9.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/174

—

võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone Arktika piirkonna kohta, millest viimane võeti vastu 2011. aasta jaanuaris,

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. juuni 2012. aasta ühisteatist pealkirjaga „Euroopa Liidu Arktika-poliitika arendamine: alates 2008. aastast tehtud edusammud ja järgmised meetmed“ (JOIN(2012)0019) ning komisjoni 20. novembri 2008. aasta teatist „Euroopa Liit ja Arktika piirkond“ (COM(2008)0763),

—

võttes arvesse ettevalmistavat meedet „Arktika piirkonna arengu keskkonnamõju strateegiline hindamine“,

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2013. aasta arvamust ELi Arktika piirkonna poliitika kohta,

—

võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni,

—

võttes arvesse Arktika Nõukogu programmi aastateks 2013–2015, kui nõukogu eesistujariik on Kanada,

—

võttes arvesse Arktika Nõukogu 15. mai 2013. aasta Kiruna deklaratsiooni,

—

võttes arvesse ELi ja Gröönimaa 2007.–2013. aasta partnerlust ning ELi ja Gröönimaa vahelist kalandusalast partnerluslepingut,

—

võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta seisukohta nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid (1),

—

võttes arvesse ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020,

—

võttes arvesse 3.–4. juunil 2013 Kirkenesis Barentsi Euroarktilise koostöö 20. aastapäeva puhul avaldatud deklaratsiooni,

—

võttes arvesse Soome, Rootsi, Taani ja Gröönimaa, Norra, Venemaa, USA, Kanada ja Ühendkuningriigi Arktika küsimusi käsitlevaid riiklikke strateegiaid ja poliitikadokumente,

—

võttes arvesse 2009. aasta septembris Brüsselis, 2011. aasta veebruaris Tromsøs ning 2013. aasta novembris Arhangelskis toimunud põhjamõõtme parlamentaarsel foorumil vastu võetud avaldusi,

—

võttes arvesse 18. veebruaril 2013 Brüsselis toimunud uuendatud põhjamõõtme kolmanda ministrite kohtumise ühisavaldust,

—

võttes arvesse Barentsi Euro-Arktika Nõukogu prioriteete aastateks 2013–2015, kui nõukogu eesistujariik on Soome,

—

võttes arvesse 13.–15. septembril 2010 Brüsselis toimunud Arktika piirkonna parlamendiliikmete üheksanda konverentsi ning 5.–7. septembril 2012 Akureyris toimunud Arktika piirkonna parlamendiliikmete kümnenda konverentsi avaldusi, samuti Arktika piirkonna parlamendiliikmete alalise komisjoni (SCPAR) 19. septembril 2013 Murmanskis tehtud avaldust ELi vaatlejastaatuse kohta Arktika Nõukogus,

—

võttes arvesse Põhjamaade Nõukogu 2012. aasta soovitusi,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust (2),

—

võttes arvesse oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni pealkirjaga „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 (3)“,

—

võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030 (4),

—

võttes arvesse EMP parlamentaarse ühiskomitee 28. oktoobri 2013. aasta aruannet Arktika piirkonna poliitika kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 3. oktoobri 2013. aasta otsust kohtuasjas C-583/11P ning 25. aprilli 2013. aasta otsust kohtuasjas T-526/10, mis käsitlevad taotlust tunnistada kehtetuks komisjoni 10. augusti 2010. aasta määrus (EL) nr 737/2010, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (5),

—

võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaekogu 25. novembri 2013. aasta aruande „Euroopa ühendused – hülgetoodete importi ja turustamist keelustavad meetmed“ punkti 1.3.5 (29. jaanuaril 2013 tehtud eelotsuse kohta) ning ELi 29. jaanuari 2014. aasta teatist WTO apellatsioonikogule apellatsiooni esitamise kohta,

—

võttes arvesse Nordregio aruannet 2009:2 pealkirjaga „Tugev, omapärane ja paljutõotav – visioon hõredalt asustatud põhja-aladest 2020. aastal“,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et ELil on Arktika piirkonnas huvi seoses tema rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega, keskkonna-, kliima- ja muu poliitikaga seotud kohustustega ning rahastamise ja teadusuuringutega, samuti majandushuvidega;

B.

arvestades, et komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldasid 2012. aasta juunis ühisteatise pealkirjaga „Euroopa Liidu Arktika-poliitika arendamine: alates 2008. aastast tehtud edusammud ja järgmised meetmed“;

C.

arvestades, et nõukogu ei ole veel avaldanud oma järeldusi komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 2012. aasta suvel avaldatud ühisteatise kohta;

D.

arvestades, et Euroopa Parlament on Šveitsi, Islandi ja Norraga suhtlemiseks moodustatud delegatsioonide kaudu aktiivselt osalenud Arktika piirkonna parlamendiliikmete alalises komisjonis ning Arktika piirkonna parlamendiliikmete konverentsi töös;

E.

arvestades, et Taani, Soome ja Rootsi on Arktika piirkonna riigid; arvestades, et ELi ainuke põlisrahvas – saamid – elab Rootsi ja Soome, aga ka Norra ja Venemaa polaaraladel;

F.

arvestades, et Arktika Nõukogu vaatlejad Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, Madalmaad, Poola, Hispaania ja Itaalia on Arktika piirkonnaga oluliselt seotud ning nad on väga huvitatud edasisest dialoogist ja koostööst Arktika Nõukoguga;

G.

arvestades, et tegusaid ja usaldusväärseid partnereid Islandit ja Norrat seovad ELiga Schengeni leping ja EMP;

H.

arvestades, et Arktika on asustatud piirkond, kus asuvad suveräänsed riigid; arvestades, et Euroopa Arktika piirkonda jäävad nii kaasaegsed industriaalühiskonnad, maapiirkonnad kui ka põlisrahvad; arvestades, et nende piirkondade aktiivne kaasamine ELi Arktika poliitika väljatöötamisse on tähtis, et tagada ELi tegevusele Arktikas legitiimsus, kohalike elanike toetus ja vastastikune mõistmine;

I.

arvestades, et EL on olnud Arktikas tegev pikka aega, osaledes põhjamõõtme poliitikas koos Venemaa, Norra ja Islandiga, osaledes Barentsi koostöös ja eelkõige Barentsi Euro-Arktika Nõukogus ja Barentsi piirkondlikus nõukogus, strateegilistes partnerlustes Kanada, USA ja Venemaaga ning viimastel aastatel aktiivse ajutise vaatlejana Arktika Nõukogus;

J.

arvestades, et 15. mail 2013 Kirunas otsustas Arktika Nõukogu „suhtuda toetavalt“ ELi taotlusesse saada alalise vaatleja staatus; arvestades, et nimetatud toetava otsuse üheks tingimuseks on nõue lahendada ELi ja Kanada vastuolu hülgetoodete keelustamise küsimuses; arvestades, et EL ja Kanada tegelevad selle küsimuse lahendamisega; arvestades, et EL juba tegutseb Arktika Nõukogus eelnimetatud alalise vaatleja staatuses;

K.

arvestades, et EL ja liikmesriigid annavad suure panuse Arktika piirkonna teadusuuringutesse; arvestades, et ELi programmid, sealhulgas uus raamprogramm „Horisont 2020“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toetavad selles piirkonnas teostatavaid suuremaid uurimisprojekte, mis toovad kindlasti kasu ka Arktika piirkonna riikide rahvastele ja majandusele;

L.

arvestades, et aastaks 2050 saab ära kasutada vaid 20 % maailma fossiilkütuste varudest, et keskmise temperatuuri tõus jääks väiksemaks kui 2 oC;

M.

arvestades, et hinnanguliselt umbes viiendik maailma avastamata süsivesinikuvarudest paikneb Arktika piirkonnas, kuid on vaja põhjalikumaid uuringuid;

N.

arvestades, et Arktika piirkonna väliste osalejate, nt Hiina, Jaapani, India jt riikide üha suurem huvi Arktika piirkonna vastu, nende rahaeraldised polaaruuringuteks ning Lõuna-Korea, Hiina, Jaapani, India ja Singapuri kinnitamine Arktika Nõukogu vaatlejateks näitavad üha kasvavat ülemaailmset geopoliitilist huvi Arktika vastu;

O.

arvestades, et Arktika piirkonna säästva arengu tagamiseks peavad majanduslike investeeringute ja arendustega kaasnema uurimis- ja arendustegevus, mõjuhinnangud ja ökosüsteemide kaitse;

P.

arvestades, et ühelt poolt tulevaste majanduslike võimaluste ja huvide ning teiselt poolt sotsiaal-kultuuriliste, ökoloogiliste ja keskkonnaprobleemide tasakaalustamine säästva arengu kaudu jääb kõrgeimaks prioriteediks, mis kajastub ka Arktika piirkonna riikide Arktika strateegiates;

1.

väljendab heameelt komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. juuni 2012. aasta ühisteatise üle, mis on oluline samm ELi Arktika piirkonna poliitika jätkuvas arendamises;

2.

kordab nõudmist, et ELil oleks ühtne Arktika piirkonna poliitika, samuti sidus strateegia ja konkreetne tegevuskava ELi osalemiseks Arktikas erilise tähelepanuga sotsiaalmajanduslikele ja keskkonnaküsimustele; on veendunud, et niisugune strateegiline valik on oluline, et tagada ELi Arktikaga seotud tegevuse legitiimsus ja kohapealne toetus sellele tegevusele;

3.

toonitab, et Arktika piirkonna suurem loodusvarade kasutamine peab toimuma viisil, mis arvestab nii põliselanikke kui ka mittepõliseid kohalikke elanikke, ning võtab täieliku keskkonna-alase vastutuse Arktika tundliku keskkonna eest;

4.

tõstab esile arktiliste ja lähisarktiliste piirkondade majanduslikke võimalusi ja mitmekesist majandustegevust, nt turismi, merendust ja laevandust, taastuvenergiat, keskkonnatehnoloogiat ja säästvat tehnoloogiat, gaasi ja naftat, avameretööstust, metsandust ja puidutööstust, kaevandamist, transporditeenuseid ja sidet, infotehnoloogiat ja e-lahendusi, kalandust ja vesiviljelust ning põllumajandust ja traditsioonilisi elatusviise, näiteks põhjapõdrakasvatust; tunnistab nende mõju ja tähtsust nii piirkonnas kui ka Euroopas tervikuna, tõstes esile Euroopa osalejaid ettevõtluse, teadusuuringute ja arengu valdkonnast;

5.

võtab teadmiseks 2013. aasta mais Kirunas vastu võetud Arktika Nõukogu deklaratsiooni ning otsuse anda ELile ja riiklikele osapooltele alalise vaatleja staatus; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks hülgetoodete keelustamise probleemi lahendamist Kanadaga ja teavitaks Euroopa Parlamenti nõuetekohaselt vastavatest arengutest; peab kahetsusväärseks hülgetooteid keelustava ELi määruse mõju osale elanikkonnast ning eelkõige põlisrahvaste kultuurile ja elatusallikatele;

6.

tuletab meelde, et EL ja tema liikmesriigid tegutsevad aktiivselt teistes Arktikaga seonduvates raamistikes, näiteks Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (CBD); juhib tähelepanu vajadusele keskendada ELi institutsioonide jõupingutused valdkondadele, mis seonduvad ELi ja liikmesriikide poliitiliste, keskkonna-alaste või majanduslike huvidega; rõhutab eriti, et Arktika piirkonda mõjutavate või mõjutada võivate programmide või tegevuspoliitikate kasutamisel, muutmisel või väljatöötamisel tuleb silmas pidada ELi ning Euroopa Arktika piirkonna riikide ja piirkondade huve, nii et neist oleks kasu kogu Arktika piirkonnale tervikuna;

7.

peab Barentsi Euro-Arktika Nõukogu (BEAC) Taani, Soome, Norra, Venemaa, Rootsi ja komisjoni tähtsaks koostöökeskmeks; tõstab esile Barentsi Euro-Arktika Nõukogu tööd tervishoiu- ja sotsiaalküsimustes, hariduse ja teadusuuringute, energeetika, kultuuri ja turismi valdkonnas; märgib ära põlisrahvaste töörühma nõuandva rolli BEACis;

8.

toetab kindlalt vabadust viia Arktikas läbi teadusuuringuid ning julgustab ulatuslikku koostööd valdkondadevahelistes Arktika-uuringutes osalevate riikide vahel ja teadustöö infrastruktuuride loomisel;

9.

tuletab meelde ELi panust teadus- ja arendustegevusse ning Euroopa ettevõtjate tegevust Arktika piirkonnas;

10.

rõhutab, et usaldusväärsed, suure jõudlusega infovõrgud ja digiteenused on Arktika piirkonna rahvaste heaolu parandamiseks ja majandustegevuse ergutamiseks hädavajalikud;

11.

palub komisjonil esitada ettepanekud, kuidas arendada edasi Galileo projekti või Arktikale mõju avaldada võivaid projekte, nagu ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire programm, et võimaldada turvalisemat ja kiiremat laevatamist Arktika vetes, investeerides seega eelkõige Kirdeväila ohutusse ja ligipääsetavusse, et paremini prognoosida jää liikumist, kaardistada Arktika merepõhja ning mõista piirkonna peamisi geodünaamilisi protsesse;

12.

rõhutab, et on vaja usaldusväärseid seire- ja vaatlussüsteeme, mis oleks kohandatud vastavalt Arktika muutlikele tingimustele;

13.

rõhutab pädevuskeskuste vajalikkust ohutuse, hädaolukordadeks valmisoleku ja päästevarustuse tagamiseks; soovitab ELil aktiivselt panustada selliste pädevuskeskuste arendamisse;

14.

väljendab heameelt Arktika piirkonna ökoloogiliselt või bioloogiliselt oluliste alade kindlaksmääramise üle bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel, sest see on tähtis protsess, mis aitab tagada Arktika bioloogilise mitmekesisuse tulemusliku säilitamise, ning toonitab, kui tähtis on rakendada ökosüsteemipõhise haldamise lähenemisviisi Arktika ranniku-, mere- ja maismaakeskkonna suhtes, nagu on rõhutanud Arktika Nõukogu ökosüsteemipõhise haldamise ekspertrühm;

15.

rõhutab, et Arktika vetega seotud tõsised keskkonnaprobleemid nõuavad eritähelepanu pööramist sellele, et tagada Arktika keskkonna kaitse seoses avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega, pidades silmas suurõnnetuste ohtu ja tõhusa reageerimise vajadust, nagu on sätestatud direktiivis 2013/30/EL; palub, et kui ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid hindavad vastavalt direktiivi 2013/30/EL artiklile 4 avamere nafta- ja gaasiettevõtjate rahalist suutlikkust, hindaksid nad ka taotlejate rahalist suutlikkust täita Arktika piirkonna avamere nafta- ja gaasiammutamistoimingutest tuleneda võivad kohustused, sealhulgas keskkonnakahju hüvitamise kohustused sellises ulatuses, nagu on ette nähtud keskkonnavastutuse direktiivis (2004/35/EÜ);

16.

palub, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid julgustaksid ja edendaksid aktiivselt kõige kõrgemaid keskkonnaohutuse standardeid Arktika piirkonna vetes;

17.

väljendab heameelt otsingu- ja päästeteenistuse kokkuleppe ning naftareostusele reageerimise kokkuleppe rakendamise üle Arktika Nõukogu liikmete poolt; peab aga kahetsusväärseks, et kokkulepe ei sisalda konkreetseid kohustuslikke ühtseid standardeid;

18.

rõhutab, et on vaja siduvat vahendit reostuse vältimiseks;

19.

toonitab, et EL peaks aktiivselt osalema kõigis asjakohastes Arktika Nõukogu töörühmades;

20.

võtab teadmiseks Islandi valitsuse algatuse lõpetada ELiga ühinemise läbirääkimised; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel säilitada häid suhteid ja arendada tihedamat koostööd Islandiga sellistes ühist huvi pakkuvates valdkondades nagu meretranspordi arendamine, kalandus, geotermiline energia ja keskkond, kasutades täielikult ära olemasolevaid vahendeid, ergutades ELi ja Islandi osalejate vahelist koostööd Arktika piirkonnas ning tagades, et ELi huvid selles strateegiliselt tähtsas piirkonnas ei kannata;

21.

peab kiiduväärseks ettevalmistustöid, et luua Arktika Nõukogus nõuandvat funktsiooni täitev Arktika Majandusnõukogu, ning tõstab paljude tänapäeva ettevõtete ülemaailmset haaret arvestades esile Arktikas panustavate ja sellesse investeerivate Euroopa ettevõtete ja instituutide osakaalu, mis näitab mitte ainult kolme Arktika piirkonda kuuluva ELi liikmesriigi, vaid ka muude (vaatleja)riikide ettevõtlussektori tõhusat osalust;

22.

rõhutab vajadust teha investeeringuid keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt vastutustundlikul viisil;

23.

peab kiiduväärseks alt-üles algatusi, mille abil tagada nii Euroopa kui ka ELi-väliste ettevõtete tasakaalustatud ja pikaajaline osalus, ning palub komisjonil esitada ettepanekud selle kohta, kuidas kaasata Euroopa ettevõtted Arktika piirkonna jätkusuutlikku ja pikaajalisse tasakaalustatud sotsiaal-majanduslikku arengusse;

24.

toonitab, et kohapeal kasu toomiseks ja usalduse võitmiseks peab EL võtma arvesse vajadust toormega seotud tegevuse järele; teadvustab endale praegust lõhet maavarade ammutamiseks ja töötlemiseks vajalike oskuste ning piirkonna arenemisel prognoositavate tulevikuvajaduste vahel; väidab, et üleeuroopalistes ühisprojektides (näiteks tooraineid käsitlevas innovatsioonipartnerluses) osalemine võimaldab Arktika piirkonna osalejatel vahetada omavahel temaatilist teavet ja pädevusi;

25.

palub eelkõige Euroopa arktilise piirkonna, Barentsi piirkonna ja kaugemategi alade arvukaid teadus-, majandus- ja kodanikuühiskonna projekte silmas pidades komisjonil töötada välja tavad, mille eesmärk on praeguse ELi rahastamise parem kasutamine ning ELi rahaliste vahendite Arktika piirkonda suunamisel nõuetekohase tasakaalu saavutamine piirkonna kaitsmise ja arendamise vahel;

26.

rõhutab ELi regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika suurt tähtsust piiriülese ja piirkondadevahelise koostöö seisukohast;

27.

nõuab lisaks seniste programmide (nt Interreg IV, põhjapoolsete äärealade programm, Koola-Arktika programm, Balti programm ja nn sinise majanduskasvu strateegia) vahel tulemuslikuma koostoime arendamist ning kaasaaitamist selliste põhjamõõtme partnerluste rahastamisele nagu põhjamõõtme keskkonnapartnerlus ja põhjamõõtme transpordi- ja logistikapartnerlus, et tagada rahaliste vahendite tõhus suunamine ja selgelt määratleda prioriteedid Arktika piirkonda investeerimisel; nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa välisteenistus teeksid koostööd rahaliste vahendite sidusaks suunamiseks Arktika piirkonda ja saavutaksid seeläbi ELi sise- ja välisprogrammide ning arktiliste ja lähisarktiliste piirkondadega seotud projektide vahel maksimaalselt tõhusa vastastikuse toime;

28.

toonitab, et ELi Arktika strateegia toimivaks muutmine eeldab asjakohast eelarvetoetust;

29.

on seisukohal, et piirkondlikul koostööl ja pragmaatilistel partnerlussuhetel rajanev põhjamõõtme poliitika on ELi, Islandit, Norrat ja Venemaad hõlmava stabiilsuse, ühisvastutuse ja aktiivse tegevuse heaks eeskujuks;

30.

rõhutab sellega seoses, kui olulised on teatavad Arktika prioriteedid, näiteks hästitoimiv infrastruktuur ja logistika, Arktika piirkonna areng, investeeringute soodustamine külma kliima alastesse eriteadmistesse ja asjakohastesse keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse ning piirkondliku ja maaettevõtluse ja eelkõige VKEde toetamine; nõuab, et EL püüaks jõulisemalt kaasata sellised Arktika piirkonna prioriteedid suuremal määral oma majanduskasvu strateegiasse „Euroopa 2020“ ning niisugustesse programmidesse nagu „Horisont 2020“ ja „Innovaatiline liit“, samuti liidu teistesse teadusprogrammidesse;

31.

kinnitab taas oma toetust ELi Arktika teabekeskuse rajamisele ja nõuab komisjonilt sellesuunalise töö jätkamist; tegemist oleks võrgustatud keskusega alalise asukohaga Rovaniemis, mis luuakse Arktika piirkonna arengu keskkonnamõjude strateegilise hindamise ettevalmistustööde raames, mille moodustamist toetatakse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 2012. aasta ühisteatises ja mille teostajaks oleks Lapimaa ülikooli Arktika keskus koostöös Euroopa Arktika-tippkeskuste võrgustikuga; eesmärk on tõhus juurdepääs Arktika piirkonda puudutavale teabele ning igal tasandil toimuvad dialoogid ja suhtlemine Arktika piirkonna jätkusuutlikkust soodustava teabe ja teadmiste rakendamiseks;

32.

ootab sellega seoses Arktika piirkonna arengu keskkonnamõjude strateegilise hindamise 18-kuulise ettevalmistustööde projekti tulemusi, mis avaldatakse tänavu kevadel; nõuab, et selle järel jätkaks EL kiiresti ELi Arktika teabekeskuse rajamist;

33.

toonitab vajadust säilitada spetsiaalne Arktika-teemaline liides, et tagada avatud, poolte- ja valdkondadevaheline platvorm Brüsselis, millega edendatakse vastastikust mõistmist suure hulga asjaomaste osalejate vahel nii Arktikas kui ka ELis ning ühendatakse omavahel poliitikakujundamine, teadus, kodanikuühiskond ja äri;

34.

soovitab vastastikuse mõistmise soodustamiseks luua mehhanismi regulaarseteks mõttevahetusteks ja Arktikaga seotud küsimuste arutamiseks Euroopa Arktika-alade piirkondlike, kohalike ja põlisrahvaste esindajate sidusrühmadega, eriti ELi–Arktika poliitikakujundamise protsessis; rõhutab, et sellistes konsultatsioonides on vaja toetuda piirkonna ja tema elanike kogemustele ja oskusteadmistele, et tagada ELi ulatuslikumale tegevusele Arktikas vajalik legitiimsus;

35.

soovitab ELi institutsioonide siseselt paremini kooskõlastada komisjoni ja Euroopa välisteenistuse tegevust, arvestades eriti Arktika küsimuste valdkonnaülest iseloomu;

36.

sedastab, et põhjapoolust ümbritsevad merealad on enamasti rahvusvahelised veed;

37.

juhib tähelepanu sellele, et energiajulgeolek on tihedalt seotud kliimamuutustega; on seisukohal, et energiajulgeolekut tuleb tugevdada, vähendades ELi sõltuvust fossiilkütustest; rõhutab, et Arktika ümberkujundamisega kaasneb kliimamuutuse suur mõju ELi julgeolekule; rõhutab vajadust reageerida sellele riski mitmekordistavale asjaolule, tõhustades ELi Arktika strateegiat ning muutes tulemuslikumaks poliitika ELis toodetud taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas, mille abil saaks oluliselt vähendada ELi sõltuvust välistest energiaallikatest ning parandada seeläbi ELi julgeolekupositsiooni;

38.

toetab viie Arktika rannikuriigi algatust leppida kokku ajutistes ettevaatusabinõudes, et vältida tulevast kaubanduslikku kalapüüki Põhja-Jäämere keskosas, kuni on loodud asjakohased reguleerivad mehhanismid, toetab ka Arktika kaitsealade võrgustiku väljatöötamist ning eriti rannikuriikide majandusvöönditest väljapoole jäävate põhjapooluse rahvusvaheliste merealade kaitset;

39.

kutsub ELi liikmesriike ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriike üles toetama ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist tulenevat kohustust kaitsta 10 % igast ranniku- ja merealast;

40.

nõuab, et Arktika heaolu kaitseks püüaks EL kõigiti tagada jätkusuutlikku tasakaalu majandustegevuse ning teostatava sotsiaalökoloogilise ja keskkonnakaitse ja arengu vahel;

41.

rõhutab, kuivõrd tähtis on Arktika piirkonnas arenenud, jätkusuutlike ja kõrge elatustasemega kogukondade püsimine, ning et EL võib selles küsimuses palju ära teha; nõuab sellega seoses, et EL intensiivistaks jõupingutusi ökosüsteemipõhise majandamise, mitmepoolse koostöö, teadmuspõhise otsustusprotsessi ning kohalike elanike ja põlisrahvastega tehtava tiheda koostöö vallas;

42.

võtab teadmiseks Arktika piirkonna elanike ja valitsuste soovid ning nende suveräänse õiguse ja kohustuse püüelda jätkuvalt jätkusuutliku majandusarengu poole, kaitstes samal ajal põlisrahvaste traditsioonilisi elatusallikaid ning väga tundlikke Arktika ökosüsteeme;

43.

tunnistab regionaalabi suuniste põhjapanevat tähtsust, kuna need võimaldavad eripärastel ja eriliste probleemidega Arktika piirkondadel jätkuvalt kasutada innovatsiooni ja jätkusuutliku arengu edendamiseks sobivaid mehhanisme;

44.

kordab oma seisukohti põlisrahvaste ning eelkõige saamide kui ELi ainsa põlisrahva õiguste suhtes;

45.

toetab komisjoni kohtumisi polaarpiirkonna pärismaiste elanike kuue ühendusega, keda tunnustatakse alaliste osalejatena Arktika Nõukogus; palub komisjonil uurida võimalusi tagada nende ühenduste hääle arvessevõtmine ELi aruteludes, näha nendele ühendustele ette vahendid;

46.

sedastab, et ELi poliitika, millega tugevdatakse kõnealuse piirkonna kõrgharidus- ja teadusasutusi, on otsustavalt tähtis innovaatilise keskkonna ja tehnosiirde mehhanismide tugevdamiseks; toonitab, et Arktika piirkonnas jätkusuutliku majandusarengu saavutamiseks on tähtis toetada kõrgharidusasutuste koostöövõrgustike kujundamist nii piirkonnasiseselt kui ka laiemalt, ning näha ette võimalused teadusuuringute rahastamiseks, eeskätt valdkondades, kus piirkonnas on juba saavutatud tõendatud tulemusi;

47.

rõhutab läbi Arktika vete kulgevate uute maailma kaubateede ohutuse ja turvalisuse suurt tähtsust eriti ELi ja tema liikmesriikide majanduse jaoks, kuna need riigid kontrollivad 40 % maailma kaubalaevandusest;

48.

peab kiiduväärseks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt lõpule viidud tööd laevanduse kohustusliku polaarkoodeksi koostamisel; soovitab tihendada koosööd teadusuuringute ja investeerimise vallas, pidades silmas vajadust arendada Arktika mereteede tarbeks välja tugev ja turvaline infrastruktuur, ning rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peaksid aktiivselt toetama meresõiduvabaduse ja rahumeelse läbisõidu põhimõtet;

49.

rõhutab, et Euroopa Meresõiduohutuse Ametil (EMSA) peavad olema vajalikud vahendid, et jälgida ja ennetada reostuse teket merelaevandusest ning Arktika nafta- ja gaasitaristutest;

50.

kutsub kõnealuse piirkonna liikmesriike üles tagama, et kõik olemasolevad ning tulevikus avatavad transporditeed oleksid rahvusvahelisele laevandusele avatud, ning hoiduma ühepoolse omavolilise finants- või halduskoormuse kehtestamisest, mis võiks takistada merevedu Arktikas, välja arvatud rahvusvaheliselt kokkulepitud meetmed, mille eesmärk on suurendada ohutust või kaitsta keskkonda;

51.

märgib, et tähtis on arendada Arktika piirkonda muu Euroopaga siduvaid infrastruktuuriühendusi;

52.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles panema rõhku transpordikoridoridele – maanteedele, raudteedele ja merelaevateedele, eesmärgiga hoida ja edendada piiriüleseid ühendusi Euroopa Arktika piirkonnas ja vedada kaupa Arktikast Euroopa turgudele; on seisukohal, et kuna EL jätkab oma transpordiinfrastruktuuri arendamist (Euroopa ühendamise rahastu, üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T)), tuleks parandada ühendust Euroopa Arktika-osaga;

53.

tuletab meelde, et Arktika rahvastel on õigus otsustada ise oma elatusallikate üle, ning tunnustab nende soovi piirkonda jätkusuutlikult arendada; palub komisjonil teatada, milliste ELi programmide kaudu saaks sellist pikaajalist ja tasakaalustatud jätkusuutlikku arengut toetada ning töötada välja meetmed, mille abil aidata konkreetsemalt seda soovi realiseerida;

54.

võtab teadmiseks Euroopa polaaraladel ja Barentsi merel teostatud hiljutised uuringud ning tõstab esile Norra ja Venemaa vahelist kahepoolset koostööd, mille eesmärk on kohaldada Barentsi merel nafta- ja gaasiuuringuid teostades keskkonnakaitse valdkonnas võimalikult kõrgeid tehnilisi standardeid; juhib eriti tähelepanu sellele, kui oluline on arendada edasi spetsiaalselt Arktika keskkonna jaoks mõeldud uut tehnoloogiat, näiteks merepõhjaaluse installeerimise tehnoloogiat;

55.

tuletab meelde, et EL on suurim Arktika maagaasi tarbija ning toonitab ohutust ja kindlast allikast pärit ning kõige kõrgemate standardite kohaselt toodetud maagaasi olulist rolli üleminekul vähese CO2-heitega majandusele; toetab ettevaatlikku järk-järgulist lähenemist Arktika piirkonna energiaressursside kasutamisele, kuna tingimused on Arktika eri piirkondades väga erinevad;

56.

tõstab esile ELi ja Gröönimaa tugevaid sidemeid ning Gröönimaa geostrateegilist tähtsust; võtab teadmiseks Gröönimaa valitsuse prioriteedid, milles pannakse uuesti rõhku majanduse arendamisele ja toorainete kasutamisele; palub komisjonil ja Euroopa välisteenitusel uurida, kuidas EL ja ELis asuvad teaduse, tehnoloogia ja ärivaldkondade esindajad saaksid panustada Gröönimaa jätkusuutlikku arengusse ja teda selles aidata nii, et arvesse oleks võetud nii keskkonnakaitseküsimusi kui ka majandusliku arengu vajadust; väljendab sellega seoses muret komisjoni asepresidendi poolt Gröönimaaga allkirjastatud eellepingu piiratud tulemuste pärast;

57.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Arktika piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele.