52014PC0131

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioonis (NASCO) võetava seisukoha kohta /* COM/2014/0131 final - 2014/0075 (NLE) */


SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Ühendus kiitis nõukogu otsusega 886/82[1] heaks Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni (edaspidi „NASCO konventsioon”), millega asutati Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioon (NASCO). NASCO on piirkondlik kalandusorganisatsioon, mis vastutab lõhevarude kaitse ja majandamise eest Põhja-Atlandi ookeanis. Euroopa Liit ühines NASCOga 1982. aastal.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu seisukoha, mis võetakse liidu nimel piirkondlikus kalandusorganisatsioonis, kui sellel organisatsioonil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse nende institutsioonilist raamistikku.

Praegu kasutatakse sellise seisukoha kehtestamiseks piirkondlikes kalandusorganisatsioonides kaheastmelist lähenemisviisi. Nõukogu otsuses sätestatakse mitmeks aastaks liidu seisukoht, selle põhimõtted ja suunised, seejärel kohandatakse seda seisukohta igaks aastakoosolekuks komisjoni mitteametlike dokumentidega, mida arutatakse nõukogu asjakohases töörühmas.

Nõukogu 28. mai 2009. aasta otsusega 9930/09 nähakse ette, et liidu seisukoht NASCOs vaadatakse läbi enne 2014. aasta aastakoosolekut. Seepärast on käesoleva ettepaneku eesmärk määrata kindlaks liidu seisukoht NASCOs aastateks 2014–2019 ning asendada sellega nõukogu otsus 9930/09, mis hõlmab ajavahemikku 2009–2014.

Praeguse läbivaatamise eesmärk on integreerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013[2] sätestatud uue ühise kalanduspoliitika põhimõtted ja suunised, võttes arvesse ka eesmärke, mis on sätestatud komisjoni teatises ühise kalanduspoliitika välise mõõtme kohta.[3] Lisaks on liidu seisukoht kohandatud Lissaboni lepinguga. Seisukohta on võimalikult suurel määral ühtlustatud, võttes arvesse eri piirkondlike kalandusorganisatsioonide eripära.

Nagu käesoleva ajahetke seisukoha väljendamisel tavaks, sisaldab järgnev seisukoht põhimõtteid ja suuniseid. Lisaks on liidu seisukoha iga-aastase täpsustamise standardmenetlus liikmesriikide soovi kohaselt inkorporeeritud hiljuti kooskõlastatud seisukohtadesse.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Ühise kalanduspoliitika väline mõõde oli ühise kalanduspoliitika reformi ettepaneku mõjuhinnangu üks osa. Ühise kalanduspoliitika jaoks kokkulepitud põhimõtted ja suunised on lihtsalt üle võetud läbivaadatud seisukohtadesse.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesolev otsus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingul, eriti selle artikli 43 lõikel 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9, millega nähakse ette, et nõukogu võtab komisjoni ettepanekul vastu otsuse, millega kehtestatakse lepinguga loodud organis liidu nimel võetav seisukoht, kui sel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte. See kehtib seisukoha suhtes, mille komisjon peab liidu nimel võtma NASCOs.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013[4] on õiguslik alus, millele rajatakse käesolevas läbirääkimisvolituses kajastatavad põhimõtted.

Nõukogu otsus 9930/09, mis hõlmab aastaid 2009–2014, asendatakse käesoleva otsusega, mis hõlmab ajavahemikku 2014–2019.

2014/0075 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioonis (NASCO) võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 38 koostoimes artikliga 39 on ühise kalanduspoliitika üks eesmärke tagada varude kättesaadavus.

(2)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013[5] on sätestatud, et liit tagab kalapüügi- ja vesiviljelustegevuse keskkonnasäästlikkuse pikas perspektiivis ning et selle valdkonna haldamisel peetakse silmas majanduslikku, sotsiaalset ja tööhõivealast kasu ning elanikkonna varustamist toiduainetega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi ja võtab eesmärgiks tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamisel taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikku taset. Samuti on selles sätestatud, et liit seab eesmärgiks võtta parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, millega edendatakse selektiivsemat püüki ning soovimatu püügi vältimist ja vähendamist soodustavaid kalapüügiviise, et vähendada kalapüügi mõju mere ökosüsteemile ja kalavarudele nii palju kui võimalik ning lõpetada järk-järgult saagi tagasiheide. Lisaks on kõnealuses määruses eraldi sätestatud, et neid põhimõtteid kohaldatakse liidu välispoliitikas.

(3)       Euroopa Ühendus kiitis nõukogu otsusega 886/82[6] heaks Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni (edaspidi „NASCO konventsioon”), millega asutati Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioon (NASCO). NASCOs on kolm piirkondlikku komisjoni, mis võivad NASCO konventsiooni alusel vastu võtta lõhevarusid käsitlevaid reguleerivaid meetmeid. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(4)       Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 9 võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega kehtestatakse liidu nimel võetav seisukoht piirkondlikus kalandusorganisatsioonis, kui sellel organisatsioonil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.

(5)       Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu NASCO konventsioonialas ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uusi arenguid, sealhulgas uut statistilist, bioloogilist ja muud teavet, mis esitatakse enne NASCO aastakoosolekut või selle käigus, tuleb kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada menetlused liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mille Euroopa Liit võtab NASCO aastakoosolekul, kui kõnealune organisatsioon peab vastu võtma õigusliku toimega akte, on esitatud käesoleva otsuse I lisas.

Artikkel 2

NASCO aastakoosolekul vastuvõetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus tehakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab käesoleva otsuse I lisas sätestatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt NASCO 2019. aasta aastakoosolekuks.

Artikkel 4

Käesoleva otsusega asendatakse nõukogu 28. mai 2009. aasta otsus 9930/09.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub XXX.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 378, 31.12.1982, lk 24.

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

[3]               KOM(2011) 424, 13.7.2011.

[4]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

[6]               EÜT L 378, 31.12.1982, lk 24.