SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1.        Taust

Turismisektor on kaubandus- ja turustus- ning ehitussektori järel ELi suuruselt kolmas sotsiaalmajanduslik tegevusala, kui võtta arvesse selle osatähtsust SKPs ja tööhõives. Turism on üks väheseid majandusharusid, kus hoolimata majandus- ja finantsprobleemidest on toimunud pidev kasv. Seepärast on turismitööstusel suur potentsiaal aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” edendamisele.

Turismisektoris[1] tegutseb ligikaudu 1,8 miljonit ettevõtet, peamiselt VKEd, ning sellega on hõivatud umbes 3,3% ELi tööjõust (ligikaudu 8 miljonit töökohta) ja selle osakaal ELi SKPst on umbes 2,9 % . Seotud sektoreid[2] arvesse võttes on turismi kaudne panus isegi suurem: selle osakaal kõigist töökohtadest arvatakse olevat ligikaudu 8,5 % (umbes 18,8 miljonit töötajat) ja ELi SKPst ligikaudu 7,9 %[3]. Ehkki maailma muud piirkonnad pakuvad üha suuremat konkurentsi, on EL endiselt maailma soosituim turismisihtkoht. 2011. aastal oli rahvusvaheliste reisijate arv 384,8 miljonit[4].

Lissaboni lepingu vastuvõtmisest alates on ELil pädevus täiendada liikmesriikide tegevust turismisektoris, eelkõige liidu ettevõtjate konkurentsivõime edendamise kaudu selles sektoris[5].

Arvestades liidule antud uusi volitusi ja vajadust võtta ELi majanduskasvu stimuleerimiseks uusi meetmeid, võttis komisjon 2010. aastal vastu teatise Euroopa turismi uue tegevuskava kohta[6]. Tegevuskavas esitatakse mitu ulatuslikku meedet, mille eesmärk on a) edendada Euroopa turismisektori konkurentsivõimet; b) edendada jätkusuutliku, vastutustundliku ja kvaliteetse turismi arengut; c) tugevdada Euroopa kui jätkusuutliku ja kvaliteetse sihtkoha mainet ja kuvandit ning d) kasutada ELi poliitikat ja rahastamisvahendeid senisest tõhusamalt.

Teatise 13. meetmes kaalutakse sõnaselgelt Euroopa turismi kvaliteedimärgise loomist „olemasolevate kogemuste põhjal, et suurendada tarbijate usaldust turismiteenuste vastu ning jagada tunnustust suuri jõupingutusi teinud turismiala ettevõtjatele”.

Oma reageeringutes kõnealusele teatisele kutsus Euroopa Parlament komisjoni „hindama koostöös turismisektori sidusrühmadega Euroopa kvaliteetturismi märgise teostatavust, […] et luua riikide märgiseid täiendav ja vabatahtliku tõendamise teel tunnustatav üldmärgis”[7]. 2009. aasta uuringus ELi turismitööstuse konkurentsivõime kohta leiti, et ehkki Euroopat külastavate rahvusvaheliste turistide koguarv endiselt suureneb, on Euroopa viimasel ajal kaotanud turuosa uutele reisisihtkohtadele. Pealegi avaldab turismitööstusele suurt mõju üleilmastumine, internet, kiired muutused tarbijakäitumises ning suurenev mure turismi keskkonnajalajälje pärast[8].

Üha suurema konkurentsiga turul on kvaliteet muutunud turismiettevõtjate jaoks üha olulisemaks ja nad on üha teadlikumad kvaliteedi tähtsusest konkurentsieelisena. Seetõttu on teatava turismiteenuse kvaliteeti käsitleva usaldusväärse, ajakohase, täpse ja asjakohase teabe kättesaadavus turistide jaoks ülitähtis, et neil oleks võimalik eristada konkureerivaid teenuseid ja teha teadlikke valikuid.

See võib osutuda eriti oluliseks muudest ELi liikmesriikidest saabuvate turistide puhul, kui keeleprobleemid suurendavad ebakindlust, sest teave ei ole tarbijale arusaadavas keeles kättesaadav.

Praeguse majanduskriisi valguses peab EL tegema kõik selleks, et meelitada ligi külastajaid kolmandatest riikidest. On äärmiselt oluline tagada, et need turistid saaksid loota kvaliteetsele teenusele kõikjal ELis.

Kolmandatest riikidest pärit külastajate ligimeelitamisel on tähtis roll teabel, mida antakse tarbijatele turismiteenuste kohta. Siin peitub oluline ja siiani suuresti kasutamata potentsiaal, millega edendada ELi saabuvate turistide hulka ja parandada ELi turismisektori konkurentsivõimet. 2011. aastal kulutasid väliskülalised liidus 330,44 miljardit eurot. Hiljutiste hinnangute kohaselt kasvavad need näitajad 2022. aastaks tõenäoliselt 20,4 miljoni töökohani ja 427,31 miljardi euroni[9].

Seepärast tuleb ka praeguse algatuse puhul arvestada järgmiste algatustega: komisjoni algatus Euroopa kui kaubamärgi edendamiseks kolmandates riikides,[10] algatus „Sihtkoht Euroopa 2020”[11] ning ELi viisapoliitika,[12] millega lihtsustatakse kolmandate riikide kodanike reisimist ELi,[13] et Euroopa püsiks maailma soosituima turismisihtkohana.

1.2.        Praegune olukord

ELi tasandil puuduvad praegu konkreetsed õigusaktid, mis reguleeriksid tarbijatele antavat teavet turismiteenuste kvaliteedi kohta[14].

Teatavad olemasolevad teabevahendid, näiteks hindamist ja võrdlemist võimaldavad veebisaidid, aitavad tarbijatel otsuseid teha, aga seda eeldusel, et neil saitidel esitatud teave on läbipaistev ja usaldusväärne.

Mõned liikmesriigid on riiklikul või piirkondlikul tasandil käima lükanud vabatahtlikud avalikud kvaliteedikavad. Samuti on mitu piirkondliku, riikliku või piiriülese tasandi tööstusharu algatust, milles keskendutakse peamiselt nende teenuste kvaliteedile, mis on omased mõne turismivaldkonna allsektorile või geograafilisele alale.

Nagu käesolevale ettepanekule[15] lisatud poliitikavalikute hindamise raames läbi viidud turuanalüüsis kinnitatakse, on need kvaliteedikavad väga erinevad ja seetõttu ebaühtlased geograafilise ja valdkondliku ulatuse, juhtimise ning hindamismeetodite ja -kriteeriumite poolest.

Olemasolevate era- ja avaliku sektori kvaliteedikavade rohkuse ja mitmekesisuse tõttu on turg turismiteenuste kvaliteedi hindamise osas väga killustunud.

Selle killustatuse tulemusena ei ole piiriülestel turistidel ühtset teavet, mis aitaks neil hõlpsalt kindlaks teha, mida erinevad kvaliteedikavad endast kujutavad ja kuidas võrrelda konkureerivaid teenuseid. See põhjustab segadust ja viib selleni, et kvaliteedikavade abil ei suudeta tarbijaid tõhusalt teavitada pakutavate turismiteenuste kvaliteeditasemest. See aga vähendab omakorda tarbijate võimet teha teadlikke valikuid eelkõige siis, kui nad reisivad teise liikmesriiki või saabuvad ELi kolmandast riigist. Sellest tulenevalt ei hüvitata kvaliteeti investeerivatele ettevõtjatele nende pingutusi soosituma valiku või parema maine näol. See olukord ei õhuta turismiettevõtjaid, eelkõige piiratud rahaliste vahenditega VKEsid kvaliteedikavadega liituma. See ei võimalda ELi turismitööstusel oma konkurentsieeliseid teenuste kvaliteedi osas täiel määral arendada ega majanduslikku potentsiaali realiseerida. Turismivaldkonna sidusrühmad ei ole seni suutnud teha ELi tasandil koostööd, et vähendada ELi olemasolevate või tulevaste kvaliteedikavade vahelist ebaühtlust, ega ole märke sellest, et arendamisel oleks mõni era- või avalikust sektorist pärit ja praegust olukorda parandav algatus. Seepärast tuleb turu killustatusega tegeleda kiiresti mitmel tasandil. Kvaliteedi hindamise süsteemide praegune killustatus tekitab segadust ja võib negatiivselt mõjutada Euroopa turismi konkurentsivõimet.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1.        Konsulteerimine

Pärast 2010. aasta teatise vastuvõtmist hakkas komisjon koguma liikmesriikide ja turismiala sidusrühmade kaudu teavet olemasolevate kvaliteedikavade kohta. 2011. aastal korraldati kaks seminari, mille eesmärk oli kogemuste vahetamine ja mõttevahetus turismiteenuste võimalike ühtsete kvaliteedipõhimõtete üle. 2011. aasta alguses moodustas komisjon mitteametliku eksperdirühma, kus osalesid olemasolevate avaliku ja erasektori kvaliteedikavade juhid ja tarbijate esindajad, et aidata koostada kontseptsiooni. Valdav osa seminaridel osalenud sidusrühmadest ja mitteametlik eksperdirühm olid ühel meelel, et ELi algatuses tuleks kasutada alt üles lähenemisviisi ning et see peaks põhinema liikmesriikide ja tööstusharude olemasolevatel ja tulevastel algatustel ja nende tunnustamisel. Sidusrühmade arvamused lahknesid aga selles, millised need ühised põhimõtted olema peaksid. Samuti väljendati lahknevaid seisukohti keskkonnasäästlikkuse aspektide kaasamine suhtes koostatavatesse põhimõtetesse.

2011. aasta septembris ja oktoobris viidi läbi teemakeskne arutelu, et selgitada välja laiema ringi sidusrühmade – Euroopa peamiste turismiühenduste ja liitude, seotud tööstusharude ühenduste, tarbijaorganisatsioonide ja liikmesriikide ametiasutuste – arvamused. Kõnealune konsultatsioon andis sidusrühmade seisukohtade osas sama tulemuse kui eespool kirjeldatud esialgsed seminarid.

Ka liikmesriikidega konsulteeriti komisjoni turismi nõuandekomitee korrapärastel koosolekutel. Ka nemad väljendasid erinevaid seisukohti: mõned liikmesriigid olid kindlalt algatuse poolt, aga ei pooldanud ametiasutuste kohustuslikku osalemist sellise ELi algatuse juhtimisel, tuues peamiseks põhjuseks selle mittevastavuse subsidiaarsuse põhimõttega, õigusliku aluse piirangud ning riigi ametiasutuste piiratud vahendid.

Selleks et sidusrühmadega konsulteerimist ja eksperdiarvamuste kogumist laiendada, korraldas komisjon 2012. aasta jaanuaris avatud konverentsi. Konverentsi dokumendid ja protokoll on kättesaadavad komisjoni veebisaidil[16]. Konverentsil peetud arutelud ei toonud esile muudatusi era- ja avaliku sektori sidusrühmade arvamustes ja seisukohtades.

Ajavahemikul 2012. aasta mai kuni juuli korraldati avalik konsultatsioon ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi Europa serveris paikneval veebisaidil „Sinu hääl Euroopas” ning e-kirjad saadeti laiale ringile era- ja avaliku sektori sidusrühmadele ja liikmesriikide esindajatele. Vastuseid saadi üle 150, nendest üle 90 % laekus kutseühingutelt ja liitudelt. Ülejäänud 10 % vastanutest olid turismiettevõtjad, nendest kaks kolmandikku osaleb kvaliteedikavas. Ka turismisektori ametiühingud ja tarbijate esindajad olid konsultatsiooniprotsessi aktiivselt kaasatud. Enamik vastajaid nõustus komisjoni probleemiasetusega ja vajadusega ELi tasandi algatuse järele. Avaliku konsultatsiooni tulemused on avaldatud komisjoni veebisaidil[17].

Poliitikavalikute hindamise raames tehti taustauuring, milles käsitleti turismiettevõtjate kogemusi kvaliteedikavas osalemisel. Valimisse kuulunud olemasolevate kvaliteedikavade ja nende liikmeteks olevate ettevõtete juhtidelt saadud vastused andsid kasulikku teavet kavandatava algatuse mõju hindamiseks[18].

2.2.        Poliitikavalikute hindamine

Komisjon hindas olemasolevate ja tulevaste kvaliteedikavade ühtsuse ja selle tulemusena tarbijatele pakutava teabe ühtsuse parandamist käsitlevaid erinevaid poliitikavalikuid.

Kokku kaaluti seitset poliitikavalikut, millest hindamise käigus käsitleti nelja. Nende hulka kuuluvad järgmised valikuvõimalused: poliitikat ei muudeta, tööstusharu isereguleerimine ja kaks ELi meetmeid sisaldavat valikut. Kahes viimases valikus uuriti, milline mõju oleks teatavate põhimõtete kaasamisel algatusse, näiteks keskkonnasäästlikkuse aspektidega seonduvad põhimõtted. Iga valikuvõimaluse eeldatava majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamisel võeti arvesse nende tõhusust poliitikaeesmärkide täitmisel, kulutõhusust ja kooskõla ELi muude poliitikameetmetega.

Hindamisel pöörati erilist tähelepanu asjaolule, et turismisektori osalemine kas iseregulatsiooni või ELi sekkumist käsitlevas valikuvõimaluses oleks vabatahtlik. Suurt tähelepanu pöörati ka Euroopa turismiteenuste ainulaadsuse ja mitmekesisuse säilitamisele, võttes arvesse eeskätt turismivaldkonna allsektorite rohkust, mille suhtes Euroopa turismiteenuste kvaliteedipõhimõtteid saaks rakendada.

Hindamine ei päädinud üheainsa valikuvõimaluse eelistamisega, kuna valikuvõimaluste võrdlemine andis nii üksnes teenuste kvaliteediga seotud põhimõtteid kui ka muid aspekte (näiteks keskkonnasäästlikkust) hõlmavate valikuvõimaluste puhul tulemuseks sama tõhususe, tulemuslikkuse ja ühtsuse.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 195 ja 292.

3.2.        Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

ELi toimimise lepingu artiklis 195 on sätestatud, et EL „täiendab liikmesriikide tegevust turismisektoris, eriti edendades liidu ettevõtjate konkurentsivõimet selles sektoris”. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega oleks kavandatud ELi meede vabatahtlik. Kavandatud algatusega ei kaotata algatusi, mida liikmesriikides või tööstusharus juba kasutatakse.

ELi meetme võtmist õigustab asjaomase probleemi piiriülene olemus. See tähendab, et tegemist on piiriülese olukorraga: turismiteenust pakutakse riigis, kus turist ei ela, ning see piirab lisaväärtust, mida kvaliteedikavad võivad pakkuda piiriülestele reisijatele, eelkõige siis, kui reisijad tulevad ELi väljastpoolt.

Turismiteenuste kvaliteedi hindamise praegune olukord (vt punkt 1.2) Euroopas ei soodusta piisavalt võrdsete võimaluste pakkumist ELi turismisektoris. Turismiteenuste kvaliteedi hindamise kavade ebaühtlus riiklikul ja piirkondlikul tasandil ajab tarbijat segadusse ja loob tõkkeid siseturul.

Üksi tegutsedes on liikmesriikidel Euroopas pakutava turismiteenuste kvaliteedi ühtlustamiseks vaid piiratud volitused ja tegutsemisvabadus. Praeguse seisuga ei ole liikmesriigid alustanud kvaliteedipõhimõtete koordineerimist turismisektoris ning puuduvad märgid sellest, et nad teeksid seda tulevikus. Arvestades, et riigi tasandi olemasolevate avalike kavade hulk on väike, ei tooks selline koostöö kaasa ulatuslikku piiriülest koostööd. Pealegi ei ole üksikud liikmesriigid praegu sellises olukorras, kus nad suudaksid parandada muude liikmesriikide erasektori kavade vahelist ühtsust. Seepärast on ELi tasandi meetmed vajalikud ja põhjendatud.

Lisaks sellele on tööstusharu võetavad meetmed, isegi kui seda tehakse piiriülesel tasandil, piiratud teatava allsektoriga (või ehk mõne seotud sektoriga), aga neil puudub tõeline horisontaalne mõõde. Selle tulemusena on tarbijatele antav teave ebaühtlane ning kvaliteedikavade ja nende liikmeteks olevate ettevõtjate võimalused nii ELi siseste kui ka ELi välistee reisijate teavitamiseks on piiratud. Oodata ei ole ka olukorra muutumist ja seepärast tuleb tegutseda ELi tasandil.

Mastaabist tulenevalt on ELil paremad võimalused eespool kirjeldatud sektorite ja geograafilise killustatuse probleemide lahendamiseks. ELi raamistik, millega järgitakse üldist huvi edendada liidu turismisektori konkurentsivõimet, oleks piiriülese nähtavuse ja usaldatavuse seisukohalt tõhusam. Seda saab teha, täiendades meetmeid, mida avaliku ja erasektori turismivaldkonnas osalejad juba rakendavad, neid julgustades ja luues soodsama keskkonna nende püüdluste ühendamiseks. Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtteid saab ELi meetmete kaudu paremini edendada nii liikmesriikides reisivate kui ka kolmandatest riikidest saabuvate reisijate suhtes osana ELi üldisest strateegiast turismi edendamiseks. Suur osa sidusrühmadest on ELi tasandil koordineeritava ulatusliku tegevuse lisaväärtust kinnitanud.

Ettepanek on vastavuses ka proportsionaalsuse põhimõttega. Algatuse väljatöötamisel peeti silmas kulude hoidmist tasemel, mis on vajalik poliitikaeesmärkide saavutamiseks. Kavandatud kvaliteedipõhimõtete rakendamine eeldab peamiselt organisatsioonilisi muutusi, mis vajavad vähe investeeringuid ja mis peaksid tasakaalustuma tarbijate suuremast rahulolust ja ELi täiendavatest meetmetest saadava kasu kaudu.

Et tagada liikmesriikide pädevusest kinnipidamine, soovitatakse, et liikmesriigid koordineeriksid, jälgiksid ja edendaksid Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtete kohaldamist oma territooriumil koostöös komisjoniga. Nende meetmetega on ettepanek nõuetekohaselt kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

3.3.        Ettepaneku lühiülevaade

3.3.1    Reguleerimisese ja eesmärgid

Käesolevas ettepanekus esitatud Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtteid kohaldatakse liidus otse tarbijatele pakutavate turismiteenuste suhtes ja soovitatakse, et turismivaldkonnas teenuseid pakkuvad avaliku ja erasektori organisatsioonid neid järgiksid.

Algatuse eesmärk on parandada tarbijatele, eelkõige neile, kes reisivad teise liikmesriiki või saabuvad ELi kolmandast riigist, suunatud teavet turismiteenuste kvaliteedi kohta, võimaldades kvaliteeditundlikel tarbijatel teha teadlikumaid otsuseid. See omakorda suurendab ELi turismiettevõtjate ja eelkõige VKEde motivatsiooni investeerida täiendavalt kvaliteeti. Selleks püütakse parandada ELi tasandil turismiteenuste kvaliteedi ühtsust, määrates kindlaks Euroopa tasandi põhimõtted, mida turismiorganisatsioonidel tuleb täita. Need põhimõtted on koostatud sidusrühmade välja pakutud kriteeriumide alusel ja neid on hinnatud avaliku konsultatsiooni käigus.

Toimivuse seisukohast on eesmärgiks see, et algatuse läbivaatamise ajaks järgiks Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtteid märkimisväärne hulk ELis tegutsevaid turismiorganisatsioone.

Algatuse lisaväärtus on mitmetahuline: a) kõnealuseid põhimõtteid täitvad turismiorganisatsioonid saavad kasu komisjoni võetavatest edendamis- ja teadlikkust suurendavatest meetmetest. Sellega suureneb turismiorganisatsioonide nähtavus, mis tugevdab nende suutlikkust pöörata tähelepanu tarbijatele ja võimaldab neil laiendada oma tegevust turgudele, kuhu nad muidu ei pääseks, eelkõige kolmandates riikides; b) tarbijate jaoks seisneb lisaväärtus kinnituses, et olenemata külastatavast liikmesriigist järgitakse teatavaid Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtteid. Euroopa turismiteenuste kvaliteedi esiletoomise ja rõhutamisega edendatakse ELi üldist strateegiat reisijavoogude suurendamiseks Euroopa sees ja Euroopasse, täiendatakse kolmandate riikide turistide viisanõuete lihtsustamiseks tehtavat tööd ning bränditakse Euroopat kui jätkusuutlikest ja kvaliteetsetest turismisihtkohtadest koosnevat kogumit.

Lõppkokkuvõttes aitab see parandada sektori konkurentsivõimet ja suurendab selle suutlikkust luua majanduskasvu ja töökohti liikmesriikide ja kogu ELi majanduse hüvanguks.

3.3.2    Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtete kohaldamine

Sektoripõhine ja geograafiline ulatus

Turismiteenuste kvaliteedi ühtsuse parandamiseks kõikjal ELis võidakse Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtteid kohaldada ilma allsektoripõhiste piiranguteta kõigi selliste avaliku või erasektori turismiorganisatsioonide suhtes, kes tegutsevad riiklikul, piirkondlikul või piiriülesel tasandil ja pakuvad tarbijatele turismiteenuseid Euroopa Liidus.

Koordineerimine, jälgimine ja edendamine

Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega kutsutakse liikmesriike Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtteid omaenda territooriumil koordineerima, jälgima ja edendama.

Samuti soovitatakse liikmesriikidel teha piiriüleste turismiorganisatsioonide osas omavahel koostööd Samuti kutsutakse neid tegema koostööd komisjoniga turismi nõuandekomitee raames, et lihtsustada algatuse jälgimist ja hindamist. Seda saab teha näiteks liikmesriikidele, tööstusharu esindajatele ja tarbijatele suunatud uuringute abil.

Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmis (COSME, 2014–2020) seatakse konkreetne eesmärk parandada turismisektoris tegutsevate liidu ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimusi. Eesmärk on parandada Euroopa kui jätkusuutliku, vastutustundliku ja kvaliteetse sihtkoha mainet ja kuvandit ning selleks kavatseb komisjon võtta teabe-, teavitamis- ja edendamismeetmeid (sealhulgas Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtete kohta teavet pakkuva veebisaidi loomine). Komisjon aitab lihtsustada ka parimate tavade ja kogemuste vahetamist.

3.3.3    Hindamine

Käesoleva soovituse rakendamist hinnatakse kolm aastat pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon hindab vajadust täiendavate meetmete järele teenuste ühtsema kvaliteedi tagamiseks turismisektoris.

4.           MÕJU EELARVELE

Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtete edendamiseks võiks ette näha asjakohased eelarvevahendid ettevõtete ning VKEde konkurentsivõime programmi kaudu[19].

2014/0043 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 195 ja 292,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

1)         Komisjon tunnistab 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava”[20] vajadust edendada jätkusuutlikku, vastutustundlikku ja kvaliteetset turismi osana üldisest eesmärgist, millega püütakse kolmandates riikides kujundada mainet liidust kui kvaliteetsete turismisihtkohtade kogumist.

2)         Majutusasutuste ja laagriplatside tugev keskkonnatoime ning turismisektori parimate keskkonnajuhtimise tavade edendamine on liidu tasandil juba konkreetset käsitlemist leidnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 66/2010[21] ning Euroopa Parlamendi ja määruse nr 1221/2009 kaudu[22].

3)         Liidus on juba olemas suur hulk avaliku ja erasektori kvaliteedikavasid, mille eesmärk on pakkuda tarbijatele turismiteenuste kvaliteeti käsitlevat teavet ja toimida teejuhina turismivaldkonna töötajatele. Need kavad erinevad märkimisväärselt oma ulatuse, juhtimisviisi, metoodika ja kriteeriumide poolest. Pealegi piirduvad need kavad teatavate allsektorite või geograafiliste aladega, mistõttu on turismiteenuste kvaliteedi hindamine väga killustunud.

4)         Praegu kasutusel olevate kvaliteedikavade killustatuse ja ühtse hindamise puudumise tõttu võib liidu siseselt või liitu kolmandatest riikidest reisivatel tarbijatel tekkida raskusi erinevatesse kvaliteedikavadesse kuuluvate teenuste võrdlemisega. Ebaühtsus piirab tarbijatel tegemast läbinisti teadlikke otsuseid.

5)         Praegu kasutusel olevate kvaliteedikavade ühtse hindamise puudumise tõttu on turismiettevõtjatel olnud siiani piiratud võimalused teha end tarbijatele nähtavaks ja saada kasu koordineeritud meetmetest. See puudutab eelkõige mikro- ja väikeseid ettevõtjaid, kellel sageli puuduvad sobivad vahendid ja ressursid, et tõsta esile nii end kui ka enda pakutavaid kvaliteetseid teenuseid.

6)         Turismisektori konkurentsivõime edendamiseks tuleb liidu turismiettevõtted muuta kolmandate riikide kodanike jaoks atraktiivseks.

7)         Seepärast on asjakohane määrata kindlaks Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtete kogum, mida tunnistavad nii tarbijad kui ka turismitööstus.

8)         Selleks et hõlmata võimalikult laia hulka turismitööstuse allsektoreid, tagades samal ajal liidu turismiteenuste mitmekesisuse säilimise, peaksid Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtted olema üldist laadi, aga pakkuma lisaväärtust kooskõlas tarbijate ootustega kvaliteetsetele turismiteenustele.

9)         Selleks et turismiteenuseid osutataks rahuldaval tasemel, vajavad turismiala töötajad täidetavate ülesannetega seotud asjakohast koolitust. Samal põhjusel tuleb koolitustel osalemine kanda koolitusregistrisse.

10)       Selleks et lihtsustada turismiteenuste kvaliteedi pidevat parandamist, et vastata tarbijate nõudmistele, on oluline teha tarbijaküsitlusi ja tagada, et tarbijate kaebustele reageeritakse.

11)       Liidu turismiteenuste eheduse ja mitmekesisuse edendamiseks tuleb tarbijatele anda ajakohastatud teavet kohalike tavade, pärandi, traditsioonide, teenuste ja toodete kohta.

12)       Selleks et suurendada teadlikkust Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtetest ja saavutada seeläbi tarbijate usaldus, on väga oluline, et turismiorganisatsioonid annaksid tarbijatele kõnealuste põhimõtetega seotud teavet ja suuniseid.

13)       Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtete kohaldamise lihtsustamiseks oma territooriumil ja meetmete koordineerimiseks tuleks liikmesriikidel Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtteid läbipaistval viisil koordineerida, jälgida ja edendada.

14)       Liikmesriikide koostöö on oluline, et tagada, et rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevad turismiorganisatsioonid (piiriülesed organisatsioonid) kohaldaksid vabatahtlikkuse alusel Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtteid.

15)       Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtete ühtse kohaldamise ning nende koordineerimise, jälgimise ja edendamise lihtsustamiseks kõikjal Euroopas kutsutakse liikmesriike vahetama teavet ja kogemusi. Komisjon peaks hõlbustama sellise teabe vahetamist.

16)       Turismisektori konkurentsivõime edendamisega seotud liikmesriikide tegevuse täiendamiseks on oluline teavitada tarbijaid Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtetest ja suurendada nende sellealast teadlikkust asjakohaste edendamis- ja teabemeetmete abil liidus, aga ka ja eelkõige kolmandates riikides, eesmärgiga edendada liidu mainet kvaliteetsete turismisihtkohtade kogumina. Selleks et ergutada soodsa keskkonna loomist turismisektori arendamiseks, on oluline muuta Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtted ka turismiorganisatsioonide jaoks atraktiivseks. Seepärast on liikmesriikide ja komisjoni koostöö selles küsimuses oluline.

17)       Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtete kohaldamise jälgimise ja hindamise lihtsustamisel on liikmesriikidel oluline roll: nad teavitavad komisjoni Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtete kohaldamisest oma territooriumil, eelkõige turismi nõuandekomitee koosolekute raames.

18)       Selleks et reageerida kiiresti muutuvatele tingimustele turismiturul ja tagada Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtete lisaväärtus pikas perspektiivis, peaks komisjon jälgima nende põhimõtete kohaldamist ja hindama käesoleva soovituse rakendamist kolm aastat pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Samal põhjusel peaks komisjon hindama ka vajadust täiendavate meetmete järele, et tagada käesolevas soovituses esitatud eesmärkide saavutamine,

SOOVITAB JÄRGMIST:

1.         Reguleerimisese ja reguleerimisala

Käesoleva soovitusega kehtestatakse turismiorganisatsioonidele kohaldamiseks Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtted (edaspidi „põhimõtted”).

2.         Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid.

(a) „turismiorganisatsioon” – avaliku või erasektori organisatsioon, mis on asutus liidus ja pakub tarbijatele turismivaldkonna teenuseid kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või piiriülesel tasandil;

(b) „piiriülene turismiorganisatsioon” – turismiorganisatsioon, kes tegutseb rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil või osal territooriumist.

3.         Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtted

Kui see sobib nende suuruse ja ärikontseptsiooniga, soovitatakse turismiorganisatsioonidel kohaldada oma tegevuses järgnevaid põhimõtteid.

(a) Tagada töötajate koolitamine, mis hõlmab järgmist:

i)            koolitada kõiki töötajaid, kes osalevad teenuste pakkumises otse tarbijatele, et tagada neile töötajatele määratud ülesannete rahuldav täitmine;

ii)           kanda töötajate koolitustel osalemine selle jaoks loodud registrisse;

iii)          määrata ametisse kvaliteedikoordinaator, et tagada ühtne lähenemisviis pakutavate teenuste kvaliteedijuhtimise suhtes ja asjaomaste töötajate kaasamine kvaliteediprotsessi;

(b) Kohaldada tarbijate rahulolu käsitlevat poliitikat, mis hõlmab järgmist:

i)            luua mehhanism tarbijakaebuste käsitlemiseks teenuse osutamise kohas või interneti kaudu;

ii)           tagada kaebustele viivituseta reageerimine;

iii)          teha tarbija rahulolu uuringuid ja võtta arvesse uuringute tulemusi teenuse kvaliteedi parandamiseks;

(c) Vajaduse korral pidada ja järgida dokumenteeritud puhastus- ja hoolduskava seadmete ja varustuse kohta;

(d) Anda tarbijatele teavet, mis hõlmab järgmist:

i)            teave kohalike tavade, pärandi, traditsioonide, teenuste ja toodete kohta;

ii)           teave pakutavate teenuste kättesaadavuse kohta;

iii)          teave pakutavate teenuste keskkonnasäästlikkuse aspektide kohta;

iv)          teave põhimõtete kohta;

(e) Tagada kõnealuse teabe õigsus, usaldusväärsus, selgus ja kättesaadavus vähemalt kõige asjakohasemas võõrkeeles, kui see on asjakohane koha ja ärikontseptsiooni seisukohast.

4.         Liikmesriikide tegevus

41.         Liikmesriikidel tuleks koordineerida, jälgida ja edendada põhimõtete kohaldamist oma territooriumil. Selleks kutsutakse liikmesriike

(a) jälgima, kuidas turismiorganisatsioonid kohaldavad punktis 3 esitatud põhimõtteid;

(b) koordineerima teiste liikmesriikidega põhimõtete ja nende kohaldamisega seonduvat tegevust;

(c) edendama põhimõtteid turismiorganisatsioonide hulgas;

(d) tagama koostöös teiste liikmesriikidega, et turismiorganisatsioonidel on põhimõtete kohta piisavalt teavet ja suuniseid;

(e) tegema üksteisega koostööd, et turismiorganisatsioonidel oleks põhimõtteid lihtsam kohaldada.

4.2.        Samuti soovitatakse, et liikmesriikide tegevus oleks läbipaistev.

5.         Liikmesriikide ja komisjoni koostöö

Liikmesriike kutsutakse teavitama komisjoni punktis 4 osutatud tegevusmeetmetest ja tegema komisjoniga koostööd meetmete jälgimiseks ja hindamiseks ning samuti teadlikkuse suurendamist ja edendamismeetmeid käsitlevate algatuste osas.

6.         Jälgimine ja hindamine

6.1.      Komisjon peaks hindama käesoleva soovituse rakendamist hiljemalt [kuupäev kindlaks määramisel: kolm aastat pärast soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas]

6.2.      Samuti peaks komisjon hindama vajadust täiendavate meetmete järele, et parandada liikmesriikides pakutavate turismiteenuste kvaliteedi ühtsust vastavalt käesolevas soovituses esitatule.

7.         Lõppsätted

Käesolev soovitus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1]               Reisi- ja turismiteenuste tavapakkujad (hotellid, restoranid, reisibürood, autorent, tšarterlennuettevõtjad, reisibussid, ristluslaevad jne), kes pakuvad oma tooteid ja teenuseid otse külastajatele.

[2]               Eelkõige turustus, ehitus, transpordiettevõtted (lennu-, raudtee-, mere-, bussitransport jne) ja kultuurisektor (kultuuri- ja loomemajandus).

[3]               WTTC (World Travel and Tourism Council) 2012 http://www.wttc.org/site_media/uploads/downloads/european_union2012.pdf

[4]               Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) baromeeter, mai 2012.

[5]               Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 6 punkt d. Lisaks on ELi toimimise lepingu artiklis 195 sätestatud: „Seetõttu on liidu tegevuse eesmärk: a) ergutada soodsa keskkonna loomist selle sektori ettevõtjate arendamiseks; b) edendada koostööd liikmesriikide vahel, eriti heade kogemuste vahetamise teel”.

[6]               „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” KOM(2010) 352 (lõplik).

[7]               P7_TA-PROV(2011)0407 – Euroopa Parlamendi resolutsioon 2709/2011 Euroopa kui maailma soosituima turismisihtkoha ning uue Euroopa turismi tegevuskava kohta.

[8]               Ecorys (2009), lk 2.

[9]               http://europa.eu/rapid/press-release_IP-12-1177_et.htm

[10]             Teatises COM (2010)352 nähakse ette Euroopa kaubamärgi loomine, et täiendada riikliku ja piirkondliku tasandi meetmeid ning võimaldada Euroopa sihtkohtadel end teistest rahvusvahelistest sihtkohtadest eristada (18. meede).

[11]             Seda tehakse sihtotstarbelise toetuse abil koostöös Euroopa reisikomisjoniga. Üldeesmärk on määrata kindlaks Euroopat kui sihtkoha edendamist käsitlev kaubamärgi- ja turustusstrateegia http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/tourism/international/index_en.htm

[12]             COM(2012) 649 (final).

[13]             Praegu ei vaja 42 riigi ja piirkonna kodanikud ELi reisimiseks viisat. Kariibi mere ja Vaikse ookeani saartel asuva 16 riigi kodanikud peaksid varsti saama Schengeni alale siseneda ilma viisata. Eesmärk on lihtsustada nende riikide kodanike jaoks reisimist Schengeni alale, samuti Küprosele, Bulgaariasse ja Rumeeniasse. Komisjoni ettepaneku kohaselt on viisavabastus tänu viisanõudest loobumise lepingutele vastastikune ja see võimaldab igal ELi kodanikul sõita nimetatud riikidesse viisavabalt. http://europa.eu/rapid/press-release_IP-12-1179_et.htm?locale=en

[14]             Siiski on olemas üldised ELi tarbijakaitset käsitlevad õigusaktid, näiteks direktiiv 2011/83/EL tarbijaõiguste kohta.

[15]             Estimated Impacts of possible Options and Legal Instruments of the Umbrella European Tourism Quality Label, september 2012, elektrooniliselt kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/enterprise/newsroom/cf/_getdocument.cfm?doc_id=7655, edaspidi CEPS (2012).

[16]             http://ec.europa.eu/enterprise/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=5642

[17]             http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/tourism/public-consultation-etq/index_en.htm

[18]             Euroopa Poliitikauuringute Keskus (2012)

[19]             Määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020), määrus (EL) nr 1287/2013, ELT L 347, lk 33.

[20]             KOM(2010) 352 (lõplik).

[21]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 66/2010, 25. november 2009, ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).

[22]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).