12.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/22

1.

tervitab teatist „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas”, mille eesmärk on esiteks hinnata kultuuripärandi sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning teiseks tuua esile asjaolu, et Euroopa on jõudnud teelahkmeni, seistes võimaluse ees vastata kultuuripärandi valdkonna väljakutsetele strateegilisel, globaalsel ja ühtsel viisil. Komitee tervitab iseäranis seda, et teatise peamine rõhuasetus on võimaluste kasutamisel edendada arukat, säästvat ja kaasavat majanduskasvu, ning asjaolu, et teatises kutsutakse üles kasutama täiel määral Euroopa kultuuripärandi kaitseks mõeldud ressursse. Euroopa Regioonide Komitee jagab komisjoni seisukohta selles, et heade tavade ja ideede vahetamine eeldab kohalikult tasandilt kuni ELi tasandini tihedamat ja koordineeritumat koostööd, ning pakub selleks otstarbeks ka omapoolset koostööd;

2.

tunnustab Euroopa Nõukogu pikaajalist tööd kultuuripärandi alal ning kutsub üles säilitama temaga tihedat koostööd nii seadusandluse alal kui ka praktilises valdkonnas. Seoses komisjoni teatise temaatikaga juhib komitee tähelepanu Faro kultuuripärandi kaitse raamkonventsioonile, mille kohaselt tuleb kaitsta kultuuripärandit igas Euroopas eksisteerivas vormis, mis tervikuna kujutab endast mälu, vastastikuse mõistmise, identiteedi, ühtekuuluvustunde ja loovuse ühist alust (1). Samal ajal jälgib komitee tähelepanelikult UNESCO ülemaailmset kultuuri- ja kultuurimajanduse foorumit, mille eesmärgid on kooskõlas Euroopa Regioonide Komitee seisukohaga, mille kohaselt tuleks kultuuri ja kultuuripärandi teema integreerida täielikult 2015. aasta järgsesse arengukavasse, järgides seejuures täiel määral subsidiaarsuse põhimõtet (2);

3.

rõhutab olulist rolli, mis on kõigil valitsustasanditel (asjaomaseid osalejaid aktiivselt ühendades) kultuuripärandi kaitsmisel ja edendamisel ning 21. sajandi väljakutseid arvestades majanduse elavdamist teeniva mitmekesise kultuuripärandi väärtustamisel. Vastavalt Lissaboni lepingule austab EL oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise (3). Liit aitab kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi austades nende rahvuslikku ja piirkondlikku mitmekesisust ja järgides subsidiaarsuse põhimõtet ning samal ajal rõhutades ka ühist kultuuripärandit (4). Kultuuriline, ajalooline ja ühiskondlik mitmekesisus on see, mis on tuleviku majanduse, teaduse, kunsti ja poliitika valdkonna ning igapäevaelu uuenduste liikumapanev jõud;

4.

rõhutab, et kultuuripärand on kultuuri- ja loomesektori lahutamatu osa, ta moodustub minevikust pärinevatest vaimsetest, materiaalsetest ja looduslikest ressurssidest, varadest ja teadmistest ning ta võib aidata kujundada kogukondade, linnade ja piirkondade nägu ning aidata märkimisväärselt kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele. Kultuuripärand on ühine väärtus, ühine vara, mis tunnustust leidnuna võib kaasa aidata tulevikuvisiooni kujundamisele. Pärandi säilitamine, selle väärtustamine ja selle kestvuse tagamine on ühine ülesanne, vastutus ja eesmärk. ELi liikmesriikide kultuuripärandi kaitse ja säilitamise osas nõustub komitee teatise sisuga, rõhutades ELi lepingu artikli 36 (5), kultuuriväärtuste eksporti käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 116/2009 (6) ning liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist käsitleva direktiivi 2014/60/EL tähtsust;

5.

leiab, et kultuuripärandi rolli on hakatud vähem tähtsustama. Kultuuripärandiga seotud eesmärkidele eraldatud ELi vahendite hulk väheneb tõepoolest pidevalt. Olles teadlik, et kultuuripärand ei kujuta endast üksnes majanduslikku väärtust, ning arvestades, et majanduslikud kärped võivad mõjutada kultuuripärandit, tuleb otsida ka uusi rahastamisvõimalusi Euroopa tohutu kultuuripärandi säilitamiseks. Seda silmas pidades kiidab komitee Euroopa Komisjoni edusamme seadusandlike meetmete alal, üldise grupierandi määruse (7) kohaldamisala laiendamisest – seoses riigiabi eeskirjade ajakohastamisega – toetusteni, mis on mõeldud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks. See areng annab tunnistust ühest küljest kultuuripärandi tähtsusest töökohtade loojana ja teisest küljest tema rollist ühiskonda kujundava identiteedi ja väärtuste kandjana, mistõttu neid eripärasid tuleb riigiabi eraldamisel arvesse võtta;

6.

märgib, et looduspärand on kultuuripärandi lahutamatu osa, ja avaldab kahetsust, et teatises sellele ei viidata. Seoses sellega tervitab komitee asjaolu, et komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 (8) tunnistatakse selgelt järgmist: „Kuna looduspärandil on sageli oluline osa kunsti- ja kultuuripärandi kujundamisel, peaks pärandi säilitamine käesoleva määruse tähenduses hõlmama ka kultuuripärandiga seotud looduspärandit või sellist pärandit, mida on liikmesriigi pädev asutus ametlikult tunnustanud”;

7.

tervitab asjaolu, et hiljuti läbivaadatud keskkonnamõju hindamise direktiivi 2014/52/EL (9) on lisatud nõue, mille kohaselt tuleb ka avaliku ja erasektori projektide puhul arvesse võtta nende potentsiaalset mõju kultuuripärandile. Need ELi sätted võivad avaldada soodsat mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võetud meetmetele kultuuri valdkonnas, samuti soodustada kultuuripärandi kaitse ja säilitamise integreeritud arengut ja teostatavust omavalitsuste komplekssete linnaarengu- ja territoriaalse arengu kavade raames;

8.

juhib tähelepanu asjaolule, et kultuuriväärtuste hävitamine, ilma loata teostatud väljakaevamised ja kultuuriväärtuste salakaubandus seavad ohtu kultuuripärandi jätkusuutlikkuse ja kaitse ning on jätkuvalt teemad, mis vajavad kollektiivseid meetmeid nii ELi kui rahvusvahelisel tasandil. Sellised meetmed vajavad avatud suhtluskanaleid ja tihedat koostööd, mis hõlmaks ELi liikmesriike, kandidaatriike ja kolmandaid riike. Komitee tervitab siseturu infosüsteemi (IMI) kasutuselevõttu määruse (EL) nr 1024/2012 alusel ja jääb ootama siseturu infosüsteemi konkreetselt kultuuripärandi jaoks kohandatud mooduli loomist, mis peaks lihtsustama direktiivi 2014/60/EL rakendamist;

9.

leiab, et komisjon peaks tõhusalt tegelema probleemiga, et puuduvad üleeuroopalised andmed selle kohta, millise panuse annab kultuuripärand majanduskasvu ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse. Seepärast ergutab komitee looma ja käivitama ELi andmebaasi, millesse võivad panuse anda erinevad asjaomase suunitlusega projektid (10). Soovitab samuti välja töötada standardid, mille alusel saaks teostada kulude-tulude analüüse, mis näitaksid kultuuripärandi majandusliku ja sotsiaalse panuse ulatust, viidates täiendavate säilitamismeetmete aluseks oleva pärandi tegelikule kasutegurile.

10.

toetab Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava raames avatud koordinatsiooni meetodit, mille abil struktureeritakse kultuurialase koostöö strateegilised eesmärgid ning hõlbustatakse teabevahetust liikmesriikide vahel, heade tavade vahetamist ning vastastikuse õppimise toetamist. Regioonide Komitee soovitab uurida koostöös Euroopa Komisjoniga võimalust, et komitee oleks alates 2015. aastast esindatud kultuurialase tööprogrammi kohaselt ette nähtud töörühmades. Komitee kordab lisaks sellele, et riikide esindajad peaksid kooskõlastama oma tegevust süstemaatiliselt kohalike ja piirkondlike osalejatega, et suuta küsimusi võimalikult informeeritult ette valmistada (11) ja tagada, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil kogutud erialateadmised, oskused ja kogemused ning loovad ja innovaatilised ettepanekud põhivaldkondades saadud tulemuste kohta leiaksid heade tavade levitamise kaudu kõlapinda;

11.

rõhutab, et kultuuripärand on kohaliku, piirkondliku, riikliku ja euroopaliku identiteedi nurgakivi. Selle säilitamine ja kaitse ning ühiskondliku identiteedi tugevdamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil on jätkusuutlikkuse olulised tegurid, mille kaudu hoitakse euroopalikke väärtusi tulevastele põlvkondadele ning kindlustakse kestvalt traditsioonide ja teadmiste erijooned. Kultuuripärand on suunatud ühiskonnale ning ta etendab esmatähtsat rolli võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, sest see on üks majandusarengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse allikas. Samas peaks kohaliku ja piirkondliku kultuuripärandi tundmaõppimine olema kõigi formaalhariduse õppekavade osa;

12.

rõhutab, et kohalikud kultuuriväärtused – kunsti-, kirjandus-, audiovisuaalne ja arhitektuurilooming, loovtöö, tänapäeva kultuur, käsitöö, rahvakunstid, arheoloogiline, ajalooline, usuline ja etnograafiline pärand, murded, muusika, toidud ja gastronoomia, maastiku ja looduse eripärad, traditsioonilised teadmised ja oskused, oskusteave, elavad kombed jne – on tihedalt seotud identiteediga, mis toetub ühiskonna materiaalsele, vaimsele ja looduslikule pärandile. Komitee tuletab meelde, et kultuuri arendamine kohalikul tasandil tugevdab linna või piirkonna identiteeti ja tema eriomast karakterit ning eri identiteetide vastastikusel austusel põhinev ühendamine aitab kujundada ühist kultuuripärandit. Selliselt loodud kultuuritoodetel on ainulaadne kohaga seotud väärtus. Need kultuuriga seotud tegurid on olulised ka Euroopa tasandil (12);

13.

rõhutab, et vaimne kultuuripärand määrab kindlaks piirkonna identiteedi ning selle väärtustamine soodustab piirkondlikku arengut. Piiriülese ja rahvusvahelise koostöö raames on tekkinud palju häid tavasid vaimsetele kultuuriressurssidele toetuvate strateegiate väljatöötamise alal. Nendes strateegiates keskendutakse ainulaadsetele ja eriomastele aspektidele, mille üle võime uhked olla, ning samas tugevdatakse kohalike ja piirkondlike alade atraktiivsust seoses ettevõtete konkurentsivõimega (13) ja töökohtade loomisele kaasaaitamisega;

14.

täheldab, et kultuuripärandi kaitse aitab kaasa identiteeditunde arengule, juhtides tähelepanu kultuuripärandi väärtustele, pannes aluse kuuluvustundele, luues seose placemaking'u-kontseptsioonidega ja väärtustades kultuuripärandit. See võib kaasa aidata sotsiaalse partnerluse tekkele ning avaliku ja erasektori partnerluse struktuuride kujunemisele, samal ajal kui pidevad jõupingutused kultuuripärandi säilitamiseks võivad luua töökohti. Sellega seoses peabki komitee oluliseks teistes riikides kohaliku pärandi kaardistamise ja tervikliku kaitse vallas saadud kogemuste vahetamist.

15.

peab oluliseks, et kultuuripärandi säästva arendamise poliitika avaldaks lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis soodsat mõju majandusliku olukorra parandamisele ja elukvaliteedile asjaomases piirkonnas. Kultuuripärand võib olla kohaliku ja piirkondliku kaasava arengu planeerimise ja loovmajanduse arengu mootoriks ning aitab kaasa majanduskasvule, parandades juurdepääsu kultuurivaradele. Konkurentsivõime üks oluline element on avatus innovaatilistele lahendustele kultuuripärandi säilitamiseks, mida rakendataks ka avaliku ja erasektori partnerluste kaudu;

16.

leiab, et läbivaadatud strateegiasse „Euroopa 2020” on vaja paremini integreerida kultuuripärandi, kultuuri ja loovuse sektorid ning nendega seotud juhtalgatused, samuti tuleb jälgida, et strateegias võetaks arvesse elemente, mis annavad tunnistust kultuuripärandi panusest majandusse;

17.

peab vajalikuks, et kultuuripärandiga seotud kultuuri- ja loomemajandusele eraldataks rohkem vahendeid uutest ELi rahastutest (nt EFRi, ESFi, EAFRD ja EKFi kaudu) ja programmidest (nt programmist „Loov Euroopa” ja seitsmendast raamprogrammist) ning et kultuuripärand on rohkem integreeritud ELi uude programmiperioodi (2014–2020). Komitee tervitab iseäranis kultuuripärandimeetmete kaardistamist ELi poliitikameetmete ja programmide hulgas (14). Komitee soovitab kasutada ELi ressursse täiel määral, et töötada välja ja võtta kasutusele loominguliste ja innovaatiliste eesmärkidega kohalikud ja piirkondlikud strateegiad. Peale selle on äärmiselt tähtis, et loodaks koostoimet ELi rahastute ja programmide vahel, et tagada tõhusus ja tulemuslikkus. Euroopa Komisjon aitab sellele kaasa oma suuniste abil koordineerimise, koostoime ja vastastikuse täiendavuse kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020” ja teiste vahetult komisjoni juhitud ELi programmide vahel teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime valdkonnas (15);

18.

rõhutab, et piirkondliku majanduse arengu ning piirkondlike, territoriaalsete ja linnaarengu strateegiate ja programmide raames on tingimata soovitav võtta arvesse kultuuriväärtuste ja kultuurivarade säilitamist, keskkonna ja piirkondade vastupanuvõimet ja keskkonnaaspekte. Keskkonnasõbralikud, looduslähedased ja energiasäästlikud sekkumised, meetmed ja vahendid – mis võivad ennetada loodusõnnetuste (nt üleujutuste) või inimtekkeliste katastroofide tagajärgi – etendavad tähtsat osa kliimamuutuste mõju leevendamises ning kohalikel ja piirkondlikel eelistel põhinevates edusammudes;

19.

peab oluliseks kasutada arhitektuuripärandil põhinevat arengut, tänu millele kultuuripärandisse kuuluvad hooned võivad linnapiirkondade taastamise raames saada uue funktsiooni ning VKEde kaasamise kaudu saab anda panuse tööhõivesse ja töökohtade loomisesse. Hoonete saneerimise professionaalne usaldusväärsus suureneb siis, kui töid ei teostata mitte ainult traditsiooniliste materjalidega, vaid ka traditsiooniliste ja kaasaegsete tehnikate abil. Koos mälestise endaga tuleb ka neid teadmisi kutsehariduse raames säilitada ja edasi anda. Turul saab olema nõudlus koolitatud ja spetsialiseerunud tööjõu järele. Kohalikul ja piirkondlikul tasandil on arvukalt häid tavasid loovkeskkonna edendamise ja toetamise alal, kultuurilise mitmekesisuse pakutavate võimaluste kasutamise alal ning kultuurialaste strateegiate integreerimise alal kohalikku ja piirkondlikku arengusse, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid. Nende teadmiste ja kogemuste levitamisse annab ka Euroopa Regioonide Komitee oma panuse. Need praktilised lähenemisviisid ja mudelid toetavad säästva kultuurilise ökosüsteemi loomist ja elavdavad loovat ettevõtlust;

20.

tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon tõstab kultuuripärandi majandusliku väärtusena esile Euroopa ehitustööstust ja investeeringuid ajaloolisesse keskkonda, mis aitab luua töökohti ja soodustab täiendava majandustegevuse tekkimist. Komitee innustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi osalema suures osas riigile kuuluva arhitektuuripärandi ja ajalooliste hoonete haldamises ning neid eri viisidel kasutama, nii et tekiks tulu ning hoonete korrashoid ja säilimine oleksid tagatud. Komitee viitab sellele, et Euroopa kultuuripealinnade programm annab olulise ELi panuse arhitektuuripärandi säilimisse ja sellele uue mõõtme lisamisse, mille raames äratatakse uuele elule arvukalt ajaloolisi objekte ja linnaosasid paralleelselt tööstuspärandi ja tööstusalade üle arutamise ja nende haldamisega;

21.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui elanikkonnale kõige lähem tasand peavad võtma olulise rolli vastutustunde arendamisel hoonestatud ja loodusliku keskkonna säilitamise eest, elanikkonna mõtteviisi positiivsel muutmisel ja elanikkonna asjakohasel suunamisel. Ehitusmälestiste tingimuste korrapärane järelevalve peaks olema ühine tava, omavalitsused peaksid ka innustama hooldustavade levitamist ning ametnike ja mälestiste omanike koolitamist;

22.

rõhutab, et VKEde poliitika peab kõigil tasandeil kohanduma ning toimima koos erinevate ettevõtlusmudelitega, sealhulgas kultuuri- ja loomemajandussektoriga, et maksimeerida töökohtade loomist ning säästvat majanduskasvu (16);

23.

soovitab kultuuripärandi kõigil tasanditel innustada erakapitali osalemist, milleks on vaja maksusoodustusi ning vastutustundlikku avalikku arvamust vaimse ja materiaalse pärandi säilimise kohta. Komitee meenutab, et erasektor etendab ettevõtete sotsiaalse vastutuse raames annetuste või muude toetusvormide näol sageli tähtsat osa kultuuri edendamises, kuid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad aidata kaasa sellise keskkonna loomisele, mis soodustab selle toetuse parimal viisil kasutamist (17);

24.

on veendunud selles, et kultuuripärand on võimas kogu elanikkonda hõlmavat kohalikku ja piirkondlikku arengut edendav vahend ning see loob olulisi materiaalseid varasid tänu jätkusuutliku, kvaliteetse ja vastutustundliku kultuuriturismi edendamisele, mille areng tugineb kohalike ja piirkondlike kogukondade materiaalsele ja vaimsele pärandile. Komitee arvates on juba praegu määrava tähtsusega koostoime loomine jätkusuutliku turismi strateegiate ning kohaliku ja piirkondliku loome- ja kultuurimajanduse vahel, et toetada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning lihtsustada ligipääsu kultuurile;

25.

märgib siiski, et on oluline saavutada asjakohane tasakaal kultuuriturismi levimise ja kultuuripärandi kaitsmise vahel;

26.

juhib seoses kultuuripärandi mitmefunktsioonilise potentsiaali ärakasutamisega tähelepanu kultuurimarsruutidele, mis annavad elanikkonna ja kõigi sidusrühmade osalusel ühe riigi piires või väljaspool riigi piire märkimisväärse panuse kohalike ja piirkondlike kultuuriväärtuste levitamisse, aidates mitmekülgselt kaasa tööhõivele ja töökohtade loomisele ning ettevõtete toimimisele (nt kohalike toodete valmistamine ja vedu, majutus, toitlustus). Teematilise korraldamise põhimõtte järgi – ühenduslülidena – kavandatud marsruudid (18) ühendavad sageli vähem tuntud reisisihtkohti, kogukondi ja külasid ning suurendavad seega maapiirkondade turismipakkumise mitmekesisust ning arhitektuurilise, maastikulise, kulinaarse ja vaimse kultuuripärandi nähtavust. Kultuurimarsruudid (jalutusrajad, jalgrattateed jne) annavad ka olulise panuse rahvatervise parandamisse;

27.

märgib, et gastronoomiaga seotud kultuuriturismi raames peetakse kohalikke eritooteid kultuuri oluliseks osiseks, mis tänu kohalikele ja traditsioonilistele toiduainetele ja põllumajandustoodetele meelitab ligi turiste. Komitee rõhutab, et toiduainete jätkusuutlik tootmine ning kohaliku ja piirkondliku kulinaarse pärandi mitmekesisuse kaitsmisele suunatud meetmed aitavad luua uusi püsivaid töökohti, millel võib olla keskne tähtsus kohaliku ja piirkondliku tasandi majanduskasvule ja ühtekuuluvusele;

28.

rõhutab Euroopa territoriaalse koostöö programmide loodavat suurt lisaväärtust kultuuripärandi piiriülese säilitamise ja toetamise seisukohast: piiride kaotamise tulemusel muutuvad tänu kohalikule ja piirkondlikule koostööle nähtavamaks Euroopa ja selle piirkonnad, linnad ja vallad. Kultuuriturismi osas edendatakse kohalike toodete turustamist ning loovmajanduse osas võimaldatakse oskuste ja teadmiste vahetust, piirkondliku majanduse tugevdamist ja uute turgude avamist. Kõnealused programmid aitavad vältida demograafiliste väljakutsetega silmitsi seisvate traditsiooniliste oskuste ja käsitöönduse kadumist (19). Komitee peab oluliseks, et makropiirkondlikud strateegiad saaksid samuti piiriülese koostöö raames kaasa aidata sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, kujundades Euroopa kultuuripärandi väärtused ümber turismitooteks ning viies ellu uuenduslikke ja loovaid lahendusi;

29.

tunnistab, et Euroopa digitaalarengu tegevuskava üheks väljakutseks on Euroopa kultuuripärandi ja ajaloomälestiste digiteerimine, nende kättesaadavus internetis ja nende säilitamine järgmiste põlvkondade jaoks – valdkond, milles on juba edusamme tehtud (20). Üldise lähenemisviisi ja kultuuripärandi rolli läbivaatamisel tuleb hoolitseda selle eest, et jõuda laia, ent samas ka uue publikuni, kasutades selleks tehnoloogia eeliseid ja uusi kommunikatsioonivahendeid. See soodustab kogukondade loomist, teadmiste vahetust ja suurendamist, kultuuritegevust, õppimist ja teadusuuringuid. Komitee arvates loovad digiteerimine ja uued tehnoloogiad samal ajal innovatsioonivõimalusi konkurentsivõime parandamiseks ning loov- ja innovatsioonimajandus ja nende käsutusse antud digiteeritud kultuurilised materjalid tugevdavad teineteist vastastikku;

30.

rõhutab, et muuseumidel, raamatukogudel ja arhiividel on kultuuripärandi osana oluline roll ELi ühtekuuluvuse tugevdamisel. 21. sajandi infoühiskonnas on otstarbekas pidada arutelu paljudes liikmesriikides kohalike omavalitsuste rahastatavate ja hallatavate kohalike raamatukogude rolli ja tuleviku üle seoses kultuuripärandi kohaste teadmiste kättesaadavuse ja levitamisega. Uute teenuste sisu ja tärkava digitaalmeedia kavandamisel ei tohi arvesse võtta mitte ainult majanduslikke kriteeriume, vaid ka sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi (21). Sõpruslinnasuhete raames toimuvad konverentsid, koolitused ja õppekülastused võiksid kaasa aidata kogemuste vahetamisele tänapäevaste lahenduste otsimise ja heade tavade vallas;

31.

peab esmatähtsaks ELi projektide osa digiteerimise edendamisel ja rõhutab, kui oluline on kultuuriplatvorm Europeana, millesse on koondatud Euroopa raamatukogude, muuseumide ja arhiivide veebipõhine sisu ning mille eesmärk on tagada, et igal kodanikul oleks internetis ligipääs Euroopa kultuuri- ja teaduspärandile. Komitee tunnistab, et autoriõigustega seotud küsimused ja internetiõiguste selgitamine ootavad jätkuvalt lahendust, ning toetab õigusraamistiku määratlemist digiteerimise jaoks;

32.

tunnistab, et filmipärand ja filmiteosed kui teabeallikas Euroopa ühiskonna ajaloo kohta on Euroopa kultuuripärandi lahutamatu osa. Sellega seoses on soovitav tööstus- ja kultuuripotentsiaali senisest paremini ära kasutada. Filmide digiteerimise ja nende internetis kättesaadavaks tegemise osas on jätkuvalt takistusi (22). Lisaks on kinodel oluline osa iga rahva kultuuri ja tavade tutvustamisel. Kuna digitaalne revolutsioon ja finantskoormus võivad viia pidevate muutusteni kohalikus ja piirkondlikus majanduses, kordab komitee oma nõudmist ühiste jõupingutuste ja koostöö järele, et vältida väikeste kinode kadumist, (23) ning innustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kasutama kohalike väikeste kinode ajakohastamiseks mõeldud ELi rahalisi vahendeid;

33.

rõhutab, kui oluline on alates väga varasest east omandada haridussüsteemi raames digioskusi, et noored saaksid täiel määral ära kasutada kultuurile ligipääsemise uusi vorme ja paremini valmistuda tulevasteks töökohtadeks. Eriti tuleks noortel, nagu ka suurel osal ühiskonnast, aidata toime tulla digitaalsele ajastule ülemineku tagajärgedega (24);

34.

väljendab rahulolu selle üle, et teatises tunnustatakse nende ELi programmide ja algatuste tulemusi, mille eesmärk on üldsuse teadlikkuse tõstmine kultuuripärandi väärtuslikkusest ühiskonna jaoks ning kultuuridevahelise dialoogi edendamine. Komitee nõustub sellega, et „Euroopa kultuuripärandi märgis” ja „Euroopa kultuuripealinn” on algatused, millega tõstetakse ausse Euroopa kultuuride rikkus, mitmekesisus ja ühised aspektid (25), ning rõhutab vajadust, et kandidaatlinnadel tuleks vastavalt kasutada olevatele kohalikele ja piirkondlikele ressurssidele koostada konkreetne kultuurikava, omistades sellele jõulist Euroopa mõõdet, millel on pikas perspektiivis positiivne mõju kultuurisektorile ja korraldajalinnale (26). Tuleb meeles pidada, et ühiskonna ettekujutus Euroopa kultuuripärandi kui arenguteguri väärtusest võib aidata luua Euroopa kontekstis standarditud näitajaid, mille abil saab mõõta kõnealuse sektori mõju piirkondade majandusele ning töökohtade loomisele ja säilitamisele.

35.

leiab, et „Euroopa kultuuripärandi aasta” loomine Euroopa Liidu Nõukogu ettepaneku kohaselt (27) aitab levitada teadmisi kultuuripärandist laiemale üldsusele.

36.

tunnistab pärandi kaitseks tehtava suurepärase töö tunnustamiseks ja kõrgetasemeliste tehniliste saavutuste levitamiseks loodud Euroopa Liidu kultuuripärandi auhinna/Europa Nostra auhinna olulisust. Auhinna abil innustatakse tegusaid kodanikke, kodanikuühiskonda, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, eraõiguslikke sihtasutusi ja eraettevõtteid äratama ajaloomälestisi ja ajaloolisi kohti uuele elule, millele aitab kaasa ka uus programm „Loov Euroopa”, olles suunatud eelkõige kultuuri- ja loomesektori piiriülesele tegevusele (28);

37.

leiab, et mälestiste, keskkonna ja selle kunstiliste vormide ning arheoloogiliste paikade kallal toime pandud vandalismiaktide sanktsioneerimist tuleks karmistada.

38.

jagab seisukohta, mille kohaselt kultuuripärandi vallas tehtavad teadusuuringud aitavad kultuuripärandit säilitada, arendada ja edendada. Teadusuuringute ning tehnoloogia arendamise seitsmes raamprogramm (RP7), ühise kavandamise algatused ja programm „Horisont 2020” võivad tagada Euroopa kultuuripärandi dünaamilisuse ja kestvuse, kuna edendatakse teadustegevust ja innovatsiooni, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuste ning loodusohtude ja -katastroofide vastu. Komitee kiidab heaks lähiajal käivitatava kultuuripärandi alase teadus- ja innovatsioonitegevuse programmi ja tegevusraamistiku ning nõuab sellega seoses koostöömehhanismi loomist partnerluses kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

39.

rõhutab vajadust muuta kultuurivara ja -teenused kõigile kättesaadavaks, vähendades võimaluste ebavõrdsust rikaste ja vaeste, linlaste ja maaelanike, noorte ja eakamate vahel ning puuetega inimeste võimaluste ebavõrdsust. Ebavõrdsuse vähendamiseks võetavad meetmed ei anna tulemusi, kui nendega ei kaasne asjaomaste inimeste kaasamine ja osalemine ega nende võimaluste laiendamine oskuste omandamiseks. Võrdsed võimalused on kultuurilise demokraatia vaieldamatu eeltingimus;

40.

peab oluliseks, et noored õpiksid tundma oma materiaalset ja vaimset pärandit, saaksid aru vajadusest seda kaitsta ning osaleksid kultuurivara edendamisel (nt Euroopa kultuuripärandi päevade raames). Komitee arvates võidakse just nimelt tänu teadmistele luua partnerlused kultuuripärandi jätkusuutlikuks ja keskkonna vastutundlikuks kasutamiseks. Komitee soovitab panna Euroopa kultuuripärandi päevade raames toimuva temaatilise nädala sisu paika nii, et see rajaks kohalike omavalitsuste eri kultuurilisi tegevusi hõlmava võrgustiku;

41.

leiab, et vabatahtlik tegevus on kohalike elanike osalemise ja avalike suhete arendamise paljutõotavam vorm, sellel on oluline osa teadmiste omandamisel ja huvi tekitamisel kultuuri vastu ning see aitab ennetada haavatavate sotsiaalsete rühmade marginaliseerumist;

42.

peab kultuuripärandi kestvuse, arendamise ja nähtavuse tugevdamisel oluliseks, et kultuuripärandi ahela olemuslikke väärtusi kaitstakse ja kasutatakse jätkusuutlikult ning et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning haridus-, kultuuri- ja kultuuripärandiga tegelevad asutused teevad – eelistatavalt süstemaatiliselt – koostööd ja arenevad edasi, mis võiks kasulikuks osutuda ka elanikkonna arusaadavas keeles teavitamiseks. Koostöö tähendab usalduse ja kontaktide loomist rahvaste vahel ning selle tagamist, et ühistele väljakutsetele leitakse ühised lahendused;

43.

rõhutab piiriüleste sõpruslinnasuhete olulist rolli vastastikuse ja interaktiivse tutvumise jaoks, mis põhineb tänu kodanike aktiivsele osalemisele kogemustel, kohalikul ja piirkondlikul kultuuripärandil ning selle mitmekesisusel. Sellega seoses rõhutab komitee lisaväärtust, mida loob ELi tasandil programm „Kodanike Euroopa” sõpruslinnasuhete ja -võrgustike elluviimisel. Tänu Euroopa mõõtmega mäletamise projektidele innustab programm inimesi sallivusele ning Euroopa Liidu ajaloo ja mitmekesisuse paremale mõistmisele ning loob sideme Euroopa ja kodanike vahel. Komitee suhtub ka positiivselt kõnealuse programmi jätkamisse ELi uues finantsraamistikus (29);

44.

soovitab auhinnata kohalike omavalitsuste vaheliste partnerluste ja koostöösuhete viljana sündinud parimaid tavasid kultuuripärandi kaitse vallas, mis võimaldab tugevdada ka Euroopa Liidu identiteeti;

45.

peab valdade ja linnade tasandil oluliseks luua ja saada tööle temaatilised koostöösuhted kultuuripärandi vallas ning julgustada kõigi sidusrühmade aktiivset osalemist otsuste tegemises, et edendada tõhusat osaluspõhist valitsemist. Komitee rõhutab mitmetasandilise valitsemise väärtuslikkust ja olulisust (30), kuna see lihtsustab muu hulgas parimate tavade levitamist kultuuripärandit käsitlevate poliitikameetmete vallas, osalusdemokraatia arendamist, vastastikust õppimist, uute partnerlus- ja dialoogivormide tekkimist ning soodustab kultuuripärandi alaste poliitikameetmete tõhusust ja kooskõla;

46.

leiab, et kultuuri ja kultuuripärandi olulisuse ümberhindamine on pikaajaline protsess, mis hõlmab ühiskonna kõiki osalejaid. Komitee arvates võib kõnealune hoiakute muutus osutuda edukaks üksnes siis, kui suudetakse tagada, et senisest veel suurem osa elanikkonnast tunneb end puudutatuna, nt tänu sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele, kohalike kogukondade arendamisele, ühiskonnaelus osalemise võimaluste suurendamisele, uuendustele avatud olemisele ning innovatsioonialaste oskuste ja kultuuriväärtuste tajumiseks, tundma õppimiseks ja väärtustamiseks vajalike võimete arendamisele. Komitee leiab, et on ühine ülesanne kanda kõigi sidusrühmade osalusel hoolt nende konkurentsivõimeliste teadmiste ja sellise konkurentsivõimelise kultuuri omandamise eest, mis on vältimatud selleks, et tulla toime ELi ees seisvate väljakutsetega. Sellega seoses tervitab ja toetab komitee kultuuriministrite nõukogu 25. novembri 2014. aasta kohtumise järelduste punkti 28, mille kohaselt tuleks kaaluda kultuuripärandi Euroopa aastat. Sellega saaks edendada ühiste eesmärkide teostamist kogu Euroopa kontekstis;

47.

rõhutab, et kultuuril võib olla oluline roll välisasjades, et ületada erinevusi ning tunnistada eri rahvaste ühiseid jagatud väärtusi. Palub seepärast muuta kõrgetasemelised kultuurisuhted nähtavamaks ning märgib sellega seoses ära hiljuti tehtud jõupingutused hõlmamaks kultuuridiplomaatia Euroopa Liidu välissuhetesse, eeskätt ettevalmistava meetme „Kultuur ELi välissuhetes” abil;

48.

juhib tähelepanu vajadusele tugevdada samuti koostööd kultuuriväärtuste ja -objektide ebaseadusliku kaubanduse vastases võitluses. Kutsub seepärast liikmesriike üles ratifitseerima UNESCO 1970. aasta ja UNIDROITi 1995. aasta konventsiooni ning tagama nende tõhusa elluviimise, võttes need asjakohaselt üle riigi õigusesse ning tugevdades politseitööd ja tollikontrolli ELi piiridel.