29.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 285/24

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 9,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 145, 148, 152 ja artikli 153 lõiget 5,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28,

—

võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2013. aasta teatist „2014. aasta majanduskasvu analüüs“ (COM(2013)0800) ja sellele lisatud ühise tööhõivearuande eelnõu,

—

võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2013. aasta prioriteetide rakendamise kohta (1),

—

võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist „Majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamine“ (COM(2013)0690),

—

võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust O-000122/2013 – B7-0524/2013 komisjonile ja parlamendi sellega seotud 21. novembri 2013. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni teatist majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamise kohta (2),

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

—

võttes arvesse oma 8. septembri 2010. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa (3),

—

võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine“ (COM(2012)0173),

—

võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust O-000120/2012 komisjonile ja sellega seotud parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni töövõimalusterohke majanduse taastumise kohta (4),

—

võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse“ (COM(2010)0682) ning sellel põhinevat Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni (5),

—

võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“ (COM(2010)0758) ning sellel põhinevat Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni (6),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus“ (COM(2011)0933),

—

võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni sotsiaalinvesteeringute kokkuleppe kohta vastuseks kriisile (7),

—

võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“ (COM(2013)0083),

—

võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust O-000057/2013 – B7-0207/2013 komisjonile ja sellega seotud Euroopa Parlamendi 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“ kohta (8),

—

võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta (9),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A7-0091/2014),

A.

arvestades, et arvnäitajate kohaselt lõppes majanduslangus euroalal 2013. aasta teises kvartalis, kuid aastane majanduskasv euroalal jääb käesoleval aastal nõrgaks ning tööpuudus on ikka veel väga kõrge; arvestades, et jätkusuutlikku majanduskasvu tuleb märkimisväärselt tugevdada, et seda saaks pidada pikaaegseks taastumiseks, ja luua juurde vajalikku jõudu, mis vabastaks ELi sotsiaal-majanduslikest probleemidest;

B.

arvestades, et tööpuudus ELis on jõudnud muret tegeva arvuni – 26,6 miljonit, kusjuures pikaaegne tööpuudus on tõusnud enamikus liikmesriikides ja jõudnud ELis tervikuna kõigi aegade kõrgeima tasemeni; arvestades, et tööhõive langus on olnud ilmsem nendes riikides, kes on pidanud eelarvet oluliselt muutma;

C.

arvestades, et noorte tööpuuduse määrad on jõudnud enneolematu tasemeni, olles ELis tervikuna keskmiselt 23 %, ning mõnes liikmesriigis on tööpuuduse määr 16–25aastaste noorte seas üle 50 %; arvestades, et tööturu olukord on eriti kriitiline noorte jaoks – sõltumata nende haridustasemest –, kes sageli jäävad töötuks või töötavad ebakindlate töölepingutega, tasustamata praktikakohtadel või emigreeruvad; arvestades, et 2011. aastal oli noorte tööturust taandumise tõttu liikmesriikide majanduslik kahju 153 miljardit eurot, mis vastab 1,2 %-le ELi SKPst; arvestades, et tööturu reguleerimise liigse jäikuse tõttu puudub mitmes liikmesriigis paindlikkus tõhusalt leevendada šokke; arvestades, et praegused tööturgu käsitlevad õigusaktid kaitsevad ebaproportsionaalselt n-ö omainimesi ja avaldavad ebasoodsat mõju noorte kaasamisele tööturul;

D.

arvestades, et see on olnud viimase 100 aasta sügavaim ja pikaajalisim majanduslangus, kuid katastroof hoiti ära ja kriisi tagajärjed jaotati mitmele aastale, isegi aastakümnele; arvestades, et need tagajärjed hõlmavad asjaolu, et pikaajaline tööpuudus suureneb jätkuvalt, mille võimalikuks tagajärjeks on struktuurne tööpuudus; arvestades, et tööturu killustumine suureneb jätkuvalt, leibkondade keskmine sissetulek langeb mitmes liikmesriigis ning näitajad osutavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse, sealhulgas töölkäivate inimeste vaesuse kõrgemate tasemete ja sügavamate vormide suundumusele;

E.

arvestades, et Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) juhtis hiljuti tähelepanu sellele, et maksustamist on võimalik paremini ja järk-järgult teostada, mis võib aidata ELis ebavõrdsust vähendada; arvestades, et maksukoormus tuleb nihutada tööjõult muudele jätkusuutliku maksustamise vormidele, et edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning selle kaudu lisatulude saamist ning suurendada konsolideerimispüüdluste õiguspärasust;

F.

arvestades, et kriisi mõju tagajärg on pretsedenditu ja kasvav lõhe toodangu ja tööhõive osas kesksete ja äärepoolsete riikide vahel; arvestades, et keskuse–perifeeria lõhe tööpuuduse määra puhul jõudis 2012. aastal 10 protsendipunktini võrreldes üksnes 3,5 protsendipunktiga 2000. aastal; arvestades, et prognooside kohaselt jõuab see lahknemine tipptasemeni käesoleval aastal;

G.

arvestades, et vaja on järgida kasvusõbralikku ja eristuvat eelarve konsolideerimist, tagamaks heaoluriigi ja riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus;

H.

arvestades, et majandusliku olukorra parandamist tuleks seega võtta kui julgustust jätkata jõupingutusi sihikindlalt, keskenduda kasvule ja tööhõivele, et pidada sammu konkurentsivõime parandamise reformikavadega ja kindlustada kestev taastumine;

I.

arvestades, et süstemaatilised vead komisjoni majandusprognoosides majanduskasvu ja tööpuuduse kohta viimastel aastatel näitavad vajadust diagnoosi ja strateegiat muuta, et kriis lõpetada; arvestades, et eelarve konsolideerimise tempo on aeglustunud; arvestades, et töökohtade loomine euroalas on endiselt väga nõrk; arvestades, et Eurostati andmetel on euroala inflatsioon EKP eesmärkidest madalam;

J.

arvestades, et demograafilised arengud avaldavad survet riikide eelarvetele ja pensionisüsteemidele; arvestades, et keskmine eeldatav eluiga tõuseb jätkuvalt;

K.

arvestades, et oodatava eluea koefitsienti on vaja arvesse võtta, selleks et tagada pensionisüsteemide jätkusuutlikkus;

L.

arvestades, et keskendumine kiirusele ja intensiivsusele struktuurireformide elluviimisel on olnud liikmesriikide vahel ebaühtlane, olles palju nõudlikum äärepoolsete riikide kui keskse asukohaga riikide jaoks; arvestades, et kõikidel liikmesriikidel peaks olema sama tõukejõud ja kohustus vajalike struktuurireformide tegemisel, et soodustada jätkusuutlikku ja tasakaalustatud majanduskasvu ja töökohtade loomist kõnealuses piirkonnas;

M.

arvestades, et kõik liikmesriigid peavad oma tootlust ja konkurentsivõimet parandama ning et euroala praegune suurim probleem on kasvav sotsiaal-majanduslik lõhe liikmesriikide vahel; arvestades, et kõigi liikmesriikide huvides on tagada, et tööhõive- ja sotsiaalprobleeme käsitletakse õigeaegselt ja tõhusalt, et vältida majandusolukorra halvenemist;

N.

arvestades, et investeeringud haridusse ja koolitusse, teadusuuringutesse ning innovatsiooni – st peamistesse majanduskasvu ja töökohtade loomise valdkondadesse – on ELis ikka veel madalamad kui tema peamistel majanduspartneritel ja konkurentidel mujal maailmas; arvestades, et produktiivsed investeeringud nendesse valdkondadesse on väga olulised, et kriisist jätkusuutlikul viisil väljuda;

O.

arvestades, et ettevõtjate toetamine peaks olema liikmesriikide jaoks esmatähtis;

P.

arvestades, et tsükliliste šokkide leevendamiseks on vajalik ühtne poliitikameetmestik, mis ühendab makromajanduslikke poliitikasuundi, struktuuripoliitikat, usaldusväärseid tööjõuturu institutsioone, killustamata tööturge, kollektiivläbirääkimisi ja hästi varustatud hoolekandesüsteeme; arvestades, et tsükliliste šokkide leevendamiseks on samuti tähtis sellise süsteemi olemasolu, mis põhineb töötajate kiirel tööturule taasintegreerimisel ja turvalisel paindlikkusel põhinevatel kõrvalmeetmetel;

Q.

arvestades, et vaesuse tase on tõusnud alates 2007. aastast ning 24,2 % ELi elanikkonnast ohustab praegu vaesus või sotsiaalne tõrjutus; arvestades, et sotsiaalkaitse kulutused on vähenenud peaaegu kõigis liikmesriikides ning sotsiaalkaitsekomitee hoiatab, et suurenev arv inimesi on sissetulekute nappuse, laste vaesuse, rahuldamata ravivajaduste, tõsise materiaalse puuduse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus;

R.

arvestades, et EL ei saavuta peaaegu ühtegi strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidest, ning arvestades, et edusammud strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel liikmesriikides valmistavad pettumust; arvestades, et 2013. aasta riiklike reformiprogrammidega võetud kohustused on ebapiisavad selleks, et saavutada enamikku ELi tasandi eesmärkidest;

S.

arvestades, et on vaja tugevdada kõigi Euroopa poolaasta osaliste demokraatlikku aruandekohustust, omanditunnet ja õiguspärasust; arvestades, et Euroopa Parlamendi nõuetekohane kaasamine on selle protsessi väga tähtis osa; arvestades, et liikmesriikide parlamendid on omandatud õiguste esindajad ja tagajad ning kodanike poolt delegeeritud; arvestades, et Euroopa poolaasta peaks täielikult austama liikmesriikide parlamentide õigusi;

T.

arvestades, et puudub kord, mis tagaks, et Euroopa Ülemkogu tunnustaks Euroopa Parlamendi seisukohti enne komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi ettepanekute prioriteetide vastuvõtmist;

U.

arvestades, et 20.–22. jaanuaril 2014 korraldas Euroopa Parlament Euroopa parlamentaarse nädala raames kõrgetasemelise kohtumise liikmesriikide parlamendiliikmetega, et arutada 2014. aasta majanduskasvu analüüsi, sealhulgas selle tööhõive- ja sotsiaalaspekte;

1.

väljendab heameelt selle üle, et käesoleval aastal hõlmab iga-aastasele majanduskasvu analüüsile lisatud ühise tööhõivearuande eelnõu esimest korda tööhõive- ja sotsiaalpoliitika tulemustabelit, mis aitab tugevdada tööhõive ja sotsiaalsete arengute järelevalvet osana makromajanduslikust järelevalvest Euroopa poolaasta raames; leiab, et sellega mõjutatakse Euroopa poolaasta poliitilisi suuniseid, et tugevdada majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet, mis on nii soovitav kui ka vajalik selleks, et kriisiga tegeleda ja vältida tõsiseid sotsiaal-majanduslikke lõhesid euroalal, tõhustades nii euroala jätkusuutlikkust; väljendab sügavat muret Euroopa Parlamendi piiratud osaluse pärast Euroopa poolaastas; taunib asjaolu, et komisjon ja nõukogu on teinud väheseid edusamme majanduspoliitika suuniste demokraatliku kontrolli tugevdamisel; on arvamusel, et kehtivate aluslepingute alusel lubab ELi toimimise lepingu artikkel 136 nõukogul komisjonipoolse soovituse alusel ja ainult nende liikmesriikide toetushäältega, kes kasutavad rahaühikuna eurot, võtta vastu siduvaid majanduspoliitilisi soovitusi euroala riikide jaoks Euroopa poolaasta raames; rõhutab, et tõukemehhanism tagaks majanduspoliitika kooskõlastamise siduva iseloomu; nõuab institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimist, selleks et kaasata Euroopa Parlament iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning majandus- ja tööhõivepoliitika alaste suuniste kavandamisse ja heakskiitmisesse;

2.

rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020“ raamistiku sotsiaalsed ja majanduslikud prioriteedid on omavahel tihedalt seotud; usub, et majanduslikku jätkusuutlikkust ja makromajanduslikku tasakaalu ei ole võimalik saavutada – ei keskpika ega ka pika aja jooksul – ilma majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme täiustamise ja kaitsmiseta; leiab, et liidu sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid on ühe medali kaks külge ning et mõlemal on oluline roll ELi arengus;

3.

märgib siiski, et kõnealuseid näitajaid ei ole tehtud kohustuslikuks, erinevalt makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabelist; palub komisjonil ja liikmesriikidel ELi kasvava sotsiaalse ja tööhõivealase tasakaalustamatuse taustal käesolevat olukorda hinnata;

4.

peab kahetsusväärseks, et tööhõivealased ja sotsiaalsed näitajad, mille komisjon on välja pakkunud, on ebapiisavad selleks, et hõlmata liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalolukorda kõikehaaravalt; nõuab, et tulemustabel sisaldaks täiendavaid näitajaid, eriti laste vaesuse taset, juurdepääsu tervishoiuteenustele, kodutust ja inimväärse töö indeksit, et sotsiaalolukorda liikmesriikides saaks nõuetekohaselt hinnata; usub, et näitajaid tuleks pärast parlamendiga konsulteerimist regulaarselt läbi vaadata; juhib tähelepanu asjaolule, et puudub kord, mis tagaks, et Euroopa Ülemkogu tunnustaks Euroopa Parlamendi seisukohti enne komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi ettepanekute prioriteetide vastuvõtmist;

5.

rõhutab vajaduse korral eurorühma tööhõive- ja sotsiaalministrite tasandil kohtumiste korraldamise tähtsust enne euroala tippkohtumisi; usub, et ühiskohtumised nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused) ning nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) vahelise ühtse seisukoha saavutamiseks on samaväärselt olulised, millega tagatakse, et euroala asutuste aruteludes ja otsustes tegeletakse täieulatuslikumalt sotsiaal- ja tööhõiveprobleemidega ning täiendatakse euroala riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisi;

6.

juhib tähelepanu sellele, et kuigi struktuurireformid võivad kanda vilja keskpikas ja pikas plaanis, nõuab vajadus stimuleerida ELi sisenõudlust seda, et komisjon ja nõukogu suurendaksid investeerimist, et säilitada majanduskasv ja kvaliteetsed töökohad lühikeses perspektiivis ning suurendada potentsiaali keskpikas plaanis; märgib, et peaeesmärgid on juba määratletud strateegias „Euroopa 2020“ ning 2012. aasta juunis kokku lepitud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes, kuid rahastamist tuleb suurendada; julgustab seetõttu liikmesriike looma investeerimispaketi, et saavutada märkimisväärne lühiajaline majandusliku olukorra ja tööturgude olukorra paranemine liikmesriikides, nagu põhjendati parlamendi 11. septembri 2013. aasta resolutsioonis noorte tööpuuduse vastase võitluse ja võimalike väljapääsuteede kohta (10);

7.

rõhutab, et ELi konkurentsivõimet suurendatakse peamiselt tootlikkust suurendavate investeeringutega haridusse, teadus- ja arendustegevusse, pidevasse innovatsiooni, täiendavasse digitaliseerimisse ja pilveteenustesse; leiab, et need on tõukejõud, mis muudaksid ELi eelistatud sihtpunktiks ülemaailmsete ettevõtete jaoks, kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksportijaks ja kvaliteetsete töökohtade pakkujaks;

8.

väljendab muret selle pärast, et enam kui 20 liikmesriiki on vähendanud kulutusi haridusse suhtarvudes (protsendina SKPst), ohustades seega oma majanduskasvu ning konkurentsivõimet, samuti ebakõla tööjõu vajaduste ja töötajate tegeliku kvalifikatsiooni vahel; juhib tähelepanu asjaolule, et selliste investeeringute vähendamine suurendab ELi struktuurilist nõrkust, arvestades kasvavat vajadust oskustööliste järele ja tõsiasja, et mitmes liikmesriigis on praegu suur osa tööjõust madala kvalifikatsiooniga; hoiatab, et Eurostati andmetel oli 2011. aastal EL 27-s peaaegu pool lastest, kelle vanematel oli madal haridustase, vaesuse ohus, võrreldes 22 % lastega, kes elasid koos vanematega, kelle haridustase oli keskmine, ja 7 % lastega, kelle vanematel oli kõrgharidus; kõige suuremad erinevused leidis Eurostat Rumeenias (78 % madala haridustasemega leibkondade lastest võrreldes 2 % kõrgharidusega leibkondadega), Tšehhi Vabariigis (76 % ja 5 %), Slovakkias (77 % ja 7 %), Bulgaarias (71 % ja 2 %) ning Ungaris (68 % ja 3 %);

9.

väljendab heameelt tõsiasja üle, et 2014. aasta iga-aastases majanduskasvu analüüsis kutsub komisjon liikmesriike üles kaitsma või edendama pikaajalisi investeeringuid haridusse, teadustöösse ja innovatsiooni, energia- ja kliimameetmetesse; leiab, et see on siiski ebapiisav, et niigi piiratud eelarvega liikmesriigid suudaksid seda eesmärki saavutada; palub komisjonil kehtestada kava, mis aitab nendel liikmesriikidel teha vajalikke tootlikke investeeringuid, näiteks haridusse ning teadus- ja arendustegevusse, võttes arvesse nende sektorite potentsiaali luua majanduskasvu ja töökohti;

10.

juhib tähelepanu sellele, et rangete eelarvepiirangute ja erasektoris vähenenud laenuandmisvõime ajal kujutavad Euroopa rahalised vahendid liikmesriikide jaoks väga olulist hooba majanduse stimuleerimiseks ning strateegia „Euroopa 2020“ majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks;

11.

leiab, et ühtekuuluvuspoliitika on väga oluline selleks, et aidata vähendada sisemisi konkurentsi lahknevusi ja struktuurilist tasakaalustamatust; palub komisjonil kiiremas korras ümber kavandada kulutamata struktuurilised rahastamisvahendid noorte tööhõiveprogrammide ja VKEde kasuks; palub komisjonil leida erilahendused neile riikidele, kus on väga kõrge tööpuuduse tase ja kes kaasrahastamise probleemide tõttu on sunnitud pöörduma tagasi ELi rahastamise juurde;

12.

palub komisjonil kohaldada eeljaotuse põhimõtet kõigi rahaliste vahendite suhtes, mis on vajalikud kriisist taastumiseks, näiteks Euroopa Sotsiaalfond ajavahemikuks 2014–2020, jälgides samas hoolikalt eeljaotuse soovimatut mõju, nagu automaatne kohustustest vabastamise oht ja makseprofiilide mõjutamine, neile liikmesriikidele, kus on kõrgeim töötuse tase ja käib ulatuslik eelarve konsolideerimise protsess, eriti seoses programmidega majanduskasvu, tööhõive ja strateegiliste investeeringute suurendamiseks;

13.

leiab, et vähemalt 25 % riiklikest ühtekuuluvusfondidest tuleks kasutada konkreetsete programmide jaoks Euroopa Sotsiaalfondi alusel nendes liikmesriikides, kus on kõrgeim töötuse ja vaesuse tase;

14.

nõuab kohanemisvõimelisemaid ja paindlikumaid tööturge, mis on võimelised kohanema majandusolukorra häiretega, põhjustamata koondamisi ja palkade liigset korrigeerimist; tuletab meelde, et paljude ELi töötajate ostujõud on tugevalt nõrgenenud, leibkondade sissetulek on vähenenud ja sisenõudlus on alla surutud, suurendades veelgi tööpuudust ja sotsiaalset tõrjutust, eriti nendes liikmesriikides, mida kriis on tabanud kõige rängemini; juhib tähelepanu sellele, et tööjõukulude vähendamine, mis mõjutab otseselt palkasid/töötasusid, ei saa olla ainukene konkurentsivõime taastamise viis; märgib, et 2014. aasta iga-aastast majanduskasvu analüüsi käsitlevas teatises rõhutatakse, et tuumikriigid, kellel on vajalikku manööverdamisruumi, võiksid ühe kulutuste suurendamise viisina tõsta palkasid; nõuab, et soovitused oleksid kõrgete eesmärkidega, et edendada tasakaalustatumat majanduskasvu ja töökohtade loomist euroalas;

15.

märgib, et komisjon juhib oma 2014. aasta ühise tööhõivearuande eelnõus tähelepanu sellele, et tööjõu ühikukulude vähendamine ja palkade mõõdukamaks muutmine on täiendanud hindade arenguid, osalt samaaegse kaudsete maksude ja jäikade hindade tõstmise tõttu;

16.

märgib, et inimväärsed palgad on olulised mitte ainult ühiskonna sotsiaalse ühtekuuluvuse ja õigluse seisukohast, vaid ka tugeva majanduse säilitamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kooskõlas nende asjaomaste pädevusaladega ettepanekuid meetmete kohta, mis käsitlevad ebavõrdsust ja tagavad inimväärse töötasu; kutsub liikmesriike üles võitlema töötajate vaesuse vastu, järgides tööturupoliitikat, mille eesmärk on tagada töötajatele äraelamist võimaldav töötasu;

17.

märgib, et töökohtade kasvu Euroopas juhivad naised ja et seega on vaja palju rohkem teha selleks, et täiel määral ära kasutada naiste tööjõu tootmispotentsiaali parema soolise võrdõiguslikkuse poliitika elluviimise ja ELi vahendite tõhusama kasutamise kaudu;

18.

rõhutab palkadele avalduva surve vähendamise võimaluse uurimise tähtsust riikide tavadele vastavate miinimumpalga skeemide kaudu;

19.

rõhutab, et töö kvaliteet on teaduspõhises majanduses vältimatu selleks, et edendada tööjõu kõrget tootlikkust ja kiiret innovatsiooni erialaoskuste ning kohanemisvõimelise ja pühendunud tööjõu abil, kellel on inimväärsed tervishoiu- ja ohutusstandardid, turvatunne ja mõistlikud töötunnid;

20.

palub liikmesriikidel esitada üldised ja noorte tööhõive riiklikud kavad 2014. aasta riiklikes reformikavades; peab kahetsusväärseks, et hoolimata Euroopa Parlamendi korduvatest nõudmistest ei esitanud märkimisväärne arv liikmesriike selliseid kavasid 2013. aastal;

21.

avaldab kahetsust, et nõukogu ei võtnud arvesse Euroopa Parlamendi üleskutset keskenduda oma 2013. aastaks antavas juhendis töökohtade kvaliteedile; kutsub komisjoni üles lisama töökohtade kvaliteet, koolitus, duaalsed õppeskeemid, juurdepääs pidevõppele, töötajate põhiõigused ja toetus tööjõu liikuvusele ning füüsilisest isikust ettevõtja staatus suurema turvalisuse kaudu töötajatele riigipõhistesse soovitustesse, mis põhinevad 2014. aasta iga-aastasel majanduskasvu analüüsil;

22.

rõhutab, et tööturu reformid peaksid keskenduma tööviljakuse ja tõhususe suurendamisele, et suurendada ELi majanduslikku konkurentsivõimet ja toetada jätkusuutlikku majanduskasvu ning töökohtade loomist, austades rangelt nii Euroopa sotsiaalse õigustiku sätteid ja mõtet kui ka selle põhimõtteid; on veendunud, et tööturu reforme tuleks ellu viia nii, et need edendaksid sisemist paindlikkust ja töökohtade kvaliteeti;

23.

on veendunud, et struktuursete tööturu reformidega tuleks luua sisemist paindlikkust, et säilitada tööhõive majandusolukorra häirete ajal, ning tagada töökohtade kvaliteet, kindlus töökohavahetuste puhul ning aktiivse tööotsimise nõudel põhinevate ja taasintegreerimise poliitikaga ühendatud töötushüvitiste süsteemid, millega säilitatakse stiimulid töötamiseks, tagades samas inimväärse sissetuleku, samuti lepingulised korraldused tööturu killustatusega võitlemiseks, majanduslike ümberkorralduste prognoosimiseks ja pidevõppele juurdepääsu tagamiseks; on veendunud, et ainult turvalise paindlikkuse tasakaal võib tagada konkurentsivõimelise tööturu;

24.

rõhutab aktiivse, ulatusliku ja kõikehõlmava tööhõivepoliitika tähtsust praegustes tingimustes; väljendab sügavat muret selle pärast, et mitu liikmesriiki on töötuse suurenevast määrast hoolimata vähendanud eelarveeraldisi sellise tööhõivepoliitika rahastamiseks; kutsub liikmesriike üles suurendama aktiivse tööjõuturu poliitika haaret ja tõhusust tihedas koostöös tööturu osapooltega;

25.

palub liikmesriikidel kavandada – koostöös erasektori ja tööturu osapooltega vastavalt riiklikele tavadele – ja esitada konkreetsete töökohtade loomise meetmetega tööplaanid eelkõige sektorites, mille komisjon on tuvastanud kui eriti kõrge potentsiaaliga sektorid, nagu tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor, vähese CO2-heitega, ressursitõhusad majandusharud ning IKT-sektor; palub komisjonil toetada nende tööplaanide kaudu töökohtade loomist, eelkõige pikaajalistele töötutele, vanematele töötutele, naistele ja teistele prioriteetsetele rühmadele, keda kriis on eriti raskelt mõjutanud, nagu sisserändajad ja puudega inimesed;

26.

rõhutab Erasmus+ olulisust ning Euroopa haridus-, koolitus-, noorsoo-, spordi- ja keeleprogrammide märkimisväärset panust tööturu olukorra parandamisel, eriti noorte seisukohast;

27.

rõhutab riiklike tööturuasutuste koostöö edendamise olulisust, et arendada ja rakendada üleeuroopaline tõenditel põhinev kogemustest õppimise süsteem ning ellu viia Euroopa tööturu algatusi;

28.

väljendab sügavat muret selle pärast, et noorte tööpuudus on endiselt väga kõrge; märgib, et töötute noorte olukord on eriti murettekitav; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles võtma kiireloomulisi meetmeid noorte kaasamiseks tööturule; kutsub liikmesriike üles rakendama ammu kokku lepitud või uusi meetmeid eesmärgiga käsitleda noorte tööpuudust ja vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) arvu, võttes arvesse inimväärse töö kvalitatiivset külge, mille puhul austatakse täies ulatuses tööõiguse põhireegleid;

29.

tervitab noortegarantii vastuvõtmist nõukogus ning järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames 6 miljardi euro eraldamist noorte tööhõive algatusele; palub liikmesriikidel rakendada noortegarantii skeem kiireloomulise küsimusena ja kasutada kättesaadavaid vahendeid tõhusalt, keskendudes neile, kes on kõige keerulisemas olukorras; on siiski mures, et mõned valitsused ei ole võimaldanud vajalikku rahastamist selle teostamiseks; palub liikmesriikidel kehtestada piisav rakendatud meetmete tõhususe ja kaasatud rahaliste vahendite järelevalvesüsteem;

30.

märgib rahuloluga, et kõnealuseid vahendeid saab kasutada järgmise finantsraamistiku esimese kahe aasta jooksul; tuletab meelde, et nendest vahenditest siiski ei piisa, et võidelda noorte töötuse vastu jätkusuutlikul viisil, ning seda peaks pidama esimeseks osamakseks, mis aitab probleemi lahendada; rõhutab, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) arvutuste kohaselt läheks ainuüksi euroalal noorte töötuse vastase programmi tõhus elluviimine maksma 21 miljardit eurot, võrreldes noorte tööturult taandumisest tekkinud majandusliku kahjuga, mis 2011. aastal oli liikmesriikides hinnanguliselt 153 miljardit eurot, mis vastab 1,2 % ELi SKPst; palub komisjonil teha noortegarantiist prioriteet ja suurendada kättesaadavat eelarvet mitmeaastase finantsraamistiku lubatud vahearuandes;

31.

palub komisjonil ja nõukogul tagada, et liikmesriikidel, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, oleks eelarvepoliitilist manööverdamisruumi noortegarantii skeemi rakendamiseks;

32.

kutsub komisjoni üles esitama praktika kvaliteediraamistiku, et suurendada noorte töölesobivust ja parandada nende töötingimusi; märgib samas suutmatust nõuda piisavat palgataset; kutsub komisjoni, liikmesriike ja Euroopa tööturu osapooli üles Euroopa Õpipoisiõppe Liitu sihikindlalt rakendama;

33.

on veendunud, et arvestades nende töötajate, eriti noorte arvu, kes lahkuvad oma päritoluriigist töövõimaluste otsingul teistesse liikmesriikidesse, on kiiresti vaja välja töötada asjakohased meetmed; märgib, et selleks, et tagada pensioniõiguste ülekantavus ja tööhõivega seotud hüvitiste jätkumine vähemalt kolme kuu jooksul, kui nende hüvitiste saaja otsib tööd muus liikmesriigis, muudetakse praegu ELi õigusakte; märgib, et nõukogu ja parlamendi vahel on saavutatud kokkulepe täiendavate pensioniõiguste piiriülese ülekantavuse kohta;

34.

rõhutab mõnes liikmesriigis rakendatud duaalse haridussüsteemi olulisust; on veendunud, et duaalset haridussüsteemi võiks kasutada veel paljudes liikmesriikides, võttes samal ajal arvesse riigi eripära;

35.

toetab komisjoni kavatsust suurendada ja laiendada Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURES) tegevust ning edendada eelkõige noorte liikuvust; kutsub üles koostama sel otstarbel koostöös liikmesriikidega konkreetse strateegia; tõdeb siiski, et liikuvus peab jääma vabatahtlikuks ega tohi piirata jõupingutusi luua kohapeal töökohti ja koolituskohti, et ära hoida ajude äravool, mis on juba juhtunud nendes liikmesriikides, mida kriis kõige enam mõjutas;

36.

märgib, et sissetulekute ebavõrdsus liikmesriikide vahel ja liikmesriikides kasvab, eriti ELi lõunaosas ja äärealadel; lisaks märgib, et mitmes riigis on kriis suurendanud palkade erinevuse ja tööturu killustumise pikaajalisi suundumusi;

37.

märgib, et Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) juhtis hiljuti tähelepanu asjaolule, et maksustamist on võimalik paremini ja järk-järgult teostada, mis võib aidata ELis ebavõrdsust vähendada; rõhutab, et maksukoormus tuleb nihutada tööjõult muudele jätkusuutliku maksustamise vormidele, et edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning selle kaudu lisatulude saamist ning suurendada konsolideerimispüüdluste õiguspärasust;

38.

palub liikmesriikidel võtta vastu töökohtade loomist soodustavaid meetmeid, nagu tööjõu maksureformid, mis loovad tööhõivestiimuleid, edendavad vabatahtlikku füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist ja toetavad ettevõtjaid strateegilistes sektorites;

39.

rõhutab tööjõu maksustamise vähendamise olulisust, eelkõige vähendades ajutiselt teatavate uute töötajate, eriti noorte, madalapalgaliste ja madala kvalifikatsiooniga töötajate, pikaajaliselt töötute ja teiste haavatavate rühmade sotsiaalkindlustusmakseid või tööhõivetoetuste skeemide makseid, tagades samal ajal riiklike pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse;

40.

rõhutab, et on vaja võtta tulemuslikke meetmeid deklareerimata töö, näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks, arvestades eelkõige praegust eelarvete konsolideerimist, et kaitsta töötajaid ja maksutulusid ning säilitada üldsuse usaldus maksusüsteemide õigluse ja tõhususe vastu;

41.

väljendab muret vaesuse suurenemise pärast kõigi vanuserühmade seas; märgib, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus 18–64 aastaste seas on viimastel aastatel oluliselt suurenenud kahes kolmandikus liikmesriikidest, peamiselt kasvavate töötuse määrade või madala tööhõivega leibkondade ja töötajate vaesuse tõttu; märgib, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk oli 2012. aastal palju suurem (48,8 %) kolmandate riikide kodanike (vanuses 18–64 eluaastat) kui ELi kodanike jaoks; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta kiiresti meetmeid, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud eesmärgid; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid viivitamata meetmeid laste vaesusega võitlemiseks, arvestades, et 2011. aastal ohustas vaesus või sotsiaalne tõrjutus 27 % alla 18aastaseid; palub komisjonil anda soovitused eelkõige nendele liikmesriikidele, kus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate alla 18aastaste osakaal on kõige suurem;

42.

väljendab heameelt selle üle, et 2014. aasta iga-aastase majanduskasvu analüüsis tunnistati vajadust käsitleda kriisi sotsiaalseid tagajärgi ja tagada sotsiaalkaitse rahanduslik jätkusuutlikkus; kutsub liikmesriike üles tugevdama turvaabinõusid, tagama hoolekandesüsteemide tõhususe ja investeerima ennetusmeetmetesse;

43.

tunneb heameelt enim puudustkannatavatele isikute jaoks mõeldud Euroopa abifondi üle, mis aitab vaesusest kõige enam mõjutatuid nende põhivajaduste rahuldamisel; palub liikmesriikidel kasutada vahendeid õigesti ja suunama need enim puudustkannatavatele isikutele;

44.

võtab teadmiseks paljudele liikmesriikidele esitatud riigipõhised soovitused pensionireformide kohta; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon esitas pensioneid käsitlevas rohelises ja valges raamatus oma soovitused, viitamata sealjuures Euroopa Parlamendi soovitustele; rõhutab, et pensionireformid eeldavad riiklikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning saavad olla edukad üksnes juhul, kui need on tööturu osapooltega kokku lepitud;

45.

rõhutab, et liikmesriikides vajalikud käimasolevad pensionisüsteemide reformid tuleks koostada, kavandada ja vastu võtta, pidades silmas jätkusuutlikkuse tagamist, kahjustamata samal ajal pensionide piisavust, täielikult kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega;

46.

rõhutab vajadust viia pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks läbi asjakohaseid reforme; on seisukohal, et tegeliku pensioniea edukaks tõstmiseks peab pensionireformidega kaasnema poliitika, millega piiratakse juurdepääsu ennetähtaegselt pensionile jäämise süsteemidele ja muudele ennetähtaegselt tööturult lahkumise võimalustele, luuakse töövõimalused eakamatele töötajatele, tagatakse juurdepääs pidevõppele, kehtestatakse maksusoodustuste poliitika, mille raames pakutakse stiimuleid pikemalt tööturule jäämiseks ja toetatakse aktiivset tervena vananemist; rõhutab, et demograafilise arenguga kaasnev surve riikide eelarvetele ja pensionisüsteemidele kasvab kiiremini nüüd, kui esimene beebibuumi põlvkond jõuab pensioniikka; märgib, et liikmesriikide ebaühtlane areng ja ambitsioonid struktuurireformide väljatöötamisel ja rakendamisel, eesmärgiga tõsta tööhõivet, kaotada ennetähtaegselt pensionile jäämise süsteemid ning hinnata liikmesriikide tasandil koos tööturu osapooltega vajadust panna nii kohustuslik kui ka tegelik pensioniiga jätkusuutlikule alusele koos elatud eluea pikenemisega; rõhutab, et liikmesriigid, kes ei suuda kohe järkjärgulisi reforme rakendada, võivad leida end hilisemas etapis oludest, kus nad peavad eelneva hoiatuseta reforme rakendama, millel on tõsised sotsiaalsed tagajärjed;

47.

väljendab muret ebapiisava pensioni riski pärast noorte eurooplaste põlvkonna jaoks, kes on praegu töötud või ebakindlal töökohal ning keda ootab ees aina kõrgem pensioniiga ja kasvavad pensioniarvutusperioodid;

48.

märgib, et sotsiaalkaitse meetmed, eelkõige töötuhüvitis, miinimumsissetuleku toetus ja järkjärguline maksustamine, aitasid esialgu vähendada majanduslanguse sügavust ning stabiliseerisid tööturgusid ja tarbimist; rõhutab samas, et kõnealuste kriitilise tähtsusega majanduslike ja sotsiaalsete stabilisaatorite suutlikkus on muret tekitavalt vähenenud nendes liikmesriikides, kus selliseid stabilisaatoreid on kõige rohkem vaja; märgib, et leibkondade sissetulekud ja sisemaine nõudlus on selle tagajärjel halvemini kaitstud;

49.

on veendunud, et bonus-malus süsteemide rakendamine loob kõigile seotud osalistele kasu toova olukorra;

50.

rõhutab, et mõnel juhul on sotsiaalpoliitikat ja sotsiaalstandardeid kasutatud korrigeerimisteguritena eelarve konsolideerimise nõuete tõttu; palub, et komisjon hindaks nende protsesside tagajärgi riikliku hoolekandega riikidele ja kodanikele; kutsub liikmesriike üles parandama oma sotsiaalkaitsesüsteemi vastavust ja tõhusust ning tagama, et need tegutsevad jätkuvalt puhvrina vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

51.

rõhutab, et Euroopa Komisjon peab tõdema hooldajate olulisust – nii tervishoiuteenuste kui ka majanduse ja ühiskonna puhul tervikuna – tuletades meelde, et nende huve on harva arvesse võetud poliitikas, mis mõjutab neid järjepidevalt ja üleüldiselt;

52.

on veendunud, et ELi rahastamine võiks panustada hooldajate suutlikkuse suurendamisse seoses toetamise ja kaitse sätetega (nt emotsionaalne toetus, vahetused ja teave), see võiks toetada ka teabevahetust, teadusuuringuid ja võrgustikke; usub samuti, et võiks uurida seadusandlikke meetmeid – austades samas riiklikku pädevust ja ühtekuuluvuse põhimõtet – ning et see võiks toimuda näiteks hooldajate puhkuse direktiivi vormis;

53.

rõhutab demograafiliste muutuste tõttu peatselt saabuvat kvalifitseeritud hooldajate vajadust ning vajadust kindlustada tulevaste hooldajate koolitamine ja haridus, et vältida kogu hooldus- ja sotsiaalkindlustussüsteemi kokkuvarisemist; on seisukohal, et on oluline maksimaalselt toetada hooldajaid (eriti eraviisilisi hooldajaid), kelle tööd tuleb tunnustada;

54.

rõhutab hooldus- ja abiteenuste olulisust pikaajalise hoolduse ajal; märgib, et tänu multiprofessionaalsele meeskonnale, paindlikkusele ja koostööle muude erialasektoritega on hooldajatel ja liikuvate abiteenusterühmade kasutajatel võimalik korvata suurimad puudused pikaajalise hoolduse süsteemides;

55.

rõhutab, et kõik tööturu reformid peaksid põhinema sotsiaalse dialoogi tugevdatud kooskõlastamisel;

56.

rõhutab, et eesistujakolmik on kinnitanud, et tööturu osapoolte kvaliteetne osalus ja tugev sotsiaalne dialoog, sealhulgas liikmesriigi tasandil, on väga olulised iga reformi jaoks ja eriti majandus- ja rahaliidu reformide puhul, tugevdada tuleks tööturu osapoolte rolli uues majanduse juhtimise protsessis, eelkõige Euroopa poolaasta raames; tervitab komisjoni ettepanekut kaasata tööturu osapooli täielikumalt Euroopa poolaasta protsessi, muu hulgas sotsiaaldialoogi komitee raames enne iga-aastaste majanduskasvu analüüside vastuvõtmist;

57.

kutsub Euroopa Ülemkogu ja liikmesriike üles tagama, et omanikutunde tekitamiseks kaasatakse liikmesriikide ja piirkondlikud parlamendid, tööturu osapooled, ametiasutused ja kodanikuühiskond aktiivselt strateegia „Euroopa 2020“ poliitiliste suuniste elluviimisse ja selle järelevalvesse ning majanduse juhtimise protsessi; palub Euroopa Ülemkogul ja komisjonil lisada strateegia „Euroopa 2020“ tööhõive-, sotsiaal- ja hariduseesmärkide järelevalve ja hindamine paremini 2014. aasta Euroopa poolaastasse;

58.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.