22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 443/58

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa naabruspoliitika, idapartnerluse ja Ukraina kohta ning pidades eelkõige silmas 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukrainas (1) ja 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse (2),

—

võttes arvesse oma 3. aprilli 2014. aasta esimese lugemise seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014 Ukrainast pärit kaupadele kehtestatud tollimaksude vähendamise või kaotamise kohta (3),

—

võttes arves 3. märtsi 2014. aasta välisasjade nõukogu erakorralise kohtumise järeldusi Ukraina kohta ning 17. märtsi ja 14. aprilli 2014. aasta välisasjade nõukogu kohtumiste järeldusi,

—

võttes arvesse 6. märtsil 2014. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel riigipeade ja valitsusjuhtide tehtud avaldust Ukraina kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2014. aasta järeldusi Ukraina kohta,

—

võttes arvesse 28. ja 29. novembril 2013 toimunud Vilniuse tippkohtumise tulemusi,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 9. aprilli 2014. aasta resolutsiooni, mis käsitleb viimase aja sündmusi Ukrainas ja ohte demokraatlike institutsioonide toimimisele,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 27. märtsi 2014. aasta resolutsiooni pealkirjaga „Ukraina territoriaalne terviklikkus“ (4),

—

võttes arvesse G7 riigijuhtide 24. märtsil 2014 Haagis tehtud ühisavaldust,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastoopolis korraldati 16. märtsil 2014 ebaseaduslik referendum, mis viidi läbi Venemaa vägede kontrolli all; arvestades, et ehkki referendum pälvis rahvusvahelise hukkamõistu, järgnes sellele Ukraina poolsaare kiire annekteerimine Venemaa ametivõimude ja seadusandjate poolt, eirates rahvusvahelist õigust;

B.

arvestades, et Ida- ja Lõuna-Ukrainas on viimastel päevadel korraldatud piiratud arvul venemeelseid meeleavaldusi; arvestades, et venemeelsed separatistid, keda enamasti juhivad Venemaa erijõud, on rünnanud kohalikke administratiivhooneid Harkivis, Luganskis ja Donetskis; arvestades, et „Vene sektori“ nimelise rühmituse juhtimisel vallutas see element Donetskis linnavalitsuse hoone, kuulutas välja Kiievist sõltumatu „Donetski Rahvavabariigi“ ja teatas, et referendum piirkonna eraldumise üle toimub hiljemalt 11. mail 2014;

C.

arvestades, et 12. ja 13. aprillil 2014. aastal rünnati Slovjanski, Kramatorski, Krasnõi Lõmani, Mariupoli, Jenakijeve ja teiste Donetski piirkonna linnade politseijaoskondi ja valitsushooneid ning koordineeritud reidide käigus hõivati need hästi relvastatud tundmatute ja maskides isikute poolt, keda arvatavalt juhivad Venemaa eriüksused; arvestades, et kokkupõrgete käigus hukkus vähemalt üks politseiametnik ja vigastatuid oli mitu;

D.

arvestades, et Venemaa võib kasutada Ida- ja Lõuna-Ukraina vägivaldse destabiliseerimise edasist eskaleerumist ettekäändena suuremaks sõjaliseks agressiooniks, presidendivalimiste ärahoidmiseks ning Ukraina pealesunnitud föderaliseerimiseks, valmistades ette Ukraina jagamist;

E.

arvestades, et Venemaa hoiab endiselt suurel arvul võitlusvalmiduses väeüksusi Ukraina-Venemaa piiril, ehkki on lubanud pingete leevendamiseks väed tagasi tõmmata; arvestades, et on olemas reaalne võimalus, et Venemaa võib püüda nn Krimmi stsenaariumit korrata;

F.

arvestades, et Venemaa rikub jätkuvalt oma rahvusvahelisi kohustusi, nt neid, mis tulenevad ÜRO põhikirjast, Helsingi lõppaktist, Euroopa Nõukogu statuudist ning eelkõige 1994. aasta Budapesti memorandumist Ukraina julgeolekutagatiste kohta;

G.

arvestades, et EL on võtnud vastu Ukraina toetuseks majanduspaketi, mis hõlmab ka makromajanduslikku finantsabi ja autonoomseid kaubandusmeetmeid; arvestades, et Ukraina on sõlmimas Rahvusvahelise Valuutafondiga abikava käsitlevat lepingut; arvestades, et kõnealuse lepinguga seotud lisatingimusi on siiani hoitud saladuses;

H.

arvestades, et riigi sotsiaalne ja majanduslik olukord halveneb jätkuvalt, muu hulgas ka Venemaa poolse destabiliseerimise ja kaubanduspiirangute tõttu; arvestades, et ulatuslik vaesus on Ukraina pakilisemaid sotsiaal-majanduslikke probleeme; arvestades, et hiljutise ÜRO aruande kohaselt on vaesuse määr Ukrainas nüüd ligi 25 %, kusjuures 11 miljonit inimest teenib kohalikest sotsiaalnormidest vähem;

I.

arvestades, et 21. märtsil 2014. aastal allkirjastasid EL ja Ukraina assotsieerimislepingu poliitilised sätted, kohustudes allkirjastama võimalikult kiiresti ka kogu ülejäänud lepingu, mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda;

J.

arvestades, et on vaja jõulist rahvusvahelist diplomaatilist tegevust kõigil tasanditel ja läbirääkimisi, et olukorda rahustada, pingeid leevendada, hoida ära kriisi väljumine kontrolli alt ja tagada rahumeelne tulemus; arvestades, et EL peab reageerima tulemuslikult, et Ukraina ja kõik teised idapartnerluse riigid saaksid täiel määral kasutada oma suveräänsust ja säilitada territoriaalse terviklikkuse ilma lubamatu välise surveta;

K.

arvestades, et vahetult pärast Krimmi annekteerimist saatis Moldova separatistliku Transnistria piirkonna Ülemnõukogu Venemaa Föderatsioonile ametliku palve kaaluda Transnistria annekteerimist;

L.

arvestades, et Venemaa okupeerib jätkuvalt Gruusia Abhaasia ja Tshinvali / Lõuna-Osseetia piirkonda, rikkudes rahvusvahelise õiguse alusnorme ja põhimõtteid; arvestades, et okupatsioonijõudude tegeliku kontrolli all olevates piirkondades on toimunud etniline puhastus ja vägivaldsed demograafilised muutused ning okupatsioonijõud on vastutavad inimõiguste rikkumise eest nendes piirkondades;

M.

arvestades, et Venemaa tõstis 1. aprillist 2014 Ukraina jaoks gaasihinda 268 USA dollarilt 486 USA dollarile tuhande kuupmeetri kohta, tehes seega ühepoolselt lõpu allahindlusele, mida tehti Ukrainale Harkivi lepingute alusel, mis reguleerivad Sevastoopoli mereväebaaside rentimist, ning on viimastel päevadel keelustanud Ukraina piimatoodete sisseveo Venemaa territooriumile; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on omavoliliselt kohaldanud ka ühepoolseid kaubanduspiiranguid Gruusia ja Moldova toodete suhtes;

N.

arvestades, et Krimmi poolsaare annekteerimine Venemaa poolt on ilma mingi kahtluseta rahvusvahelise õiguse raske rikkumine, mis õõnestab usaldust rahvusvaheliste lepingute suhtes, sh desarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingute suhtes; arvestades, et uus võidurelvastumine võib tuua kaasa olukorra edasise pingestumise; arvestades, et on hädavajalik hoida ära niisuguse ohtliku olukorra tekkimine, mis võib kergesti kontrolli alt väljuda;

1.

mõistab kõige teravamalt hukka jätkuva destabiliseerimise ja provokatsioonid Ida- ja Lõuna-Ukrainas; mõistab hukka Krimmi eeskujul ebaseaduslike referendumite ettevalmistamise; hoiatab, et Venemaa võib kasutada üha suurenevat destabiliseerimist ja sabotaaži, mida korraldavad venemeelsed relvastatud, koolitatud ja hästi koordineeritud, Venemaa erijõudude juhitavad separatistid, ettekäändena sõjaliseks sekkumiseks, presidendivalimiste ärahoidmiseks ning Ukraina pealesunnitud föderaliseerimiseks, et Ukraina osadeks jagada;

2.

on ülimalt mures kiiresti teravneva olukorra pärast ja verevalamise pärast Ida- ja Lõuna-Ukrainas; nõuab tungivalt, et Venemaa lõpetaks oma kohaloleku vägivaldsete separatistide ja relvastatud võitlejate toetamiseks, kes on hõivanud valitsushooneid Slovjanskis, Donetskis ja teistes linnades, lõpetaks igasuguse provokatiivse tegevuse, mille eesmärk on tekitada rahutusi ja olukorda veelgi destabiliseerida, viiks ära oma väed Ukraina idapiirilt ning püüaks leida kriisile poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega rahumeelse lahenduse; avaldab täielikku toetust ja solidaarsust Ukraina valitsusele, kes püüab taastada oma võimu okupeeritud linnades, väljendab heameelt selle üle, et Ukraina valitsus on seni tegelenud kriisiga vaoshoitult ja kaalutletult, ning tuleb meelde, et Ukraina ametivõimudel on täielik õigus kasutada kõiki vajalikke meetmeid, sh õigus enesekaitseks, nagu on määratletud ÜRO põhikirja artiklis 51; hoiatab Venemaad, et Ukraina seaduslikku õigust kaitsta oma territoriaalset terviklikkust ei tohi kasutada ettekäändena täieliku sõjalise sissetungi alustamiseks;

3.

kordab oma kindlat toetust Ukraina ja kõikide idapartnerluse riikide suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ning poliitilisele sõltumatusele; on seisukohal, et Venemaa rikub oma agressiooniga raskelt rahvusvahelist õigust, tema enda rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad ÜRO põhikirjast, Helsingi lõppaktist, Euroopa Nõukogu statuudist ning 1994. aasta Budapesti memorandumist julgeolekutagatiste kohta, samuti kahepoolseid kohustusi, mis tulenevad 1997. aasta kahepoolsest sõprus-, koostöö- ja partnerluslepingust;

4.

rõhutab, et viimasel ajal ei ole Ukrainas teatatud Venemaa kodanike või vene päritolu isikute ründamisest, hirmutamisest või mis tahes diskrimineerimisest, nagu on kinnitanud usaldusväärsed rahvusvahelised vaatlejad, sh ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ning Euroopa Nõukogu;

5.

on veendunud, et Venemaa väidetav õigus kasutada Vene vähemuse kaitseks kolmandates riikides mis tahes vahendeid, nagu president Putin oma kõnes 18. märtsil 2014 kuulutas, ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning on vastuolus 21. sajandi rahvusvahelise käitumise aluspõhimõtetega, lisaks ähvardab see õõnestada sõjajärgset korda Euroopas; kutsub Föderatsiooninõukogu üles tühistama viivitamata volitused kasutada Ukraina territooriumil jõudu;

6.

kordab, et EL ja liikmesriigid peavad kõnelema Venemaaga ühel häälel; on seisukohal, et praegune olukord nõuab nõukogult teise etapi sanktsioonide tugevdamist ning valmisolekut kolmanda etapi sanktsioonideks (majandussanktsioonideks), mida tuleb kohaldada viivitamata; kordab lisaks oma üleskutset nõukogule kohaldada kiiresti relva- ja kahesuguse kasutusega tehnoloogia embargot;

7.

nõuab Venemaa äriühingute ja nende tütarettevõtjate (eriti energiasektoris) ning ELis asuvate Venemaa investeeringute ja varade vastaseid sanktsioone, ning nõuab, et vaadataks läbi kõik kokkulepped Venemaaga, et need vajaduse korral peatada;

8.

nõuab, et EL toetaks Ukrainat rahvusvahelistes organisatsioonides, eriti rahvusvahelistes kohtutes, kui Ukraina peaks otsustama kaevata Venemaa peale tema suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise pärast;

9.

rõhutab, et Venemaa peaks alustama kiiresti konstruktiivset dialoogi Ukraina praeguse seadusliku valitsusega ning toetab ELi diplomaatiliste jõupingutuste kaasamist kriisi lahendamisse; ootab ELi kõrge esindaja, USA riigisekretäri ning Venemaa ja Ukraina välisministrite vahelist neljapoolset kohtumist ning loodab, et sellega on võimalik anda panus pingete vähendamisse ja tee sillutamisse kriisile tervikliku ja püsiva diplomaatilise lahenduse leidmisele; rõhutab siiski, et Ukraina tulevasi valikuid saab teha vaid Ukraina rahvas ise demokraatliku, kaasava ja läbipaistva protsessi kaudu;

10.

juhib tähelepanu asjaolule, et Venemaa delegatsiooni hääleõiguse peatamine Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poolt ja ÜRO Peaassamblee vastuvõetud resolutsioon, millega mõistetakse hukka Krimmi annekteerimine Venemaa poolt, on ühemõttelised märgid Venemaa Föderatsiooni suurenevast isolatsioonist rahvusvahelisel tasandil, mida Venemaa ametivõimud peaksid arvesse võtma, kui Venemaa soovib jääda usaldusväärseks rahvusvaheliseks partneriks;

11.

nõuab majanduslike, kaubanduslike ja finantspiirangute kehtestamist Krimmi ja selle separatistiliku juhtkonna suhtes; on seisukohal, et nende kiire rakendamine peaks põhinema komisjoni analüüsil Krimmi annekteerimise õiguslike tagajärgede kohta;

12.

väljendab veel kord muret Krimmi tatarlaste kogukonna saatuse pärast, samuti ukrainakeelse kogukonna liikmete ohutuse ja õiguste pärast; rõhutab, et neljanda Genfi konventsiooni kohaselt on Venemaa Föderatsioonil kohustus kaitsta kõiki okupeeritud alade tsiviilelanikke;

13.

väljendab heameelt OSCE erivaatlusmissiooni üle, millele on tehtud ülesandeks koguda teavet ebahariliku sõjalise tegevuse ja provokatiivsete meetmete kohta, mille eesmärk on olukorra destabiliseerimine, samuti jälgida inim- ja vähemuste õigusi Ukrainas, ning nõuab missiooni laiendamist; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et missioon ei ole pääsenud Krimmi, kus on toimunud mitmed inimõiguste rikkumised, muu hulgas on kasutatud vägivalda ajakirjanike ja nende perede vastu; peab kahetsusväärseks asjaolu, et nüüd saabuvad ka Ida-Ukrainast teated ajakirjanike ründamise kohta;

14.

nõuab lisaks OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) ning samuti Euroopa Parlamendi ja ELi põhjalikku valimisvaatlusmissiooni, et saada valimistest tervikpilt; nõuab, et 25. mail 2014 toimuvad presidendivalimised viidaks läbi täielikult rahvusvaheliste normide kohaselt; on vastu mis tahes välisele survele valimiste edasilükkamiseks;

15.

väljendab heameelt Ukraina valitsuse kavatsuse üle korraldada ennetähtaegsed parlamendivalimised;

16.

kiidab põhimõtteliselt heaks idee korraldada üleriigiline referendum Ukraina tulevase staatuse ja territoriaalse ülesehituse kohta, nagu soovitas presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov 14. aprilli 2014. aasta telepöördumises;

17.

väljendab heameelt Ukraina parlamendi hiljutise resolutsiooni üle, milles nõutakse, et viivitamata relvitustataks ebaseaduslikud omakaitseväed, ja jääb ootama selle rakendamist;

18.

väljendab heameelt nõukogu valmisoleku üle aidata Ukrainat tsiviiljulgeolekusektori reformi valdkonnas, anda toetust politseile ja õigusriigile ning kaaluda kõiki võimalusi, sh ÜJKP missiooni, samuti ELi vaatlusmissiooni;

19.

avaldab Ukrainale ja tema rahvale käesoleval raskel ajal tugevat toetust; väljendab heameelt assotsieerimislepingu poliitiliste osade allkirjastamise üle ning sellele järgnenud ühepoolsete kaubandusmeetmete vastuvõtmise üle; nõuab assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu allkirjastamist võimalikult kiiresti ja enne ühepoolsete kaubandusmeetmete lõppu;

20.

väljendab heameelt Ukraina valitsuse väljakuulutatud ambitsioonika majandus- ja sotsiaalsete reformide kava üle ning rõhutab reformikava kiire elluviimise suurt tähtsust, et riik pääseks välja kriitilisest finantsolukorrast; väljendab heameelt rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja ELi otsuse üle anda Ukrainale lühi- ja pikaajalist finantsabi; tuletab meelde vajadust korraldada rahvusvaheline rahastajate konverents, mille peaks kokku kutsuma komisjon ja mis peaks toimuma võimalikult kiiresti, ning seda koordineerida;

21.

toetab ELi kehtestatud tingimuslikkust seoses hädavajalike struktuurireformidega, mis aitaksid luua soodsamaid tingimusi jätkusuutlikuks majanduskasvuks, parandada riigi rahanduse juhtimist, arendada sotsiaalkindlustuse võrgustikku ja võidelda korruptsiooni vastu; nõuab läbipaistvust ELi vahendite kasutamisel ja komisjonipoolset tõhusat järelevalvet;

22.

juhib tähelepanu riigis valitsevale raskele majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale; nõuab, et struktuurireformidega kaasneksid meetmed, mille eesmärk on praeguse olukorra leevendamine, eeskätt kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi silmas pidades;

23.

ergutab Ukrainat jätkama poliitiliste reformidega, eriti põhiseadusreformiga, mille üle tuleks pidada laiaulatuslikku ja põhjalikku arutelu, millesse oleksid kaasatud Ukraina ühiskonna kõik osad; väljendab heameelt Ukraina valitsuse valmisoleku üle viia ellu oma lubadus tagada valitsusstruktuuride esinduslikkus, nii et nad peegeldaksid piirkondlikke erinevusi, tagada rahvusvähemustesse kuuluvate isikute õiguste täielik kaitse, viia riigi diskrimineerimisvastased õigusaktid kooskõlla ELi normidega, uurida kõiki inimõiguste rikkumise ja vägivallajuhtumeid ning võidelda äärmusluse vastu;

24.

väljendab heameelt komisjoni otsuse üle luua Ukraina toetusrühm, mis hakkab tööle nn Euroopa reformikava rakendamise nimel;

25.

toetab Ukraina valitsuse jõupingutusi – tihedas koostöös OSCE ja Euroopa Nõukoguga –vene keelt kõneleva kogukonna ning muude kultuuri-, rahvus- ja keelevähemuste seaduspäraste õiguste austamise tagamiseks kooskõlas Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta ning rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni sätetega;

26.

nõuab veel kord, et loodaks sõltumatu komisjon Kiievi tulistamiste ja Maidani traagiliste sündmuste uurimiseks tugeva rahvusvahelise komponendi osalusel ja Euroopa Nõukogu rahvusvahelise nõuandekomisjoni järelevalve all; väljendab heameelt kolmanda osalise määramise üle sellesse nõuandekomisjoni ning esimese kohtumise toimumise üle 9. aprillil 2014;

27.

tunneb heameelt assotsieerimislepingu poliitiliste sätete allkirjastamise üle ja loodab, et ELi vastuvõetud ühepoolsete kaubandussoodustuste kiire rakendamine täidab tühiku ajani, mil allkirjastatakse ülejäänud leping, mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut;

28.

tunneb heameelt esialgsete meetmete üle, mille komisjon võttis vastu eesmärgiga võimaldada Ukrainal tulla toime energiakriisiga, kui Venemaa peaks katkestama gaasitarned sellesse riiki, ning nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon abistaksid ja toetaksid Kiievit jõupingutustes lahendada Moskvaga pikka aega kestnud gaasivaidlus; rõhutab, et kiiresti on vaja tugevat ühist energiajulgeolekupoliitikat (energialiitu), et vähendada ELi sõltuvust Venemaa naftast ja gaasist, muu hulgas mitmekesistada energiavarustust, viia täielikult ellu kolmas energiapakett ning luua võimalus peatada vajaduse korral gaasi import; on seisukohal, et South Streami ei tohiks ehitada ja et kättesaadavaks tuleks teha muud tarneallikad; on veendunud, et ELi abi Ukrainale vastassuunalise gaasivoo kindlustamisel edasise mitmekesistamise, suurema energiatõhususe ja tõhusate ühenduste abil ELiga tugevdab Ukrainat poliitilise ja majandusliku surve suhtes; tuletab seoses sellega meelde energiaühenduse strateegilist rolli ja asjaolu, et Ukraina on 2014. aastal selle eesistuja;

29.

palub nõukogul anda komisjonile luba kiirendada viivitamata viisarežiimi lihtsustamist Ukrainaga, et liikuda edasi viisavaba režiimi kehtestamise suunas, järgides Moldova eeskuju; nõuab, et seniks kehtestataks viivitamata ajutised, väga lihtsad ja odavad viisamenetlused ELi ja liikmesriikide tasandil;

30.

rõhutab, et Venemaa probleeme seoses ELi assotsieerimisprotsessiga, mis hõlmab Ukrainat ja teisi idapartnerluse riike, tuleb piisavalt käsitleda ja selgitada, et hajutada hirme seoses uute geopoliitiliste eraldusjoonte tekkimisega Euroopas; juhib tähelepanu sellele, et igal riigil on täielik õigus teha oma poliitilised valikud, kuid ELi koostöö eesmärgiks idapartnerluse riikidega on heaolu ja poliitilise stabiilsuse suurendamine, millest lõppkokkuvõttes saab kasu ka Venemaa Föderatsioon;

31.

kordab, et assotsieerimislepingu sõlmimine Ukraina ja teiste idapartnerluse riikidega ei ole nende ja ELi suhete lõppeesmärk; toonitab sellega seoses, et ELi lepingu artikli 49 kohaselt on Gruusial, Moldoval ja Ukrainal – nagu kõikidel Euroopa riikidel – Euroopa perspektiiv ning nad võivad taotleda liidu liikmeks saamist, tingimusel et nad peavad kinni demokraatia põhimõtetest, austavad põhivabadusi, inimõigusi ja vähemuste õigusi ning tagavad õigusriigi põhimõtete järgimise;

32.

palub nõukogul allkirjastada assotsieerimislepingud ning põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud ühelt poolt ELi ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova ja Gruusia vahel; kiidab heaks nõukogu otsuse kohaldada ELi ja Moldova ning ELi ja Gruusia vahelisi assotsieerimislepinguid ajutiselt kohe pärast nende allkirjastamist; nõuab, et Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat piiraks assotsieerimislepingu allkirjastamisele järgnevaid teavitamismenetlusi, et ajutine kohaldamine võiks alata võimalikult kiiresti pärast allkirjastamist; kinnitab oma kavatsust – juhul kui kõik tingimused on täidetud ja assotsieerimislepingud allkirjastatud – ratifitseerida ELi ja Moldova ning ELi ja Gruusia vahelised assotsieerimislepingud täielikult niipea kui võimalik ja enne komisjoni praeguse ametiaja lõppu; nõuab, et neile riikidele eraldataks täiendavat finantsabi, mida nad vajavad; nõuab lisaks otsekohest ja avatud dialoogi Venemaa Föderatsiooniga, et teha kõikvõimalikud jõupingutused niisuguse sünergia arendamiseks, mille eesmärk on tuua kasu idapartnerluse riikidele;

33.

väljendab erilist muret uuesti esile kerkinud ebastabiilsuse pärast Moldova separatistlikus Transnistria piirkonnas; leiab, et Tiraspoli isehakanud ametivõimude 16. aprillil 2014 Venemaale esitatud palve, et viimane seda tunnustaks iseseisva riigina, on ohtlik ja vastutustundetu samm; tuletab meelde, et Gagauusia autonoomse territoriaalüksuse nõndanimetatud referendum oli vastuolus Moldova põhiseadusega ning seetõttu ebaseaduslik; kordab oma täielikku toetust Moldova territoriaalsele terviklikkusele ja kutsub kõiki osapooli üles jätkama kiiresti dialoogi 5+2 raamistikus, ja kutsub üles ELi rolli tõhustamisele nii, et EList saaks osapool läbirääkimistel, mille eesmärk on sellele probleemile rahumeelse ja jätkusuutliku lahenduse leidmine;

34.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ukraina, Gruusia ja Moldova presidentidele, valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.