab ja arendab vastavalt käesoleva lepingu XXXII lisale poliitikat, mis on kooskõlas ELi poliitika ja tavaga, järgides selles lisas osutatud dokumente.

17. PEATÜKK

KULTUURIKOOSTÖÖ

ARTIKKEL 362

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd kooskõlas ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis sätestatud põhimõtetega. Lepinguosalised kavatsevad pidada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas ELi ja Gruusia kultuuritööstuste arendamise üle. Lepinguosaliste koostööga soodustatakse kultuuridevahelist dialoogi, kaasates sellesse ELi ja Gruusia kultuurisektori ja kodanikuühiskonna.

ARTIKKEL 363

Lepinguosalised koondavad oma koostöö mitmesse valdkonda:

a)       kultuurikoostöö ja -vahetus,

b)      kunsti ja kunstnike liikuvus ning kultuurisektori suutlikkuse suurendamine;

c)       kultuuridevaheline dialoog;

d)      kultuuripoliitikadialoog ning

e)       koostöö rahvusvahelistel foorumitel nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu, muu hulgas selleks, et edendada kultuurilist mitmekesisust ning säilitada ja väärtustada kultuuri- ja ajaloopärandit.

18. PEATÜKK

KOOSTÖÖ AUDIOVISUAAL- JA MEEDIAVALDKONNAS

ARTIKKEL 364

Lepinguosalised edendavad koostööd audiovisuaalvaldkonnas. Koostöö eesmärk on tugevdada ELi ja Gruusia audiovisuaaltööstust eelkõige spetsialistide koolituse ja teabevahetuse ning kino ja televisiooni valdkonnas ühistootmise toetamise kaudu.

ARTIKKEL 365

1.       Lepinguosalised peavad korrapäraselt dialoogi ja teevad koostööd audiovisuaal- ja meediavaldkonnas, et suurendada meedia sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid ELi meediaga, lähtudes Euroopa, sealhulgas Euroopa Nõukogu normidest ja UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonist.

2.       Koostöö võib muu hulgas hõlmata ajakirjanike ja teiste meediaasjatundjate koolitust.

ARTIKKEL 366

Lepinguosalised koondavad oma koostöö mitmesse valdkonda:

a)       audiovisuaal- ja meediapoliitikat käsitlev dialoog;

b)      dialoog rahvusvahelistel foorumitel, nagu UNESCO ja WTO, ning

c)       audiovisuaal- ja meedia-, sealhulgas kinokoostöö.

ARTIKKEL 367

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

19. PEATÜKK

KOOSTÖÖ SPORDI JA KEHALISE TEGEVUSE VALDKONNAS

ARTIKKEL 368

Lepinguosalised teevad koostööd spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas, vahetades teavet ja head tava, et edendada tervislikku eluviisi ning propageerida spordi sotsiaalseid ja hariduslikke väärtusi ja liikuvust spordi valdkonnas ning võidelda üleilmsete sporti ohustavate riskidega, näiteks dopingu, rassismi ja vägivallaga.

20. PEATÜKK

KODANIKUÜHISKONNA KOOSTÖÖ

ARTIKKEL 369

Lepinguosalised süvendavad kodanikuühiskonna koostööd, pidades silmas järgmisi eesmärke:

a)       ELi ja Gruusia kodanikuühiskonna kõigi osade vaheliste kontaktide ning kogemuste ja teabe vahetamise süvendamine;

b)      ELis, eelkõige liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, Gruusia, tema ajaloo ja kultuuri tundmise ja mõistmise parandamine, et suurendada teadlikkust võimalustest ja probleemidest, mida suhted võivad tulevikus kätkeda,

c)       Gruusias Euroopa Liidu samavõrra parema tundmise ja mõistmise tagamine eelkõige Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, pöörates muu seas tähelepanu ELi alusväärtustele, poliitikale ja toimimisele.

ARTIKKEL 370

Lepinguosalised edendavad ELi ja Gruusia suhete lahutamatu osana mõlema lepinguosalise kodanikuühiskonna sidusrühmade dialoogi ja koostööd. Selle dialoogi ja koostöö eesmärk on:

a)       tagada kodanikuühiskonna kaasamine ELi ja Gruusia suhetesse, eriti käesoleva lepingu rakendamisse;

b)      kodanikuühiskonna suurem osalus avaliku sektori otsuste tegemise protsessis, eelkõige pidades avalike institutsioonide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi;

c)       institutsioonide loomise ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamise jaoks sobiva keskkonna loomine, sealhulgas propagandatoetus, mitteametlike ja ametlike võrgustike loomine ning vastastikused külastused ja seminarid eelkõige kodanikuühiskonna õigusraamistiku parandamiseks, ning

d)      kummagi poole kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele teise lepinguosalise kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja riigiasutuste vahelise konsulteerimisprotsessi ja dialoogiga tutvumise võimaldamine eesmärgiga tugevdada poliitilises protsessis osalevaid kodanikuühiskonna organisatsioone.

ARTIKKEL 371

Lepinguosalised peavad käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes järjepidevat dialoogi.

21. PEATÜKK

REGIONAALARENG NING PIIRIÜLENE JA PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ

ARTIKKEL 372

1.       Lepinguosalised edendavad üksteisemõistmist ja vastastikust koostööd regionaalarengu poliitika valdkonnas, sealhulgas selle sõnastamise ja elluviimise meetodite ning mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse valdkonnas, pannes erilist rõhku ebasoodsas olukorras olevate alade arendamisele ja territoriaalsele koostööle, et luua kommunikatsioonikanalid ning tõhustada riiklike ja kohalike asutuste, sotsiaal-majanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna vahelist teabe ja kogemuste vahetust.

2.       Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et Gruusias hakataks arvestama järgmiste põhimõtetega:

a)       mitmetasandilise valitsemissüsteemi tugevdamine, kuna see mõjutab nii üleriigiliust kui ka kohalikku tasandit, pöörates erilist tähelepanu kohalike sidusrühmade kaasamise viisidele;

b)      kõigi piirkondlikus arengus osalejate vahelise partnerluse konsolideerimine ning

c)       regionaalarengu programmides ja projektides osalejate poolne kaasfinantseerimine rahalise toetuse näol.

ARTIKKEL 373

1.       Lepinguosalised toetavad ja tugevdavad kohaliku tasandi ametiasutuste kaasamist piirkondlikku, s.h piiriülesesse poliitikakoostöösse ja sellega seonduvatesse haldusstruktuuridesse, et tõhustada koostööd vastastikku sobiva õigusraamistiku loomise kaudu, toetada ja arendada suutlikkuse suurendamise meetmeid ning aidata tugevdada piiriüleseid ja piirkondlikke majandus- ja ettevõtlusvõrgustikke.

2.       Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada ja laiendada Gruusia regionaalarengu ja maakasutuse eest vastutavate institutsioonide suutlikkust, muu hulgas selleks, et:

a)       täiustada piirkondliku poliitika väljatöötamise ja rakendamise käigus kesk- ja kohaliku tasandi haldusasutuste vahelist koordineerimist, eelkõige nendevahelise vertikaal- ja horisontaalkoostöö mehhanismi;

b)      suurendada kohaliku tasandi ametiasutuste suutlikkust edendada piiriülest koostööd kooskõlas ELi põhimõtete ja tavaga;

c)       jagada regionaalarengu poliitika kohta teadmisi, teavet ja head tava, et edendada kohalike kogukondade majanduslikku heaolu ja piirkondade ühtlast arengut.

ARTIKKEL 374

1.       Lepinguosalised süvendavad ja edendavad koostööd muudes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, nagu näiteks transport, energia, sidevõrgud, kultuur, haridus, turism ja tervishoid.

2.       Lepinguosalised elavdavad oma piirkondade vahelist koostööd riikide- ja piirkondadevaheliste programmidega, ergutavad Gruusia piirkondi osalema Euroopa piirkondlikes struktuurides ja organisatsioonides ning edendavad oma majanduslikku ja institutsioonilist arengut, rakendades ühist huvi pakkuvaid projekte.

3.       Selle tegevuse raamistik on:

a)       Euroopa piirkondade territoriaalne koostöö (sealhulgas riikidevahelise ja piiriülese koostöö programmide raames);

b)      idapartnerluse raames toimuv koostöö ELi asutustega, sealhulgas Regioonide Komiteega, ning osalemine üleeuroopalistes ja piirkondlikes projektides ja algatustes;

c)       koostöö muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustikuga.

ARTIKKEL 375

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

22. PEATÜKK

KODANIKUKAITSE

ARTIKKEL 376

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd looduslike ja inimtegevusest põhjustatud katastroofide alal. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust ja mitmepoolset tegevust selles valdkonnas.

ARTIKKEL 377

Koostöö eesmärk on parandada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamist, nendeks valmistumist ja neile reageerimist.

ARTIKKEL 378

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning rakendavad kahepoolselt ja mitmepoolsete programmide raames ka ühismeetmeid. Koostöö toimub muu hulgas lepinguosaliste vahel selles valdkonnas sõlmitud konkreetsete lepingute ja halduskokkulepete rakendamise teel.

ARTIKKEL 379

Koostööl võivad olla järgmised eesmärgid:

a)       kontaktandmete vahetamine ja korrapärane ajakohastamine, et tagada dialoogi kestmine ning võimalus võtta teineteisega ühendust 24 tunni jooksul;

b)      vajaduse korral hädaolukordades vastastikuse abistamise võimaldamine, kui selleks leidub ressursse;

c)       ELi või Gruusiat tabanud suurte hädaolukordade kohta varajaste hoiatuste ja ajakohastatud teabe, sealhulgas abitaotluste ja -pakkumiste vahetamine 24-tunnise tsüklina;

d)      teabe vahetamine lepinguosaliste poolt kolmandatele riikidele hädaolukorras abi andmise kohta juhtudel, mil ELi kodanikukaitse mehhanism on aktiveeritud;

e)       koostöö seoses abi taotlemise ja osutamisega vastuvõtva riigi toetusel;

f)       hea tava ja suuniste vahetamine katastroofide ennetamise, nendeks valmistumise ja neile reageerimise valdkonnas;

g)      koostöö suurõnnetuste ohu vähendamise alal, sealhulgas asutuste seostamine ja selgitustöö; teavitamine, koolitus ja teabevahetus; loodusõnnetuste tagajärgede ennetamise ja nende leevendamise hea tava;

h)      koostöö suurõnnetuste teadmusbaasi parandamise ning katastroofijuhtimise ohu- ja riskianalüüsi valdkonnas;

i)       koostöö suurõnnetuste keskkonna- ja tervisemõju hindamisel;

j)       ekspertide kutsumine spetsiifilistele kodanikukaitsealastele tehnilistele kohtumistele ja sümpoosionidele;

k)      lähtuvalt konkreetsest üritusest vaatlejate kutsumine ELi ja/või Gruusia korraldatud konkreetsetele õppustele ja kursustele ning

l)       koostöö süvendamine kodanikukaitse võimekuse tõhusaima kasutamise alal.

23. PEATÜKK

OSALEMINE EUROOPA LIIDU ASUTUSTE TÖÖS JA PROGRAMMIDES

ARTIKKEL 380

Gruusia võib osaleda kõigi selliste liidu ametite töös, mis on Gruusiale osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need ametid on asutatud. Gruusia sõlmib iga sellise ameti töös osalemiseks ELiga eraldi lepingu, milles käsitletakse ka rahalise osaluse suurust.

ARTIKKEL 381

Gruusia võib osaleda kõigis praegustes ja tulevastes liidu programmides, mis on Gruusiale osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud. Gruusia osalemine ELi programmides toimub vastavalt käesoleva lepingu III protokollile, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta.

ARTIKKEL 382

Lepinguosalised peavad regulaarset dialoogi Gruusia osalemise üle liidu programmides ja ametite töös. Muu hulgas teatab EL Gruusiale uute ELi ametite loomisest ja uute programmide vastuvõtmisest ning muudatustest käesoleva lepingu artiklites 380 ja 381 osutatud liidu programmides ja ametite töös osalemise tingimustes.

VII JAOTIS

RAHALINE ABI NING PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED

1. PEATÜKK

RAHALINE ABI

ARTIKKEL 383

Gruusia saab rahalist abi vastavate ELi rahastamismehhanismide ja -vahendite kaudu. Gruusiaga võib teha koostööd ka Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning muud rahvusvahelised finantsinstitutsioonid. Rahalise abiga aidatakse kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ja seda antakse järgmiste artiklite kohaselt.

ARTIKKEL 384

Rahalise abi andmise põhimõtted nähakse ette ELi rahastamisvahendeid käsitlevate määrustega.

ARTIKKEL 385

Lepinguosaliste vahel kokku lepitud ELi rahalise abi prioriteetsed valdkonnad nähakse ette iga-aastaste tegevusprogrammidega, mis põhinevad mitmeaastastel raamistikel, kus kajastuvad kokkulepitud poliitilised prioriteedid. Kõnealuste programmidega kehtestatud abisummade puhul võetakse arvesse Gruusia vajadusi, valdkondlikku suutlikkust ja reformide edukust, eelkõige käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

ARTIKKEL 386

Olemasolevate vahendite parimaks ärakasutamiseks püüavad lepinguosalised tagada, et ELi abi rakendatakse tihedas koostöös ja kooskõlastatult teiste doonorriikide, abiorganisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutustega ning kooskõlas rahvusvaheliste abi tõhususe põhimõtetega.

ARTIKKEL 387

Finantsabi põhiline õiguslik, haldus- ja tehniline baas määratakse kindlaks lepinguosaliste vastavasisuliste lepingute raames.

ARTIKKEL 388

Assotsieerimisnõukogule teatatakse finantsabi alal tehtud edusammudest ja selle rakendamisest ning selle mõjust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele. Selleks vahetavad lepinguosaliste asjaomased asutused pidevalt asjaomast järelevalve- ja hindamisteavet.

ARTIKKEL 389

Lepinguosalised annavad abi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning teevad koostööd ELi ja Gruusia finantshuvide kaitsmisel vastavalt käesoleva jaotise 2. peatükile „Pettusevastased ja kontrollisätted”.

2. PEATÜKK

PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED

ARTIKKEL 390

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse käesoleva lepingu III protokollis sätestatud mõisteid.

ARTIKKEL 391

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahel edaspidi sõlmitavate lepingute ja rahastamisvahendite suhtes ning kõigi muude ELi rahastamisvahendite suhtes, millega Gruusia võib ühineda, ilma et see piiraks muid täiendavaid sätteid, mis reguleerivad auditeid, kohapealseid kontrolle, inspekteerimisi, kontrollimeetmeid ja pettusevastaseid meetmeid, kaasa arvatud Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti omi.

ARTIKKEL 392

Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamise meetmed

Lepinguosalised võtavad mõjusaid meetmeid, et ennetada ELi vahendite kasutamisega seotud pettust, korruptsiooni ja mis tahes muud ebaseaduslikku tegevust ning võidelda nende vastu, andes muu hulgas vastastikust haldus- ja õigusabi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

ARTIKKEL 393

Operatiivtasandi teabevahetus ja edasine koostöö

1.       Käesoleva peatüki nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Gruusia ja ELi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.

2.       OLAF võib oma Gruusia partneritega kokku leppida teha edasist koostööd pettustevastase võitluse valdkonnas kooskõlas Gruusia õigusaktidega, sealhulgas sõlmida operatiivtöö kokkuleppeid Gruusia asutustega.

3.       Isikuandmete edastamise ja töötlemise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu III jaotise „Vabadus, turvalisus ja õigus” artiklit 14.

ARTIKKEL 394

Eeskirjade eiramise, pettuse ja korruptsiooni ennetamine

1.       ELi ja Gruusia asutused kontrollivad korrapäraselt, kas ELi vahenditest rahastatavaid meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt. Nad võtavad vajalikke meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ja heastamiseks.

2.       Gruusia ja ELi ametiasutused võtavad vajalikke meetmeid igasuguse aktiivse ja passiivse korruptsiooni ennetamiseks ja heastamiseks ning igasuguse huvide konflikti välistamiseks kõigil ELi vahendite rakendamise etappidel.

3.       Gruusia ametiasutused teatavad Euroopa Komisjonile kõigist võetud ennetusmeetmetest.

4.       Euroopa Komisjonil on õigus koguda tõendeid vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklile 56.

5.       Komisjonil on eelkõige õigus hankida tõendeid ka selle kohta, et hankemenetlused ja toetuste andmise menetlused vastavad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele ning et nende puhul välditakse igasugust huvide konflikti, antakse rahvusvaheliselt heakskiidetud standarditele vastavad tagatised ja tagatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete täitmine.

6.       Selleks esitavad lepinguosalised vastavalt nende endi korrale üksteisele kogu teabe ELi vahendite kasutamise kohta ning annavad Euroopa Komisjonile viivitamatult teada oma menetluste ja süsteemide märkimisväärsetest muudatustest.

ARTIKKEL 395

Kohtumenetlus, uurimine ja süüdistuse esitamine

Gruusia ametiasutused tagavad riikliku ja ELi-poolse kontrolli järel kohtumenetluse agatamise, sealhulgas vastavalt vajadusele uurimise ja vastutusele võtmise kõigis kahtlustatavates ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti juhtumites. Pädevaid Gruusia asutusi võib selle juures vajaduse korral abistada OLAF.

ARTIKKEL 396

Eeskirjade eiramisest, pettusest ja korruptsioonist teatamine

1.       Gruusia ametiasutused edastavad Euroopa Komisjonile viivitamatult igasuguse teabe, mida nad on saanud kahtlustatavate ja kinnitust leidnud pettuse ja korruptsiooni juhtumite kohta, ning teavitavad Euroopa Komisjoni viivitamatult muude eeskirjade eiramisest, sealhulgas huvide konfliktist seoses ELi vahendite kasutamisega. Pettuste ja korruptsiooni kahtlustuste korral teavitatakse ka OLAFit ja Euroopa Komisjoni.

2.       Gruusia ametiasutused teatavad ka kõigist meetmetest, mis nad on võtnud seoses käesoleva artikli alusel edastatud faktidega. Kui pettuste, korruptsiooni ja kõigi muude eeskirjade eiramiste juhtumeid, mille kohta aru anda, ei ole esinenud, teatavad Gruusia ametiasutused sellest Euroopa Komisjonile pärast iga kalendriaasta lõppu.

ARTIKKEL 397

Auditid

1.       Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal on õigus kontrollida, kas kõik ELi vahendite kasutamisel kantud kulud on tehtud seaduslikult ja eeskirjadekohaselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne.

2.       Auditeid viiakse läbi nii võetud kohustuste kui ka tehtud maksete põhjal. Auditid põhinevad dokumentidel ja vajaduse korral viiakse need läbi kohapeal selle üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles. Auditeid võib läbi viia enne kõnealuse finantsaasta kontode sulgemist ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest.

3.       Euroopa Komisjoni inspektorid ning Euroopa Komisjoni või Euroopa Kontrollikoja poolt volitatud isikud võivad teostada dokumentide või kohapealseid kontrolle ja auditeid iga üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles, ning tema Gruusias asuvate alltöövõtjate ruumides.

4.       Euroopa Komisjoni inspektoritele, Euroopa Komisjoni volitatud isikutele ja Euroopa Kontrollikojale tagatakse auditite teostamiseks vajalik juurdepääs tegevuskohtadele, objektidele ja dokumentidele, sh digitaalsetele dokumentidele. Kõnealusest juurdepääsuõigusest tuleks teavitada kõiki Gruusia riigiasutusi ning see sätestatakse konkreetselt käesolevas lepingus viidatud lepingutes, mis sõlmitakse vahendite kasutamiseks.

5.       Käesolevas artiklis osutatud kontrolle ja auditeid kohaldatakse kõigi ELi vahendeid saanud töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes. Oma ülesannete täitmisel teevad Euroopa Kontrollikoda ja Gruusia auditiasutused koostööd usalduse vaimus, säilitades samas oma sõltumatuse.

ARTIKKEL 398

Kohapealne kontroll

1.       Käesoleva lepingu raames volitatakse OLAFit ELi finantshuvide kaitsmiseks tegema kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest.

2.       OLAF valmistab kohapealsed kontrollid ja inspekteerimise ette ning viib need läbi tihedas koostöös Gruusia pädevate asutustega, võttes arvesse Gruusia õigusnorme.

3.       Gruusia ametiasutusi teavitatakse varakult kontrollide ja inspekteerimise eesmärgist ja õiguslikust alusest, et nad saaksid osutada kogu vajalikku abi. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Gruusia pädevate asutuste ametnikud.

4.       Kui asjaomased Gruusia ametiasutused avaldavad selleks huvi, viivad kontrolli ja inspekteerimise läbi Euroopa Pettustevastane Amet ja Gruusia ametiasutused ühiselt.

5.       Kui ettevõtjad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, annavad Gruusia ametiasutused riiklikke eeskirju järgides OLAFile igakülgset abi, et kohapealse kontrolli ja inspekteerimise saaks edukalt läbi viia.

ARTIKKEL 399

Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Gruusia õigusaktide kohaldamist, võib komisjon rakendada haldusmeetmeid ja -karistusi kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.

ARTIKKEL 400

Tagasinõudmine

1.       Gruusia ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et täita järgmised sätted alusetult makstud ELi vahendite rahastavale valitsusasutusele tagasinõudmise kohta.

2.       Kui ELi vahendite kasutamine on usaldatud Gruusia ametiasutustele, on alusetult makstud ELi vahendeid tagasi nõudma volitatud Euroopa Komisjon, kasutades eelkõige finantskorrektsioone. Selleks et vältida asjaomaste ELi vahendite kadu, võtab Euroopa Komisjon arvesse Gruusia ametiasutuste võetud meetmeid.

3.       Enne mis tahes tagasinõudmist käsitleva otsuse vastuvõtmist konsulteerib Euroopa Komisjon Gruusiaga. Tagasinõudmist käsitlevaid vaidlusi lahendab assotsieerimisnõukogu.

4.       Kui Euroopa Komisjon kasutab ELi vahendeid otseselt või kaudselt, usaldades eelarve täitmisega seonduvad ülesanded kolmandatele isikutele, tuleb Euroopa Komisjoni poolt käesoleva jaotise raames tehtud otsused, millega määratakse rahalisi kohustusi isikutele, kes ei ole riigid, Gruusias täitmisele pöörata järgmiste põhimõtete kohaselt.

a)       Täitmisele pööramine toimub vastavalt Gruusia tsiviilmenetlusele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik ametiasutus, kelle Gruusia valitsus selleks otstarbeks määrab ning komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb.

b)      Kui need formaalsused on asjaomase lepinguosalise avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud lepinguosaline asuda otsust täitma kooskõlas Gruusia õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

c)       Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Gruusia kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

5.       Täitekorralduse annab välja Gruusia valitsuse poolt määratud asutus ilma mingite täiendavate kontrollideta peale otsuse autentsuse tõestamise. Täitmisele pööramine toimub kooskõlas Gruusias kehtiva menetlusega. ELi asutuse täitekorralduse õiguspärasust on õigus kontrollida Euroopa Liidu Kohtul.

6.       Samadel tingimustel pööratakse täitmisele Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis on tehtud käesoleva peatüki kohaselt sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.

ARTIKKEL 401

Konfidentsiaalsus

Käesoleva peatüki kohaselt edastatud või omandatud teave kuulub ametisaladuste hulka ning seda kaitstakse Gruusia õiguse ja vastavate ELi institutsioonide suhtes kehtivate sätete alusel samamoodi nagu muud sarnast teavet. Seda teavet võib edastada ainult sellistele isikutele ELi asutustes, liikmesriikides ja Gruusias, kelle ülesanded nõuavad selle teadmist, samuti ei tohi seda teavet kasutada muul eesmärgil kui lepinguosaliste finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks.

ARTIKKEL 402

Õigusaktide ühtlustamine

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXIV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

VIII JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

ARTIKKEL 403

Lepinguosalised võivad omavahelist valdkondlikku koostööd käsitlevat dialoogi, sealhulgas üld- ja valdkonnapoliitilist dialoogi pidada mis tahes tasandil. Korrapärast kõrgetasemelist valdkonnapoliitilist dialoogi peetakse käesoleva lepingu artikli 401 alusel moodustatud assotsieerimisnõukogus ning lepinguosaliste ministri tasandil esindajate vaheliste regulaarsete kohtumiste raames, mis toimuvad vastastikusel kokkuleppel.

Assotsiatsiooninõukogu

ARTIKKEL 404

1.       Käesolevaga moodustatakse assotsieerimisnõukogu. Nõukogu jälgib ja kontrollib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab käesoleva lepingu toimimise selle eesmärkide valguses perioodiliselt läbi.

2.       Assotsieerimisnõukogu kohtub ministrite tasandil korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui see osutub vajalikuks. Vastastikusel kokkuleppel võib assotsieerimisnõukogu kokku tulla kõigis vajalikes koosseisudes.

3.       Lisaks käesoleva lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimisele ja kontrollimisele vaatab assotsieerimisnõukogu läbi kõik käesoleva lepingu raames üles kerkivad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed ja rahvusvahelised küsimused.

ARTIKKEL 405

1.       Assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Gruusia valitsuse liikmed.

2.       Assotsieerimisnõukogu kehtestab oma kodukorra.

3.       Assotsieerimisnõukogu esimeheks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Gruusia esindaja.

4.       Vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel võivad assotsieerimisnõukogu töös vaatlejana osaleda lepinguosaliste muude asutuste esindajad.

ARTIKKEL 406

1.       Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes. Sellised otsused on lepinguosalistele siduvad ja nad võtavad nende rakendamiseks asjakohaseid meetmeid kooskõlas käesoleva lepinguga, vajaduse korral ka käesoleva lepinguga asutatud organite kaudu. Assotsieerimisnõukogu võib anda ka soovitusi. Nõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, kui lepinguosaliste vastavad sisemenetlused on lõpule viidud.

2.       Vastavalt käesolevas lepingus sätestatud eesmärgile, milleks on Gruusia õigusaktide järkjärguline ühtlustamine ELi õigusaktidega, kujutab assotsieerimisnõukogu endast foorumit teabe vahetamiseks väljavalitud ELi ja Gruusia koostatavate ja kehtivate õigusaktide ning rakendamis-, täite- ja vastavusmeetmete kohta.

3.       Kooskõlas lõikega 1 võib assotsieerimisnõukogu ajakohastada ja muuta käesoleva lepingu lisasid, ilma et see mõjutaks käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.

Assotsiatsioonikomitee

ARTIKKEL 407

1.       Käesolevaga moodustatakse assotsieerimiskomitee. Komitee abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel.

2.       Komiteesse kuuluvad lepinguosalise esindajad on tavaliselt kõrgemad ametnikud.

3.       Assotsieerimiskomitee esimeheks on vaheldumisi ELi esindaja ja Gruusia esindaja.

ARTIKKEL 408

1.       Assotsieerimisnõukogu määrab oma kodukorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded, mille hulka kuulub assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine. Assotsieerimiskomitee kohtub vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui see osutub vajalikuks.

2.       Assotsieerimisnõukogu võib assotsieerimiskomiteele delegeerida kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.

3.       Assotsieerimiskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles assotsieerimisnõukogu on talle volitused delegeerinud, ning vastavalt käesoleva lepingu artikli 406 lõikele 1. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Assotsieerimiskomitee võtab oma otsused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, võttes arvesse lepinguosaliste sisemenetlusi.

4.       Kõigi käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” seonduvate küsimuste käsitlemiseks kohtub assotsieerimiskomitee erikoosseisus. See assotsieerimiskomitee erikoosseis kohtub vähemalt üks kord aastas.

ARTIKKEL 409

Eri- ja allkomiteed ning -organid

1.       Assotsieerimiskomiteed abistavad käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomiteed.

2.       Kui see on vajalik käesoleva lepingu rakendamiseks, võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna erikomitee või -organi ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted. Lisaks võivad sellised erikomiteed ja organid pidada arutelusid igal teemal, mida nad peavad asjakohaseks, ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” konkreetseid sätteid.

3.       Assotsieerimiskomitee võib luua allkomiteesid muu hulgas ka selleks, et analüüsida käesoleva lepingu V jaotises „Majandus- ja valdkondlik koostöö” ja VI jaotises „Muu koostööpoliitika” viidatud regulaarse dialoogi valdkonnas tehtud edusamme.

4.       Allkomiteedel on volitused teha otsuseid käesoleva lepinguga ettenähtud valdkondades. Kõnealused allkomiteed annavad oma tegevuse kohta nõuetekohaselt korrapäraselt aru assotsieerimiskomiteele.

5.       Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaselt moodustatud allkomiteed teatavad vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele piisava ajavaruga oma koosolekute kuupäeva ja päevakorra. Allkomiteed annavad oma tegevusest aru assotsieerimiskomiteele, iga kord, kui see tuleb kokku kaubanduskomiteena.

6.       Mis tahes allkomiteede olemasolu ei takista lepinguosalisi mis tahes küsimuses pöördumast otse assotsieerimiskomitee, sealhulgas kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee poole.

Parlamentaarne assotsieerimiskomitee

ARTIKKEL 410

1.       Käesolevaga moodustatakse parlamentaarne assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee on foorumiks, kus Euroopa Parlamendi liikmed ja Gruusia parlamendi liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

2.       Parlamentaarne assotsieerimiskomitee koosneb Euroopa Parlamendi ja Gruusia parlamendi liikmetest.

3.       Parlamentaarne assotsieerimiskomitee kehtestab oma kodukorra.

4.       Parlamentaarse assotsieerimiskomitee esimeheks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Parlamendi esindaja ja Gruusia parlamendi esindaja.

ARTIKKEL 411

1.       Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib assotsieerimisnõukogult nõuda käesoleva lepingu rakendamisega seotud teavet, mille nõukogu seejärel parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele esitab.

2.       Parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

3.       Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib anda assotsieerimisnõukogule soovitusi.

4.       Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib luua parlamentaarseid assotsieerimise allkomiteesid.

Kodanikuühiskonna platvorm

ARTIKKEL 412

1.       Lepinguosalised toetavad ka kodanikuühiskonna esindajate regulaarseid kohtumisi, et hoida neid informeerituna käesoleva lepingu rakendamisest ja saada selleks nendepoolset teavet.

2.       Käesolevaga moodustatakse ELi ja Gruusia kodanikuühiskonna platvorm. Platvorm koosneb ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaist, muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeist, ning Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muu hulgas idapartnerluse kodanikeühenduste foorumi esindajaist, kellele see on kohtumis- ja mõttevahetusfoorum. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

3.       Kodanikuühiskonna platvorm kehtestab ise oma kodukorra.

4.       Kodanikuühiskonna platvormi eesistujaks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja ning Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide esindaja.

ARTIKKEL 413

1.       Kodanikuühiskonna platvormile teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

2.       Kodanikuühiskonna platvorm võib anda assotsiatsiooninõukogule soovitusi.

3.       Assotsieerimiskomitee ja parlamentaarne assotsieerimiskomitee korraldavad regulaarseid kohtumisi kodanikuühiskonna platvormi esindajatega, et kuulata ära nende seisukohad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise kohta.

2. PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 414

Pöördumine kohtutesse ja haldusasutustesse

Lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes oma kodanikega pöördumisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke õigusi, sealhulgas omandiõigust.

ARTIKKEL 415

Julgeolekuerandid

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalist võtmast meetmeid:

a)       mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b)      mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete osas, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c)       mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avalikku korda mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

ARTIKKEL 416

Diskrimineerimise keeld

1.       Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

a)       meetmed, mida Gruusia rakendab ELi ja selle liikmesriikide suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel,

b)      meetmed, mida EL või selle liikmesriigid rakendavad Gruusia suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist Gruusia kodanike ega äriühingute vahel.

2.       Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

ARTIKKEL 417

Järkjärguline ühtlustamine

Gruusia ühtlustab järk-järgult oma õigusaktid käesoleva lepingu lisades osutatud ELi õigusaktidega käesolevas lepingus sätestatud kohustuste alusel ja nimetatud lisade kohaselt. Kõnealune säte ei piira käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud konkreetseid põhimõtteid ega kohustusi õigusaktide ühtlustamisel.

ARTIKKEL 418

Dünaamiline ühtlustamine

Kooskõlas eesmärgiga järk-järgult ühtlustada Gruusia õigusaktid ELi õigusaktidega vaatab assotsieerimisnõukogu korrapäraselt läbi ja ajakohastab käesoleva lepingu lisasid, muu hulgas võttes arvesse ELi õigustiku arengut ja kohaldatavaid standardeid, mis on sätestatud lepinguosaliste poolt asjakohasteks peetavates rahvusvahelistes õigusaktides, kui lepinguosaliste vastavad sisemenetlused on lõpule viidud. See säte ei piira käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.

ARTIKKEL 419

Õigusaktide ühtlustamise järelevalve

1.       Järelevalve on käesoleva lepinguga hõlmatud meetmete rakendamise ja täitmise edusammude järjepidev hindamine.

2.       Järelevalve raames hindab EL Gruusia õigusaktide ühtlustamist ELi õigusaktidega vastavalt käesolevale lepingule, sealhulgas rakendamis- ja jõustamisaspekte. Hindamist võib läbi viia EL üksi ja omal algatusel vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”, EL kokkuleppel Gruusiaga ja lepinguosalised ühiselt. Hindamisprotsessi lihtsustamiseks annab Gruusia ELile aru ühtlustamisel tehtud edusammude kohta, vajaduse korral enne käesolevas lepingus ELi õigusaktide kohta sätestatud üleminekuperioodide lõppu. Aruandlus- ja hindamisprotsessi, sealhulgas hindamise korra ja sageduse puhul võetakse arvesse käesolevas lepingus või käesoleva lepingu alusel asutatud rahvusvaheliste organite otsustes sätestatud erikorda.

3.       Järelevalve võib hõlmata kohapealseid missioone, vajadusel ELi institutsioonide, organite ja asutuste, vabaühenduste, järelevalveasutuste, sõltumatute ekspertide ja teiste osalusel.

4.       Järelevalvetoimingute, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ühtlustamise hindamise tulemusi, arutatakse kõigis käesoleva lepingu alusel moodustatud asjaomastes organites. Sellised organid võivad vastu võtta ühiseid soovitusi, mis esitatakse assotsieerimisnõukogule.

5.       Kui lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud vajalikud meetmed on rakendatud ja need pööratakse täitmisele, otsustab assotsieerimisnõukogu temale käesoleva lepingu artiklitega 406 ja 408 delegeeritud volituste alusel kokku käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” käsitletud turu edasises avamises.

6.       Assotsieerimisnõukogule esitatud käesoleva artikli lõike 4 kohase ühissoovituse või sellises soovituses kokkuleppele mittejõudmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist. Asjaomase organi tehtud otsuse või otsuse tegemata jätmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist.

ARTIKKEL 420

Kohustuste täitmine

1.       Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2.       Lepinguosalised lepivad kokku, et ühe lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

3.       Lepinguosalised esitavad käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seonduvad vaidlused artikli 421 kohaselt assotsieerimisnõukogule lahendamiseks. Assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

ARTIKKEL 421

Vaidluste lahendamine

1.       Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse. Erandina kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise, rakendamise ja heauskse kohaldamisega seonduvate vaidluste puhul üksnes kõnealuse jaotise 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

2.       Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu assotsieerimisnõukogus ja muudes käesoleva lepingu artiklites 407 ja 409 osutatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

3.       Lepinguosalised esitavad assotsieerimisnõukogule ja muudele asjakohastele organitele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku teabe.

4.       Kuni vaidlust ei lahendata, arutatakse seda igal assotsieerimisnõukogu kohtumisel. Vaidlus loetakse lahendatuks, kui assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud. Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule või ühe lepinguosalise taotlusel käesoleva lepingu artiklite 407 ja 409 kohaselt moodustatud asjaomastes organites. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

5.       Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

ARTIKKEL 422

Kohustuste mittetäitmisega kaasnevad asjakohased meetmed

1.       Lepinguosaline võib võtta asjakohaseid meetmeid, kui küsimust ei lahendata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil teatati käesoleva lepingu artikli 421 kohasest ametlikust vaidluse lahendamise taotlusest, ja kui kaebuse esitanud lepinguosaline on endiselt seisukohal, et teine lepinguosaline ei ole täinud käesolevast lepingust tulenevat kohustust. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi nõudest võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel loobuda ja seda ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandjuhtudel.

2.       Asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu toimimist kõige vähem. Selliste meetmete hulka ei tohi kuuluda käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” sätestatud õiguste ja kohustuste peatamine, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud juhtudel. Käesoleva artikli lõike 1 kohastest meetmetest teatatakse viivitamata assotsieerimisnõukogule ja neid arutatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 2 ning nendega seonduvaid vaidlusi lahendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 3 ja artiklile 421.

3.       Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud erandiks on:

a)       lepingu denonsseerimine vastuolus rahvusvahelise õiguse üldnormidega ja

b)      käesoleva lepingu I jaotise „Üldpõhimõtted” artiklis 2 osutatud oluliste tingimuste rikkumine teise lepinguosalise poolt.

Seos muude lepingutega

ARTIKKEL 423

1.       Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel Luksemburgis 22. aprillil 1996 allakirjutatud ja 1. juulil 1999 jõustunud partnerlus- ja koostööleping tunnistatakse kehtetuks.

2.       Lõikes 1 osutatud lepingu asendab käesolev leping. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid osutatud lepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.

3.       14. juulil 2011. aastal Brüsselis allakirjutatud ja 1. aprillil 2012 jõustunud Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitlev leping asendatakse käesoleva lepinguga.

ARTIKKEL 424

1.       Kuni füüsiliste ja juriidiliste isikute ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Gruusiat siduvate kehtivate lepingutega.

2.       Kehtivaid lepinguid, mis käsitlevad käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvaid konkreetseid koostöövaldkondi, peetakse käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatuks osaks ning need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.

ARTIKKEL 425

1.       Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erilepinguid käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades. Sellised erilepingud on käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ning ühise institutsioonilise raamistiku osa.

2.       Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel Euroopa Liidu liikmesriikide õigust teha Gruusiaga kahepoolset koostööd ja sõlmida vajaduse korral temaga koostöölepinguid.

ARTIKKEL 426

Lisad ja protokollid

Käesoleva lepingu lisad ja protokollid on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

ARTIKKEL 427

Kestus

1.       Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2.       Lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teate kättesaamise kuupäevast.

ARTIKKEL 428

Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosaline” ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriike või Euroopa Liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele, mis tuleneb Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust, ning asjakohastel juhtudel ka Euratomi vastavalt selle pädevusele, mis tuleneb Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingust, ning teiselt poolt Gruusiat.

ARTIKKEL 429

Territoriaalne kohaldatavus

1.       Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut neis lepingutes sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Gruusia territooriumi suhtes.

2.       Gruusia Abhaasia ja Tshinvali (Lõuna-Osseetia) piirkonna suhtes, mille üle Gruusia valitsusel puudub tegelik kontroll, hakatakse käesolevat lepingut ja selle IV jaotist „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldama siis, kui Gruusia tagab käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täieliku rakendamise ja täitmise kogu oma territooriumil.

3.       Selle, kas kogu Gruusia territooriumil on tagatud käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine, otsustab assotsiatsiooninõukogu.

4.       Lepinguosaline, kes asub seisukohale, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kogu Gruusia territooriumil ei ole enam tagatud käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine, võib esitada taotluse, et assotsiatsiooninõukogu muudaks oma otsust käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kõnealuste piirkondade suhtes kohaldamise kohta. Assotsiatsiooninõukogu uurib olukorda ja võtab kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist vastu otsuse käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise jätkamise kohta. Kui assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest, peatatakse käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamine kõnealuste piirkondade suhtes seniks, kuni assotsiatsiooninõukogu on otsuse vastu võtnud.

5.       Käesoleva artikli kohased otsused, mille assotsiatsiooninõukogu teeb käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise kohta, ei saa osutatud jaotist hõlmata ainult osaliselt, vaid ainult tervikuna.

ARTIKKEL 430

Lepingu hoiulevõtja

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.

ARTIKKEL 431

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1.       Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2.       Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.

3.       Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 lepivad liit ja Gruusia kokku, et kohaldavad lepingu osi, mille liit kindlaks määrab, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 vastavalt oma asjakohastele siseriiklikele menetlustele ja õigusaktidele.

4.       Ajutine kohaldamine algab sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil käesoleva lepingu hoiulevõtja on kätte saanud:

a)       liidu teate vajalike menetluste lõpuleviimise kohta koos lepingu ajutiselt kohaldatavate osade loeteluga ning

b)      Gruusia asjakohaste menetluste ja õigusaktide kohase ratifitseerimiskirja.

5.       Käesoleva lepingu asjakohastes sätetes, sealhulgas lisades ja protokollides osutatud „käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva” käsitatakse „käesoleva lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevana” käesoleva artikli lõike 3 kohaselt.

6.       Käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse endiselt Luxembourgis 22. aprillil 1996 allakirjutatud ja 1. juulil 1999 jõustunud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu neid sätteid, mida ei hõlma käesoleva lepingu ajutine kohaldamine.

7.       Lepinguosaline võib käesoleva lepingu hoiulevõtjale esitada kirjaliku teate selle kohta, et kavatseb lepingu ajutise kohaldamise lõpetada. Ajutine kohaldamine lõpeb kuus kuud pärast seda, kui käesoleva lepingu hoiulevõtja on sellekohase teate kätte saanud.

ARTIKKEL 432

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja gruusia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE TÕENDUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Sõlmitud ... ... aasta ...kuu ... päeval

BELGIA KUNINGRIIGI NIMEL

BULGAARIA VABARIIGI NIMEL

TŠEHHI VABARIIGI NIMEL

TAANI KUNINGRIIGI NIMEL

SAKSAMAA LIITVABARIIGI NIMEL

EESTI VABARIIGI NIMEL

IIRIMAA NIMEL

KREEKA VABARIIGI NIMEL

HISPAANIA KUNINGRIIGI NIMEL

PRANTSUSE VABARIIGI NIMEL

HORVAATIA VABARIIGI NIMEL

ITAALIA VABARIIGI NIMEL

KÜPROSE VABARIIGI NIMEL

LÄTI VABARIIGI NIMEL

LEEDU VABARIIGI NIMEL

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI NIMEL

UNGARI NIMEL

MALTA VABARIIGI NIMEL

MADALMAADE KUNINGRIIGI NIMEL

AUSTRIA VABARIIGI NIMEL

POOLA VABARIIGI NIMEL

PORTUGALI VABARIIGI NIMEL

RUMEENIA NIMEL

SLOVEENIA VABARIIGI NIMEL

SLOVAKI VABARIIGI NIMEL

SOOME VABARIIGI NIMEL

ROOTSI KUNINGRIIGI NIMEL

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI NIMEL

EUROOPA LIIDU NIMEL

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NIMEL

GRUUSIA NIMEL

[1]        Käesolevas lepingus mõistetakse „kaupade” all tooteid GATT 1994 tähenduses, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. WTO põllumajanduslepingu reguleerimisalasse kuuluvaid kaupu nimetatakse käesolevas peatükis „põllumajandustoodeteks” ja „toodeteks”.

[2]        20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon.

[3]        Ainuüksi asjaolu, et mõnede riikide füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei tohi pidada lepingu kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.

[4]        Selguse huvides tuleb märkida, et territoorium hõlmab majandusvööndit ja mandrilava vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile.

[5]        Juriidiline isik on teise juriidilise isiku kontrolli all, kui viimasel on õigus nimetada suurem osa tema juhatusest või muul õiguspärasel viisil tema tegevust juhtida.

[6]        Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et tuumamaterjalide töötlemine hõlmab kõiki tegevusi, mis vastavad UN ISIC rev 3.1 klassifikatsioonile (kood 2330).

[7]        Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate riiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu Gruusias või liikmesriigis asuva sadama või punkti ning mõne Gruusias või ELi liikmesriigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt Gruusias või ELi liikmesriigis.

[8]        Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Gruusia vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

[9]        See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.

[10]       See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.

[11]       Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate riiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu Gruusias või liikmesriigis asuva sadama või punkti ning mõne Gruusias või ELi liikmesriigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt Gruusias või ELi liikmesriigis.

[12]       Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Gruusia vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

[13]       Märge „välja arvatud mittetulundusühingu” kehtib ainult Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Madalmaade, Austria, Portugali, Soome, Sloveenia ja Ühendkuningriigi suhtes.

[14]       Võib nõuda, et vastuvõttev ettevõte esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Ungari ja Austria puhul peab väljaõpe olema seotud omandatud ülikoolikraadiga.

[15]       Ühendkuningriigi puhul käsitatakse müügiesindajat üksnes teenusemüüjana.

[16]       Omandatud pärast täisealiseks saamist kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

[17]       Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.

[18]       Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.

[19]       Litsentsimistasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

[20]       CPC – ÜRO Statistikaameti ühtne tooteklassifikaator (ÜRO Statistikaamet, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991).

[21]       Litsentsitasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

[22]       Gruusia rakendab käesolevas alljao kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

[23]       Käesoleva alljao kohaldamisel tõlgendatakse mõistet „saab teada” vastavalt iga lepinguosalise siseriiklikele õigusnormidele.

[24]       Meetmete hulka, mille eesmärk on tagada otseste maksude õiglane ja tõhus määramine või kogumine, kuuluvad lepinguosalise maksusüsteemi raames võetud meetmed: a) mida kohaldatakse mitteresidentidest investorite ja teenusepakkujate suhtes, võttes arvesse asjaolu, et mitteresidentide maksukohustus määratakse kindlaks lepinguosalise territooriumilt pärinevate või sellel paiknevate maksustatavate objektide alusel, b) mida kohaldatakse mitteresidentide suhtes, et tagada maksude määramine või kogumine lepinguosalise territooriumil, c) mida kohaldatakse mitteresidentide või residentide suhtes, et takistada maksude vältimist või nendest kõrvalehoidmist, sealhulgas maksukuulekust soodustavad meetmed, d) mida kohaldatakse teise lepinguosalise territooriumil või territooriumilt pakutavate teenuste tarbijate suhtes, et tagada sellistele tarbijatele lepinguosalise territooriumil paiknevatest allikatest tulenevate maksude määramine või neilt nende maksude kogumine, e) millega eristatakse teistest ettevõtjatest ja teenusepakkujatest need, kelle suhtes kehtivad ülemaailmselt maksustatavatelt objektidelt kogutavad maksud, võttes arvesse asjaolu, et nende vastavad maksubaasid on erinevad, või f) millega määratakse, assigneeritakse või jaotatakse residentide või kohalike filiaalide või seotud isikute või ühe ja sama isiku eri filiaalide vahel tulu, kasumit, kahju või mahaarvamisi või laene, et kaitsta lepinguosalise maksubaasi. Käesoleva lõike punktis f ja käesolevas joonealuses märkuses kasutatud maksualased terminid või mõisted määratakse kindlaks kõnealust meedet rakendava lepinguosalise siseriiklikes õigusaktides sätestatud maksualaste mõistete ja määratluste või nendega võrdväärsete või samalaadsete mõistete ja määratluste järgi.

[25]       Mõistet „erasektori ettevõtted, kes tegutsevad kommunaalmajanduse valdkonnas eri- ja ainuõiguste alusel” tõlgendatakse vastavalt Euroopa Komisjoni 18. juuni 2004. aasta selgitavale märkusele CC/2004/33.

[26]       Kui käesoleva peatüki kohaselt ühtlustatavate liidu õigusaktide puhul on viidatud avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas, siis Gruusia puhul tähendab see avaldamist Gruusia asjakohases väljaandes.

[27]       Käesoleva peatüki kohaldamisel on „salvestis” helide ja kujutiste või neid esindavate märkide kogum, mida saab seadme abil teha tajutavaks, taasesitada ja edastada.

[28]       Seoste tekitamisena käsitatakse mis tahes kasutamist toodete puhul, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi rubriiki nr 20.09, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need on seotud kõnealuse süsteemi rubriiki 22.04 kuuluvate veinide, rubriiki 22.05 kuuluvate aromatiseeritud veinide ja rubriiki 22.08 kuuluvate piiritusjookidega.

[29]       Käesoleva artikli tähenduses võib lepinguosaline eristatavat disainilahendust käsitada originaalse disainilahendusena.

[30]       Käesolev artikkel ei piira Gruusia valitsuse 22. oktoobri 2009. aasta määruse nr 188 kohaldamist, millega kehtestatakse nende riikide ja asjaomaste asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ravimite Gruusias registreerimise lihtsustatud korda. Osutatud määrusega kehtestatud loetelus on nimetatud järgmisi riike ja asutusi: Euroopa Ravimiamet; Austraalia; Austria; Belgia; Bulgaaria; Kanada; Küpros; Tšehhi Vabariik; Taani; Eesti; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Ungari; Island; Iirimaa; Itaalia; Jaapan; Korea; Läti; Leedu; Luksemburg; Malta; Madalmaad; Uus-Meremaa; Norra; Poola; Portugal; Rumeenia; Slovakkia; Sloveenia; Hispaania; Rootsi; Šveits; Ühendkuningriik; Ameerika Ühendriigid.

[31]       Käesoleva jao kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomandi õigused” vähemalt järgmisi õigusi: autoriõigus, autoriõigusega seotud õigused, andmebaaside loojate sui generis õigused, pooljuhttoodete topoloogia loojate õigused, kaubamärgiga seotud õigused, tööstusdisainilahenduse õigused, patendiga seotud õigused, sealhulgas täiendava kaitse tunnistustest tulenevad õigused, geograafilised tähised, kasulike mudelitega seotud õigused, sordikaitsega seotud õigused, kaubanimed, kui need on siseriiklike õigusaktidega kaitstud ainuõigusega.

[32]       Käesoleva peatüki Gruusiapoolsel rakendamisel kohaldatakse käesolevat artiklit ainult siis, kui Gruusia on ühinenud energiaühenduse lepinguga, ja niivõrd, kuivõrd vastavalt energiaühenduse lepingule kohaldatavad energiaühenduse lepingu ja liidu õigusaktide konkreetsed sätted on kohaldatavad Gruusia suhtes.

[33]       Vastavalt Euroopa Nõukogu ministrite komitee 20. juuni 2007. aasta soovitusele CM/Rec(2007)7 liikmesriikidele hea halduse kohta.

[34]       Kui käesolevas peatükis osutatakse „tööjõule”, hõlmab see teemasid, mis on seotud inimväärse töö tegevuskava kohaste ILO strateegiliste eesmärkidega vastavalt ILO 2008. aasta deklaratsioonile sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel.

I LISA

VABADUS, TUVALISUS JA ÕIGUS

Käesoleva lepingu ja muude lepingute rakendamisel tagavad lepinguosalised, et isikuandmeid kaitstakse vähemalt tasemel, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, 28. jaanuaril 1981 allakirjutatud konventsiooniga üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel (ETS nr 108) ning selle 8. novembril 2001 allakirjutatud lisaprotokolliga, milles käsitletakse järelevalveasutusi ja riikidevahelisi andmevoogusid (ETS nr 181). Vajaduse korral võtab lepinguosaline arvesse ka nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ning Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust R(87)15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas.

________________

II LISA

TOLLIMAKSUDE KAOTAMINE

________________

II-A LISA

TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE IGA-AASTASEID TOLLIMAKSUVABU TARIIFIKVOOTE (LIIT)

CN-kood 2012 || Toote kirjeldus || Kogus (tonnides)

07032000 || Küüslauk, värske või jahutatud || 220

________________

II-B LISA

TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE SISENEMISHINDA[1]

ja mis vabastatakse imporditollimaksu väärtuselisest komponendist (LIIT)

CN-kood 2012 || Toote kirjeldus

07020000 || Tomatid, värsked või jahutatud

07070005 || Kurgid, värsked või jahutatud

07099100 || Artišokid, värsked või jahutatud

07099310 || Kabatšokid, värsked või jahutatud

08051020 || Magusad apelsinid, värsked

08052010 || Klementiinid

08052030 || Monrealid ja satsumad

08052050 || Mandariinid ja vilkingid

08052070 || Tangeriinid

08052090 || Värsked või kuivatatud tangelod, ortanikiid, malakiinid jms tsitrushübriidid (v.a klementiinid, monrealid, satsumad, mandariinid, vilkingid ja tangeriinid)

08055010 || Sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum)

08061010 || Värsked lauaviinamarjad

08081080 || Värsked õunad (v.a siidriõunad, lahtiselt, 16. september – 15. detsember)

08083090 || Värsked pirnid (v.a siidripirnid, lahtiselt, 1. august – 31. detsember)

08091000 || Värsked aprikoosid

08092100 || Hapukirsid (Prunus cerasus), värsked

08092900 || Kirsid (v.a hapukirsid), värsked

08093010 || Nektariinid, värsked

08093090 || Virsikud (v.a nektariinid), värsked

08094005 || Värsked ploomid

20096110 || Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 30, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)

20096919 || Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 22 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)

20096951 || Kontsentreeritud viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)

20096959 || Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a kontsentreeritud või piirituselisandiga)

22043092 || Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm³ ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)

22043094 || Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm³ ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)

22043096 || Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm³ ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)

22043098 || Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm³ ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)

________________

II-C LISA

TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE DUMPINGUVASTASEID MEETMEID (LIIT)

Tootekategooria || CN-kood 2012 || Toote kirjeldus || Käivituskogus (tonnides)

Põllumajandustooted

1 Veise-, sea- ja lambaliha || 02011000 || Veiste rümbad või poolrümbad, värsked või jahutatud || 4 400

02012020 || Veiste komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, kontidega, värsked või jahutatud ||

02012030 || Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid, kontidega, värsked või jahutatud ||

02012050 || Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid, kontidega, värsked või jahutatud ||

02012090 || Veiste jaotustükid, värsked või jahutatud, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, eesveerandid ja tagaveerandid) ||

02013000 || Värske või jahutatud veiseliha, kontideta ||

02021000 || Külmutatud veise rümbad ja poolrümbad ||

02022010 || Külmutatud veise komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, kontidega ||

02022030 || Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid, külmutatud, kontidega ||

|| 02022050 || Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid, külmutatud, kontidega ||

02022090 || Veiste jaotustükid, külmutatud, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, eesveerandid ja tagaveerandid) ||

02023010 || Veiste külmutatud eesveerandid, kontideta, terved või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis ||

02023050 || Kontideta veise õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid, külmutatud ||

|| 02023090 || Külmutatud veiseliha, kontideta (v.a eesveerandid, terved või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis; ja õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid) ||

|| 02031110 || Värsked või jahutatud kodusea rümbad ja poolrümbad ||

02031211 || Värsked või jahutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega ||

02031219 || Värsked või jahutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega ||

02031911 || Värsked või jahutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid ||

02031913 || Värsked või jahutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid ||

02031915 || Värsked või jahutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid ||

02031955 || Värke või jahutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid) ||

02031959 || Värske või jahutatud kodusea liha, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid ning eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid) ||

02032110 || Külmutatud kodusea rümbad ja poolrümbad ||

|| 02032211 || Külmutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega ||

02032219 || Külmutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega ||

02032911 || Külmutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid ||

02032913 || Külmutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid, kontidega ||

02032915 || Külmutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid ||

02032955 || Külmutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid) ||

02032959 || Külmutatud kodusea liha, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid ning eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid) ||

02042250 || Lambajalad, värsked või jahutatud ||

|| 02042290 || Värsked või jahutatud lammaste jaotustükid, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, lühikesed eesosad, selja- ja/või neerutükid ja jalad) ||

02042300 || Värsked või jahutatud lammaste jaotustükid, kontideta ||

02044230 || Külmutatud lamba selja- ja/või neerutükid ||

02044250 || Külmutatud lambajalad ||

02044290 || Külmutatud lammaste jaotustükid, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, lühikesed eesosad, selja- ja/või neerutükid ja jalad) ||

02044310 || Külmutatud lambatallede liha, kontideta ||

02044390 || Külmutatud lambaliha, kontideta (v.a lambatallede liha) ||

2 Kodulinnuliha || 02071130 || Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad || 550

02071190 || Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud värsked või jahutatud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 83 % ja 70 % kanad) ||

|| 02071210 || Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad ||

|| 02071290 || Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 70 % kanad) ||

02071310 || Liigi Gallus domesticus lindude kondita jaotustükid, värsked või jahutatud ||

02071320 || Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad ||

02071330 || Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta ||

02071350 || Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega ||

02071360 || Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega ||

02071399 || Liigi Gallus domesticus lindude värske või jahutatud söödav rups (v.a maks) ||

|| 02071410 || Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud tükid, kontideta ||

02071420 || Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud pool- või veerandrümbad ||

02071430 || Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta ||

02071450 || Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega ||

02071460 || Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega ||

02071499 || Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud söödav rups (v.a maks) ||

02072410 || Kodukalkunid, värsked või jahutatud, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid ||

02072490 || Kodukalkunid, värsked või jahutatud, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, ja muud värsked või jahutatud kalkunid, tükeldamata (v.a nn 80 % kalkunid) ||

02072510 || Külmutatud kodukalkunid, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid ||

|| 02072590 || Külmutatud kodukalkunid, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, ja muud kalkunid, tükeldamata (v.a nn 80 % kalkunid) ||

02072610 || Värsked või jahutatud kodukalkuni tükid, kontideta ||

02072620 || Kodukalkunite värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad ||

02072630 || Kodukalkunite värsked või jahutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta ||

02072650 || Kodukalkunite värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega ||

02072660 || Kodukalkunite värsked või jahutatud sääred ja nende jaotustükid, kontidega ||

02072670 || Kodukalkunite värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega (v.a sääred) ||

|| 02072680 || Kodukalkunite värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega (v.a pool või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid) ||

02072699 || Kodukalkunite värske või jahutatud söödav rups (v.a maks) ||

02072710 || Kodukalkunite külmutatud tükid, kontideta ||

02072720 || Kodukalkunite külmutatud pool- või veerandrümbad ||

02072730 || Kodukalkunite külmutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta ||

02072750 || Kodukalkunite külmutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega ||

02072760 || Kodukalkunite külmutatud sääred ja nende jaotustükid, kontidega ||

02072770 || Kodukalkunite külmutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega (v.a sääred) ||

|| 02072780 || Kodukalkunite külmutatud jaotustükid, kontidega (v.a pool või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid) ||

02072799 || Kodukalkunite külmutatud söödav rups (v.a maks) ||

02074130 || Värsked või jahutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid ||

02074180 || Värsked või jahutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta ja ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul ||

02074230 || Külmutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid ||

02074280 || Külmutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta ja ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul ||

|| 02074410 || Värsked või jahutatud kodupartide jaotustükid, kontideta ||

02074421 || Värsked või jahutatud kodupartide pool- või veerandrümbad ||

|| 02074431 || Värsked või jahutatud kodupartide tiivad ||

02074441 || Värsked või jahutatud kodupartide seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad ||

02074451 || Kodupartide värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega ||

02074461 || Kodupartide värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega ||

02074471 || Kodupartide värsked või jahutatud paletotid, kontidega ||

02074481 || Kodupartide värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata ||

02074499 || Kodupartide värske või jahutatud söödav rups (v.a maks) ||

02074510 || Külmutatud kodupartide jaotustükid, kontideta ||

02074521 || Külmutatud kodupartide pool- või veerandrümbad ||

02074531 || Külmutatud kodupartide tiivad ||

02074541 || Külmutatud kodupartide seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad ||

|| 02074551 || Külmutatud kodupartide rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega ||

02074561 || Külmutatud kodupartide koivad ja nende jaotustükid, kontidega ||

02074581 || Kodupartide külmutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata ||

02074599 || Külmutatud kodupartide söödav rups (v.a maks) ||

02075110 || Värsked või jahutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud, veretustatud, lõplikult puhastamata, pea ja jalgadega, nn 82 % haned ||

02075190 || Värsked või jahutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul ||

02075290 || Külmutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul ||

02075410 || Värsked või jahutatud koduhanede jaotustükid, kontideta ||

02075421 || Värsked või jahutatud koduhanede pool- või veerandrümbad ||

02075431 || Värsked või jahutatud koduhanede tiivad ||

|| 02075441 || Värsked või jahutatud koduhanede seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad ||

02075451 || Koduhanede värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega ||

02075461 || Koduhanede värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega ||

02075471 || Koduhanede värsked või jahutatud paletotid, kontidega ||

02075481 || Koduhanede värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata ||

02075499 || Koduhanede värske või jahutatud söödav rups (v.a maks) ||

02075510 || Külmutatud koduhanede jaotustükid, kontideta ||

02075521 || Külmutatud koduhanede pool- või veerandrümbad ||

02075531 || Külmutatud koduhanede tiivad ||

02075541 || Külmutatud koduhanede seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad ||

02075551 || Külmutatud koduhanede rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega ||

02075561 || Külmutatud koduhanede koivad ja nende jaotustükid, kontidega ||

|| 02075581 || Koduhanede külmutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata ||

02075599 || Külmutatud koduhanede söödav rups (v.a maks) ||

02076005 || Värske, jahutatud või külmutatud pärlkanade liha, tükeldamata ||

02076010 || Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade jaotustükid, kontideta ||

02076031 || Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade tiivad ||

02076041 || Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad ||

02076051 || Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega ||

02076061 || Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade koivad ja nende jaotustükid, kontidega ||

02076081 || Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata ||

|| 02076099 || Värske, jahutatud või külmutatud pärlkanade söödav rups (v.a maks) ||

16023111 || Tooted, mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha (v.a vorstid jms tooted) ||

|| 16023119 || Kodulinnu- või kalkuniliha või rups, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a tooted, mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) ||

16023180 || Kalkuniliha või rups, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab kontideta linnuliha või rupsi alla 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) ||

16023211 || Liigi Gallus domesticus lihast või rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted) ||

|| 16023219 || Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud kuumtöödeldud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) ||

16023230 || Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kuid vähem kui 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) ||

16023290 || Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid (v.a tooted, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kalkuni või pärlkana liha või rupsi, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad) ||

|| 16023921 || Kodupardi, -hane ja -pärlkana lihast või rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted) ||

3 Piimatooted || 04021011 || Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg || 1 650

04021019 || Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg ||

04021091 || Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg ||

04021099 || Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg ||

04051011 || Naturaalne või rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg (v.a veetustatud või ja ghee) ||

|| 04051019 || Naturaalne või rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist (v.a kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg ja veetustatud või ja ghee) ||

04051030 || Taastatud või rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee) ||

04051050 || Vadakuvõi rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee) ||

04051090 || Või rasvasisaldusega üle 85 %, kuid kuni 95 % massist (v.a veetustatud või ja ghee) ||

4 Koorega munad || 04072100 || Värsked kodulindude munad, koorega (v.a viljastatud munad inkubeerimiseks) || 6 600[2]

04072910 || Värsked kodulindude munad, koorega (v.a kanamunad ja viljastatud munad inkubeerimiseks) ||

04079010 || Kodulindude munad, koorega, konserveeritud või kuumtöödeldud ||

5 Munad ja albumiinid || 04081180 || Inimtoiduks kõlblikud kuivatatud munakollased, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma || 330

04081981 || Inimtoiduks kõlblikud vedelad munakollased, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma ||

|| 04081989 || Inimtoiduks kõlblikud munakollased (v.a vedelad), külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a kuivatatud) ||

04089180 || Kuivatatud linnumunad, kooreta, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud, (v.a munakollased) ||

04089980 || Linnumunad, kooreta, värsked, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud (v.a kuivatatud munad ja munakollased) ||

35021190 || Kuivatatud ovoalbumiin, (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber), inimtoiduks kõlblik ||

35021990 || Ovoalbumiin, inimtoiduks kõlblik (v.a kuivatatud (näiteks tahvlid, helbed, kristallid, pulber)) ||

|| 35022091 || Piimaalbumiin (laktalbumiin), k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid, vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist, inimtoiduks kõlblik, kuivatatud (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber) ||

|| 35022099 || Piimaalbumiin: (laktalbumiin), k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid, vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist, inimtoiduks kõlblik (v.a kuivatatud (näiteks tahvlid, helbed, kristallid, pulber) ||

6 Seened || 07115100 || Seened perekonnast Agaricus, lühiajaliseks säilitamiseks, konserveeritud näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu || 220

20031020 || Seened perekonnast Agaricus, lühiajaliseks säilitamiseks, konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, täielikult kuumtöödeldud ||

20031030 || Seened perekonnast Agaricus, konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a täielikult kuumtöödeldud ja lühiajaliseks säilitamiseks) ||

7 Teraviljad || 10019190 || Nisuseeme, seemneks (v.a kõva nisu, harilik nisu ja speltanisu) || 200 000

10019900 || Nisu ja meslin (v.a seemneks ja kõva nisu) ||

10039000 || Oder (v.a seemneks) ||

10041000 || Kaeraseeme, seemneks ||

10049000 || Kaer (v.a seemneks) ||

10059000 || Mais (v.a seemneks) ||

11010015 || Jahu harilikust nisust ja speltanisust ||

11010090 || Püülijahu meslinist ||

11022010 || Püülijahu maisist, rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist ||

11022090 || Püülijahu maisist, rasvasisaldusega üle 1,5 % massist ||

11029010 || Püülijahu odrast ||

11029090 || Püülijahu teraviljadest (v.a nisust, meslinist, rukkist, maisist, riisist, odrast ja kaerast) ||

11031190 || Tangud ja püülijahu harilikust nisust ja speltanisust ||

11031310 || Maisitangud ja -jahu, rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist ||

|| 11031390 || Maisitangud ja -jahu, rasvasisaldusega üle 1,5 % massist ||

11031920 || Rukki- või odratangud ja -jahu ||

11031990 || Teraviljatangud ja -jahu (v.a nisust, kaerast, maisist, riisist, rukkist ja odrast) ||

11032025 || Rukki- või odragraanulid ||

11032040 || Maisigraanulid ||

11032060 || Nisugraanulid ||

11032090 || Teraviljagraanulid (v.a rukkist, odrast, kaerast, maisist, riisist ja nisust) ||

11041910 || Nisuterad, valtsitud või helvestatud ||

11041950 || Maisiterad, valtsitud või helvestatud ||

11041961 || Valtsitud odraterad ||

11041969 || Helvestatud odraterad ||

11042340 || Kroovitud maisiterad, lõigatud või jämedalt purustatud; kruupideks jahvatatud maisiterad ||

11042398 || Lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud maisiterad (v.a valtsitud, helvestatud, kroovitud, kruupideks jahvatatud ning graanulid ja jahu) ||

|| 11042904 || Kroovitud, lõigatud või jämedalt purustatud odraterad ||

11042905 || Kruupideks jahvatatud odraterad ||

11042908 || Lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud odraterad (v.a valtsitud, helvestatud, kroovitud, kruupideks jahvatatud ning graanulid ja jahu) ||

11042917 || Kroovitud, lõigatud või jämedalt purustatud teravili (v.a riis, kaer, mais ja oder) ||

11042930 || Kruupideks jahvatatud teravili (v.a oder, kaer, mais või riis) ||

11042951 || Nisuterad, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata ||

11042959 || Teravili, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata (muu kui oder, kaer, mais, nisu ja rukis) ||

11042981 || Lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud nisuterad (v.a valtsitud, helvestatud, jahu, graanulid, kroovitud, kruupideks jahvatatud, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata) ||

|| 11042989 || Teravili, lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud (v.a oder, kaer, mais, nisu ja rukis ning valtsitud, helvestatud, jahu, graanulid, kroovitud, kruupideks jahvatatud, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata, ja poolkroovitud või kroovitud riis ja purustatud riis) ||

|| 11043010 || Nisuidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud ||

11043090 || Teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud (v.a nisu) ||

8 Linnased ja nisugluteen || 11071011 || Nisulinnased jahuna (v.a röstitud) || 330

11071019 || Nisulinnased (v.a jahuna ja röstitud) ||

11071091 || Linnased jahuna (v.a röstitud ja nisulinnased) ||

11071099 || Linnased (v.a röstitud, nisulinnased ja jahuna) ||

11072000 || Röstitud linnased ||

11090000 || Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata ||

9 Tärklised || 11081100 || Nisutärklis || 550

11081200 || Maisitärklis ||

11081300 || Kartulitärklis ||

10 Suhkrud || 17011210 || Toor-peedisuhkur, rafineerimiseks (v.a maitse- või värvainelisanditega) || 8 000

17011290 || Toor-peedisuhkur (v.a rafineerimiseks ja maitse- või värvainelisanditega) ||

17019100 || Rafineeritud roo- või peedisuhkur, maitse- või värvainelisanditega, tahkel kujul ||

17019910 || Valge suhkur, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 99,5 % massist (v.a maitse- või värvainelisanditega) ||

|| 17019990 || Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul (v.a roo- või peedisuhkur, maitse- või värvainelisanditega ning toorsuhkur ja valge suhkur) ||

17022010 || Vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega ||

17023010 || Isoglükoos tahkel kujul, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist ||

17023050 || Glükoos (dekstroos) valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist (v.a isoglükoos) ||

|| 17023090 || Glükoos tahkel kujul ja glükoosisiirup, ilma maitse- või värvainelisanditeta, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist (v.a isoglükoos ja glükoos (dekstroos) valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata) ||

17024010 || Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 20 %, kuid alla 50 % massist (v.a invertsuhkur) ||

|| 17024090 || Glükoos tahkel kujul ja glükoosisiirup, ilma maitse- või värvilisanditeta, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 20 %, kuid alla 50 % massist (v.a isoglükoos ja invertsuhkur) ||

17026010 || Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on üle 50 % massist (v.a keemiliselt puhas fruktoos ja invertsuhkur) ||

17026080 || Inuliinisiirup, saadud vahetult inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsil, kuivaine fruktoosisisaldusega üle 50% massist vaba fruktoosina või sahharoosina ||

17026095 || Fruktoos tahkel kujul ja fruktoosisiirup, ilma maitse- või värvainelisanditeta, mille kuivaine fruktoosisisaldus on üle 50 % massist (v.a isoglükoos, inuliinisiirup, keemiliselt puhas fruktoos ja invertsuhkur) ||

17029030 || Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on 50 % massist, saadud glükoosi polümeeridest ||

|| 17029050 || Maltodekstriin tahkel kujul ja maltodekstriinisiirup (v.a maitse- või värvainelisanditega) ||

17029071 || Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist ||

17029075 || Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega alla 50 % massist, pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata ||

17029079 || Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega alla 50 % massist (v.a suhkur ja melass pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata) ||

17029080 || Inuliinisiirup, saadud vahetult inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsil, kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 10 %, kuid kuni 50% massist vaba fruktoosina või sahharoosina ||

17029095 || Suhkrud tahkel kujul, k.a invertsuhkur ning muu suhkru ja suhkrusiirupi segud, mille kuivaine fruktoosisisaldus on 50 % massist, ilma maitse- või värvainelisanditeta (v.a roo- või peedisuhkur, keemiliselt puhas sahharoos ja maltoos, laktoos, vahtrasuhkur, glükoos, fruktoos, maltodekstriin ja nende siirupid, isoglükoos, inuliinisiirup, tehismesi ka karamell) ||

|| 21069030 || Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga isoglükoosisiirupid ||

21069055 || Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga glükoosi- ja maltodekstriinisiirup ||

21069059 || Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid (v.a isoglükoosisiirup, laktoosisiirup, glükoosisiirup ja maltodekstriinisiirup) ||

11 Kliid, pebred jm jäägid || 23021010 || Maisi kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega kuni 35 % massist || 2 200

23021090 || Maisi kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega üle 35 % massist ||

23023010 || Nisu kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või need, mille sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist ||

|| 23023090 || Nisu kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud (v.a tärklisesisaldusega kuni 28 % massist, tingimusel et läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või kui läbitulek ületab 10 %, siis sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist) ||

23024010 || Teravilja kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või kui läbitulek ületab 10 %, siis sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist (v.a maisi, riisi või nisu kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid) ||

|| 23024090 || Teravilja kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud (v.a maisi, riisi ja nisu ning tärklisesisaldusega kuni 28 % massist, tingimusel et läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või kui läbitulek ületab 10 %, siis sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist) ||

23031011 || Maisitärklise tootmisjäägid kuivaine valgusisaldusega üle 40 % massist (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud) ||

Töödeldud põllumajandustooted

12 Suhkrumais || 07104000 || Suhkrumais, kuumtöötlemata, aurutatud või keedetud, külmutatud || 1 500

07119030 || Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud suhkrumais, näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu ||

|| 20019030 || Suhkrumais Zea mays var. saccharata, veiniäädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud ||

20049010 || Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud ||

20058000 || Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a külmutatud) ||

13 Töödeldud suhkur || 13022010 || Kuivatatud pektiinid, pektinaadid ja pektaadid pulbrina || 6 000

13022090 || Vedelad pektiinid, pektinaadid ja pektaadid ||

17025000 || Keemiliselt puhas fruktoos tahkel kujul ||

17029010 || Keemiliselt puhas maltoos tahkel kujul ||

17049099 || Kondiitritootemass, martsipan, nugat ja muud valmis suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod (v.a närimiskumm, valge šokolaad, kurgupastillid ja köhatropsid, kummikompvekid, k.a marmelaad, sefiir, pastilaa, karamellkompvekid, iirised (toffee) jms maiustused, pressitud tabletid ja kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis massiga vähemalt 1 kg) ||

|| 18061030 || Magustatud kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur või sahharoosina väljendatud isoglükoos) vähemalt 65 %, kuid alla 80 % ||

18061090 || Magustatud kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur või sahharoosina väljendatud isoglükoos) vähemalt 80 %, ||

18062095 || Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg, mis sisaldavad kakaovõid alla 18 % massist (v.a kakaopulber, maitsestatud šokolaadiglasuur ja granuleeritud piimašokolaad) ||

|| 19019099 || Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, ning toiduained piimast, rõõsast koorest, petipiimast, hapupiimast, hapukoorest, vadakuvõist, jogurtist, keefirist või sarnastest rubriikide 0401–0404 toodetest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata (v.a linnaseekstrakt ja jaemüügiks pakitud lastetoit ning segud ja taignad alamrubriigis 1901.90.91 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks) ||

21011298 || Tooted kohvist ||

21012098 || Tooted teest või matest ||

21069098 || Mujal nimetamata toiduvalmistised, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist ||

33021029 || Lõhnaainetel põhinevad tooted, mis sisaldavad kõiki jooki iseloomustavaid aroomiaineid, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist, kasutamiseks jookide tootmisel (v.a tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust) ||

14 Töödeldud teravili || 19043000 || Bulgurnisu, töödeldud teradena, saadud kõvade nisuterade kuumtöötlemisel || 3 300

22071000 || Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust ||

22072000 || Denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega ||

22089091 || Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ||

22089099 || Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga üle 2 liitri ||

29054300 || Mannitool ||

29054411 || D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena, sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist ||

29054419 || D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena (v.a D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist sisaldav) ||

29054491 || D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena, sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a vesilahusena) ||

|| 29054499 || D-glütsitool (sorbitool) (v.a vesilahusena ja D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist sisaldav) ||

35051010 || Dekstriinid ||

|| 35051050 || Esterdatud ja eeterdatud tärklised (v.a dekstriinid) ||

35051090 || Modifitseeritud tärklised (v.a esterdatud ja eeterdatud tärklised ja dekstriinid) ||

35052030 || Liimid, mis sisaldavad vähemalt 25 %, kuid alla 55 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg) ||

35052050 || Liimid, mis sisaldavad vähemalt 55 %, kuid alla 80 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg) ||

35052090 || Liimid, mis sisaldavad vähemalt 80 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg) ||

|| 38091010 || Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist ||

38091030 || Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 55 %, kuid alla 70 % massist ||

38091050 || Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 70 %, kuid alla 83 % massist ||

|| 38091090 || Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 83 % massist ||

38246011 || Sorbitool vesilahusena, mis sisaldab D‑mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a D-glütsitool [sorbitool]) ||

38246019 || Sorbitool vesilahusena, mis sisaldab D‑mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist (v.a D-glütsitool [sorbitool]) ||

38246091 || Sorbitool, mis sisaldab D‑mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a sorbitool vesilahusena ja D-glütsitool [sorbitool]) ||

38246099 || Sorbitool, mis sisaldab D‑mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist (v.a sorbitool vesilahusena ja D-glütsitool [sorbitool]) ||

15 Sigaretid || 24021000 || Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod || 500

24022090 || Tubakat sisaldavad sigaretid (v.a nelgiõli sisaldavad) ||

________________

III LISA

ÜHTLUSTAMINE

________________

III-A LISA

ÜHTLUSTATAVATE VALDKONDLIKE ÕIGUSAKTIDE LOETELU

Järgnev loetelu sisaldab Gruusia prioriteete uue ja üldise lähenemise direktiivide ühtlustamiseks vastavalt Gruusia valitsuse 2010. aasta märtsi standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise, tehniliste normide ja metroloogia strateegiale ning õigusreformi ja tehniliste normide väljatöötamise programmile.

1.       Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/9/EÜ, 20. märts 2000, reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta

Ajakava: ühtlustatud 2011. aastal

2.       Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/16/EÜ, 29. juuni 1995, lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: ühtlustatud 2011. aastal

3.       Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/23/EÜ, 29. mai 1997, surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: 2013. aasta jooksul

4.       Nõukogu direktiiv 92/42/EMÜ, 21. mai 1992, uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta

Ajakava: 2013. aasta jooksul

5.       Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/105/EÜ, 16. september 2009, lihtsate surveanumate kohta

Ajakava: 2013. aasta jooksul

6.       Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/25/EÜ, 16. juuni 1994, väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta

Ajakava: 2013. aasta jooksul

7.       Komisjoni direktiiv 2008/43/EÜ, 4. aprill 2008, nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ kohase tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi loomise kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

8.       Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/9/EÜ, 23. märts 1994, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

9.       Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/5/EÜ, 9. märts 1999, raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta

Ajakava: nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

10.     Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/108/EÜ, 15. detsember 2004, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ

Ajakava: kaheksa aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

11.     Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/95/EÜ, 12. detsember 2006, teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: kaheksa aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

12.     Nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ, 14. juuni 1993, meditsiiniseadmete kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

13.     Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ, 27. oktoober 1998, meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

14.     Nõukogu direktiiv 90/385/EMÜ, 20. juuni 1990, aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

15.     Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/142/EÜ, 30. november 2009, küttegaasiseadmete kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

16.     Nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ, 21. detsember 1989, isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

17.     Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/37/EÜ, 22. juuni 1998, masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

18.     Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ, 18. juuni 2009, mänguasjade ohutuse kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

19.     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, 9. märts 2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ

Ajakava: kaheksa aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

20.     Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/23/EÜ, 23. aprill 2009, mitteautomaatkaalude kohta

Ajakava: kaheksa aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

21.     Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/22/EÜ, 31. märts 2004, mõõtevahendite kohta

Ajakava: kaheksa aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

________________

III-B LISA

HORISONTAALSETE ÕIGUSAKTIDE SOOVITUSLIK LOETELU

Järgnevas loetelus on esitatud käesoleva lepingu artikli 47 lõikes 1 nimetatud horisontaalsed põhimõtted ja tavad, mis on sätestatud asjakohases ELi õigustikus. Gruusia saab sellest lähtuda oma horisontaalmeetmete ühtlustamisel liidu omadega, kuid loetelu ei ole täielik.

1.         Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus nr 93/465/EMÜ

2.         Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93

3.         Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta

4.         Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ, 20. detsember 1979, mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/3/EÜ

5.         Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist

6.         Nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ, 25. juuli 1985, liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta

________________

IV LISA

REGULEERIMISALA

________________

IV-A LISA

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

1. osa

Peamiste elusloomade kategooriate suhtes kohaldatavad meetmed

I.                 Hobuslased (sh sebrad) või eeslid või kõnealuste liikide ristamisel saadud järeltulijad

II.               Veised (sealhulgas Bubalus bubalis ja piison)

III.              Lambad ja kitsed

IV.              Sead

V.               Kodulinnud (sealhulgas kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned)

VI.              Eluskala

VII.            Koorikloomad

VIII.           Molluskid

IX.              Eluskalade munad ja sugurakud

X.               Haudemunad

XI.              Sperma, munarakud, embrüod

XII.            Muud imetajad

XIII.           Muud linnud

XIV.           Roomajad

XV.            Kahepaiksed

XVI.           Teised selgroogsed

XVII.         Mesilased

2. osa

Loomsete toodete suhtes kohaldatavad meetmed

I.       I. Inimtoiduks ettenähtud loomsete toodete peamised kategooriad

1.       Kodukabiloomade, kodulindude ja jäneseliste, tehistingimustes peetavate ja looduslike ulukite värske liha, sealhulgas rups

2.       Hakkliha, lihavalmistised, lihamass, lihatooted

3.       Elusad kahepoolmelised molluskid

4.       Kalandustooted

5.       Toorpiim, ternespiim, piimatooted ja ternespiimatooted

6.       Munad ja munatooted

7.       Konnakoivad ja teod

8.       Sulatatud loomarasvad ja kõrned

9.       Töödeldud loomamaod, -põied ja soolekestad

10.     Želatiin, inimtoiduks ettenähtud želatiini valmistamiseks vajalik tooraine

11.     Kollageen

12.     Mesi ja mesindustooted

II.      Loomsete kõrvalsaaduste peamised tootekategooriad:

Tapamajas || Karusloomade söödana kasutatavad loomsed kõrvalsaadused

Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad loomsed kõrvalsaadused

Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted

Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad

Väljaspool söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks ettenähtud loomsed kõrvalsaadused

Piimatöötlemisettevõtetes || Piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused

Ternespiim ja ternespiimatooted

Muudes loomsete kõrvalsaaduste (st töötlemata materjali) kogumis- ja käitlemisrajatistes || Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted

Töötlemata veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks

Töödeldud veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks

Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad

Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus ei ole esinenud sigade aafrika katku

Kondid, sarved, sõrad ja kabjad ning nendest valmistatud tooted (v.a kondi-, sarve-, sõra- ja kabjajahu), mis ei ole mõeldud söödatooraineks, orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks

|| Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarved, kabjad ja sõrad ning nendest valmistatud samaotstarbelised tooted (v.a sarve-, kabja- ja sõrajahu)

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, fotograafiatööstuses kasutatav želatiin

Vill ja karvad

Töödeldud suled, suleosad ja udusuled

Töötlemisettevõtted || Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit

Söödatoorainena kasutatavad veretooted

Kabiloomade töödeldud toornahad

|| Mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahad (21 päeva)

Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus on esinenud sigade aafrika katku

Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav kalaõli

Söödatoorainena kasutatavad sulatatud rasvad

Põllumajandusloomade toiduahelast välja jäävate teatavate kasutusviide jaoks ettenähtud sulatatud rasvad

Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav želatiin või kollageen

Söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatav hüdrolüüsitud valk, dikaltsiumfosfaat ja trikaltsiumfosfaat

Mesinduse kõrvalsaadused, mis on ette nähtud ainult mesinduses kasutamiseks

|| Väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid

Söödana või väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid

Söödatoorainena kasutatavad munatooted

Lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes (sh lõhna- ja maitsetugevdajaid ning koerte närimiskonte tootvad ettevõtted) || Lemmikloomatoidu konservid

Töödeldud lemmikloomatoit, v.a konservid

|| Koerte närimiskondid

Otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoit

Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad lõhna- ja maitsetugevdajad

Jahitrofeesid tootvas ettevõttes || Lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeed ja muud nendelt pärinevad esemed, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või toornahad

|| Lindude ja kabiloomade kõigist anatoomilistest osadest koosnevad töötlemata jahitrofeed või muud nendelt pärinevad esemed

Vahesaadusi tootvates ettevõtetes || Vahesaadused

Väetised ja mullaparandusained || Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit

Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust valmistatud tooted ja guaano

Töödeldud toodete ladustamises || Kõik töödeldud tooted

III.    Haigustekitajad

3. osa

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted,[3] mis on võimalikud kahjurite kandjad, mis oma laadi või töötlemisviisi tõttu võivad olla ohtlikud kahjurite sissetoomise ja leviku seisukohast.

4. osa

Toidu ja söödalisandite suhtes kohaldatavad meetmed

Toit:

1.       Lisaained (kõik lisaained ja toiduvärvid);

2.       abiained;

3.       toidu lõhna- ja maitseained;

4.       toiduensüümid;

Sööt:[4]

5.       Söödalisandid;

6.       söödatooraine;

7.       segasööt ja lemmikloomatoit, kui 2. osa (II) seda ei hõlma;

8.       soovimatud ained söödas.

________________

IV-B LISA

LOOMADE HEAOLUSTANDARDID

Loomade heaolustandardid hõlmavad:

1.       loomade tuimastust ja tapmist;

2.       loomade transporti ja sellega seotud toiminguid;

3.       põllumajandusloomi.

________________

IV-C LISA

MUUD IV JAOTISE 4. PEATÜKI ALLA KUULUVAD MEETMED

1.       Pakendimaterjalide ainete migratsioonist pärit kemikaalid

2.       liittooted

3.       geneetiliselt muundatud organismid (GMOd)

4.       kasvuhormoonid, türeostaadid, teatavad hormoonid ja beetaagonistid

Gruusia ühtlustab oma GMOsid käsitlevad õigusaktid ühtlustamisloetellu kantud liidu õigusaktidega vastavalt käesoleva lepingu artikli 55 lõikele 4.

________________

IV-D LISA

PÄRAST LIIDU ÕIGUSAKTIDEGA ÜHTLUSTAMIST KASUTUSELE VÕETAVAD MEETMED

1.       Toidu puhastamise kemikaalid

2.       Kloonid

3.       Kiiritamine (ionisatsioon).

________________

V LISA

LOETELU TEATAMISKOHUSTUSLIKE LOOMA- JA AKVAKULTUURLOOMADE HAIGUSTE KOHTA NING REGULEERITUD KAHJURITEST, MILLE OSAS SAAB TUNNUSTADA HAIGUSVABA PIIRKONNA STAATUST

_________________

V-A LISA

TEATAMISKOHUSTUSLIKUD LOOMA- JA KALAHAIGUSED, MILLE PUHUL TUNNUSTATAKSE LEPINGUOSALISTE STAATUST NING MILLE OSAS VÕIB VÕTTA PIIRKONDADEKS JAOTAMISE OTSUSE

1.       Suu- ja sõrataud

2.       Sigade vesikulaarhaigus

3.       Vesikulaarne stomatiit

4.       Hobuste aafrika katk

5.       Sigade aafrika katk

6.       Lammaste katarraalne palavik

7.       Patogeenne linnugripp

8.       Newcastle’i haigus (NCD)

9.       Veiste katk

10.     Sigade klassikaline katk

11.     Veiste nakkav pleuropneumoonia

12.     Veiste katk (väikemäletsejaliste katk)

13.     Lammaste ja kitsede rõuged

14.     Rifti oru palavik

15.     Nodulaarne dermatiit

16.     Hobuste venetsueela entsefalomüeliit

17.     Malleus

18.     Kargtaud

19.     Enteroviirus-entsefalomüeliit

20.     Nakkuslik vereloomenekroos (IHN)

21.     Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS)

22.     Lõhe nakkav aneemia (ISA)

23.     Bonamia ostreae

24.     Marteilia refringens

_________________

V-B LISA

KAHJURITEGA SEOTUD HETKEOLUKORRA TUNNUSTAMINE, KAHJURIVABAD PIIRKONNAD VÕI KAITSEALUSED PIIRKONNAD

A.      Kahjuritega seotud hetkeolukorra tunnustamine

Iga lepinguosaline koostab ja edastab reguleeritud kahjurite nimekirja järgmiste põhimõtete alusel.

1.       Kahjurid, mida teadaolevalt tema territooriumi üheski osas ei esine.

2.       Kahjurid, mis teadaolevalt tema territooriumi mõnes osas esinevad ja mis on ametliku kontrolli all.

3.       Kahjurid, mis teadaolevalt tema territooriumi mõnes osas esinevad, mis on ametliku kontrolli all ja millega seoses on loodud kahjurivabad piirkonnad / kaitsealused piirkonnad.

Kahjuritega seotud hetkeolukorra nimekirja kõikidest muudatustest tuleb teisele lepinguosalisele kohe teatada, kui nendest ei ole teatatud asjaomasele rahvusvahelisele organisatsioonile.

B.      Kahjurivabade piirkondade ja kaitsealuste piirkondade tunnustamine

Lepinguosalised tunnustavad kaitsealuste piirkondade põhimõtet ja kahjurivabade piirkondade põhimõtet ning nende kohaldamist seoses asjaomaste rahvusvaheliste taimekaitsemeetmete standarditega.

________________

VI LISA

PIIRKONDADEKS JAOTAMINE, KAHJURIVABAD PIIRKONNAD JA KAITSEALUSED PIIRKONNAD

A.      Looma- ja akvakultuurloomade haigused

1.       Loomahaigused

Lepinguosalise territooriumi või piirkonna loomahaiguste staatuse tunnustamise aluseks on rahvusvahelise episootiaameti (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskiri.

Piirkondadeks jaotamise otsuste aluseks loomahaiguste puhul on OIE maismaaloomade tervishoiu eeskiri.

2.       Akvakultuurloomade haigused

Piirkondadeks jaotamise otsuste aluseks akvakultuurloomade haiguste puhul on OIE veeloomatervishoiu eeskiri.

B.      Kahjurid

Teatavate kahjurite osas kahjurivabade piirkondade või kaitsealuste piirkondade loomise kriteeriumid vastavad ühele järgmisest:

–        ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard nr 4, mis käsitleb nõudeid kahjurivabade piirkondade loomiseks ja asjaomaste rahvusvaheliste taimekaitsemeetmete standardite määratlusi, või

–        nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) artikli 2 lõike 1 punkt h.

C.      Lepinguosalise territooriumi või piirkonna loomahaiguste eristaatuse tunnustamise kriteeriumid

1.       Kui importiv lepinguosaline peab oma territooriumi või osa oma territooriumist vabaks loomahaigusest, välja arvatud käesoleva lepingu V-A lisas loetletud haigustest, esitab ta eksportivale lepinguosalisele asjakohased tõendavad dokumendid, kus on eelkõige esitatud järgmised kriteeriumid:

–        haiguse olemus ning selle varasem esinemine tema

–        territooriumil;

–        vaatluste tulemused, mis põhinevad seroloogilistel, mikrobioloogilistel, patoloogilistel või epidemioloogilistel uuringutel ning asjaolul, et haiguse puhkemisest tuleb õigusaktide alusel teatada pädevatele asutustele;

–        ajavahemik, mille jooksul vaatlusi tehti;

–        vajaduse korral ajavahemik, mille jooksul vaktsineerimine kõnealuse haiguse vastu on olnud keelatud, ja geograafiline piirkond, kus keeld on kehtinud;

–        haiguse puudumise kindlakstegemise kord.

2.       Nii üldised kui ka konkreetsed lisatagatised, mida importiv lepinguosaline võib nõuda, ei tohi ületada neid, mida importiv lepinguosaline riigisiseselt rakendab.

3.       Lepinguosalised teavitavad teineteist mis tahes muudatusest käesoleva lisa punkti C lõikes 1 nimetatud haigusega seotud kriteeriumites. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib sellist teatamist silmas pidades käesoleva lisa punkti C lõike 2 kohaselt kindlaks määratud lisatagatisi muuta või tühistada.

________________

VII LISA

ETTEVÕTETE AJUTINE HEAKSKIITMINE

Ettevõtete ajutise heakskiitmise tingimused ja sätted

1.       Ettevõtete ajutine heakskiitmine tähendab, et importiv lepinguosaline kiidab impordi eesmärgil ajutiselt heaks eksportiva lepinguosalise ettevõtted selle lepinguosalise esitatud asjakohaste tagatiste alusel ilma ettevõtete eelneva kontrollita importiva lepinguosalise poolt kooskõlas käesoleva lisa lõike 4 sätetega. Käesoleva lisa lõikes 2 sätestatud loetelusid muudetakse või täiendatakse käesoleva lisa lõikes 4 sätestatud korras ja tingimuste alusel, et võtta arvesse saadud uusi taotlusi ja tagatisi. Kontroll võib moodustada menetluse osa üksnes ettevõtete algse loetelu puhul kooskõlas lõike 4 punkti d sätetega.

2.       Ajutist heakskiitu kasutatakse algselt järgmiste ettevõtete kategooriate puhul:

2.1. Inimtoiduks ettenähtud loomseid saadusi tootvad ettevõtted:

–        Tapamajad kodukabiloomade, kodulindude, jäneseliste ja tehistingimustes peetavate ulukite värske liha tootmiseks (IV-A lisa, 1. osa)

–        ulukiliha käitlemisega tegelevad ettevõtted;

–        lihalõikusettevõtted;

–        ettevõtted hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatoodete tootmiseks;

–        elusate kahepoolmeliste molluskite puhastamis- ja saatmiskeskused;

–        Järgmisi tooteid tootvad ettevõtted:

–        munatooted;

–        piimatooted;

–        kalandustooted;

–        töödeldud loomamaod, -põied ja soolekestad;

–        želatiin ja kollageen;

–        kalaõli;

–        kalatöötlemislaevad;

–        külmutuslaevad.

2.2.    Heakskiidetud või registreeritud ettevõtted, kus toodetakse loomseid kõrvalsaadusi, ja selliste loomsete kõrvalsaaduste peamised kategooriad, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks

Heakskiidetud või registreeritud ettevõtete tüüp || Toode

Tapamajad || Karusloomade söödana kasutatavad loomsed kõrvalsaadused

Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad loomsed kõrvalsaadused

Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted

Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad

Väljaspool söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks ettenähtud loomsed kõrvalsaadused

Piimatöötlemisettevõtted || Piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused

Ternespiim ja ternespiimatooted

Muud loomsete kõrvalsaaduste (st töötlemata materjali) kogumis- ja käitlemisrajatised || Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted

Töötlemata veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks

|| Töödeldud veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks

Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad

Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus ei ole esinenud sigade aafrika katku

Kondid, sarved, sõrad ja kabjad ning nendest valmistatud tooted (v.a kondi-, sarve-, sõra- ja kabjajahu), mis ei ole mõeldud söödatooraineks, orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks

Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarved, kabjad ja sõrad ning nendest valmistatud samaotstarbelised tooted (v.a sarve-, kabja- ja sõrajahu)

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, fotograafiatööstuses kasutatav želatiin

|| Vill ja karvad

Töödeldud suled, suleosad ja udusuled

Töötlemisettevõtted || Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit

Söödatoorainena kasutatavad veretooted

Kabiloomade töödeldud toornahad

Mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahad (21 päeva)

Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus on esinenud sigade aafrika katku

Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav kalaõli

Söödatoorainena kasutatavad sulatatud rasvad

|| Põllumajandusloomade toiduahelast välja jäävate teatavate kasutusviide jaoks ettenähtud sulatatud rasvad

Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav želatiin või kollageen

Söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatav hüdrolüüsitud valk, dikaltsiumfosfaat ja trikaltsiumfosfaat

Mesinduse kõrvalsaadused, mis on ette nähtud ainult mesinduses kasutamiseks

Väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid

Söödana või väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid

Söödatoorainena kasutatavad munatooted

Lemmikloomatoitu tootvad ettevõtted (sh lõhna- ja maitsetugevdajaid ning koerte närimiskonte tootvad ettevõtted) || Lemmikloomatoidu konservid

Töödeldud lemmikloomatoit, v.a konservid

Koerte närimiskondid

Otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoit

Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad lõhna- ja maitsetugevdajad

Jahitrofeesid tootvad ettevõtted || Lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeed ja muud nendelt pärinevad esemed, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või toornahad

|| Lindude ja kabiloomade kõigist anatoomilistest osadest koosnevad töötlemata jahitrofeed või muud nendelt pärinevad esemed

Vahesaadusi tootvad ettevõtted || Vahesaadused

Väetised ja mullaparandusained || Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit

Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust valmistatud tooted ja guaano

Töödeldud toodete ladustamine || Kõik töödeldud tooted

3.       Importiv lepinguosaline koostab ajutiselt heakskiidetud ettevõtete loetelud lõigete 2.1 ja 2.2 kohaselt ja teeb need loetelud üldsusele kättesaadavaks.

4.       Ajutise heakskiitmise tingimused ja kord:

a)       importiv lepinguosaline on lubanud asjassepuutuvate loomsete toodete importi eksportiva lepinguosalise territooriumilt ning asjassepuutuvate toodete asjaomased imporditingimused ja sertifitseerimisnõuded on sätestatud;

b)      eksportiva lepinguosalise pädev asutus on esitanud importivale lepinguosalisele piisavad tagatised asjaomaste importiva lepinguosalise tervishoiunõuete täitmise kohta toodete töötlemisel loetellu või loeteludesse kantud ettevõtetes ja ettevõtete ametliku heakskiitmise kohta ekspordiks importiva lepinguosalise territooriumile;

c)       juhul kui ettevõte ei vasta mainitud tagatiste tingimustele, peavad eksportiva lepinguosalise pädeval asutusel olema reaalsed volitused ekspordi peatamiseks importiva lepinguosalise territooriumile ettevõttest, mille kohta ta on esitanud tagatised;

d)      importiva lepinguosalise poolne kontroll vastavalt käesoleva lepingu artikli 62 sätetele võib moodustada ajutise heakskiitmise menetluse osa. Kõnealune kontroll käsitleb ettevõtete heakskiitmise eest vastutava pädeva asutuse struktuuri ja korraldust, sellele pädevale asutusele kuuluvaid volitusi ning tagatisi, mida asutus saab anda importiva osapoole eeskirjade rakendamise kohta. Selline kontroll võib hõlmata ka eksportiva osapoole poolt esitatud loetellu või loeteludesse kuuluvate ettevõtete teatava valikrühma kohapealset kontrolli.

Võttes arvesse pädevuse struktuuri ja jaotust Euroopa Liidus, võib sellist kontrolli Euroopa Liidus rakendada üksikute liikmesriikide suhtes;

e)       käesoleva lõike punktis d sätestatud kontrolli tulemuste alusel võib importiv lepinguosaline muuta olemasolevat ettevõtete loetelu.

________________

VIII LISA

SAMAVÄÄRSUSE TUNNUSTAMISE MENETLUS

1.       Põhimõtted

a)       Samaväärsuse saab kindlaks teha üksikmeetme, meetmete rühmade või teatava põhikauba või põhikaupade kategooriatega seotud süsteemide kohta või nende kõigi kohta.

b)      Kaubavahetust ei tohi katkestada ega kõnesoleva kauba importi eksportivalt lepinguosaliselt ei tohi peatada põhjusel, et importiv lepinguosaline vaatab läbi eksportiva lepinguosalise taotlust tunnustada konkreetset põhikaupa puudutava menetluse samaväärsust.

c)       Samaväärsuse tunnustamise menetlus on eksportiva lepinguosalise ja importiva lepinguosalise vaheline vastastikmõjuline protsess. Menetlus hõlmab üksikmeetmete samaväärsuse objektiivset tõendamist eksportiva lepinguosalise poolt ja samaväärsuse objektiivset hindamist importiva lepinguosalise samaväärsuse võimalikku tunnustamist silmas pidades.

d)      Eksportiva lepinguosalise asjaomaste meetmete lõpliku tunnustamise otsustab üksnes importiv lepinguosaline.

2.       Eeltingimused

a)       Protsess sõltub tervislikust ja kahjuritega seotud hetkeolukorrast, õigusaktidest ja põhikaubaga seotud kontrollimise ja kontrollisüsteemi tõhususest eksportiva lepinguosalise territooriumil. Sel eesmärgil võetakse arvesse asjaomase sektori õigusakte ning eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse struktuuri, hierarhiat, volitusi, töökorda ja ressursse ning pädevate asutuste toimimise tõhusust kontrollimise ja kontrollisüsteemide osas, sealhulgas põhikaubaga seotud õigusaktide täitmist ja importiva lepinguosalise teavitamise kiirust tuvastatud ohtude korral. Sellist tunnustamist võivad toetada dokumendid ja kontroll ning varasemate kogemuste, hindamiste ja kontrollidega seotud dokumendid, samuti varasemad dokumenteeritud aruanded ja teave.

b)      Lepinguosalised algatavad käesoleva lepingu artikli 57 kohase samaväärsuse tunnustamise menetluse pärast käesoleva lepingu artikli 55 lõikes 4 sätestatud ühtlustamisloetellu kantud meetmeid, meetmete rühma või süsteemi käsitleva ühtlustamise edukat lõpuleviimist.

c)       Eksportiv lepinguosaline algatab menetluse üksnes siis, kui põhikaubale ei kohaldata eksportiva lepinguosalise suhtes importiva lepinguosalise kehtestatud kaitsemeetmeid.

3.       Menetlus

a)       Eksportiv lepinguosaline algatab menetluse, esitades importivale lepinguosalisele taotluse sektori või allsektori põhikauba või põhikaupade kategooria üksikmeetme või meetmete rühma või süsteemi või kõigi nende samaväärsuse tunnustamise kohta.

b)      Eksportiv lepinguosaline taotleb selleks, et saada mõne põhikauba või põhikaupade kategooria importimise luba, oma programmi või kava samaväärsuse tunnustamist, milleks ta esitab importivale lepinguosalisele taotluse ja nõutavad dokumendid ning teabe käesoleva lepingu XI lisa kohaste, käesoleva lõike punktis a nimetatud meetmeid ja süsteeme käsitlevate õigusaktide ühtlustamise hetkeseisu kohta.

c)       Kõnealuse taotlusega eksportiv lepinguosaline:

i)       selgitab kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooria

kaubavahetuse tähtsust;

ii)      esitab üksikmeetme(d), mida ta suudab täita kõikide importiva lepinguosalise imporditingimuste all nimetatud meetmete osas, mida kohaldatakse selle põhikauba või põhikaupade kategooria suhtes;

iii)     esitab üksikmeetme(d), mille suhtes ta taotleb samaväärsust kõikide importiva lepinguosalise imporditingimuste all nimetatud meetmete osas, mida kohaldatakse selle põhikauba või põhikaupade kategooriate suhtes;

d)      vastuseks kõnealusele taotlusele esitab importiv lepinguosaline üldise ja üksikeesmärgi ning oma meetme(te) motiivi, sealhulgas riski identifitseerimine;

e)       selle selgitusega teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist oma siseriiklike meetmete ja imporditingimuste seosest kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooriate osas.

f)       eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et tema poolt identifitseeritud meetmed on samaväärsed imporditingimustega kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooria osas;

g)      importiv lepinguosaline hindab objektiivselt samaväärsuse tõendamist eksportiva lepinguosalise poolt;

h)      importiv lepinguosaline otsustab, kas samaväärsus on saavutatud või mitte;

i)       importiv lepinguosaline esitab eksportiva lepinguosalise taotluse korral eksportivale lepinguosalisele täieliku selgituse ja täiendavad andmed oma määratluste ja otsuste kohta.

4.       Meetmete samaväärsuse tõendamine eksportiva lepinguosalise poolt ja sellise tõendamise hindamine importiva lepinguosalise poolt

a)       Eksportiv lepinguosaline tõendab objektiivselt importiva lepinguosalise imporditingimustes esitatud iga identifitseeritud meetme samaväärsust. Vajaduse korral tõendatakse samaväärsust objektiivselt mis tahes kava või programmi osas, mida importiv lepinguosaline nõuab impordi lubamise tingimusena (nt jääkide kava jne);

b)      Objektiivne tõendamine ja hindamine sellega seoses peaks niipalju kui võimalik põhinema järgmisel:

i)       rahvusvaheliselt tunnustatud standardid ja/või

ii)      nõuetekohastel teaduslikel tõenditel tuginevad standardid; ja/või

iii)     riskianalüüs; ja/või

iv)     dokumendid, aruanded ja teave, mis on seotud varasemate kogemuste, hindamiste ja/või

v)      kontrollidega ja

vi)     meetme õiguslik seisund või haldusseisundi tase ja

vii)    rakendamise ja õigusnormide täitmise tase, eelkõige järgmise alusel:

–        järelevalve- ja seireprogrammide vastavad ja asjaomased tulemused;

–        eksportiva lepinguosalise kontrolli tulemused;

–        tunnustatud analüüsimeetoditega tehtud analüüsi tulemused;

–        importiva lepinguosalise kontrolli ja impordikontrollide tulemused;

–        eksportiva lepinguosalise pädevate asutuste tulemuslikkus ning

–        varasem kogemus.

5.       Importiva lepinguosalise otsused

Menetlus võib hõlmata inspekteerimist ja kontrolli;

Importiva lepinguosalise negatiivse otsuse korral esitab ta eksportivale lepinguosalisele üksikasjaliku ja põhjendatud selgituse.

6.       Taimede ja taimetoodete puhul tehakse fütosanitaarmeetmete samaväärsus kindlaks käesoleva lepingu artikli 57lõikes 6 sätestatud tingimuste alusel.

_________________

IX LISA

IMPORDIKONTROLLID JA INSPEKTEERIMISLÕIVUD

A.      Impordikontrolli põhimõtted

Impordikontroll koosneb dokumentide kontrollist, identsuskontrollist ja füüsilisest kontrollist.

Loomade ja loomsete saaduste puhul sõltuvad füüsilised kontrollid ja nende sagedus sellise importimisega seotud riski tasemest.

Selleks et tagada, et taimsed saadused ja muud tooted ei oleks kahjuritest saastatud, tagab importiv lepinguosaline toodete või nende representatiivse valimi hoolika ametliku kontrollimise.

Juhul kui kontrollimisel tehakse kindlaks, et kontrollitavad tooted ei vasta asjaomastele standarditele ja/või nõuetele, võtab importiv lepinguosaline meetmed vastavalt kaasnevale riskile. Võimaluse korral tuleb importijale või tema esindajale anda juurdepääs partiile ning võimaldada tal esitada vajalik teave, et importiv lepinguosaline saaks teha partii kohta lõpliku otsuse. Selline otsus peab olema vastavuses sellise importimisega kaasneva riski tasemega

B.      Füüsilise kontrolli sagedus

B.1.   Loomade ja loomsete toodete importimine Gruusiast Euroopa Liitu ja Euroopa Liidust Gruusiasse

Piirikontrolli liik || Sagedus

1. Dokumentide kontroll || 100 %

2. Identsuskontroll || 100 %

3. Füüsiline kontroll ||

Elusloomad 100 % || 100 %

I kategooria tooted Värske liha, sealhulgas rups, ning tooted veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuslaste lihast vastavalt nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivile 64/433/EMÜ ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta (muudetud). Kalatooted hermeetiliselt suletud mahutites, mis on ette nähtud hoidma neid stabiilsena ümbritseva õhu temperatuuri suhtes, värske ja külmutatud kala ning kuivatatud ja/või soolatud kalandustooted Terved munad Pekk ja sulatatud rasvad Loomasooled Ööpäevased tibud || 20 %

II kategooria tooted Linnuliha ja linnulihatooted Küülikuliha, ulukiliha (looduslik / tehistingimustes peetav) ja vastavad tooted Inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted Munatooted Inimtoiduks ettenähtud töödeldud loomne valk (100 % esimesest kuuest lahtisest kaubasaadetisest) – Nõukogu direktiiv 92/118/EMÜ, 17. detsember 1992, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid. Muud kalandustooted, välja arvatud need, mis on nimetatud komisjoni 6. novembri 2006. aasta otsuses 2006/766/EÜ, millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide ja territooriumide kohta, millest on lubatud importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kalatooteid (teatavaks tehtud numbri K (2006) 5171 all), (muudetud). Kahepoolmelised molluskid Mesi || 50 %

III kategooria tooted Sperma Embrüod Sõnnik Piim ja piimatooted (ei ole ette nähtud inimtoiduks) Želatiin Konnakoivad ja teod Kondid ja nendest valmistatud tooted Toornahad Harjased, vill, karvad ja suled Sarved ja kabjad ning nendest valmistatud tooted Mesindustooted Ulukitrofeed Töödeldud lemmikloomatoit Tooraine lemmikloomatoidu tootmiseks Tooraine, veri, verepreparaadid, näärmed ja elundid kasutamiseks farmaatsias või tehnilisel otstarbel Hein ja põhk Haigustekitajad Töödeldud loomne valk (pakendatud) || Miinimum 1 % Maksimum 10 %

Töödeldud loomne valk, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks (lahtine kaup) || 100 % esimese kuue saadetise puhul (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruse 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (muudetud) VII lisa II peatüki punktid 10 ja 11).

B.2.   Muu kui loomset päritolu toidu importimine Gruusiast Euroopa Liitu ja Euroopa Liidust Gruusiasse

— Vürtspaprika (Capsicum annuum), purustatud või jahvatatud — ex 0904 20 90 — Vürtspaprika tooted (karri) — 0910 91 05 — Curcuma longa (kollajuur) — 0910 30 00 (Toit — kuivatatud vürtsid) — Punane palmiõli — ex 1511 10 90 || 10 % sudaanvärvainete puhul

B.3.   Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete importimine Euroopa Liitu või Gruusiasse

Direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul:

Importiv lepinguosaline kontrollib saadetis(t)e fütosanitaarseisundit.

Lepinguosalised hindavad ülalnimetatud lisas loetletud, väljastpoolt ELi pärinevate põhikaupade fütosanitaarkontrolli vajadust kahepoolses kaubavahetuses.

Reguleeritud põhikaupade, välja arvatud komisjoni 11. oktoobri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1756/2004 (millega täpsustatakse vajalike tõendite üksikasjalikud tingimused ja teatavate taimede, taimsete saaduste või muude nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud toodete fütosanitaarkontrollide vähendamise tüübi ja taseme kriteeriumid) taimede, taimsete saaduste ja muude toodete impordikontrolli sagedust võib vähendada.

_________________

X LISA

SERTIFITSEERIMINE

A.      Sertifitseerimise põhimõtted

Taimed ja taimsed saadused ning muud tooted:

Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete sertifitseerimisel kohaldavad pädevad asutused asjakohastes rahvusvahelistes taimekaitsemeetmete standardites sätestatud põhimõtteid.

Loomad ja loomsed saadused:

1.       Lepinguosaliste pädevad asutused tagavad, et sertifikaati väljastavatel ametnikel on piisavad teadmised veterinaaria-alastest õigusaktidest sertifitseeritavate loomade või loomsete saaduste kohta ja nad on üldiselt informeeritud eeskirjadest, mida tuleb järgida sertifikaatide koostamisel ja väljastamisel, ning vajaduse korral enne sertifitseerimist teostatavate järelpärimiste, testide või kontrollimiste olemusest ja ulatusest.

2.       Sertifikaate väljastavad ametnikud ei tohi tõendada andmeid, mille kohta neil ei ole isiklikke teadmisi või mida nad ei saa kindlaks teha.

3.       Sertifikaate väljastavad ametnikud ei tohi alla kirjutada tühjadele või mittetäielikele sertifikaatide vormidele ega sertifikaatidele loomade või loomsete saaduste kohta, mida nad ei ole kontrollinud või mis on juba väljunud nende kontrolli alt. Kui sertifikaadile kirjutatakse alla teise sertifikaadi või tunnistuse alusel, peab viimatinimetatud dokument olema enne allakirjutamist sertifikaati väljastava ametniku valduses.

4.       Sertifikaate väljastav ametnik võib tõendada andmeid, mis on:

a)       tuvastatud käesoleva lisa lõigete 1-3 alusel teise isiku poolt, kellele on antud vastav luba pädeva ametiasutuse poolt ja kes tegutseb viimatinimetatud ametiasutuse kontrolli all, tingimusel et sertifikaate väljastav ametnik võib kinnitada andmete täpsust, või

b)      saadud seireprogrammide raames viitega ametlikult tunnustatud kvaliteedi tagamise programmidele või epidemioloogilise järelevalvesüsteemi kaudu, kui see on lubatud asjaomaste veterinaaria-alaste õigusaktide kohaselt.

5.       Lepinguosaliste pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada sertifitseerimise usaldusväärsus. Eelkõige tagavad nad, et nende poolt määratud sertifikaate väljastavad ametnikud:

a)       on seisundis, mis tagab nende erapooletuse ja neil puudub otsene ärihuvi sertifitseeritavate loomade või toodete või vastavate majandite või ettevõtete suhtes, kust need pärit on; ja

b)      on täielikult teadlikud iga nende poolt allakirjutatava sertifikaadi sisu tähtsusest.

6.       Sertifikaadid koostatakse selliselt, et on tagatud seos konkreetse sertifikaadi ja konkreetse partii vahel sertifikaati väljastavale ametnikule arusaadavas keeles ja vähemalt ühes importiva lepinguosalise ametlikus keeles vastavalt käesoleva lisa C osale.

7.       Igal pädeval asutusel peab olema võimalik seostada sertifikaati vastava sertifikaadi väljastanud ametnikuga ja tagada, et kõikide väljastatud sertifikaatide koopiad on kättesaadavad pädeva asutuse määratud ajavahemiku jooksul.

8.       Selleks et takistada võltsitud või eksitavate sertifikaatide väljastamist ja veterinaaria-alastes õigusaktides sätestatud eesmärkidel väljastatavate sertifikaatide väärkasutamist, kehtestavad lepinguosalised vajaliku kontrolli.

9.       Ilma et see piiraks kohtumenetlust või karistuste kohaldamist, teostavad pädevad asutused uurimist või kontrolle ja võtavad karistamiseks vajalikke meetmeid võltsitud või eksitavate sertifikaatide väljaandmise korral, millele nende tähelepanu on juhitud. Kõnealuste meetmete hulka võib kuuluda sertifikaate väljastavate ametnike ajutine vabastamine nende kohustustest kuni uurimise lõpetamiseni. Eelkõige:

a)       kui kontrolli käigus leitakse, et sertifikaati väljastav ametnik on teadlikult väljastanud võltsitud sertifikaadi, võtab pädev asutus kõik vajalikud meetmed, et tagada võimaluse korral, et asjaomane isik ei saaks õigusrikkumist korrata;

b)      kui kontrolli käigus leitakse, et üksikisik või ettevõte on ametlikku sertifikaati väärkasutanud või muutnud, võtab pädev asutus kõik vajalikud meetmed, et tagada võimaluse korral, et kõnealune üksikisik või ettevõte ei saaks õigusrikkumist korrata. Selliste meetmete hulka võib kuuluda keeldumine ametliku sertifikaadi väljastamisest asjaomasele isikule või ettevõttele.

B.      Käesoleva lepingu artikli 60 lõike 2 punktis a nimetatud sertifikaat.

Sertifikaadis sisalduv terviseohutuse kinnitus sisaldab teavet asjaomase põhikauba samaväärsuse staatuse kohta. Terviseohutuse kinnitus kinnitab vastavust eksportiva lepinguosalise tootmisstandarditele, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsena.

C.      Sertifitseerimise ametlikud keeled

1.       Import Euroopa Liitu

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted:

Sertifikaadid koostatakse keeles, mida sertifikaati väljastav ametnik mõistab, ja vähemalt ühes importiva lepinguosalise ametlikus keeles.

Loomad ja loomsed saadused:

Veterinaarsertifikaat peab olema koostatud vähemalt ühes ELi sihtliikmesriigi ametlikus keeles ja vähemalt ühes selle ELi liikmesriigi ametlikus keeles, kus toimub käesoleva lepingu artiklis 63 sätestatud impordikontroll. ELi liikmesriik võib nõustuda ka mõne muu liidu ametliku keele kasutamisega kui tema oma keel.

2.       Import Gruusiasse

Veterinaarsertifikaat peab olema koostatud gruusia keeles ja vähemalt ühes ELi sihtliikmesriigi ametlikus keeles.

_________________

XI LISA

ÜHTLUSTAMINE

________________

XI-A LISA

SAMAVÄÄRSUSE TUNNUSTAMISE VALDKONNA ÕIGUSNORMIDE ÜHTLUSTAMISE EDUSAMMUDE HINDAMISE PÕHIMÕTTED

I osa – Järkjärguline ühtlustamine

1.       Üldeeskirjad

Gruusia sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlevad õigusaktid ühtlustatakse järk-järgult ELi sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlevate õigusaktidega, võttes aluseks ühtlustatavate õigusaktide loetelu. Nimetatud loetelu jagatakse meetmetega seotud prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt käesoleva lepingu IV lisas sätestatule. Sel põhjusel määrab Gruusia kindlaks prioriteetsed kaubandusvaldkonnad.

Oma siseriiklike eeskirjade ELi õigustikuga ühtlustamiseks Gruusia

a)       rakendab asjaomasesse liidu õigustikku kuuluvad eeskirjad ja tagab nende täitmise täiendavate siseriiklike eeskirjade ja menetluste vastuvõtmise teel, või

b)      võtab liidu õigustikku kuuluvad eeskirjad üle asjaomaste siseriiklike eeskirjade ja menetluste muutmise teel.

Mõlemal juhul Gruusia:

a)       tunnistab kehtetuks mis tahes õigusaktid, määrused ja muud meetmed, mis ei ole kooskõlas ühtlustatud siseriiklike eeskirjadega;

b)      tagab ühtlustatud siseriiklike eeskirjade tõhusa rakendamise.

Gruusia dokumenteerib sellise ühtlustamise vormikohastes vastavustabelites, märkides ära siseriiklike eeskirjade jõustumise kuupäeva ja viite ametlikule teatajale, milles eeskirjad avaldati. Ettevalmistuste tegemisel ja hindamise läbiviimisel kasutatava vastavustabeli vorm on esitatud käesoleva lisa II osas. Kui ühtlustamine ei ole lõpule viidud, kirjeldavad inspekteerijad[5] puudusi märkuste jaoks ettenähtud veerus.

Olenemata kindlaks määratud prioriteetsetest valdkondadest koostab Gruusia konkreetsed vastavustabelid, millest nähtub, kuidas on ühtlustatud muud üldised ja konkreetsed õigusaktid, sealhulgas üldeeskirjad, mis on seotud:

a)       kontrollisüsteemidega

–        siseturuga

–        impordiga

b)      loomatervise ja loomade heaoluga

–       loomade identifitseerimise ja registreerimisega ning nende liikumise registreerimisega

–       loomahaiguste kontrollimeetmetega

–       siseriikliku kauplemisega elusloomadega, sperma, munarakkude ja embrüotega

–       loomade heaoluga põllumajandusettevõttes, loomade veo ja tapmise ajal

c)       toiduohutusega

–       toidu ja sööda turuleviimisega

–       toiduainete märgistuse, esitlemise ja reklaamimisega, kaasa arvatud toitumis- ja tervisealaste väidetega

–       jääkide kontrollimisega

–       sööda erieeskirjadega

d)      loomsete kõrvalsaadustega

e)       taimetervisega

–       kahjulike organismidega

–       taimekaitsevahenditega

f)       geneetiliselt muundatud organismidega,

–       mis on keskkonda viidud

–       geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga.

II osa – Hindamine

1.       Menetlus ja metoodika

Gruusia ühtlustab järkjärguliselt oma sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlevad õigusaktid, mis kuuluvad käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 4 peatüki „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed” alla, Euroopa Liidu õigusaktidega ja täidab neid tõhusalt[6].

Vastavustabelid koostatakse vastavalt punktis 2 toodud vormile iga ühtlustatud õigusakti kohta ning nende ingliskeelne versioon esitatakse inspekteerijatele ülevaatamiseks.

Kui üksikmeetme, meetmete rühma, sektori, allsektori, põhikauba või põhikaupade rühmaga seotud süsteemide hindamise tulemus on positiivne, kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 57 lõikes 4 sätestatud tingimusi.

2.       Vastavustabelid

2.1.    Vastavustabelite koostamisel tuleb silmas pidada järgmist:

Vastavustabeli koostamise aluseks on ELi õigusaktid, kusjuures lähtutakse ühtlustamise ajal kehtivast õigusakti redaktsioonist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata õigusaktide täpsele tõlkimisele riigikeelde, kuna keelelised ebatäpsused võivad põhjustada vaidlusi, eriti kui need on seotud õiguse reguleerimisalaga[7].

2.2.    Vastavustabeli vorm

ELi õigusakti (koos muudatustega) (pealkiri)

JA

riikliku õigusakti

(pealkiri)

VAHELINE VASTAVUSTABEL

(Avaldatud (koht))

Avaldamise kuupäev:

Rakendamise kuupäev:

ELi õigusakt || Riiklik õigusakt || Märkused (Gruusia) || Inspekteerijate märkused

|| || ||

Selgitus:

ELi õigusakt: vastavustabeli vasakus veerus esitatakse ELi õigusakti artiklite, lõigete, punktide jne täielik pealkiri ja viide[8].

Riiklik õigusakt: vasakus veerus esitatud liidu õigusakti sätetele vastavate riiklike õigusaktide sätete kohta esitatakse Gruusia õigusakti täielik pealkiri ja viide. Õigusakti sisu kirjeldatakse täpsemalt teises veerus.

Gruusia märkused: selles veerus esitab Gruusia vastava artikli, lõike, punkti jne viited ja muud sätted, eriti kui sätte tekst ei ole ühtlustatud. Ühtlustamata sätte kohta esitatakse ühtlustamata jätmise põhjendus.

Inspekteerijate märkused: juhul kui inspekteerijad leiavad, et ühtlustamist ei ole saavutatud, esitavad nad selles veerus oma hinnangu põhjenduse ja puuduse kirjelduse.

________________

XI-B LISA

LOETELU ELi ÕIGUSAKTIDEST, MILLE SUHTES GRUUSIA ÜHTLUSTAB OMA ÕIGUSAKTE

Gruusia esitab käesoleva lepingu artikli 55 lõikes 4 nimetatud loetelu õigusaktidest, mille suhtes Gruusia oma õigusakte ühtlustab, kuue kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

_________________

XII LISA

SAMAVÄÄRSUSE STAATUS

________________

XIII LISA

TOLLIALASTE ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE

Tolliseadustik

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik

Ajakava: Gruusia ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud määrusega (välja arvatud artiklid 1–3, artikli 8 lõike 1 esimene lõik, artiklid 18 ja 19, artikli 94 lõige 1, artiklid 97 ja 113, artikli 117 punkt c, artiklid 129, 163–165, 174, 179, 209, 210, 211, artikli 215 lõige 4 ja artiklid 247–253) nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Lepinguosalised vaatavad artiklites 84 ja 130–136 käsitletud tollikontrolli all töötlemise alase ühtlustamise uuesti läbi enne ülalnimetatud ühtlustamistähtaja lõppu. Õigusnormide ühtlustamine artikli 173, artikli 221 lõike 3 ja artikli 236 lõike 2 suhtes toimub nii kiiresti kui võimalik.

Ühistransiit ja ühtne haldusdokument

20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsioon

20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon

Ajakava: Gruusia ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud konventsioonidega, kaasa arvatud võimaliku ühinemise kaudu nimetatud konventsioonidega, nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Vabastused tollimaksudest

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1186/2009 16. november 2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem

Ajakava: Gruusia ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud määruse I ja II jaotisega nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Intellektuaalomandi õiguste kaitse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 608/2013, 12. juuni 2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003.

Ajakava: Gruusia ühtlustab eespool nimetatud määruse sätted (välja arvatud artikkel 26) kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Kohustus ühtlustada õigusaktid määrusega nr 608/2013 ei kohusta Gruusiat võtma meetmeid, kui Gruusia intellektuaalomandi materiaalõigus ja eeskirjad ei taga teatava intellektuaalomandi õiguste kaitset.

________________

[1]        Vaata komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 927/2012 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) 2. lisa.

[2]        132 miljonit tükki x 50 g = 6 600 t

[3]        Pakendamine, edasitoimetamine, mahutid, pinnas ja kasvusubstraat või muud organismid, esemed või materjalid, mis võivad olla soodsaks pinnaseks kahjuritele või neid levitada.

[4]        Üksnes loomsed kõrvalsaadused mis pärinevad loomadelt või loomade kehaosadest, mis on tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks, võivad siseneda põllumajandusloomade toiduahelasse.

[5]        Inspekteerijad on eksperdid, kelle nimetab ametisse Euroopa Komisjon.

[6]        Seda tegevust võivad toetada liikmesriikide eksperdid kas eraldi või terviklike institutsioonide väljaarendamise programmide (mestiprojektid, TAIEX jne) raames.

[7]        Ühtlustamismenetluse hõlbustamiseks on teatavate liidu õigusaktide konsolideeritud versioonid kättesaadavad EUR-LEXi veebisaidil aadressil:

          http://eur-lex.europa.eu/RECH_menu.do?ihmlang=en

[8]        Näiteks nagu osutatud EUR-lexi veebisaidil: http://eur-lex.europa.eu/RECH_menu.do?ihmlang=en

XIV LISA

ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND; PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND; JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND

Liit

1.       Ettevõtluse seotud reservatsioonide loend: XIV-A Lisa

2.       Piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend: XIV-B Lisa

3.       Juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajatega seotud reservatsioonide loend: XIV-C Lisa

4.       Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud reservatsioonide loend: XIV-D Lisa

Gruusia

5.       Ettevõtluse seotud reservatsioonide loend: XIV-E Lisa

6.       Piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend: XIV-F Lisa

7.       Juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajatega seotud reservatsioonide loend: XIV-G Lisa

8.       Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud reservatsioonide loend: XIV-H Lisa

XVI-A, XVI-B, XVI-C ja XIV-D lisa kohaldamisel kasutatakse järgmiseid lühendeid:

AT || Austria

BE || Belgia

BG || Bulgaaria

CY || Küpros

CZ || Tšehhi Vabariik

DE || Saksamaa

DK || Taani

EU || Euroopa Liit, sealhulgas selle liikmesriigid

ES || Hispaania

EE || Eesti

FI || Soome

FR || Prantsusmaa

EL || Kreeka

HR || Horvaatia

HU || Ungari

IE || Iirimaa

IT || Itaalia

LV || Läti

LT || Leedu

LU || Luksemburg

MT || Malta

NL || Madalmaad

PL || Poola

PT || Portugal

RO || Rumeenia

SK || Slovaki Vabariik

SI || Sloveenia

SE || Rootsi

UK || Ühendkuningriik

XVI-E, XVI-F, XVI-G ja XIV-H lisa kohaldamisel kasutatakse järgmiseid lühendeid:

GE || Gruusia

________________

XIV-A Lisa

ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)

1.       Alljärgnevas reservatsioonide loendis on esitatud majandustegevusalad, mille puhul kehtivad Gruusia ettevõtetele ja investoritele liidu reservatsioonid võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt käesoleva lepingu artikli 79 lõikele 2.

Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)       horisontaalsete reservatsioonide loend, mis kehtib kõigi sektorite või allsektorite suhtes.

b)      sektori- või allsektoripõhiste reservatsioonide loend, kus lisaks kohaldatava(te)le reservatsiooni(de)le on märgitud ka asjaomane sektor või allsektor.

Reservatsioon, mis vastab majandustegevusalale, mis ei ole liberaliseeritud (piiranguteta), on väljendatud järgmiselt: „Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad”.

Kui punktis a või b on nimetatud üksnes liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles punktis nimetamata liikmesriigid käesoleva lepingu artikli 79 lõike 2 kohaseid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke liiduüleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).

2.       Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

3.       Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

4.       Käesoleva lepingu artikli 79 kohaselt ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, mis käsitlevad õiguslikku vormi või kohustust saada tegevuslitsentse või lube, mida kohaldatakse kõigi territooriumil tegutsevate teenuseosutajate suhtes, olenemata nende kodakondsusest, tegevuskohast või võrdväärsetest kriteeriumidest, kuna see ei ole lepinguga piiratud.

5.       Kui liit säilitab reservatsiooni, mille kohaselt teenuseosutaja peab liidu territooriumil teenuse osutamiseks olema territooriumi kodanik, alaline elanik või elanik, on XIV-C lisas loetletud reservatsioonil sama mõju nagu reservatsioonil, mis kohaldatavuse piires käsitleb asutamist vastavalt käesolevale lisale.

Horisontaalreservatsioonid

Kommunaalteenused

EU: Riiklikul või kohalikul tasandil kommunaalteenusteks peetavate majandustegevusalade suhtes võib kohaldada riiklikke monopole või eraettevõtjatele antavaid ainuõigusi[1].

Ettevõtluse liigid

EU: Kohtlemine, mis saab osaks liikmesriigi õiguse kohaselt moodustatud tütarettevõtjatele (Gruusia äriühingute tütarettevõtjad), mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on liidus, ei laiene liikmesriigis asutatud Gruusia äriühingu filiaalidele ega esindustele.[2]

AT: Juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid; Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias.

EE: Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema liidus.

FI: Välismaalane, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana ning vähemalt üks partneritest täisühingus või usaldusühingu täisosanik peab olema Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) alaline resident. Kõigi sektorite puhul peab vähemalt üks juhatuse tava- ja asendusliikmetest ja tegevdirektor olema EMP resident; teatavatele äriühingutele võib siiski teha erandeid. Kui Gruusia organisatsioon kavatseb tegeleda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on nõutav kauplemisluba.

HU: Riigile kuuluva kinnisvara omandamise korral võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IT: Tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsemiseks võidakse nõuda elamisluba.

PL: Gruusia ettevõtjad võivad tegeleda majandustegevusega üksnes usaldusühingu, piiratud vastutusega kapitaliühingu, piiratud vastutusega äriühingu ning kapitaliühingu vormis (õigusteenuste puhul üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu vormis).

RO: Äriühingu ainuke juhataja või juhatuse esimees ning pooled juhatuse liikmed peavad olema Rumeenia kodanikud, kui asutamislepingus või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Enamus äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.

SE: Välismaa äriühing, kes ei ole asutanud Rootsis õigussubjekti või kes tegeleb ettevõtlusega kaubandusagendi vahendusel, teostab kommertstehingud Rootsis registreeritud filiaali kaudu, millel on sõltumatu juhatus ja eraldi raamatupidamine. Filiaali tegevdirektor ja vajaduse korral asetegevdirektor peavad elama EMPis. Väljaspool EMPi elav füüsiline isik, kes teostab Rootsis kommertstehinguid, peab ametisse määrama ja registreerima residendist esindaja, kes vastutab äritegevuse eest Rootsis. Rootsis toimuva äritegevuse raamatupidamist arvestatakse eraldi. Pädev asutus võib üksikjuhtumitel filiaali ja elukohta käsitlevates nõuetes erandeid teha. Alla aastapikkused ehitusprojektid, mida teostab väljaspool EMPi asuv äriühing või füüsiline isik, on filiaali asutamise või residendist esindaja määramise kohustuse täitmisest vabastatud Rootsi piiratud vastutusega äriühingu võib asutada EMPis elav füüsiline isik, Rootsi õiguse alusel asutatud juriidiline isik või juriidiline isik, mis on asutatud EMPi kuuluva riigi õigusaktide alusel ning mille registrijärgne asukoht, peakorter või peamine tegevuskoht asub EMPis. Asutajaks võib olla partnerlus juhul, kui kõik isikliku piiramatu vastutusega omanikud resideerivad EMPis. Väljaspool EMPi asuvad asutajad võivad taotleda luba pädevalt asutuselt. Piiratud vastutusega äriühingute ning kooperatiivsete tulundusühingute puhul peab EMPis elama vähemalt 50 % juhatusest, vähemalt 50 % juhatuse asendusliikmetest, tegevdirektor, asetegevdirektor ning vähemalt üks äriühingu nimel allkirjaõigust omav isik. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Kui ükski äriühingu esindajatest ei ela Rootsis, peab juhatus määrama ja registreerima Rootsis elava isiku, kellel on volitused võtta äriühingu nimel vastu tasu. Vastavad tingimused kehtivad kõikide muude juriidilise isiku liikide asutamise suhtes.

SK: Gruusia füüsiline isik, kes kantakse äriregistrisse ettevõtja nimel tegutsema volitatud isikuna, peab esitama Slovakkia elamisloa.

Investeerimine

ES: Et välisriikide valitsused ja avalik-õiguslikud üksused saaksid Hispaanias investeerida (mis kaldub lisaks ettevõtte majandushuvidele mõjutama ka riigi majandusväliseid huve) otse või äriühingute või teiste üksuste kaudu, mis on välisriikide valitsuste otsese või kaudse kontrolli all, on vaja valitsuse eelnevat luba.

BG: Välisinvestorid ei saa osaleda erastamises. Välisinvestorid ja Gruusia kontrollosalusega Bulgaaria juriidilised isikud vajavad luba:

a)       loodusvarade geoloogilisteks uuringuteks, arendamiseks või kaevandamiseks territoriaalvetes, mandrilaval või majandusvööndis ning

b)      punktis a) nimetatud valdkondades tegutsevates äriühingutes kontrollosaluse omandamiseks.

FR: Gruusia ostude suhtes, mis ületavad 33,33 % aktsiakapitalist või hääleõigusest olemasolevas Prantsusmaa ettevõttes, või 20 % avalikult noteeritud Prantsusmaa äriühingutes, kohaldatakse järgmist eeskirja:

-        kuni 7,6 miljoni euro suuruseid investeeringuid Prantsusmaa äriühingutesse käibega kuni 76 miljonit eurot võib teha, kui etteteatamisest ja kõnealuste summade järgimise kontrollimisest on möödunud 15 päeva;

-        muudeks investeeringuteks antakse luba automaatselt üks kuu pärast etteteatamist, kui majandusminister ei ole erandlike asjaolude korral kasutanud oma õigust investeering edasi lükata.

Välisosalus hiljuti erastatud äriühingutes võib piirata avalikkusele pakutavate aktsiate muutuva summaga, mille Prantsusmaa valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. Teatavates kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades on vaja asutamise eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba.

HU: Hiljuti erastatud äriühingutes Gruusia poolse osalemise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IT: Valitsus võib kaitse- ja riikliku julgeoleku valdkonnas tegutsevates ettevõtjates kasutada teatavaid erivolitusi (kõigi kaitse- ja riikliku julgeoleku valdkonnas strateegiliselt olulisteks peetavaid ülesandeid täitvate juriidiliste isikute suhtes). Sama kehtib teatavates energia-, transpordi- ja kommunikatsioonivaldkonna strateegiliselt olulisteks peetavate tegevuste suhtes.

PL: Välismaalastel (välisriigi füüsilistel või juriidilistel isikutel) peab olema luba kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks. Piiranguteta seoses riigivara omandamisega, s.o erastamisprotsessi reguleerivad määrused.

Kinnisvara

Maa ja kinnisvara ostmise suhtes kehtivad järgmised piirangud[3]:

AT: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- või kultuurihuve või mitte.

BG: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei või omandada maad (sh filiaali kaudu). Välisosalusega Bulgaaria juriidilised isikud ei või omandada põllumajandusmaad. Välisriigi juriidilised isikud ja alaliselt välismaal elavad välisriigi kodanikud võivad omandada hooneid ja piiratud õigusi kinnisvara omandamiseks (õigus kasutada, õigus ehitada, õigus püstitada pealisehitisi ja õigus kehtestada servituute).

CZ: Põllumajandus- ja metsamaad saavad omandada ainult välisriigi füüsilised isikud, kes elavad alaliselt Tšehhi Vabariigis, ja Tšehhi Vabariigi juriidiliste isikutena loodud ettevõtjad. Riigi omandis oleva põllumajandus- ja metsamaa suhtes kehtivad erieeskirjad. Riigile kuuluvat põllumajandusmaad saavad omandada ainult Tšehhi kodanikud, omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid (koolitus- ja teadustegevuseks). Juriidilised isikud (sõltumata nende vormist või asukohast) saavad riigile kuuluvat põllumajandusmaad omandada ainult juhul, kui neile juba kuuluv hoone on sellisele maale ehitatud või kui kõnealune maa on sellise hoone kasutamiseks hädavajalik. Riigimetsamaid saavad osta ainult omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid.

CY: Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DK: Mitteresidentidest füüsilistel ja juriidilistel isikutel on kinnisvara ostmisel piirangud. Välisriigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel on põllumajandusmaa ostmisel piirangud.

HU: Kui põllumaad käsitlevates õigusaktides ettenähtud erandite alusel ei ole sätestatud teisiti, ei või välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud põllumaad osta. Välismaalased peavad kinnisvara ostuks saama kinnisvara asukoha põhjal loa riigi pädevalt ametiasutuselt.

EL: Vastavalt seadusele nr 1892/90 on maa omandamiseks piiriäärsetes piirkondades vaja kaitseministri luba. Haldustava kohaselt on luba lihtne saada otseinvesteeringute jaoks.

HR: Piiranguteta kinnisvara omandamise korral teenusepakkujate poolt, kes ei ole Horvaatias asutatud ja registreeritud. Kinnisvara omandamine teenuste osutamiseks Horvaatias asutatud ja juriidilise isikuna registreeritud äriühingute poolt on lubatud. Kinnisvara omandamiseks teenuste osutamiseks filiaalide poolt on vaja justiitsministeeriumi heakskiitu. Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei saa omandada põllumajandusmaad.

IE: Kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab maa ostmiseks Iirimaal olema maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (v.a põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus-, kaubandus- ja tööministri tõendi alusel. Kõnealust seadust ei kohaldata linnade ja asulate piiridesse jääva maa suhtes.

IT: Välisriigi füüsiliste ja juriidiliste isikute kinnisvaraostude suhtes kohaldatakse vastastikkuse nõuet.

LT: Maa, siseveekogude ja metsa omandamine on lubatud välisriigi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes vastavad Euroopa ja Atlandi-ülese integratsiooni kriteeriumidele. Maatükkide omandamise menetlus, tingimused ja piirangud kehtestatakse põhiseadusega.

LV: Piirangud maa ostmiseks maapiirkondades ja linnades või linnapiirkondades; lubatud on maa rentimine kuni 99 aastaks.

PL: Kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks on vaja luba. Luba antakse siseministri haldusaktiga kaitseministri nõusolekul, ning põllumajandusliku kinnisvara puhul ka põllumajanduse ja maaelu arengu ministri nõusolekul.

RO: Füüsilised isikud, kes ei ole Rumeenia kodanikud ega residendid, samuti juriidilised isikud, kes ei ole Rumeenias registreeritud ega oma Rumeenias peakontorit, ei või omandada mis tahes liiki maad elavate isikute vaheliste tehingute kaudu.

SI: Välisriigi isikute poolt Sloveenia Vabariigis asutatud filiaalid võivad omandada kinnisvara (välja arvatud maad) ainult sellise majandustegevuse jaoks, milleks nad asutati.

SK: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei saa omandada põllumajandus- ja metsamaad. Teatavate kinnisvarakategooriate suhtes kehtivad erieeskirjad. Välisriigi isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Slovakkias juriidilise isiku või osaledes ühisettevõttes. Välisriigi isikutel peab olema luba maa omandamiseks (3. ja 4. viis).

Valdkondlikud reservatsioonid

A.      Põllumajandus, jahindus, metsandus ja metsaraie

FR: Põllumajandusettevõtete asutamise suhtes ELi mittekuuluvate riikide ettevõtjate poolt ja viinamarjaistanduste omandamise suhtes nõutakse luba.

AT, HU, MT, RO: Põllumajandusliku tegevuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY: Investorite osaluse suurus võib olla vaid kuni 49 %.

IE: Gruusia residentidelt nõutakse jahutootmise alustamiseks luba.

BG: Metsaraie puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

B:      Kalandus ja vesiviljelus

EU: Liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevate vete elusvarusid ja kalastuspiirkondi saavad kasutada ja neile pääsevad juurde üksnes ELi liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduse territooriumil registreeritud kalalaevad, kui ei ole sätestatud teisiti.

SE: Laev loetakse Rootsi laevaks ja ta võib sõita Rootsi lipu all juhul, kui rohkem kui pool sellest kuulub Rootsi kodanikele või juriidilistele isikutele. Valitsus võib lubada välislaevadel sõita Rootsi lipu all juhul, kui nende tegevus on Rootsi kontrolli all või omanik elab alaliselt Rootsis. Laevad, mis kuuluvad 50 % ulatuses EMPi kodanikele või äriühingutele, nende registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub EMPis ning tegevust kontrollitakse Rootsist, võib samuti Rootsi registrisse kanda. Kalapüügi kutsetegevuse litsents, mida on vaja professionaalseks kalapüügiks, antakse ainult juhul, kui kalapüük on seotud Rootsi kalatööstusega. Kõnealuseks seotuseks on olla näiteks asjaolu, et pool kalendriaasta saagist (väärtuse poolest) lossitakse Rootsis, pooled püügireisidest algavad Rootsi sadamatest või pooled laevastiku kaluritest elavad Rootsis. Üle viiemeetriste laevade puhul on vaja laevaluba ja kalapüügi kutsetegevuse litsentsi. Luba antakse juhul kui laev on muu hulgas registreeritud riiklikus registris ja laeval on tegelik majanduslik seos Rootsiga.

UK: Ühendkuningriigi lipu all sõitvate laevade omandamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, välja arvatud juhul, kui vähemalt 75 % investeeringust kuulub Briti kodanikele ja/või äriühingutele, mis kuuluvad vähemalt 75 % ulatuses Briti kodanikele, kes elavad ja asuvad igal juhul Ühendkuningriigis Laevade haldamine, juhtimine ja kontrollimine peab toimuma Ühendkuningriigist.

C:      Mäetööstus

EU: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all[4], kust on pärit üle 5% Euroopa Liidu nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

D:      Tootmine

EU: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all[5], kust on pärit üle 5% Euroopa Liidu nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

HR: Kirjastamise, trükkimise ja salvestiste paljundamise puhul elukohanõue.

IT: Kirjastus- ja trükiettevõtte omanikud peavad olema liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakorterid peavad asuma mõnes liikmesriigis.

SE: Rootsis trükitud ja avaldatud perioodikaväljaannete omanikud, kes on füüsilised isikud, peavad resideerima Rootsis või olema EMP kodanikud. Juriidilistest isikutest perioodikaväljaannete omanikud peavad olema asutatud EMPis. Rootsis trükitud ja avaldatud perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema vastutav toimetaja, kes elab Rootsis.

Elektri, gaasi, auru ja kuumavee tootmine, ülekanne ja jaotamine enda tarbeks[6] (v.a tuumaenergiapõhine elektritootmine)

EU: Elektri tootmise, ülekande ja jaotuse puhul enda tarbeks ning gaasi tootmise ja gaaskütuste jaotuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Auru ja kuuma vee tootmine, ülekanne ja jaotamine

EU: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all[7], kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta-, elektri- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

FI: Auru ja kuuma vee tootmise, ülekandmise ja jaotamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

1.       Äriteenused

Kutseteenused

EU: Õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuste, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, „huissiers de justice” või muud „officiers publics et ministériels” ning valitsuse ametliku aktiga määratud kohtutäiturite poolt osutatud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (EL ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsus- ja/või elukohanõuet.

AT: Õigusteenuste puhul ei tohi välismaalastest advokaatide (kes peavad olema saanud oma asukohariigis täieliku erialase väljaõppe) osalus mistahes õigusbüroo aktsiakapitalis ja tegevustulemustes ületada 25 %. Neil ei tohi olla otsustavat mõju otsuste tegemisel. Välismaiste vähemusinvestorite või nende kvalifitseeritud töötajate puhul on õigusteenuste osutamine lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse ja sellise jurisdiktsiooni õigusega, kus investor või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima; õigusteenuste osutamine seoses ELi ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas kohtutes esindamine, nõuab täielikku vastuvõtmist advokatuuri ja selle suhtes kehtib kodakondsusnõue.

Kuluarvestuse, auditeerimise, raamatupidamise ja maksualase nõustamise teenuste puhul ei tohi välisriigi seaduste kohaselt tegutsema volitatud isikute osalemine aktsiakapitalis ja hääleõigus ületada 25 %.

Meditsiiniteenuste (välja arvatud hambaraviteenuste ning psühholoogide ja psühhoterapeutide) ja veterinaariateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: Õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid („advokatsko sadrujue” ja „advokatsko drujestvo”) reserveeritud advokaatidele, kes on Bulgaarias täielikult advokatuuri vastu võetud. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. Maksualase nõustamise teenuste puhul kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet. Arhitektuuriteenuste, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste, inseneriteenuste ja integreeritud inseneriteenuste puhul võivad välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on oma riigi õigusaktide kohaselt tunnustatud projekteerija litsents, Bulgaarias töid jälgida ja projekteerida iseseisvalt üksnes pärast konkursi võitmist ja kui neid on valitud töövõtjaks vastavalt riigihangete seaduses sätestatud menetlusele, riikliku või piirkondliku tähtsusega projektide puhul peavad Gruusia ettevõtjad investorid tegutsema partnerluses kohalike investoritega või nende alltöövõtjatena. Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet. Ämmaemanda ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DK: välismaalastest audiitorid võivad sõlmida partnerkokkuleppe Taani riigi poolt volitatud audiitoritega pärast loa hankimist Taani Kaubandus- ja Ettevõtluskojalt.

FI: Riiklikult või eraõiguslikult rahastatud tervishoiu- ja sotsiaalteenustega seotud teenuste (st meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja hambaarstiteenuste, ämmaemanda teenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Auditeerimisteenuste puhul peab vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest olema alaline elanik.

FR: Õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid („association d’avocats” ja „société en participation d’avocat”) reserveeritakse advokaatidele, kes on Prantsusmaal täielikult advokatuuri vastu võetud. Arhitektuuriteenuste, meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja hambaarstiteenuste, ämmaemanda ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul on välisinvestoritel juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu „société d'exercice liberal” (sociétés anonymes, sociétés à responsabilité limitée ou sociétés en commandite par actions) ja „société civile professionnelle”. Veterinaariateenuste suhtes kohaldatakse kodakondsuse ja vastastikkuse nõuet.

EL: Hambatehnikute puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vannutatud audiitori litsentsi saamiseks ning veterinaariateenuste osutamisel nõutakse ELi kodakondsust.

ES: Vannutatud audiitorite ja tööstusomandiga tegelevate advokaatide puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue.

HR: Piirangud puuduvad, v.a õigusnõustamisel päritoluriigi, välis- ja rahvusvahelises õiguses. Pooli võivad esindada kohtutes üksnes Horvaatia advokatuuri („odvjetnici”) liikmed. Advokatuuri liikmeks saamiseks kehtib kodakondsusnõue. Rahvusvahelisi elemente sisaldavate menetluste puhul võivad pooli esindada vahekohtus – ad hoc kohtus muude riikide advokatuuridesse kuuluvad advokaadid.

Auditeerimisteenuste osutamiseks on vaja litsentsi. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad osutada arhitekti- ja inseneriteenuseid, kui neil on vastavalt Horvaatia Arhitektide Koja või Horvaatia Inseneride Koja heakskiit.

HU: Ettevõtete asutamine partnerluse kujul koos Ungari advokaadi (ügyvéd) või õigusbürooga (ügyvédi iroda) või esindusena. Veterinaariateenuste osutamisel kehtib EMPi mittekuuluvate riikide kodanike suhtes alalise elukoha nõue.

LV: Vannutatud audiitorite äriühingus peab üle 50 % hääleõiguslikest aktsiatest kuuluma Euroopa Liidu või EMP vannutatud audiitoritele või vannutatud audiitorite äriühingutele.

LT: Auditeerimisteenuste puhul peab vähemalt ¾ audiitorifirma aktsiatest kuuluma ELi või EMP audiitoritele või audiitorifirmadele.

PL: Kui ELi advokaatide jaoks on kättesaadavad muud õigusliku vormi liigid, on välisriigi advokaatidel juurdepääs üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu õiguslikule vormile. Veterinaariateenuste osutamisel kehtib ELi kodakondsuse nõue.

SK: Arhitekti-, inseneri- ja veterinaariateenuste osutamiseks on vaja täita alalise elukoha nõue.

SE: Õigusteenuste puhul advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse “advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue. Likvideerijate suhte kehtib elukohanõue. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Majanduskavale sertifitseerija määramisega on seotud EMP nõuded. Auditeerimisteenuste osutamise suhtes kehtib EMP elukohanõue.

Teadus- ja arendusteenused

EU: Riiklikult rahastatavate teadus- ja arendusteenuste korral antakse ainuõigused ja/või -volitused üksnes ELi kodanikele ja ELi juriidilistele isikutele, kelle peakorter on ELis.

Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

A.      Laevadega seotud

LT: Laevad peavad kuuluma Leedu füüsilistele isikutele või Leedus asutatud äriühingutele.

SE: Gruusia osaluse korral laevas tuleb Rootsi lipu all sõitmiseks tõendada Rootsi domineerivat tegevusmõju.

B.      Õhusõidukitega seotud

EU: Õhusõidukitega seotud rendi- ja liisinguteenuste puhul, kuigi lühiajaliste liisingulepingute puhul võib lubada erandeid, peab õhusõiduki omanik olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitali omandi ja kontrolli nõuetele (sealhulgas juhatuse liikmete kodakondsus) vastav juriidiline isik.

Muud äriteenused

EU, välja arvatud HU ja SE: Koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, õendustöötajate jm töötajate värbamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukohanõude täitmine või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.

EU välja arvatud BE, DK, EL, ES, FR, HU, IE, IT, LU, NL, SE ja UK: Personali töölerakendamise ja värbamise teenuste puhul kehtivad kodakondsuse- ja elukohanõuded.

EU, välja arvatud AT ja SE: Juurdlusteenust puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukohanõude täitmine või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.

AT: Töölerakendamisteenuste ja tööjõu rendi agentuuride valdkonnas võib loa anda üksnes juriidilistele isikutele, kelle peakorter on EMPs ja kelle juhatuse liikmed või juhtimisõiguslikud osanikud/aktsionärid, kes on volitatud juriidilist isikut esindama, on EMP kodanikud alalise elukohaga EMPs.

BE: Väljaspool EMPi peakorterit omav äriühing peab tõendama, et osutab päritoluriigis töölerakendamise teenuseid. Turvateenuste puhul kehtib juhatajate suhtes ELi kodakondsuse ja elukohanõue.

BG: Aerofotograafia, geodeesia, katastrimõõdistamise ja kartograafiaga seotud tegevuste puhul kehtib kodakondsusenõue. Personali töölerakendamis- ja värbamisteenuste, kontori abipersonali värbamise teenuste, juurdlusteenuste, turvateenuste, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenuste ning nafta- ja gaasimaardlate seadmete remondi ja demonteerimisega seotud lepinguliste teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Ametliku kirjaliku ja suulise tõlke puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DE: Vandetõlkide kodakondsusnõue.

DK: Turvateenuste puhul kehtib elukohanõue ning enamiku juhatuse liikmete ja juhtide puhul kehtib kodakondsusnõue. Lennujaama valveteenistuse töötajate puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EE: Turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vandetõlkijate puhul nõutakse ELi kodakondsust.

FI: Diplomeeritud tõlkijatel EMPi elukohanõue.

FR: Töölerakendamisteenuste valdkonnas õiguste andmise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FR: Välisinvestoritel peab teadusliku ja tehnilise nõuande teenuste jaoks uurimis- ja geoloogilise luure teenuste osutamiseks olema eriluba.

HR: Töölerakendamis-, uurimis- ja turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IT: Turvateenuste osutamiseks vajaliku loa saamiseks peab olema Itaalia või ELi kodakondsus ning täidetud elukohanõue. Kirjastus- ja trükiettevõtte omanikud peavad olema liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakorterid peavad asuma mõnes liikmesriigis. Inkasso- ja krediidiinfoteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

LV: Juurdlusteenuste puhul võivad litsentsi saada üksnes sellised detektiivibürood, mille juht ja kõik büroo juhatuses kontorit omavad isikud on ELi või EMP kodanikud. Turvateenuste puhul peab litsentsi saamiseks vähemalt pool omakapitalist kuuluma ELi või EMP füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

LT: Turvateenuste osutamisega võivad tegeleda üksnes EMP või NATO riigi kodakondsusega isikud.

PL: Juurdlusteenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Turvateenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda ainult Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Vandetõlkijatele kehtib ELi kodakondsusnõue. Aerofotograafiateenuste osutajatel ning ajalehtede ja ajakirjade peatoimetajal peab olema Poola kodakondsus.

PT: Juurdlusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Inkassoteenuste ja krediidiinfoteenuste osutamisse investeerijatel peab olema ELi kodakondsus. Turvateenuste osutamisele spetsialiseerunud töötajatel peab olema täidetud kodakondsusnõue.

SE: Kirjastajal ning kirjastus- ja trükiettevõtte omaniku suhtes kehtib elukohanõue. Põhjapõdrakasvatusega võivad tegeleda ainult saamid.

SK: Juurdlusteenuste ja turvateenuste puhul võib litsentsi anda üksnes juhul, kui puudub turvarisk ja kui kõik juhid on ELi, EMP või Šveitsi kodanikud.

4.       Turustusteenused

EU: Relvade, laskemoona ja lõhkeainete turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU: Mõnedes riikides kehtib kodakondsus- ja elukohanõue apteegipidamise ja tubakamüüjate suhtes.

FR: Tubaka jaemüügi valdkonnas ainuõiguste andmise suhtes võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Alkoholi ja ravimite turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT: Ravimite turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: Alkohoolsete jookide, keemiatoodete, tubaka ja tubakatoodete, ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade, relvade, laskemoona ja sõjavarustuse, nafta- ja naftatoodete, gaasi, väärismetallide ja vääriskivide turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DE: Ravimite ja spetsiifiliste meditsiinitoodete jaemüük on lubatud ainult füüsilistele isikutele. Elukohanõue on vajalik apteekrilitsentsi ja/või apteegi avamiseks ravimite ja teatavate meditsiinitoodete müügiks. Teiste riikide kodanikud või isikud, kes ei ole sooritanud Saksa apteegieksamit, võivad saada ainult loa võtta üle juba eelneval kolmel aastal tegutsenud apteegi.

HR: Tubakatoodete turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

6.       Keskkonnateenused

EU: Majapidamistele, tööstuslikele, kaubanduslikele või muudele kasutajatele vee kogumise, puhastamise ja jaotamisega seotud teenuste, sealhulgas joogiveega varustamise ning veemajanduse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

7.       Finantsteenused[8]

EU: Investeerimisfondide vara depositooriumina võivad tegutseda ainult firmad, mille registrijärgne asukoht on ELis. Avatud investeerimisfondide ja investeerimisettevõtete juhtimiseks tuleb asutada spetsialiseeritud fondivalitseja, mille peakontor ja registrijärgne asukoht on samas liikmesriigis.

AT: Välismaise kindlustusandja filiaalile ei anta tegevusluba, kui selle kindlustusandja õiguslik vorm ei vasta või ei ole võrreldav aktsiaseltsi või vastastikuse kindlustusseltsiga. Filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias.

BG: Pensionikindlustusteenust võib pakkuda osaluse kaudu juriidilise isikuna asutatud pensionikindlustusettevõtetes. Juhatuse esimehe ja direktorite nõukogu esimehe puhul on nõutav alaline elukoht Bulgaarias. Enne teatavaid kindlustusliike pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusseltsil olema luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis.

CY: üksnes Küprose Börsi liikmed (börsimaaklerid) võivad tegelda äriga, mis on seotud väärtpaberimaaklerlusega Küprosel. Maaklerfirma võib Küprose börsi liikmena registreerida üksnes siis, kui see on asutatud ja registreeritud vastavalt Küprose äriühinguõigusele (filiaalid ei ole lubatud).

EL: Asutamisõigus ei hõlma esinduskontorite loomist ega muud kindlustusandja alalist kohalolekut, v.a juhul, kui sellised kontorid asutatakse agentuuride, filiaalide või peakontoritena.

ES: Enne teatavaid kindlustusliike pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusseltsil olema luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis.

HU: Välisriigi institutsioonide filiaalid ei tohi osutada varahaldusteenuseid erapensionifondidele ega riskikapitali haldust. Finantsasutuse juhatuses peaks olema vähemalt kaks liiget, kes on Ungari kodanikud ja riigi elanikud asjaomaste välisvaluutat käsitlevate määruste tähenduses ja kes on vähemalt ühe aasta elanud alaliselt Ungaris.

IE: kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis toimivad avatud investeerimisfondidena ja muutuva suurusega kapitaliga äriühingutena (v.a ettevõtted, kes tegelevad kollektiivse investeerimisega vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, UCITS), peab usaldusisik/hoiulevõtja ja investeerimisfirma olema asutatud Iirimaal või mõnes teises liikmesriigis (filiaalid ei ole lubatud). Investeerimisusaldusühingute puhul peab vähemalt üks täisosanik olema asutatud Iirimaal. Selleks et saada Iirimaal börsi liikmeks, peab üksusel olema kas:

a)       Iirimaa tegevusluba, mis eeldab, et asutatud ühingu või seltsi peakontor/registrijärgne asukoht oleks Iirimaal, või

b)      muu liikmesriigi tegevusluba kooskõlas investeerimist ja teenuseid käsitleva ELi direktiiviga.

PT: Pensionifonde võivad hallata ainult Portugalis asutatud spetsialiseeritud äriühingud ja Portugalis asutatud kindlustusseltsid, millel on luba elukindlustuse valdkonnas tegutsemiseks, või ettevõtted, kellel on luba hallata pensionifonde teistes liikmesriikides.

Filiaali loomiseks Portugalis peavad välisriikide kindlustusseltsid tõendama, et neil on vähemalt viie aasta pikkune tegutsemispraktika. Otseste filiaalide avamine ei ole lubatud kindlustusvahenduse eesmärgil, mis on reserveeritud vastavalt liikmesriigi õigusele loodud äriühingutele.

FI: Kohustusliku pensionikindlustuse teenust osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt poolte projektijuhtide, juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmete alaline elukoht peab olema ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit.

Kohustusliku pensionikindlustuse teenust mitte osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt ühel juhatuse ja ühel nõukogu liikmel ning tegevdirektoril elukohanõue.

Gruusia kindlustusandja peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu ELis.

Välisriigi kindlustajatele ei või anda tegevusluba tegutsemiseks Soomes filiaalina, kes annab kohustuslikku pensionikindlustust.

Pangandusteenuste puhul: vähemalt ühel asutajal, ühel juhatuse ja nõukogu liikmel, tegevdirektoril ja isikul, kellel on volitused krediidiasutuse nimel allkirjastada, elukohanõue.

IT: Selleks et saada luba Itaalias asutatud väärtpaberiarveldussüsteemi haldamiseks, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Selleks et saada luba väärtpaberite keskdepositooriumi haldamiseks Itaalias, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Kollektiivsete investeerimisskeemide korral, mis ei ole ELi õigusaktide kohaselt ühtlustatud võõrandatavatesse väärtpaberitesse kollektiivselt investeerimise ettevõtted (UCITS), peab usaldusisik/hoiulevõtja olema registreeritud juriidilise isikuna Itaalias või mõnes muus liikmesriigis ning asutatud filiaali kaudu Itaalias. ELi õigusaktidega ühtlustamata UCITSite fondivalitsejad peavad samuti olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Pensionifondide vara võivad hallata üksnes pangad, kindlustusseltsid, investeerimisäriühingud ning ELi õigusaktidega ühtlustatud UCITSite fondivalitsejad, mille peakontor on ELis, ning Itaalias juriidilise isikuna asutatud UCITSid. Koduuksemüügi teenuse osutamisel peavad vahendajad kasutama Itaalia registrisse kantud volitatud finantsteenuste osutajaid. Välisriigi vahendajate esinduskontorid ei või tegeleda tegevusega, mille eesmärk on osutada investeerimisteenuseid.

LT: Varahalduse eesmärgil nõutakse spetsialiseeritud fondivalitseja asutamist (mitte filiaalid).

Pensionifondide hoiustajateks võivad olla ainult ettevõtjad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal.

Pensionifondide varade hoiustajateks võivad olla ainult pangad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal ning neil on õigus osutada liikmesriikides või EMP riikides investeerimisteenuseid.

PL: Kindlustusvahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud (mitte filiaalid).

SK: Välisriigi kodanikud võivad asutada kindlustusseltsi aktsiaseltsina või tegeleda kindlustustegevusega tütarettevõtjate kaudu registrijärgse asukohaga Slovakkias (mitte filiaalina).

Investeerimisteenuseid võivad Slovakkias osutada pangad, investeerimisäriühingud, investeerimisfondid ja väärtpaberidiilerid, mis on asutatud nõutava omakapitaliga aktsiaseltsina (mitte filiaalina).

SE: Kindlustusmaakler, kes ei ole asutatud juriidilise isikuna Rootsis, võib osutada teenuseid üksnes filiaali kaudu. Hoiupanga asutaja peab olema ELis elav füüsiline isik.

8.       Tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenused

EU: Riiklikult rahastavate tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU: Eraõiguslikult rahastavate muude tervishoiuteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU: Eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste puhul võib juhatuse liikmete enamuse suhtes kohaldada kodakondsusnõuet.

EU (v.a. NL, SE ja SK): Alg-, kesk, kõrg- ja täiskasvanuharidust mitte hõlmavate eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BE, CY, CZ, DK, FR, DE, EL, HU, IT, ES, PT ja UK: Eraõiguslikult rahastavate sotsiaalteenuste (v.a. v.a sanatooriumid, puhkekodud ja vanadekodud) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Eraõiguslikult rahastavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: Välisriigi kõrgkoolid ei või avada Bulgaaria territooriumil oma esindusi. Välisriigi kõrgkoolid võivad avada Bulgaarias teaduskondi, osakondi, instituute ja kolledžeid üksnes Bulgaaria kõrgkoolide struktuuri raames ja koostöös nendega.

EL: Kõrgharidusteenuste puhul haridusasutuste asutamiseks, mis annavad välja tunnustatud riiklikke diplomeid, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Eraõiguslikult asutatud alg- ja keskkoolide omanike ja enamiku juhatuse liikmete suhtes kehtib ELi kodakondsuse nõue.

HR: Alghariduse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SE:    jätab õiguse võtta ja säilitada meetmeid, mis käsitlevad ametiasutuste poolt hariduse andmiseks loa saanud haridusteenuste osutajaid. Nimetatud reservatsiooni kohaldatakse riiklikult rahastatud ja eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste osutajate suhtes, kes saavad riigilt teatavat toetust, eelkõige riigi poolt tunnustatud haridusteenuste osutajad, riigi järelevalve all olevad haridusteenuste osutajad või õpingud, mis annavad õiguse õppetoetustele.

UK: Eraõiguslikult rahastatud kiirabiteenuste või eraõiguslikult rahastatud raviasutuste teenuste, v.a haiglateenuste võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

9.       Turismi ja reisimisega seotud teenused

BG, CY, EL, ES ja FR: Giidide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG: Hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste (v.a. toitlustamine õhutransporditeenuste käigus) osutamiseks on nõutav asutamine (mitte filiaalina).

IT: Väljapoolt ELi liikmesriike pärit giididel on vaja eriluba.

10.     Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused

Uudiste ja meediaagentuuri teenused

FR: Välisosalus prantsuskeelseid väljaandeid kirjastavates olemasolevates äriühingutes ei tohi olla suurem kui 20 % äriühingu kapitalist või hääleõigustest. Meediaagentuuride puhul kohaldatakse võrdse kohtlemise suhtes juriidiliste isikute asutamisel vastastikkuse põhimõtet.

Spordi- ja muud puhketeenused

EU: Hasartmängude ja kihlvedude korraldamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Õiguskindluse huvides täpsustatakse, et turulepääsu ei tagata.

AT: Suusakooli- ja mäeinstruktoriteenuste puhul peavad juriidiliste isikute direktorid olema EMP kodanikud.

Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused

BE, FR, HR ja IT: Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

11.     Transport

Meretransport

EU: Registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Meretranspordi abiteenuseid võivad osutada ainult Soome lipu all sõitvad laevad.

HR: Välismaised juriidilised isikud peavad meretranspordi abiteenuste osutamiseks asutama Horvaatias äriühingu, kellele sadamavaldaja on andnud avaliku pakkumismenetluse tulemusena tegevusloa. Teenusepakkujate arvu võidakse piirata vastavalt sadamate võimsuspiiridele.

Siseveetransport[9]

EU: Riigisisese kabotaaži puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi.

AT ja HU: Registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT: Siseveetranspordi puhul antakse kontsessioon üksnes EMP juriidilistele isikutele ning üle 50 % aktsiakapitalist, hääleõigusest ja juhatuse enamus peab kuuluma EMP kodanikele.

HR: Siseveetranspordi puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Õhutransporditeenused

EU: Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning Gruusia vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

EU: ELi lennuettevõtja kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtjat litsentsivas liikmesriigis või mujal ELis. Õhusõiduki rentimiseks koos meeskonnaga peab õhusõiduki omanik olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik. Õhusõidukit käitava lennuettevõtja omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik.

EU: Kui välisriigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda Euroopa Liidu lennuettevõtjatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist[10] või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda Euroopa Liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad Euroopa Liidus võimaldavad välisriigi lennuettevõtjatele või Euroopa Liidu lennuettevõtjad võimaldavad välisriigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist.

Raudteetransport

HR: Reisijate- ja kaubavedude ning puksiirteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Maanteetransport

EU: Kabotaažiteenuste jaoks on nõutav asutamine (mitte filiaalina). Veokorraldajatel on elukohanõue.

AT: Reisijate- ja kaubavedude puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes ELi liikmesriikide kodanikele ning ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis.

BG: Reisijate- ja kaubavedude puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes ELi liikmesriikide kodanikele ning ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis. Nõutav on registreerimine juriidilise isikuna. Füüsiliste isikute puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue.

EL: Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Kreekas väljastatud litsentsi. Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel –tingimustel. Kreekas asutatud autoveo-ettevõtja võib kasutada ainult Kreekas registreeritud sõidukeid.

FI: Autovedude osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud autodele.

FR: Välisinvestoritel on keelatud osutada linnadevahelist bussiveo teenust.

LV: Reisijate- ja kaubaveoteenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud autodele. Asutatud üksused peavad kasutama riigis registreeritud sõidukeid.

RO: Litsentsi saamiseks võivad maanteeveo ja reisijaveoga tegelevad ettevõtjad kasutada ainult Rumeenias registreeritud sõidukeid, mida omatakse ja kasutatakse vastavalt valitsuse määrustele.

SE: Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Rootsis väljastatud litsentsi. Taksolitsentsi saamise kriteeriumid hõlmavad tingimust, mille kohaselt äriühing määrab ametisse isiku, kes töötab veokorraldajana (de facto elukohanõue – vt asutamist käsitlev Rootsi reservatsioon). Autoveo-ettevõtja litsentsi saamise kriteeriumide kohaselt peab äriühing olema asutatud ELis, omama üksust Rootsis ning olema määranud veokorraldajaks füüsilise isiku, kes peab elama ELis. Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel tingimustel, v.a. maanteeveo ja reisijaveoga tegelevad ettevõtjad võivad üldiselt kasutada ainult riiklikus autoregistris registreeritud sõidukeid. Juhul kui sõiduk on registreeritud välismaal, see kuulub füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhiline elukoht on välismaal ning kui kõnealune sõiduk tuuakse ajutiselt Rootsi, võib seda Rootsis ajutiselt kasutada. Ajutise kasutuse on Rootsi transpordiamet määratlenud tavaliselt mitte pikemaks ajavahemikuks kui üks aasta.

14.     Energiateenused

EU: Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad Gruusia juriidiliste isikute puhul, kes on selle riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all[11], kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta- ja maagaasiimpordist,[12] välja arvatud juhul, kui EL annab kõnealuse riigiga sõlmitud majandusliku integratsiooni lepingu raames täieliku juurdepääsu asjaomasele sektorile selle riigi füüsilistele või juriidilistele isikutele.

EU: Tuumaenergiapõhise elektritootmise ja tuumkütuse töötlemise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EU: Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 võib kolmanda riigi või kolmandate riikide füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all oleva põhivõrguettevõtja sertifitseerimisest keelduda, kui ettevõtja ei ole tõendanud, et sertifitseerimise võimaldamine ei sea ohtu liikmesriigi ja/või ELi energia varustuskindlust.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Kütuste torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BE ja LV: Maagaasi torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, HU, IT, LU, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE ja UK: Energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SI: Energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud gaasijaotusega kaasnevate teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY: Jätab endale õiguse nõuda vastastikkuse põhimõtte rakendamist seoses litsentside andmisega süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute jaoks.

15.     Muud mujal nimetamata teenused

PT: Seadmete müügi või patendi üleandmisega seotud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SE: Matuse, kremeerimis- ja surnutalitamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

________________

XIV-B Lisa

PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND (LIIT)

1.       Alljärgnevas kohustuste loendis on nimetatud käesoleva lepingu artikli 86 kohaselt liidu poolt liberaliseeritud majandustegevusalad ning nendel tegevusaladel Gruusia teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loendid koosnevad järgmistest elementidest:

a)       esimene veerg, milles on näidatud sektor või allsektor, kus lepinguosaline on võtnud kohustuse, ja liberaliseerimise ulatus, mil määral reservatsioone kohaldatakse.

b)      teine veerg, kus kirjeldatakse kohaldatavaid reservatsioone.

Kui punktis b nimetatud veerus on üksnes liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke liiduüleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).

Alljärgnevas loendis nimetamata sektorites või allsektorites kohustusi ei võeta.

2.       Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel kasutatakse:

a)       „CPC” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991;

b)      CPC ver. 1.0” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

3.       Allpool esitatud loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piirangut lepingu artiklite 84 ja 85 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi teostada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise ettevõtete ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud.

4.       Alljärgnev loend ei piira teatud teenuste sektorite ja allsektorite juures mooduse nr 1 teostatavust ning riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu, nagu on kirjeldatud asutamisega seotud kohustuste loendis.

5.       Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

6.       Käesolevast kohustuste loendist tulenevatel õigustel ja kohustustel ei ole isejõustuvat mõju ning seega ei anna see õigusi otse üksikutele füüsilistele või juriidilistele isikutele.

7.       Moodus nr 1 ja moodus nr 2 osutavad vastavalt käesoleva lepingu artikli 77 lõike 14 punktides a) ja b) kirjeldatud teenuste osutamise viisile.

Sektor või allsektor || Reservatsioonide kirjeldus

1. ÄRITEENUSED

A. Kutseteenused ||

a) Õigusteenused || Mooduste nr 1 ja 2 puhul AT, CY, ES, EL, LT ja MT: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

(CPC 861)[13] õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, huissiers de justice või muud officiers publics et ministériels

|| BE: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse seadusjärgse esindamise teenuste puhul, kehtib kodakondsusnõue koos elukohanõuetega. Kvoote kohaldatakse kassatsioonikohtus („Cour de cassation”) tsiviilmenetluses esindamise suhtes.

BG: Välisriikide advokaadid võivad esindada oma asukohariigi kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.

FR: Advokaatide „avocat auprès de la Cour de Cassation” ja „avocat auprès du Conseil d’Etat” kutsealale pääsu suhtes kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

HU: Välisriikidest pärit advokaatide õigustegevus peab piirduma õigusnõustamisega.

LV: Vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: Õigusnõustamise teenuste turustamise õigus on juristidel, kes omavad tegevusluba Taanis, ja Taanis registreeritud õigusbüroodel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta.

SE: Advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse “advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue. Mooduse nr 1 puhul HR: Piirangud õigusnõustamisel välis-ja rahvusvahelises õiguses puuduvad. Piiranguteta Horvaatia õiguse praktiseerimisel.

b) 1. Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused || Mooduse nr 1 puhul

(CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220) || FR, HU, IT, MT, RO ja SI: Piiranguteta

AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

|| Mooduse nr 2 puhul

|| Kõik liikmesriigid: puuduvad

b) 2. Auditeerimisteenused || Mooduse nr 1 puhul

(CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused) || BE, BG, CY, DE, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SI ja UK: Piiranguteta

|| AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ette nähtud auditite tegemise korral. HR: Välismaised audiitorifirmad võivad pakkuda Horvaatia territooriumil auditeerimisteenuseid, kui nad on seal asutanud filiaali vastavalt äriühingute seadusele.

|| SE: Üksnes Rootsis kinnitatud audiitoritel on õigus osutada kohustuslikke auditeerimisteenuseid kindlate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute ja füüsiliste isikute juures. Üksnes kõnealused isikud ja registreeritud raamatupidamisettevõtted võivad olla aktsiate omanikud või moodustada partnerettevõtte, mis praktiseerib nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Kinnitamiseks on vajalik elukoht EMPis või Šveitsis. Nimetusi „kinnitatud audiitor” ja „volitatud audiitor” võivad kasutada ainult audiitorid, kes on Rootsis kinnitatud või volitatud. Kooperatiivsete tulundusühingute ja teatavate muude ettevõtjate audiitorid, kes ei ole sertifitseeritud või kinnitatud raamatupidajad, peavad elama EMPis, v.a. juhul kui valitsus või valitsuse poolt määratud valitsusasutus otsustab eraldi juhtumi korral teisiti.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

c) Maksualase nõustamise teenused || Mooduse nr 1 puhul

(CPC 863)[14] || AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

|| CY: Maksunõunikel peab olema rahandusministri luba. Loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Kõnealuseid kriteeriume kohaldatakse analoogselt välisinvesteeringutele antavate lubade suhtes (loetletud horisontaaljaotises), sest need kehtivad käesoleva allsektori suhtes, kusjuures alati arvestatakse tööhõive olukorraga selles allsektoris.

|| BG, MT, RO ja SI: Piiranguteta

|| Mooduse nr 2 puhul

|| Puuduvad

d) Arhitektiteenused ning e) Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused (CPC 8671 ja CPC 8674) || Mooduse nr 1 puhul AT: piiranguteta, v.a planeerimisteenuste puhul. BE, CY, EL, IT, MT, PL, PT ja SI: Piiranguteta DE: kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju. HR: Arhitektiteenused: Füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkuda kõnealuseid teenuseid Horvaatia Arhitektide Koja heakskiidul. Välismaal valminud kujunduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) Horvaatia volitatud füüsiline või juriidiline isik. Volituse tunnustamiseks (kinnitamiseks) annab Ehitus- ja Linnaplaneerimisministeerium. Linnaplaneerimine: Teenuseid tohivad pakkuda Ehitus- ja Linnaplaneerimisministeeriumi heakskiidu saanud füüsilised ja juriidilised isikud.

HU ja RO: Piiranguteta maastikuarhitektiteenuste puhul.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

f) Inseneriteenused; ning || Mooduse nr 1 puhul

g) integreeritud inseneriteenused || AT, SI: piiranguteta, v.a planeerimisteenuste puhul.

(CPC 8672 ja CPC 8673) || CY, EL, IT, MT ja PT: Piiranguteta HR: Füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkuda kõnealuseid teenuseid Horvaatia Inseneride Koja heakskiidul. Välismaal valminud kujunduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) Horvaatia volitatud füüsiline või juriidiline isik. Volituse tunnustamiseks (kinnitamiseks) annab Ehitus- ja Linnaplaneerimisministeerium.

|| Mooduse nr 2 puhul

|| Puuduvad

h) Meditsiini- (sh psühholoogide) ja hambaraviteenused (CPC 9312 ja CPC 85201 osa) || Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, DE, DK, EE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SK ja UK: Piiranguteta HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin, mille puhul: Puuduvad. SI: piiranguteta sotsiaalmeditsiini, sanitaar-, epidemioloogiliste, meditsiini-/ökoloogiliste teenuste, vere, verepreparaatide ja siirdatavate organite tarnimise ning lahangute puhul.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

i) Veterinaariateenused (CPC 932) || Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, EL, HU, IE, IT, LV, MT, NL, PT, RO, SI ja SK: Piiranguteta UK: piiranguteta, v.a veterinaararstidele osutatavate veterinaarlabori- ja veterinaartehniliste teenuste ning üldnõustamise, juhiste ja teabe (nt toitumise, käitumise ja lemmikloomade hoolduse kohta) andmise puhul.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

j) 1. Ämmaemandateenused (CPC 93191 osa) j) 2. Meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused (CPC 93191 osa) || Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, EL, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SI, SK ja UK: Piiranguteta

FI ja PL: Piiranguteta, v.a õdede puhul. HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin: Puuduvad.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

k) Farmaatsiatoodete jaemüük ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük (CPC 63211) ja muud apteekriteenused[15] || Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CZ, DE, CY, DK, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: Piiranguteta LV ja LT: piiranguteta, v.a postimüügi korral. HU: piiranguteta, v.a CPC 63211 korral. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

B. Arvutiteenused ja nendega seotud teenused ||

(CPC 84) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul

|| Puuduvad

C. Teadus- ja arendusteenused ||

a) Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused || Mooduste nr 1 ja 2 puhul EU: Riiklikult rahastatud teadus- ja arendusteenuste puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes liikmesriikide kodanikele ning ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis.

(CPC 852, v.a psühholoogiteenused)[16]

b) Loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 851) ning

c) Interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused (CPC 853)

D. Kinnisvarateenused[17] ||

a) Oma või renditud varaga seotud || Mooduse nr 1 puhul

(CPC 821) || BG, CY, CZ, EE, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta HR: nõutakse kaubanduslikku kohalolekut.

|| Mooduse nr 2 puhul

|| Puuduvad

b) Tasu eest või lepingu alusel || Mooduse nr 1 puhul BG, CY, CZ, EE, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta HR: nõutakse kaubanduslikku kohalolekut. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

(CPC 822)

E. Rendi-/liisinguteenused ilma juhita ||

a) Laevadega seotud || Mooduse nr 1 puhul BG, CY, DE, HU, MT ja RO: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

(CPC 83103)

b) Õhusõidukitega seotud || Mooduse nr 1 puhul BG, CY, CZ, HU, LV, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta. Mooduse nr 2 puhul BG, CY, CZ, LV, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta. AT, BE, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LT, LU, NL, PT, SI, SE ja UK: ELi lennuettevõtjate kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtjat litsentsivas liikmesriigis või mujal ELis. Erandeid võib teha lühiajaliste rendilepingute puhul või erakorralistel asjaoludel.

(CPC 83104)

c) Muude transpordivahenditega seotud || Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, HU, LV, MT, PL, RO ja SI: Piiranguteta

(CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105) || Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

d) Muude masinate ja seadmetega seotud (CPC 83106, CPC 83107, CPC 83108 ja CPC 83109) || Mooduse nr 1 puhul BG, CY, CZ, HU, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

e) Isiklike ja majapidamistarvetega seotud (CPC 832) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta

f) Telekommunikatsiooniseadmete rentimine (CPC 7541) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad.

F. Muud äriteenused ||

a) Reklaamiteenused (CPC 871) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad.

b) Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (CPC 864) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

c) Juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad.

d) Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul HU: Piiranguteta vahekohtu- ja lepitusteenuste korral (CPC 86602).

e) Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (CPC 8676) || Mooduse nr 1 puhul IT: piiranguteta bioloogi ja keemiaanalüütiku kutseala puhul. BG, CY, CZ, MT, PL, RO, SK ja SE: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul CY, CZ, MT, PL, RO, SK ja SE: Piiranguteta

f) Põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused (CPC 881 osa) || Mooduse nr 1 puhul IT: Piiranguteta agronoomi ja „periti agrari” kutseala puhul. EE, MT, RO ja SI: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

g) Kalandusega seotud nõustamisteenused (CPC 882 osa) || Mooduse nr 1 puhul LV, MT, RO ja SI: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

h) Tööstusliku tootmisega seotud nõustamisteenused (CPC 884 osa ja CPC 885 osa) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad.

i) Personali töölerakendamise ja värbamise teenused ||

i) 1. Juhtide otsimise teenused (CPC 87201) || Mooduse nr 1 puhul AT, BG, CY, CZ, DE, EE, ES, FI, HR, IE, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SK, SI ja SE: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta.

i) 2. Töölerakendamisteenused (CPC 87202) || Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, EL, FI, FR, HR, IE, IT, LU, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI ja SK: Piiranguteta.

i) 3. Kontori abipersonali värbamise teenused (CPC 87203) || Mooduse nr 1 puhul AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, FR, HR, IT, IE, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SK ja SI: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta

i) 4. Koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, õendustöötajate jm töötajate värbamise teenused (CPC 87204, CPC 87205, CPC 87206 ja CPC 87209) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Kõik liikmesriigid, v.a HU: Piiranguteta.. HU: Puuduvad.

j) 1. Juurdlusteenused (CPC 87301) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI ja UK: Piiranguteta

j) 2. Turvateenused (CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305) || Mooduse nr 1 puhul HU: Piiranguteta CPC 87304 ja CPC 87305 korral. BE, BG, CY, CZ, ES, EE, FI, FR, HR, IT, LV, LT, MT, PT, PL, RO, SI ja SK: Piiranguteta. Mooduse nr 2 puhul HU: Piiranguteta CPC 87304 ja CPC 87305 korral. BG, CY, CZ, EE, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI ja SK: Piiranguteta.

k) Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675) || Mooduse nr 1 puhul BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI ja UK: piiranguteta uurimisteenuste korral. HR: Puuduvad, v.a et põhiliste geoloogiliste, geodeetiliste ja mäetööstusuuringute teenuseid ning asjaomaseid keskkonnakaitsealaseid uuringuteenuseid võib Horvaatia territooriumil teostada üksnes ühiselt kohalike juriidiliste isikutega või nende kaudu. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

l) 1. Laevade hooldus ja remont (CPC 8868 osa) || Mooduse nr 1 puhul Merelaevade korral: BE, BG, DE, DK, EL, ES, FI, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PT, SI ja UK: Piiranguteta. Siseveelaevade korral: EU, v.a. EE, HU, LV ja PL: Piiranguteta. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

l) 2. Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868 osa) || Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, FI, FR, EL, HR, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

l) 3. Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

l) 4. Õhusõidukite ja nende osade hooldus ja remont (CPC 8868 osa) || Mooduse nr 1 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

l) 5. metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused[18] (CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 and CPC 8866) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

m) Hoonete puhastusteenused (CPC 874) || Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, IE, IT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad.

n) Fotograafiateenused (CPC 875) || Mooduse nr 1 puhul BG, EE, MT ja PL: piiranguteta aerofotograafiateenuste osutamise korral. HR, LV: Piiranguteta erifotograafiateenuste korral (CPC 87504). Mooduse nr 2 puhul Puuduvad.

o) Pakendamisteenused (CPC 876) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

p) Trükkimine ja kirjastamine (CPC 88442) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

q) Konverentsiteenused (CPC 87909 osa) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

r) Muud ||

r) 1. Tõlketeenused (CPC 87905) || Mooduse nr 1 puhul PL: Piiranguteta vannutatud tõlkijate ja tõlkide teenuste korral. HU, SK: piiranguteta ametliku kirjaliku ja suulise tõlke korral. HR: Piiranguteta ametlike dokumentide puhul. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

r) 2. Sisekujundus- ja tellimustoodete kujundamise teenused (CPC 87907) || Mooduse nr 1 puhul DE: Kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju. HR: Piiranguteta. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

r) 3. Inkassoteenused (CPC 87902) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

r) 4. Krediidiinfoteenused (CPC 87901) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

r) 5. Paljundusteenused (CPC 87904)[19] || Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

r) 6. Telekommunikatsioonialase nõustamise teenused (CPC 7544) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

r) 7. Telefonivastamisteenused (CPC 87903) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

2. KOMMUNIKATSIOONITEENUSED

A. Posti- ja kulleriteenused (Riigisisestesse või välisriigi sihtkohtadesse suunatud postisaadetiste[20] käitlemisega[21] seotud teenused vastavalt järgmisele allsektorite loetelule: ||

i) Mis tahes liiki füüsilisel kandjal[22] olevate adresseeritud kirjalike teabevahetuste käitlemine, sealhulgas otsepostitus ja hübriidpostiteenus; ii) Adresseeritud saadetiste ja pakkide käitlemine[23], Adresseeritud ajakirjandustoodete käitlemine[24], iv) Eespool punktides i — iii nimetatud postisaadetiste käitlemine registreeritud või kindlustatud postisaadetistena, || Mooduste nr 1 ja 2 puhul puuduvad[25]

v) Eespool punktides i-iii nimetatud postisaadetiste kättetoimetamise kiirkullerteenused[26], vi) Adresseerimata postisaadetiste käitlemine, vii) Dokumendivahetus[27] Allsektorid i, iv ja v võib jätta välja, kui need kuuluvad reserveeritud teenuste valdkonda, s.t kirjasaadetised hinnaga kuni 5-kordne avalik põhitariif ja mille kaal ei ületa 350 grammi[28], pluss kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatav tähitud posti teenus.) (CPC 751 osa, CPC 71235[29] osa ja CPC 73210[30] osa) ||

B. Telekommunikatsiooniteenused (Käesolevad teenused ei hõlma telekommunikatsiooniteenuste kaudu edastatava sisu tootmisega seotud majandustegevust.) ||

a) kõik elektromagnetiliste vahendite[31] abil signaalide edastamist ja vastuvõtmist hõlmavad teenused, v.a ringhääling[32] || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

b) satelliitlevi edastamise teenused[33] || Mooduste nr 1 ja 2 puhul EU: puuduvad, v.a see, et käesoleva sektori teenuseosutajate suhtes võidakse kohaldada kohustust kaitsta nende võrgu kaudu sisu edastamisega seotud üldist huvi pakkuvaid eesmärke kooskõlas ELi elektrooniliste sideteenuste õigusliku raamistikuga. BE: Piiranguteta

3. EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused (CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC 515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

4. JAOTUSTEENUSED

(v.a. relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine)

A. Komisjonimüügiagentide teenused a) mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute komisjonimüügiga tegelevate agentide teenused (CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa) b) muude komisjonimüügiagentide teenused (CPC 621) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul EU, v.a. AT, SI, SE ja FI: piiranguteta kemikaalide ja väärismetallide (ja -kivide) turustamise korral. AT: piiranguteta pürotehniliste kaupade, süttivate kaupade ja lõhkeseadeldiste ning toksiliste ainete turustamise korral.

B. Hulgimüügiteenused a) mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute hulgimüügiteenused (CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa) b) telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete hulgimüügiteenused (CPC 7542 osa) c) muud hulgimüügiteenused (CPC 622, v.a energiatoodete hulgimüügiteenused[34]) || AT, BG: piiranguteta meditsiiniotstarbeliste toodete, nt meditsiini- ja kirurgiaseadmete, meditsiiniotstarbeliste ainete ja esemete turustamise korral. HR: Piiranguteta tubakatoodete turustamise puhul. Mooduse nr 1 puhul AT, BG, FR, PL ja RO: piiranguteta tubaka ja tubakatoodete turustamise korral. BG, FI, PL ja RO: piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral. SE: piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral. AT, BG, CZ, FI, RO, SK ja SI: piiranguteta farmaatsiatoodete turustamise korral,

C. Jaemüügiteenused[35] Mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute jaemüügiteenused (CPC 61112, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa) Telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete jaemüügiteenused (CPC 7542 osa) Toiduainete jaemüügiteenused (CPC 631) Muude (mitteenergeetiliste) kaupade jaemüügiteenused, v.a farmaatsia-, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük[36] (CPC 632, v.a CPC 63211 ja 63297) D. Frantsiisimine (CPC 8929) || BG, HU ja PL: piiranguteta kaubamaakleri teenuste puhul. FR: komisjonimüügiagentide teenuste puhul piiranguteta, kui teenuseid osutavad riiklike huvidega seotud seitsmeteistkümnel (17) värskete toiduainete turul tegutsevad ettevõtjad ja maaklerid. Piiranguteta farmaatsiatoodete hulgimüügi korral. MT: piiranguteta komisjonimüügiagentide teenuste korral. BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK ja UK: piiranguteta jaemüügiteenuste puhul, v.a postimüük.

5. HARIDUSTEENUSED (üksnes erateenused)

A. Esimese taseme hariduse teenused (CPC 921) || Mooduse nr 1 puhul BG, CY, FI, HR, MT, RO, SE ja SI: Piiranguteta FR: kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: Tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude. Mooduse nr 2 puhul CY, FI, HR, MT, RO, SE ja SI: Piiranguteta

B. Teise taseme hariduse teenused (CPC 922) || Mooduse nr 1 puhul BG, CY, FI, HR, MT, RO ja SE: Piiranguteta FR: kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: Tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude. Mooduse nr 2 puhul CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta Mooduste nr 1 ja 2 puhul LV: piiranguteta puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise korral (CPC 9224).

C. Kõrgharidusteenused (CPC 923) || Mooduse nr 1 puhul AT, BG, CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta FR: Kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: Tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude. Mooduse nr 2 puhul AT, BG, CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta Mooduste nr 1 ja 2 puhul CZ ja SK: piiranguteta kõrgharidusteenuste puhul, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused (CPC 92310).

D. Täiskasvanuharidusteenused (CPC 924) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta. AT: piiranguteta raadio- ja telesaadete vahendusel osutatavate täiskasvanuharidusteenuste puhul.

E. Muud haridusteenused (CPC 929) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul AT, BE, BG, CY, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE ja UK: Piiranguteta. Mooduse nr 1 puhul HR: Puuduvad kirjavahetuse või telekommunikatsiooni teel antava hariduse puhul.

6. KESKKONNATEENUSED

A. Reoveeteenused (CPC 9401)[37] || Mooduse nr 1 puhul EU, v.a. EE, LT ja LV: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, LT ja LV: Puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

B. Tahkete/ohtlike jäätmete käitlemine, v.a ohtlike jäätmete piiriülene transport a) Jäätmekäitlusteenused (CPC 9402) || Mooduse nr 1 puhul EU, v.a. EE ja HU: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE ja HU: Puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

b) kanalisatsiooni- jms teenused (CPC 9403) || Mooduse nr 1 puhul EU, v.a. EE, HU ja LT: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, HU ja LT: Puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

C. Välisõhu ja kliima kaitse (CPC 9404)[38] || Mooduse nr 1 puhul EU, v.a. EE, FI, LT, PL ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI, LT, PL, RO: Puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

D. Pinnase ja vee parandamine ja puhastamine a) saastatud/reostatud pinnase ja vee puhastamine, parandamine (CPC 94060 osa)[39] || Mooduse nr 1 puhul EU, v.a. EE, FI ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI, RO: Puuduvad   Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

E. Müra ja vibratsiooni vähendamine (CPC 9405) || Mooduse nr 1 puhul EU, v.a. EE, FI, LT, PL ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI, LT, PL ja RO: Puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

F. Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse a) loodus- ja maastikukaitseteenused (CPC 9406 osa) || Mooduse nr 1 puhul EU, v.a. EE, FI ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI ja RO: Puuduvad   Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

G. Muud keskkonnateenused ja nendega seotud teenused (CPC 94090) || Mooduse nr 1 puhul EU, v.a. EE, FI ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI ja RO: Puuduvad   Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

7. FINANTSTEENUSED ||

A. Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused || Mooduste nr 1 ja 2 puhul AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud: i) merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning ii) rahvusvahelises transiidis olevad kaubad. AT: Reklaami- ja vahendustegevus tütarettevõtja nimel, mis ei ole asutatud liidus, või filiaali nimel, mis ei ole asutatud Austrias (välja arvatud edasikindlustus ja retrosessioon), on keelatud. Kohustusliku õhutranspordikindlustuse lepinguid, v.a rahvusvahelise kommertsõhutranspordi lepingud, võib sõlmida üksnes liidus asutatud tütarettevõtja või Austrias asutatud filiaal.

|| DK: Kohustusliku õhuveokindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult liidus asutatud firmad. Ükski isik ega äriühing (sh kindlustusandjad) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusandjate ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele. DE: Kohustusliku õhusõidukikindlustuse poliise võib väljastada üksnes ühenduses asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. Kui välisriigi kindlustusandja on asutanud Saksamaal filiaali, võib see sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordiga seotud kindlustuslepinguid üksnes Saksamaal asutatud filiaali kaudu. FR: Maismaatranspordiga seotud riskide kindlustamise lepinguid võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud kindlustusandjad. PL: Piirangud lubatud edasikindlustuse ja retrosessiooni korral, v.a kaupade riskid rahvusvahelises kaubanduses. PT: õhu- ja meretranspordikindlustuse lepinguid, mis katavad kaupu, õhusõidukeid, laevu ja vastutust, võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud ettevõtjad. Portugalis võivad sellise kindlustusäri vahendajana tegutseda üksnes Euroopa Liidus asutatud isikud või äriühingud.

|| Mooduse nr 1 puhul AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, NL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: Piiranguteta otsekindlustuse vahendamise teenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud: i) merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning ii) rahvusvahelises transiidis olevad kaubad. BG: Piiranguteta otsekindlustuse korral, välja arvatud teenuste puhul, mida osutavad välisriigi teenuseosutajad välisriigi isikutele Bulgaaria Vabariigi territooriumil. Välisriigi kindlustusandjad ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ega vastutuskindlustuslepinguid seoses Bulgaaria Vabariigis asuvate riskidega. Välisriigi kindlustusandja võib kindlustuslepingu sõlmida ainult filiaali kaudu. Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide korral.

B. Pangandus ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) || CY, LV ja MT: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud: i) merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning ii) rahvusvahelises transiidis olevad kaubad. LT: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud: i) merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning

|| ii) rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga, v.a maismaatranspordi puhul, kui risk asub Leedus. BG, LV, LT ja PL: piiranguteta kindlustusvahenduse korral. ES: aktuaariteenuste puhul kohaldatakse elukohanõuet ja kolmeaastase kogemuse nõuet. FI: otsekindlustuse (sh kaaskindlustuse) teenuseid võivad pakkuda üksnes kindlustusandjad, kelle peakontor asub Euroopa Liidus või kellel on filiaal Soomes. Kindlustusmaakleriteenuste osutamise tingimuseks on alaline tegevuskoht Euroopa Liidus. HR: Piiranguteta otsekindlustuse ja otsekindlustuse vahendusteenuste puhul, v.a: a) elukindlustuse pakkumine Horvaatias alaliselt elavatele välismaalastele; b) kahjukindlustuse pakkumine Horvaatias alaliselt elavatele välismaalastele, v.a liikluskindlustus; c) mere-, lennu-, transpordikindlustus. HU: kindlustusseltsid, kes ei ole asutatud Euroopa Liidus, võivad osutada Ungari territooriumil otsekindlustusteenuseid üksnes Ungaris registreeritud filiaali kaudu.

|| IT: piiranguteta aktuaaride puhul. Kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusseltsid. Seda erandit ei kohaldata rahvusvaheliste transpordi puhul, mis on seotud kauba importimisega Itaaliasse. SE: otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse osutaja kaudu, kui välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusandja kuuluvad samasse kontserni või kui nad on sõlminud omavahelise koostöö lepingu. Mooduse nr 2 puhul AT, BE, BG, CZ, CY, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: piiranguteta vahendusteenuste puhul.

|| BG: Otsekindlustuse korral võivad Bulgaaria füüsilised ja juriidilised isikud ning välisriigi isikud, kes tegutsevad ärivaldkonnas Bulgaaria Vabariigi territooriumil, sõlmida oma ärivaldkonnaga seotud kindlustuslepinguid üksnes Bulgaarias kindlustegevuse luba omavate teenuseosutajatega. Nendest lepingutest tulenev kindlustushüvitis makstakse välja Bulgaarias. Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide korral. HR: Piiranguteta otsekindlustuse ja otsekindlustuse vahendusteenuste puhul, v.a: a) elukindlustus: Horvaatias alaliselt elavate välismaalaste võimalus saada elukindlustust; b) kahjukindlustus: i) Horvaatias alaliselt elavate välismaalaste võimalus saada muud kahjukindlustust kui liikluskindlustus; ii) isiku- või varakindlustus, mida Horvaatia Vabariigis ei pakuta; - äriühingud, kes ostavad kindlustusteenust välismaalt seoses investeeringutega välismaistesse tööstusettevõtetesse, sh nende tööstusettevõtete sisseseade kindlustus; - välislaenude tagasisaamise kindlustus (tagatise kindlustus); - nende täielikus omandis ettevõtete ja ühisettevõtete isiku- ja varakindlustus, kelle majandustegevus toimub välisriigis, kui see on kooskõlas asjaomase riigi õigusaktidega või kui seda nõuavad nende registreerimistingimused; - ehitatavad või remonditavad laevad, kui nii on sätestatud välismaise kliendiga (ostjaga) sõlmitud lepingus; c) mere-, lennu-, transpordikindlustus.

|| IT: Kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusandjad. Seda reservatsiooni ei kohaldata rahvusvahelise transpordi puhul, mis on seotud kauba importimisega Itaaliasse. Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SK, SE ja UK: Piiranguteta, v.a finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral. CY: Piiranguteta, v.a vabalt võõrandatavate väärtpaberitega kauplemise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral. BE: Investeerimisalase nõustamise teenuse osutamiseks on nõutav äriühingu asutamine Belgias. BG: Kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi. EE: Hoiuste vastuvõtmise korral nõutav Eesti Finantsinspektsiooni luba ja registreerimine aktsiaseltsi, tütarettevõtja või filiaalina vastavalt Eesti õigusaktidele.

|| Investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on liidus. HR: Piiranguteta, v.a laenuandmise, kapitalirendi, makse- ja arveldusteenused, tagatis- ja garantiitehingud, rahamaaklerlus, finantsteabe hankimine ja edastamine ning nõustamis- ja muud finantstugiteenused. LT: Investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, millel on registreeritud filiaal või büroo Leedus. IE: Investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimisalaseks nõustamiseks on nõutav kas I) Iirimaa tegevusluba, mille puhul on tavaliselt nõutav, et ettevõte oleks juriidilise isikuna registreeritud või äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, mille peakontor/registrijärgne asukoht on igal juhul Iirimaal (mõnel juhul tegevusluba ei nõuta, näiteks kui kolmandast riigist pärit teenuste osutaja ei oma Iirimaal kaubanduslikku kohalolekut ja seda teenust ei osutata eraisikutele), või II) mõne teise liikmesriigi tegevusluba kooskõlas ELi investeerimisteenuste direktiiviga. IT: Piiranguteta „promotori di servizi finanziari” (finantsteenuste osutaja) puhul.

|| LV: Piiranguteta, v.a finantsteabe esitamise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral. LT: Pensionifondide haldamiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek. MT: Piiranguteta, v.a hoiuste vastuvõtmise, igat liiki laenamise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral. PL: Finantsteabe ja finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise ja edasiandmise korral: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue. RO: Piiranguteta kapitalirendi, rahaturu instrumentidega, välisvaluutaga, tuletisinstrumentidega, vahetuskursi ja intressimäära instrumentidega, vabalt võõrandatavate väärtpaberitega ning muude vabalt võõrandatavate instrumentide ja finantsvaradega kauplemise, igat liiki väärtpaberite emiteerimises osalemise, varahalduse ning finantsvarade arveldus- ja kliiringuteenuste korral. Maksed ja rahaülekandeteenused on lubatud üksnes residentpanga kaudu. SI: i) Riigi võlakirjade emissioonides osalemine ja pensionifondide haldamine: Piiranguteta.

|| ii) Kõik muud allsektorid, välja arvatud finantsteabe esitamine ja edastamine, laenu võtmine (kõik laenuliigid) ning tagatiste ja kohustuste võtmine välisriigi krediidiasutustelt siseriiklike juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolt ning nõustamine ja muud finantsabiteenused: Piiranguteta. Sloveenia börsi liikmed peavad olema asutatud Sloveenia Vabariigis või olema välismaiste investeerimisühingute või pankade filiaalid. Mooduse nr 2 puhul BG: Kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi. PL: Finantsteabe ja finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise ja edasiandmise korral: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue.

8. TERVISHOIU- JA SOTSIAALTEENUSED

(üksnes erateenused)

A. Haiglateenused (CPC 9311) || Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LT, MT, LU, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin.

C. Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused (CPC 93193) || Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

D. Sotsiaalteenused (CPC 933) || Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, EL, FI, FR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul BE: Piiranguteta sotsiaalteenuste puhul, v.a sanatooriumid, puhkekodud ja vanadekodud.

9. TURISMI- JA REISITEENUSED

A. Hotellid, restoranid ja toitlustamine (CPC 641, CPC 642 and CPC 643) Välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused[40] || Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: piiranguteta, v.a toitlustamise korral. HR: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

B. Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid) (CPC 7471) || Mooduse nr 1 puhul BG, HU: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

C. Giiditeenused (CPC 7472) || Mooduse nr 1 puhul BG, CY, CZ, HU, IT, LT, MT, PL, SK ja SI: Piiranguteta. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

10. MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED (mitteaudiovisuaalteenused)

A. Meelelahutusteenused (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused) (CPC 9619) || Mooduse nr 1 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul CY, CZ, FI, HR, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta BG: piiranguteta, v.a teatrilavastajate, laulukollektiivide, ansamblite ja orkestrite pakutavad meelelahutusteenused (CPC 96191); autorite, heliloojate, skulptorite, meelelahutajate ja muude individuaalkunstnike teenused (CPC 96192); teatri kõrvalteenused (CPC 96193) EE: piiranguteta muude meelelahutusteenuste korral (CPC 96199), v.a kinoteenused. LT ja LV: piiranguteta, v.a kinoteenused (CPC 96199 osa).

B. Uudiste ja meediaagentuuride teenused (CPC 962) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

C. Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused (CPC 963) || Mooduse nr 1 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

D. Sporditeenused (CPC 9641) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul AT: piiranguteta suusakooliteenuste ja mäeinstruktoriteenuste korral. BG, CZ, LV, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta Mooduse nr 1 puhul CY, EE ja HR: Piiranguteta

E. Puhkeparkide ja supelrandade teenused (CPC 96491) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

11. TRANSPORDITEENUSED

A. Meretransport a) Rahvusvaheline reisijatevedu (CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž[41]) b) Rahvusvaheline kaubavedu (CPC 7212, v.a riigisisene kabotaaž)[42] || Mooduste nr 1 ja 2 puhul BG, CY, DE, EE, ES, FR, FI, EL, IT, LT, MT, PT, RO, SI ja SE: Fiiderteenused tegevusloa alusel.

B. Siseveetransport a) Reisijatevedu (CPC 7221, v.a riigisisene kabotaaž30) b) Kaubavedu (CPC 7222, v.a riigisisene kabotaaž30) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul EU: Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi ja Doonau laevaliiklust käsitlevat Belgradi konventsiooni. AT: Nõutavad on äriühingu registreerimine või püsiv tegevuskoht Austrias. BG, CY, EE, FI, HR, HU, LT, MT, RO, SE ja SI: Piiranguteta CZ ja SK: Piiranguteta ainult mooduse nr 1 puhul

C. Raudteetransport a) Reisijatevedu (CPC 7111) b) Kaubavedu (CPC 7112) || Mooduse nr 1 puhul EU: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad.

D. Maanteetransport a) Reisijatevedu (CPC 7121 ja CPC 7122) b) Kaubavedu (CPC 7123, v.a postivedu enda tarbeks[43]) || Mooduse nr 1 puhul EU: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

E. Kaupade (v.a kütus) torutransport[44] (CPC 7139) || Mooduse nr 1 puhul EU: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE and UK: Piiranguteta

12. TRANSPORDI ABITEENUSED[45]

A. Meretranspordi abiteenused a) Mereveose käitlemise teenused b) Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa) c) Tollivormistusteenused d) Konteinerjaama- ja depooteenused ||  

e) Mereagentuuriteenused f) Meretranspordi ekspedeerimise teenused g) Laevade rentimine koos meeskonnaga (CPC 7213) h) Puksiirteenused (CPC 7214) i) Meretranspordi tugiteenused (CPC 745 osa) j) Muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa) || Mooduse nr 1 puhul EU: Piiranguteta mereveose käitlemise teenuste ning puksiirteenuste, tollivormistusteenuste ning konteinerjaama- ja depooteenuste korral AT, BG, CY, CZ, DE, EE, HU, LT, MT, PL, RO, SK, SI ja SE: piiranguteta laevade rentimisel koos meeskonnaga. BG: piiranguteta AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta hoiustamis- ja laoteenuste korral. HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

B. Siseveetranspordi abiteenused a) Veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa) b) Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa) c) Kaubaveoagentuuride teenused (CPC 748 osa) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul EU: Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärused. EU: Piiranguteta puksiirteenuste korral, v.a. CZ, LV, SK mooduse nr 2 puhul, mille kohaselt: Puuduvad HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused

d) Laevade rentimine koos meeskonnaga (CPC 7223) e) Puksiirteenused (CPC 7224) f) Siseveetranspordiga seotud teenused (CPC 745 osa) g) Muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa) || Mooduse nr 1 puhul AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, HU, LV, LT, MT, RO, SK, SI ja SE: piiranguteta laevade rentimisel koos meeskonnaga.

C. Raudteetranspordi abiteenused a) Veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa) b) Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa) ||

c) Kaubaveoagentuuride teenused (CPC 748 osa) d) Puksiirteenused (CPC 7113) e) Raudteetranspordi tugiteenused (CPC 743) f) Muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa) || Mooduse nr 1 puhul EU: piiranguteta puksiirteenuste korral. HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

D. Maanteetranspordi abiteenused a) Veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa) b) Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa) || Mooduse nr 1 puhul AT, BG, CY, CZ, EE, HU, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI ja SE: piiranguteta kommertsveokite rentimisel koos juhiga. HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused ja maanteetranspordi tugiteenused, mille jaoks on vaja luba. Mooduse nr 2 puhul

c) Kaubaveoagentuuride teenused (CPC 748 osa) d) Kommertsveokite rent (koos juhiga) (CPC 7124) e) Maanteetranspordi abiteenused (CPC 744) f) Muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa) || Puuduvad

D. Õhutranspordi abiteenused ||

a) Lendude maapealne teenindus (sh toitlustamine) || Mooduse nr 1 puhul EU: piiranguteta, v.a toitlustamise korral. Mooduse nr 2 puhul BG, CY, CZ, HR, HU, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta.

b) Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

c) Kaubaveoagentuuride teenused (CPC 748 osa) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

d) Õhusõidukite rentimine koos meeskonnaga (CPC 734) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul EU: Liidu lennuettevõtja kasutuses olev õhusõiduk peab olema registreeritud lennuettevõtja litsentsinud liikmesriigis või mujal liidus. Õhusõiduki registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik.

|| Erandjuhul võib välisriigi lennuettevõtja rentida väljaspool ELi registreeritud õhusõiduki Euroopa Liidu lennuettevõtjale eritingimustel Euroopa Liidu lennuettevõtja erakorraliste vajaduste või hooajalise veomahuvajaduse rahuldamiseks või tegevusraskusega toimetulemiseks, mida ei ole võimalik piisavalt saavutada Euroopa Liidus registreeritud õhusõiduki rentimisega; rentimiseks tuleb saada Euroopa Liidu lennuettevõtja litsentseerinud Euroopa Liidu liikmesriigilt piiratud kestusega heakskiit.

e) Müük ja turustamine f) Arvutipõhine ettetellimissüsteem || Mooduste nr 1 ja 2 puhul EU: Kui välisriigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda Euroopa Liidu lennuettevõtjatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist[46] või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda Euroopa Liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad Euroopa Liidus võimaldavad välisriigi lennuettevõtjatele või Euroopa Liidu lennuettevõtjad võimaldavad välisriigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist.

g) Lennujaamade juhtimine || Mooduse nr 1 puhul EU: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

E. Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused[47] a) Torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused, (CPC 742 osa) || Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

13. MUUD TRANSPORDITEENUSED

Kombineeritud transporditeenuse osutamine || BE, DE, DK, EL, ES, FI, FR, IE, IT, LU, NL, PT ja UK: puuduvad, ilma et see piiraks käesolevas kohustuste loetelus nimetatud ja konkreetset transpordiliiki mõjutavate piirangute kohaldamist. AT, BG, CY, CZ, EE, HR, HU, LT, LV, MT, PL, RO, SE, SI ja SK: Piiranguteta.

14. ENERGIATEENUSED

A. Kaevandamisega seotud teenused (CPC 883)[48] || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

B. Kütuste torutransport (CPC 7131) || Mooduse nr 1 puhul EU: Piiranguteta. Mooduse nr 2 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, EL, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE and UK: Piiranguteta

C. Torude kaudu veetavate kütuste hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa) || Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, EL, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

D. Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüügiteenused (CPC 62271) ning elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenused || Mooduse nr 1 puhul EU: piiranguteta elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenuste korral. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

E. Mootorikütuse jaemüügiteenused (CPC 613) || Mooduse nr 1 puhul EU: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

F. Kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuidu jaemüük (CPC 63297) ning elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenused || Mooduse nr 1 puhul EU: piiranguteta elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenuste korral. BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, EL, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK ja UK: Piiranguteta kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuude jaemüügi korral, v.a postimüük, mille korral puuduvad. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

G. Energiajaotusega seotud teenused ( CPC 887) || Mooduse nr 1 puhul EU: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral, kus puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

15. MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED

a) pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused (CPC 9701) || Mooduse nr 1 puhul EU: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

b) juuksuriteenused (CPC 97021) || Mooduse nr 1 puhul EU: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

c) iluravi, maniküüri- ja pediküüriteenused (CPC 97022) || Mooduse nr 1 puhul EU: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

d) muud mujal liigitamata iluraviteenused (CPC 97029) || Mooduse nr 1 puhul EU: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

e) spaateenused ja mitteravimassaažid, niivõrd kui seda pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil[49] (CPC ver. 1.0 97230) || Mooduse nr 1 puhul EU: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

g) sidevõrguteenused (CPC 7543) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

________________

XIV-C Lisa

JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)

1.       Allpoolloetletud reservatsioonide juures on märgitud käesoleva lepingu IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 6. peatüki (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaos alusel liberaliseeritud majandustegevus, mille puhul kohaldatakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 89 reservatsioone juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes ning vastavalt artiklile 90 müügiesindajate suhtes, ja määratletakse sellised piirangud. Loendid koosnevad järgmistest elementidest:

a)       esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse; ning

b)      teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Kui punktis b nimetatud veerus on liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke ELi-üleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).

Liit ei võta ühtegi kohustust põhipersonali ja kõrgharidusega praktikantide eest nendes majandustegevusalades, mis on vastavalt käesoleva lepingu V jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) artikli 6 (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaole liberaliseerimata (piirangud jäävad lubatuks).

2.       Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel:

a)       „CPC” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991; ning

b)      CPC ver. 1.0” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

3.       Juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuste ja kaupade müüjatega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

4.       Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 89 ja 90 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse Gruusia juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud.

5.       Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ELi ja liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

6.       Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosalise määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

7.       Alljärgnev loetelu ei piira ettevõtlusega seotud kohustuste loetelus kirjeldatud riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu.

8.       Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks liikmesriigi või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

9.       Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

Sektor või allsektor || Reservatsioonide kirjeldus

KÕIK SEKTORID || Äriühingusiseste üleviimiste ulatus BG: Äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv ei tohi ületada 10 % vastava Bulgaaria juriidilise isiku palgal olevate Euroopa Liidu kodanike keskmisest arvust aastas. Kui töötajate arv on alla 100, võib äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv olla vastava loa olemasolul üle 10 % töötajate koguarvust. HU: Piirangud lubatud füüsiliste isiku puhul, kes on olnud Gruusia juriidilise isiku osanik

KÕIK SEKTORID || Kõrgharidusega praktikandid AT, CZ, DE, ES, FR ja HU puhul: Väljaõpe peab olema seotud ülikoolis omandatud kraadiga. BG ja HU: Kõrgharidusega praktikantide puhul on nõutav majandusvajaduste test[50].

KÕIK SEKTORID || Tegevdirektorid ja audiitorid AT: Juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid. Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias. FI: Välismaalasel, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana, peab olema kauplemisluba ning tema alaline elukoht peab olema EMPs. EMP elukohanõue kehtib tegevdirektorite suhtes kõigis sektorites, kuid teatavatele äriühingutele võidakse teha erand. FR: Tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsevatelt tegevdirektoritelt, kellel puudub elamisluba, nõutakse eriluba. RO: Enamus äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud. SE: Juriidilise isiku või filiaali tegevdirektor peab elama alaliselt Rootsis.

KÕIK SEKTORID || Tunnustamine EU: Diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes ELi kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud erialal ühes ELi liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis[51].

6. ÄRITEENUSED ||

A. Kutseteenused ||

a) Õigusteenused (CPC 861)[52] õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, „huissiers de justice” või muud „officiers publics et ministériels”. || AT, CY, ES, EL, LT, MT, RO ja SK: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (EL ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsusnõuet. ES puhul: pädevad asutused võivad teha erandeid. BE, FI: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. BE puhul kohaldatakse tsiviilasja arutamisel kassatsioonikohtus (Cour de cassation) esindamise kvoote. BG: Gruusia advokaadid võivad esindada üksnes Gruusia kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. FR: Advokaatide pääsu suhtes „avocat auprès de la Cour de Cassation” ja „avocat auprès du Conseil d’Etat” kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

|| HR: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet (Horvaatia kodakondsus ja ELi liikmesriigi kodakondsus). HU: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Välisriigi advokaatide õigusteenused on piiratud õigusabi osutamisega, mis peab toimuma Ungari advokaadi või õigusbürooga sõlmitud koostöölepingu alusel. LV: Vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet. DK: Õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes Taanis tegutsemise luba omavatel juristidel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta. LU: Kodakondsusnõue õigusteenuste osutamise puhul seoses Luksemburgi ja ELi õigusega. SE: Advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse “advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue.

b) 1. Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused (CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220) || FR: Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga. Elukohanõue ei või ületada viit aastat. IT: Elukohanõue.

b) 2. Auditeerimisteenused (CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused) || AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ette nähtud auditite tegemise korral. DK: Elukohanõue. ES: Diplomeeritud audiitorite ning selliste äriühingute haldurite, direktorite ja osanike suhtes, mis ei kuulu kaheksanda EMÜ äriühinguõiguse direktiivi alla, kohaldatakse kodakondsusnõuet. FI: Vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest peab olema alaline elanik. EL: Vannutatud audiitoritel kodakondsusnõue. HR: Auditeerimisteenuseid võivad pakkuda üksnes Horvaatia Audiitorite Koja poolt ametlikult tunnustatud litsentsiga sertifitseeritud audiitorid. IT: Üksikutel audiitoritel elukohanõue. SE: Üksnes Rootsis kinnitatud audiitoritel on õigus osutada auditeerimisteenuseid õiguslikel alustel kindlate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute juures. Heakskiitmiseks on nõutav alaline elukoht.

c) Maksualase nõustamise teenused (CPC 863)[53] || AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul. BG ja SI: Spetsialistidel kodakondsusnõue. HU: Elukohanõue.

d) Arhitektiteenused ning e) Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused (CPC 8671 ja CPC 8674) || EE: Vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident. BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. Kodakondsusnõue linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul. EL, HU ja IT: Elukohanõue. SK: Kohustus olla asjaomase koja liige; tunnustada võidakse asjaomase välismaise institutsiooni liikmestaatust. Elukohanõue, ehkki võidakse kaaluda erandite tegemist.

f) Inseneriteenused; ning g) integreeritud inseneriteenused (CPC 8672 and CPC 8673) || EE: Vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident. BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. HR, IT ja SK: Elukohanõue. EL ja HU: Elukohanõue (CPC 8673 puhul kohaldatakse elukohanõuet üksnes kõrgharidusega praktikantide suhtes).

h) Meditsiini- (sh psühholoogide) ja hambaraviteenused (CPC 9312 ja CPC 85201 osa) || CZ, IT ja SK: Elukohanõue.   CZ, RO ja SK: Välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba. BE ja LU: Kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba. BG, MT: Kodakondsusnõue. DK: Eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on alaline elukoht. FR: Kodakondsusnõue. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide piires. HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi. LV: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema kohaliku tervishoiuasutuse luba, mille andmisel lähtutakse konkreetse piirkonna arstide ja hambaarstide majandusvajadustest. PL: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on piiratud valimisõigus kutseala kodades. PT: Psühholoogide suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

i) Veterinaariateenused (CPC 932) || BG, DE, EL, FR, HR ja HU: Kodakondsusnõue. CZ ja SK: Kodakondsus- ja elukohanõue. IT: Elukohanõue. PL: Kodakondsusnõue. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba.

j) 1. Ämmaemandateenused (CPC 93191 osa) || AT: Austrias kutsealase praksise avamiseks peavad asjaomased isikud olema enne kõnealuse kutsealase praksise avamist vastaval kutsealal vähemalt kolm aastat töötanud. BE ja LU: Kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba. CY, EE, RO ja SK: Välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba. FR: Kodakondsusnõue. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide piires. HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi. HU: Piiranguteta. IT: Elukohanõue. LV: Oleneb majandusvajadustest, mille määrab kohalikelt tervishoiuasutustelt loa saanud ämmaemandate koguarv asjaomases piirkonnas. PL: Kodakondsusnõue. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba.

j) 2. Meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused (CPC 93191 osa) || AT: Välisriikide teenuseosutajad võivad tegutseda üksnes järgmistel tegevusaladel: meditsiiniõed, füsioterapeudid, töötervishoiu terapeudid, logopeedid, dieedi- ja toitumisnõustajad. Austrias kutsealase praksise avamiseks peavad asjaomased isikud olema enne kõnealuse kutsealase praksise avamist vastaval kutsealal vähemalt kolm aastat töötanud. BE, FR ja LU: Kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba. CY, CZ, EE, RO ja SK: Välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba. HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi. HU: Kodakondsusnõue. DK: Eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on alaline elukoht. CY, CZ, EL ja IT: Loa saamiseks on vajalik majandusvajaduste test: otsuse tegemisel kaalutakse piirkonna vabu töökohti ja tööjõu puudust. LV: Oleneb majandusvajadustest, mille määrab kohalikelt tervishoiuasutustelt loa saanud õdede koguarv asjaomases piirkonnas.

k) Farmaatsiatoodete jaemüük ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük (CPC 63211) ja muud apteekriteenused[54] || FR: Kodakondsusnõue. Kehtestatud kvootide raames on Gruusia kodanike juurdepääs siiski võimalik, kui teenuseosutajale on antud Prantsusmaa ülikoolis kraad farmaatsia alal. DE, EL ja SK: Kodakondsusnõue. HU: Kodakondsusnõue, v.a ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüügi korral (CPC 63211). IT ja PT. Elukohanõue.

D. Kinnisvarateenused[55] ||

a) Oma või renditud varaga seotud (CPC 821) || FR, HU, IT ja PT: Elukohanõue. LV, MT ja SI: Kodakondsusnõue.

b) Tasu eest või lepingu alusel (CPC 822) || DK: Elukohanõue, kui Taani Kaubandus- ja Ettevõtlusamet ei ole ette näinud teisiti. FR, HU, IT ja PT: Elukohanõue. LV, MT ja SI: Kodakondsusnõue.

E. Rendi-/liisinguteenused ilma juhita ||

e) Isiklike ja majapidamistarvetega seotud (CPC 832) || EU: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

f) Telekommunikatsiooniseadmete rentimine  (CPC 7541) || EU: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

F. Muud äriteenused ||

e) Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (CPC 8676) || IT ja PT. Elukohanõue bioloogidele ja keemiaanalüütikutele.

f) Põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused (CPC 881 osa) || IT: Elukohanõuded agronoomide ja „periti agrari” puhul.

j) 2. Turvateenused (CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305) || BE: Juhtivtöötajatel kodakondsus- ja elukohanõue. BG, CY, CZ, EE, LV, LT, MT, PL, RO, SI ja SK: Kodakondsus- ja elukohanõue. DK: Tegevjuhtidel ja lennujaama valveteenistuse töötajatel kodakondsus- ja elukohanõue. ES ja PT: Spetsialistidel kodakondsusnõue. FR: Tegevjuhtidel ja direktoritel kodakondsusnõue. IT: Itaalia või ELi kodakondsuse ja elukohanõue, et saada turvateenuste osutamiseks ja väärisesemete transpordiks vajalik luba.

k) Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675) || BG: Spetsialistidel kodakondsusnõue. DE: Riiklikult määratud mõõdistajatel kodakondsusnõue. FR: Kodakondsusnõue mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaseadusega IT ja PT. Elukohanõue.

l) 1. Laevade hooldus ja remont (CPC 8868 osa) || MT: Kodakondsusnõue.

l) 2. Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868 osa) || LV: Kodakondsusnõue.

 l) 3. Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa) || EU: Mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide hoolduse ja remondi korral on spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

l) 5. Metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused[56] (CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866) || EU: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue, v.a: BE, DE, DK, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE ja UK CPC 633, 8861, 8866 puhul; BG: isiklike ja majapidamistarvete (v.a juveeltooted) parandamise teenuste puhul: (CPC 63301, CPC 63302, CPC 63303 osa, CPC 6334 ja CPC 63309) AT puhul CPC 633, CPC 8861 – CPC 8866; EE, FI, LV ja LT CPC 633, CPC 8861 – 8866; CZ ja SK puhul CPC 633, CPC 8861 – CPC 8865; ning SI puhul CPC 633, CPC 8861 ja CPC 8866.

m) Hoonete puhastusteenused (CPC 874) || CY, EE, HR, MT, PL, RO ja SI: Spetsialistidel kodakondsusnõue.

n) Fotograafiateenused (CPC 875) || HR ja LV: Erifotograafiateenuste puhul kodakondsusnõue. PL: Aerofotograafiateenuste osutamise korral kohaldatakse kodakondsusnõuet.

p) Trükkimine ja kirjastamine (CPC 88442) || HR: Kirjastajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet. SE: Kirjastajatel ning kirjastuste ja trükikodade omanikel elukohanõue. IT: Kirjastuste ja trükikodade omanikud ja kirjastajad peavad olema EL liikmesriigi kodanikud.

q) Konverentsiteenused (CPC 87909 osa) || SI: Kodakondsusnõue.

r) 1. Tõlketeenused (CPC 87905) || FI: Elukohanõue diplomeeritud tõlkijatel. DK: Elukohanõue ametlike tõlkijate ja tõlkide puhul, kui Taani Kaubandus- ja Ettevõtlusamet ei ole sellest loobunud

r) 3. Inkassoteenused (CPC 87902) || BE ja EL: Kodakondsusnõue. IT: Piiranguteta.

r) 4. Krediidiinfoteenused (CPC 87901) || BE ja EL: Kodakondsusnõue. IT: Piiranguteta.

r) 5. Paljundusteenused (CPC 87904)[57] || EU: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

8. EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED (CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518) || BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas.

9. TURUSTUSTEENUSED (v.a relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine) ||

C. Jaemüügiteenused[58] ||

c) Toiduainete jaemüügiteenused (CPC 631) || FR: Tubakamüüjatel kodakondsusnõue.

10. HARIDUSTEENUSED (üksnes erateenused) ||

A. Esimese taseme hariduse teenused (CPC 921) || FR: Kodakondsusnõue. Gruusia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: Teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet. EL: Õpetajatel kodakondsusnõue.

B. Keskharidusteenused (CPC 922) || FR: Kodakondsusnõue. Gruusia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: Teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet. EL: Õpetajatel kodakondsusnõue. LV: Puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 9224).

C. Kõrgharidusteenused (CPC 923) || FR: Kodakondsusnõue. Gruusia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. CZ ja SK: Kõrgharidusteenuste osutamise puhul, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused, kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 92310). IT: Teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet. DK: Professoritel kodakondsusnõue.

12. FINANTSTEENUSED ||

A. Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused || AT: Filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias. EE: Otsekindlustuse puhul võivad kindlustusalal tegutseva Gruusia osalusega aktsiaseltsi juhatusse kuuluda Gruusia kodanikud üksnes proportsionaalselt Gruusia osaluse suurusega, kuid nad ei tohi mingil juhul moodustada üle poole juhatuse liikmetest. Tütarettevõtja või iseseisva äriühingu juhatuse esimees peab alaliselt elama Eestis. ES: aktuaaridel elukohanõue (või kaheaastase kogemuse nõue). FI: Kindlustusandja tegevjuhatajate ja vähemalt ühe audiitori alaline elukoht on ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit. Gruusia kindlustusandja peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu ELis. HR: Elukohanõue. IT: Aktuaaridel elukohanõue.

B. Pangandus ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) || BG: Peadirektorite ja juhataja puhul on nõutav alaline elukoht Bulgaarias. FI: Krediidiasutuste tegevjuhtide ja vähemalt ühe audiitori alaline elukoht peab olema ELis, kui Finantsinspektsioon ei ole teinud erandit. HR: Elukohanõue. Juhatus juhib krediidiasutuse tegevust Horvaatia Vabariigi territooriumilt. Vähemalt üks juhatuse liige peab oskama vabalt horvaadi keelt. IT: Elukohanõue EÜ liikmesriigi territooriumil „promotori di servizi finanziari” (finantsteenuste osutaja) puhul. LT: Vähemalt üks panga juhtidest peab alaliselt elama Leedus. PL: Vähemalt üks panga tegevjuht peab vastama kodakondsusnõudele.

13. TERVISHOIU- JA SOTSIAALTEENUSED (üksnes erateenused) ||

A. Haiglateenused (CPC 9311) B. Kiirabiteenused (CPC 93192) C. Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused (CPC 93193) E. Sotsiaalteenused (CPC 933) || FR: Juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Loa väljastamisel võetakse arvesse kohalike juhtivtöötajate olemasolu. HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi. LV: Arstide, hambaarstide, ämmaemandate, õdede, füsioterapeutide ja parameedikute puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi. PL: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on piiratud valimisõigus kutseala kodades.

14. TURISMI- JA REISITEENUSED ||

A. Hotellid, restoranid ja toitlustamine (CPC 641, CPC 642 ja CPC 643) Välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused[59] || BG: Välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %. HR: Elukohanõue kodumajapidamistes ja maakodudes osutatavate majutus- ja toitlustusteenuste puhul.

B. Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid) (CPC 7471) || BG: Välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %. HR: Büroojuhataja ametikoha puhul turismiministeeriumi luba.

C. Giiditeenused (CPC 7472) || BG, CY, ES, FR, EL, HR, HU, LT, MT, PL, PT ja SK: Kodakondsusnõue. IT: Väljapoolt ELi liikmesriike pärit giididel on vaja eriluba.

15. MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED (v.a audiovisuaalteenused) ||

A. Meelelahutusteenused (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused) (CPC 9619) || FR: Juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Kui luba on vaja rohkem kui kaheks aastaks, on loa väljastamise tingimuseks kodakondsusnõue.

16. TRANSPORDI TEENUSED ||

A. Meretransport ||

a) Rahvusvaheline reisijatevedu (CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž) b) Rahvusvaheline kaubavedu (CPC 7212, v.a riiklik kabotaaž). || EU: Laevade meeskondadel kodakondsusnõue. AT: Enamik tegevdirektoritest peavad olema kodanikud.

D. Maanteetransport ||

a) Reisijatevedu (CPC 7121 ja CPC 7122) || AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet. DK, HR: Kodakondsusnõue ja elukohanõue juhatajate puhul. BG, MT: Kodakondsusnõue.

b) Kaubavedu (CPC 7123, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks[60]) || AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet. BG ja MT: Kodakondsusnõue. HR: Juhtidel kodakondsus- ja elukohanõue.

E. Kaupade (v.a kütus) torutransport[61] (CPC 7139) || AT: Tegevdirektoritel kodakondsusnõue.

17. TRANSPORDI ABITEENUSED[62] ||

A. Meretranspordi abiteenused a) Mereveose käitlemise teenused b) Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa) c) Tollivormistusteenused d) Konteinerjaama- ja depooteenused e) Mereagentuuriteenused f) Meretranspordi ekspedeerimise teenused g) Laevade rentimine koos meeskonnaga (CPC 7213) h) Puksiirteenused (CPC 7214) || AT: Enamik tegevdirektoritest peavad olema kodanikud. BG ja MT: Kodakondsusnõue. DK: Elukohanõue tollivormistusteenuste puhul. EL: Tollivormistusteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.

i) Meretranspordi tugiteenused (CPC 745 osa) j) Muud tugi- ja abiteenused (v.a toitlustamine) (CPC 749 osa) ||

D. Maanteetranspordi abiteenused d) Kommertsveokite rent (koos juhiga) (CPC 7124) || AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet. BG ja MT: Kodakondsusnõue.

F. Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused[63] a) Torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused, (CPC 742 osa) || AT: Tegevdirektoritel kodakondsusnõue.

19. ENERGIATEENUSED ||

A. Kaevandamisega seotud teenused (CPC 883)[64] || SK: Elukohanõue.

20. MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED ||

a) pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused (CPC 9701) || EU: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

b) juuksuriteenused (CPC 97021) || EU: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

c) iluravi, maniküüri- ja pediküüriteenused (CPC 97022) || EU: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

d) muud mujal liigitamata iluraviteenused (CPC 97029) || EU: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

e) spaateenused ja mitteravimassaažid, niivõrd kui seda pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil[65] (CPC ver. 1.0 97230) || EU: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

________________

XIV-D Lisa

LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES KOHALDATAVATE RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)

1.       Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 91 ja 92, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega.

2.       Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)       esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ning

b)      teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Liit ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale allpool selgesõnaliselt loetletud sektorite.

3.       Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel:

a)       „CPC” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991; ning

b)      CPC ver. 1.0” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

4.       Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

5.       Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 91 ja 92 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevust teostatakse) kohaldatakse Gruusia lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole järgnevas loendis nimetatud.

6.       Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ELi ja liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

7.       Järgnev loend ei sisalda lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

8.       Alljärgnev loetelu ei piira riigimonopolide või ainuõiguste olemasolu asjaomastes sektorites, nagu sätestatud liidu poolt käesoleva lepingu XIV-A lisas.

9.       Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks liikmesriigi või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

10.     Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 91, järgmistes allsektorites:

a)       Õigusteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seaduste osas (s.t kolmandate riikide seadused)

b)      raamatupidamisteenused

c)       maksualase nõustamise teenused

d)      Arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused

e)       Inseneriteenused, integreeritud inseneriteenused

f)       arvutiteenused ja nendega seotud teenused

g)      uurimis- ja arendusteenused

h)      reklaamiteenused

i)       juhtimiskonsultatsiooniteenused

j)       juhtimiskonsultatsiooniga seotud teenused

k)      tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

l)       seonduvad teadus- ja tehnilise konsultatsiooni teenused

m)     seadmete hooldus ja remont, eelkõige müügi- või rentimisjärgse teenindamise lepingu alusel

n)      tõlketeenused

o)      ehitusuuringuteenused

p)      keskkonnateenused

r)       reisibüroo- ja reisikorraldaja teenused

s)       meelelahutusteenused

Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas artikliga 92, järgmistes allsektorites:

a)       Õigusteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seaduste osas (s.t kolmandate riikide seadused)

b)      Arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused

c)       Inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused

d)      Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

e)       Juhtimisalase nõustamise teenused ja juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

f)       tõlketeenused

Sektor või allsektor || Reservatsioonide kirjeldus

KÕIK SEKTORID || Tunnustamine EU: Diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes ELi liikmesriikide kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud kutsealal ühes Euroopa Liidu liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis.[66]

Õigusabiteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seaduste osas (s.t kolmandate riikide seadused) (CPC 861 osa)[67] || AT, CY, DE, EE, IE, LU, NL, PL, PT, SE ja UK: Puuduvad. BE, ES, HR, IT ja EL: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. BG, CZ, DK, FI, HU, LT, MT, RO, SI ja SK: Majandusvajaduste testid. DK: Õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes juristidel, kes omavad tegevusluba Taanis. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta. FR: Täielik (lihtsustatud) vastuvõtt advokatuuri sobivustesti põhjal on nõutav. Advokaatide pääsu suhtes „avocat auprès de la Cour de Cassation” ja „avocat auprès du Conseil d’Etat” kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet. HR: Esindusteenuste puhul nõutava advokatuuri täisliikmeks olemise puhul kehtib kodakondsusnõue.

Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused (CPC 86212 v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 and CPC 86220) || BE, CY, DE, EE, ES, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. AT: Tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline asutus on olemas. FR: Loanõue. Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga. BG, CZ, DK, EL, FI, HU, LT, LV, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. HR: Elukohanõue.

Maksualase nõustamise teenused (CPC 863)[68] || BE, DE, EE, ES, FR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE ja UK: Puuduvad. AT: Tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline asutus on olemas; kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul. BG, CZ, DK, EL, FI, HU, LT, LV, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. CY: Piiranguteta maksudeklaratsioonide esitamise puhul. PT: Piiranguteta. HR, HU: Elukohanõue.

Arhitektiteenused ning Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused (CPC 8671 ja CPC 8674) || EE, EL, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. BE, ES, HR, IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. FI: Füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse osas. BG, CY, CZ, DE, FI, HU, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. AT: Üksnes planeerimisteenused, kui: Majandusvajaduste test. HR, HU ja SK: Elukohanõue.

Inseneriteenused ning Integreeritud inseneriteenused (CPC 8672 ja CPC 8673) || EE, EL, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. BE, ES, HR ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. FI: Füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse osas. BG, CY, CZ, DE, FI, HU, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. AT: Üksnes planeerimisteenused, kui: Majandusvajaduste test. HR ja HU: Elukohanõue.

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused (CPC 84) || EE, EL, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad. ES ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. BE: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. AT, DE, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, RO, SK ja UK: Majandusvajaduste test. HR: Lepinguliste teenuste osutajate puhul elukohanõue. Internetiteenuse osutaja puhul piiranguteta.

Teadus- ja arendusteenused (CPC 851, 852, v.a psühholoogide teenused[69], 853) || EU, välja arvatud BE: Volitatud teadusasutusega sõlmitud vastuvõtuleping on nõutav[70]. CZ, DK ja SK: Majandusvajaduste test. BE ja UK: Piiranguteta. HR: Elukohanõue.

Reklaamiteenused (CPC 871) || BE, CY, DE, EE, ES, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. AT, BG, CZ, DK, FI, HU, LT, LV, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865) || DE, EE, EL, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad. ES ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. BE ja HR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866) || DE, EE, EL, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. BE, ES, HR ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. AT, BG, CY, CZ, DK, FI, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. HU: Majandusvajaduste test, v.a vahekohtu- ja lepitusteenuste puhul (CPC 86602), sellisel juhul Piiranguteta.

Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (CPC 8676) || BE, DE, EE, EL, ES, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE, UK: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675) || BE, EE, EL, ES, HR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE ja UK: Puuduvad. AT, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. DE: Piiranguteta riiklikult määratud mõõdistajate puhul. FR: Piiranguteta mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaõigusega. BG: Piiranguteta.

Laevade hooldus ja remont (CPC 8868 osa) || BE, CY, EE, EL, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad. AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. UK: Piiranguteta

Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868 osa) || BE, CY, EE, EL, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad. AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. UK: Piiranguteta

Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa) || BE, EE, EL, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. UK: Piiranguteta

Õhusõidukite ja nende osade hooldus ja remont (CPC 8868 osa) || BE, CY, EE, EL, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad. AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. UK: Piiranguteta

Metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused[71] (CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866) || BE, EE, EL, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Tõlkimine (CPC 87905, v.a ametlik või kinnitatud tõlge) || DE, EE, FR, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. BE, ES, IT ja EL: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. CY ja LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. AT, BG, CZ, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. HR: Internetiteenuse osutaja puhul piiranguteta.

Ehitusplatsi pinnaseuuringud (CPC 5111) || BE, DE, EE, EL, ES, FR, HR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, LV, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Keskkonnateenused (CPC 9401[72], CPC 9402, CPC 9403, CPC 9404[73], CPC 94060[74] osa, CPC 9405, CPC 9406 osa ja CPC 9409) || BE, EE, ES, FR, HR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, DE, DK, EL, FI, HU, LT, LV, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid[75]) (CPC 7471) || AT, CZ, DE, EE, ES, FR, IT, LU, NL, PL, SI ja SE: Puuduvad. BG, EL, HU, LT, LV, MT, PT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. BE, CY, DK, FI ja IE: Piiranguteta, välja arvatud reisijuhtide puhul (isikud, kelle ülesanne on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma kohapeal giid olemata) HR: Elukohanõue. UK: Piiranguteta

Meelelahutusteenused, v.a audiovisuaalteenused (sh teatri-, ansambli-, tsirkuse- ja diskoteegiteenused) (CPC 9619) || BG, CZ, DE, DK, EE, EL, ES, FI, HU, IE, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SK ja SE: Tippkvalifikatsioon[76] võib olla nõutav. Majandusvajaduste test. AT: Tippkvalifikatsioon ja majandusvajaduste test, v.a isikute puhul, kelle põhikutsetegevus on seotud kaunite kunstidega ning kes saavad sellest oma põhitulu. Need isikud ei tohi tegelda Austrias muu äritegevusega, järgmistel tingimustel: Puuduvad. CY: Majandusvajaduste test ansambli- ja diskoteegiteenuste puhul. FR: Piiranguteta lepinguliste teenuseosutajate puhul, välja arvatud juhul, kui: - Tööluba antakse ajavahemikuks, mis ei ületa üheksat kuud, ning seda on võimalik pikendada kolmeks kuuks. Majandusvajaduste test. - Meelelahutusasutus peab maksma Prantsuse immigratsiooni- ja integratsiooniametile maksu. SI: Paigal viibimise aeg on piiratud 7 päevaga ürituse kohta. Tsirkuse- ja lõbustuspargiteenuste puhul paigal viibimise aeg on piiratud kuni 30 päevaga kalendriaasta kohta. BE ja UK: Piiranguteta.

________________

XIV-E Lisa

ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (GRUUSIA)[77]

1.       Alljärgnevas reservatsioonide loendis on esitatud majandustegevusalad, mille puhul kehtivad liidu ettevõtetele ja investoritele Gruusia reservatsioonid võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt käesoleva lepingu artikli 79 lõikele 1.

Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)       horisontaalsete reservatsioonide loend, mis kehtib kõigi sektorite või allsektorite suhtes, ning

b)      sektori- või allsektoripõhiste reservatsioonide loend, kus lisaks kohaldatava(te)le reservatsiooni(de)le on märgitud ka asjaomane sektor või allsektor.

Reservatsioon, mis vastab majandustegevusalale, mis ei ole liberaliseeritud (piiranguteta), on väljendatud järgmiselt: „Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad”.

Sektorites, kus Gruusia reservatsiooni ei kehtesta, võtab riik käesoleva lepingu artikli 79 lõikes 1 sätestatud kohustusi ilma reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone).

2.       Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

3.       Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

4.       Kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 79 ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, näiteks õigusliku vormi nõue või kõigi territooriumil tegutsevate teenusepakkujate suhtes, sõltumata kodakondsusest, elukohast ega muudest samaväärsetest kriteeriumidest, kohaldatav litsentsi- või loanõue, sest leping neid ei piira.

5.       Kui liit säilitab reservatsiooni, mille kohaselt teenuseosutaja peab liidu territooriumil teenuse osutamiseks olema territooriumi kodanik, alaline elanik või elanik, on XIV-G lisas loetletud reservatsioonil sama mõju nagu reservatsioonil, mis kohaldatavuse piires käsitleb asutamist vastavalt käesolevale lisale.

Horisontaalsed reservatsioonid

Toetused

Subsiidiumide andmisel võidakse piirduda konkreetses geograafilises alapiirkonnas asutatud isikutega.

Erastamine

Organisatsioonil, kus valitsuse osalus ületab 25 %, puudub õigus osaleda ostjana erastamisprotsessis (turulepääsu piirang).

Piiratud vastutusega äriühingu vähemalt üks juht peab elama Gruusias. Filiaali loomiseks peab esindaja (füüsiline isik), kes on volitatud äriühingut esindama, elama Gruusias.

Kinnisvara ostmine

Piiranguteta, välja arvatud järgneva puhul:

i)       mittepõllumajandusliku maa ostmine,

ii)      teenuste osutamiseks hoonete ostmine;

iii)     põllumajandusliku maa kuni 49 aastaks rentimine ja mittepõllumajandusliku maa kuni 99 aastaks rentimine.

iv)     põllumajandusliku maa ühisettevõtete kaudu ostmine.

Sektoripõhised reservatsioonid

Kalandus

Kalanduse puhul turulepääsuga seotud, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Juurdepääs Gruusia vetele kala väljapüügiks antakse vastastikkuse põhimõtte alusel.

Äriteenused

–        Siirdatavate organite tarnimise ning lahangute (9312) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad

–        Muude kutsealaste teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (1,A(k))*[78]

–        Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenuste (CPC 881, v.a. 88110) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

–        Koksi, rafineeritud naftatoodete, tuumkütuse tasu või lepingu alusel tööstusliku tootmisega seotud teenuste (CPC 8845) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

–        Aerofotograafia (CPC 87504) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad

Sideteenused

–        Postiteenuste (CPC 7511) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad

–        Kombineeritud programmide tootmisega seotud teenuste ja ringhäälinguteenuste (CPC 96133) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

–        Programmide edastamisteenuste (CPC 7524) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad

–        Muude kommunikatsiooniteenuste (2,E)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused

Vähemalt 50 % kogu töötajatest peavad olema Gruusia kodanikud.

Turustusteenused

muude turustusteenuste (4,E)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Haridusteenused

–        Riiklikult rahastatud keskharidusteenuste (CPC 922) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

–        Riiklikult rahastatud kõrgharidusteenuste (CPC 923) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

–        Muude haridusteenuste (CPC 929) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad

Finantsteenused

–        Muude finantsteenuste, sealhulgas töötajatele makstava hüvitise (7,C)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Tervishoiuga seotud ja sotsiaalteenused

–        Gruusias töötavad arstid peavad oskama gruusia keelt (riigikeel).

–        muude tervishoiuga seotud ja sotsiaalteenuste (8,D)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Turismi ja reisimisega seotud teenused

Muude Turismi ja reisimisega seotud teenuste (9,D)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused

Muude meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenuste (10,E)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Transporditeenused

–        Meretranspordiga toimuva reisijateveo (CPC 7211) ja meretranspordi tugiteenuste (CPC 745 osa) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

–        Õhutransporditeenuste, sealhulgas reisijateveo (CPC 731), kaubaveo (CPC 732), õhusõidukite koos meeskonnaga rentimise (CPC 734) ja õhutranspordi tugiteenuste (CPC 746) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

–        Raudteetransporditeenused (CPC 7111, CPC 7112 ja CPC 7113) - Raudteeinfrastruktuur kuulub riigile ning selle kasutamine on riigi monopol. Puudub raudteetranspordi puhul.

–        Raudteetransporditeenuste tugiteenuste (CPC 743) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

–        Maanteetransporditeenuste, sealhulgas reisijateveo (CPC 7121 ja CPC 7122), kaubanduslike veokite koos meeskonnaga rentimise (CPC 7124) ja maanteetranspordi tugiteenuste (CPC 744) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vastastikkuse põhimõttel põhinevad maanteetransporti käsitlevad kahepoolsed lepingud, mis võimaldavad vastavatel riikidel teostada rahvusvahelist reisijate- ja kaubavedu.

–        Torutranspordi, sealhulgas kütuseveo (CPC 7131) ja muude kaupade transpordi (CPC 7139) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

–        Muude transporditeenuste (11,I)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

–        Muude, mujal nimetamata teenuste (CPC 95, CPC 97, CPC 98 ja CPC99) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

________________

XIV-F Lisa

PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND (GRUUSIA)[79]

1.       Alljärgnevas kohustuste loendis on nimetatud Gruusia poolt käesoleva lepingu artikli 86 kohaselt liberaliseeritud majandustegevused ning neis tegevustes liidu teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loendid koosnevad järgmistest elementidest:

a)       esimene veerg, milles on näidatud sektor või allsektor, kus lepinguosaline on võtnud kohustuse, ja liberaliseerimise ulatus, mil määral reservatsioone kohaldatakse, ning

b)      teine veerg, kus kirjeldatakse kohaldatavaid reservatsioone.

Alljärgnevas loendis nimetamata sektorites või allsektorites kohustusi ei võeta.

2.       Üksikute sektorite ja allsektori kindlakstegemisel on CPC ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelus (MTN.GNS/W/120).

3.       Allpool esitatud loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piirangut lepingu artiklite 84 ja 85 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi teostada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise ettevõtete ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud.

4.       Alljärgnev loend ei piira teatud teenuste sektorite ja allsektorite juures mooduse nr 1 teostatavust ning riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu, nagu on kirjeldatud asutamisega seotud kohustuste loendis.

5.       Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

6.       Käesolevast kohustuste loendist tulenevatel õigustel ja kohustustel ei ole isejõustuvat mõju ning seega ei anna see õigusi otse üksikutele füüsilistele või juriidilistele isikutele.

7.       Moodus nr 1 ja moodus nr 2 osutavad vastavalt käesoleva lepingu artikli 77 lõike 14 punktides a) ja b) kirjeldatud teenuste osutamise viisile.

Horisontaalsed reservatsioonid

Piiranguteta subsiidiumide puhul.

Sektoripõhised reservatsioonid

Sektor või allsektor || Reservatsioonide kirjeldus

1.       ÄRITEENUSED

A.      Kutseteenused

Õigusteenused (Sealhulgas õigusnõustamine päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse küsimustes) (CPC 861) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

b)      Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused (CPC 862) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

c)       Maksualase nõustamise teenused (CPC 863) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

d)      Arhitektiteenused (CPC 8671) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

e)       Inseneriteenused (CPC 8672) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

f)       Integreeritud inseneriteenused (CPC 8673) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

g)      Linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused (CPC 8674*) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

h)      Meditsiini- ja hambaraviteenused (v.a. siirdatavad organid ning lahangud) (CPC 9312) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

i)       Veterinaariateenused (CPC 932) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

B.      Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

a)       Arvutite riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused (CPC 841) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

b)      Tarkvararakendusteenused (CPC 842) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

c)       Andmetöötlusteenused (CPC 843) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

d)      Andmebaasiteenused (CPC 844) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

e)       Kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

e)       andmete ettevalmistamisteenused (CPC 849) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

C.      Teadus- ja arendusteenused

a)       Loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 851) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

b)      Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 852) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

c)       Interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused (CPC 853) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

D.      Kinnisvarateenused

a)       Oma või renditud varaga seotud teenused (CPC 821) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

b)      Tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused (CPC 822) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

E.      Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

a)       Laevadega seotud (CPC 83103) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

b)      Õhusõidukitega seotud (CPC 83104) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

c)       Muude transpordiseadmetega seotud (CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

d)      Muude masinate ja seadmetega seotud (CPC 83106 – CPC 83109) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul  Puuduvad

e)       Videolintide või optiliste ketaste Rendi- või liisinguteenused (CPC 83202) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

F)      Muud äriteenused

a)       Reklaamiteenused (CPC 871) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

b)      Turu-uuringuteenused (CPC 864) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

c)       Juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

d)      Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

e)       Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (CPC 8676) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

f)       Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused (CPC 88110) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

g)      Kalastamisega seotud teenused (CPC 882**) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

h)      Kaevandamisega seotud teenused   (CPC 883**) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

i)       Tööstusliku tootmisega seotud teenused (CPC 885, CPC 886, CPC 8841 – CPC 8844 ja CPC 8846 – CPC 8849) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

j)       Energiajaotusega seotud teenused (CPC 887**) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

k)      Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused (CPC 87205 ja CPC 87206) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

m)     Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

p)      Fotograafiateenused (CPC 875) (v.a aerofotograafia) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

q)      Pakendamisteenused (CPC 876) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

r)       Trükkimis- ja kirjastamisteenused (CPC 88442) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

s)       Konverentsiteenused (CPC 8790 osa) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

t)       Muud Tarbe- ning majakaupade parandamise teenused (CPC 633) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

Metallitoodete, masinate ja seadmete remondi teenused (CPC 886) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

Muud äriteenused (CPC 879, v.a. 87909) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

2        KOMMUNIKATSIOONITEENUSED

B.      Kulleriteenused (CPC 7512) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

C.      Telekommunikatsiooniteenused

a)       Telefoniteenused (CPC7521) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

Pakettkommuteeritud andmesideteenused (CPC 7523) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

c)       Ahelkommuteeritud andmesideteenused (CPC 7523*) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

d)      Teleksiteenused (CPC 7523**) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

e)       Telegraafiteenused (CPC 7522) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

f)       Faksiteenused (CPC 7521* ja CPC 7529*) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

g)      Rendiliiniteenused (CPC 7522* ja CPC 7523*) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

h)      Elektronpost (CPC 7523*) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

i)       Kõnepost (CPC 7523*) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

j)       Sidusinfo ja andmebaasiotsingud (CPC 7523*) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

k)      Elektrooniline andmevahetus (EDI) (CPC 7523*) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

l)       Laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sh vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine (CPC 7523*) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

m)     Koodide ja protokollide teisendamine || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

n)      Teabe ja/või andmete sidustöötlemine (sh tehingute töötlemine) (CPC 843*) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

o)      Muud mobiilsideteenused analoog-/digitaalmobiilside teenused (CPC 75213*) Personaalsed sideteenused (CPC 75213*) Kaugotsinguteenused (CPC 75291*) Mobiilandmesideteenused (CPC 7523*) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

D.      Audiovisuaalteenused

a)       Kino- ja videofilmide tootmis- ning turustamisteenused (CPC 9611) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

b)      Kinofilmide linastamine (CPC 9612) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

c)       Raadio- ja teleteenused, v.a. edastamisteenused (CPC 9613 v.a. 96133) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

e)       Helisalvestised || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

3.       EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

A.      Üldehitus (CPC 512) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

B.      Üldehitus tsiviilehitusele (CPC 513) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

C.      Paigaldus- ja koostetööd (CPC 514+516); || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

D.      Ehitiste viimistlemise tööd (CPC 517) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

E.      Muud (CPC 511, CPC 515 ja CPC 518) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

4.       TURUSTUSTEENUSED

A.      Komisjonimüügiagentide teenused (CPC 621) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

B.      Hulgimüügiteenused (CPC 622) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

C.      Jaemüügiteenused (CPC 631, CPC 632, CPC 611 ja CPC 612) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

D.      Frantsiisimine (CPC 8929) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

5.       HARIDUSTEENUSED

A.      Põhiharidusteenused (CPC 921) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

B.      Eraõiguslikult rahastatud põhiharidusteenused (CPC 922*) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

C.      Eraõiguslikult rahastatud kõrgharidusteenused (CPC 923*) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

D.      Täiskasvanute koolitus (CPC 924) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

6.       KESKKONNATEENUSED

A.      Reoveeteenused (CPC 9401) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

B.      Jäätmekäitlusteenused (CPC 9402) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

C.      Kanalisatsiooni- jms teenused (CPC 9403) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

D.      Heitgaaside puhastusteenused (CPC 9404) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

E.      Müravähendamisteenused (CPC 9405) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

F.      Muud loodus- ja maastikukaitseteenused (CPC 9406) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

G.      Muud keskkonnakaitseteenused (CPC 9409) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

7.       FINANTSTEENUSED

A.      Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

a)       Elukindlustus-, õnnetusjuhtumikindlustus- ja tervisekindlustusteenused (v.a. tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus) (CPC 81211, CPC 81291 ja CPC 81212) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

b)      Kahjukindlustusteenused (CPC 8129 v.a. CPC 81291 ja v.a. CPC 81293) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

–        Mere-, õhu- ja muu transpordi kindlustusteenused (CPC 81293) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

c)       Edasikindlustus ja retrotsessioon (CPC 81299) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

d)      Kindlustuse abiteenused, nt nõustamis-, aktuaari-, riskihindamis- ja nõuete rahuldamise teenused (CPC 8140) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

Kindlustusvahendus, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina (CPC 8140) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

B.      Pangandus- ja muud finantsteenused

a)       Hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine riigilt (CPC 81115 – CPC 81119) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

b)      Igasugune laenamine, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteegikrediit, faktooring ja kaubandustehingute finantseerimine (CPC 8113) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

c)       Kapitalirent (CPC 8112) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

d)      Kõik makse- ja rahaedastusteenused (CPC 81339) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

e)       Tagatis- ja garantiitehingud (CPC 81199) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

f)       Kauplemine enda või klientide nimel kas börsil, vabavahetusturul või mõnel muul viisil järgmisega: || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

–        rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne) (CPC 81339); –        välisvääringutega (CPC 81333); || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

–        derivatiivtooted sealhulgas, kuid mitte ainult futuurid ja optsioonid (CPC 81339); || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

–        vahetuskursi ja intressimääradega, kaasa arvatud selliste finantsinstrumentidega nagu swap-tehingud ja tähtpäevaintressiga lepingud, jms (CPC 81339); || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

–        vabalt võõrandavate väärtpaberitega; –        (CPC 81321) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

–        muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega (CPC 81339) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

g)      Osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine. (CPC 8132) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

h)      rahamaaklerlus; (CPC 81339) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

i)       Varahaldus, sealhulgas kassa- või portfellihaldus, kõik ühisinvesteeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused (CPC 8119 ja CPC 81323) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

j)       finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused (CPC 81339 ja CPC 81319) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

k)      nõustamine, vahendamine ja muud finantsabiteenused, mis on seotud kõigi GATSi finantsteenuseid käsitleva lisa punkti 5a alalõikudes v kuni xv loetletud tegevustega, sealhulgas krediidisoovitus ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia kohta. (CPC 8131 ja CPC 8133) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

l)       Finantsinformatsiooni andmine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja seonduv tarkvara teistelt finantsteenuste osutajatelt (CPC 8131, CPC 842 ja CPC 844) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

TERVISHOIUGA SEOTUD JA SOTSIAALTEENUSED

A.      Muud tervishoiuteenused (CPC 931, v.a CPC 93191) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

C.      Sotsiaalteenused (CPC 933). || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

9.       TURISMI- JA REISITEENUSED

A.      Hotellid ja restoranid (k.a toitlustamine) (CPC 641 – CPC 643) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

B.      Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (CPC 7471) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

C.      Giiditeenused (CPC 7472) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

10.     MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

A.      Meelelahutusteenused (sh teatri-, ansambli- ja tsirkuseteenused) (CPC 9619) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

B.      Uudisteagentuuride teenused (CPC 962) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

C.      Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused (CPC 963) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

D.      Spordi- ja muud puhketeenused (CPC 964) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

11.     TRANSPORDITEENUSED

A.      Meretransporditeenused

b)      Kaubavedu (CPC 7212) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

c)       Laevade rentimine koos meekonnaga (CPC 7213) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

d)      Laevade hooldus ja remont (CPC 8868**) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

e)       Puksiirteenused (CPC 7214) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

Siseveetransport

Reisijatevedu (CPC 7221) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

Kaubavedu (CPC 7222) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

Laevade rent koos meeskonnaga (CPC 7223) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

Laevade hooldus ja remont (CPC 8868**) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

Pukseerimisteenused (CPC 7224) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

Siseveetranspordi tugiteenused (CPC 745**) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

C.      Õhutransport

b)      Müük ja turustamine || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

Arvutipõhised broneerimissüsteemid || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

d)      Õhusõidukite hooldus ja remont (CPC 8868**) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

E.      Raudteetranspordi teenused (CPC 7111, CPC 7112 ja CPC 7113) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

d)      Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868**) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

F.      Maanteetransport

d)      Maanteetranspordiseadmete hooldus ja remont (CPC 6112 ja CPC 8867) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

e)       Kaubaveoteenused (CPC 7123) || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

H.      Kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused

a)       Veosekäitlemisteenused (CPC 741) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

b)      Hoiu- ja laoteenused (CPC 742) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

c)       Kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748) || Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad

d)      Muud transpordi tugi- ja lisateenused (CPC 749*) –        Ekspediitoriteenused –        Lastikirja auditeerimise ja prahihinnateabega seotud teenused || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

–        Veoste ülevaatusteenused || Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad

________________

XIV-G Lisa

JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND[80] (GRUUSIA)

1.       Allpoolloetletud reservatsioonide juures on märgitud käesoleva lepingu IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 6. peatüki (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaos alusel liberaliseeritud majandustegevus, mille puhul kohaldatakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 89 reservatsioone juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes ning vastavalt artiklile 90 müügiesindajate suhtes, ja määratletakse sellised piirangud. Loendid koosnevad järgmistest elementidest:

a)       esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ning

b)      teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Gruusia ei võta ühtegi kohustust põhipersonali ja kõrgharidusega praktikantide eest nendes majandustegevusalades, mis on vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) peatüki 6 (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaole liberaliseerimata (piirangud jäävad lubatuks).

2.       Üksikute sektorite ja allsektori kindlakstegemisel on CPC ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelus (MTN.GNS/W/120).

3.       Juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuste ja kaupade müüjatega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

4.       Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 89 ja 90 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse ELi personali, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud.

5.       Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Gruusia õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

6.       Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosalise määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

7.       Alljärgnev loetelu ei piira ettevõtlusega seotud kohustuste loetelus kirjeldatud riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu.

8.       Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks Gruusia või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

9.       Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

Sektoripõhised reservatsioonid

Sektor või allsektor || Reservatsioonide kirjeldus

1.       ÄRITEENUSED

A.      Kutseteenused

Siirdatavad organid ning lahangud (CPC 9312 osa) || Piiranguteta

Muud kutsealased teenused (1, A(k))*[81] || Piiranguteta

F)      Muud äriteenused

Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused (CPC 881, v.a. CPC 88110) || Piiranguteta

Koksi, rafineeritud naftatoodete, tuumkütuse tasu või lepingu alusel tööstusliku tootmisega seotud teenused (CPC 8845) || Piiranguteta

Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused (CPC 872, v.a. CPC 87205 ja CPC 87206) || Piiranguteta

Uurimis- ja turvateenused (CPC 873) || Piiranguteta

Aerofotograafia (CPC 87504) || Piiranguteta

2        KOMMUNIKATSIOONITEENUSED

Postiteenused (CPC 7511) || Piiranguteta

4.       TURUSTUSTEENUSED

E.      Muud turustusteenused (4,E)* || Piiranguteta

5.       HARIDUSTEENUSED

E.      Muud haridusteenused (CPC 929) || Piiranguteta

7.       FINANTSTEENUSED

A.      Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus || Piiranguteta

C. Muud finantsteenused (7,C)* || Piiranguteta

TERVISHOIUGA SEOTUD JA SOTSIAALTEENUSED

Muud tervishoiuga seotud ja sotsiaalteenused (8,D)* || Piiranguteta

9.       TURISMI- JA REISITEENUSED

Muud turismi ja reisimisega seotud teenused (9,D)* || Piiranguteta

10.     MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

Muud meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused (10,E)* || Piiranguteta

11.     TRANSPORDITEENUSED

A.      Meretransporditeenused

Reisijatevedu (CPC 7211) || Piiranguteta

d) f) Meretranspordi abiteenused (CPC 745***) || Piiranguteta

Siseveetransport

Laevade hooldus ja remont (CPC 8868**) || Piiranguteta

f) Siseveetranspordi tugiteenused (CPC745**) || Piiranguteta

C.      Õhutransport

Reisijatevedu (CPC 731) || Piiranguteta

Kaubavedu (CPC 732) || Piiranguteta

Õhusõidukite rent koos meeskonnaga (CPC 734) || Piiranguteta

c) e) Õhutranspordi abiteenused (CPC 746) || Piiranguteta

E.      Raudteetranspordi teenused

Raudteetransporditeenuste abiteenused (CPC 743) || Piiranguteta

F.      Maanteetransport

Reisijatevedu (CPC 7121 ja CPC 7122) || Piiranguteta

c) Kaubanduslike veokite rentimine koos juhiga (CPC 7124) || Piiranguteta

e) Maanteetransporditeenuste tugiteenused (CPC 744) || Piiranguteta

Torutransport

Kütuste transport (CPC 7131) || Piiranguteta

Muude kaupade transport (CPC 7139) || Piiranguteta

Muud transporditeenused (11,I)* || Piiranguteta

12. Muud mujal nimetamata teenused (CPC 95, CPC 97, CPC 98 ja CPC 99) || Piiranguteta

________________

XIV-H Lisa

LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES KOHALDATAVATE RESERVATSIOONIDE LOEND[82] (GRUUSIA)

1.       Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 91 ja 92, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega.

2.       Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)       esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ning

b)      teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Gruusia ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale käesolevas lisas selgesõnaliselt loetletud sektorite.

3.       Üksikute sektorite ja allsektori kindlakstegemisel on CPC ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelus (MTN.GNS/W/120).

4.       Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

5.       Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 91 ja 92 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevust teostatakse) kohaldatakse liidu lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole järgnevas loendis nimetatud.

6.       Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Gruusia õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

7.       Järgnev loend ei sisalda lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

8.       Alljärgnev loetelu ei piira riigimonopolide või ainuõiguste olemasolu asjaomastes sektorites, nagu sätestatud Gruusia poolt käesoleva lepingu XIV-E lisas.

9.       Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks Gruusia või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

10.     Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

11.     Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas artikliga 92, järgmistes allsektorites:

a)       Õigusteenused (sealhulgas õigusnõustamine päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse küsimustes) (CPC 861)

b)      Arhitektuuriteenused (CPC 8671)

c)       Inseneriteenused (CPC kood 8672)

d)      Komplekssed inseneriteenused (CPC 8673)

e)       Linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused (CPC 8674*)

f)       Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

g)      Juhtimisalased nõustamisteenused (CPC 865)

h)      Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866)

i)       Muud äriteenused (CPC 879)

Sektoripõhised reservatsioonid

Sektor või allsektor || Reservatsioonide kirjeldus

1.       ÄRITEENUSED

A.      Kutseteenused

a)       Õigusteenused (sealhulgas õigusnõustamine päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse küsimustes) (CPC 861) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Advokatuuri vastuvõtmisel kohaldatakse kodakondsusnõuet.

b)      Majandusarvestus-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused (CPC 862) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)       Maksualase nõustamise teenused (CPC 863) || Lepingulised teenuseosutajad - puuduvad

d)      Arhitektuuriteenused (CPC 8671) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test.

e)       Inseneriteenused (CPC kood 8672) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test.

f)       Komplekssed inseneriteenused (CPC 8673) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test.

g)      Linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused (CPC 8674*) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test.

h)      Eraõiguslikud meditsiini- ja hambaraviteenused (CPC 9312, v.a. siirdatavad organid ning lahangud) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

i)       Veterinaariateenused (CPC 932) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.      Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

a)       Arvutite riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused (CPC 841) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

b)      Tarkvararakendusteenused (CPC 842) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

c)       Andmetöötlusteenused (CPC 843) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

d)      Andmebaasiteenused (CPC 844) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

Kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

e)       andmete ettevalmistamisteenused (CPC 849, v.a. CPC 8499) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

C.      Teadus- ja arendusteenused

a)       Loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 851) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)      Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 852) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)       Interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused (CPC 853) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.      Kinnisvarateenused

a)       Oma või renditud varaga seotud teenused (CPC 821) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)      Tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused (CPC 822) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

E.      Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

a)       Laevadega seotud (CPC 83103) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)      Õhusõidukitega seotud (CPC 83104) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)       Muude transpordiseadmetega seotud (CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)      Muude masinate ja seadmetega seotud (CPC 83106 – CPC 83109) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

e)       Videolintide või optiliste ketaste Rendi- või liisinguteenused (CPC 83202) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

F.      Muud äriteenused

a)       Reklaamiteenused (CPC 871) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)      Turu-uuringuteenused (CPC 864) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)       Juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

d)      Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

e)       Tehniliste katsete ja analüüsi teenused (CPC 8676) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

f)       Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused (CPC 88110) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

g)      Kalastamisega seotud teenused (CPC 882**) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

h)      Kaevandamisega seotud teenused   (CPC 883**) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

i)       Tööstusliku tootmisega seotud teenused (CPC 885, CPC 886, CPC 8841 – CPC 8844 ja CPC 8846 – CPC8849) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

j)       Energiajaotusega seotud teenused (CPC 887**) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

k)      Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused (CPC 87205 ja CPC 87206) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

m)     Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

p)      Fotograafiateenused (CPC 875*, v.a. CPC 87504) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

q)      Pakendamisteenused (CPC 876) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

r)       Trükkimis- ja kirjastamisteenused (CPC 88442) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

s)       Konverentsiteenused (CPC 8790 osa) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

t)       Muud tarbe- ning majakaupade parandamise teenused (CPC 633) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Metallitoodete, masinate ja seadmete remondi teenused (CPC 886) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Muud äriteenused (CPC 879) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

2        KOMMUNIKATSIOONITEENUSED

B.      Kulleriteenused (CPC 7512) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.      Telekommunikatsiooniteenused

a)       Telefonisideteenused (CPC 7521) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Pakettkommuteeritud andmesideteenused (CPC 7523*) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)       Ahelkommuteeritud andmesideteenused (CPC 7523*) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)      Teleksiteenused (CPC 7523**) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

e)       Telegraafiteenused (CPC 7522) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

f)       Faksiteenused (CPC 7521*, +7529*) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

g)      Rendiliiniteenused (CPC 7522* ja CPC 7523*) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

h)      Elektronpost (CPC 7523*) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

i)       Kõnepost (CPC 7523*) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

j)       Sidusinfo ja andmebaasiotsingud (CPC 7523*) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

k)      Elektrooniline andmevahetus (EDI) (CPC 7523*) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

l)       Laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sh vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine (CPC 7523*) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

m)     Koodide ja protokollide teisendamine || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

n)      Teabe ja/või andmete sidustöötlemine (sh tehingute töötlemine) (CPC 843*) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

o)      Muud mobiilsideteenused analoog-/digitaalmobiilside teenused (CPC 75213*) Personaalsed sideteenused (CPC 75213*) Kaugotsinguteenused (CPC 75291*) Mobiilandmesideteenused (CPC 7523*) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

3. EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

A.      Üldehitus (CPC 512) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.      Üldehitus tsiviilehitusele (CPC 513) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.      Paigaldus- ja koostetööd (CPC 514+516) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.      Ehitiste viimistlustööd (CPC 517) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

E.      Muud (CPC 511, CPC 515 ja CPC 518) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

4.       TURUSTUSTEENUSED

A.      Komisjonimüügiagentide teenused (CPC 621) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.      Hulgikaubandusteenused (CPC 622) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.      Jaemüügiteenused (CPC 631, CPC 632, CPC 611 ja CPC 612) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.      Frantsiisimine (CPC 8929) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

5.       HARIDUSTEENUSED

A.      Põhiharidusteenused (CPC 921) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.      Keskharidusteenused, ainult eraõiguslikult rahastatud (CPC 922*) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.      Kõrgharidusteenused, ainult eraõiguslikult rahastatud (CPC 923*) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.      Täiskasvanute koolitus (CPC 924) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

6.       KESKKONNATEENUSED

A.      Reoveeteenused (CPC 9401); || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.      Prügimäeteenused (CPC 9402) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.      Sanitaaria- jms teenused (CPC 9403) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.      Heitgaaside puhastusteenused (CPC 9404) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

E.      Müravähendamisteenused (CPC 9405) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

F.      Muud loodus- ja maastikukaitseteenused (CPC 9406) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

G.      Muud keskkonnakaitseteenused (CPC 9409) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

7.       FINANTSTEENUSED

A.      Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

a)       Elukindlustus-, õnnetusjuhtumikindlustus- ja tervisekindlustusteenused (v.a. tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus) (CPC 81211, CPC 81291 ja CPC 81212) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)      Kahjukindlustusteenused (CPC 8129) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

–        Mere-, õhu- ja muu transpordi kindlustusteenused (CPC 81293) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)       Edasikindlustus ja retrotsessioon (CPC 81299) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)      Kindlustuse abiteenused, nt nõustamis-, aktuaari-, riskihindamis- ja nõuete rahuldamise teenused (CPC 8140) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Kindlustusvahendus, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina (CPC 8140) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.      Pangandus- ja muud finantsteenused

a)       Deposiitide ja teiste tagasimakstavate summade vastuvõtmine riigilt (CPC 81115 – 81119) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)      Igasugune laenamine, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteegikrediit, faktooring ja kaubandustehingute finantseerimine (CPC 8113) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)       Finantsliising (CPC 8112) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)      Kõik makse- ja rahaedastusteenused (CPC 81339) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

e)       Tagatised ja kohustused (CPC 81199) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

f)       Kauplemine enda või klientide nimel kas börsil, vabavahetusturul või mõnel muul viisil järgmisega: || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

–        rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne) (CPC 81339); –        välisvääringutega (CPC 81333); || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

–        derivatiivtooted sealhulgas, kuid mitte ainult futuurid ja optsioonid (CPC 81339); || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

–        vahetuskursi ja intressimääradega, kaasa arvatud selliste finantsinstrumentidega nagu swap-tehingud ja tähtpäevaintressiga lepingud, jms (CPC 81339); || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

–        vabalt võõrandavate väärtpaberitega (CPC 81321); || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

–        muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega (CPC 81339) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

g)      Osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine. (CPC 8132) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

h)      rahamaaklerlus; (CPC 81339); || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

i)       Varahaldus, sealhulgas kassa- või portfellihaldus, kõik ühisinvesteeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused (CPC 8119 ja CPC 81323) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

j)       Finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused (CPC 81339 ja CPC 81319) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

k)      Nõustamine, vahendamine ja muud finantsabiteenused, mis on seotud kõigi finantsteenuseid käsitleva lisa punkti 5a alalõikudes v kuni xv loetletud tegevustega, sealhulgas krediidisoovitus ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia kohta (CPC 8131 ja CPC 8133). || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

l)       Finantsinformatsiooni andmine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja seonduv tarkvara teistelt finantsteenuste osutajatelt (CPC 842, CPC 844 ja CPC 8131) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

9. 8. TERVISHOIUGA SEOTUD JA SOTSIAALTEENUSED

A.      Muud tervishoiuteenused (CPC 931, v.a CPC 93191) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.      Sotsiaalteenused (CPC 933). || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

9.       TURISMI- JA REISITEENUSED

A.      Hotellid ja restoranid (k.a toitlustamine) (CPC 641, CPC 642 ja CPC 643) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.      Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (CPC 7471) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.      Giiditeenused (CPC 7472) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

10.     MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

A.      Meelelahutusteenused (sh teatri-, ansambli- ja tsirkuseteenused) (CPC 9619) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.      Uudisteagentuuride teenused (CPC 962) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.      Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused (CPC 963) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.      Spordi- ja muud puhketeenused (CPC 964) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

11.     TRANSPORDITEENUSED

A.      Meretransporditeenused

b)      Kaubavedu (CPC 7212**) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)       Laevade rentimine koos meekonnaga (CPC 7213) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)      Laevade hooldus ja remont (CPC 8868**) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

e)       Puksiirteenused (CPC 7214) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.      Õhutransport

Müük ja turustamine, sealhulgas arvutipõhised broneerimissüsteemid || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)      Õhusõidukite hooldus ja remont (CPC 8868**) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

E.      Raudteetranspordi teenused (CPC 7111, CPC 7112 ja CPC 7113) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)      Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868**) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

F.      Maanteetransport

c)       Maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112 ja CPC 8867) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)      Kaubavedu (CPC 7123) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

H.      Kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused

a)       Veosekäitlemisteenused (CPC 741) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)      Hoiu- ja laoteenused (CPC 742) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)       Kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748) || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)      Muud transpordi tugi- ja lisateenused (CPC 749*) –        Ekspediitoriteenused –        Lastikirja auditeerimise ja prahihinnateabega seotud teenused || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

–        Veoste ülevaatusteenused || Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

________________

XV LISA

Ühtlustamine

________________

XV-A Lisa

FINANTSTEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele:

A.      PANGANDUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/44/EÜ, 5. september 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega

Tähtaeg: direktiivi 2007/44/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ, 14. juuni 2006, krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta[83]

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ, 14. juuni 2006, investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta[84]

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ, 30. mai 1994, hoiuste tagamise skeemide kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Gruusia võib siiski kaaluda kõnealuses direktiivis esitatud künnistest erinevate tasemete rakendamist ning esitab assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ettepaneku, milles võetakse arvesse Gruusia kohaliku turu arengut.

Nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ, 8. detsember 1986, pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/65/EÜ, 27. september 2001, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ ja 86/635/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute ning pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete hindamisnormidega

Tähtaeg: direktiivi 2001/65/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/51/EÜ, 18. juuni 2003, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ, 86/635/EMÜ ja 91/674/EMÜ teatud tüüpi äriühingute, pankade ning teiste finantsasutuste ja kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta

Tähtaeg: direktiivi 2003/51/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/46/EÜ, 14. juuni 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, direktiivi 83/349/EMÜ, mis käsitleb konsolideeritud aruandeid, direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta ning direktiivi 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta

Tähtaeg: direktiivi 2006/46/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/24/EÜ, 4. aprill 2001, krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

B.      KINDLUSTUS

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 91/674/EMÜ, 19. detsember 1991, kindlustusseltside raamatupidamise aasta ja ühend-aruannete kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted, v.a. artikkel 33, rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Kõnealuse direktiivi artikli 33 rakendamist käsitlev ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Komisjoni soovitus, 18. detsember 1991, kindlustusvahendajate kohta (92/48/EMÜ)

Tähtaeg: puudub

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/92/EÜ, 9. detsember 2002, kindlustusvahenduse kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/103/EÜ, 16. september 2009, mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi rakendamist käsitlev ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist, võttes arvesse Gruusia kohaliku turu arengut.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ, 3. juuni 2003, tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

C.      VÄÄRTPABERID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2006/73/EÜ, 10. august 2006 millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1287/2006, 10. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega

Tähtaeg: määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ, 4. november 2003, väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 809/2004, 29. aprill 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist

Tähtaeg: määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ, 15. detsember 2004, läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2007/14/EÜ, 8. märts 2007, milles sätestatakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

Tähtaeg: direktiivi 2007/14/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Gruusia võib siiski kaaluda investeeringute tagamise skeemide puhul erinevate künniste rakendamist ning esitab assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ettepaneku, milles võetakse arvesse Gruusia kohaliku turu arengut.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ, 28. jaanuar 2003, siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2004/72/EÜ, 29. aprill 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamisega

Tähtaeg: direktiivi 2004/72/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2003/124/EÜ, 22. detsember 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses siseteabe määratluse ja avalikustamisega ning turuga manipuleerimise määratlusega

Tähtaeg: direktiivi 2003/124/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2003/125/EÜ, 22. detsember 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses investeerimissoovituste erapooletu esitamise ja huvide konflikti avalikustamisega

Tähtaeg: direktiivi 2003/125/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2273/2003, 22. detsember 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega

Tähtaeg: määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009, 16. september 2009, reitinguagentuuride kohta

Tähtaeg: määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

D.      Eurofondid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2007/16/EÜ, 19. märts 2007, avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ rakendamise kohta seoses teatavate mõistete selgitamisega

Tähtaeg: direktiivi 2007/16/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

E.      TURU INFRASTRUKTUUR

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/47/EÜ, 6. juuni 2002, finantstagatiskokkulepete kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ, 19. mai 1998, arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/44/EÜ, 6. mai 2009, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega

Tähtaeg: direktiivi 2009/44/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

F.      MAKSED

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/64/EÜ, 13. november 2007, makseteenuste kohta siseturul

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 924/2009, 16. september 2009, piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001

Tähtaeg: Määruse sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

G.      RAHAPESUVASTANE VÕITLUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ, 26. oktoober 2005, rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ, 1. august 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega riikliku taustaga isik ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta

Tähtaeg: direktiivi 2006/70/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1781/2006, 15. november 2006, raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta

Tähtaeg: Määruse sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

________________

XV-B Lisa

TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/21/EÜ sätteid:

–        tugevdada elektroonilise side valdkonna riikliku reguleeriva asutuse sõltumatust ja haldussuutlikkust;

–        korraldada avalikke arutelusid uute reguleerivate meetmete teemal;

–        kehtestada tõhusad edasikaebamist võimaldavad mehhanismid riikliku reguleeriva asutuse otsuste suhtes elektroonilise side valdkonnas;

–        määratleda asjaomased toote- ja teenuseturud elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist ning analüüsida neid turge eesmärgiga teha kindlaks, kas neis on olemas märkimisväärne turujõud.

Tähtaeg: direktiivi 2002/21/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/20/EÜ sätteid:

–        rakendada määrust üldlubade andmise kohta ja individuaalsete litsentside vajaduse piiramise kohta ainult erandkorras põhjendatud juhtudel.

Tähtaeg: direktiivi 2002/20/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ, 7. märts 2002 elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ

Lähtuvalt põhjalikust turuanalüüsist, mis viidi läbi kooskõlas direktiiviga 2002/21/EÜ, kehtestab elektroonilise side valdkonna riiklik reguleeriv asutus operaatoritele, kelle puhul on leitud asjaomastel turgudel märkimisväärne turujõud, asjakohased turgu reguleerivad kohustused seoses:

–        juurdepääsuga teatavatele võrguvahenditele ja nende kasutamisega;

–        juurdepääsu- ja sidumistasude hinnakontrollide, sealhulgas kulupõhisuse kohustustega;

–        läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja raamatupidamise lahususega.

Tähtaeg: direktiivi 2002/19/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ, 7. märts 2002, universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/136/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/22/EÜ sätteid:

–        rakendada universaalteenuse osutamise määrust, sealhulgas arvestamise ja rahastamise mehhanismide loomist;

–        tagada kasutajate huvide ja õiguste austamine, eelkõige numbri operaatoritevahelise teisaldatavuse ja Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kehtestamine

Tähtaeg: direktiivi 2002/22/EÜ kõnealused sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), mida on muudetud direktiiviga nr 2009/136/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/58/EÜ sätteid:

–        rakendusmäärus, mis on vajalik põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse kaitse võrdväärse taseme tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks.

Tähtaeg: direktiivi 2002/58/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 676/2002/EÜ, 7. märts 2002, Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta

–        võtta vastu poliitiline tegevuskava ja määrus, millega tagatakse ühtlustatud juurdepääs raadiospektrile ja selle tõhus kasutamine

Tähtaeg: otsuse kohaldamisest tulenevaid meetmeid rakendatakse kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

_________________

XV-C Lisa

POSTI- JA KULLERITEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/67/EÜ, 15. detsember 1997, ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/39/EÜ, 10. juuni 2002, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste konkurentsile avamise jätkamise kohta

Tähtaeg: direktiivi 2002/39/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/6/EÜ, 20. veebruar 2008, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega

Tähtaeg: direktiivi 2008/6/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

________________

XV-D Lisa

RAHVUSVAHELISE MERETRANSPORDI SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Meresõiduohutus– lipuriik / klassifikatsiooniühingud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/15/EÜ, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta.

Tähtaeg: direktiivisätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 391/2009, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta.

Tähtaeg: määrusesätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Lipuriik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/21/EÜ, 23. aprill 2009, lipuriigi nõuete täitmise kohta.

Tähtaeg: direktiivisätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Sadamariigi kontroll

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/16/EÜ, 23. aprill 2009, mis käsitleb sadamariigi kontrolli[85]

Direktiivi kohaldatakse järgmiste eranditega:

–        kõnealuse direktiivi preambuli lõige 15,

–        kõnealuse direktiivi 12. lisa lõike 1 alalõige 4 (mis on seotud lipuriikide valge, halli ja musta nimekirja koostamisega),

–        kõnealuse direktiivi artikkel 16, mis on seotud teatavate laevade sissesõidu keelamisega,

–        kõnealuse direktiivi sätted, milles viidatakse otseselt Pariisi memorandumile, täpsemalt preambuli lõiked 9, 13, 14, 30 ja 40, artikli 1 punktid b ja c, artikli 2 lõiked 2, 4 ja 22, artikli 3 lõige 2, artikli 5 lõike 1 punkt b ja lõige 3, artikli 7 lõige 3, artikli 8 lõike 1 punktid a ja b ning lõike 3 punkt a, artikli 10 lõige 3, artikli 13 lõike 1 punkt b, artikli 19 lõige 4, artikli 24 lõige 1, artikkel 26, artikli 32 lõige a ja artikkel 33, I lisa artikli I alapunktid 1 c) i) ja ii), 1 d) i) ja ii), 1 e) i) ja ii), I lisa II artikli lõiked 1, 2A ja 2B, III lisa punkt f, VI lisa, VIII lisa lõiked 2 ja 11, X lisa lõigu 3.2 punkt 13, XII lisa lõige 1.

Tähtaeg: direktiivi sätted, välja arvatud eespool loetletud erandid, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Laevaliikluse jälgimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/59/EÜ, 27. juuni 2002, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Õnnetusjuhtumite uurimine

Nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ, 29. aprill 1999, regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta

Tähtaeg: direktiivisätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Reisijate vedajate vastutus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 392/2009, 23. aprill 2009, reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral.

Tähtaeg: määrusesätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires

Tähtaeg: määrusesätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised ja töökorralduslikud eeskirjad

Reisilaevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/45/EÜ, 6. mai 2009, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta.

Tähtaeg: direktiivisätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ, 29. aprill 1999, regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/25/EÜ, 14. aprill 2003, ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Naftatankerid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 417/2002, 18. veebruar 2002, topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2978/94

Ajakava ühekordse põhja ja parrastega tankerite järkjärguliseks kaotamiseks vastavalt MARPOLi konventsiooniga ettenähtud ajakavale.

Puistlastilaevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/96/EÜ, 4. detsember 2001, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Laevapere

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/106/EÜ, 19. november 2008, meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Keskkond

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ, 27. november 2000, laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 782/2003, 14. aprill 2003, tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel

Tähtaeg: määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised tingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/65/EL, 20. veebruar 2010, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Sotsiaalsed tingimused

Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 1999/63/EÜ, 21. juuni 1999, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta, sätete kohaldamist. – – Lisa: Euroopa kokkulepe meremeeste tööaja korralduse kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/95/EÜ, 13. detsember 1999, milles käsitletakse meremeeste tööaega reguleerivate sätete täitmist ühenduse sadamates peatuvatel laevadel

Tähtaeg: direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Meresõidu turvalisus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ, 26. oktoober 2005, sadamate turvalisuse tugevdamise kohta

Tähtaeg: direktiivi sätted (välja arvatud neid, milles on käsitletud komisjoni kontrollimisi) rakendatakse nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta

Tähtaeg: määruse sätted (välja arvatud neid, milles on käsitletud komisjoni kontrollimisi) rakendatakse nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

________________

[1]        Kommunaalteenused on näiteks sellistes sektorites nagu seotud teaduslik-tehnilised nõustamisteenused, sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkonna teadus- ja arendusteenused, tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused, keskkonnateenused, tervishoiuteenused, transporditeenused ja kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused. Kõnealuste teenuste osutamise ainuõigused antakse sageli eraettevõtjatele, näiteks ettevõtjatele, kellel on ametiasutuste kontsessioonid, sõltuvalt konkreetsetest teeninduskohustustest. Arvestades, et kommunaalteenuseid osutatakse sageli ka piirkondlikul tasandil, ei ole üksikasjalik ja ammendav valdkonnaspetsiifiline loend otstarbekas. Seda reservatsiooni ei kohaldata telekommunikatsioonisektori ning arvutiteenuste ning nendega seotud teenuste suhtes.

[2]        Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 kohaselt peetakse kõnealuseid tütarettevõtjaid ELi juriidilisteks isikuteks. Niivõrd kui neil on alaline ja toimiv seos ELi majandusega, saavad nad liidu siseturu toimimisest kasu, saades muu hulgas kõigis ELi liikmesriikides kasutada asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust.

[3]        Teenustesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.

[4]        Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50% osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

[5]        Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50% osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

[6]        Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

[7]        Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50% osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

[8]        Filiaalide ja tütarettevõtjate erineva kohtlemise suhtes rakendatakse horisontaalpiirangut. Välisfiliaalid võivad saada loa liikmesriigi territooriumil tegutsemiseks üksnes asjaomase liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimustel ja neilt võib seega nõuda vastavust mitmetele konkreetsetele usaldatavusnõuetele.

[9]        Sealhulgas siseveetranspordi abiteenused.

[10]       „Võrdväärne kohtlemine” – liidu lennuettevõtjate ja liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajate mittediskrimineeriv kohtlemine

[11]       Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50protsendilist osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

[12]       Tuginedes andmetele energeetika peadirektoraadi värskeimas ELi energiastatistika käsiraamatus: toornafta import väljendatud massina, gaasi import väljendatud kütteväärtusena.

[13]       Hõlmab õigusnõustamise, seadusjärgse esindamise, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusmenetluse ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid. Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, ELi õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega seotud õigusteenuseid osutavate advokaatide puhul võivad need muuhulgas olla vastavus kohalikule eetikakoodeksile, asukohariigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetusega ei ole tunnustust saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. ELi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning Euroopa Liidu liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes ELi pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab ELi ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.

[14]       Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 1.A.a. Õigusteenused.

[15]       Farmaatsiatoodete üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise korral liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes farmatseudid. Mõnes liikmesriigis on farmatseutidele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine.

[16]       CPC 85201 osa, mis on esitatud punktis 1.A.h. Meditsiini- ja hambaraviteenused.

[17]       Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.

[18]       Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 1.F.l.1–1.F.l.4.

[19]       Ei hõlma trükkimisteenuseid, mis kuuluvad CPC 88442 alla ja mis on esitatud punktis 1.F p.

[20]       „Postisaadetis” – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.

[21]       Mõistet „käitlemine” tuleks käsitada vormistamist, sorteerimist, vedu ja kättetoimetamist hõlmavana.

[22]       Nt kirjad, postkaardid.

[23]       Siia alla kuuluvad raamatud ja kataloogid.

[24]       Ajakirjad, ajalehed ja perioodikaväljaanded.

[25]       Allsektoritele i–iv võidakse nõuda konkreetseid universaalteenuse osutamise kohustusi kehtestavaid lube ja/või sissemaksete tegemist tagatisfondi.

[26]       Kiirkulleriteenus võib sisaldada peale suurema kiiruse ja usaldusväärsuse lisaväärtuselemente, nagu kogumine lähetuskohast, adressaadile kättetoimetamine, asukoha kindlakstegemine ja jälgimine, sihtpunkti ja adressaadi muutmine teel oleva saadetise puhul, vastuvõtukinnitus.

[27]       Vahenditega, sh ajutiste ruumide ja transpordiga varustamine kolmanda isiku poolt, millega võimaldatakse kõnealuse teenuse tellijatel postisaadetisi omavahel vahetades neid ise kätte toimetada. „Postisaadetis” – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.

[28]       "Kirjasaadetis" – mis tahes füüsilisele kandjale kirjutatud teade, mis edastatakse ja toimetatakse aadressil, mille saatja on märkinud saadetisele või selle ümbrisele. Raamatuid, katalooge, ajalehti ja perioodikaväljaandeid ei käsitata kirjasaadetistena.

[29]       Posti maanteevedu omal kulul.

[30]       Posti õhuvedu omal kulul.

[31]       Kõnealused teenused ei hõlma sidusinfo- ja/või andmetöötlust (sh tehingute töötlust) (CPC 843 osa), mis on esitatud punktis 1.B. Arvutiteenused.

[32]       Ringhäälingut määratletakse katkematu ülekandevoona, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammide signaalide edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatoritevahelisi ühenduskanaleid.

[33]       Kõnealused teenused hõlmavad telekommunikatsiooniteenuseid, mis seisnevad raadio- ja telesaadete edastamises ja vastuvõtmises satelliidi vahendusel (satelliidi kaudu edastamise katkematu ahel, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammi signaalide levitamiseks üldsusele). See hõlmab satelliitsideteenuste müüki, kuid ei sisalda teleprogrammide pakettide müüki majapidamistele.

[34]       Kõnealused teenused, mis hõlmavad CPC 62271, on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 18.D.

[35]       Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.B ja 1.F.l.).

[36]       Farmaatsia-, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük on esitatud KUTSETEENUSTE all punktis 1.A.k.)

[37]       Vastab reoveekäitlusteenustele.

[38]       Vastab heitgaaside puhastusteenustele.

[39]       Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.

[40]       Õhusõidukites toitlustamise teenused on esitatud TRANSPORDI ABITEENUSTE all punktis 12.D.a (lendude maapealne teenindus).

[41]       Ilma et see piiraks selliste tegevuste ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid.

[42]       Sisaldab fiiderteenuseid ja seadmete teisaldamist rahvusvaheliste merevedajate poolt samas riigis asuvate sadamate vahel, kui sellega ei kaasne tulu.

[43]       CPC 71235 osa, mis on esitatud KOMMUNIKATSIOONITEENUSTE all punktis 2.A. Posti- ja kulleriteenused

[44]       Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 13.B.

[45]       Ei hõlma transpordivahendite hooldamise ja remondi teenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.F.l.1–1.F.l.4.

[46]       „Võrdväärne kohtlemine” – ELi lennuettevõtjate ja liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajate mittediskrimineeriv kohtlemine.

[47]       Kütuste torutranspordi abiteenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 13.C.

[48]       Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragunemine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine.

[49]       Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 1.A.h Meditsiiniteenused, 1.A.j.2 Õdede, füsioterapeutide ja parameedikute osutatud teenused ja tervishoiuteenused (8.A ja 8.C).

[50]       Teenustesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.

[51]       Selleks et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu ELis, tuleb sõlmida vastastikuse tunnustamise kokkulepe, mille üle peeti läbirääkimisi käesoleva lepingu artiklis 96 määratletud raamistiku raames.

[52]       See hõlmab õigusabi-, esindus-, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusteenuseid ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid. Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, ELi õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse ELi liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Advokaatide puhul, kes osutavad rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi õigusega seotud õigusteenuseid, võivad nendeks litsentsimisnõueteks ja -menetlusteks olla muu hulgas kohalike eetikanormide järgimine, päritoluriigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetuse kasutamiseks ei ole heakskiitu saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. ELi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja ELi liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes liidu pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab ELi ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.

[53]       Ei hõlma maksuküsimustes osutatavaid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 6.A.a (õigusteenused).

[54]       Farmaatsiatoodete üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise korral liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes farmatseudid. Mõnes liikmesriigis on farmatseutidele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine.

[55]       Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.

[56]       Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 6.F.l.1 kuni 6.F.l.4. Kontorimasinate ja -seadmete, k.a arvutid, hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud punktis 6.B. Arvutiteenused ja nendega seotud teenused.

[57]       Ei hõlma trükkimisteenuseid, mis kuuluvad CPC 8442 alla ja on esitatud punktis 6.F. p).

[58]       Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.B ja 6.F.l.).

[59]       Õhusõidukites toitlustamise teenused on esitatud TRANSPORDI ABITEENUSTE all punktis 17.E.a (lendude maapealne teenindus).

[60]       CPC 71235 osa, mis on esitatud SIDETEENUSTE all punktis 7.A. Posti- ja kulleriteenused.

[61]       Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.B.

[62]       Ei hõlma transpordivahendite hooldamise ja remondi teenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.F.l.1–6.F.l.4.

[63]       Kütuste torutranspordi abiteenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.C.

[64]       Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragunemine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine. Ei hõlma otsest juurdepääsu loodusvaradele või nende kasutamist. Ei hõlma muude loodusvarade kui nafta ja gaas (CPC 5115) kaevandamiseks tehtavaid platsi ettevalmistustöid, mis on esitatud punktis 8. EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

[65]       Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 6.A.h Meditsiini- ja hambaraviteenused, 6.A.j.2. Õdede, füsioterapeutide ja parameedikute osutatavad teenused ja tervishoiuteenused (13.A ja 13.C).

[66]       Selleks, et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu Euroopa Liidus, on vaja vastastikuse tunnustamise kokkulepet, mille üle peeti läbirääkimisi käesoleva lepingu artiklis 96 määratletud raamistikus.

[67]       Sarnaselt muude teenuste osutamisele kehtivad õigusteenuste suhtes Euroopa Liidu liikmesriikides kohaldatavad litsentsimisnõuded ja -kord. Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega seotud õigusteenuseid osutavate advokaatide puhul võivad need muuhulgas olla vastavus kohalikule eetikakoodeksile, asukohariigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetusega ei ole tunnustust saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis.

[68]       Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud Õigusabiteenuste all rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriikide õiguse osas.

[69]       CPC 85201 osa, mis on esitatud Meditsiini- ja hambaraviteenuste all.

[70]       Kõikide liikmesriikide puhul, v.a DK, peavad teadusasutuse tunnustamine ja vastuvõtuleping peavad vastama 12. oktoobri 2005. aasta direktiivis 2005/71/EÜ (kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta) kehtestatud tingimustele.

[71]       Kontorimasinate ja -seadmete, sh arvutid, hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud Arvutiteenuste all.

[72]       Vastab reoveekäitlusteenustele.

[73]       Vastab heitgaaside puhastusteenustele.

[74]       Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.

[75]       Teenuseosutajad, kelle ülesandeks on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma, ilma giidina tegutsemata teatud asukohtades.

[76]       Kui kvalifikatsiooni ei ole omandatud ELis ja selle liikmesriikides, võib asjaomane liikmesriik hinnata, kas see vastab tema territooriumil nõutavale kvalifikatsioonile.

[77]       Käesoleva dokumendi aluseks on WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelu (MTN.GNS/W/120).

[78]*     Teenuse klassifitseerimine vastavalt KWTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelule (MTN.GNS/W/120).

[79]       Käesoleva dokumendi aluseks on WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelu (MTN.GNS/W/120).

[80]       Käesoleva dokumendi aluseks on WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelu (MTN.GNS/W/120).

[81]*     Teenuse klassifitseerimine vastavalt KWTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelule (MTN.GNS/W/120).

[82]       Käesoleva dokumendi aluseks on WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelu (MTN.GNS/W/120).

[83]       Gruusia võib vastavaid riske käsitlevate keerulisemate lähenemisviiside ning kauplemisportfelli käsitlevate eeskirjade rakendamise siiski edasi lükata. Gruusia toetab oma pangandussektori ja reguleeriva asutuse suutlikkuse tõstmist keerukamate lähenemisviiside tulevikus kasutuselevõtu suunas, eesmärgiga rakendada neid kaheksa aasta pärast. Gruusia tagab, et nii kaua kui kauplemisportfelli käsitlevaid eeskirju ei rakendata, jäävad Gruusia pankade ja investeerimisfirmade kauplemisportfellid allapoole direktiivi 2006/49/EÜ artikli 18 lõikes 2 kehtestatud de minimis künnist.

[84]       Gruusia võib vastavaid riske käsitlevate keerulisemate lähenemisviiside ning kauplemisportfelli käsitlevate eeskirjade rakendamise siiski edasi lükata. Gruusia toetab oma pangandussektori ja reguleeriva asutuse suutlikkuse tõstmist keerukamate lähenemisviiside tulevikus kasutuselevõtu suunas, eesmärgiga rakendada neid kaheksa aasta pärast. Gruusia tagab, et nii kaua kui kauplemisportfelli käsitlevaid eeskirju ei rakendata, jäävad Gruusia pankade ja investeerimisfirmade kauplemisportfellid allapoole direktiivi 2006/49/EÜ artikli 18 lõikes 2 kehtestatud de minimis künnist.

[85]       Nõukogu direktiiv 95/21/EÜ, 19. juuni 1995, laevaohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes (sadamariigi kontroll)

XVI LISA

RIIGIHANKED

________________

XVI-A lisa

PIIRMÄÄRAD

1.       Käesoleva lepingu artikli 142 lõikes 3 nimetatud väärtuslävi mõlema lepinguosalise jaoks on:

a)       130 000 eurot asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul, mis on sõlmitud keskvalitsusasutuste poolt, välja arvatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) artikli 7 punkti b kolmandas taandes määratletud teenuste riigihankelepingud;

b)      200 000 eurot asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga a;

c)       5 000 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute ja riiklike ehitustööde kontsessioonide puhul;

d)      5 000 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris;

e)       400 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris.

2.       Lõikes 1 osutatud piirmäärasid kohandatakse nii, et need kajastaksid piirmäärasid, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumise ajal vastavalt komisjoni 13. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1336/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ seoses lepingu sõlmimise menetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega.

________________

XVI-B lisa

INSTITUTSIOONILISE REFORMI, ÜHTLUSTAMISE JA TURULEPÄÄSU ESIALGNE AJAKAVA

Etapp || || Esialgne ajakava || ELi toodete pääs Gruusia turule || Gruusia toodete pääs ELi turule ||

1. || Käesoleva lepingu artikli 143 lõike 2 ja artikli 144 rakendamine Käesoleva lepingu artiklis 145 sätestatud reformistrateegia kokkulepe || Kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist || Tarned keskvalitsusasutustele || Tarned keskvalitsusasutustele ||

2. || Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ ja nõukogu direktiivi 89/665/EMÜ põhielementide ühtlustamine ja rakendamine || Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist || Tarned riigile, piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikele isikutele || Tarned riigile, piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikele isikutele || Käesoleva lepingu XVI-C ja XVI-D lisa

3. || Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ ja nõukogu direktiivi 92/13/EMÜ põhielementide ühtlustamine ja rakendamine || Kuus aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist || Tarned kõigile kommunaalteenuste sektori hankijatele || Tarned kõigile hankijatele || Käesoleva lepingu XVI-E ja XVI-F lisa

4. || Direktiivi 2004/18/EÜ muude elementide ühtlustamine ja rakendamine || Seitse aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist || Kõigi hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud ja kontsessioonid || Kõigi hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud ja kontsessioonid || Käesoleva lepingu XVI-G, XVI-H ja XVI-i lisa

5. || Direktiivi 2004/17/EÜ muude elementide ühtlustamine ja rakendamine || Kaheksa aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist || Kõigi kommunaalteenuste sektori hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud || Kõigi kommunaalteenuste sektori hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud || Käesoleva lepingu XVI-J ja XVI-K lisa

________________

XVI-C LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/18/EÜ PÕHIELEMENDID[1] (2. ETAPP)

I JAOTIS

Mõisted ja üldpõhimõtted

Artikkel 1   Mõisted (lõiked 1, 2, 8, 9, lõike 11 punktid a, b ja d, lõiked 12, 13, 14 ja 15)

Artikkel 2   Lepingute sõlmimise põhimõtted

Artikkel 3   Eri või ainuõiguste andmine: mittediskrimineerimisklausel

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 4   Ettevõtjad

Artikkel 6   Konfidentsiaalsus

II PEATÜKK

Reguleerimisala

1. jagu — Piirmäärad

Artikkel 8   Lepingud, mis on rohkem kui 50 % ulatuses ostja rahastatud

Artikkel 9   Riigihankelepingute, raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid

2. jagu — Eriolukorrad

Artikkel 10 Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked

3. jagu — Reguleerimisalast väljajäetud lepingud

Artikkel 12 Vee-, energeetika-, transpordi- ja postisideteenuste sektori lepingud (alles pärast direktiivi 2004/17/EÜ põhisätete ühtlustamist)

Artikkel 13 Konkreetsed erandid telekommunikatsiooni valdkonnas

Artikkel 14 Salajased lepingud ja erilisi julgeolekumeetmeid nõudvad lepingud

Artikkel 15 Rahvusvaheliste reeglite alusel sõlmitavad lepingud

Artikkel 16 Konkreetsed erandid

Artikkel 18 Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

4. jagu — Erikord

Artikkel 19 Reserveeritud lepingud

III PEATÜKK

Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord

Artikkel 20 II A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 21 II B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 22 II A ja II B lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud

IV PEATÜKK

Konkreetsed reeglid tehniliste kirjelduste ja lepingudokumentide kohta

Artikkel 23 Tehnilised kirjeldused

Artikkel 24 Variandid

Artikkel 25 Allhanked

Artikkel 26 Lepingute täitmise tingimused

Artikkel 27 Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 28 Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetavate dialoogide kasutamine

Artikkel 30 Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kasutamine

Artikkel 31 Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine

VI PEATÜKK

Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

1. jagu — Teadete avaldamine

Artikkel 35 Teated: lõige 1 mutatis mutandis; lõige 2, lõike 4 esimene, kolmas ja neljas punkt

Artikkel 36 Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis: lõige 1; lõige 7

2. jagu — Tähtajad

Artikkel 38 Osalemistaotluste ja pakkumuste laekumise tähtajad

Artikkel 39 Avatud menetlus: tehnilised kirjeldused, täiendavad dokumendid ja teave

3. jagu — Teabe sisu ja edastamisvahendid

Artikkel 40 Pakkumuse esitamise, dialoogis või läbirääkimistes osalemise kutsed

Artikkel 41 Kandidaatide ja pakkujate teavitamine

4. jagu — Teabevahetus

Artikkel 42 Teatamise kohta kehtivad eeskirjad

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

1. jagu – Üldsätted

Artikkel 44 Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine

2. jagu — Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 45 Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord

Artikkel 46 Sobivus tegeleda kutsealase tööga

Artikkel 47 Finants- ja majanduslik seisund

Artikkel 48 Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus

Artikkel 49 Kvaliteedi tagamise standardid

Artikkel 50 Keskkonnajuhtimise standardid

Artikkel 51 Täiendavad dokumendid ja teave

3. jagu — Lepingu sõlmimine

Artikkel 53 Lepingu sõlmimise kriteeriumid

Artikkel 55 Ebanormaalselt madalad pakkumised

Direktiivi 2004/18/EÜ LISAD

I lisa  Artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud tööde loetelu

II lisa          Artikli 1 lõike 2 punktis d nimetatud teenused

II A lisa

II B lisa

V lisa          Artiklis 7 nimetatud toodete loetelu seoses lepingute sõlmimisega riigikaitse valdkonnas

V lisa          Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

VII lisa       Teave, mis peab sisalduma teadetes

VII A lisa   Teave, mis peab sisalduma riigihankelepingute sõlmimise teadetes

X lisa          Pakkumuste, osalemistaotluste ning ideekonkursside kavade ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks vajalike seadmetega seotud nõuded

________________

XVI-D lisa

NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/665/EMÜ[2] MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ, PÕHIELEMENDID[3] (2. ETAPP)

Artikkel 1   Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus

Artikkel 2   Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded

Artikkel 2 a          Ooteaeg

Artikkel 2b Ooteaja kohaldamise erandid Artikli 2b esimese lõigu punkt b

Artikkel 2c Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Artikkel 2d Tühisus Lõike 1 punkt b lõiked 2 ja 3

Artikkel 2e Direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused

Artikkel 2f Tähtajad

________________

XVI-E lisa

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/17/EÜ PÕHIELEMENDID[4] (3. ETAPP)

I JAOTIS

Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted

I PEATÜKK

Põhitingimused

Artikkel 1     Mõisted (lõiked 2, 7, 9, 11, 12 ja 13)

II PEATÜKK

Hõlmatud tegevuste ja subjektide määratlemine

1. jagu - Subjektid

Artikkel 2     Hankijad

2. jagu - Tegevused

Artikkel 3     Gaas, soojusenergia ja elektrienergia

Artikkel 4     Vesi

Artikkel 5     Transporditeenused

Artikkel 6     Postiteenused

Artikkel 7     Nafta, gaasi, kivisöe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud või kaevandamine, sadamad ja lennuväljad

Artikkel 9     Mitut tegevust hõlmavad lepingud

III PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 10   Lepingute sõlmimise põhimõtted

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 11   Ettevõtjad

Artikkel 13   Konfidentsiaalsus

II PEATÜKK

Künnised ja kõrvalejätmise sätted

1. jagu - Künnised

Artikkel 16   Lepingukünnised

Artikkel 17   Meetodid lepingute, raamlepingute ja dünaamiliste hankesüsteemide eeldatava väärtuse arvutamiseks

2. jagu - Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud

2. alajagu - Kõigi hankijate ja lepingutüüpide puhul kehtivad erandid

Artikkel 19   Lepingud, mis sõlmitakse edasimüügi või rentimise kohta kolmandatele isikutele

Artikkel 20   Lepingud, mis sõlmitakse muul eesmärgil kui direktiiviga reguleeritud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis: lõige 1

Artikkel 21   Lepingud, mis on salastatud või nõuavad erilisi julgeolekumeetmeid

Artikkel 22   Rahvusvaheliste reeglite alusel sõlmitavad lepingud

Artikkel 23   Sidusettevõtte, ühisettevõtte või ühisettevõttes osalust omava hankijaga sõlmitavad lepingud

3. alajagu - Kõigile hankijatele, kuid üksnes teenuste hankelepingute puhul kohaldatavad erandid

Artikkel 24   Lepingud käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud teenuste kohta

Artikkel 25   Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

4. alajagu - Ainult teatavatele hankijatele kohaldatavad erandid

Artikkel 26   Lepingud, mis teatavad hankijad sõlmivad vee hankimiseks ja elektrienergia või elektrienergia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks

III PEATÜKK

Teenuste hankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 31   XVII A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 32   XVII B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 33   Segateenuste hankelepingud XVII A lisas loetletud teenuste ja XVII B lisas loetletud teenuste kohta

IV PEATÜKK

Konkreetsed reeglid tehniliste kirjelduste ja lepingudokumentide kohta

Artikkel 34   Tehnilised kirjeldused

Artikkel 35   Tehniliste kirjelduste edastamine

Artikkel 36   Variandid

Artikkel 37   Allhanked

Artikkel 39   Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 40   (v.a lõike 3 punktid i ja l) Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse kasutamine

VI PEATÜKK

Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta

1. jagu - Teadete avaldamine

Artikkel 41   Perioodilised eelteated ja teated kvalifitseerimissüsteemi olemasolu kohta

Artikkel 42   Hankekuulutusena kasutatavad teated: lõiked 1 ja 3

Artikkel 43   Lepingu sõlmimise teated (v.a lõike 1 teine ja kolmas lõik)

Artikkel 44   Teadete vorm ja avaldamisviis (v.a lõike 2 esimene lõik ja lõiked 4, 5 ja 7)

2. jagu - Tähtajad

Artikkel 45   Osalemistaotluste ja pakkumiste vastuvõtmise tähtajad

Artikkel 46   Avatud menetlus: tehnilised kirjeldused, täiendavad dokumendid ja teave

Artikkel 47   Kutse esitada pakkumus või alustada läbirääkimisi

3. jagu - Teatamine ja teave

Artikkel 48   Teatamise kohta kehtivad eeskirjad

Artikkel 49   Kvalifitseerimise taotlejatele, kandidaatidele ja pakkujatele antav teave

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

Artikkel 51   Üldsätted

1. jagu - Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik

Artikkel 52   Haldus-, tehniliste ja finantstingimuste ning sertifikaatide, katsetuste ja tõendite vastastikune tunnustamine

Artikkel 54   Kvalitatiivse valiku tegemise kriteeriumid

2. jagu - Lepingu sõlmimine

Artikkel 55   Lepingu sõlmimise kriteeriumid

Artikkel 57   Ebanormaalselt madalad pakkumised

Direktiivi 2004/17/EÜ LISAD

XIII lisa               Hanketeates avaldatav teave:

A. Avatud menetlus

B. Piiratud menetlus

C. Läbirääkimistega menetlus

XIV lisa               Teave, mis avaldatakse teates kvalifitseerimissüsteemi olemasolust

XV A lisa            Teave, mis avaldatakse perioodilises eelteates

XV B lisa            Teave, mis avaldatakse teates perioodilise eelteate avaldamise kohta hankijaprofiilis, mida ei kasutata hankekuulutusena

XVI lisa               Teave, mis avaldatakse lepingu sõlmimise teates

XVII A lisa         Teenused artikli 31 tähenduses

XVII B lisa         Teenused artikli 32 tähenduses

XX lisa                Avaldamist puudutav teave

XXI lisa               Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

XXIII lisa            Artikli 59 lõikes 4 viidatud rahvusvahelise tööõiguse sätted

XXIV lisa            Pakkumuste, osalemistaotluste, kvalifitseerimistaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks ette nähtud seadmetele esitatavad nõuded

________________

XVI-F LISA

NÕUKOGU DIREKTIIVI 92/13/EMÜ[5] MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ, PÕHIELEMENDID[6] (3. ETAPP)

Artikkel 1   Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus

Artikkel 2   Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded

Artikkel 2 a          Ooteaeg

Artikkel 2b Ooteaja kohaldamise erandid Artikli 2b esimese lõigu punkt b

Artikkel 2c Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Artikkel 2d Tühisus Lõike 1 punkt b Lõiked 2 ja 3

Artikkel 2e Direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused

Artikkel 2f Tähtajad

________________

XVI-G lisa

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/18/EÜ MUUD MITTEKOHUSTUSLIKUD ELEMENDID[7] (4. ETAPP)

Käesolevas lisas nimetatud direktiivi 2004/18/EÜ sätted ei ole kohustuslikud, kuid ühtlustamiseks soovitatavad. Gruusia võib ühtlustada need elemendid käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud ajakava raames.

I JAOTIS

Mõisted ja üldpõhimõtted

Artikkel 1   Mõisted (lõiked: 5, 6, 7, 10 ja lõike 11 punkt c)

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

II PEATÜKK

Reguleerimisala

2. jagu — Eriolukorrad

Artikkel 11 Kesksete hankijate sõlmitud riigihankelepingud ja raamlepingud

4. jagu — Erikord

Artikkel 19 Reserveeritud lepingud

V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 29 Konkurentidega peetav dialoog

Artikkel 32 Raamlepingud

Artikkel 33 Dünaamilised hankesüsteemid

Artikkel 34 Ehitustööde riigihankelepingud: subsideeritud elamuehitusprojektidega seotud erieeskirjad

VI PEATÜKK

Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

1. jagu — Teadete avaldamine

Artikkel 35 Teated: lõige 3 ja lõike 4 teine ja kolmas lõik

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

2. jagu — Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 52          Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

3. jagu — Lepingu sõlmimine

Artikkel 54 Elektrooniliste oksjonite kasutamine

________________

XVI-H lisa

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/18/EÜ MUUD KOHUSTUSLIKUD ELEMENDID[8] (4. ETAPP)

I JAOTIS

Mõisted ja üldpõhimõtted

Artikkel 1   Mõisted (lõiked: 3, 4 ja lõike 11 punkt e)

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

II PEATÜKK Reguleerimisala

3. jagu — Reguleerimisalast välja jäetud lepingud

Artikkel 17 Teenuste kontsessioonid

III JAOTIS Riiklike ehitustööde kontsessioonide kohta kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK Riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivad eeskirjad

Artikkel 56 Reguleerimisala

Artikkel 57 Erandid seoses reguleerimisalaga (v.a viimane lõik)

Artikkel 58 Riiklike ehitustööde kontsessioonide teate avaldamine

Artikkel 59 Tähtaeg

Artikkel 60 Allhanked

Artikkel 61 Täiendavate ehitustöölepingute sõlmimine kontsessionääriga

II PEATÜKK Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär on hankija

Artikkel 62 Kohaldatavad eeskirjad

III PEATÜKK Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär ei ole hankija

Artikkel 63 Teavitamiseeskirjad: piirmäär ja erandid

Artikkel 64 Teate avaldamine

Artikkel 65          Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumistähtajad

IV JAOTIS Ideekonkursse reguleerivad eeskirjad

Artikkel 66 Üldsätted

Artikkel 67 Reguleerimisala

Artikkel 68 Erandid reguleerimisalast

Artikkel 69 Teated

Artikkel 70 Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis

Artikkel 71 Teabe edastamise vahendid

Artikkel 72 Konkursil osalejate valik

Artikkel 73 Žürii koosseis

Artikkel 74 Žürii otsused

Direktiivi 2004/18/EÜ LISAD

VII B lisa   Teave, mis peab sisalduma riiklike ehitustööde kontsessiooniteadetes

VII C lisa            Teave, mis peab sisalduma nende kontsessionääride ehitustöölepingute sõlmimise teadetes, kes ei ole hankijad

VII D lisa   Teave, mis peab sisalduma ideekonkursside teadetes

________________

XVI-I lisa

NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/665/EMÜ[9] MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ, MUUD ELEMENDID[10] (4. ETAPP)

Artikkel 2b Ooteaja kohaldamise erandid Artikli 2b esimese lõigu punkt c

Artikkel 2d Tühisus Artikli 2d esimese lõigu punkt c Lõige 5

________________

XVI-J lisa

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/17/EÜ MUUD MITTEKOHUSTUSLIKUD ELEMENDID[11] (5. ETAPP)

Käesolevas lisas nimetatud direktiivi 2004/18/EÜ sätted ei ole kohustuslikud, kuid ühtlustamiseks soovitatavad. Gruusia võib ühtlustada need elemendid käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud ajakava raames.

I JAOTIS Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted

I PEATÜKK Põhitingimused

Artikkel 1   Mõisted (lõiked 4, 5, 6 ja 8)

II JAOTIS Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK Üldsätted

Artikkel 14 Raamlepingud

Artikkel 15 Dünaamilised hankesüsteemid

2. jagu - Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud

5. alajagu - Erikorra alusel sõlmitavad lepingud, sätted kesksete hankijate kohta ja üldmenetlus otsese konkurentsi tingimustes

Artikkel 28 Reserveeritud lepingud

Artikkel 29 Kesksete hankijate sõlmitavad lepingud ja raamlepingud

V PEATÜKK Menetlused

Artikli 40 lõike 3 punktid i ja l

VI PEATÜKK Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta

1. jagu - Teadete avaldamine

Artikkel 42 Hankekuulutusena kasutatavad teated: lõige 2

Artikkel 43 Lepingu sõlmimise teated (ainult lõike 1 teine ja kolmas lõik)

VII PEATÜKK Menetluse läbiviimine

2. jagu - Lepingu sõlmimine

Artikkel 56 Elektrooniliste oksjonite kasutamine

Direktiivi 2004/17/EÜ LISAD

XIII lisa     Hanketeates avaldatav teave:

D. Dünaamilise hankesüsteemi puhul kasutatav lihtsustatud hanketeade

________________

XVI-K lisa

NÕUKOGU DIREKTIIVI 92/13/EMÜ[12] MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ, MUUD ELEMENDID[13] (5. ETAPP)

Artikkel 2b Ooteaja kohaldamise erandid Artikli 2b esimese lõigu punkt c

Artikkel 2d Tühisus Artikli 2d esimese lõigu punkt c Lõige 5

________________

XVI-L lisa

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/18/EÜ SÄTTED[14] MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

II JAOTIS Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

I PEATÜKK Üldsätted

Artikkel 5   Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingutega seotud tingimused

VI PEATÜKK Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

1. jagu — Teadete avaldamine

Artikkel 36          Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis: lõiked 2, 3, 4, 5, 6 ja 8

Artikkel 37          Vabatahtlik avaldamine

5- jagu — Aruanded

Artikkel 43          Aruannete sisu

V JAOTIS Statistiliste andmete esitamise kohustus, täitevvolitused ja lõppsätted

Artikkel 75          Statistiliste andmete esitamise kohustus

Artikkel 76          Statistiliste aruannete sisu

Artikkel 77          Nõuandekomitee

Artikkel 78          Piirmäärade läbivaatamine

Artikkel 79          Muudatused

Artikkel 80          Rakendamine

Artikkel 81          Järelevalvemehhanismid

Artikkel 82          Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 83          Jõustumine

Artikkel 84          Adressaadid

Direktiivi 2004/18/EÜ LISAD

III lisa               Artikli 1 lõike 9 teises lõigus nimetatud avalik-õiguslike isikute ja nende kategooriate loetelu

IV lisa               Keskvalitsusasutused

VIII lisa            Avaldamist puudutav teave

IX lisa               Registrid

IX A lisa           Ehitustööde riigihankelepingud

IX B lisa            Asjade riigihankelepingud

IX C lisa            Teenuste riigihankelepingud

XI lisa               Ülemineku- ja kohaldamistähtajad (Artikkel 80)

XII lisa              Vastavustabel

________________

XVI-M lisa

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/17/EÜ SÄTTED[15] MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

I JAOTIS Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted

II PEATÜKK Hõlmatud tegevuste ja subjektide määratlemine

2. jagu - Tegevused

Artikkel 8   Hankijate loendid

II JAOTIS Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK Üldsätted

Artikkel 12          Maailma Kaubandusorganisatsiooniga sõlmitud kokkulepete tingimused

2. jagu - Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud

1. alajagu

Artikkel 18          Kontsessioonid ehitustöödele ja teenustele

2. alajagu - Kõigi hankijate ja lepingutüüpide puhul kehtivad erandid

Artikkel 20          Lepingud, mis sõlmitakse muul eesmärgil kui direktiiviga reguleeritud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis: lõige 2

5. alajagu - Erikorra alusel sõlmitavad lepingud, sätted kesksete hankijate kohta ja üldmenetlus otsese konkurentsi tingimustes

Artikkel 27 Erikorra alusel sõlmitavad lepingud

Artikkel 30 Tegevuse otsesele konkurentsile avatuse kindlakstegemise menetlus

IV PEATÜKK Konkreetsed reeglid tehniliste kirjelduste ja lepingudokumentide kohta

Artikkel 38 Lepingute täitmise tingimused

VI PEATÜKK Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta

1. jagu - Teadete avaldamine

Artikkel 44          Teadete vorm ja avaldamisviis (ainult lõike 2 esimene lõik ja lõiked 4, 5 ja 7)

3. jagu - Teatamine ja teave

Artikkel 50          Lepingute sõlmimise kohta säilitatav teave

VII PEATÜKK Menetluse läbiviimine

3. jagu - Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised ja suhted nende riikidega

Artikkel 58          Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumused

Artikkel 59 Suhted kolmandate riikidega ehitustööde, asjade ja teenuste hankelepingute alal

IV JAOTIS Statistiliste andmete esitamise kohustus, täitevvolitused ja lõppsätted

Artikkel 67          Statistiliste andmete esitamise kohustus

Artikkel 68          Nõuandekomitee

Artikkel 69          Piirmäärade läbivaatamine

Artikkel 70          Muudatused

Artikkel 71          Direktiivi rakendamine

Artikkel 72          Järelevalvemehhanismid

Artikkel 73          Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 74          Jõustumine

Artikkel 75          Adressaadid

Direktiivi 2004/17/EÜ LISAD

I lisa  Hankijad gaasi või soojusenergia transpordi või jaotuse sektorites

II lisa          Hankijad elektrienergia tootmise, ülekande või jaotuse sektorites

III lisa        Hankijad joogivee tootmise, transpordi või jaotuse sektorites

IV lisa        Raudteeteeninduse sektori hankijad

V lisa          Linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektori hankijad

VI lisa        Hankijad postiteenuste sektoris

VII lisa       Hankijad nafta või gaasi leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites

VIII lisa            Hankijad kivisöe ja muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites

IX lisa               Meresadama-, siseveesadama- või muu terminalivarustuse sektori hankijad

X lisa                 Lennujaamaseadmete valdkonna hankijad

XI lisa               Artikli 30 lõikes 3 viidatud ühenduse õigusaktide loend

XII lisa              Artikli 1 lõike 2 punktis b toodud tegevuste loend

XXII lisa           Artiklis 45 toodud tähtaegade koondtabel

XXV lisa           Ülevõtmis- ja kohaldamistähtajad

XXVI lisa         Vastavustabel

________________

XVI-N lisa

NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/665/EMÜ[16], MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ, SÄTTED[17] MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

Artikkel 2b Ooteaja kohaldamise erandid Artikli 2b esimese lõigu punkt a

Artikkel 2d Tühisus Artikli 2d esimese lõigu punkt a Lõige 4

Artikkel 3   Korrektiivmeetmed

Artikkel 3 a          Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

Artikkel 3b Komiteemenetlus

Artikkel 4   Rakendamine

Artikkel 4 a          Läbivaatamine

________________

XVI-O lisa

NÕUKOGU DIREKTIIVI 92/13/EMÜ[18], MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ, SÄTTED[19] MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

Artikkel 2b Ooteaja kohaldamise erandid Artikli 2b esimese lõigu punkt a

Artikkel 2d Tühisus       Artikli 2b esimese lõigu punkt a Lõige 4

Artikkel 3 a          Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

Artikkel 3b Komiteemenetlus

Artikkel 8   Korrektiivmeetmed

Artikkel 12 Rakendamine

Artikkel 12 a        Läbivaatamine

________________

XVI-P lisa

GRUUSIA KOOSTÖÖVALDKONDADE SOOVITUSLIK NIMEKIRI

Gruusia valitsusasutustes riigihangetega tegelevate ametnike koolitamine nii liidus kui ka Gruusias;

Riigihangetes osalemisest huvitatud tarnijate koolitamine;

Riigihangete valdkonna parimaid tavasid ja reguleerivaid eeskirju käsitleva teabe ja kogemuste vahetamine;

Riigihankeid käsitleva veebisaidi funktsionaalsuse suurendamine ning riigihangete järelevalvesüsteemi loomine;

ELi konsultatsioonid ja metoodiline abi riigihangetega seotud kaasaegse elektroonilise tehnoloogia rakendamiseks;

Selliste ametiasutuste tugevdamine, mille ülesandeks on poliitika sidususe tagamine kõigis riigihangetega seotud valdkodades ning hankijate otsuste erapooletu kaalumine (läbivaatamine). (vrd käesoleva lepingu artikli 143 lõige 2)

________________

[1]        Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta.

[2]        Nõukogu direktiiv 89/665/EMÜ, 21. detsember 1989, riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

[3]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, 11. detsember 2007, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas.

[4]        Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

[5]        Nõukogu Direktiiv 92/13/EMÜ, 25. veebruar 1992, veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta.

[6]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, 11. detsember 2007, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas.

[7]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta.

[8]        Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta.

[9]        Nõukogu direktiiv 89/665/EMÜ, 21. detsember 1989, riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta.

[10]       Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, 11. detsember 2007, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas.

[11]       Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

[12]       Nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ, 25. veebruar 1992, veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta.

[13]       Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, 11. detsember 2007, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas.

[14]       Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta.

[15]       Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

[16]       Nõukogu direktiiv 89/665/EMÜ, 21. detsember 1989, riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta.

[17]       Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, 11. detsember 2007, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas.

[18]       Nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ, 25. veebruar 1992, veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta.

[19]       Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, 11. detsember 2007, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas.

XXII LISA

MAKSUSTAMINE

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusaktid järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Kaudne maksustamine

Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi

Direktiivi kohaldatakse järgmiste eranditega:

–        Käibemaksu kohaldamisala: artikli 2 lõike 1 punkt b, artikli 2 lõige 2 ning artiklid 3 ja 4;

–        Territoriaalne reguleerimisala: kogu jaotis: artiklid 5–8;

–        Maksukohustuslased: artikli 9 lõige 2;

–        Maksustatavad tehingud: artiklid 17 ja 20–23;

–        Maksustamise koht: artiklid 33, 34 ja 35, artikli 36 lõige 2, artiklid 37, 40, 41 ja 42, artikli 43 lõige 2, artiklid 50, 51, 52 ja 57;

–        Maksustatav teokoosseis ja käibemaksu sissenõutavus: artiklid 67, 68 ja 69;

–        Maksustatav väärtus: kaupade ühendusesisene soetamine artiklid 83 ja 84;

–        Maksumäär: artiklid 100 ja 101 ning teatavatele liikmesriikidele kehtestatud erandid: artiklid 104–129;

–        Maksuvabastused: ühendusesiseste tehingutega seotud maksuvabastused: artiklid 138–142; impordi maksuvabastused: artikli 143 lõike 1 punkt d ja artikkel 145; ekspordi maksuvabastused: artikli 146 lõike 1 punkt b; rahvusvaheliste vedude maksuvabastused artikkel 149 ja artikli 150 lõige 1; rahvusvahelise kaubandusega seotud tehingute maksuvabastused: artiklid 162, 164, 165 ja 166;

–        Mahaarvamine: artikli 171 lõige 1 ja artikkel 172;

–        Kohustused: artiklid 195, 196, 197, 200, 209, 210, artikli 213 lõige 2, artikli 214 lõige 1, välja arvatud artikli 214 lõike 1 punkt a ja artikkel 216;

–        Arved: artikkel 237;

–        Arvepidamine: artiklid 243, 245 ja 249;

–        Deklaratsioonid: artiklid 253, 254, 257, 258 ja 259;

–        Koondaruanded: artiklid 262–270;

–        Teatud impordi- ja eksporditoimingutega seotud kohustused: artiklid 274–280;

–        Erikorrad: artiklid 293 ja 294 ning 344–356; e-teenuste erikord: artiklid 357369;

–        Teatavatele liikmesriikidele kehtestatud erandid: artiklid 370–396;

–        Muud sätted: artiklid 397–400;

–        Lõppsätted: artiklid 402–414.

Ajakava: see direktiiv, välja arvatud eespool loetletud erandid, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Gruusial on õigus teha erand kaupadele ja teenustele, millele käesoleva lepingu jõustumise ajal juba kehtib Gruusia maksuseadustiku alusel tehtud erand.

Nõukogu direktiiv 2011/64/EL, 21. juuni 2011, tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, välja arvatud artikli 7 lõige 2, artiklid 8, 9, 10, 11 ja12, artikli 14 lõige 1, artikli 14 lõige 2, artikli 14 lõige 4 ning artiklid 18 ja 19, mille rakendamise ajakava ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, võttes arvesse Gruusia vajadust võidelda salakaubaveo vastu ja kaitsta oma maksutulu.

Nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ, 20. detsember 2007, kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta

Kohaldatakse direktiivi järgmist jagu:

–        3. jagu koguseliste piirangute kohta

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/83/EMÜ, 19. oktoober 1992, alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Gruusial on õigus vabastada aktsiisimaksust kanged alkohoolsed joogid, mida eraisikud toodavad väikestes kogustes koduseks tarbimiseks ning mis ei ole ette nähtud turustamiseks.

Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik

Ajakava: see direktiiv, välja arvatud selle 1. lisa, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb aktsiisi üldist korda

Kohaldatakse direktiivi järgmist artiklit:

–        artikkel 1

Ajakava: need direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ, 17. november 1986, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord

Ajakava: direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

________________

XXIII LISA

STATISTIKA

Käesoleva lepingu V jaotise „Majanduskoostöö” 4. peatüki „Statistika” artiklis 291 osutatud ELi statistikaõigusaktid loetletakse iga-aastases statistikanõuete kogumikus, mida lepinguosalised käsitavad käesoleva lepingu lisana.

Statistikanõuete kogumik on elektroonne ja selle uusim elektroonne versioon on kättesaadav Eurostati veebilehel http://epp.eurostat.ec.europa.eu.

________________

XXXIV LISA

PETTUSTEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusaktid järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

ELi 26. juuli 1995. aasta konventsioon Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse kohta. Kohaldatakse järgmisi konventsiooni sätteid:

–        artikkel 1. Üldsätted, mõisted;

–        artikli 2 lõige 1. Gruusia võtab meetmeid tagamaks, et artiklis 1 osutatud tegevus ning artikli 1 lõikes 1 osutatud tegevuses osalemine, sellele õhutamine ja sellise tegevuse katsed oleksid karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega;

–        artikkel 3. Äriühingu juhtide kriminaalvastutus

Ajakava: need konventsiooni sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni protokoll. Kohaldatakse järgmisi protokolli sätteid:

–        artikli 1 lõike 1 punkt c ja artikli 1 lõige 2. Asjakohased mõisted;

–        artikkel 2. Passiivne korruptsioon;

–        artikkel 3. Aktiivne korruptsioon;

–        artikli 5 lõige 1, võttes meetmeid tagamaks, et artiklites 2 ja 3 osutatud tegevus ning selles tegevuses osalemine ja sellele õhutamine oleksid karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega;

–        artikkel 7, selle konventsiooni artiklit 3 käsitlevas osas.

Ajakava: need protokolli sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni teine protokoll. Kohaldatakse järgmisi protokolli sätteid:

–        artikkel 1. Mõisted;

–        artikkel 2. Rahapesu;

–        artikkel 3. Juriidiliste isikute vastutus;

–        artikkel 4. Juriidilistele isikutele kohaldatavad karistused

–        artikkel 12, selle konventsiooni artiklit 3 käsitlevas osas.

Ajakava: need protokolli sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

________________

I PROTOKOLL

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS JA HALDUSKOOSTÖÖ VIISID

SISUKORD

I JAOTIS || ÜLDSÄTTED ||

Artikkel 1 || Mõisted ||

|| ||

II JAOTIS || MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS ||

Artikkel 2 || Üldnõuded ||

Artikkel 3 || Päritolu kumulatsioon ||

Artikkel 4 || Täielikult saadud tooted ||

Artikkel 5 || Piisava töö või töötluse läbinud tooted ||

Artikkel 6 || Ebapiisav töö või töötlus ||

Artikkel 7 || Kvalifikatsiooniühik ||

Artikkel 8 || Tarvikud, varuosad ja tööriistad ||

Artikkel 9 || Komplektid ||

Artikkel 10 || Neutraalsed tegurid ||

|| ||

III JAOTIS || TERRITORIAALSED NÕUDED ||

Artikkel 11 || Territoriaalsuse põhimõte ||

Artikkel 12 || Otsevedu ||

Artikkel 13 || Näitused ||

|| ||

IV JAOTIS || TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE ||

Artikkel 14 || Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld ||

|| ||

V JAOTIS || PÄRITOLUTÕEND ||

Artikkel 15 || Üldnõuded ||

Artikkel 16 || Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord ||

Artikkel 17 || Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 ||

Artikkel 18 || Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine ||

Artikkel 19 || Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine varem välja antud või koostatud päritolutõendi alusel ||

Artikkel 20 || Arvestuslik eraldamine ||

Artikkel 21 || Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused ||

Artikkel 22 || Heakskiidetud eksportija ||

Artikkel 23 || Päritolutõendi kehtivus ||

Artikkel 24 || Päritolutõendi esitamine ||

Artikkel 25 || Importimine osasaadetistena ||

Artikkel 26 || Päritolutõendist vabastamine ||

Artikkel 27 || Tõendavad dokumendid ||

Artikkel 28 || Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine ||

Artikkel 29 || Lahknevused ja vormistusvead ||

Artikkel 30 || Eurodes väljendatud summad ||

|| ||

VI JAOTIS || HALDUSKOOSTÖÖ KORD ||

Artikkel 31 || Halduskoostöö ||

Artikkel 32 || Päritolutõendi õigsuse kontroll ||

Artikkel 33 || Vaidluste lahendamine ||

Artikkel 34 || Karistused ||

Artikkel 35 || Vabatsoonid ||

|| ||

VII JAOTIS || CEUTA JA MELILLA ||

Artikkel 36 || Käesoleva protokolli kohaldamine ||

Artikkel 37 || Eritingimused ||

|| ||

VIII JAOTIS || LÕPPSÄTTED ||

Artikkel 38 || Käesoleva protokolli muudatused ||

Artikkel 39 || Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta ||

|| ||

Protokolli lisade loetelu ||

I lisa || Sissejuhatavad märkused I protokolli II lisas esitatud loetelu kohta ||

II lisa || Loetelu päritolustaatuseta materjalidega tehtavast töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse ||

III lisa || Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised ||

IV lisa || Päritoludeklaratsiooni tekst ||

Ühisdeklaratsioonid ||

||

Ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta ||

||

Ühisdeklaratsioon San Marino Vabariigi kohta ||

||

Ühisdeklaratsioon I protokollis „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” esitatud päritolureeglite läbivaatamise kohta ||

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)       „valmistamine” – igat liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine või eritoimingud;

b)      „materjal” – koostisosa, tooraine, komponent, osa vms, mida on toote valmistamisel kasutatud;

c)       „toode” – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

d)      „kaup” – nii materjalid kui ka tooted;

e)       „tolliväärtus” – 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) VII artikli rakendamise lepingu kohaselt määratud tolliväärtus;

f)       „tehasehind” – hind, mida makstakse lepinguosalises asuvas tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel, et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

g)      „materjalide väärtus” – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportivas lepinguosalises;

h)      „päritolustaatusega materjalide väärtus” – selliste materjalide väärtus punkti g kohaselt, mida kohaldatakse mutatis mutandis;

i)       „lisandväärtus” – toodete tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste nimetatud tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad nende lepinguosaliste riikidest, kelle puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportivas lepinguosalises;

j)       „grupid” ja „rubriigid” – grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (käesolevas protokollis edaspidi „harmoneeritud süsteem” või „HS”);

k)      „klassifitseerimine” – toote või materjali klassifitseerimine teatavasse rubriiki;

l)       „kaubasaadetis” – tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;

m)     „territooriumid” – hõlmab ka territoriaalvesi;

n)      „lepinguosaline” – üks või mitu ELi liikmesriiki või kõik liikmesriigid, EL või Gruusia;

o)      „lepinguosalise tolliasutus” – ELi puhul mis tahes liikmesriigi tolliasutus.

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse järgmised tooted lepinguosalisest pärinevateks toodeteks:

a)       täielikult lepinguosalises saadud tooted artikli 4 tähenduses ning

b)      lepinguosalises saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult seal saadud, tingimusel et neid on lepinguosalises piisavalt töödeldud artikli 5 tähenduses.

Artikkel 3

Päritolu kumulatsioon

1.       Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamist, loetakse tooted eksportivast lepinguosalisest pärinevaks, kui nad on seal saadud, sisaldavad teisest lepinguosalisest pärit materjale või sisaldavad Türgist pärit materjale, mille suhtes kehtib EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsus nr 1/95,[1] tingimusel, et eksportivas lepinguosalises toimunud töö või töötlus on artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum. Sellised materjalid ei pruugi olla läbinud piisavat tööd või töötlust.

2.       Kui eksportivas lepinguosalises toimunud töö või töötlus ei ole artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud toode eksportivast lepinguosalisest pärinevaks üksnes juhul, kui seal tekkinud lisandväärtus on suurem kui teisest lepinguosalisest või Türgist pärinevate tootes kasutatud materjalide väärtus. Vastasel korral loetakse saadud toode Türgist või teisest lepinguosalisest pärinevaks tooteks, olenevalt sellest, kummast neist pärineb suuremas väärtuses materjale, mida on eksportivas lepinguosalises kasutatud toote valmistamiseks.

3.       Lepinguosalisest või Türgist pärit tooted, mis ei läbi eksportivas lepinguosalises tööd või töötlust, säilitavad teise lepinguosalisse eksportimisel oma päritolu.

4.       Türgist pärit materjalide puhul ette nähtud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes juhul, kui:

a)       lepinguosaliste ja Türgi vahel kohaldatakse GATT 1994 XXIV artikli kohaselt sooduskaubanduse kokkulepet;

b)      materjalid ja tooted on omandanud päritolustaatuse tänu käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglitega identsete päritolureeglite kohaldamisele ning

c)       teated kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) ja Gruusias vastavalt sealsetele menetlustele.

5.       Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse alates kuupäevast, mis on märgitud Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) avaldatud teates.

6.       Lepinguosalised teatavad teineteisele kokkulepetest, mida nad kohaldavad lõigetes 1 ja 2 osutatud riikidega, sealhulgas teatavad selliste kokkulepete jõustumiskuupäeva.

Artikkel 4

Täielikult saadud tooted

1.       Täielikult lepinguosalises saadud toodeteks loetakse:

a)       tema pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)      seal koristatud taimekasvatussaadused;

c)       seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)      seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e)       sealt saadud jahi- ja kalasaak;

f)       merekalapüügisaadused ja muud väljaspool eksportiva lepinguosaliste territoriaalvett tema laevade poolt püütud saadused;

g)      tema kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;

h)      seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks;

i)       sealse valmistamise jäätmed ja jäägid;

j)       väljaspool lepinguosalise territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, tingimusel, et lepinguosalisel on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;

k)      kõik kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest.

2.       Lõike 1 punktides f ja g kasutatud mõisteid „tema laevad” ja „tema kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes:

a)       mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes ELi liikmesriigis või Gruusias;

b)      mis sõidavad ELi liikmesriigi või Gruusia lipu all;

c)       millest vähemalt 50 % kuulub ELi liikmesriigi või Gruusia kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub ELi liikmesriigis või Gruusias ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on ELi liikmesriigi või Gruusia kodanikud ja – juhul, kui on tegemist täis- või osaühinguga – mille kapitalist vähemalt pool kuulub ELi liikmesriikidele või Gruusiale või nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele;

d)      mille kapten ja juhtkonna liikmed on ELi liikmesriigi või Gruusia kodanikud ning

e)       mille laevaperest vähemalt 75 % on ELi liikmesriigi või Gruusia kodanikud.

Artikkel 5

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

1.       Artikli 2 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud, piisava töö või töötluse läbinuks, kui käesoleva protokolli II lisa loetelus esitatud tingimused on täidetud.

Need tingimused puudutavad toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavaid töid või töötlemistoiminguid ja neid tingimusi kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Järelikult kui toodet, mis on omandanud päritolustaatuse loetelus sätestatud tingimuste täitmise teel, kasutatakse mõne teise toote valmistamiseks, ei kohaldata esimese toote suhtes tingimusi, mida kohaldatakse sellest valmistatava toote suhtes, ega võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle valmistamiseks kasutada.

2.       Lõikest 1 olenemata võib päritolustaatuseta materjale, mida käesoleva protokolli II lisas esitatud loetelus ettenähtud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks ei tohi kasutada, siiski kasutada, kui:

a)       nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast ning

b)      käesoleva lõike alusel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loetelus seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks.

Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

3.       Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui artikli 6 sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 6

Ebapiisav töö või töötlus

1.       Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 5 tingimused on täidetud või mitte:

a)       toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;

b)      pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c)       pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;

d)      tekstiili triikimine või pressimine;

e)       lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f)       teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine;

g)      suhkru toonimine või tükkipressimine;

h)      puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i)       teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

j)       tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);

k)      lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine;

l)       märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;

m)     ühte või mitut sorti toodete segamine;

n)      suhkru segamine mis tahes ainega;

o)      toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lammutamine;

p)      kaks või rohkem punktides a–o loetletud toimingut üheskoos;

q)      loomade tapmine.

2.       Et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki lepinguosalises selle tootega tehtud toiminguid koos.

Artikkel 7

Kvalifikatsiooniühik

1.       Käesoleva protokolli sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks.

Sellest tulenevalt:

a)       kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b)      kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis klassifitseeritakse samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva protokolli sätteid iga toote suhtes eraldi.

2.       Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb seda pidada toote juurde kuuluvaks ka päritolu määramisel.

Artikkel 8

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 9

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreeglis määratletud komplektil on päritolustaatus, kui kõigil komplekti kuuluvatel toodetel on päritolustaatus. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 10

Neutraalsed tegurid

Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:

a)       energia ja kütus;

b)      sisseseade ja varustus;

c)       masinad ja tööriistad;

d)      kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 11

Territoriaalsuse põhimõte

1.       Kui artiklis 3 ja käesoleva artikli lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, peavad II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimused olema lepinguosalises täidetud katkestusteta.

2.       Kui artiklis 3 ei ole sätestatud teisiti, tuleb lepinguosalisest mõnda teise riiki eksporditavate päritolustaatusega kaupade tagasitoomisel käsitada neid päritolustaatuseta kaupadena, kui tolliasutustele ei saa nõuetekohaselt tõendada, et:

a)       tagasitoodud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi, ning

b)      need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.

3.       Lepinguosalisest eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool lepinguosalist toimunud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele, kui:

a)       kõnealused materjalid on täielikult saadud lepinguosalises või nendega enne eksportimist tehtud tööd ja töötlemistoimingud on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikumad;

ja

b)      tollile suudetakse nõuetekohaselt tõendada, et:

i)       reimporditud kaup on saadud eksporditud materjalidega tehtud töö või töötlemise teel ning

ii)      käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool lepinguosalist tekkinud kogulisandväärtus ei ole üle 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.

4.       Lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool lepinguosalist toimuva töö või töötlemise suhtes. Kui aga lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks on käesoleva protokolli II lisa loetelus kehtestatud reegel, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või asjaomase lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool lepinguosalist omandatud kogulisandväärtusega olla suurem ettenähtud protsendimäärast.

5.       Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus” kõiki väljaspool lepinguosalist tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.

6.       Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta käesoleva protokolli II lisa loetelus sätestatud tingimustele või mida võib pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldisi lubatud piirmäärasid.

7.       Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

8.       Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlus, mis toimub väljaspool lepinguosalist, peab toimuma välistöötlemise korra või muu sarnase korra kohaselt.

Artikkel 12

Otsevedu

1.       Käesoleva lepinguga ette nähtud sooduskohtlemist kohaldatakse üksnes käesoleva protokolli nõuetele vastavate toodete suhtes, mida veetakse otse lepinguosaliste vahel. Tooteid, mis moodustavad üheainsa kaubasaadetise, võib siiski vedada muude territooriumide kaudu, vajaduse korral neid kõnealustel territooriumidel ümber laadides või ajutiselt ladustades, tingimusel, et need jäävad transiit- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ega läbi muid toiminguid peale maha- või pealelaadimise või muude kauba seisundi säilitamiseks vajalike toimingute.

Päritolustaatusega tooteid võib vedada torujuhtme kaudu ka läbi mõne muu territooriumi kui eksportijate või importijatena tegutsevate lepinguosaliste territoorium.

2.       Tõenduseks, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitatakse importiva lepinguosalise tollile:

a)       üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda eksportivast lepinguosalisest läbi transiidiriigi, või

b)      transiidiriigi tolli väljastatud tõend:

i)       milles on esitatud toodete täpne kirjeldus;

ii)      milles on märgitud toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud transpordivahendid; ning

iii)     mis näitab, millistel tingimustel viibisid tooted transiidiriigis, või

c)       nende puudumisel muud tõendavad dokumendid.

Artikkel 13

Näitused

1.       Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse näitusele riiki, mis pole lepinguosaline riik, ja mis pärast näitust müüakse impordiks lepinguosalisse, kohaldatakse importimisel käesoleva lepingu sätteid, juhul kui tollile nõuetekohaselt tõendatakse, et:

a)       eksportija on toimetanud need tooted lepinguosalise territooriumilt riiki, kus näitus toimub, ja need seal näitusel välja pannud;

b)      kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud lepinguosalises asuvale isikule;

c)       tooted on näituse ajal või vahetult pärast näitust tagasi saadetud samal kujul, nagu need näitusele saadeti, ning

d)      alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui sellel näitusel väljapanekuks.

2.       Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas V jaotise sätetega ja esitada importiva lepinguosalise tollile tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda lisatõendeid näitusele väljapaneku tingimuste kohta.

3.       Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 14

Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld

1.       Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud selliste lepinguosalisest pärit toodete valmistamiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt V jaotisele, ei kohaldata lepinguosalises mitte mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist.

2.       Lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida kohaldatakse lepinguosalises toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes, kui selline tagasimaksmine, vähendamine või maksudest vabastamine kehtib sõnaselgelt või faktiliselt juhtudel, kui nendest materjalidest valmistatud tooted eksporditakse, kuid mitte juhtudel, kui need on ette nähtud kodumaiseks kasutamiseks.

3.       Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolliasutuse nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole tollimaksu tagasi makstud ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.

4.       Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 sätteid kohaldatakse ka artikli 7 lõikes 2 nimetatud pakendi, artiklis 8 nimetatud tarvikute, varuosade ja tööriistade ning artiklis 9 nimetatud komplekti kuuluvate toodete suhtes, kui need on päritolustaatuseta.

5.       Käesoleva artikli lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ainult selliste materjalide suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli.

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 15

Üldnõuded

1.       Kui ühest lepinguosalisest pärit tooted imporditakse teise lepinguosalisse, kohaldatakse nende suhtes vastavate lepingute sätteid, kui esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:

a)       liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud käesoleva protokolli III lisas,

b)      käesoleva protokolli artikli 21 lõikes 1 osutatud deklaratsioon (edaspidi „päritoludeklaratsioon”), mille eksportija esitab kaubaarvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus asjaomaseid tooteid on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida; päritoludeklaratsiooni tekst on esitatud käesoleva protokolli IV lisas.

2.       Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 kohaldatakse käesoleva protokolli tähenduses päritolustaatusega toodete suhtes artiklis 26 nimetatud juhtudel käesoleva lepingu sätteid, ilma et oleks vaja esitada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud päritolutõendeid.

Artikkel 16

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

1.       Eksportiva lepinguosalise tolliasutus annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.

2.       Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse vormi, mille näidised on esitatud III lisas. Need vormid täidetakse ühes keeltest, milles on koostatud käesolev leping, ning kooskõlas eksportiva riigi seadustega. Kui vormid täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes. Toodete kirjeldus tuleb kanda selleks ettenähtud lahtrisse tühje ridu jätmata. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.

3.       Eksportija, kes taotleb kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandnud eksportiva lepingusoalise tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et muud käesoleva protokolli nõuded on täidetud.

4.       Kui asjaomaseid tooteid võib käsitada EList või Gruusiast või Türgist pärinevatena ja nad vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, väljastab ELi liikmesriigi või Gruusia toll liikumissertifikaadi EUR.1, ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist.

5.       Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja andnud toll võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige vaatab ta, kas toodete kirjeldamiseks ettenähtud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.

6.       Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.

7.       Toll annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 17

Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

1.       Olenemata artikli 16 lõikest 7 võib liikumissertifikaadi EUR.1 erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:

a)       seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu või

b)      tollile on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel.

2.       Lõike 1 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1 hõlmatud kaupade ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused.

3.       Toll võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda tagasiulatuvalt alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.

4.       Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadile EUR.1 tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:

„ISSUED RETROSPECTIVELY”.

5.       Lõikes 4 osutatud kanne tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.

Artikkel 18

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

1.       Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tollilt duplikaati tema valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.

2.       Sel viisil väljaantud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge:

„DUPLICATE”.

3.       Lõikes 2 osutatud kanne tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse 7.

4.       Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, hakkab kehtima alates nimetatud kuupäevast.

Artikkel 19

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine varem välja antud või koostatud päritolutõendi alusel

Kui päritolustaatusega tooted suunatakse lepinguosalises tolliasutuse kontrolli alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1, et saata kõik tooted või osa neist mujale kõnealuse lepinguosalise piires. Liikumissertifikaadi EUR.1 asendussertifikaadi(d) annab välja tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse.

Artikkel 20

Arvestuslik eraldamine

1.       Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide eraldi varudest tekivad märkimisväärsed kulutused või materiaalsed raskused, võivad tolliasutused asjaomaste isikute kirjalikul taotlusel kiita heaks niinimetatud arvestusliku eraldamise meetodi (edaspidi „meetod”), mida kasutatakse varude korraldamiseks.

2.       See meetod peab tagama, et nende saadud toodete arv, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena, peab võrdlusperioodi jooksul vastama arvule, mis oleks saadud, kui kaubavarud olnuksid füüsiliselt eraldatud.

3.       Tolliasutused võivad lõikes 1 osutatud loa andmiseks esitada tingimusi, mida nad peavad vajalikuks.

4.       Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse selles riigis kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, kus toode on valmistatud.

5.       Isik, kellele võimaldatakse sellise meetodi kasutamist, võib olenevalt asjaoludest koostada või taotleda päritolutõendit toodete kogusele, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena. Tolli taotlusel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.

6.       Toll kontrollib loa kasutamist ja võib selle ära võtta, kui isik kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.

Artikkel 21

Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

1.       Artikli 15 lõike 1 punktis b nimetatud päritoludeklaratsiooni võib koostada:

a)       artiklis 22 määratletud heakskiidetud eksportija või

b)      iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

2.       Päritoludeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib pidada EList või Gruusiast pärit toodeteks ja kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.

3.       Eksportija, kes koostab päritoludeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva lepinguosalise tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist.

4.       Eksportija koostab päritoludeklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud käesoleva protokolli IV lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keeleversiooni kooskõlas eksportiva riigi siseriikliku õigusega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.

5.       Päritoludeklaratsioonile kirjutab eksportija omakäelise originaalallkirja. Heakskiidetud eksportijalt artikli 22 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta kinnitab eksportiva lepinguosalise tollile kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga päritoludeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.

6.       Eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni siis, kui sellega hõlmatud tooted eksporditakse, või pärast eksportimist, tingimusel, et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist.

Artikkel 22

Heakskiidetud eksportija

1.       Eksportiva lepinguosalise toll võib anda igale eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija”), kes veab sageli käesoleva protokolli alusel kaupu, loa täita ise päritoludeklaratsioone, olenemata kõnealuste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tollile esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks.

2.       Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik millistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.

3.       Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse päritoludeklaratsioonile.

4.       Toll kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija kõnealust luba kasutab.

5.       Toll võib loa igal ajal tühistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

1.       Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest eksportivas lepinguosalises ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva lepinguosalise pädevatele asutustele.

2.       Päritolutõendeid, mis esitatakse importiva lepinguosalise tollile pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.

3.       Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva lepinguosalise toll päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse lõpptähtaja möödumist.

Artikkel 24

Päritolutõendi esitamine

Päritolutõend esitatakse importiva lepinguosalise tollile selles riigis kohaldatavas korras. Nimetatud tolliasutus võib nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib ta nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad asjaomase lepingu rakendamiseks ettenähtud tingimustele.

Artikkel 25

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja importiva lepinguosalise tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid, harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tollile selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.

Artikkel 26

Päritolutõendist vabastamine

1.       Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud toodete import ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.

2.       Juhuimporti, mis koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende pereliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

3.       Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

Artikkel 27

Tõendavad dokumendid

Artikli 16 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et liikumissertifikaadiga EUR.1 või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada lepinguosalisest pärit toodeteks ning et need vastavad muudele käesoleva protokolli tingimustele, võivad olla muu hulgas järgmised:

a)       otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud kõnealuste kaupade saamiseks ja mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisaruannetes või asutusesiseses raamatupidamises;

b)      dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud vastavas lepinguosalises , kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;

c)       dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on asjaomases lepinguosalises läbinud töö või töötluse, ja mis on välja antud või koostatud asjaomases lepinguosalises , kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;

d)      liikumissertifikaadid EUR.1 või päritoludeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud asjaomases lepinguosalises vastavalt käesolevale protokollile;

e)       piisavad tõendid artikli 11 kohaselt väljaspool asjaomast lepinguosalist toimunud töö või töötluse kohta, mis tõendavad, et kõnealuse artikli nõuded on täidetud;

Artikkel 28

Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

1.       Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija säilitab artikli 16 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

2.       Päritoludeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab selle päritoludeklaratsiooni koopiat ja artikli 21 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

3.       Eksportiva lepinguosalise toll, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 16 lõikes 2 osutatud taotlust vähemalt kolm aastat.

4.       Importiva lepinguosalise toll säilitab talle esitatud liikumissertifikaate EUR.1 ja päritoludeklaratsioone vähemalt kolm aastat.

Artikkel 29

Lahknevused ja vormistusvead

1.       Kui päritolutõendil ja dokumentides, mis esitatakse tollile toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi erinevusi andmetes, ei muuda see asjaolu päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.

2.       Päritolutõendit ei lükata tagasi ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.

Artikkel 30

Eurodes väljendatud summad

1.       Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, kinnitavad asjaomased lepinguosalised artikli 21 lõike 1 punkti b ja artikli 26 lõike 3 sätete kohaldamiseks igal aastal eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad asjaomaste riikide omavääringus.

2.       Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 21 lõike 1 punkti b või artikli 26 lõike 3 sätteid selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt fikseeritud summadele.

3.       Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.

4.       Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud summa võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks.

5.       Tolli allkomitee vaatab lepinguosalise taotlusel eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub tolli allkomitee, kas asjaomaseid piiranguid on soovitav reaalväärtuses säilitada. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.

VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 31

Halduskoostöö

1.       Lepinguosaliste tolliasutused annavad üksteisele Euroopa Komisjoni kaudu templijäljendid, mida kasutatakse nende tollis kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmiseks, ja nende tolliasutuste aadressid, kes vastutavad kõnealuste sertifikaatide ja päritoludeklaratsioonide kontrollimise eest.

2.       Selleks et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, abistavad lepinguosalised üksteist oma pädevate tolliasutuste kaudu liikumissertifikaatide EUR.1 ja päritoludeklaratsioonide ehtsuse ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsuse kontrollimisel.

Artikkel 32

Päritolutõendi õigsuse kontroll

1.       Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva lepinguosalise tollil tekib põhjendatud kahtlus nende dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või muude käesoleva protokolli nõuete täitmises.

2.       Lõike 1 rakendamisel tagastab importiva lepinguosalise toll eksportiva lepinguosalise tollile liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja päritoludeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad ning esitab vajaduse korral kontrollitaotluse põhjused. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.

3.       Kontrolli teostab eksportiva lepinguosalise toll. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.

4.       Kui importiva lepinguosalise toll otsustab kuni kontrollitulemuste saamiseni asjaomaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusmeetmed.

5.       Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele võimalikult kiiresti. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad ning kas asjaomaseid tooteid võib pidada lepinguosalisest pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele.

6.       Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul kontrollitaotluse esitamise kuupäevast arvates või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata kindlaks toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

Artikkel 33

Vaidluste lahendamine

1.       Kui seoses käesoleva protokolli artiklis 32 sätestatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrolli tegemise eest vastutav tolliasutus ei suuda omavahel lahendada, esitatakse need lahendamiseks käesoleva lepingu artikli 408 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine” ei kohaldata.

2.       Kui käesoleva protokolli tõlgendamisel tekib vaidlusi, mis ei ole seotud käesoleva protokolli artiklis 32 sätestatud kontrollimenetlusega, esitatakse need lahendamiseks tolli allkomiteele. Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” sätestatud vaidluste lahendamise menetluse võib algatada üksnes juhul, kui tolli allkomitee ei ole suutnud vaidlust lahendada kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil vaidlus talle lahendamiseks esitati.

3.       Importija ja importiva lepinguosalise tolli vahelised vaidlused lahendatakse alati selle lepinguosalise õigusaktide kohaselt.

Artikkel 34

Karistused

Karistus määratakse igale isikule, kes toodete sooduskohtlemise saamiseks koostab või laseb koostada valeandmeid sisaldava dokumendi.

Artikkel 35

Vabatsoonid

1.       Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et päritolutõendi alusel kaubastatavaid tooteid, mida transportimise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei vahetata muude kaupade vastu ega tehta nendega muid toiminguid kui need, mis on ette nähtud toodete riknemise vältimiseks.

2.       Kui lepinguosalisest pärit tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina käesoleva artikli lõikest 1 eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolliga.

VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 36

Käesoleva protokolli kohaldamine

1.       Mõiste „Euroopa Liit” ei hõlma Ceutat ja Melillat.

2.       Ceutasse ja Melillasse imporditavate Gruusiast pärit toodete suhtes kohaldatakse sama tolliprotseduuri, mida kohaldatakse ELi tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Gruusia kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tolliprotseduuri kui toodete suhtes, mida imporditakse EList ja mis pärinevad sealt.

3.       Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel Ceutast ja Melillast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli mutatis mutandis vastavalt artiklis 37 sätestatud eritingimustele.

Artikkel 37

Eritingimused

1.       Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 12 sätete kohaselt, loetakse:

(1)     Ceutast ja Melillast pärit toodeteks:

a)      täielikult Ceutas ja Melillas saadud tooteid;

b)      Ceutas ja Melillas saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui käesoleva artikli punktis a osutatud tooteid, tingimusel, et nimetatud tooted:

i)       on läbinud piisava töö või töötluse artikli 5 tähenduses või

ii)      pärinevad lepinguosalisest, tingimusel, et need on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum;

(2)     Gruusiast pärit toodeteks:

a)      täielikult Gruusias saadud tooteid;

b)      Gruusias saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui käesoleva artikli punktis a osutatud tooteid, tingimusel, et nimetatud tooted:

i)       on läbinud piisava töö või töötluse artikli 5 tähenduses või

ii)      pärinevad Ceutast ja Melillast või EList, tingimusel, et nad on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum.

2.       Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

3.       Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab „Gruusia” ning „Ceuta ja Melilla” kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või päritoludeklaratsioonile. Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul märgitakse lisaks sellele kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või päritoludeklaratsioonile nende päritolustaatus.

4.       Hispaania toll vastutab käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 38

Käesoleva protokolli muudatused

1.       Tolli allkomitee võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.

2.       Ühe aasta jooksul pärast Gruusia ühinemist Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga asendab tolli allkomitee käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglid nimetatud konventsioonile lisatud päritolureeglitega.

Artikkel 39

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta

Käesolevat lepingut võib kohaldada kaupade suhtes, mis vastavad käesolevale protokollile ja on lepingu jõustumise kuupäeval kas transiitveol või ajutiselt ladustatud lepinguosalise tollilaos või vabatsoonis, kui importiva lepinguosalise tollile esitatakse nelja kuu jooksul pärast kõnealust kuupäeva tagantjärele koostatud päritolutõend koos dokumentidega, millest nähtub, et kaupu on veetud otse vastavalt artiklile 13.

________________

I PROTOKOLLI I LISA

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED II PROTOKOLLI II LISAS ESITATUD LOETELU KOHTA

Märkus 1:

Loetelus on sätestatud tingimused, millele kõik tooted peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses.

Märkus 2:

2.1.    Loetelu kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus kõnealuse süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru iga kande kohta on kolmandas või neljandas veerus reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex”, tähendab see seda, et kolmandas või neljandas veerus olev reegel kehtib üksnes rubriigi või grupi selle osa suhtes, mida teises veerus on kirjeldatud.

2.2.    Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ning seetõttu on teises veerus kaupa kirjeldatud üldiselt, kohaldatakse kolmanda või neljanda veeru vastavat reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud ükskõik millisesse kõnealuse grupi rubriiki või ükskõik millisesse esimeses veerus ühte koondatud rubriikidest.

2.3.    Kui loetelus on ühe rubriigi eri toodete suhtes kehtestatud erinevad reeglid, sisaldab iga taane kõnealuse rubriigi selle osa kirjeldust, mida hõlmab kolmanda või neljanda veeru vastav reegel.

2.4.    Kui kahe esimese veeru kandele vastab nii kolmanda kui ka neljanda veeru reegel, võib eksportija valida, kas ta kohaldab kolmandas või neljandas veerus sätestatud reeglit. Kui neljandas veerus päritolureeglit ei ole, tuleb kohaldada kolmandas veerus sätestatud reeglit.

Märkus 3:

3.1.    Käesoleva protokolli artikli 5 sätteid toodete kohta, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete valmistamisel, kohaldatakse olenemata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases.

Näide:

Rubriiki 8407 kuuluv mootor, mille puhul reegel näeb ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei või ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriiki ex 7224 kuuluvast „muust sepistamise teel eelvormitud legeerterasest”.

Kui see eelvormitud teras on ELis sepistatud päritolustaatuseta valuplokist, on see teras juba omandanud päritolustaatuse loetelu rubriiki ex 7224 käsitleva reegli alusel. Mootori väärtuse arvutamisel võib eelvormitud terast käsitleda päritolustaatusega tootena, hoolimata sellest, kas see on toodetud samas tehases või mõnes muus ELi tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valandi väärtust arvesse.

3.2.    Loetelu reegliga nähakse ette päritolustaatuse saamiseks vajalik minimaalne töö või töötlus, millest ulatuslikum töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlemine päritolustaatust ei anna. Kui reegliga nähakse ette, et teatavas valmistamisetapis võib päritolustaatuseta materjali kasutada, on kõnealuse materjali kasutamine lubatud ka varasemas valmistamisetapis, kuid hilisemas etapis enam mitte.

3.3.    Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest”, tähendab see, et kasutada võib kõigi rubriikide materjale (ka tootega sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti.

Väljend „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki ... kuuluvatest materjalidest” või „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest” tähendab aga, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse klassifitseeritud materjale, välja arvatud neid, mille kirjeldus on sama, mis loetelu teises veerus esitatud tootekirjeldus.

3.4.    Kui loetelus esitatud reegel näeb ette, et toodet võib valmistada rohkem kui ühest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.

Näide:

Rubriikidesse 5208–5212 kuuluvaid tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiude ja muu hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutama peab mõlemat; kasutada võib üht neist või mõlemat.

3.5.    Kui loetelu reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta (vt ka märkus 6.2 tekstiilide kohta).

Näide:

Rubriigi 1904 toiduaineid käsitlev reegel, mis sõnaselgelt keelab kasutada teravilja ja teraviljasaadusi, ei takista kasutamast mineraalsoolasid, kemikaale ja muid lisaaineid, mis ei ole valmistatud teraviljast.

Seda reeglit ei kohaldata siiski toodete suhtes, mida võib toota sama laadi materjalist varasemas tootmisetapis, kuigi neid ei või valmistada teatavatest loetelus määratletud materjalidest.

Näide:

Kui ex gruppi 62 kuuluva lausriidest valmistatud rõivaeseme puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei tohi valmistamist alustada lausriidest, isegi kui lausriiet ei saa tavaliselt valmistada lõngast. Sellisel juhul oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas järgus, see tähendab kiu kujul.

3.6.    Kui loetelu reegel näeb kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtusena ette kaks protsendimäära, ei tohi nimetatud protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurim väärtus ületada kõrgemat kehtestatud protsendimäära. Peale selle ei tohi ühegi materjali väärtus ületada selle suhtes kohaldatavat protsendimäära.

Märkus 4:

4.1.    Loetelus kasutatud mõiste „looduslikud kiud” osutab muudele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud. Mõiste hõlmab vaid ketruseelses etapis olevaid kiude, sealhulgas jäätmeid, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab mõiste ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude.

4.2.    Termin „looduslikud kiud” hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101-5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201-5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301-5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.

4.3.    Loetelus kasutatud terminitega „tekstiilimass”, „keemilised materjalid” ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja lõngade valmistamiseks.

4.4.    Loetelus kasutatud termin „keemilised staapelkiud” tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, staapelkiudusid või kiujäätmeid.

Märkus 5:

5.1.    Kui loetelus on mõne toote puhul viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi nende valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist (vt ka märkused 5.3 ja 5.4).

5.2.    Märkuses 5.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski üksnes segatoodete suhtes, mis on valmistatud kahest või enamast põhitekstiilmaterjalist.

Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:

–        siid,

–        vill,

–        loomakarv,

–        loomavill,

–        hobusejõhv,

–        puuvill,

–        paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber,

–        lina,

–        kanep,

–        džuut ja muud niintekstiilkiud,

–        sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud,

–        kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud,

–        sünteesfilamentkiud,

–        tehisfilamentkiud,

–        elektrit juhtiv filamentkiud,

–        polüpropüleenstaapelkiud,

–        polüesterstaapelkiud,

–        polüamiidstaapelkiud,

–        polüakrüülnitriilstaapelkiud,

–        polüimiidstaapelkiud,

–        polütetrafluoroetüleenstaapelkiud,

–        polüfenüleensulfiidstaapelkiud,

–        polüvinüülkloriidstaapelkiud,

–        muud sünteesstaapelkiud,

–        viskoosstaapelkiud,

–        muud tehisstaapelkiud,

–        mähitud või mähkimata polüuretaanlõng, mis sisaldab elastseid polüeetrilõike,

–        mähitud või mähkimata polüuretaanlõng, mis sisaldab elastseid polüestrilõike,

–        rubriiki 5605 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust,

–        muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted.

Näide:

Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud lõng, mis kuulub rubriiki 5205, on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiudu, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % lõnga massist.

Näide:

Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), või villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende segu kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % riide massist.

Näide:

Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud taftingriie, mis kuulub rubriiki 5802, on segatoode ainult juhul, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng ise on segatoode.

Näide:

Kui kõnealune taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, kujutavad kasutatud lõngad endast kahte eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode.

5.3.    Toodetes, mis sisaldavad „mähitud või mähkimata polüuretaanlõnga, mis sisaldab elastseid polüeetrilõike”, on sellise lõnga piirmäär 20 %.

5.4.    Toodete puhul, mis sisaldavad „kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust”, on piirmäär sellise riba kohta 30 %.

Märkus 6:

6.1.    Kui loetelus on viidatud käesolevale märkusele, võib kasutada tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomaste valmistoodete puhul loetelu kolmanda veeru reeglitele, tingimusel, et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast.

6.2.    Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete valmistamiseks vabalt kasutada materjale, mida ei klassifitseerita gruppidesse 50–63, olenemata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte.

Näide:

Kui loetelus esitatud reegel näeb ette, et teatava tekstiileseme, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallesemete, näiteks nööpide kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili.

6.3.    Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjalide väärtus võtta arvesse kaubas sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.

Märkus 7:

7.1.    Rubriikides ex 2707, 2713–2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 nimetatud „eritöötlused” on järgmised:

a)       vaakumdestilleerimine;

b)      põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c)       krakkimine;

d)      reformimine;

e)       ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)       kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)      polümeerimine;

h)      alküülimine;

i)       isomeerimine.

7.2.    Rubriikides 2710, 2711 ja 2712 nimetatud „eritöötlused” on järgmised:

a)       vaakumdestilleerimine;

b)      põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c)       krakkimine;

d)      reformimine;

e)       ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)       kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)      polümeerimine;

h)      alküülimine;

i)       isomeerimine;

j)       üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod);

k)      (üksnes rubriiki 2710 kuuluvate toodete puhul) parafiinitustamine, välja arvatud filtrimine;

l)       (üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul) vesinikuga töötlemine rõhul üle 20 baari ja temperatuuril üle 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex 2710 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus, värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu eritöötluste hulka;

m)     (üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate kütteõlide puhul) atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel, et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30% ASTM D 86 meetodi järgi;

n)      (üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid) töötlemine kõrgsagedus- elektrilahendusega;

o)      (üksnes rubriiki ex 2712 kuuluvate toorsaaduste puhul, v.a vaseliin, mäevaha, ligniitvaha, turbavaha ja parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist) õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil.

7.3.    Rubriikide ex 2707, 2713–2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 puhul lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega toodete segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.

________________

I PROTOKOLLI II LISA

LOETELU PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVAST TÖÖDEST JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE

Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loetelus nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva lepingu muid osi.

HSi rubriik || Toote kirjeldus || Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse

(1) (2) || (3)                                      või                (4)

Grupp 1 || Elusloomad || Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud ||

Grupp 2 || Liha ja söödav rups || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

Grupp 3 || Kalad ja koorikloomad, limused ja muud veeselgrootud || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

ex grupp 4 || Piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud: || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

0403 || Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru või muu magusainelisandiga või ilma, lõhna- ja maitseainetega või ilma, puuvilja-, marja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma) || Valmistamine, mille puhul: –      kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud, –      kõik kasutatavad rubriiki 2009 kuuluvad puuvilja- ja marjamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega ja –      kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 5 || Mujal nimetamata loomsed tooted; välja arvatud: || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 5 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

ex 0502 || Kodu- ja metssea harjased ning karvad || Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sortimine ja sirgendamine ||

Grupp 6 || Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal || Valmistamine, mille puhul: –      kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ja –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

Grupp 7 || Köögivili ning söödavad juured ja mugulad || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

Grupp 8 || Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor || Valmistamine, mille puhul: –      kõik kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid on täielikult saadud ja –      kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 9 || Kohv, tee, mate ja vürtsid; välja arvatud: || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 9 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

0901 || Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja koored; mis tahes vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest ||

0902 || Tee, sh lõhna- või maitseainetega või ilma || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest ||

ex 0910 || Vürtsisegud || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest ||

Grupp 10 || Teraviljad || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

ex grupp 11 || Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud: || Valmistamine, mille puhul kõik rubriiki 0714 kuuluvad teravili, köögivili, söödavad juured ja mugulad või puuviljad ja marjad on täielikud saadud ||

ex 1106 || Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest peen- ja jämejahu ning pulber || Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine ||

Grupp 12 || Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

1301 || Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid) || Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 1301 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

1302 || Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: || ||

|| –     modifitseeritud taimeliimid ja paksendajad || Valmistamine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest ||

|| –     muud || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

Grupp 14 || Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

ex grupp 15 || Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed või taimsed vahad; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

1501 || Searasv ja -rasvkude (sh seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, välja arvatud rubriiki 0209 või 1503 kuuluv: || ||

|| –     kondi- ja jäägirasv || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 0203, 0206 ja 0207 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid ||

|| –     muud || Valmistamine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist ||

1502 || Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, välja arvatud rubriiki 1503 kuuluv || ||

|| –     kondi- ja jäägirasv || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 0201, 0202, 0204 ja 0206 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid ||

|| –     muud || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

1504 || Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: || ||

|| –     tahked fraktsioonid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 1504 kuuluvatest materjalidest ||

|| –     muud || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

ex 1505 || Rafineeritud lanoliin || Valmistamine rubriiki 1505 kuuluvast töötlemata villarasvast ||

1506 || Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: || ||

|| –     tahked fraktsioonid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 1506 kuuluvatest materjalidest ||

|| –     muud || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

1507–1515 || Taimeõlid ja nende fraktsioonid: || ||

|| –     soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassu-, tunga- ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojoobiõli fraktsioonid jm tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks ette nähtud õlid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

|| –     tahked fraktsioonid, välja arvatud jojoobiõli fraktsioonid || Valmistamine muudest rubriikidesse 1507–1515 kuuluvatest materjalidest ||

|| –     muud || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud ||

1516 || Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata || Valmistamine, mille puhul: –      kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ja –      kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada ||

1517 || Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ja nende fraktsioonidest || Valmistamine, mille puhul: –      kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ja –      kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada ||

Grupp 16 || Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest || Valmistamine: –      gruppi 1 kuuluvatest loomadest ja/või –      mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

ex grupp 17 || Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 1701 || roo- ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega || Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

1702 || Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: || ||

|| –     keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 1702 kuuluvatest materjalidest ||

|| –     muu suhkur tahkel kujul, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga || Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

|| –     muud || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on päritolustaatusega ||

ex 1703 || Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga || Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

1704 || Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

Grupp 18 || Kakao ja kakaotooted || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

1901 || Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt: || ||

|| –     linnaseekstrakt || Valmistamine grupi 10 teraviljast ||

|| –     muud || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

1902 || Makarontooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: || ||

|| –     mis sisaldavad liha, rupsi, kala, koorikloomi või molluskeid kuni 20 % massist || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud ||

|| –     mille massist liha, rups, kala, koorikloomad või molluskid moodustavad üle 20 % || Valmistamine, mille puhul: –      kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud ja –      kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

1903 || Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi 1108 kartulitärklisest ||

1904 || Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a jäme- ja peenjahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad || Valmistamine: –      mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1806 materjalid, –      mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu, kõva mais ja nende saadused) on täielikult saadud ja –      mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

1905 || Leiva-, saia- ja valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a grupi 11 materjalid. ||

ex grupp 20 || Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; välja arvatud: || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid või köögiviljad on täielikult saadud ||

ex 2001 || Jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist ja mida on töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 2004 ja ex 2005 || Kartul jahu, pulbri või helvestena, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

2006 || Köögi- ja puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad suhkrus säilitatuna (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud) || Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

2007 || Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja -pastad, saadud kuumutamisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

ex 2008 || –     Pähklid magusaine- või alkoholilisandita || Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 0801, 0802 ja 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast ||

|| –     Maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

|| –     Muu, välja arvatud puuvili ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurus või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

2009 || Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 21 || Mitmesugused toiduained; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

2101 || Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kogu kasutatav sigur on täielikult saadud ||

2103 || Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep: || ||

|| –     kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada. ||

|| –     sinepipulber ja valmissinep || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest ||

ex 2104 || Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 2002–2005 kuuluvatest töödeldud või konserveeritud köögiviljadest ||

2106 || Mujal nimetamata toiduvalmistised || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 22 || Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud: || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud ||

2202 || Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad marjamahlad ning puu- ja köögiviljamahlad || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, –      mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ja –      mille puhul kõik kasutatavad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega ||

2207 || Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 2207 ja 2208 materjal, ja –      mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud, või kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust ||

2208 || Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 2207 ja 2208 materjal, ja –      mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud, või kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust ||

ex grupp 23 || Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 2301 || Vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu, pulber ja graanulid kalast, koorikloomadest, molluskitest vm veeselgrootutest || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

ex 2303 || Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega, mis ületab 40 % massist || Valmistamine, mille puhul kogu kasutatav mais on täielikult saadud ||

ex 2306 || Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 % massist || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad oliivid on täielikult saadud ||

2309 || Loomasöödana kasutatavad tooted || Valmistamine, mille puhul: –      kogu kasutatav teravili, suhkur või melass, liha ja piim on päritolustaatusega, ja –      kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

ex grupp 24 || Tubakas ja tööstuslikud tubaka aseained; välja arvatud: || Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ||

2402 || Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest || Valmistamine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega ||

ex 2403 || Suitsetamistubakas || Valmistamine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega ||

ex grupp 25 || Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjal, lubi ja tsement; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 2504 || Süsinikuga rikastatud puhastatud ja jahvatatud looduslik kristalliline grafiit || Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine ||

ex 2515 || Saetud vm viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm || Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil ||

ex 2516 || Saetud vm viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm || Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil ||

ex 2518 || Kaltsineeritud dolomiit || Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine ||

ex 2519 || Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesia || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada ||

ex 2520 || Stomatoloogiline kips || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 2524 || Looduslikud asbestikiud || Valmistamine asbesti kontsentraadist ||

ex 2525 || Vilgupulber || Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine ||

ex 2530 || Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad || Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine ||

Grupp 26 || Maagid, räbu ja tuhk || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex grupp 27 || Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 2707 || Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks || Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut[2] või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 2709 || Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid || Bituumenainete kuivutmine ||

2710 || Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed || Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut[3] või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

2711 || Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud || Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut[4] või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

2712 || Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata || Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut[5] või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

2713 || Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid || Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut[6] või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

2714 || Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid || Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut[7] või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

2715 || Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen) || Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut[8] või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 28 || Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2805 || „Mischmetall” || Valmistamine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 2811 || Vääveltrioksiid || Valmistamine vääveldioksiidist || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2833 || Alumiiniumsulfaat || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 2840 || Naatriumperboraat || Valmistamine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2852 || Sise-eetrite elavhõbedaühendid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

|| Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapete elavhõbedaühendid ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriikidesse 2852, 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 29 || Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2901 || Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena || Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut[9] või ||

|| || muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 2902 || Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena || Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut[10] või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 2905 || Käesolevasse rubriiki kuuluva alkoholi ja etanooli metallalkoholaadid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2915 || Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2932 || –      Sise-eetrid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

|| –      Tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2933 || Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te) || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2934 || Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriikidesse 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2939 || Unimaguna põhu kontsentraadid, mis sisaldavad alkaloide vähemalt 50 % massist || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 30 || Farmaatsiatooted; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ||

3002 || Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste protsesside abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted: || ||

|| –      vähemalt kahest ravi või profülaktika otstarbel segatud komponendist või ühest komponendist koosnevad tooted nii mõõdetud annustena kui ka jaemüügiks pakendatuna || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ||

|| –      muud || ||

|| –      inimveri || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ||

|| –     ravi või profülaktika otstarbel töödeldud loomaveri || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ||

|| –     verefraktsioonid, v.a antiseerumid, hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ||

|| –     hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ||

|| –     muud || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ||

3003 ja 3004 || Ravimid (v.a rubriikidesse 3002, 3005 ja 3006 kuuluvad tooted): || ||

|| –     valmistatud rubriiki 2941 kuuluvast amikatsiinist || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ||

|| –     muud || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ning –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 3006 || –     Käesoleva grupi märkuse 4 punktis k loetletud ravimijäätmed || Säilitatakse toote päritolustaatus esialgses klassifikatsioonis ||

|| –     Kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed käsnad, imenduvad või mitteimenduvad: || ||

|| –     plastist || Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5) || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

|| –     riidest || Valmistamine (7): –      looduslikest kiududest, –      kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või –      keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ||

|| –     stoomi korral kasutatavad vahendid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 31 || Väetised; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3105 || Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toimeainetest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg, välja arvatud: –     naatriumnitraat –     kaltsiumtsüaanamiid –     kaaliumsulfaat –     magneesiumkaaliumsulfaat || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ning –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 32 || Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvaineid ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3201 || Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid || Valmistamine taimse päritoluga parkaineekstraktidest || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3205 || Lakkpigmendid; nendel põhinevad käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised[11] || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3203, 3204 ja 3205 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3205 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 33 || Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3301 || Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anflöraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadusena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse „rühma”[12] kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 34 || Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3403 || Määrdeained, mis sisaldavad alla 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid || Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut[13] või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

3404 || Tehisvaha ja vahavalmistised: || ||

|| –     mis põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

|| –     muud || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, välja arvatud: –     hüdrogeenitud õlid, mis on rubriiki 1516 kuuluva vaha omadustega, || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

|| || –     rubriiki 3823 kuuluvad vahalaadsed määramata keemilise koostisega rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid ja ||

|| || –     rubriiki 3404 kuuluvad materjalid. ||

|| || Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 35 || Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3505 || Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid: || ||

|| –     eeterdatud ja esterdatud tärklis || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3505 kuuluvatest materjalidest || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

|| –     muud || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriiki 1108 kuuluv materjal || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3507 || Mujal nimetamata ensüümvalmistised || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

Grupp 36 || Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 37 || Foto- ja kinokaubad; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3701 || Valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustamata valgustundlik kiirfotolamefilm pakendatud või pakendamata: || ||

|| –     pakendatud värvilised kiirfotofilmid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

|| –     muud || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3702 || Valgustamata valgustundlikud fotofilmid rullides, mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3704 || Valgustatud, kuid ilmutamata fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 3701–3704 materjalidest || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 38 || Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3801 || –     kolloidgrafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidgrafiit; süsinikusisaldusega pastad elektroodidele || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

|| –     grafiidipasta, mis on grafiidi ja mineraalõlide segu ning mis sisaldab grafiiti rohkem kui 30 % massist || Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3403 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3803 || Rafineeritud tallõli || Toortallõli rafineerimine || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3805 || Puhastatud sulfaattärpentin || Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3806 || Estervaigud || Valmistamine vaikhapetest || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3807 || Puidupigi (puidutõrvapigi) || Puutõrva destilleerimine || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3808 || Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (nt väävlipael, tahid ja küünlad, kärbsepaber) || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast ||

3809 || Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid) || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast ||

3810 || Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- jm pulbrid; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ja kattesegud || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast ||

3811 || Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid: || ||

|| –     määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

|| –     muud || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

3812 || Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; plasti- ja kummikompaundi mujal nimetamata plastifikaatorid; antioksüdandid ja muud plasti- ja kummikompaundi stabilisaatorid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

3813 || Valmistised ja laengud tulekustutite jaoks; laetud tulekustutusgranaadid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

3814 || Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

3818 || Elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised elemendid ketaste, vahvlite vms kujul; elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised ühendid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

3819 || Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

3820 || Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 3821 || Valmis söötmed mikroorganismide (sh viirused jms) või taime-, inim- või loomarakkude kasvatamiseks või hooldamiseks || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

3822 || Diagnostilised ja laboratoorsed reaktiivid kandjal; diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

3823 || Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid: || ||

|| –     tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped, rafineerimisel saadud happelised õlid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

|| –     tööstuslikud rasvalkoholid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3823 kuuluvatest materjalidest ||

3824 || Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid): || ||

|| –     järgmised käesolevasse rubriiki kuuluvad tooted: –     valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad looduslikel vaikudel põhinevad sideained –     nafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid –     sorbitool, v.a rubriiki 2905 kuuluv || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

|| –     naftasulfonaadid, v.a leelismetall-, ammoonium- ja etanoolamiinnaftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad –     ioonivahetid –     elektronlampide getterid || ||

|| –     leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks –     koksigaasi puhastamisel saadud ammoniaagivesi ja ammendatud oksiidkatalüsaator –     Sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid –     puskari- ja kondiõli –     segud erinevate anioonidega sooladest –     želatiinil põhinevad kopeerimispastad, paber- või tekstiilalusel või mitte || ||

|| –     muud || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

3901–3915 || Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja -jäägid; välja arvatud rubriikidesse ex 3907 ja 3912 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool: || ||

|| –     liitumis-homopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeeri massist || Valmistamine, mille puhul: –     kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ja –     eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus 20 % toote tehasehinnast[14] || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

|| –     muud || Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast[15] || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 3907 || –     Polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist valmistatud kopolümeer || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast[16] ||

|| –     Polüester || Valmistamine, milles kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja/või valmistamine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist ||

3912 || Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul || Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ||

3916–3921 || Plastist pool ja valmistooted; välja arvatud rubriikidesse ex 3916, ex 3917, ex 3920 ja ex 3921 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool: || ||

|| –     lehtplasttooted, mida on töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või lõikamine muusse vormi kui ristküliku- või ruudukujuliseks; muud tooted, mida on töödeldud rohkem kui pindmiselt || Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

|| –     muud: || ||

|| –     liitumis-homopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeeri massist || Valmistamine, mille puhul: –     kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ja –     eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus 20 % toote tehasehinnast[17] || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

|| –     muud || Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast[18] || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 3916 ja ex 3917 || Profiilvormid ja -torud || Valmistamine, mille puhul: –     kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ja –     eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 20 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 3920 || –     Ionomeerlehed ja -kiled || Valmistamine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

|| –     Regenereeritud tselluloosist, polüamiididest või polüetüleenist lehed || Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ||

ex 3921 || Metalliseeritud plastkiled || Valmistamine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni[19] || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

3922–3926 || Plasttooted || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 40 || Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 4001 || Lamineeritud kreppkummitahvlid kingade valmistamiseks || Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine ||

4005 || Vulkaniseerimata täidisega kautšuk (toorkummi) algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena || Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide, v.a loodusliku kautšuki väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

4012 || Kummist protekteeritud või kasutatud õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd: || ||

|| –     protekteeritud õhk-, täis-, või lausrehvid, kummist || Kasutatud rehvide protekteerimine ||

|| –     muud || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid ||

ex 4017 || Kõvakummist tooted || Valmistamine kõvakummist ||

ex grupp 41 || Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 4102 || Lamba ja talle villata toornahad || Villa eemaldamine villaga kaetud lamba- või tallenahalt ||

4104–4106 || Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud nahad, villata või karvata, laustetud või lauskmata, kuid edasi töötlemata || Pargitud naha järelparkimine või valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

4107, 4112 ja 4113 || Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villa või karvata, laustetud või laustmata, v.a rubriiki 4114 kuuluv nahk || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4104–4113 kuuluv materjal ||

ex 4114 || Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metallitatud nahk || Valmistamine rubriikidesse 4104–4106, 4107, 4112 või 4113 kuuluvatest materjalidest, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

Grupp 42 || Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex grupp 43 || Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 4302 || Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad: || ||

|| –     nelinurksete tükkide, ristide jms kujul || Ühendamata pargitud või töödeldud karusnaha pleegitamine või värvimine lisaks lõikamisele ja ühendamisele ||

|| –     muud || Valmistamine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast ||

4303 || Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted || Valmistamine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast ||

ex grupp 44 || Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 4403 || Jämedalt kanditud puit || Valmistamine töötlemata kooritud või koorimata või laasitud puidust ||

ex 4407 || Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või kooritud puit paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud || Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine ||

ex 4408 || Kuni 6 mm paksusega jätkatud spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud || Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine ||

ex 4409 || Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel või serval, hööveldatud või lihvitud või pikijätkatud või mitte: || ||

|| –     lihvitud või pikijätkatud || Lihvimine või pikijätkamine ||

|| –     profileeritud liistud || Profileerimine ||

ex 4410 – ex 4413 || Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad || Profileerimine ||

ex 4415 || Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid || Valmistamine mõõtu lõikamata laudadest ||

ex 4416 || Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad || Valmistamine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda ||

ex 4418 || –     Puidust tisleri- ja puusepatooted || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada ||

|| –     Profileeritud liistud || Profileerimine ||

ex 4421 || Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid || Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust ||

ex grupp 45 || Kork ja korgist tooted; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

4503 || Looduslikust korgist tooted || Valmistamine rubriiki 4501 kuuluvast korgist ||

Grupp 46 || Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised || valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

Grupp 47 || Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex grupp 48 || Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 4811 || Paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline || Valmistamine rubriiki 47 kuuluvatest materjalidest ||

4816 || Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt || Valmistamine rubriiki 47 kuuluvatest materjalidest ||

4817 || Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu || Valmistamine: –     mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –     mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 4818 || Tualettpaber || Valmistamine rubriiki 47 kuuluvatest materjalidest ||

ex 4819 || Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast || Valmistamine: –     mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –     mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 4820 || Kirjaplokid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 4823 || Muu mõõtu või vormi lõigatud paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas || Valmistamine rubriiki 47 kuuluvatest materjalidest ||

ex grupp 49 || Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

4909 || Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või illustreerimata, ümbriku või kaunistustega või ilma || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid ||

4910 || Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega: || ||

|| –     püsikalendrid või vahetatavate plokkidega kalendrid, muust materjalist kui paberist või papist alusel || Valmistamine: –     mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –     mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

|| –     muud || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid ||

ex grupp 50 || Siid; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 5003 || Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) || Siidijääkide kraasimine või kammimine ||

5004–ex 5006 || Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng || Valmistamine[20]: –     toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, –     muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest ||

5007 || Siidriie või siidijääkidest riie: || ||

|| –     kumminiidisisaldusega || Valmistamine ühekordsest lõngast[21] ||

|| –     muud || Valmistamine1: ||

|| || –     kookoslõngast, –     looduslikest kiududest, –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberist või ||

|| || trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 51 || Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

5106–5110 || Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng || Valmistamine[22]: –     toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest ||

5111–5113 || Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie: || ||

|| –     kumminiidisisaldusega || Valmistamine ühekordsest lõngast[23] ||

|| –     muud || Valmistamine1: ||

|| || –     kookoslõngast, –     looduslikest kiududest, –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberist või ||

|| || trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 52 || Puuvill; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

5204–5207 || Puuvillane lõng ja niit || Valmistamine[24]: –     toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest ||

5208–5212 || Puuvillane riie: || ||

|| –     kumminiidisisaldusega || Valmistamine ühekordsest lõngast1 ||

|| –        muud || Valmistamine[25]: ||

|| || –        kookoslõngast, –     looduslikest kiududest, –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberist või ||

|| || trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 53 || Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

5306–5308 || Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng || Valmistamine[26]: –     toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest ||

5309–5311 || Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie: || ||

|| –     kumminiidisisaldusega || Valmistamine ühekordsest lõngast[27] ||

|| –     muud || Valmistamine1: –     kookoslõngast, –     džuutlõngast, –     looduslikest kiududest, –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberist või ||

|| || trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast ||

5401–5406 || Keemilistest filamentkiududest lõng, monofilament ja niit || Valmistamine[28]: –     toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest ||

5407 ja 5408 || Keemilisest filamentlõngast riie: || ||

|| –     kumminiidisisaldusega || Valmistamine ühekordsest lõngast[29] ||

|| –     muud || Valmistamine1: ||

|| || –     kookoslõngast, –     looduslikest kiududest, –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberist või ||

|| || trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast ||

5501–5507 || Keemilised staapelkiud || Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ||

5508–5511 || Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit || Valmistamine[30]: –     toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest ||

5512–5516 || Keemilistest staapelkiududest riie: || ||

|| –     kumminiidisisaldusega || Valmistamine ühekordsest lõngast1 ||

|| –     muud || Valmistamine[31]: –     kookoslõngast, –     looduslikest kiududest, –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberist või ||

|| || trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 56 || Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud: || Valmistamine[32]: –     kookoslõngast, –     looduslikest kiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest ||

5602 || Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte: || ||

|| –        nõeltöödeldud vilt || Valmistamine1: –     looduslikest kiududest või –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist Kuid: ||

|| || –     rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, –     rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või –     rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid, milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

|| –        muud || Valmistamine[33]: –     looduslikest kiududest, –     kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest või –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ||

5604 || Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga: || ||

|| –     tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael || Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast ||

|| –     muud || Valmistamine[34]: –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest ||

5605 || Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriiki 5404 või 5405 kuuluvast ribast vms || Valmistamine[35]: –     looduslikest kiududest, –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest ||

5606 || Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng || Valmistamine1: –     looduslikest kiududest, –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või –     paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest ||

Grupp 57 || Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted: || ||

|| –     nõeltöödeldud vildist || Valmistamine[36]: –     looduslikest kiududest või –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist Kuid: ||

|| || –        rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, –        rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või –        rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid, milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast Aluskihina võib kasutada džuutriiet ||

|| –     muust vildist || Valmistamine[37]: –     kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest või –     keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ||

|| –     muud || Valmistamine1: –     kookos- või džuutlõngast, –     sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, –     looduslikest kiududest või –      kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest Aluskihina võib kasutada džuutriiet ||

ex grupp 58 || Eririie; taftingriie; pits; gobeläänid; posamendid; tikandid; välja arvatud: || ||

|| –      kumminiidiga kombineeritud || Valmistamine ühekordsest lõngast[38] ||

|| –      muud || Valmistamine1: ||

|| || –      looduslikest kiududest, –      kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või –      keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või ||

|| || trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast ||

5805 || Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

5810 || Tikandid meetrikaubana, ribade või motiividena || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

5901 || Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara-alusriie || Valmistamine lõngast ||

5902 || Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast: || ||

|| –      mis sisaldab tekstiilmaterjale kuni 90 % massist || Valmistamine lõngast ||

|| –      muud || Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ||

5903 || Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv) || Valmistamine lõngast või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast ||

5904 || Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata || Valmistamine lõngast[39] ||

5905 || Tekstiilseinakatted: || ||

|| –     kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud || Valmistamine lõngast ||

|| –     muud || Valmistamine[40]: ||

|| || –      kookoslõngast, –      looduslikest kiududest, –      kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või –      keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või ||

|| || trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast ||

5906 || Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv: || ||

|| –      silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) || Valmistamine[41]: –      looduslikest kiududest, –      kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või –      keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ||

|| –      muu sünteesfilamentlõngast kangas tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist || Valmistamine keemilistest materjalidest ||

|| –      muud || Valmistamine lõngast ||

5907 || Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms || Valmistamine lõngast või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast ||

5908 || Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata: || ||

|| –      impregneeritud hõõgsukad || Valmistamine ringkootud hõõgsukakangast ||

|| –      muud || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

5909–5911 || Tehnilise otstarbega tekstiiltooted: || ||

|| –      poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist || Valmistamine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest ||

|| –      tavaliselt paberitööstuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriiki 5911 kuuluv riie, vanutatud või vanutamata, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga || Valmistamine[42]: –      kookoslõngast, –      järgmistest materjalidest: –      polütetrafluoroetüleenlõng[43], –      mitmekordne polüamiidlõng, mida on immutatud või mis on kaetud fenoolvaikudega, –      m-fenüleendiamiini ja isoftalaathappe polükondenseerimisel saadud aromaatsest polüamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng, ||

|| || –      polütetrafluoroetüleenist valmistatud monofilament[44], –      polü-p‑fenüleentereftalamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng, –      fenoolvaiguga pealistatud ja akrüüllõngaga mähitud klaaskiudlõng,1 ||

|| || –      kopolüester-monofilamendid polüestrist ja tereftaalhappe vaikudest ja 1,4tsükloheksaandietanoolhappest ja isoftaalhappest, –      looduslikud kiud, –      kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilised staapelkiud või –      keemilised materjalid või tekstiilimass ||

|| –      muud || Valmistamine[45]: –      kookoslõngast, –      looduslikest kiududest, –      kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või –      keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ||

Grupp 60 || Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) || Valmistamine1: –      looduslikest kiududest, –      kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või –      keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ||

Grupp 61 || Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted): || ||

|| –      saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel || Valmistamine lõngast[46] [47] ||

|| –      muud || Valmistamine1: –      looduslikest kiududest, –      kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või –      keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ||

ex grupp 62 || Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud: || Valmistamine lõngast[48] [49] ||

ex 6202, ex 6204, ex 6206, ex 6209 ja ex 6211 || Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused || Valmistamine lõngast2 või valmistamine tikkimata kangast, kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast2 ||

ex 6210 ja ex 6216 || Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast || Valmistamine lõngast[50] või valmistamine pealistamata kangast, kui pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast1 ||

6213 ja 6214 || Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms: || ||

|| –        tikitud || Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast[51] [52] või valmistamine tikkimata kangast, kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast2 ||

|| –        muud || Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast 1, 2 või ||

|| || valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast ||

6217 || Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad: || ||

|| –     tikitud || Valmistamine lõngast[53] või valmistamine tikkimata kangast, kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast1 ||

|| –     Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast || Valmistamine lõngast1 või valmistamine pealistamata kangast, kui pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast1 ||

|| –     vaheriie kraedeks ja kätisteks, valmis lõigatud || Valmistamine: –     mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –     mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

|| –     muud || Valmistamine lõngast[54] ||

ex grupp 63 || Muud valmis rõivamanused; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

6301–6304 || Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed: || ||

|| –     vildist, lausriidest || Valmistamine[55]: –      looduslikest kiududest või –      keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ||

|| –     muud: || ||

|| –     tikitud || Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast[56] [57] või valmistamine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

|| –     muud || Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast[58] [59] ||

6305 || Kotid kaupade pakendamiseks || Valmistamine[60]: –      looduslikest kiududest, –      kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või –      keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ||

6306 || Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: || ||

|| –      lausriidest || Valmistamine3, 1: –      looduslikest kiududest või –      keemilistest materjalidest või tekstiilimassist ||

|| –      muud || Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast[61][62] ||

6307 || Muud valmistekstiiltooted, sh jäigast tekstiilist rõivalõiked (šabloonid) || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

6308 || Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud || Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast ||

ex grupp 64 || Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriigi 6406 kokkupandud pealsetest ||

6406 || Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted, nende osad || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex grupp 65 || Peakatted ja nende osad; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

6505 || Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsi, vildi vm riide ühest või mitmest tükist (kuid mitte ribadest), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma || Valmistamine lõngast või tekstiilkiududest[63] ||

ex grupp 66 || Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

6601 || Vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms varjud) || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

Grupp 67 || Töödeldud suled ja udusuled ja tooted nendest; kunstlilled; tooted juustest || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex grupp 68 || Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 6803 || Looduslikust või aglomeeritud kiltkivist tooted || Valmistamine töödeldud kiltkivist ||

ex 6812 || Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest ||

ex 6814 || Vilgust, sh aglomeeritud või regenereeritud vilgust tooted, paberist, papist vm materjalist alusel || Valmistamine töödeldud vilgust (sh aglomeeritud või regenereeritud vilk) ||

Grupp 69 || Keraamikatooted || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex grupp 70 || Klaas ja klaastooted; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 7003, ex 7004 ja ex 7005 || Mittepeegeldava kihiga klaas || Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest ||

7006 || Rubriikide 7003, 7004 ja 7005 klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ning muudest materjalidest detailideta || ||

|| –      dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMII standardite[64] kohased pooljuhid || Valmistamine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest ||

|| –      muud || Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest ||

7007 || Karastatud või lamineeritud turvaklaas || Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest ||

7008 || Mitmekihilised klaasisolaatorid || Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest ||

7009 || Klaaspeeglid, raamitud või raamimata, sh tahavaatepeeglid || Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest ||

7010 || Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade transpordiks või pakendamiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgurid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

7013 || Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriikide 7010 ja 7018 tooted) || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast, või käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 7019 || Klaaskiust tooted, v.a lõng || Valmistamine: –      värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast või tükeldatud kiust või –      klaasvillast ||

ex grupp 71 || Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 7101 || Sorteeritud ja veo hõlbustamiseks ajutiselt niidile lükitud looduslikud ja kultiveeritud pärlid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 7102, ex 7103 ja ex 7104 || Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) || Valmistamine töötlemata vääris- või poolvääriskividest ||

7106, 7108 ja 7110 || Väärismetallid: || ||

|| –      survetöötlemata || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 7106, 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid, või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline või termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega ||

|| –      pooltöödeldud või pulbrina || Valmistamine survetöötlemata väärismetallidest ||

ex 7107, ex 7109 ja ex 7111 || Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena || Valmistamine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist ||

7116 || Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikud, tehislikud või taastatud) || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

7117 || Juveeltoodete imitatsioonid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või ||

|| || valmistamine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallosadest, kui kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 72 || Raud ja teras; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

7207 || Pooltooted rauast või legeerimata terasest || Valmistamine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest ||

7208–7216 || Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, varbmaterjal ja kujuprofiilid || Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest ||

7217 || Rauast või legeerimata terasest traat || Valmistamine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest ||

ex 7218, 7219–7222 || Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, varbmaterjal, kujuprofiilid || Valmistamine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest ||

7223 || Roostevabast terasest traat || Valmistamine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest ||

ex 7224, 7225–7228 || Pooltooted, lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad || Valmistamine rubriiki 7206, 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest ||

7229 || Muust legeerterasest traat || Valmistamine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest ||

ex grupp 73 || Raud- või terastooted; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 7301 || Sulundkonstruktsioonid || Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest ||

7302 || Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks || Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest ||

7304, 7305 ja 7306 || Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid || Valmistamine rubriigi 7206, 7207, 7218 või 7224 materjalidest ||

ex 7307 || Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712) || Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, kui kasutatavate toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast ||

7308 || Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katuseferrnid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud nurk- ja profiilraudu ei tohi siiski kasutada ||

ex 7315 || Rehviketid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 74 || Vask ja vasktooted; välja arvatud: || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

7401 || Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask) || valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

7402 || Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks || valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

7403 || Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata: || ||

|| –      rafineeritud vask || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

|| –      vasesulamid ja rafineeritud vask, mis sisaldab muid elemente || Valmistamine töötlemata rafineeritud vasest või vasejäätmetest ja -jääkidest ||

7404 || Vasejäätmed ja -jäägid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

7405 || Vaseligatuurid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex grupp 75 || Nikkel ja nikkeltooted; välja arvatud: || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

7501–7503 || Niklikivi, nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vahesaadused; survetöötlemata nikkel; niklijäätmed ja -jäägid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex grupp 76 || Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud: || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

7601 || Survetöötlemata alumiinium || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast või valmistamine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise teel ||

7602 || Alumiiniumijäätmed ja -jäägid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 7616 || Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrk || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Alumiiniumtraadist riiet, võresid, võrke ja tarasid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrku võib siiski kasutada; ning –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

Grupp 77 || Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis || ||

ex grupp 78 || Plii ja pliitooted; välja arvatud: || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

7801 || Survetöötlemata plii: || ||

|| –      rafineeritud plii || Valmistamine pliikangidest või toorpliist ||

|| –      muud || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada ||

7802 || Pliijäätmed ja -jäägid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex grupp 79 || Tsink ja tsinktooted; välja arvatud: || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

7901 || Survetöötlemata tsink || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7902 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada ||

7902 || Tsingijäätmed ja -jäägid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex grupp 80 || Tina ja tinatooted; välja arvatud: || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

8001 || Survetöötlemata tina || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8002 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada ||

8002 ja 8007 || Tinajäätmed ja -jäägid; muud tinatooted || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

Grupp 81 || Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest: || ||

|| –      muud survetöödeldud mitteväärismetallid; tooted nendest || Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

|| –      muud || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex grupp 82 || Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

8206 || Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202–8205 kuuluvast tööriistast || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 8202–8205 materjalidest. Komplektis võib siiski olla rubriikide 8202–8205 tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast ||

8207 || Vahetatavad tööinstrumendid mehaaniliste või mittemehaaniliste käsi-tööriistade ja tööpinkide jaoks (näiteks pressimiseks, lehtstantsimiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks) sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8208 || Noad ja lõiketerad masinate ja mehaaniliste seadmete jaoks || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

ex 8211 || Lõiketeradega noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriiki 8208 kuuluvad noad || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada ||

8214 || Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid) || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada ||

8215 || Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada ||

ex grupp 83 || Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 8302 || Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ||

ex 8306 || Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 84 || Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud: || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8401 || Tuumareaktorite kütteelemendid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal[65] || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8402 || Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8403 ja ex 8404 || Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad) ja keskküttekatelde abiseadmed || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 8403 ja 8404 kuuluvad materjalid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8406 || Auruturbiinid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8407 || Sädesüütega sisepõlemiskolbmootorid ja rootormootorid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8408 || Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid) || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8409 || Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 ja 8408 mootorites || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8411 || Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ning muud gaasiturbiinid || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8412 || Muud mootorid ja jõuseadmed || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

ex 8413 || Rootorpumbad || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 8414 || Tööstusventilaatorid, -puhurid jms tooted || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8415 || Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda õhuniiskust eraldi reguleerida || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8418 || Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning –      mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 8419 || Masinad puidu-, pabermassi-, paberi- ja papitööstuse jaoks || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8420 || Kalandrid jm rullimisseadmed (valtsimisseadmed), v.a seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks, nende rullid (valtsid) || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8423 || Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8425–8428 || Tõste-, teisaldus-, laadimis- või mahalaadimisseadmed || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8429 || Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid; teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid: || ||

|| –      teerullid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

|| –      muud || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8430 || Muud teisaldus-, hööveldus-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8431 || Üksnes või peamiselt teerullidele sobivad osad || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8439 || Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8441 || Muud seadmed paberimassi-, paberi- ja papitoodete valmistamiseks, k.a seadmed paberi ja papi lõikamiseks || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8443 || Büroomasinate (nt automaatsete andmetöötlusmasinate, tekstitöötlusmasinate jne) printerid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8444–8447 || Nimetatud rubriikidesse kuuluvad masinad, mida kasutatakse tekstiilitööstuses || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

ex 8448 || Rubriikide 8444 ja 8445 masinate abiseadmed || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8452 || Õmblusmasinad (v.a rubriigi 8440 niitõmblusmasinad raamatute õmblemiseks); spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad: || ||

|| –      õmblusmasinad (üksnes tepp-pistega), mehhanismi massiga kuni 16 kg ilma mootorita või kuni 17 kg koos mootoriga || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, –      mehhanismi (v.a mootor) kokkupanekuks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust ja –      kasutatavad niidipingutus-, silmusemoodustus- ja siksakmehhanismid on päritolustaatusega ||

|| –      muud || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8456–8466 || Rubriikidesse 8456–8466 kuuluvad tööpingid ja masinad ning nende osad ja manused || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8469–8472 || Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad) || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8480 || Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plasti valamiseks || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

8482 || Veerelaagrid || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8484 || Mitmekihilised seibid jms tihendid (kihid vähemalt kahest metallist või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ja tihendeid; mehaanilised tihendid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

ex 8486 || –      Tööpingid mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu valgus- või kvantkiirguse, ultraheli, elektrilahenduse, elektrokeemiliste menetluste, elektron-, ioonkiirguse või plasmakaare toimel ning nende osad ja tarvikud –      Tööpingid (sh pressid) metalli painutamiseks, kantimiseks, õgvendamiseks, lamestamiseks, nende osad ja tarvikud –      Tööpingid kivi, keraamika, betooni, asbesttsemendi vms mineraalse materjali töötlemiseks, seadmed klaasi külmtöötlemiseks, nende osad ja tarvikud –      Tähistusvahendid mustrite loomiseks maskide või niitvõrgustike valmistamiseks fotoresistkihil; nende osad ja tarvikud || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

|| –      Valuvormid survevaluks || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

|| –      Tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8487 || Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, poole, kontakte, juhtmeid jms || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 85 || Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja -taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud: || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8501 || Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a generaatorseadmed) || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8503 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8502 || Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8501 ja 8503 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8504 || Arvutite toiteallikad || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

ex 8517 || Muud kõne, kujutiste või muude andmete edastamise/vastuvõtu aparaadid, sh seadmed suhtlemiseks traadita võrgus (näit kohtvõrgus või laivõrgus), v.a rubriikide 8443, 8525, 8527 või 8528 edastamise/vastuvõtu aparaadid || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 8518 || Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8519 || Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8521 || Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8522 || Üksnes või peamiselt rubriikidesse 8519–8521 kuuluvatele seadmetele sobivad osad ja tarvikud || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8523 || –      Salvestuseta plaadid, lindid, pooljuht-püsisalvestid ja muud heli või muude nähtuste salvestamise vahendid, v.a grupi 37 tooted; || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

|| –      Salvestusega plaadid, lindid, pooljuht-püsisalvestid ja muud heli või muude nähtuste salvestamise vahendid, v.a grupi 37 tooted || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8523 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

|| –      Matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a gruppi 37 kuuluvad tooted || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8523 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

|| –      Kahe või enama elektroonilise integraallülitusega lähidistantskaardid ja kiipkaardid || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

|| –      Ühe elektroonilise integraallülitusega kiipkaardid || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast; või difusioonitoiming, mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel, ka juhul, kui kokkupanek ja/või katsetamine toimub muudes kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikides || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8525 || Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid koos vastuvõtuseadme, helisalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8526 || Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8527 || Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse paigaldatud helisalvestus- või -taasesitusseadmete või kellaga või ilma || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8528 || –     televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

|| –     muud televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid; televisiooni vastuvõtuseadmed, sisseehitatud ringhäälinguvastuvõtja, heli- või videosalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8529 || Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikidesse 8525–8528 kuuluvates aparaatides: || ||

|| –     sobivad kasutamiseks üksnes või peamiselt videosalvestus- või -taasesitusseadmetes || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

|| –     sobivad kasutamiseks üksnes või peamiselt televisiooni vastuvõtuseadmeta monitoride ja projektorite puhul, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

|| –     muud || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8535 || Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele üle 1000 V || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8536 || –     Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele kuni 1000 V || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

|| –     Optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused || ||

|| –      plastist || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

|| –      keraamilised || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

|| –      vasest || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

8537 || Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriiki 8535 või 8536 kuuluvat voolulülitus- või jaotusseadet, kaasa arvatud komplektid, milles on gruppi 90 kuuluvaid aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriiki kuuluvad 8517 kommutatsiooniseadmed || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8541 || Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a kiipideks lõikamata vahvlid || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 8542 || Elektroonilised integraallülitused: || ||

|| –      monoliitsed integraallülitused || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast või difusioonitoiming, mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel, ka juhul, kui kokkupanek ja/või katsetamine toimub muudes kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikides || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

  || –      mujal käesolevas grupis nimetamata mitmikkiibid, mis on masinate ja seadmete osad || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||  

|| –      muud || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8544 || Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid, komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8545 || Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist vm süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8546 || Elektriisolaatorid, mis tahes materjalist || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8547 || Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriiki 8546 kuuluvad isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8548 || –      Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele || ||

|| –      Mikroelektroonikamoodulid || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

|| –      muud || || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 86 || Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; välja arvatud: || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8608 || Raudteede ja trammiteede teeseadmed ja -tarvikud; raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, sadamate ja lennuväljade mehaanilised (kaasa arvatud elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed; nimetatud seadmete osad || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 87 || Sõidukid, v.a raudtee‑ ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud: || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

8709 || Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eelnimetatud sõidukite osad || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8710 || Tankid jm soomusmasinad, ka relvadega varustatud, ning nende osad || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8711 || Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid: || ||

|| –      sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga: || ||

|| –      kuni 50 cm3 || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

|| –      üle 50 cm3 || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

|| –      muud || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8712 || Kuullaagriteta jalgrattad || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriiki 8714 kuuluv materjal || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8715 || Lapsevankrid ja nende osad || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8716 || Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 88 || Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 8804 || Rotovarjud || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 8804 kuuluvatest materjalidest || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8805 || Õhusõidukite stardiseadmed; seadmed õhusõidukite pidurdamiseks laevalael jms; maapealse lennutreeningu seadmed; eelnimetatud toodete osad || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Grupp 89 || Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 90 || Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9001 || Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist) || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9002 || Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist) || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9004 || Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vm otstarbega prillid, kaitseprillid jms optikariistad || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

ex 9005 || Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a refraktorteleskoobid ja nende statiivid || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning –      mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 9006 || Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid, v.a elektrilised plahvatusimpulsslambid || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning –      mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9007 || Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma nendeta || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning –      mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9011 || Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning –      mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 9014 || Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9015 || Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed, v.a kompassid; kaugusmõõturid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9016 || Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9017 || Joonestus-, tähistus või arvutusinstrumendid (näiteks joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, kruvikud, nihikud) || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9018 || Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks: || ||

|| –      hambaravitoolid koos hambaraviseadmete või süljekaussidega || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 9018 kuuluvatest materjalidest || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

|| –      muud || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9019 || Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; seadmed patsientide psühholoogilise seisundi kontrollimiseks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks; kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9020 || Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid (v.a mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid) || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9024 || Masinad ja seadmed materjalide (nt metall, puit, tekstiil, paber, plast) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste määramiseks || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9025 || Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9026 || Instrumendid ja seadmed vedeliku või gaasi vooluhulga, taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriigi 9014, 9015, 9028 ja 9032 instrumendid ja seadmed || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9027 || Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (nt polari-, refrakto- ja spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9028 || Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed: || ||

|| –      osad ja tarvikud || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

|| –        muud || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9029 || Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; kiirusmõõdikud ning tahhomeetrid (v.a rubriigi 9014 või 9015 mõõteriistad); stroboskoobid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9030 || Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja seadmed elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks (v.a rubriigi 9028 arvestid); instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni‑, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või määramiseks || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9031 || Mõõte- või kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9032 || Automaatregulatsiooni- ja automaatkontroll-instrumendid ning -seadmed || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9033 || Gruppi 90 kuuluvate seadmete, seadiste, instrumentide ja aparatuuri mujal nimetamata osad ja lisaseadmed || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 91 || Kellad ja nende osad; välja arvatud: || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

9105 || Muud kellad || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9109 || Muud komplektsed ja kokkupandud kellamehhanismid || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9110 || Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (kellamehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid || Valmistamine, mille puhul: –      kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja –      eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 9114 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9111 || Käe-, tasku- vms kellade korpused ja nende osad || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9112 || Kellakorpused jms käesolevasse gruppi kuuluvate toodete korpused ja nende osad || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9113 || Kellarihmad, -võrud ja -ketid; nende osad: || ||

|| –      mitteväärismetallist (kullatud või hõbetatud või mitte) või väärismetalliga plakeeritud metallist || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

|| –      muud || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

Grupp 92 || Muusikariistad; nende osad ja tarvikud || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ||

Grupp 93 || Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 94 || Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 9401 ja ex 9403 || Mitteväärismetallist mööbel, milles on polsterdamata puuvillakangast massiga kuni 300 g/m2 || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või valmistamine puuvillakangast, mis on valmistatud kasutamiseks koos rubriiki 9401 või 9403 kuuluvate materjalidega, kui: || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

|| || –      kanga väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast ning –      kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega ning on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 9401 või 9403 ||

9405 || Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms, külgeühendatud valgusallikaga, ja nende detailid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

9406 || Kokkupandavad ehitised || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex grupp 95 || Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 9503 || Muud mänguasjad; vähendatud suurusega („mõõtkavas”) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või liikumatud; igasugused mosaiikpildid || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 9506 || Golfikepid ja nende osad || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Golfikepipeade valmistamiseks ettenähtud toorikuid võib siiski kasutada ||

ex grupp 96 || Mitmesugused tööstustooted; välja arvatud: || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

ex 9601 ja ex 9602 || Loomse, taimse või mineraalse päritoluga nikerdusmaterjalist esemed || Valmistamine tootega samasse rubriiki kuuluvatest töödeldud nikerdusmaterjalidest ||

ex 9603 || Luuad, pintslid ja harjad (v.a vitsluuad jms tooted ning kärbi- või oravakarvadest harjad), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, maalrirullid ja -tampoonid, kummiäärega kuivatuskaabitsad ja mopid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

9605 || Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid || Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast ||

9606 || Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

9608 || Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad tooted || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada ||

9612 || Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel või kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta || Valmistamine: –      mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja –      mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ||

ex 9613 || Piesosüüteseadmega välgumihklid || Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ||

ex 9614 || Piibud ja piibukahad || Valmistamine toorikutest ||

Grupp 97 || Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed || Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ||

________________

I PROTOKOLLI III LISA

KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 JA KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 TAOTLUSE NÄIDISED

Trükkimisjuhised

1.       Mõlema sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkus võib varieeruda vahemikus –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjutuspaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

2.       Lepinguosaliste pädevad asutused võivad jätta omale õiguse trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.

KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAAT

1.    Eksportija (nimi, täielik aadress, riik) ||       EUR.1    nr A    000.000

|| Enne vormi täitmist vt märkusi tagaküljel.

|| 2.    Sertifikaat, mida kasutatakse järgmiste riikide vahelises sooduskaubanduses:       .......................................................................................

3.    Kaubasaaja (nimi, täielik aadress, riik) (täitmine vabatahtlik) ||                                      ja       ....................................................................................... (märkida asjaomased riigid, riikide rühmad või territooriumid)

|| 4.    Riik, riikide rühm või territoorium, kust pärinevana tooteid käsitatakse || 5.    Sihtriik, -riikide rühm või -territoorium

6.    Veo üksikasjad (täitmine vabatahtlik) || 7.    Märkused

8.    Kaubaartikli järjekorranumber; märgistused ja numbrid; pakendite arv ja liik;1 kauba kirjeldus || 9.    Brutokaal (kg) või muu mõõtühik (liitrid, m3 vms) || 10.  Arved       (täitmine vabatahtlik)

11. TOLLI KINNITUS Deklaratsioon kinnitatud Ekspordidokument2 Vorm ..................................nr ….……... [kuupäev] ………………………………. Tolliasutus ………………………………… Väljaandev riik või territoorium ......................  Tempel ................................................................... ................................................................... Koht ja kuupäev ……………………………… ................................................................... ……............................................................ (Allkiri) || 12. EKSPORTIJA DEKLARATSIOON Mina, allakirjutanu, kinnitan, et eespool kirjeldatud kaubad vastavad käesoleva sertifikaadi väljaandmiseks ettenähtud tingimustele. Koht ja kuupäev ……………………………… .......................................................................... (Allkiri)

1. Pakkimata kaupade puhul märkida vastavalt asjaoludele esemete arv või sõna „lahtine”.

2. Täidetakse üksnes juhul, kui ekspordiriigi või -territooriumi õigusnormid seda nõuavad.

13. KONTROLLIMISE TAOTLUS (kellele) || 14. KONTROLLI TULEMUS

|| Tehtud kontroll näitab, et käesolev sertifikaat1 ¨on välja antud nimetatud tolliasutuse poolt ja selles sisalduv teave on õige. ¨ei vasta ehtsuse ega õigsuse nõuetele (vt lisatud märkused).

Palutakse kontrollida käesoleva sertifikaadi ehtsust ja õigsust. ...............................................……………................................ (Koht ja kuupäev)       Tempel .....................................................…… (Allkiri) || .........................................……………………………….. (Koht ja kuupäev)       Tempel .....................................................… (Allkiri) _____________ 1 Märkida asjakohasesse lahtrisse X.

MÄRKUSED

1.            Sertifikaadil ei tohi olla kustutusi ega ülekirjutusi. Paranduse korral kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajaduse korral uued andmed. Iga sellise paranduse juures peavad olema sertifikaadi täitnud isiku nimetähed ja paranduse õigsust peab kinnitama sertifikaadi välja andnud riigi või territooriumi tolliasutus.

2.            Sertifikaadile kantavate andmete vahele ei tohi jätta tühikuid ning igale kaubaartiklile peab eelnema järjekorranumber. Viimase kaubanimetuse järele tuleb tõmmata horisontaaljoon. Kasutamata ruum tuleb läbi kriipsutada nii, et hiljem ei oleks võimalik midagi lisada.

3.            Kaupu tuleb kirjeldada kooskõlas kaubandustavadega ja piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.

LIIKUMISSERTIFIKAADI TAOTLUS

1.    Eksportija (nimi, täielik aadress, riik) ||       EUR.1    nr A    000.000

|| Enne vormi täitmist vt märkusi tagaküljel.

|| 2.    Järgmiste riikide vahelises sooduskaubanduses kasutatava sertifikaadi taotlus:       .......................................................................................

3.    Kaubasaaja (nimi, täielik aadress, riik) (täitmine vabatahtlik) ||                                      ja       ....................................................................................... (märkida asjaomased riigid, riikide rühmad või territooriumid)

|| 4.    Riik, riikide rühm või territoorium, kust pärinevana tooteid käsitatakse || 5.    Sihtriik, -riikide rühm või -territoorium

6.    Veo üksikasjad (täitmine vabatahtlik) || 7.    Märkused

8.    Kaubaartikli järjekorranumber; märgistused ja numbrid; pakendite arv ja liik;1 kauba kirjeldus || 9.    Brutokaal (kg) või muu mõõtühik (liitrid, m3 vms) || 10.  Arved       (täitmine vabatahtlik)

1. Pakkimata kaupade puhul märkida olenevalt asjaoludest kas esemete arv või sõna „lahtine”.

EKSPORTIJA DEKLARATSIOON

Mina, allakirjutanu, pöördel kirjeldatud kauba eksportija,

KINNITAN,       et kõnealune kaup vastab lisatud sertifikaadi väljaandmiseks nõutavatele tingimustele;

NIMETAN     järgnevalt asjaolud, millest tulenevalt võib lugeda need kaubad eespool nimetatud tingimustele vastavaks:

……………………………………………………………………………………………...

……………………………………………………………………………………………...

……………………………………………………………………………………………...

……………………………………………………………………………………………...

ESITAN         järgmised tõendavad dokumendid (1):

……………………………………………………………………………………………...

……………………………………………………………………………………………...

……………………………………………………………………………………………...

……………………………………………………………………………………………...

KOHUSTUN asjaomaste asutuste taotluse korral esitama kõik tõendid, mida need asutused võivad sertifikaadi väljaandmiseks nõuda, ja vajaduse korral võimaldama nimetatud asutustel kontrollida minu raamatupidamisdokumente ja eespool nimetatud kaupade valmistamisprotsesse;

TAOTLEN     nimetatud kaupadele lisatud sertifikaadi väljaandmist.

(Koht ja kuupäev)

…………

(Allkiri)

…………

(1)       Näiteks: impordidokumendid, liikumissertifikaadid, kaubaarved, tootja deklaratsioonid jms dokumendid, mis viitavad valmistamisel kasutatud toodetele või samas seisukorras reeksporditud kaupadele.

________________

I PROTOKOLLI IV LISA

PÄRITOLUDEKLARATSIOONI TEKST

Päritoludeklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

Bulgaariakeelne tekst

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № …(1)) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход (2).

Hispaaniakeelne tekst

El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera n° …(1)) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial …(2).

Tšehhikeelne tekst

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení …(1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v …(2).

Taanikeelne tekst

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. ...(1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i ...(2).

Saksakeelne tekst

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. ...(1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte ...(2) Ursprungswaren sind.

Eestikeelne tekst

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. ...(1)) deklareerib, et need tooted on ...(2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.

Kreekakeelne tekst

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ΄αριθ. ...(1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής ...(2).

Prantsuskeelne tekst

L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière n° ...(1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle ...(2).

Horvaadikeelne tekst

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br………...(1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi…………(2) preferencijalnog podrijetla.

Itaaliakeelne tekst

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. ...(1)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale ...(2).

Lätikeelne tekst

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. …(1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme …(2).

Leedukeelne tekst

Šiame dokumente išvardytų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. …(1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra …(2) preferencinės kilmės produktai.

Ungarikeelne tekst

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: …(1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk preferenciális …(2) származásúak.

Maltakeelne tekst

L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. …(1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta" oriġini preferenzjali …(2).

Hollandikeelne tekst

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. ...(1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële ... oorsprong zijn (2).

Poolakeelne tekst

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr …(1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają …(2) preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne tekst

O abaixo‑assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento (autorização aduaneira n° (1)), declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial ...(2).

Rumeeniakeelne tekst

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizaţia vamală nr. …(1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferenţială …(2).

Sloveenikeelne tekst

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št …(1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno …(2) poreklo.

Slovakikeelne tekst

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia …(1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v …(2).

Soomekeelne tekst

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o ...(1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja ... alkuperätuotteita (2).

Rootsikeelne tekst

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. ...(1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande ... ursprung (2).

Ingliskeelne tekst

The exporter of the products covered by this document (customs authorization No ...(1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of ...(2) preferential origin.

Gruusiakeelne tekst

"ამ საბუთით (საბაჟოს მიერ გაცემული უფლებამოსილების N… (1)) წარმოდგენილი საქონლის ექსპორტიორი აცხადებს, რომ ეს საქონელი არის ... (2) შეღავათიანი წარმოშობის თუ სხვა რამ არ არის პირდაპირ მითითებული"

……………………………………………………………............................................3

(Koht ja kuupäev)

...……………………………………………………………………..............................4

(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb kirjutada loetavalt allakirjutaja nimi)

1        Kui päritoludeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb siia kanda heakskiidetud eksportija loa number. Kui päritoludeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.

2        Märkida toodete päritolu. Kui päritoludeklaratsioon käsitleb täielikult või osaliselt kaupu, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija need selgelt tähistama märkega „CM” dokumendis, mille alusel sertifikaat koostatakse.

3        Kui samad andmed sisalduvad dokumendis endas, võib need tähised märkimata jätta.

4        Kui eksportija allkirja ei nõuta, tähendab allkirjast vabastamine ka allakirjutaja nime kirjutamisest vabastamist.

________________

ÜHISDEKLARATSIOON

Andorra Vürstiriigi kohta

1.       Gruusia aktsepteerib Andorra Vürstiriigist pärinevaid tooteid, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97, Euroopa Liidust pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2.       I protokolli „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 osutatud toodete päritolustaatuse määramiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON

San Marino Vabariigi kohta

1.       Gruusia aktsepteerib San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2.       I protokolli „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 osutatud toodete päritolustaatuse määramiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON

I protokollis „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” esitatud päritolureeglite läbivaatamise kohta

1.       Lepinguosalised lepivad kokku, et vaatavad läbi I protokollis „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” sisalduvad päritolureeglid ja arutavad vajalikke muudatusi, kui emb-kumb lepinguosaline seda taotleb. Sellistes aruteludes võtavad pooled arvesse tehnika arengut, tootmisprotsesse, hinnakõikumisi ja kõiki muid asjaolusid, mis võivad õigustada reeglite muutmist.

2.       I protokolli „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” II lisa kohandatakse vastavalt harmoneeritud süsteemi perioodilistele muudatustele.

________________

II PROTOKOLL

VASTASTIKUSE HALDUSABI KOHTA

TOLLIKÜSIMUSTES

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)       „tollialased õigusaktid” – lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b)      „taotluse esitanud asutus” – pädev haldusasutus, kes esitab käesoleva protokolli alusel abitaotluse ja kelle lepinguosaline on selleks otstarbeks määranud;

c)       „taotluse saanud asutus” – pädev haldusasutus, kes saab käesoleva protokolli alusel abitaotluse ja kelle lepinguosaline on selleks otstarbeks määranud;

d)      „isikuandmed” – igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlaks tehtava üksikisikuga;

e)       „tollialaseid õigusakte rikkuv toiming” – igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.       Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires ning käesoleva protokolliga ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada oma tollialaste õigusaktide õige rakendamine, eelkõige nimetatud õigusakte rikkuvate toimingute ärahoidmise, uurimise ja tõkestamise kaudu.

2.       Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikust abi kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see niisuguse teabe vahetamist, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, välja arvatud juhul, kui nimetatud organid on andnud loa sellise teabe edastamiseks.

3.       Käesolev protokoll ei hõlma tollimaksude, maksude ega rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1.       Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse neid õigusakte või võidakse neid rikkuda.

2.       Taotluse esitanud asutuse taotluse korral teatab taotluse saanud asutus talle:

a)       kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral nende kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;

b)      kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral nende kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3.       Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:

a)       füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul on põhjust arvata, et nad on või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

b)      paikade suhtes, kuhu on kogutud või võidakse koguda kaupu viisil, mille puhul on põhjust arvata, et nimetatud kaupu kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

c)       kaupade suhtes, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mille puhul on põhjust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

d)      transpordivahendite suhtes, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes.

Artikkel 4

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas oma õigusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, esitades eelkõige teavet:

a)       toimingute kohta, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda;

b)      tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute teostamise uute viiside või meetodite kohta;

c)       kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide rikkumise objektid;

d)      füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle puhul on alust arvata, et nad on või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

e)       transpordivahendite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 5

Edastamine ja teavitamine

1.       Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et edastada taotluse saanud asutuse territooriumil tegutsevale või seal asuvale adressaadile kõik dokumendid ja teatada talle kõikidest otsustest, mis pärinevad taotluse esitanud asutuselt ja kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse.

2.       Taotlused dokumentide ja teadete edastamiseks või otsuste teatavakstegemiseks koostatakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 6

Abitaotluste vorm ja sisu

1.       Käesoleva protokolli kohased taotlused koostatakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võib vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2.       Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

a)       taotluse esitanud asutus;

b)      taotletav meede;

c)       taotluse eesmärk ja põhjus;

d)      asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud;

e)       võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;

f)       asjassepuutuvate faktide ja juba teostatud uurimiste kokkuvõte.

3.       Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata lõike 1 alusel esitatud taotlusele lisatud dokumentide suhtes.

4.       Kui taotlus ei vasta käesolevas artiklis loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; seni võib võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1.       Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude ametiasutuste taotlusel, esitades teavet, mis on juba taotluse saanud asutuse käsutuses, tehes vajalikke järelepärimisi või korraldades nende tegemist. Käesolevat sätet kohaldatakse ka kõigi muude asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse adresseerinud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.

2.       Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

3.       Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida vastavalt lõikele 1 taotluse saanud asutuse või muu asjaomase asutuse ruumides, et hankida teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli kohaldamiseks.

4.       Ühe lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabeedastuse vorm

1.       Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjakohased dokumendid, tõestatud koopiad või muud materjalid.

2.       Nimetatud teave võib olla elektroonilises vormis.

3.       Originaaldokumendid esitatakse üksnes taotluse korral juhul, kui tõestatud koopiatest ei piisa. Nimetatud originaaldokumendid tagastatakse esimesel võimalusel.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1.       Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva protokolli kohane abi:

a)       võib kahjustada Gruusia või käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud liikmesriigi suveräänsust;

b)      võib ohustada avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel, või

c)       rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2.       Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, kohtueelset menetlust või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.

3.       Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

4.       Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele teatavaks teha põhjendamatute viivitusteta.

Artikkel 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1.       Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele kooskõlas selle teabe saanud lepinguosalise asjakohaste õigusaktide ja liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate vastavate õigusnormidega.

2.       Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma viisil, mida edastav lepinguosaline peab piisavaks.

3.       Kui käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse tollialaste õigusaktide rikkumise kohta algatatud haldus- või kohtumenetlustes, peetakse seda käesoleva protokolli kohaseks. Seepärast võivad lepinguosalised käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtusse esitatud asjades ja süüdistustes. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud pädevale asutusele teatatakse sellisest teabe ja dokumentide kasutamisest.

4.       Käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse üksnes käesolevas protokollis sätestatud eesmärkideks. Kui üks lepinguosaline soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal olema eelnev kirjalik nõusolek sellelt taotluse saanud asutuselt, kes teabe andis. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse taotluse saanud asutuse ettenähtud piiranguid.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana haldus- või kohtumenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Sellise palve peab ametnikule esitama taotluse esitanud asutus ja selles tuleb täpselt nimetada, millises haldus- või kohtuasutuses ametnik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu teda küsitletakse.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Rakendamine

1.       Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Gruusia tolliasutused ja teiselt poolt Euroopa Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide tolliasutused. Nemad otsustavad kõigi käesoleva protokolli kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korralduste üle, võttes arvesse eelkõige andmekaitse valdkonnas kehtivaid norme.

2.       Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mille nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Muud lepingud

1.       Võttes vastavalt arvesse liidu ja liikmesriikide pädevust:

a)       ei mõjuta käesoleva protokolli sätted lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest või konventsioonidest,

b)      on käesoleva protokolli sätete eesmärk täiendada vastastikuse abi lepinguid, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Gruusia vahel, ning

c)       ei mõjuta käesoleva protokolli sätted Euroopa Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamist mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva protokolli alusel ning võib liidule huvi pakkuda.

2.       Olenemata lõike 1 sätetest on käesoleva protokolli sätted ülimuslikud mis tahes kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Gruusia vahel, juhul kui selliste kahepoolsete lepingute sätted ei ole kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.

Artikkel 15

Konsulteerimine

Käesoleva protokolli kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste omavaheliste konsultatsioonide käigus käesoleva lepingu artikli 74 alusel loodud tolli allkomitees.

[1]           EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsust nr 1/95 tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta kohaldatakse toodete suhtes, mis ei ole Euroopa Ühenduse ja Türgi vahelise assotsiatsiooni loomise lepingus määratletud põllumajandustooted, ning toodete suhtes, mis ei ole Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Türgi vahel sõlmitud lepingus, mis käsitleb Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemist, määratletud söe- ja terasetooted.

[2]           Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

[3]           Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2.

[4]           Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2.

[5]           Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2.

[6]           Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

[7]           Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

[8]           Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

[9]           Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

[10]          Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

[11]          Grupi 32 märkuses 3 täpsustatakse, et tegemist on valmististega, mida kasutatakse mis tahes materjalide värvimiseks või komponentidena muude värvainete valmistamiseks, tingimusel et viimased ei ole klassifitseeritud mõnda muusse grupi 32 rubriiki.

[12]          „Rühm” tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga.

[13]          Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

[14]          Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

[15]          Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

[16]          Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

[17]          Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

[18]          Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

[19]          Üliläbipaistvad kiled on kiled, mille valgustugevust vähendav toime meetodi ASTM-D 1003–16 kohaselt Gardneri läbitustegurimõõturiga mõõdetuna (s.o läbitustegur) on vähem kui 2 %.

[20]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[21]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[22]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[23]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[24]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[25]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[26]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[27]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[28]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[29]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[30]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[31]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[32]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[33]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[34]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[35]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[36]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[37]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[38]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[39]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[40]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[41]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[42]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[43]          Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks.

[44]          Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks.

[45]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[46]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[47]          Vt sissejuhatav märkus 6.

[48]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[49]          Vt sissejuhatav märkus 6.

[50]          Vt sissejuhatav märkus 6.

[51]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[52]          Vt sissejuhatav märkus 6.

[53]          Vt sissejuhatav märkus 6.

[54]          Vt sissejuhatav märkus 6.

[55]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[56]          Vt sissejuhatav märkus 6.

[57]          Silmkoeliste või heegeldatud detailide (valmis lõigatud või otse lõikekohaselt kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel saadud silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul, v.a elastsed või kummeeritud, vt sissejuhatav märkus 6.

[58]          Vt sissejuhatav märkus 6.

[59]          Silmkoeliste või heegeldatud detailide (valmis lõigatud või otse lõikekohaselt kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel saadud silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul, v.a elastsed või kummeeritud, vt sissejuhatav märkus 6.

[60]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[61]          Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

[62]          Vt sissejuhatav märkus 6.

[63]          Vt sissejuhatav märkus 6.

[64]          SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) – Pooljuhtide Tööstuse Seadmete ja Materjalide Instituut.

[65]          Seda reeglit kohaldatakse kuni 31.12.2005.