SELETUSKIRI

25. novembril 2004 volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi partnerlus- ja koostöölepingu üle kuue ASEANI riigiga, sealhulgas Singapuriga. Läbirääkimisi alustati Singapuriga 2005. aasta oktoobris ja need lõpetati 2013. aasta mai lõpus. Lepinguosalised parafeerisid partnerlus- ja koostöölepingu Singapuris 14. oktoobril 2013.

Singapuriga sõlmitud partnerlus- ja koostööleping on pärast Indoneesia, Filipiinide ja Vietnamiga sõlmitud lepinguid neljas konkreetse ASEANI riigiga parafeeritud nn teise põlvkonna leping. Sellega asendatakse 1980. aasta Euroopa Majandusühenduse ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni liikmesriikide vahel sõlmitud koostööleping.

Käesolev leping Singapuriga kujutab endast uut sammu ELi süvendatud poliitilise ja majandusliku kohaloleku suunas Kagu-Aasias. Leping loob samuti aluse tulemuslikumatele kahepoolsetele suhetele ELi ja selle liikmesriikide ning Singapuri vahel, tugevdades poliitilist dialoogi ja tõhustades koostööd paljudes valdkondades.

Partnerlus- ja koostööleping sisaldab ELi standardsätteid inimõiguste, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, massihävitusrelvade, väike- ja kergrelvade ning terrorismivastase võitluse kohta. Samuti kätkeb partnerlus- ja koostööleping koostööd sellistes valdkondades nagu tervishoid, keskkond, kliimamuutused, energeetika, maksundus, haridus ja kultuur, töö, tööhõive ja sotsiaalküsimused, teadus ja tehnoloogia ning transport. Partnerlus- ja koostöölepingus käsitletakse ka õigusalast koostööd, rahapesu ja terrorismi rahastamist, organiseeritud kuritegevust ja korruptsiooni.

Partnerlus- ja koostööleping sisaldab kaaskirja, mis moodustab lepingu lahutamatu osa. Kaaskirjas kinnitatakse, et tuginedes objektiivsele teabele, ei ole lepinguosalised partnerlus- ja koostöölepingu allakirjutamise ajal teadlikud ühestki teise poole siseriiklikust õigusaktist või selle kohaldamisest, mis võiks tuua kaasa lepingu täitmata jätmise mehhanismi rakendumise.  

Partnerlus- ja koostööleping sisaldab samuti maksuvaldkonna koostöö sätteid. Pidades silmas rahvusvahelise tasandi suundumusi uue üleilmse maksualase automaatse teabevahetuse standardi osas, peetakse kohaseks, et mõlemad lepinguosalised kirjutavad sellesisulisele ühisdeklaratsioonile alla partnerlus- ja koostöölepingu allakirjutamise ajal. Ehkki ühisdeklaratsioon ei moodusta partnerlus- ja koostöölepingu lahutamatut osa, väljendab see mõlema lepinguosalise kindlat poliitilist tahet järgida oma kahepoolsetes suhetes uut standardit.

Partnerlus- ja koostöölepingut täiendab vabakaubandusleping, mille EL ja Singapur parafeerisid 20. septembril 2013. Nimetatud kaks lepingut loovad ELile ja Singapurile aluse oma suhete edasiarendamiseks.

Komisjon märgib, et nõukogu otsuse 2012/272/EL (partnerlus- ja koostöölepingu allakirjutamise kohta Filipiini Vabariigiga) suhtes on algatatud kohtuasi C–377/12: komisjon palus Euroopa Kohtul kõnealune otsus tühistada, sest nõukogu lisas otsusesse õiguslikud alused, mis käsitlevad transporti (ELi toimimise lepingu artiklid 91 ja 100), tagasivõtmist (ELi toimimise lepingu artikli 79 lõige 3) ja keskkonda (ELi toimimise lepingu artikli 191 lõige 4). Kohtuasjas C–377/12 tehtav otsus on oluline ka nõukogu otsuse ettepaneku jaoks, mis käsitleb Singapuriga  partnerlus- ja koostöölepingu allakirjutamist. Seni kuni Euroopa Kohus ei ole kohtuasjas C–377/12 otsustanud teisiti, põhineb käesolev nõukogu otsuse ettepanek sõlmida partnerlus- ja koostööleping Singapuriga artiklitel 207 ja 212 ning artikli 218 lõikel 5.

Komisjon juhib nõukogu tähelepanu lepingus sisalduvale põhjendusele Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani aluslepingute protokollil 21 ja 22 põhineva eriseisukoha kohta. Nimetatud põhjenduse lisamise põhjus on üksnes käesoleva teksti loomine. Sõltuvalt sellest, millise otsuse teeb Euroopa Kohus kohtuasjas C-377/12, võidakse see põhjendus hiljem kas välja jätta või ümber sõnastada. Komisjon on seisukohal, et käesoleva lepingu sõlmimismenetlust ei saa lõpule viia seni, kuni kestab selle juhtumi menetlemine.   

2014/0036 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

partnerlus- ja koostöölepingu allakirjutamise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Singapuri Vabariigi vahel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 212 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[1]

ning arvestades järgmist:

(1)       25. novembril 2004 volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi partnerluse ja koostöölepingu (edaspidi „leping”) sõlmimiseks Singapuri Vabariigiga.

(2)       Läbirääkimised viidi lõpule ja leping parafeeriti 14. oktoobril 2013.

(3)       Lepingule tuleks alla kirjutada, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval. Lepingule on lisatud kaaskiri, mis moodustab lepingu lahutamatu osa ning millele tuleks alla kirjutada lepinguga samal ajal.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Singapuri Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingu ja sellele lisatud kaaskirja allakirjutamine, tingimusel et kõnealune leping[2] sõlmitakse.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab lepingu läbirääkija poolt nimetatud isiku(te)le täisvolituse lepingu ja kaaskirja allakirjutamiseks, tingimusel et kõnealune leping sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle vastuvõtmist.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT C , , lk .

[2]               Lepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

I LISA PARTNERLUS- JA KOOSTÖÖLEPING Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Singapuri Vabariigi vahel

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit”),

ja

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa liidu asutamislepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,

ühelt poolt ning

SINGAPURI VABARIIK,

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste traditsioonilisi sõprussidemeid ning neid ühendavaid tihedaid ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid,

ARVESTADES, et lepinguosalised omistavad oma vastastikuse suhte laiahaardelisusele erilist tähtust,

ARVESTADES et lepinguosalised leiavad, et käesolev leping moodustab osa nendevahelisest ulatuslikumast ja järjepidevast suhtest, mis toimib kokkulepete kaudu, mille osalised mõlemad on,

KINNITADES VEEL KORD lepinguosaliste otsust järgida demokraatia põhimõtteid ja inimõigusi ning põhiõigusi, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes kohaldatavates rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, millele lepinguosalised on alla kirjutanud,

KINNITADES VEEL KORD oma otsust järgida õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ja soovi edendada oma rahva majanduslikku ja sotsiaalset arengut, võttes seejuures arvesse säästva arengu põhimõtteid ja vajadust kaitsta keskkonda,

KINNITADES VEEL KORD oma soovi tugevdada koostööd rahvusvahelise stabiilsuse, õiguse ja julgeoleku valdkonnas, mis on säästva sotsiaalse ja majandusliku arengu, vaesuse kaotamise ja ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamise eeltingimuseks,

VÄLJENDADES täielikku pühendumist võidelda kõigi terrorismi vormide vastu ja luua tulemuslikud rahvusvahelised vahendid terrorismi likvideerimise tagamiseks kooskõlas asjaomaste ÜRO Julgeolekunõukogu vahenditega, eriti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1373,

ARVESTADES, et Euroopa Liit võttis 2001. aastal vastu ulatusliku terrorismivastase võitluse tegevuskava ja ajakohastas seda 2004. aastal ning võttis sellest tulenevalt mitmeid erinevaid meetmeid; Madridi rünnakute järel esitas Euroopa Ülemkogu 25. märtsil 2004 olulise terrorismivastase võitluse deklaratsiooni; samuti võttis Euroopa Liit 2005. aasta detsembris vastu terrorismivastase strateegia,

KINNITADES VEEL KORD, et rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad kõige raskemad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et tuleb tagada nende eest tõhus süüdistuse esitamine riiklikul tasandil meetmete võtmise ning rahvusvahelise koostöö süvendamise abil,

VÕTTES ARVESSE, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu õiglane ja sõltumatu tegutsemine kujutab endast rahu ja rahvusvahelise õiguse olulist arenguetappi,

ARVESTADES, et Euroopa Ülemkogu määratles massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku peamise rahvusvahelise julgeolekuohuna ning võttis 12. detsembril 2003. aastal vastu massihävitusrelvade leviku vastase strateegia; Euroopa Liidu nõukogu oli juba 17. novembril 2003 võtnud vastu liidu poliitika massihävitusrelvade leviku vastaste poliitika integreerimiseks ELi suhetesse kolmandate riikidega; ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1540 üksmeelne vastuvõtmine kinnitab kogu rahvusvahelise üldsuse otsust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu. Rahvusvahelise üldsuse otsust kinnitati taas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide nr 1673 ja 1810 vastu võtmisega,

ARVESTADES, et Euroopa Ülemkogu väljendas seisukohta, et väike- ja kergrelvad kujutavad endast üha suurenevat ohtu rahule, julgeolekule ja arengule, ning võttis 16. detsembril 2005. aastal vastu strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastu võitlemiseks. Selles strateegias rõhutas Euroopa Ülemkogu vajadust tagada julgeoleku- ja arengupoliitika valdkonnas kõikehõlmav ja järjepidev lähenemisviis,

TUNNUSTADES Euroopa Majandusühenduse ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEANi) liikmesriikide Filipiinide, Indoneesia, Malaisia, Singapuri ja Tai vahel 7. märtsil 1980. aastal sõlmitud koostöölepingu ja hilisemate ühinemisprotokollide tähtsust,

TUNNUSTADES lepinguosaliste vaheliste olemasolevate suhete tugevdamise tähtsust, et tihendada nendevahelist koostööd ja kindlustada nende ühist tahet, süvendada ja mitmekesistada oma suhteid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades võrdsuse, diskrimineerimisest hoidumise, looduskeskkonna hoidmise ja vastastikuse kasu alusel,

KINNITADES nende soovi tugevdada piirkondliku tegevuse raames liidu ja Singapuri Vabariigi vahelist ühistele väärtustele rajatud mõlemale poolele kasulikku koostööd,

KINNITADES soovi parandada Aasia ja Euroopa vahelist vastastikust mõistmist, tuginedes võrdsusele, üksteise kultuuri- ja poliitikanormide austamisele ning eriseisukohtade tunnustamisele,

KINNITADES soovi tugevdada kaubandussuhteid vabakaubanduslepingu sõlmimise kaudu,

MÄRKIDES, et käesoleva lepingu sätted, mis kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise III osa kohaldamisalasse, on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduvad kui eraldi lepinguosaliste suhtes ja mitte kui Euroopa Liidu osa suhtes, välja arvatud kui Euroopa Liit on ühiselt Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga teavitanud Singapuri, et need sätted on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduvad kui Euroopa Liidu osa suhtes kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende suhtes siduv kui Euroopa Liidu osa suhtes kooskõlas protokolli nr 21 artikliga 4a, teatab Euroopa Liit koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Singapurile viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on leping nende suhtes siduv kui eraldi lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani kohta kooskõlas nimetatud lepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolliga nr 22,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

I jaotis ISELOOM JA ULATUS

Artikkel 1

Üldpõhimõtted

1.         Demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning põhiliste inimõiguste austamine, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, mis on kohaldatavad mõlema lepinguosalise suhtes, toetab mõlema lepinguosalise sise- ja välispoliitikat ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa.

2.         Lepinguosalised kinnitavad oma ühiseid väärtusi, nagu need on väljendatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas (ÜRO põhikiri).

3.         Lepinguosalised kinnitavad oma kohustusi edendada säästvat arengut, teha koostööd kliimamuutuste ja ka üleilmastumise valdkonnas ning aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

4.         Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et jäävad kindlaks heade valitsemistavade ja õigusriigi põhimõtetele, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatusele ja korruptsioonivastasele võitlusele.

5.         Lepinguosalised teevad käesoleva lepingu raames koostööd, järgides vastavaid siseriiklikke õigusnorme.

Artikkel 2

Koostöö eesmärgid

Lepinguosalised kohustuvad pidama laialdast dialoogi ja jätkama koostöö edendamist vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, et tugevdada oma kahepoolseid suhteid. Jõupingutused on suunatud eelkõige järgmistele valdkondadele:

a)         koostöö sisseseadmine kõigil asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel ning organisatsioonides;

b)         koostöö sisseseadmine terrorismi ja riigiüleste kuritegudega võitlemisel;

c)         koostöö sisseseadmine rahvusvahelist üldsust puudutavate rängimate kuritegudega võitlemisel;

d)         koostöö sisseseadmine massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamisel, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku varude soetamise ning nendega kauplemise vastu võitlemisel kõigis selle aspektides;

e)         kaubavahetuse tingimuste kindlustamine ning selle kasvu ja arengu edendamine lepinguosaliste vahel vastastikuse kasu põhimõttel;

f)         koostöö sisseseadmine kõikides vastastikust huvi pakkuvates kaubandus- ja investeerimisvaldkondades, et lihtsustada kaubandus- ja investeeringuvoogusid ning kõrvaldada kaubandus- ja investeerimistõkked kooskõlas praeguste ning tulevaste ELi ja ASEANi vaheliste piirkondlike algatustega ning neid täiendades;

g)         koostöö sisseseadmine vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas, sealhulgas õigusriigi põhimõtte ja õigusalase koostöö, andmekaitse, rände, inimeste üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse ning piiriülese organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja ebaseaduslike narkootikumidega võitlemise küsimustes;

h)         koostöö sisseseadmine kõikides teistes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, eriti tolli, makromajanduspoliitika ja rahandusasutuste, maksustamise, tööstuspoliitika ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete, infoühiskonna, teaduse ja tehnoloogia, energia, transpordi, hariduse ja kultuuri, keskkonna ja loodusvarade, tervishoiu ja statistika valdkondades;

i)          Singapuri Vabariigi osalemise tõhustamine käimasolevates Euroopa Liidu Aasiaülestes koostööprogrammides ning tema julgustamine osalema uutes programmides;

j)          mõlema lepinguosalise tähtsuse ja renomee tõstmine teineteise piirkondades;

k)         korrapärase dialoogi sisseseadmine eesmärgiga tõhustada vastastikust arusaamist üksteise ühiskondadest ning tõsta teadlikkust Aasia ja Euroopa erinevatest kultuuridest, religioossetest ja ühiskondlikest seisukohtadest.

II jaotis

KAHEPOOLNE, PIIRKONDLIK JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 3

Koostöö piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides

1.         Lepinguosalised vahetavad arvamusi ja teevad koostööd sellistel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel ning organisatsioonides nagu ÜRO, ELi ja ASEANi dialoog, ASEANi Regionaalne Foorum, Aasia–Euroopa kohtumine ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (edaspidi „WTO“), kui nad leiavad, et selline arvamustevahetamine ja koostöö on mõlemale poolele kasulik.

2.         Lepinguosalised nõustuvad samuti edendama koostööd nendes valdkondades eksperdirühmade, akadeemiliste ringkondade, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtjate ja meedia vahel seminaride, konverentside ja muu asjakohase tegevuse kaudu, eeldusel et selline koostöö põhineb vastastikusel nõusolekul.

Artikkel 4

Piirkondlik ja kahepoolne koostöö

1.         Lepinguosalised nõustuvad võtma igas valdkonnas, kus toimub käesoleva lepingu kohane dialoog ja koostöö, seonduvaid meetmeid kas kahepoolse või piirkondliku koostöö tasandil või mõlemal korraga, tõstes seejuures nõuetekohaselt esile kahepoolse koostöö küsimusi. Asjakohast raamistikku valides püüavad lepinguosalised maksimaalselt suurendada ELi ja ASEANi partnerite osalust ning neile avaldatavat mõju, kasutades seejuures olemasolevaid ressursse parimal võimalikul viisil, arvestades meetmete poliitilist ja institutsioonilist teostatavust ning kindlustades nende kooskõla ELi ja ASEANi partnerite teiste ettevõtmistega.

2.         Lepinguosalised võivad vajaduse korral otsustada suurendada käesoleva lepinguga hõlmatud või seotud valdkondades koostöömeetmetele antavat rahalist toetust vastavalt oma rahastamise korrale ja vahenditele. Selline koostöö võib eelkõige hõlmata koolituste korraldamist, õpikodasid ja seminare, asjatundjate vahetamist, uurimusi ja muud lepinguosaliste vahel kooskõlastatud tegevust.

III jaotis

KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISE STABIILSUSE, ÕIGUSE, JULGEOLEKU JA ARENGU VALDKONNAS

Artikkel 5

Koostöö terrorismivastase võitluse valdkonnas

Lepinguosalised kinnitavad veel kord, kui tähtis on terrorismivastane võitlus, mis toimub kooskõlas õigusriigi põhimõtete ja kohustustega, mis tulenevad ÜRO hartast, asjaomastest ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest ja rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas kehtivatest inimõigustest, pagulas- ja humanitaarõigusest. Selles raamistikus ning võttes arvesse ÜRO ülemaailmset terrorismivastast strateegiat, mis sisaldub ÜRO Peaassamblee 8. septembri 2006. aasta resolutsioonis 60/288, ning ELi ja ASEANi 28. jaanuari 2003. aasta ühisdeklaratsiooni koostöö kohta terrorismivastases võitluses, lepivad lepinguosalised kokku teha koostööd terrorismi ennetamise ja tõkestamise valdkonnas, eriti:

a)         ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1373 ning muude asjakohaste ÜRO resolutsioonide, rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete täieliku rakendamise raames;

b)         vahetades kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta;

c)         vahetades arvamusi terrorismivastases võitluses kasutatavate vahendite ja meetodite kohta, sealhulgas tehnilises ja koolitusvaldkonnas, samuti vahetades kogemusi terrorismi vältimise alal;

d)         tehes koostööd rahvusvahelise konsensuse süvendamiseks terrorismivastase võitluse ja normatiivse raamistiku osas ning töötades selle nimel, et leppida võimalikult kiiresti kokku rahvusvahelise terrorismivastase võitluse terviklikus konventsioonis, et täiendada ÜRO kehtivaid terrorismivastaseid vahendeid;

e)         toetades ÜRO liikmesriikide vahelist koostööd, et tõhusalt rakendada ÜRO ülemaailmset terrorismivastast strateegiat kõigi asjakohaste vahendite abil;

f)         vahetades terrorismivastase võitluses parimaid tavasid inimõiguste kaitse valdkonnas;

Lepinguosalised nõustuvad, et käesoleva artikli raames koostööd tehes järgitakse vastavaid siseriiklikke õigusnorme.

Artikkel 6

Rahvusvaheliste kohustuste rakendamine eesmärgiga karistada kõige raskemate rahvusvaheliselt muret tekitavate kuritegude eest

1.         Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad kõige raskemad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et tuleb tagada nende eest tõhus süüdistuse esitamine riiklikul tasandil meetmete võtmisega ja kooskõlas lepinguosaliste asjaomaste rahvusvaheliste kohustustega, tehes koostööd sel eesmärgil loodud rahvusvaheliste tribunalidega.

2.         Lepinguosalised leiavad, et selliste tribunalide tõhus tegutsemine kujutab endast rahvusvahelise rahu ja õiguse olulist arenguetappi. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd eesmärgiga vahetada kogemusi ja tehnilisi teadmisi asjaomaste rahvusvaheliste kohustuste rakendamiseks ja täitmiseks vajalike õiguslike kohanduste tegemise kohta.

3.         Lepinguosalised tunnustavad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tähtsust seoses võitlusega karistamatuse vastu ning nõustuvad pidama dialoogi kohtu õiglase ja sõltumatu tegutsemise üle.

Artikkel 7

Massihävitusrelvade leviku tõkestamine

1.         Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on üheks kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule.

2.         Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd ja annavad oma panuse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise heaks, tagades desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning muude ÜRO resolutsioonide ja lepinguosaliste suhtes kohaldatavate asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise riiklikul tasandil. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõnealune säte on käesoleva lepingu oluline osa.

3.         Peale selle lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd ja aitavad kaasa massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamisele järgmiste meetmete kaudu:

a)         mõlemad lepinguosalised astuvad vajaduse korral samme, et alla kirjutada, ratifitseerida kõik muud rahvusvahelised dokumendid, mis on asjakohased massihävitusrelvade leviku vastu võitlemisel, et nende dokumentidega ühineda ja need täielikult rakendada, ning

b)         luuakse tõhusad riiklikud ekspordikontrollisüsteemid massihävitusrelvadega seotud kauba ekspordi ja transiidi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega kaupade/tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning tõhusad õiguslikud või halduslikud täitmisvahendid, sealhulgas karmid karistused ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest ja asjaomased meetmed nende rikkumiste ennetamiseks.

4.         Koostöö raames nõustuvad lepinguosalised pidama korrapäraselt dialoogi massihävitusrelvade leviku vastase võitlusega seotud küsimustes. Selline dialoog võib toimuda piirkondlikul tasandil.

Artikkel 8

Väike- ja kergrelvad

1.         Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade, sealhulgas nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kogunemine ja kontrollimatu levik kujutavad endiselt tõsist ohtu rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2.         Lepinguosalised lepivad kokku, et nad järgivad ja rakendavad täielikult oma vastavaid kohustusi käsitleda väike- ja kergrelvade, sealhulgas nende laskemoona ebaseaduslikku kaubandust, kehtivate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel, ning samuti oma kohustusi, mis on võetud selles valdkonnas kohaldatavate muude rahvusvaheliste kokkulepete, näiteks väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevusprogrammi raames.

3.         Lepinguosalised kohustuvad vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele tegema koostööd ning tagama kooskõlastamise, vastastikuse täiendavuse ja sünergia jõupingutustes, mis on suunatud väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse probleemiga tegelemisele üleilmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja riiklikul tasandil, ning lepivad kokku korrapärase poliitilise dialoogi pidamises, mis kuulub nende selles valdkonnas tehtava koostöö juurde ning tugevdab seda.

IV jaotis

KOOSTÖÖ KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISKÜSIMUSTES

Artikkel 9

Üldpõhimõtted

1.         Lepinguosalised peavad kahepoolset dialoogi kaubandus- ja investeerimisküsimustes eesmärgiga tugevdada ja edendada mitmepoolset kaubandussüsteemi ning kahepoolset kaubandust.

2.         Selleks jõustavad lepinguosalise kahepoolse kaubandus- ja investeerimisalase koostöö, sealhulgas vabakaubanduslepingu kaudu. Nimetatud leping on artikli 43 lõike 3 tähenduses erikokkulepe ja sellega jõustatakse käesoleva lepingu kaubandust käsitlevad sätted, ning see on üldiste kahepoolsete suhete ja ühise institutsioonilise raamistiku lahutamatu osa.

3.         Lepinguosalised võivad soovida arendada oma kaubandus- ja investeerimisalaseid suhteid, käsitledes muu hulgas artiklites 10–16 nimetatud valdkondi.

Artikkel 10

Sanitaar- ja fütosanitaarküsimused

Lepinguosalised võivad omavahel arutada õigusakte, sertifitseerimist ja inspekteerimismenetlust puudutavaid küsimusi ning vahetada vastavat teavet, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevale 15. aprilli 1994. aasta Marrakechi lepingu lisas 1A sisalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu raames.

Koostöö võib hõlmata järgmist:

a)         ühe lepinguosalise tõstatatud kahepoolsete sanitaar- ja fütosanitaarküsimustega tegelemist,

b)         sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste kohta teabe vahetamist,

c)         rahvusvaheliste standardite (kui need on olemas) kasutamise edendamist ning

d)         dialoogimehhanismi loomist, et vahetada standardite, testimise ja sertifitseerimismenetlustega seotud parimaid tavasid, ning piirkondlike või riiklike standardite samaväärsuse hindamist.

Artikkel 11

Tehniliste kaubandustõkete küsimused

Lepinguosalised edendavad rahvusvaheliste standardite kasutamist ning teevad koostööd ja vahetavad teavet standardite, vastavushindamismenetluste ja tehniliste eeskirjade kohta, seda eriti WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu raames.

Artikkel 12

Toll

1.         Lepinguosalised vahetavad kogemusi ja uurivad võimalusi impordi-, ekspordi- ja muude tollimenetluste lihtsustamiseks, tagavad tolli- ja kaubanduseeskirjade läbipaistvuse, arendavad tollikoostööd ja loovad tõhusad abimehhanismid, püüavad lähendada oma seisukohti ja võtta ühismeetmeid asjaomaste rahvusvaheliste algatuste raames, sealhulgas kaubanduse lihtsustamise algatused.

2.         Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu rahvusvahelise kaubanduse julgeoleku ja turvalisuse tugevdamisele, tagades tasakaalustatud lähenemisviisi kaubanduse lihtsustamise ning pettuste ja eeskirjade eiramise vastase võitluse vahel.

Artikkel 13

Investeerimine

Lepinguosalised võivad soodustada vastastikuste investeeringute jaoks stabiilse ja atraktiivse keskkonna loomist järjekindla dialoogi abil, mille eesmärk on parandada teineteisemõistmist ja koostööd investeeringuküsimustes, uurida investeeringuvoogude soodustamiseks haldusmehhanisme ning edendada investorite jaoks stabiilsete, läbipaistvate, avatud ja mittediskrimineerivate eeskirjade kehtestamist.

Artikkel 14

Konkurentsipoliitika

Lepinguosalised võivad edendada konkurentsieeskirjade tulemuslikku kehtestamist ja kohaldamist ning teabe levitamist, et suurendada läbipaistvust ja õiguskindlust üksteise turgudel tegutsevate ettevõtjate jaoks.

Artikkel 15

Teenused

Lepinguosalised võivad alustada järjekindlat dialoogi, mille eesmärk on eelkõige teabe vahetamine teineteise eeskirjade kohta, teineteise turgudele pääsemise hõlbustamine, kapitali ja tehnoloogia kättesaadavuse parandamine, teenustekaubanduse soodustamine mõlema piirkonna vahel ja kolmandate riikide turgudel.

Artikkel 16

Intellektuaalomandi kaitse

Lepinguosalised omistavad intellektuaalomandiõigustele[1] tähtsust, tunnustades nende üha suurenevat olulisust innovaatiliste toodete, teenuste ja tehnoloogia loomisel oma riigis, ning on nõus jätkama koostööd ning vahetama vastastikuselt kokkulepitud tegevuste ja projektide kohta mittekonfidentsiaalset teavet eesmärgiga neid õigusi edendada, kaitsta ja rakendada, sealhulgas neid õigusi käsitlevate tollieeskirjade tõhus ja tulemuslik rakendamine.

V jaotis

KOOSTÖÖ ÕIGUSE, VABADUSE JA TURVALISUSE VALDKONNAS

Artikkel 17

Õigusriik ja õigusalane koostöö

1.         Õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna koostöös pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu õigusriigi põhimõtete edendamisel ning kõikide tasandite institutsioonide tugevdamisele eriti õiguskaitses ja õigusemõistmises.

2.         Lepinguosaliste vaheline koostöö hõlmab ka vastastikust teabevahetust õigussüsteeme ja seadusandlust käsitlevate parimate tavade kohta.

Artikkel 18

Andmekaitse

1.         Lepinguosalised nõustuvad pidama dialoogi, et parandada isikuandmete kaitset, osundades kõige paremaid rahvusvahelisi põhimõtteid ja tavasid, mis on esitatud muu hulgas ÜRO suunistes isikuandmete elektrooniliste failide reguleerimise kohta (ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1990. aasta resolutsioon nr 45/95).

2.         Isikuandmete kaitse alane koostöö võib muu hulgas hõlmata teabe ja eksperditeadmiste vahetamist.

Artikkel 19

Ränne

1.         Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumide vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust.

2.         Lepinguosalised loovad rändeküsimuste dialoogimehhanismi, mille raames arutatakse seadusliku ja ebaseadusliku rände, inimeste salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse ning rahvusvahelist kaitset vajavate isikutega seotud küsimusi. Kõik sellised dialoogid põhinevad vastastikku kokkulepitud päevakorral, tingimustel ja teemadel.

3.         Lepinguosalised võivad vajaduse korral lisada rändeprobleemid oma majandus- ja sotsiaalarengu strateegiasse vastavalt sellele, kas ollakse rändajate jaoks päritolu-, transiit- ja/või sihtriik.

4.         Lepinguosaliste vaheline koostöö toimub vastastikuste konsultatsioonide käigus ja põhineb lepinguosaliste konkreetsete vajaduste analüüsil. Lepinguosalised nõustuvad, et sellist koostööd tehes järgitakse nii liidu kui ka siseriiklikke õigusnorme. Selline koostöö võib eelkõige keskenduda järgmistele teemadele:

a)         rände algpõhjused;

b)         lepinguosaliste nende kohustuste arendamine ja rakendamine, mis tulenevad rände, sealhulgas rahvusvahelist kaitset vajavate isikute küsimusi käsitlevast rahvusvahelistest õigusaktidest;

c)         vastuvõtmiseeskirjad, samuti vastuvõetud isikute õigused ja staatus, õiglane kohtlemine, haridus ja koolitus ning riigis seaduslikult elavate mittekodanike integratsioon, rassismi ja ksenofoobia vastased meetmed;

d)         ebaseadusliku sisserände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ning inimkaubanduse vastu võitlemise tõhusa ja ennetava poliitika kehtestamine, sealhulgas viisid inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubitsejate võrgustike vastu võitlemiseks ja sellise kaubanduse ohvrite kaitseks;

e)         ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasisaatmine inimväärsetel tingimustel, sealhulgas nende vabatahtliku tagasimineku toetamine;

f)         vastastikust huvi pakkuvad küsimused, mis käsitlevad viisasid ja reisidokumentide turvalisust;

g) vastastikust huvi pakkuvad küsimused piirikontrolli valdkonnas.

5.         Ebaseadusliku rände ennetamiseks ja kontrollimiseks tehtava koostöö raames lepivad lepinguosalised kokku, et:

a)         Singapuri Vabariik võtab asjaomase liikmesriigi taotlusel viivitamata ja ilma edasiste formaalsusteta pärast kodakondsuse tuvastamist tagasi kõik oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult ELi liikmesriigi territooriumil; ning

b)         iga liikmesriik võtab Singapuri Vabariigi taotluse korral viivitamata ja ilma edasiste formaalsusteta pärast kodakondsuse tuvastamist tagasi kõik oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult Singapuri Vabariigi territooriumil.

Liikmesriigid ja Singapuri Vabariik varustavad oma kodanikud vajalike isikutunnistustega. Kui tagasivõetaval isikul ei ole ühtegi kodakondsust tõendavat dokumenti ega muud tõendit, intervjueerib selle riigi pädev diplomaatiline esindus, kuhu isik tagasi võetakse (kas asjaomane liikmesriik või Singapuri Vabariik), teise lepinguosalise (kas Singapuri Vabariik või asjaomane liikmesriik) taotluse alusel isikut, et tuvastada tema kodakondsus.

6.         Lepinguosalised lepivad kokku pidada teise lepinguosalise taotlusel läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida liidu ja Singapuri Vabariigi vahel leping, millega reguleeritakse Singapuri Vabariigi ja liikmesriikide kodanike, teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmist.

Artikkel 20

Võitlus organiseeritud kuritegevusega

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd organiseeritud kuritegevuse ning korruptsiooniga võitlemisel. Sellise koostöö eesmärk on eelkõige rakendada ja edendada asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja dokumente, nagu ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioon ning ÜRO korruptsioonivastane konventsioon.

Artikkel 21

Koostöö võitluses rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu

1.         Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses teha jõupingutusi ja koostööd, et kooskõlas rahapesuvastase töökonna asjaomaste soovitustega vältida oma rahandussüsteemide kasutamist kuritegelikul teel saadud tulu pesemiseks.

2.         Lepinguosalised vahetavad teadmisi õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise ning sobivate standardite ja mehhanismide tõhusa toimimise teemadel.

3.         Eelkõige võimaldab koostöö asjakohase teabe ja eksperditeadmiste võimalikult ulatuslikku vahetamist selliste rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemist käsitlevate asjakohaste standardite vastuvõtmise teemal, mis on võrdväärsed selles valdkonnas tegevate rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna kehtestatud standarditega.

Artikkel 22

Koostöö võitluses ebaseaduslike narkootikumidega

1.         Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada pädevate asutuste, sealhulgas vajaduse korral tervishoiu-, õiguskaitse-, tolli- ja siseküsimuste sektorite asutuste tegevuse tõhusa kooskõlastamise kaudu tasakaalustatud lähenemisviis, et vähendada ebaseaduslike narkootikumide pakkumist ja nõudlust ning negatiivseid tagajärgi, mida narkootikumide kuritarvitamine avaldab isikutele ja ühiskonnale tervikuna. Lepinguosalised teevad koostööd samuti selleks, et tagada narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamise tõhusam tõkestamine.

2.         Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamisel tehtava koostöö vahendites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest, 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumide vastasele võitlusele pühendatud eriistungjärgul heakskiidetud poliitilisest avaldusest ja eriavaldusest, milles käsitletakse juhiseid narkootikumide nõudluse vähendamiseks, ning 2009. aasta märtsis ÜRO narkootikumide komisjoni 52. istungjärgul vastuvõetud poliitilisest avaldusest ja tegevuskavast rahvusvahelise koostöö kohta, mis on suunatud integreeritud ja tasakaalustatud strateegia väljatöötamisele ülemaailmse narkoprobleemiga võitlemiseks.

3.         Lepinguosalised vahetavad teadmisi sellistes valdkondades nagu siseriiklike õigusaktide ja poliitika kavandamine, riiklike asutuste ja teabekeskuste loomine, personali koolitamine, narkootikumidega seotud teadustöö ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul tootmisel kasutatavate lähteainete leviku tõkestamine.

VI jaotis

KOOSTÖÖ MUUDES VALDKONDADES

Artikkel 23

Koostöö inimõiguste valdkonnas

1.         Lepinguosalised nõustuvad vastastikusel kokkuleppel tegema koostööd inimõiguste edendamisel ja tulemuslikul kaitsmisel, sealhulgas selliste kehtivate inimõiguste kaitse alaste rahvusvaheliste kokkulepete rakendamisel, millega lepinguosalised on ühinenud.

2.         Selline koostöö võib muu hulgas hõlmata järgmist:

a)         inimõiguste edendamine ja sellealane haridus;

b)         inimõigustega seotud asjaomaste riiklike ja piirkondlike institutsioonide tugevdamine;

c)         sisuka ja ulatusliku inimõigusi käsitleva dialoogi alustamine;

d)         koostöö süvendamine inimõigustega tegelevate ÜRO institutsioonidega.

Artikkel 24

Koostöö finantsteenuste valdkonnas

Lepinguosalised püüavad tõhustada koostööd finantsteenuste valdkonnas vastastikust huvi pakkuvatel teemadel kooskõlas kummagi lepinguosalise programmide ja õigusaktidega ning vajaduse korral vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud vabakaubanduslepingu sätetele. Selline koostöö toimub Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi finantssüsteemi reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahel finantsvaldkonna reguleerimise ja järelevalve küsimustes. Finantssüsteemi reguleerivad asutused ja järelevalveasutused peavad vastastikuseid konsultatsioone parima koostööviisi kindlakstegemiseks.

Artikkel 25

Majanduspoliitiline dialoog

1.         Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd teabevahetuse edendamiseks seoses oma vastavate majanduslike suundumuste ja majanduspoliitikaga ning kogemuste jagamiseks majanduspoliitika kooskõlastamisel piirkondliku majanduskoostöö ja integratsiooni raames.

2.         Lepinguosalised püüavad süvendada oma ametiasutuste vahelist dialoogi majandusküsimustes, mis võivad poolte kokkuleppel hõlmata näiteks rahapoliitikat, rahandus-, sealhulgas maksupoliitikat, avaliku sektori rahandust, makroökonoomilist stabiliseerimist ja välisvõlga.

Artikkel 26

Koostöö maksuvaldkonnas

1.         Lepinguosalised tunnistavad ja rakendavad pühendunult vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatule hea valitsemistava põhimõtteid maksunduse valdkonnas, et tugevdada ja arendada majandustegevust, võttes arvesse vajadust luua nõuetekohane õiguslik raamistik.

2.         Sel eesmärgil ja kooskõlas oma vastavate pädevustega tunnustavad lepinguosalised vastastikku kokkulepitud kahjulike maksutavadega võitlemise olulisust, parandavad rahvusvahelist maksualast koostööd, mis on suunatud maksudest kõrvalehoidmise tõkestamiseks, ning rakendavad rahvusvaheliselt kokkulepitud läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse standardeid, mis on sätestatud 2008. aasta OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsioonis, eesmärgiga võimaldada tulemuslikult kohaldada oma riigi maksueeskirju.

3.         Lepinguosalised lepivad kokku, et kõnealuste põhimõtete rakendamine toimub peamiselt Singapuri Vabariigi ja liikmesriikide vaheliste olemasolevate või tulevaste kahepoolsete maksukokkulepete raames.

Artikkel 27

Tööstuspoliitika ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöö

1.         Lepinguosalised lepivad oma majanduspoliitikat ja majanduslikke eesmärke arvesse võttes kokku edendada tööstuspoliitikaalast koostööd kõikides nende poolt sobivaks peetavates valdkondades, et eelkõige suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) konkurentsivõimet.

2.         Selline koostöö toimub järgmiselt:

a)         vahetades teavet ja kogemusi, kuidas luua raamtingimusi VKEde konkurentsivõime parandamiseks;

b)         edendades ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja aruandluskohustust ning toetades vastutustundlikke äritavasid, sealhulgas säästvat tarbimist ja tootmist. Seda koostööd täiendatakse tarbija vaatenurgaga, hõlmates tooteinfo ja tarbija rolli turul;

c)         soodustades ettevõtjatevahelisi kontakte, toetades ühisinvesteeringuid ning ühisettevõtete ja teabevõrgustike asutamist, eeskätt Euroopa Liidu praeguste horisontaalprogrammide kaudu, stimuleerides partnerite vahel eelkõige tark- ja riistvara siirdeid ning

d)         lihtsustades juurdepääsu rahastamisvõimalustele, pakkudes teavet ja edendades innovatsiooni.

3.         Lepinguosalised julgustavad tugevdama suhteid mõlema lepinguosalise erasektori vahel uutel või olemasolevatel foorumitel, mis hõlmab ka mehhanisme, millega aidata mõlematel pooltel edendada VKEde rahvusvahelistumist.

Artikkel 28

Infoühiskond

1.         Tunnistades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäevaelus keskse tähtsusega ning et see on majandusliku ning sotsiaalse arengu jaoks hädavajalik, üritavad lepinguosalised kooskõlastada oma kõnealuse valdkonna poliitikat, et edendada majanduslikku arengut.

2.         Kõnealuse valdkonna koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:

a)         osalemine laiaulatuslikus piirkondlikus dialoogis, mis käsitleb infoühiskonna erinevaid külgi, eelkõige elektroonilise side valdkonna meetmeid ja head reguleerimistava valdkondades, mis muu hulgas hõlmab telekommunikatsiooniteenuste litsentsimist; uute infoside teenuste, näiteks IP-kõne teenuste käsitlemist; rämpsposti tõkestamist; domineerivate telekommunikatsiooniettevõtjate tegevuse reguleerimist ning reguleerimisasutuse läbipaistvuse ja tõhususe suurendamist;

b)         lepinguosaliste võrgustike ja teenuste ühildumine ja koostalitlusvõime;

c)         uute info- ja sidetehnoloogiate standardimine ja levitamine;

d)         teadusalase koostöö edendamine lepinguosaliste vahel IKT valdkonnas;

e)         koostöö ühistes IKT valdkonna teadusprojektides;

f)         infoühiskonna turvalisusaspektid, nii nagu need on lepinguosaliste vahel kokku lepitud, ning

g)         teleside-, sealhulgas raadioseadmete vastavushindamine;

Artikkel 29

Koostöö audiovisuaal- ja meediavaldkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku edendada üldist koostööd audiovisuaal- ja meediavaldkonnas. Koostöö hõlmab muu hulgas järgmist:

a)         seisukohtade vahetamine audiovisuaal- ja meediavaldkonna poliitika teemal;

b)         vastastikust huvi pakkuvate sündmuste ühine korraldamine;

c)         ühised koolitustegevused ning

d)         ühistootmise hõlbustamine ning arutelu algatamine audiovisuaalvaldkonna ühistootmislepingute sõlmimise kohta.

Artikkel 30

Teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö

1.         Lepinguosalised soodustavad, arendavad ja hõlbustavad koostööd vastastikust huvi pakkuvates teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkondades kooskõlas mõlema lepinguosalise seaduste ja eeskirjadega.

2.         Niisuguse koostöö eesmärk on:

a)         innustada vahetama teavet teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni ning poliitika ja programmide kohta;

b)         tugevdada lepinguosaliste teadlaste, teaduskeskuste, ülikoolide ja tööstuse vahelisi pikaajalisi sidemeid;

c)         edendada teadlaste ja tudengite koolitamist ja liikuvust.

3.         Vastavalt lepinguosaliste vahelisele arutelule ja konsultatsioonidele iga riigi teadustööd rahastavate asutustega, võivad koostöövormideks olla ühised teadusprojektid ja/või vahetusprogrammid, kohtumised, õpikojad ning teadlaste ja tudengite koolitamine rahvusvaheliste liikuvusskeemide abil, et teadustöö tulemusi võimalikult ulatuslikult levitada.

4.         Lepinguosalised toetavad ülikoolide, teaduskeskuste ja tootmissektorite, sealhulgas VKEde osalemist sellises koostöös.

5.         Lepinguosalised püüavad tõsta teadlikkust teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö võimalustest, mida nende vastavad programmid pakuvad.

Artikkel 31

Energeetika

1.         Lepinguosalised püüavad süvendada koostööd energeetika valdkonnas järgmistel eesmärkidel:

a)         energiaallikate mitmekesistamine ning uute ja taastuvate energialiikide arendamine kommertsalustel;

b)         energia mõistlik kasutamine, edendades eelkõige nõudlusel põhinevat juhtimist;

c)         energiasäästlikule tootmisele ja kasutamisele suunatud tehnosiirde toetamine;

d)         kliimamuutustega võitlemine, sealhulgas CO2-heite maksustamine;

e)         suutlikkuse suurendamise toetamine, sealhulgas koolitustegevus ning investeerimise hõlbustamine energeetikavaldkonnas, tuginedes läbipaistvatele, mittediskrimineerivatele ja turuga kokkusobivatele eeskirjadele;

f)         toetada konkurentsi energiaturul.

2.         Selleks süvendavad lepinguosalised suhtlemist asjaomaste energiaplaneerimisüksuste vahel ning korraldavad teadusasutuste ja ülikoolidega ühiselt teadustegevust, eelkõige asjaomase piirkondliku foorumi raames. Mõlemad osalised uurivad täiendavaid võimalusi koostöö tõhustamiseks tuumaohutuse ja -turvalisuse valdkonnas oma kehtiva õigusraamistiku ja poliitika raames. Viidates artiklile 34 ja 2002. aastal Johannesburgis toimunud ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise järeldustele, võivad lepinguosalised seada eesmärgiks tegelda energiateenuste taskukohase kättesaadavuse ja säästva arengu vaheliste seostega. Nimetatud tegevust saab toetada koostöös ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel loodud Euroopa Liidu energiaalgatusega.

Artikkel 32

Transport

1.         Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad vastastikusel nõusolekul koostööd transpordipoliitika kõikides asjakohastes valdkondades, et parandada kaupade ja reisijate liikumist, suurendada ohutust ja turvalisust, võidelda piraatluse ja laevade relvastatud röövide vastu, edendada keskkonnakaitset ja kõrgetasemelisi tegevusnõudeid ning suurendada oma transpordisüsteemide tõhusust.

Lepinguosalised tuletavad meelde artikli 1 lõike 5 kohast kokkulepet ning kinnitavad veel kord, et koostöö transpordi kõikides asjaomastes valdkondades toimub vastavaid siseriiklikke õigusnorme järgides.

2.         Lepinguosaliste vahel lõike 1 kohaselt toimuva koostöö eesmärk on toetada:

a)         teabevahetust transpordipoliitika kohta, eelkõige seoses linnatranspordiga, ning mitmeliigiliste transpordivõrgustike ühildatavuse ja koostalitlusvõimega ning raudteede, sadamate ja lennujaamade haldamisega;

b)         satelliitnavigatsioonisüsteemide kasutamist, keskendudes mõlemale poolele kasulikele regulatiivsetele, tööstuslikele ja turu arenguga seotud küsimustele;

c)         lennutranspordi teenuste alast dialoogi, mille eesmärk on tõhustada koostööd lennunduspoliitika küsimustes ning võtta ühismeetmeid lennutransporditeenuste valdkonnas, pidades muu hulgas kokkulepete üle läbirääkimisi ning neid rakendades. Lepinguosalised jätkavad oma suhete arendamist ning vajaduse korral uurivad võimalust sõlmida edaspidi üldine lennundusleping. Lepinguosalised süvendavad vastastikuse kasu põhimõttel tehnilist ja regulatiivset koostööd sellistes valdkondades nagu lennuohutus, lennuturvalisus ja lennuliikluse juhtimine, seahulgas selle keskkonnasäästlikumaks muutmine, konkurentsiõiguse ning majandusliku reguleerimise kohaldamine lennundussektoris, et toetada õigusaktide lähenemist ning kõrvaldada takistused ettevõtluselt ning süvendada dialoogi lennundusega seotud keskkonnaküsimustes, näiteks turupõhiste vahendite, sealhulgas heitkogustega kauplemise kasutamine võitlemisel ülemaailmse soojenemise vastu. Sellest lähtuvalt uurivad lepinguosalised veelgi tihedama koostöö võimalikku ulatust tsiviillennunduse valdkonnas;

d)         dialoogi meretransporditeenuste valdkonnas, et saavutada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ning kaubanduslikel ja mittediskrimineerivatel alustel toimivale kaubandusele, eesmärgiga toetada kehtivate lasti reserveerimise kavade järkjärgulist kaotamist, loobuda lastijaotusklauslitest, kehtestada siseriiklikel alustel kohtlemine mereveoteenuste ja lisateenuste raames seoses lisateenustele juurdepääsu ja sadamateenuste võimaldamisega teise lepinguosalise lippu kandvatele laevadele või kodanike või äriühingute opereeritavatele laevadele ning õigust korraldada uksest ukseni veoteenuseid, ning

e)         turvalisuse, ohutuse ja saastamise vältimise normide rakendamist, eriti seoses meretranspordi ja lennundusega, kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonidega, millega lepinguosalised on ühinenud, sealhulgas koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel eesmärgiga tagada rahvusvaheliste eeskirjade parem jõustamine.

Artikkel 33

Haridus ja kultuur

1.         Lepinguosalised lepivad kokku kultuuri ja hariduse vallas toimuva ja vajalikul määral nende erinevustega arvestava koostöö edendamises, et parandada teineteisemõistmist ja teineteise kultuuri tundmist.

2.         Lepinguosalised püüavad võtta kultuurivahetuse edendamiseks vajalikke meetmeid ja teha erinevates kultuurivaldkondades ühisalgatusi, sealhulgas korraldada ühiseid kultuuriüritusi. Sellega seoses otsustavad lepinguosalised jätkata ka Aasia ja Euroopa Sihtasutuse tegevuse toetamist.

3.         Lepinguosalised lepivad kokku, et konsulteerivad ja teevad koostööd sellistel asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel nagu ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon, et täita ühiseid eesmärke ja edendada kultuurilist mitmekesisust.

4.         Peale selle panevad lepinguosalised rõhku meetmetele, mille eesmärk on luua alalised sidemeid oma eriasutuste vahel ning julgustada teabe, oskusteabe, tudengite, ekspertide, noorte ja noorsootöötajate ja tehniliste ressursside vahetamist, kasutades ära Kagu-Aasias toimuvate Euroopa Liidu programmide vahendeid hariduse ja kultuuri valdkonnas ning mõlema lepinguosalise kogemusi selles valdkonnas.

5.         Lepinguosalised toetavad ulatuslikumat vahetustegevust ja koostööd haridusasutuste vahel, et parandada vastastikust mõistmist, teadmisi ja lugupidamist üksteiste kultuurist, majandusest ja sotsiaalsüsteemist. Eelkõige püüavad lepinguosalised hõlbustada tudengite ja õppejõudude liikuvust Erasmus Mundus programmi või teiste sarnaste programmide raames.

Artikkel 34

Keskkond ja loodusvarad

1.         Lepinguosalised lepivad kokku loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse kui praeguste ja tulevaste põlvkondade arengu aluse säilitamises ja säästvas haldamises.

2.         Lepinguosaliste kõikides käesoleva lepingu kohastes tegevustes võetakse arvesse ÜRO 1992. aasta keskkonna- ja arengukonverentsi, 2002. aasta ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise ja ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi tulemuste rakendamist.

3.         Lepinguosalised püüavad jätkata koostööd keskkonnakaitse valdkonnas, sealhulgas parimate tavade jagamise abil järgmistes küsimustes:

a)         kliimamuutused ja energiatõhusus;

b)         keskkonnasõbralikud ja -hoidlikud tehnoloogiad, eelkõige ohutud ja säästlikud tehnoloogiad;

c)         suutlikkuse arendamine eesmärgiga pidada läbirääkimisi mitmepoolsete keskkonnalepingute üle ja neid rakendada;

d)         ranniku- ja merekeskkond;

e)         ebaseaduslik raie ja sellega seotud kauplemine ning säästva metsamajandamise edendamine.

Artikkel 35

Tööhõive ja sotsiaalvaldkond

1.         Lepinguosalised lepivad kokku, et suurendavad koostööd tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas, sealhulgas koostööd piirkondliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas ning töötervishoiu ja tööohutuse, soolise võrdõiguslikkuse, inimväärse töö ja sotsiaaldialoogi valdkonnas, et tugevdada üleilmastumise sotsiaalset mõõdet.

2.         Lepinguosalised kinnitavad veel kord vajadust toetada kõikidele kasulikku üleilmastumise protsessi ning edendada täielikku ja produktiivset tööhõivet ja inimväärset tööd, millel on oluline osa säästvas arengus ja vaesuse vähendamisel; seda toetatakse ÜRO Peaassamblee 24. oktoobri 2005. aasta resolutsiooniga nr 60/1 ja 2006. aasta juulis toimunud ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu kõrgetasemelisel kohtumisel vastuvõetud ministrite deklaratsiooniga (ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 5. juuli 2006. aasta deklaratsioon E/2006/L.8) ning see on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2008. aasta deklaratsioonis sotsiaalse õigluse kohta. Lepinguosalised võtavad arvesse üksteise majandusliku ja sotsiaalse olukorra olemust ja erinevusi.

3.         Kooskõlas ILO liikmesusest tulenevate kohustustega ning ILO deklaratsiooniga aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl ning selle järelmeetmetega, mille nimetatud organisatsioon võttis vastu oma 86. istungjärgul 1998. aastal, kohustuvad lepinguosalised austama, edendama ja tulemuslikult rakendama tööalaste põhiõiguste põhimõtteid:

a)         ühinemisvabadus ning kollektiivläbirääkimiste õiguse tulemuslik tunnustamine;

b)         igasuguse sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamine;

c)         lapstööjõu tegelik kaotamine; ning

d)         kutsealal ja töökohas diskrimineerimise kõrvaldamine.

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust tulemuslikult rakendada ILO konventsioone, mis Singapuri Vabariik ja liikmesriigid on vastavalt ratifitseerinud. Lepinguosalised teevad jätkuvaid ja järjepidevaid jõupingutusi, et ratifitseerida ja tulemuslikult rakendada peamised ILO konventsioonid ning vahetavad sellekohast teavet. Lepinguosalised kaaluvad samuti teiste ILO konventsioonide ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist, võttes arvese siseriiklikke olusid. Lepinguosalised vahetavad sellekohast teavet.

4.         Lepinguosalised võivad algatada mõlemale poolele kasulikke ühistegevusi, mis muu hulgas hõlmavad vastastikku kokkulepitud eriprogramme ja -projekte, samuti dialooge, koostööd ja algatusi ühist huvi pakkuvatel teemadel nii kahe- kui ka mitmepoolsel tasandil, näiteks ASEM, ASEAN–EL ja ILO.

Artikkel 36

Tervishoid

1.         Lepinguosalised lepivad kokku teha tervishoiusektoris koostööd, et parandada tervishoiunõudeid, mis muu hulgas hõlmab selliseid valdkondi nagu peamised nakkushaigused, näiteks HIV/AIDS, linnugripp ja teised inimestel esinevad pandeemilise potentsiaaliga gripivormid, ning peamised mittenakkushaigused ning nende riskitegurid, vahetades selleks teavet ja tegutsedes ühiselt varajase avastamise, ennetamise ja kontrollimise raames ning samuti rahvusvaheliste tervishoiualaste kokkulepete alusel.

2.         Vahendite olemasolul võib koostöö toimuda järgmises vormis:

a)         peamiste nakkus- ja mittenakkushaiguste epidemioloogiat käsitlevad projektid;

b)         vahetused, stipendiumid ja koolitusprogrammid;

c)         tervishoiuteenuste ja tervishoiunõuete parandamiseks mõeldud programmid ja projektid;

d)         teaduslik koostöö ja teabevahetus ravimeid ja meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusaktide vallas, ning

e)         rahvusvaheliste tervishoiualaste kokkulepete, näiteks rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ja tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni täieliku ja õigeaegse rakendamise edendamine.

Artikkel 37

Statistika

Lepinguosalised püüavad edendada kooskõlas liidu ning ASEANi vahelise praeguse statistikaalase koostööga statistiliste meetodite ja tegevuspraktika, sealhulgas statistiliste andmete kogumise ja levitamise ühtlustamist nii, et oleks võimalik kasutada mõlemale poolele vastuvõetaval viisil statistikat kaupade ja teenustega kauplemise, välismaiste otseinvesteeringute ja üldisemalt mis tahes muu käesoleva lepinguga hõlmatud valdkonna kohta, mille andmeid on võimalik statistiliselt töödelda, see tähendab koguda, analüüsida ja levitada.

Artikkel 38

Kodanikuühiskond

Lepinguosalised tunnistavad organiseerunud kodanikuühiskonna võimalikku panust käesoleva lepingu kohases dialoogis ja koostööprotsessis ning püüavad innustada pidama dialoogi organiseerunud kodanikuühiskonnaga.

VII jaotis

KOOSTÖÖVIISID

Artikkel 39

Koostöövahendid

1.         Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepinguga seatud koostööeesmärkide täitmiseks on lepinguosalised nõus eraldama vajalikke vahendeid, sealhulgas rahalisi vahendeid, niivõrd kui nende kummagi ressursid ja kehtivad eeskirjad seda võimaldavad.

2.         Lepinguosalised kutsuvad Euroopa Investeerimispanka üles jätkama oma tegevust Singapuri Vabariigis kooskõlas oma menetluste ja rahastamistingimustega.

Artikkel 40

Kolmandatele riikidele antava arenguabi alane koostöö

1.         Lepinguosalised lepivad kokku oma arenguabipoliitikat käsitleva teabe vahetamises, et alustada korrapärast dialoogi sellise poliitika eesmärkide ja kolmandatele riikidele suunatud arenguabiprogrammide küsimuses.

2.         Lepinguosalised toetavad samuti ühismeetmeid, mille eesmärk on anda tehnilist abi ning edendada inimressursside arendamist Kagu-Aasia ja teiste piirkondade vähem arenenud riikides.

VIII jaotis INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

Artikkel 41

Ühiskomitee

1.         Lepinguosalised lepivad kokku moodustada käesoleva lepingu raames ühiskomitee, mis koosneks mõlema lepinguosalise vastava tasemega esindajatest, kelle ülesandeks on:

a) tagada käesoleva lepingu nõuetekohane toimimine ja rakendamine;

b) määrata kindlaks prioriteedid lepingu eesmärkide saavutamiseks;

c) anda soovitusi käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks.

2.         Ühiskomitee koguneb tavaliselt vähemalt iga kahe aasta tagant vaheldumisi Singapuris ja Brüsselis vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud kuupäeval. Ühiskomiteed juhivad ühiselt mõlema lepinguosalise esindajad. Ühiskomitee kohtumiste päevakord määratakse kindlaks lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda ka ühiskomitee erakorralisi koosolekuid.

3.         Ühiskomitee võib moodustada spetsiaalseid allkomiteesid, kes abistavad teda ülesannete täitmisel. Allkomiteed annavad igal ühiskomitee koosolekul komiteele oma tegevusest põhjalikult aru.

4.         Ühiskomitee võtab kooskõlas käesoleva artikliga vastu oma töökorra ja täidab oma ülesandeid konsensuse alusel. Ühiskomitee määrab oma töökorras kindlaks konsulteerimisviisid, nagu on ette nähtud artiklis 44, ja püüab leppida kokku ühise töökeele.

5.         Ühiskomitee arutab vastastikusel kokkuleppel ja vajaduse korral artikli 43 lõike 3 kohaste erikokkulepete toimimist ja rakendamist.

IX jaotis

LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

Arendusklausel

1.         Lepinguosalised võivad vastastikusel nõusolekul käesolevat lepingut laiendada, et tihendada koostööd, sealhulgas täiendades lepingut konkreetset sektorit või tegevust käsitlevate lepingute või protokollidega.

2.         Käesoleva lepingu rakendamiseks võib kumbki lepinguosaline esitada soovitusi koostöö laiendamise kohta, võttes arvesse lepingu kohaldamisel saadud kogemusi.

Artikkel 43

Muud lepingud

1.         Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjaomaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel liikmesriikide volitusi teha Singapuri Vabariigiga kahepoolset koostööd või sõlmida vajaduse korral Singapuri Vabariigiga uusi partnerlus- ja koostöölepinguid.

2.         Käesolev leping ei mõjuta lepinguosaliste poolt kolmandate isikute suhtes võetud kohustuste kohaldamist ega täitmist.

3.         Olenemata artikli 9 lõikest 2, võivad lepinguosalised käesolevat lepingut ka täiendada, sõlmides erikokkuleppeid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates koostöövaldkondades. Sellised erikokkulepped moodustavad käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ja need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.

Artikkel 44

Lepingu täitmata jätmine

1.         Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu kohast kohustust, võib ta võtta asjakohased meetmed. Enne seda, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel, taotleb esimene lepinguosaline konsultatsioone ja teine lepinguosaline annab nõusoleku eesmärgiga jõuda selles asjas mõlemaid pooli rahuldavale lahendusele. Sellised konsultatsioonid võivad toimuda artiklis 41 osutatud ühiskomitee juhatusel, kes võib talle suunatud asja otsustada soovituse abil või mõnel muul lepinguosalistele vastuvõetaval viisil.

2.         Kiireloomulistel juhtudel teatatakse kavandatavatest asjakohastest meetmetest viivitamata teisele lepinguosalisele. Teise lepinguosalise taotlusel peetakse konsultatsioone kõige kauem 15 päeva eesmärgiga jõuda selles asjas mõlemaid pooli rahuldavale lahendusele. Pärast sellist ajavahemikku võib asjakohast meedet kohaldada.

3.         Selliste asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu või mis tahes erikokkuleppe toimimist kõige vähem. Meetmetest teatatakse viivitamata teisele lepinguosalisele ja teise lepinguosalise taotluse korral arutatakse neid meetmeid ühiskomitees.

4. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu nõuetekohase tõlgendamise ja kohaldamise seisukohalt tähendab käesolevas artiklis nimetatud mõiste „asjakohased meetmed” käesoleva lepingu või mis tahes muu erikokkuleppe, millele on viidatud artikli 9 lõikes 2 ja artikli 43 lõikes 3, või mis tahes muu ühiskomitee soovitatud meetme kohaste kohustuste peatamist või ajutist täitmata jätmist. Asjakohased meetmed võetakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja need on proportsionaalsed käesoleva lepingu kohaste kohustuste täitmata jätmisega. Lisaks lepivad lepinguosalised kokku, et lõigetes 1 ja 2 esitatud mõiste „kiireloomulistel juhtudel” tähendab:

a)         lepingust lahtiütlemist, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud, või

b)         lepingu olulise osa rikkumist, nagu kirjeldatud artikli 1 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 2.

Artikkel 45

Vahendid

Käesoleva lepingu raames tehtava koostöö hõlbustamiseks annavad mõlemad lepinguosalised oma ülesannete täitmiseks vajalikud tagatised ja vahendid.

Artikkel 46

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt Euroopa Liidu lepinguga ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga hõlmatud territooriumil vastavalt kõnealustes lepingutes sätestatud tingimustele ja teiselt poolt Singapuri Vabariigi territooriumil.

Artikkel 47

Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt liitu või selle liikmesriike või liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Singapuri Vabariiki.

Artikkel 48

Teabevahetus

Käesolevas lepingus sätestatut ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalisi esitama teavet, mille avaldamist peetakse oluliste julgeolekuhuvidega või rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisega vastuolus olevaks.

Artikkel 49

Jõustumine ja kehtivusaeg

1.         Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele vajalike juriidiliste menetluste lõpuleviimisest.

2.         Käesolev leping on sõlmitud viieks aastaks. Lepingut pikendatakse automaatselt ühe aasta kaupa, kui ühelt poolt Singapuri Vabariik või teiselt poolt Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ei teavita teist lepinguosalist kuus kuud enne aasta lõppu kirjalikult oma kavatsusest käesolevat lepingut mitte pikendada.

3.         Kõik muudatused tehakse lepingusse lepinguosaliste kokkuleppel. Kõik muudatused jõustuvad alles pärast seda, kui üks lepinguosaline on teavitanud teist lepinguosalist kõikide vajalike formaalsuste täitmisest.

4.         Lepingu võib lõpetada kas ühelt pool Singapuri Vabariik või teiselt poolt Euroopa Liit ja tema liikmesriigid, kui üks lepinguosalistest teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lepingu denonsseerimisest. Tühistamine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on teate kätte saanud.

Artikkel 50

Avaldused ja kaaskirjad

Käesoleva lepinguga seotud ühisdeklaratsioonid moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 51

Teated

Vastavalt artiklile 49 esitatavad teated edastatakse vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja Singapuri Vabariigi välisministeeriumile.

Artikkel 52

Autentne tekst

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveenia, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed. Eriarvamuste esinemisel käesoleva lepingu tõlgendamisel, suunatakse küsimus ühiskomiteele.

(koht), (kuupäev)

Euroopa Liidu nimel   Singapuri Vabariigi nimel

Belgia Kuningriigi nimel

Bulgaaria Vabariigi nimel

Tšehhi Vabariigi nimel

Taani Kuningriigi nimel

Saksamaa Liitvabariigi nimel

Eesti Vabariigi nimel

Iirimaa nimel

Kreeka Vabariigi nimel

Hispaania Kuningriigi nimel

Prantsuse Vabariigi nimel

Horvaatia Vabariigi nimel

Itaalia Vabariigi nimel

Küprose Vabariigi nimel

Läti Vabariigi nimel

Leedu Vabariigi nimel

Luksemburgi Suurhertsogiriigi nimel,

Ungari nimel

Malta nimel

Madalmaade Kuningriigi nimel

Austria Vabariigi nimel

Poola Vabariigi nimel

Portugali Vabariigi nimel

Rumeenia nimel

Sloveenia Vabariigi nimel

Slovaki Vabariigi nimel

Soome Vabariigi nimel

Rootsi Kuningriigi nimel

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nimel

Ühisdeklaratsioon artikli 44 kohta

(Lepingu täitmata jätmine)

Lepinguosalised nõustuvad, et artikli 44 lõike 4 punktis b osutatud „lepingu olulise osa rikkumine” viitab artikli 1 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 2 sätestatud kohustuste süstemaatilise, tõsise ja olulise eiramise väga erakordsetele juhtudele.

Ühisdeklaratsioon artikli 52 kohta

(Autentne tekst)

Eriarvamuste esinemisel käesoleva lepingu tõlgendamisel, võetakse arvesse asjaolu, et lepinguläbirääkimised toimusid inglise keeles.

[Kaaskiri]

Viidates ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule, kinnitavad lepinguosalised, et mõistavad, et tuginedes objektiivsele teabele, ei ole neile lepingu allakirjutamise hetkel teada teise poole siseriiklikest õigusaktidest või nende kohaldamisest, millest võiks tuleneda käesoleva lepingu artikli 44 kohaldamine.

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel     Singapuri Vabariigi nimel

[1]               Käesolevas artiklis mõistetakse „intellektuaalomandiõiguste” all järgmist:

a)            kõik intellektuaalomandi kategooriad, mille puhul kohaldatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevas 15. aprilli 1994. aasta Marrakechi lepingu lisas 1C sisalduva intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu II jao osasid 1–7, nimelt:

i)              autoriõigus ja sellega seotud õigused,

ii)             patendid,

iii)            kaubamärgid,

iv)           tööstusdisainilahendused,

v)            mikrolülituste topoloogia,

vi)           geograafilised tähised,

vii)          avalikustamata teabe kaitse ning

b)            sordikaitse.

Euroopa Liidu puhul, hõlmab käesoleva lepingus mõiste „patendid” täiendava kaitse tunnistusest tulenevaid õigusi.

II LISA ÜHISDEKLARATSIOON

Viidates Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Singapuri Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingu artiklile 26, väljendavad mõlemad lepinguosalised oma kindlat kavatsust rakendada OECD vastu võetud uut üleilmset automaatse teabevahetuse standardit, sõlmides selleks kummagi lepinguosalise taotluse korral kahepoolseid lepinguid.

EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NIMEL || SINGAPURI VABARIIGI NIMEL

…….., ….. 2014