9.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 289/50

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 4, 162 ja 174–178,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (1),

—

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (3),

—

võttes arvesse 2014. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 3 (COM(2014)0329),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.

arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on peamine kogu ELi hõlmav reaalmajandusse investeerimise poliitika ja kindel ELi majanduskasvu ja töökohtade loomise hoogustaja, mille eelarve kuni 2020. aastani on üle 350 miljardi euro; arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on oluline osa ELi strateegiast, mille eesmärk on piirkondliku ebavõrdsuse ja tasakaalustamatuse korvamine, abi majandustegevuse mitmekesistamisel ja tööstuslike muudatustega kohanemisel ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamine; arvestades, et mõnedes liikmesriikides annab ühtekuuluvuspoliitika peamise osa avaliku sektori investeeringutest;

B.

arvestades, et teemavaldkondadesse koondamise abil suunatakse need vahendid arvuliselt piiratud strateegilistele eesmärkidele, millel on majanduskasvu edendav mõju, nagu innovatsioon ja teadusuuringud, digitaalarengu tegevuskava, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) toetamine ja vähese CO2-heitega majandus, samuti koolitus, haridus ja infrastruktuur;

C.

arvestades, et partnerluslepingud ja rakenduskavad on strateegilised vahendid investeeringute juhtimiseks liikmesriikides ja piirkondades kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” üldise eesmärgiga saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv;

D.

arvestades, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 14, 16 ja 29 sätestatakse partnerluslepingute ja rakenduskavade esitamise ja vastuvõtmise ajakava, mille kohaselt partnerluslepingud oleks tulnud vastu võtta hiljemalt 2014. aasta augusti lõpuks ja rakenduskavad 2015. aasta jaanuari lõpuks;

E.

arvestades, et programmitöö protsessis esineb selgeid viivitusi, kuna 2014. aasta lõpuks on kavas vastu võtta vaid piiratud arv rakenduskavu (veidi üle 100);

F.

arvestades, et liikmesriikide taotluse alusel on komisjon valmistanud ette mitteametliku dokumendi nende rakenduskavade 2014. aasta kulukohustuste käsitlemiseks, mida kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist ja Ühtekuuluvusfondist ning mida komisjon ei võta 31. detsembriks 2014 vastu;

G.

arvestades, et rakenduskavade vastuvõtmiseks on kavandatud kaks stsenaariumi, mis mõlemad toovad kaasa viivitused rakendamise käivitamisel: i) ülekandmismenetlus nende rakenduskavade puhul, mis arvatakse olevat vastuvõtmiseks valmis 31. detsembriks 2014, ning ii) Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014. aasta kasutamata eraldiste ümberjagamine, mis hõlmab mitmeaastase finantsraamistiku tehnilist läbivaatamist nende rakenduskavade puhul, mis ei arvata olevat vastuvõtmiseks valmis 2014. aasta lõpuks;

H.

arvestades, et komisjoni esitatud ajakava kohaselt võidakse võtta rakenduskavad ülekandmismenetluse kohaselt vastu ajavahemikus 15. veebruarist31. märtsini 2015 ja ümberjagamismenetluse kohaselt pärast 1. maid 2015;

I.

arvestades, et lisaks viivitusele 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodi rakendamisel, on probleem ka ühtekuuluvuspoliitika 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi tegemata maksetega summas ligikaudu 23 miljonit eurot, mis veelgi kahjustab ühtekuuluvuspoliitika usaldusväärsust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust;

J.

arvestades, et komisjoni president on teatanud, et kavatseb kasutusele võtta 315 miljardi euro suuruse investeerimispaketi;

1.

väljendab tõsist muret selle pärast, et 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika rakendamine hilineb märkimisväärselt, tunnistades samas kvaliteetsete rakenduskavade vastuvõtmise olulisust programmitöö perioodi alguses, et vältida hilisemat ümberplaneerimist;

2.

rõhutab, et praegused viivitused panevad proovile riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste suutlikkuse tõhusalt kavandada ja rakendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde aastatel 2014–2020;

3.

tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika koos liikmesriikide kaasrahastamisega moodustab olulise osa majanduskasvuga seotud avaliku sektori kuludest ELis; rõhutab, et seetõttu on äärmiselt tähtis alustada võimalikult kiiresti uute kavade rakendamist, et saavutada investeeringutega maksimaalseid tulemusi, hoogustada töökohtade loomist ja suurendada tootlikkust;

4.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid näitaksid üles vastutustunnet ja teeksid kõik endast oleneva, et kiirendada võimalikult paljude rakenduskavade vastuvõtmist 2014. aastal, ja tagaksid, et võimalikult palju rakenduskavu oleks vastuvõtmiseks valmis 31. detsembriks 2014, et saada kasu ülekandmismenetlusest vastavalt finantsmääruse artikli 13 lõike 2 punktile a ja selle rakenduseeskirjade artiklile 4;

5.

palub komisjonil – pöörates suurt tähelepanu kvaliteedile ja võitlusele pettuste vastu – analüüsida kõiki võimalusi oma sisemenetluste lihtsustamiseks, et tagada ka pärast 24. novembri 2014. aasta tähtaega uuesti esitatud rakenduskavade arvessevõtmine, lõpetada talitustevahelised konsultatsioonid aasta lõpuks ning käsitleda neid rakenduskavasid vastuvõtmiseks valmisolevatena, kui need vastavad kvaliteedinõuetele;

6.

on teadlik, et eespool osutatud teine stsenaarium (kohaldatakse rakendusprogrammide puhul, mis ei ole 2014. aasta lõpuks vastuvõtmiseks valmis) ehk 2014. aasta sidumata summade ümberjagamine 2015. aastal toob mitmeaastase finantsraamistiku artikli 19 kohaselt kaasa mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise 1. maiks 2015, mis – isegi kui see on tehniline – peab olema kooskõlas mitmeaastase eelarvemenetlusega; kutsub seetõttu komisjoni üles alustama võimalikult kiiresti arutelusid Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et koostada usaldusväärne tegevuskava, mis tagab läbivaadatud mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise 2015. aastal võimalikult varakult;

7.

rõhutab lisaks, et rakenduskavade vastuvõtmiseks tuleb heaks kiita ka vastav paranduseelarve projekt, mis hõlmab vastavaid kulukohustuste assigneeringuid 2015. aastaks, mis tähendab, et parimal juhul lükkub nende rakenduskavade rakendamise tegelik algus edasi kuni 2015. aasta keskpaigani;

8.

ülaltoodut silmas pidades palub komisjonil esitada parlamendile meetmed, mida ta kavatseb võtta, et hõlbustada niipea kui võimalik rakenduskavade rakendamist, samuti ettenähtud ajakava;

9.

väljendab suurt muret 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade maksete mahajäämuse pärast; rõhutab, kui tähtis ja kiireloomuline on jõuda selles küsimuses komisjoni uute ettepanekute põhjal kokkuleppele 2014. aasta lõpuks;

10.

palub komisjonil selgitada maksete hilinemise mõju uute rakenduskavade rakendamisega alustamisele ning pakkuda välja lahendusi kahju minimeerimiseks; nõuab, et komisjon analüüsiks üldsätete määruse artikli 16 lõikes 3 ette nähtud läbirääkimiste tulemuste aruandes 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika viivitustega käivitamise võimalikku mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning esitaks saadud kogemuste põhjal soovitused;

11.

nõuab, et komisjoni poolt lubatud 315 euro suurune investeerimispakett tervenisti täiendaks 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika vahendeid;

12.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning teistele asjaomastele institutsioonidele.