15.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 13/104

Raportöör:

Bernardo HERNÁNDEZ BATALLER

1.1.

Sotsiaalset innovatsiooni ja koostöövõrgustikke tuleb kasutada täiel määral selleks, et innustada ja tugevdada kodanike ja üldiselt kodanikuühiskonna osalust ELi poliitika kujundamisel ja juhtimisel jagatud, ühiste ja alt üles suunatud projektide kaudu, millega tugevdatakse otsedemokraatiat.

1.2.

Euroopa Liidu prioriteet peab omalt poolt jätkuvalt olema üldine juurdepääs kõigile uutele tehnoloogiatele ja eelkõige interneti lairibaühendusele ning seda tuleks pidada üldhuviteenuseks, mis peab vähendama digitaalset lõhet ja vältima sellega kaasneva sotsiaalse tõrjutuse tagajärgi.

1.3.

Uutel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel peaks koos sotsiaalse innovatsiooni toetuse ja koostöövõrgustike kasutamisega olema oluline roll kvalifikatsiooni nõudvate ja kvaliteetsete töökohtade loomisel, toetades innovaatiliste ettevõtete loomisele suunatud projekte ning algatusi, mis võimaldavad vähendada praegust töötuse taset.

1.4.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab väga oluliseks digitaalalase koolituse tugevdamist. Hea koolitus peaks hõlmama asjakohast õpet haridussüsteemis, võimaldades noortel omandada tulevastele väljakutsetele vastamiseks vajalikud oskused. Samuti on vajalik töötajate pidev täiendusõpe, et nad oskaksid kasutada uusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid tööturul. Selline koolitus peaks võimaldama elukestvat õpet ja vältima haavatavamate rühmade tõrjutust.

1.5.

Komitee jagab strateegia „Euroopa 2020” ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia eesmärke. Komitee toetab strateegia juhtalgatuste „Innovaatiline liit” ja „Digitaalarengu tegevuskava” eesmärke ning kahe juhtalgatuse vahelise sünergia saavutamiseks vajalikke meetmeid, et sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas edasi liikuda. Selleks peab komitee oluliseks integreerida nimetatud eesmärgid riiklikesse reformikavadesse ja jälgida neid Euroopa poolaasta raames. Samuti peab komitee väga oluliseks, et lisaks sotsiaalpartneritele osaleks ka kodanikuühiskond Euroopa, riigi ja piirkondlikul tasandil kõnealuste eesmärkide saavutamiseks võetavate Euroopa Liidu rahastatud meetmete rakendamises, järelevalves ja hindamises.

1.6.

Komitee kutsub üles ühendama sotsiaalse innovatsiooni uute tehnoloogiatega sotsiaalvõrgustike ja koostöö alusel, et võimaldada selliste tehniliste lahenduste arendamist, mis aitavad kaasa puuetega inimeste paremale integreerimisele, edendades nende maksimaalset sõltumatust ja osalust ning võimaldades neil vastata konkreetsetele väljakutsetele ja ületada kõikvõimalikud takistused, mis võivad põhjustada diskrimineerimist.

1.7.

Komitee kutsub institutsioone üles soodustama suutlikkuse suurendamist ja oluliste digitaalsete keskkondade kasutamist ning aitama luua ruume horisontaalsete innovaatiliste ühenduste loomiseks, et tagada nende elujõuline areng, nii et praktikas saaks ellu viia valemi „sotsiaalne innovatsioon + koostöö + digitaalne kommunikatsioon” ning lihtsustada ja edendada kiiret ja turvalist reaalajas juurdepääsu võrkudele.

1.8.

Euroopa Liitu kutsutakse üles rahastama Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi raames kodanikuühiskonna algatatud projektide koostamist ja elluviimist, mida arendatakse sotsiaalvõrgustike ja koostöö kaudu, eeldusel, et nende eesmärgid on suunatud üldisele huvile ja neis kasutatakse ära nende tööalase konkurentsivõime ja integratsioonialast potentsiaali.

1.9.

Täpsemalt peab Euroopa Komisjon käivitama selge ja konkreetse poliitika sotsiaalse innovatsiooni ja kodanike uutele tehnoloogiatele juurdepääsu käsitlemiseks, et anda tõuge algatustele, mis toovad ühist kasu kogu elanikkonnale. See peaks olema kooskõlas Euroopa Komisjoni sotsiaalsete investeeringute paketiga (1). Samuti tuleb suurendada investeeringuid inimeste annete arendamisse ning hõlbustada ettevõtete ja kodanike koostööd edendavate teadmistepõhiste turgude avamist.

1.10.

Põhimõtteliselt on vaja investeeringute paketti, mis võimaldab tugevdada sotsiaalset innovatsiooni tehnoloogilise arengu alusel, arendada ühiselt rakendatavat valdkondadevahelist teaduskoostööd, edendada uutele teadmistele juurdepääsu ja tugevdada institutsioone otsedemokraatia kaudu, mille teevad võimalikuks kõnealused uued võrgupõhise osalemise ja digitaalse kommunikatsiooni vahendid.

2.1.

Käesoleva arvamuse eesmärk on hinnata tingimusi, mis on vajalikud selleks, et sotsiaalne innovatsioon saaks IKTst täielikku kasu üldise heaolu eesmärgil. Arvamuses kutsutakse üles rakendama digitaalse tehnoloogia soodustamisele suunatud meetmeid ning võrgustumise edendamise ja sünergia arendamise platvorme. Võrgustruktuuride uurimine ja nende kohandamine organisatsiooni kultuuri põhialustele on mõned selleks vajalikud lähenemisviisid.

2.2.

Valem „sotsiaalne innovatsioon + koostöö + digitaalne kommunikatsioon” tõstatab küsimuse, kuidas leida nende eesmärkide jaoks sobivad protsessid ja vahendid, et soovitud tulemusi tõhusalt arendada.

2.3.

Väga oluliseks peetakse haridust (koostööpõhine õpe), koolitust (platvormid, nagu MOOC või Moodle), e-tervist (tervisejärelevalve vahendid), töökohtade loomist (e-hange), sotsiaalset ettevõtlust, logistikat ja transporti, toidu- ja tooteohutust, e-haldust ja avalikke teenuseid (e-valimised), majanduslikku demokraatiat (ühisrahastamine, alternatiivsed valuutad) ja ühiskonnaelus osalemist.

2.4.

Praeguses kontekstis saab sotsiaalse innovatsiooni tähtsus toetust muu hulgas valdkondadest, nagu teadus- ja arendustegevus, tõhusus ja jätkusuutlikkus, ühtekuuluvus ja sotsiaalne integratsioon, kaasvastutus ja kodanike osalus, ärieetika ja ettevõtete sotsiaalne vastutus, otsedemokraatia ja e-haldus.

2.5.

Komitee (2) kordab veel kord, kuivõrd oluline on laiendada elektroonilise side universaalteenuse osutamise ulatust, et hõlmata sellesse ka interneti lairibaühendus, pöörates tähelepanu mitte üksnes geograafilisele eraldatusele, vaid ka sotsiaalsele tõrjutusele, et saavutada kaks eesmärki: vähendada digitaalset lõhet ja tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Samuti peab EL kehtestama suurandmete ja pilvandmetöötluse ühtse turu raamtingimused selliselt, et need teeniksid sotsiaalse innovatsiooni huve.

3.1.

Koostöövõrgustikel ja digitaalsel kommunikatsioonil on sotsiaalses innovatsioonis oluline roll. Sotsiaalse innovatsiooni käsitus on arengujärgus, kuid kõige enam kasutatakse Euroopa poliitika nõustajate büroo (BEPA) aruandes kasutatud määratlust:

3.2.

Sotsiaalse innovatsiooni protsessi peamised osad on järgmised: uute ja täitmata või puudulikult täidetud sotsiaalsete vajaduste kindlaksmääramine; uute lahenduste väljatöötamine vastusena nimetatud sotsiaalsetele vajadustele; sotsiaalseid vajadusi käsitlevate uute lahenduste tõhususe hindamine; ja tõhusate sotsiaalsete innovatsioonide levitamine. Lisaks on sotsiaalse innovatsiooni algatused tihedalt seotud sotsiaalsete investeeringute paketiga, milles investeeritakse inimestesse, keskendudes eriti nende oodatavale elueale ja ennetavale hooldusele.

3.3.

On oluline uurida infotehnoloogiate pakutavate koostööprotsesside ja sotsiaalse innovatsiooni vahelisi seoseid ning arutada kodanikele ja ühiskonnale pakutavaid eeliseid. Peamised komponendid võib kokku võtta järgmiselt:

3.4.

Seepärast on teiste lahenduste liikidega võrreldes uudne selle väljatöötamisse – kujundamisse, arenguprotsessidesse või arendamise etappidesse – kaasatud osalejate vaheliste suhete iseloom. Innovatsioonis tuleb arvesse võtta sotsiaalpartneritele kuuluvat rolli. Nad peavad olema esindavad ja suutma luua lepinguõigust.

3.5.

Nagu komitee on juba märkinud, tuleb sotsiaalse arengu mõõtmisel saavutada parem tasakaal majanduslike ja sotsiaalsete näitajate vahel (4). Sotsiaalse progressi loogika kasutamine koos omavahel tasakaalus olevate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetmetega pakub keskpika ja pika perspektiivi tasakaalustatud ja läbipaistva juhtimissüsteemi kontekstis ning selgete tehniliste ja sotsiaal-majanduslike tulemusnäitajatega.

3.6.

Selleks et leida tänapäeva ühiskonna probleemidele ja väljakutsetele uusi lahendusi, on vaja kõigis sektorites väärtustada terviklikul viisil kõigi loovust ja annet. See tähendab, et kogusumma peaks olema suurem kui eri osade summa ja lisaks maksimaalse kulutõhususega. Seda eeltingimust on kahtlemata võimalik kõige paremini täita kollektiivse intelligentsusega ja koosloomisega koostöövõrgustikes.

3.7.

Sotsiaalne innovatsioon tekib selleks, et vastata ühiskonna täitmata vajadustele või keerukatele sotsiaalsetele väljakutsetele, puudutades valdkondi ja vahendeid, nagu näiteks:

3.8.

Tänapäeva võimalus teadmisi jagada võib aidata kaasa innovatsiooni tekkimisele, täiendades sotsiaalpoliitikat. Siinkohal võib digitaaltehnoloogial olla oluline roll sotsiaalsete novaatorite toetamisel, kelle eesmärk on vastata inimeste vajadustele.

3.9.

Seega tuleb kaotada innovatsiooni ja sotsiaalse eksperimenteerimise ees seisvad takistused, nii et luuakse innovatsiooni soosiv keskkond ja kultuur, milles tunnistatakse ja toetatakse eri osaliste (sihtasutused, ühistud, ühendused, vastastikused ühingud, hoiupangad, VKEd ja muud sotsiaalmajanduse ettevõtted jne) konkreetseid rolle partnerite ja teenuseosutajatena (5).

4.1.

Koostöövõrgustik koosneb inimeste rühmast, kes annavad intellektuaalse panuse projekti, millel on rühma jaoks ühine eesmärk. Nad toimivad kui üks aju (nn globaalne aju), miljonitest ideid loovatest rakkudest koosnev ühtne tervik, mis lahendab suuri väljakutseid, nagu keel või kommunikatsioon. Interneti pealetung koos teiste teguritega on soodustanud mitmesuguseid ühisprojekte ja koostöövõrgustikke, kuid sellele tehnoloogilisele võimalusele tuleb anda eesmärgiline tähendus, mis teenib ühiseid huve.

4.2.

Sotsiaalne innovatsioon võib saada kasu uute digitaalsete vahendite ja võrgustike kasutamisest oma eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks, nagu kaugetes piirkondades eakatele osutatavad teenused jne.

4.3.

Sündmused, otsused, tegevused ja üksikisikud asuvad ühises kontekstis, uues digitaalses ruumis, kus nad kohtuvad reaalajas, luues kollektiivset intelligentsust.

4.4.

Kollektiivne intelligentsus on teatud arenev protsess, mis viib paljude intelligentsete võimete koordineerimise kaudu lahenduseni, milleni eraldi tegutsevad üksikisikud ei jõuaks. Multiintelligentsus tähendab seega paljude koordineeritud annete koostoimet. Väga oluline on see, kuidas arendada kollektiivset intelligentsust nii, et kollektiivne lähenemisviis muutuks loovaks ning seeläbi saaks luua innovatsiooniprotsesse ja sotsiaalset muutust, kasutades selleks koostööpõhist arengut toetavaid platvorme.

4.5.

Sellised koostöövõrgustikud saavutavad oma eesmärke palju kiiremini kui mis tahes piiratud olemusega organiseeritud rühm (sõltumata selle struktuurist või toimimisviisist), kuna nad otsivad annet väljastpoolt oma organisatsiooni, viies avatud, demokraatliku, jaotatud ja kogukondade juhitud innovatsioonini.

4.6.

Teadmiste jagamiseks inimeste vahel on kaks põhitingimust: ühesugused ootused ja erinevad teadmised. Ühiste ootuste soosimine ja eri teadmiste täiendamine aitavad edendada koostöövõrgustikke.

4.7.

Sellegipoolest seisavad kõik koostöövõrgustikud ja igasugune koostöö silmitsi kolme liiki ohtudega, millega tuleb tegeleda: „free riding” (suhted toetuvad panuse õiglusele); oma huvidest lähtuv „crowdfunding” (ühisrahastamine) (6); ja vandenõu. See viimane probleem toob esile usalduse rolli sellises koostöökeskkonnas.

4.8.

Võrgustikud põhinevad usaldusel, mis omakorda tähendab teatud ootusi seoses pühendumuse ja reageerimise suutlikkusega, st nende pädevusega, kellega koostööd tehakse. Täielik ja püsiv usaldus loob stabiilse maine, mis kaitseb võrgustikku vandenõu eest. Usaldust ei ole ilma võrkude turvalisuseta, mis sõltub kõigi jaoks võrdsest seadusest ja kontrollist. Turvalisus saavutatakse eetikanõuete järgimisega võrgustiku avaldatud eesmärkides ja toimimises ning võrgu loomisele ja lõpetamisele seatud tingimustes, mis tuleb seada ja millest tuleb avalikult teavitada, ning põhiõiguste austamisega, mille hulka peab kuuluma ka õigus olla unustatud.

4.9.

Kokkuvõttes viib järgmiste protsesside rida – horisontaalsete tööstruktuuride väljatöötamine, veebisuhtlus ja platvormide tekkimine – loovuse ja sotsiaalse innovatsioonini heterogeense mudeli abil, mida iseloomustab avatus, horisontaalsus ja jaotamine, unustamata samas selliste ühenduste olulist rolli, mis teevad võimalikuks esitada ja suunata ideid ja projekte ning edendada neid uusi tegevuse korraldamise viise.

4.10.

Veebiplatvormid pakuvad formaati, mis võib ergutada kollektiivse intelligentsuse protsesse, mis edendavad üksikuid identiteete austavat mudelit. Pöördepunkt saabus internetikasutusega mitte üksnes suhtlusmudeli demokratiseerimise poolest, vaid ka ühenduste poolest, mis innustavad digitaalsel kirjaoskusel põhinevat alternatiivset organisatsioonimudelit.

5.1.

Digitaalne kommunikatsioon võimaldab visualiseerida kodanike kaasvastutust, kollektiivset intelligentsust ja võrgustikes tehtavat koostööd, mis pakuvad ühisel hüvel rajanevate koostööpõhiste majandusmudelite arendamist soodustava keskkonna.

5.2.

Komitee on juba märkinud (7), et sotsiaalvõrgustikud võivad edendada vastutustundlikku digitaalset kodakondsust ja peavad tagama, et kodanikud saavad digitaalses keskkonnas tõhusalt kasutada oma kodanikuõigusi, nagu väljendus- ja teabevabadus, isikuandmete kaitse, privaatsus, läbipaistvusnõuded ja kvaliteetsed internetiteenused.

5.3.

Sellegipoolest tuleb arvesse võtta ka sotsiaalvõrgustike negatiivseid külgi ja ennetada nendega seotud riske, rõhutades samas nende pakutavaid potentsiaalseid võimalusi ja koostoimet, et edendada vastutustundlikku ja arukat võrgukasutust digitaalsel ühtsel turul.

5.4.

Euroopa Liit peab lisaks digitaalvahendite kasutamisele saama ka nende sisu loojaks ja tootjaks ning arendama selle nimel inimeste andeid, pidades esmatähtsaks teavet, koolitust ja haridust ning digitaalühiskonnale juurdepääsu.

5.5.

Tarbijatega seoses on oluline, et nad saaksid piisavaid suuniseid, eriti andmete anonüümsuse ja pseudonüümsuse, isikuandmete riskianalüüsi ning tarbijate teadlikkust suurendavate vahendite ja algatuste kohta, kuna nende digitaalsete vahenditega on võimalik parandada isikuandmete kontrolli ja kaitset.