9.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/140

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (3), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (6), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (8),

—

võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2012. aasta ettepanekut võtta vastu direktiiv õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul,

—

võttes arvesse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (autoriõiguse direktiiv) (9),

—

võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni nutitelevisiooni kohta (10),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A7-0057/2014),

A.

arvestades, et audiovisuaalset ühtesulandumist tuleb vaadelda kui seni valdavalt üksteisest eraldi levitatud audiovisuaalmeedia teenuste lähenemist ja väärtusahela seoste tugevdamist või erinevate audiovisuaalteenuste seostamist;

B.

arvestades, et ühtesulandumine kujutab endast innovatsiooni, ning arvestades, et selleks on vaja ettevõtjate ja tööstuse vahelise koostöö uusi vorme, nii et kasutajad saaksid audiovisuaalset sisu ja elektroonilisi teenuseid kasutada kõikjal, igal ajal ja kõigi seadmetega;

C.

arvestades, et audiovisuaalsektorit mõjutavad nii ühtesulandumine horisontaalsel (sektorite lähenemine), vertikaalsel (väärtusahelate lähenemine) kui ka funktsionaalsel (rakenduste/teenuste lähenemine) tasandil;

D.

arvestades, et meediaõiguse ja võrgupoliitika küsimused kattuvad seoses tehnilise ühtesulandumisega järjest enam;

E.

arvestades, et ülesleitavus ja juurdepääs audiovisuaalsetele pakkumistele kujunevad ühtesulanduva maailma üheks kesksemaks küsimuseks; arvestades, et poliitikaga tohiks piirata kvaliteedi miinimumnormidele vastavat sisu märgistamise isereguleerivat süsteemi, ning arvestades, et võrgu neutraalsus muutub seoses kaabel- ja mobiiltelefonisidega üha pakilisemaks küsimuseks;

F.

arvestades, et meedia tehniline lähenemine on eriti ringhäälingu, ajakirjanduse ja interneti puhul tegelikkuseks saanud, ning arvestades, et Euroopa meedia-, kultuuri- ja võrgupoliitikas tuleb õigusraamistik kohandada uute tingimustega ning tagada ühtsete nõuete kehtestamine ja jõustamine ka Euroopa Liidust ja kolmandatest riikidest pärit uute turultegutsejate suhtes;

G.

arvestades, et tehnilise ühtesulandumise edusammudele vaatamata on seotud seadmete kasutamise ning kasutajate ootuste ja profiilidega seotud kogemused veel piiratud;

H.

arvestades, et üksnes digiteerimisel ja tehnilisel ühtlustumisel on kodanike jaoks piiratud väärtus, ning arvestades, et ühtesulanduvas meediakeskkonnas jääb esmatähtsaks Euroopa algse sisuga seotud suuremahuliste jätkusuutlike investeeringute toetamine;

I.

arvestades, et järjest kasvava ühtesulandumise tõttu on vaja välja kujundada uus arusaam audiovisuaalmeedia ning elektrooniliste teenuste ja rakenduste vastastikusest toimimisest;

J.

arvestades, et mõiste „sisu võrguvärav“ (content gateway) kirjeldab mis tahes üksust, mis toimib audiovisuaalse sisu pakkujate ja lõppkasutajate vahendajana ning koondab, valib ja organiseerib teatavat hulka sisu pakkujaid ja pakub liidest, mille kaudu kasutajad saavad asjaomase sisuga tutvuda ja sellele juurde pääseda; arvestades, et sellised võrguväravad peaksid hõlmama televisiooni platvorme (nagu satelliit-, kaabel- ja IP-televisioon), seadmeid (nagu internetiühendusega telerid ja mängukonsoolid) ning OTT-teenuseid;

1.

märgib, et sektorite kasvavad horisontaalsed koondumissuundumused ja vertikaalne integratsioon väärtusahelas avavad uusi ettevõtlusvõimalusi, kuid võivad tekitada ka turgu valitseva seisundi;

2.

rõhutab, et tekib vajadus võtta regulatiivseid meetmeid, kui sisu võrguväravad kontrollivad juurdepääsu meediale ja neil on otsene või kaudne mõju seisukohtade kujundamisele; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles kontrollima neid arengusuundi ja kasutama täielikult ära ELi konkurentsi- ja kartelliõiguse vahendeid, rakendades vajadusel meetmeid mitmekesisuse kaitseks, ning koostama neile arengusuundadele vastava vastastikuse lähenemise regulatiivse raamistiku;

3.

märgib, et turu arengu põhjal võib järeldada, et ettevõtjad seovad edaspidi võrguteenuseid järjest enam audiovisuaalse sisu pakkumisega ja et internet võib oma praeguses parima võimaliku juurdepääsuga vormis seetõttu muutuda järjest enam ühepoolseks ettevõtjate huve esindavaks sisu pakkumiseks;

4.

on seisukohal, et kõiki andmepakette tuleb elektroonilise side raames kohelda põhimõtteliselt võrdselt, olenemata nende sisust, rakendusest, päritolust või eesmärgist (teenuse osutamine parimal võimalikul viisil), ja nõuab seetõttu vaba ja avatud interneti kaitsmist ja tagamist, pidades silmas eeskätt eriteenuste arengut;

5.

rõhutab vajadust viia ringhäälinguorganisatsioonide õigused ja kohustused horisontaalse ja kogu meediat hõlmava õigusraamistiku kaudu tasakaalu teiste ettevõtjate omadega;

6.

rõhutab, et võrgu neutraalsus on parimal võimalikul viisil toimiva interneti, mittediskrimineeriva juurdepääsu ja kogu audiovisuaalse sisu edastamise mõttes teabe mitmekülgse pakkumise ning arvamuste ja kultuuri paljususe tagatis ning seega ühtesulanduva meediamaailma ülekandekohustusega (must carry principle) võrreldav põhielement; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama õiguslikult siduval viisil võrgu neutraalsuse põhimõtte järgimist, kuna see on meediakanalite ühtesulandumise kontekstis ülioluline;

7.

nõuab kõigile audiovisuaalsete teenuste kasutajatele ja pakkujatele mittediskrimineerivat, läbipaistvat ja avatud juurdepääsu internetile ja taunib parimal võimalikul viisil teenuse osutamise mis tahes piiramist pakkujapoolsete platvormide või teenuste kaudu;

8.

kordab, et võrgu neutraalsust käsitlevate eeskirjadega ei kao vajadus kohaldada edastamiskohustust käsitlevaid eeskirju selliste hallatavate võrkude või eriteenuste suhtes nagu kaabeltelevisioon ja IP-televisioon;

9.

nõuab, et tööstusettevõtjad töötaksid internetiühendusega televisiooni koostalitlusvõime tagamiseks välja ühtsed standardid, et mitte pärssida innovatsiooni;

10.

nõuab, et ühtesulanduvas maailmas oleks kultuuriline ja audiovisuaalne looming oma mitmekesisuses kõigile Euroopa kodanikele juurdepääsetav ja ülesleitav, eriti kui seadmete tootjad, võrguoperaatorid, sisu pakkujad või muud teavet koondavad ettevõtted kasutajatele pakutavat sisu sorteerivad;

11.

on seisukohal, et pakkumiste ja seisukohtade mitmekesisuse tagamise huvides ei tohi audiovisuaalse sisu otsimine ja leidmine sõltuda majanduslikest huvidest ning et reguleeriv sekkumine peaks kaasnema vaid juhul, kui platvormi pakkuja kasutab ära turgu valitsevat seisundit või täidab võrguvärava kontrollija ülesannet, et teatavat sisu eelistada või diskrimineerida;

12.

kutsub komisjoni üles kontrollima, mil määral võrguväravate operaatorid kalduvad kuritarvitama oma positsiooni ja seavad enda sisu prioriteediks, ning töötama välja meetmed edaspidiste kuritarvituste välistamiseks;

13.

kutsub komisjoni üles töötama välja platvormi määratluse ning kehtestama vajadusel eeskirjad, mis hõlmaks ka tehnilisi võrke audiovisuaalse sisu ülekandmiseks;

14.

on seisukohal, et platvormid, mis on avatud võrkudes, tuleks platvormide regulatsioonidest välja jätta, kui neil puudub turul valitsev seisund ja nad ei takista vaba konkurentsi;

15.

leiab, et rakenduste loomist tuleks ergutada, kuna tegemist on kasvava turuga; rõhutab siiski, et liigne orienteeritus rakendustele võib audiovisuaalse sisu tootjatele kaasa tuua turulepääsu probleeme; kutsub komisjoni üles uurima, millistes valdkondades on vaja meetmeid audiovisuaalsele meediale juurdepääsu ja ülesleitavuse tagamiseks ning nende rakendamise viise, tuletades samas meelde, et reguleeriv sekkumine peaks kaasnema vaid juhul, kui platvormi pakkuja kasutab ära turgu valitsevat seisundit või täidab võrguvärava kontrollija ülesannet, et teatavat sisu eelistada või diskrimineerida;

16.

on seisukohal, et liikmesriikidel peaks olema võimalus võtta vastavaid meetmeid üldist huvi pakkuva audiovisuaalse sisu piisavalt nähtavaks muutmiseks, selleks et tagada arvamuse mitmekesisus, kuid et kasutajatel peab olema võimalus lihtsal viisil pakkumisi ise sorteerida;

17.

kutsub komisjoni üles kontrollima meedia ühtesulandumise kontekstis, kuidas oleks võimalik tagada kvaliteetse ELi audiovisuaalse sisu kindel refinantseerimine, rahastamine ja tootmine tulevikukindlal ja tasakaalustatud moel;

18.

kutsub komisjoni üles kontrollima, mil määral moonutab lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste õiguslikult erinev käsitlemine direktiivis 2010/13/EL kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete reklaamikeeldudega turgu;

19.

rõhutab, et uued reklaamistrateegiad, mis toetuvad oma tõhususe suurendamiseks uutele tehnoloogiatele (ekraanipildid, tarbijate profileerimine, multiekraani-strateegiad), tõstatab tarbijate, nende eraelu ja isikuandmete kaitse küsimuse; rõhutab sellega seoses asjaolu, et nende reguleerimiseks tuleks kaaluda sidusate eeskirjade kogumi kehtestamist;

20.

kutsub komisjoni üles lineaarse audiovisuaalse sisu reklaami käsitlevate kvantitatiivsete meetmete puhul toimunud reguleerimise vähendamise abil tagada tulevikus direktiivi 2010/13/EL reguleerimise eesmärkide parem saavutamine, suurendades paindlikkust ning tugevdades kaas- ja enesereguleerimist;+

21.

on seisukohal, et uued ärimudelid, mis on mõeldud turustama loata audiovisuaalset sisu, kujutavad endast ohtu reklaamidest rahastatava ringhäälingu, avalik-õigusliku meedia ja kvaliteetajakirjanduse jaoks;

22.

on seisukohal, et ringhäälinguorganisatsioonide või muude sisu pakkujate lineaarseid või mittelineaarseid pakkumisi ei tohi sisu poolest ega tehniliselt muuta ning konkreetset sisu või osi ei tohi ilma korraldaja või pakkuja nõusolekuta lisada programmi paketti või neid tasu eest või tasuta kasutada;

23.

on seisukohal, et ühtesulandumise kontekstis tuleks ka litsentsitasudest rahastatavate telemeediapakkumiste loaandmismenetlused, juhul kui tegemist on audiovisuaalsete avalik-õiguslike pakkumistega, kohandada ajakirjanduse konkurentsi digitaalsele reaalsusele;

24.

rõhutab, et avaliku sektori sõltumatuse säilitamiseks on äärmiselt oluline, et see oleks vaba reklaami kaudu rahastamise piirangutest, ning kutsub liikmesriike üles toetama selle sektori rahastamise jõupingutusi;

25.

märgib, et võimalikult võimsa interneti lairibaühenduse ulatuslik kättesaadavus on meedia ühtesulandumise ja meedia innovatsiooni põhitingimus; rõhutab, et niisuguseid lairibavõrke on vaja eeskätt maapiirkondades jõulisemalt arendada, ja kutsub liikmesriike üles kõrvaldama selle puuduse lühiajaliste investeeringute abil;

26.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa piires on endiselt ulatuslikke piirkondi, kus internetitaristu on piiratud, ning tuletab komisjonile meelde, et ühtesulandunud audiovisuaalmaailma potentsiaali ärakasutamiseks on tähtis see, et tarbijatel oleks juurdepääs kiirele internetiühendusele;

27.

nõuab tööstusettevõtjatelt ühtesulandunuma tuleviku ootuses vabatahtlikkuse alusel koostöö tegemist, et tagada meediastandardeid käsitlev ühine raamistik, mis võimaldaks eri meedialiike ühtsemalt käsitleda, ning selle tagamist, et tarbijad mõistaksid jätkuvalt, millist sisu millises ulatuses on reguleeritud;

28.

rõhutab, et avatud ja koostalitlusvõimelised standardid aitavad tagada vaba ja tõketeta juurdepääsu audiovisuaalsele sisule;

29.

märgib, et esilekerkivad eneseregulatsiooni algatused täidavad kasutajatehnoloogiale, arendajatele ja tootjatele ühtsete standardite kujundamisel keskset osa;

30.

rõhutab, et DVB-T/T2 pakub pikemas perspektiivis suurepäraseid võimalusi 700 MHz spektririba ühiseks kasutamiseks raadios, televisioonis ja mobiiltelefonisides, eelkõige paljutõotavate hübriidsete mobiiliseadmete kasutamise ja televisioonivastuvõtjate integreerimise kaudu kaasaskantavatesse seadmetesse;

31.

toetab selliste tehnoloogiate kombinatsiooni arendamist, mis kasutab tõhusalt ära nii ringhäälingu- kui ka lairibatehnoloogia ning ühendab arukalt ringhäälingu ja mobiiltelefoniside (nutiraadio ja -televisioon);

32.

on seisukohal, et on vaja digitaalse maapealse ringhäälingu tegevuskava, et anda nii ringhäälingu kui ka mobiilside valdkonna investoritele planeerimiskindlust;

33.

on seisukohal, et rohelises raamatus puudub selge viide sellele, et audiovisuaalmeedia kätkeb endas üheaegselt kultuurilist ja majanduslikku väärtust;

34.

tuletab komisjonile meelde, et EL on võtnud endale ülesandeks järgida UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni;

35.

rõhutab, et meediavabaduse kaitsmine, meediapluralismi ja kultuurilise mitmekesisuse edendamine ning alaealiste kaitse jäävad ka ühtesulandumisajastul olulisteks väärtusteks;

36.

kutsub komisjoni üles direktiivi 2010/13/EL läbivaatamise kontekstis jätkama oma ajakirjandusvabaduse austamiseks tehtavaid jõupingutusi;

37.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama tõhusamalt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artiklit 13, mis käsitleb Euroopa päritolu teoste tootmise edendamist ja neile juurdepääsu tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kaudu;

38.

juhib komisjoni tähelepanu sellele, et audiovisuaalse kultuuri- ja meediasektori kaasamine rahvusvahelistesse vabakaubanduslepingutesse on vastuolus Euroopa Liidu lubadusega edendada kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti ning arvestada liikmesriikide kultuurilist pädevust;

39.

ergutab Euroopa audiovisuaaltööstust jätkuvalt arendama sidusaid ja atraktiivseid teenuseid, eelkõige võrgus, et rikastada eurooplaste pakutavat audiovisuaalset sisu; rõhutab asjaolu, et sisu küsimus peaks jääma kõige olulisemaks; rõhutab, et platvormide arvukus ei tähenda tingimata sisu mitmekesisust;

40.

rõhutab, et alaealiste ja tarbijate kaitse ning andmekaitse on absoluutsed reguleerimise eesmärgid, mis peavad kehtima Euroopa Liidu territooriumil kõigi meedia- ja kommunikatsiooniteenuste pakkujate kohta võrdselt;

41.

palub, et komisjon tagaks alaealiste kaitse ja tarbijakaitse tõhustamise; nõuab, et kõigile meedia- ja sideteenuste osutajatele kehtiks ELi territooriumil ühesugune andmekaitsekohustus; rõhutab, et tarbijatel peab olema võimalik teha andmevahetusseadistustes igal ajal hõlpsasti muudatusi;

42.

rõhutab, et seoses üleilmse konkurentsiga on ühtesulanduvatel turgudel hädavajalik töötada välja rahvusvahelisel tasandil sobivad alaealiste ja tarbijate kaitse alased kaas- ja enesereguleerimise kaitsestandardid;

43.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja arendama digitaalse meediaoskuste vahendamist käsitlevaid toiminguid ning töötama välja meediaoskuste õpetamise hindamise metoodika;

44.

on seisukohal, et Euroopa meedia- ja võrgupoliitika eesmärk peaks olema kaotada meediauuenduste takistused ja samal ajal mitte lasta silmist demokraatliku ja kultuuriliselt mitmekesise meediapoliitika normatiivseid aspekte;

45.

rõhutab, et ühe ja sama seadme kaudu pakutav sarnane sisu vajab ühtset, paindlikku, kasutajat ja juurdepääsu käsitlevat õigusraamistikku, mis oleks tehnoloogianeutraalne, läbipaistev ja rakendatav;

46.

kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et platvorme kasutataks õiglase konkurentsi raamistikus, kus järgitakse turu tingimusi;

47.

palub komisjonil läbi viia mõjuhinnangu selle kohta, kas audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi reguleerimisala on Euroopa kodanikele kättesaadavate audiovisuaalmeedia teenuste arengut arvesse võttes endiselt asjakohane;

48.

kutsub komisjoni üles kontrollima, mil määral viib lineaarsuse kriteerium paljudes valdkondades selleni, et direktiivi 2010/13/EL reguleerimise eesmärke ühtesulanduvas maailmas enam ei saavutata;

49.

teeb ettepaneku kaotada piirangud nendes direktiivi 2010/13/EL valdkondades, kus reguleerimise eesmärke ei saavutata; leiab, et selle asemel tuleks ELi tasandil kehtestada ühised miinimumstandardid kõikidele audiovisuaalmeedia teenustele;

50.

rõhutab tehnoloogiliselt neutraalsete õiguste andmise süsteemide tähtsust, et hõlbustada seda, et meediateenuse osutajad saavad muuta teenused kolmandate isikute platvormidel kättesaadavaks;

51.

märgib, et AVMD päritolu- või edastusriigi põhimõte on edaspidi oluline tingimus, et audiovisuaalset sisu ka üle territoriaalsete piiride pakkuda, ja kujutab endast teenuste ühtse turu saavutamise teetähist; rõhutab vajadust kohandada ELi õigust interneti ja digitaalmaailma tegelikkusega ning pöörata erilist tähelepanu internetis audiovisuaalsisu pakkuvatele ettevõtetele, mis püüavad hoida kõrvale maksudest teatavates liikmesriikides, baseerudes sellistes riikides, kus maksumäärad on väga madalad;

52.

kutsub komisjoni üles kontrollima, mil määral on vaja kohandada autoriõigust, et oleks võimalik asjakohaselt hinnata eri platvormide lineaarset ja mittelineaarset sisu ja nende piiriülest kättesaadavust;

53.

kutsub komisjoni üles rakendama järjepidevalt tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet ja vajaduse korral ELi autoriõiguse vastavalt sellele läbi vaatama;

54.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.