9.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/146

—

võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta „ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine“ (COM(2010)0603),

—

võttes arvesse komisjoni 2012. aasta 9. maist27. septembrini peetud ELi kodakondsuse teemalise avaliku arutelu tulemusi,

—

võttes arvesse oma 29. märtsi 2012. aasta resolutsiooni ELi kodakondsust käsitleva 2010. aasta aruande ja ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamise kohta (1),

—

võttes arvesse petitsioonikomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning Euroopa Komisjoni 19. veebruari 2013. aasta ühiselt korraldatud kuulamist „ELi kodakondsuse võimaluste parem ärakasutamine“ ja 24. septembri 2013. aasta kuulamist „Kriisi mõju Euroopa kodanikele ja demokraatliku kaasatuse suurendamine liidu valitsemises“,

—

võttes arvesse komisjoni 8. mai 2013. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta „ELi kodanikud – teie õigused, teie tulevik“ (COM(2013)0269),

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomitee arutelude kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 227 sätestatud petitsiooniõigust,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu teist osa „Mittediskrimineerimine ja liidu kodakondsus“ ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta V jaotist,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 9, 10 ja 11,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A7-0107/2014),

A.

arvestades, et Lissaboni leping andis ELi kodakondsuse mõistele ja sellest tulenevatele õigustele suurema kaalu;

B.

arvestades, et õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole on üks Euroopa kodakondsuse alussambaid, mis loob sideme kodanike ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel, et tuua EL kodanikele lähemale, ning annab ELile nende jaoks üha suurema ja usaldusväärsema sisuga tähenduse;

C.

arvestades, et liidu kodakondsusega kaasnevad õigused on ette nähtud aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

D.

arvestades, et kõik liikmesriigid on kohustatud kinni pidama ühiselt kokku lepitud ELi eeskirjadest iga kodaniku õiguse kohta liikuda ja elada vabalt liidu territooriumil, diskrimineerimiskeelust ja Euroopa Liidu ühistest väärtustest, eelkõige põhiõiguste austamisest, ning pöörama erilist tähelepanu vähemuste õiguste austamisele; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata liikmesriigi kodakondsusele ja sellest tulenevatele vähemuste õigustele; arvestades, et topeltstandardite ja/või diskrimineerimise vältimiseks tuleb välja juurida mis tahes liikmesriigi poolne põhiõiguste rikkumine kodakondsusega seotud küsimustes; arvestades, et roma vähemus puutub endiselt kokku laialdase diskrimineerimisega ja romade kaasamise riiklike strateegiate rakendamisel tehtavad edusammud on endiselt piiratud;

E.

arvestades, et inimeste vaba liikumine on üks ELi kodakondsuse põhiaspekt, mis võib aidata vähendada ebakõla töökohtade ja oskuste vahel siseturul; arvestades, et Eurobaromeetri 2013. aasta veebruari uuringu (Flash Eurobarometer) kohaselt on enam kui kahel kolmandikul vastanuist õigus, kui nad nõustuvad, et inimeste vaba liikumine ELis toob üldist kasu nende riigi majandusele; arvestades, et Schengeni kriteeriumid peaksid olema tehnilist laadi ning neid ei tohiks kasutada kodanike vaba liikumise takistamiseks;

F.

arvestades, et mõnes ELi liikmesriigis tuleb ikka veel ette kodakondsuse alusel diskrimineerimist;

G.

arvestades, et petitsioonides on tõstatatud liikmesriigi kodakondsuse saamise ja selle kaotamise küsimus, eelkõige seoses selle mõjuga Euroopa kodakondsusele; arvestades, et mitmed petitsiooni esitajad, kellest paljud kuuluvad mõne liikmesriigi vähemuste hulka, on väljendanud soovi näha kodakondsusseaduste paremat kooskõlastamist Euroopas;

H.

arvestades, et on esitatud mitmeid kaebusi hääleõiguse kasutamise kohta Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel ning hääleõiguse peatamise kohta kohalikel valimistel osalemiseks pärast välismaal elamist;

I.

arvestades, et üldsuse usaldus Euroopa Liidu vastu on vähenenud ja Euroopa kodanikud elavad üle raskeid aegu, mis on tingitud tõsisest majandus- ja sotsiaalkriisist;

J.

arvestades, et 2014. aasta valimised on esimesed pärast Lissaboni lepingu jõustumist, mille tulemusena Euroopa Parlamendi mõjuvõim tunduvalt suureneb; arvestades, et Euroopa Parlamendi valimised pakuvad võimalust selleks, et suureneks üldsuse usaldus poliitilise süsteemi vastu, loodaks Euroopa avalik sfäär ning tugevneks kodanike hääl ja roll, mis on üks olulisimaid eeltingimusi demokraatia tugevdamiseks liikmesriikides ja ELis; arvestades, et Euroopa Parlamendi demokraatlik ja läbipaistev toimimine on üks peamisi vahendeid Euroopa väärtuste ja integratsiooni edendamisel;

K.

arvestades, et Euroopa Liit kaitseb aluslepingute ja põhiõiguste harta kaudu õigustel ja demokraatlikel väärtustel, vabadusel, solidaarsusel ja turvalisusel põhinevat Euroopat ning tagab Euroopa kodanike parema kaitse;

L.

arvestades, et kodanikke esindab liidu tasandil Euroopa Parlament ja neil on demokraatlik õigus kandideerida ja hääletada Euroopa Parlamendi valimistel, isegi kui nad elavad mõnes teises liikmesriigis kui nende päritoluriik; arvestades, et teises liikmesriigis elavate Euroopa kodanike õigust hääletada Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel ei ole kõikides liikmesriikides piisavalt lihtsaks tehtud ja sellele ei ole piisavalt tähelepanu juhitud;

M.

arvestades, et Euroopa Liit on taganud Euroopa kodanikele uue õiguse korraldada ja toetada Euroopa kodanikualgatust, esitades oma poliitilisi ettepanekuid ELi institutsioonidele, ning seda on alates 1. aprillist 2012 kasutanud miljonid Euroopa kodanikud;

1.

avaldab kiitust komisjoni 2013. aasta kodakondsuse aruandele (COM(2013)0269), milles teatatakse 12 uue meetme võtmisest kuues ELi kodanike õigusi edendavas valdkonnas;

2.

peab tervitatavaks tõsiasja, et komisjon ja teised ELi institutsioonid on viinud vahepeal ellu suure osa komisjoni ELi kodakondsust käsitlevas 2010. aruandes välja kuulutatud 25 meetmest;

3.

rõhutab, et kodanikud peavad olema võimelised tegema teadlikke otsuseid oma aluslepingutest tulenevate õiguste kasutamise osas ja seetõttu tuleb neile kättesaadavaks teha kogu vajalik teave, kusjuures ei tohiks keskenduda ainult abstraktsetele õigustele, vaid ka praktilisele kergesti kättesaadavale teabele majandus-, sotsiaal-, haldus-, õigus- ja kultuuriprobleemide kohta; kutsub riigiasutusi ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles edendama paremat arusaamist ELi kodakondsusest ja selgitama selle hüvesid üksikisikutele;

4.

kiidab heaks komisjoni algatused, mille eesmärk on suurendada portaalide „Europe Direct“ ja „Teie Euroopa“ kaudu kodanike teadlikkust oma õigustest ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid oma jõupingutusi SOLVIT-võrgustikku käsitleva teabe levitamisel kodanikele ja ettevõtetele; teeb sellega seoses ettepaneku, et 9. mail tähistataval Euroopa päeval esitataks Euroopa kodakondsuse kohta rohkem teavet;

5.

nõuab tungivalt, et komisjon tagaks avalike konsultatsioonide kättesaadavuse kõigis ametlikes ELi keeltes, et vältida keelelist diskrimineerimist; osutab parlamendi ja eelkõige petitsioonikomisjoni tegevusele sotsiaalmeedia platvormides kui suurepärasele võimalusele suhelda kodanikega ja arendada dialoogi;

6.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid pööraksid koolide õppekavades senisest rohkem tähelepanu ELi-teemalisele poliitilisele haridusele, kohandaksid vastavalt õpetajate väljaõpet ning pakuksid sellega seoses vajalikke teadmisi ja vahendeid; rõhutab, et kättesaadaval haridusel on otsustava tähtsusega roll tulevaste kodanike kujundamisel, sest võimaldab neil omandada tugeva üldiste teadmiste baasi, edendada üksikisikute individuaalset arengut, solidaarsust ja vastastikust mõistmist ning tugevdada sotsiaalset sidusust; märgib sellega seoses, et haridus on oluline vahend, mis võimaldab üksikisikutel osaleda täiel määral demokraatlikus, sotsiaalses ja kultuurielus ning on seetõttu arvamusel, et haridusele eraldatavaid rahalisi vahendeid ei tohiks oluliselt kärpida;

7.

on seisukohal, et eriti oluline on soodustada vabatahtliku tegevuse tunnustamist, väärtustada selle raames omandatud teadmisi ja oskusi ning kõrvaldada vaba liikumisega seonduvad takistused;

8.

rõhutab organiseeritud kodanikuühiskonna olulisust Euroopa kodanikuaktiivsuse tugevdamisel; peab seetõttu ülimalt oluliseks, et nende organisatsioonide piiriülest tööd hõlbustatakse veelgi, vähendatakse bürokraatlikke kohustusi ja tagatakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu; kordab oma üleskutset (2) luua Euroopa liitude põhikiri, kuna see võib lihtsustada eri ELi liikmesriikide kodanike vaheliste projektide algatamist riikidevahelises organisatsioonis; rõhutab vajadust luua Euroopa kodanikuühiskonna dialoogi jaoks struktureeritud raamistik, mis annaks kodanikuosalusele praktilise sisu;

9.

avaldab kahetsust olemasolevate erandite üle, mida mõni liikmesriik on teinud ELi aluslepingute osadest, mis kahjustab kodanike õigusi ja tekitab tegelikult erinevusi kodanike õigustes, mis peaksid ELi aluslepingute kohaselt võrdsed olema;

10.

rõhutab liikmesriikide olulist osa Euroopa õigusaktide nõuetekohasel rakendamisel; usub, et tuleb teha täiendavaid jõupingutusi ning vaja on tõhustatud koostööd ELi institutsioonide ning kohalike ja riiklike omavalitsuste vahel; on seisukohal, et tihedam koostöö on tõhus vahend probleemide lahendamiseks ja eelkõige haldustakistuste kõrvaldamiseks mitteametlikul teel; kiidab sellega seoses komisjoni kavatsust toetada alates 2013. aastast programmi „Kodanike Euroopa“ raames arendatava sõpruslinnade liikumise kava kaudu parimate tavade vahetamist kohalike omavalitsuste vahel ja projekte, mille eesmärk on suurendada teadmisi kodanikuõiguste nõuetekohasest rakendamisest; on veendunud, et ELi kodanikuõigusi käsitlev praktiline töövahend, mis on kohandatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, parandaks nõuetekohast rakendamist veelgi;

11.

väljendab kahetsust, et lapsevanematel ja lastel ei ole lahuselu või lahutamise korral igas liikmesriigis ühesuguseid kaebuse esitamise võimalusi, mistõttu sajad lapsevanemad Euroopas on pöördunud selle teema aktiivsemaks käsitlemiseks petitsioonikomisjoni poole, hoolimata selle piiratud volitustest;

12.

loodab, et uus petitsioonide esitamise veebiportaal, mida saab hakata kasutama 2014. aasta alguses, muudab petitsiooni esitamise protsessi atraktiivseks, läbipaistvaks ja kasutajasõbralikuks vahendiks ka puuetega inimeste jaoks; kutsub komisjoni ja teisi institutsioone üles petitsiooni esitamise protsessile oma veebilehtedel nõuetekohaselt tähelepanu juhtima;

13.

väljendab heameelt selle üle, et 2013. aasta novembriks ületasid nõutud künnise kolm väga erinevat Euroopa kodanikualgatust; väljendab heameelt selle üle, et enne Euroopa Parlamendi valimisi on kavas korraldada kuulamisi edukate Euroopa kodanikualgatuse korraldajatega; kutsub liikmesriike üles edendama Euroopa kodanikualgatuste korraldamise ja toetamise õigust ning rakendama Euroopa kodanikulagatuse määrust (EL) nr 211/2011 kaasaval viisil, tagades, et nad on valmis aktsepteerima nii oma välismaal elavate kodanike kui ka nende territooriumil elavate teistest liikmesriikidest pärit kodanike allkirju;

14.

kutsub neid liikmesriike üles, kus ei ole veel loodud riikliku ombudsmani institutsiooni – hetkel on sellisteks riikideks Itaalia ja Saksamaa – täitma kõikide ELi kodanike lootused, nimetades ombudsmani ametisse;

15.

kutsub komisjoni üles korrapäraselt jälgima, kuidas täidetakse ELi kodanike ja nende sugulaste riiki sisenemise ja seal elamisega seotud haldusformaalsusi liikmesriikides; kutsub komisjoni üles võtma aktiivse rolli selle tagamisel, et liikmesriikide teostatavate menetluste puhul austatakse täielikult ELi aluslepingutes tunnustatud väärtusi ja inimõigusi; rõhutab, et ühtse turu üks põhisambaid on tööjõu liikuvus; rõhutab ELi võõrtööjõu väga positiivset mõju liikmesriikide majandusele; kutsub komisjoni sellega seoses üles jälgima olukorda tähelepanelikult ja võtma asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada võimalikud tõkked, nagu liigne bürokraatia, mis riigi tasandil takistavad selle põhiõiguse kasutamist;

16.

kinnitab, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale (3) reguleerib liikmesriigi kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimusi ainuüksi asjaomase liikmesriigi seadusandlus; nõuab sellele vaatamata tihedamat koostööd ja struktureeritumat parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel seoses kodakondsusseadustega, et tagada põhiõigused ja eeskätt kodanike õiguskindlus; nõuab üksikasjalikke ühiseid suuniseid, milles selgitatakse riikliku ja Euroopa kodakondsuse seost;

17.

kutsub neid liikmesriike, kes jätavad pikemaks ajaks välismaale elama siirdunud kodanikud hääleõigusest ilma, seda tegevust lõpetama ja oma seadusandlust üle vaatama, tagades kõik kodanikuõigused kogu protsessi jooksul; soovitab liikmesriikidel teha kõik vajalik selleks, et võimaldada ja aidata kõigil kodanikel, kes seda soovivad, hääletada või kandideerida teistes liikmesriikides; rõhutab, kui oluline on, et ELi kodanikud teostaksid oma õigust hääletada elukohaliikmesriigist oma päritoluriigis toimuvatel valimistel;

18.

kutsub liikmesriike üles kaitsma ja tugevdama ELi kodakondsuse tähendust, takistades igasugust kodakondsuse alusel diskrimineerimist; mõistab hukka igasuguse populistliku retoorika, mille eesmärk on võtta kasutusele diskrimineerivad tavad, mis põhinevad üksnes kodakondsusel;

19.

kutsub Euroopa tasandi parteisid ja nendega seotud riiklikke erakondi üles korraldama enne 2014. aasta Euroopa valimisi läbipaistvaid valimiskampaaniaid ning tõhusalt võitlema langeva valimisaktiivsuse, samuti kodanike ja ELi institutsioonide vahel suureneva lõhe probleemiga; on arvamusel, et komisjoni presidendi üleeuroopaliste kandidaatide nimetamine Euroopa tasandi parteide poolt on oluline samm tõelise Euroopa avaliku ruumi rajamise suunas, kuid on veendunud, et valimiskampaania üleeuroopaliseks muutmise väljavaadet on võimalik paremini saavutada ainult kogu Euroopat hõlmava tegevuse kaudu ning kohaliku ja riikliku meedia, eeskätt riiklike raadio, televisiooni ja interneti valdkonna avalike meediakanalite võrgustike kaudu;

20.

rõhutab, kui oluline on teavitada kodanikke nende õigusest hääletada kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel ka siis, kui nad ei ela oma koduriigis, ning propageerida seda õigust eri vahenditega; nõuab tungivalt, et komisjon ei ootaks lihtsas ja selges keeles koostatud ELi kodanikeõiguste teemalise käsiraamatu avaldamisega 2014. aasta maini;

21.

kutsub kõiki liidu institutsioone, organeid, ameteid ja asutusi üles suurendama läbipaistvust ning tegema dokumentidele juurdepääsu lihtsaks ja kasutajasõbralikuks, sest see võimaldab kodanikel otsustusprotsessis aktiivsemalt osaleda; kutsub liidu institutsioone ja eelkõige Euroopa Komisjoni üles kasutama tõhusamaid menetlusi, et rahuldada ELi kodanike põhjendatud taotlusi võimalikult kiiresti; kutsub kõiki liidu institutsioone ja eelkõige parlamenti üles tagama võrdselt nii läbipaistvuse kui ka vastutustundlikkuse;

22.

peab tervitatavaks, et hiljuti võeti vastu kaks peamist ELi programmi – „Õigused ja kodakondsus“ ja „Kodanike Euroopa“ –, millest rahastatakse tegevusi ELi kodakondsuse valdkonnas ajavahemikus 2014–2020; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et võrreldes ajavahemikuga 2007–2013 kärpisid liikmesriikide valitsused tugevalt eriti just viimase rahastamispaketti, millest toetatakse Euroopa kodanikuaktiivsusega seotud projekte;

23.

väljendab sügavat muret petitsioonide pärast, milles avalikustatakse teatavate elanike raske olukord, kes oma staatuse tõttu ei saa täielikult kasutada vaba liikumise õigust või hääleõigust kohalikel valimistel; kutsub Euroopa Komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike üles seesuguste juhtumite puhul staatuse seadustamist lihtsustama;

24.

on sügavalt mures takistuste pärast, mida kodanikud jätkuvalt kohtavad oma isiklike õiguste teostamisel siseturul, ja usub, et neid takistusi kõrvaldades tuleb tegeleda praeguse majandusliku ebakindlusega Euroopas; peab seetõttu kiiduväärseks komisjoni väljakuulutatud uusi algatusi tugevdada kodanike rolli tarbijate ja töötajatena kogu Euroopas;

25.

rõhutab, kui oluline on parandada EURESi võrgustiku kaudu teabevahetust praktika ja väljaõppevõimaluste kohta teistes ELi riikides; tunneb muret töötuse määra pärast, mis puudutab eelkõige noori; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu nõukogu soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (4) ning kutsub liikmesriike üles järgima suunistes esitatud põhimõtteid;

26.

kutsub liikmesriike üles andma Euroopa kodanikele rohkem teavet nende õiguste ja kohustuste kohta ning lihtsustama nende õiguste teostamist nii nende päritoluriigis kui ka mis tahes muus liikmesriigis;

27.

juhib tähelepanu mõnede petitsiooni esitajate (peamiselt ELi kodakondsusega, aga välismaal elavate kodanike) kaebustele, milles teatatakse mitmes riigis esinevatest probleemidest kinnisvara soetamisel, edasiandmisel ja omandiõiguse valdkonnas;

28.

tunnistab puudega inimeste probleeme vaba liikumise õiguse rakendamisel ja nõuab kogu Euroopas kehtiva ELi puudekaardi kasutuselevõtmist;

29.

kutsub liikmesriike üles võtma koordineerimis- ja koostöömeetmeid, et tõhusalt lahendada sõidukite registreerimise mitmekordse maksustamise, maksudiskrimineerimise ja topeltmaksustamisega seotud probleeme piiriüleses kontekstis ja võtma paremini arvesse töötajate piirülese liikumise tegelikku olukorda; on seisukohal, et olemasolevad kahepoolsed maksukonventsioonid ja liikmesriikide ühepoolne tegevus ei ole piisav topeltmaksustamisega seotud probleemide lahendamiseks ning tegutseda tuleks liidu tasandil kooskõlastatult ja õigel ajal;

30.

avaldab kahetsust, et tsiviil- ja sotsiaalküsimustes esineb piiriüleseid takistusi, näiteks seoses perekonnaõiguse või pensionidega, mis takistavad paljudel kodanikel täielikult ära kasutamast ELi kodakondsuse võimalusi;

31.

tuletab meelde, et kolmanda riigi territooriumil viibivatel ELi kodanikel, kelle kodakondsusriigi liikmesriigil ei ole seal esindust, on õigus ükskõik millise liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaarasutuste kaitsele samadel tingimustel nagu asjaomase liikmesriigi kodanikel, ning rõhutab selle sätte põhimõttelist tähtsust;

32.

kutsub liikmesriike üles looma kiiremas korras igas liikmesriigis ühtseid kontaktpunkte, et kooskõlastada piiriülese mõjuga projekte, näiteks selliseid sotsiaalse mõjuga projekte nagu hädaabiteenused, ning pöörama seejuures erilist tähelepanu sellistele keskkonnamõjuga projektidele nagu tuulepargid, mille puhul ei viida mõnikord läbi ühtegi konsulteerimist kahe liikmesriigi piirialade kohalike elanikega ega koostata ühtegi mõjuhinnangut;

33.

kutsub komisjoni üles andma põhjalik hinnang Euroopa kodanike aasta 2013 saavutustele ja probleemidele; väljendab kahetsust selle üle, et alarahastatuse ja poliitiliste ambitsioonide puudumise tõttu pälvis Euroopa kodakondsuse aasta meedias vähe tähelepanu ning et sellega ei suudetud algatada laiaulatuslikku, üldist arutelu Euroopa kodakondsuse üle, mis oleks võinud aidata tõhustada olemasolevaid ja kujundada välja uusi vahendeid;

34.

kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid vabatahtliku tegevuse tunnustamiseks kodakondsusele kaasa aitava tegurina;

35.

kutsub komisjoni üles avaldama selgituse, millised on kodanike õigused enne ja pärast Lissaboni lepingu jõustumist, et taastada kodanike usaldus, ning seda levitama;

36.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.