14.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 230/47


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa filmindus digitaalajastul”

(omaalgatuslik arvamus)

(2015/C 230/07)

Raportöör:

Anna Maria DARMANIN

6. novembril 2014 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

Euroopa filmindus digitaalajastul

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 11. novembril 2014.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 503. istungjärgul 10. ja 11. detsembril 2014. aastal (10. detsembri 2014. aasta istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 190, vastu hääletas 9, erapooletuks jäi 1.

1.   Soovitused

1.1.

Komitee tervitab komisjoni teatist „Euroopa filmindus digitaalajastul Kultuurilise mitmekesisuse ja konkurentsivõime sildamine” (COM(2014) 272 final), milles tuuakse põhjendatult esile mõned küsimused, mida tuleks arutada ja kaaluda seoses selle väga olulise sektoriga Euroopas.

1.2.

Komitee rõhutab, et on vaja luua asjakohane tasakaal, mis võtab arvesse audiovisuaalsektori väärtuse ettevõtluses ja kaubanduses ning kultuuripärandi seisukohalt. Olemuslikult ei saagi neid kaht aspekti eraldi käsitleda.

1.3.

On ülim aeg, et arutataks avalikult üht või mitut innovatiivset ja uut selle sektori ärimudelit, eesmärgiga digitaalses maailmas leiduvaid võimalusi ära kasutada. Seetõttu julgustab komitee antud sektorit, komisjoni ja ka riikide valitsusi arutama ja edendama avalikult ja innukalt selliseid ärimudeleid.

1.4.

Rahastamine on valdkond, millega peaks tegelema; tuleb edendada konkurentsivõimet, kuid mitte filmi kultuurilise mõõtme arvel Euroopas. Rahastamine sõltub peamiselt liikmesriikidest. Sellegipoolest tuleks pidada avatud arutelu meetodite üle, millega tagada rahastamise maksimumini viimine ja leida alternatiivseid rahastamisviise. See hõlmab ka avaliku sektori rahaliste vahendite kasutamist erainvesteeringute ligimeelitamiseks, avalike vahendite ratsionaalsemat eraldamist ning ELi ja liikmesriikide rahastamise täiendavust; erasektori vahendeid uutelt osalejatelt, nagu internetiteenuse pakkujad ja telekommunikatsiooniettevõtted.

1.5.

Kõnealuse sektori tegevuskava üks põhiprioriteete peaks olema ka loovkeskkonna tugevdamine. Komisjoni teatises tuleks käsitleda sellist lähenemisviisi, hõlmates hariduskeskkonna, antud sektoris töötavate inimeste töötingimused, loomingulise ande arengu, loomingulise eneseväljenduse, lisaväärtuse andmise viisid ning Euroopa filmikultuurilise pädevuse ja keele.

1.6.

Komitee toetab seisukohta, et audiovisuaalsektori üle toimuvate arutelude keskmes peab eelkõige olema publik, kuna publik ei ole mitte ainult saaja, vaid sageli ka see, kes kujundab suundumusi ja seega juhib arengut.

1.7.

Komitee usub, et suuremat rõhku tuleks pöörata andmete kogumisele Euroopa tasandil, et seda tööstusharu paremini mõista.

1.8.

Komitee rõhutab, et komisjoni teatises tuleks ka toonitada ühe põhiväljakutsena sektori praegusi töötingimusi seoses töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja VKEdega, kellest osadel on praegu mitmest aspektist ebakindlad töötingimused, mis tulenevad osaliselt tööstusharu enda iseärasustest, kuid ka konkurentsivõime puudujääkidest olukorras, kus püütakse raha kokku hoida töötasude pealt.

1.9.

Komitee peab filmikultuurilist pädevust oluliseks aspektiks, mis innustab rohkem eurooplasi Euroopa filme hindama ja nende vastu huvi tundma. Seetõttu soovitab komitee, et filmikultuurilise pädevuse edendamisega tegeletaks nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil.

1.10.

Kättesaadavus on komitee meelest veel üks valdkond, kus tuleks teha rohkem jõupingutusi; seega tuleks teadusuuringute ja innovatsiooni abil püüda ületada barjääre, mis on seotud näiteks keele või puudega.

1.11.

Euroopa Komisjoni poolt kavandatud Euroopa filmifoorum peaks hõlmama kõiki audiovisuaalsektori sidusrühmi ning see on oluline vahend kõigi audiovisuaalsektoris osalejate ühendamiseks, et tegeleda sektori ees seisvate põhiprobleemidega. Komitee toetab seda kauaoodatud konsultatsioonifoorumit ja rõhutab, et oluline on sektori kõigi sidusrühmade võrdne kaasatus. Hõlmata tuleb ka väiksemad sidusrühmade grupid, kelle hulka kuuluvad tarbijad ja töötajate esindajad.

1.12.

See foorum peaks keskenduma digitaalajastu peamistele väljakutsetele ja võimalustele ning suunama poliitika ja strateegia konkreetsetele meetmetele antud sektoris.

1.13.

Peale selle rõhutab komitee, et kuigi digitaalne maailm muutub kiiresti ja seda võidakse tajuda kui väljakutset sektorile, pakub see (koos perspektiivika satelliitsidega vastavalt ELi kavadele aastaks 2020) siiski filmindusele ka arvukaid võimalusi.

2.   Teatise põhisisu

2.1.

Euroopa filmitööstus – üks meie kultuurilise mitmekesisuse vahendeid – on väga omanäoline ja loov. See on Euroopa kultuuripärandi väga väärtuslik koostisosa ning siiski sektor, mida tõsiselt ähvardavad mitmed märkimisväärsed väljakutsed.

2.2.

Komisjon on varem avaldanud mitmeid direktiive, mis puudutavad filmitööstuse konkreetseid aspekte, näiteks intellektuaalomand. Kõnealune teatis on viimasel ajal ainus, milles keskendutakse kogu tööstusharule.

2.3.

Teatises rõhutatakse Euroopa filminduse erijooni, mis on järgmised:

Euroopa filmipublik – vaid vähestel Euroopa filmidel õnnestub jõuda teiste riikide kinodesse või televisiooni;

muutuv tarbijakäitumine – filmivaatamine jääb samaks, kuigi meedium ise muutub. Vähem inimesi käib kinos, rohkem vaatab filme televiisorist või tellitavalt videolt;

probleemid maailmaturule jõudmisega, sealhulgas killustunud rahastamine ja rahvusvahelistumise piiratud võimalused.

2.4.

Komisjoni dokumendis püütakse seetõttu arutelu lähtealusena neid väljakutseid määratleda ja käsitleda. Need valdkonnad on:

rahastamine;

sektori ärimudel;

loomesektori tegevuse elavdamine;

publikule kättesaadavus.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee tervitab komisjoni algatust luua lähtealus arutelule kõigi sidusrühmade ja muude osalejate vahel Euroopa audiovisuaalsektoris. Dialoog on vajalik ja seda oodati juba kaua, mitte üksnes digitaalse maailma ja uute tehnoloogiate poolt pakutavate eeliste ärakasutamiseks, vaid ka selle mitmekesise ja keeruka tööstusharu edasiseks tugevdamiseks.

3.2.

Komitee nõustub komisjoniga konkreetsete, dokumendis kirjeldatud väljakutsete osas. Sellegipoolest tahaks komitee lisada veel ühe väljakuste, mis on dokumendist välja jäänud: see on antud sektori töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja ettevõtjate praegune töökeskkond.

3.3.

Komitee on komisjoniga nõus dokumendis väljatoodud valdkondades, millega tuleks tegeleda. Siiski sooviks komitee neile valdkondadele lisada veel mõned, mida tuleks arutada ja käsitleda:

hariduskeskkond, mitte piirates seda üksnes ettevõtlusoskustega haridussüsteemi raames;

töötingimused ja keskkond;

seos teatri ja kino vahel;

ühtsem andmekogumine ja heade tavade tutvustamine;

siseturg ja seos intellektuaalomandi õiguste ja autoriõiguste ning asjaomase sektori vahel.

3.4.

Peale selle rõhutab komitee, et kuigi digitaalne maailm muutub kiiresti ja seda võidakse tajuda kui väljakutset sektorile, pakub see siiski filmindusele ka arvukaid võimalusi. See hõlmab perspektiivikat satelliitsidet kooskõlas ELi satelliitside infrastruktuuride kavadega aastaks 2020 ja satelliitide kasutamist filmide levitamisel paindlikumal, keskkonnasõbralikumal ja kinodele kulutõhusamal viisil.

4.   Konkreetsed märkused

Audiovisuaalsektori rahastamiskeskkond

4.1.

Komitee toetab kontseptsiooni, et sektoris ei ole vaja tingimata avaliku sektori rahastamist suurendada, vaid tööstuse lisaväärtuse tekitamiseks seda pigem optimeerida. Avaliku sektori rahastamine sõltub liikmesriikidest ning ELi rahastamine peaks kohaliku rahastamise tõhusust täiendavalt suurendama. Avaliku sektori rahastamist tuleks kasutada siiski ka erasektori rahastamise ligimeelitamiseks.

4.2.

Audiovisuaaltööstuse rahastamismudel peab põhinema toetusel, mida eraldatakse eri liiki toodetele, ning otsetoetuste ja motiveeriva rahastamise kombinatsioonil, et hõlbustada erainvestoritel turule sisenemist. Avaliku sektori rahastamise hoogustav roll on oluline, et saavutada avalike ressursside mõistlikum kasutamine ning koondada jõupingutused kultuuritoodetele.

4.3.

Komitee rõhutab, et konkurentsivõime ja loomingulise eneseväljenduse vahel on keeruline tasakaalu leida; avaliku sektori rahastamist ei tohiks suunata ainult ühele neist, vaid jagada tasakaalustatult.

4.4.

Lisaks küsimustele, mis komisjon arutelu lähtealusena esitas avaliku sektori rahastamise teemal, sooviks komitee omalt poolt lisada järgmist.

4.4.1.

Riigiülesel tasandil tuleb põhjalikult kaaluda filmide Euroopa-tähise loomist. Riigi tähis on oluline ja see peaks alati jääma filmi tiitrite põhiosaks, kuid Euroopa tähist tuleb edasi arendada ülemaailmsel areenil ja ka riiklikul tasandil.

4.4.2.

Peamiste rahastamisvahenditena tuleks kasutada tagatisfondide skeeme ja maksusoodustusi. Tagatisfondid – eelkõige kui nad on kooskõlas Baseli kokkuleppega – soodustavad pangalaenusid, samas kui maksusoodustused soosivad omakapitali- või hübriidkapitaliinvesteeringuid. Neid rahastamisvahendeid tuleb struktureerida nii, et nad täiendaksid ELi rahastamisvahendeid, peamiselt rahastamisalgatust „Loov Euroopa”, tagatisfonde VKEdele ja ELi struktuurifonde.

4.4.3.

Sobivas tasakaalus tuleks antud sektoris kasutada ja sellesse suunata lisaks algatuse „Loov Euroopa” programmidele ka teisi rahastamisvahendeid, nagu programm „Horisont 2020” ja „Erasmus +”.

4.5.

Komisjoni teatises mainitakse ühe asjaomase sektori rahastamisallikana erasektori investeeringuid. Komitee soovitab digitaalsektori uutel osalejatel anda oma panus selle tööstusharu rahastamisse. Need osalejad on näiteks telekommunikatsiooniettevõtted ja infosisu pakkujad.

4.6.

Üksikutest algatustest ei piisa. Valitsused ja EL peavad arendama välja audiovisuaaltööstusele finantstaristud, mille ülesandeks on rakendada ja edendada mitmeid finants- ja mittefinantsteenuseid – sealhulgas suutlikkuse suurendamise teenuseid –, mis on suunatud antud tööstusharu kogu tootmisahelale: arendus, tootmine, levitamine.

Innovatiivne ärikeskkond

4.7.

Komitee on osalenud aktiivselt aruteludes intellektuaalomandi õiguste, digitaalse ühtse turu ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi üle. Sellegipoolest toetab komitee lähenemisviisi, mille kohaselt tuleks uurida mittekonventsionaalseid ärimudeleid, mis on digitaalajastu praeguste tehnoloogiliste muutuste taustal mõistlikud. Komitee rõhutab ka seda, et on vaja paremini kooskõlastada kõiki selles sektoris võetavaid meetmeid.

4.8.

On vaja uurida uusi ärimudeleid ja tuleks toetada kardinaalsete otsuste tegemiseks vajalikku julgust. Komitee rõhutab siiski, et selle saavutamiseks on vaja, et kõik sidusrühmad oleksid avalikult ja ulatuslikult kaasatud aruteludesse ärimudelite muutmise üle. Eelkõige peaks seda arutelu juhtima tööstusharu ise.

4.9.

Komitee on kindlal veendumusel, et see aspekt on tööstusharu edu jaoks määrava tähtsusega ja seetõttu kutsub kõiki sidusrühmi üles olema avatud uutele ärimudelitele, kasutamaks ära mitte üksnes digitaalajastu poolt pakutavaid eeliseid, vaid kohanemaks ka tarbijakäitumise kiirete muutustega.

4.10.

Tootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide mentaliteedis on vaja kultuurilist muutust: tulevikus eksisteerivad kinole ja televisioonile mõeldud tooted koos ristmeedia toodetega. Tootjad ja ringhäälinguorganisatsioonid peavad arendama välja erinevaid ärimudeleid tulenevalt eri tüüpi toodetest: nad peavad kavandama teistsuguseid eelarveid ja erinevaid linastamisstrateegiaid vastavalt konkreetsete toodete iseloomule ja kaubanduslikule potentsiaalile. Samal ajal peavad valitsused ümbermõtestama avaliku sektori rahastamismudeli, pidades silmas tasakaalustatumat toetuste kombinatsiooni.

4.11.

Komitee soovitab olla ettevaatlik praeguste ärimudelite iluraviga ilma uusi tavasid innovatiivsest vaatenurgast uurimata. Näiteks ei pruugi paindlikumate leviakende kehtestamine olla äriliseks lahenduseks, mida nõuab digitaalajastu.

Loovkeskkonna tugevdamine

4.12.

Komitee on nõus sellega, et koostöö filmikoolide vahel on antud sektori edasiseks arenguks oluline. Veel rõhutab komitee, et ka filmikoolid kui asjaomase sektori oluline aspekt on vaja kaasata ELi tasandil peetavatesse sidusrühmade aruteludesse.

4.13.

Ka filmikoolide ees seisvad väljakutsed on teema, mis selles valdkonnas nõuab arutlemist, kusjuures tehnoloogia muutub nii kiiresti, et paljudel juhtudel kasutavad filmikoolid tudengite õpetamiseks vananenud tehnoloogiat. Nii ei ole kooli lõpetajad sageli ette valmistatud tehnoloogiliseks keskkonnaks, mis neid filmitööstuses ootab.

Juurdepääs ja vaatajaskonna arendamine

4.14.

Komitee toetab mõtet, et antud sektori hoogustamisel tuleb ka vaatajaskond kesksele kohale seada. Seetõttu rõhutab komitee veelkord nõuet, et ELi tasandil peavad olema õiged andmed ning tarbijaorganisatsioonid peavad olema kaasatud sidusrühmade aruteludesse, näiteks Euroopa filmifoorumi kaudu.

Andmete kogumine ja analüüs

4.15.

Komitee usub, et suuremat rõhku tuleks pöörata andmete kogumisele Euroopa tasandil, et seda tööstusharu paremini mõista. Andmekogumine peaks hõlmama mitte ainult antud sektori publikut, vaid ka rahastamise kasutamist eri tasanditel, sektori konkurentsivõimet ning töökeskkonda ja -tingimusi.

4.16.

Komitee tunnistab samuti, et on vaja arendada andmeallikaid riikide ja ELi tasandil, mis hõlmab ka finantsvahendajate poolt investeerimisriski hindamiseks ja juhtimiseks kasutatud andmeid.

Töökeskkond ja töötingimused

4.17.

Komitee on kindlalt veendunud, et antud sektori töötingimused ja töökeskkond on valdkond, mida tuleb arutada ja millele tuleb tähelepanu pöörata. Sektoris valitseb nii suur mitmekesisus, et tulenevalt andmete puudumisest töötingimuste kohta jääb see valdkond tähelepanu alt välja.

4.18.

Ebakindlad töösuhted on selles sektoris kahjuks järjest enam levimas: osaliselt tuleneb see tööstusharu enda iseärasustest (näiteks tootmine toimub lühikese aja jooksul), kuid samuti ka puudulikust konkurentsivõimest, kuna töötasude pealt püütakse raha kokku hoida.

4.19.

Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles lisama selle problemaatika teatisesse ning käsitlema seda aruteludes. Filmisektori töötajaid esindavad sidusrühmad tuleb kaasata sidusrühmade aruteludesse ja Euroopa filmifoorumisse.

Euroopa filmifoorum

4.20.

Komitee toetab komisjoni algatust luua Euroopa filmifoorum. Ammu oli aeg, et sektoris osalejad tuleksid kokku ja arutaksid teemasid, mida peetakse määravateks selle tööstusharu konkurentsivõime jaoks digitaalajastul.

4.21.

Komitee peab oluliseks, et kõik sektori sidusrühmad oleksid võrdselt kaasatud. See hõlmab ka väiksemaid sidusrühmade gruppe, kellel on vähem mõjuvõimu, samuti tarbijate ja töötajate esindajaid.

4.22.

Digitaalajastu ei mõjuta küll televisioonisektorit nii palju kui filmitööstust, kuid siiski on oluline hõlmata ka see sektor laiemasse arutellu, kuna ta on audiovisuaalsektori oluline komponent.

Euroopa filmikultuurilise pädevuse edendamine

4.23.

Komitee peab filmikultuurilist pädevust oluliseks aspektiks, mis innustaks rohkem eurooplasi Euroopa filme hindama ja nende vastu huvi tundma. Seetõttu soovitab komitee, et filmikultuurilise pädevuse edendamisega tegeletaks nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil. See ei tooks kasu mitte ainult tööstusharule endale, vaid oleks ka Euroopa kultuurilise mitmekesisuse oluliseks väljenduseks. Kuigi see filmide väärtustamise spetsiifiline mudel ei pruugi koolides alati toimida, komitee leiab siiski, et tuleb luua mudeleid ja kampaaniaid, mis rõhutavad Euroopa filmisektori edu, ilu ja kunstipära.

Kättesaadavus

4.24.

Keelt võib pidada filmide levikul vaatajaskonna jaoks peamiseks takistuseks nii Euroopas kui ka väljaspool. Keel on füüsiline barjäär, kuid ka osa kultuurilisest mitmekesisusest. Peale selle on film tõhus vahend võõrkeelte õppimiseks. Komitee usub siiski, et programmi ‘Horisont 2020’ vahendeid tuleks suunata innovatiivsesse lähenemisviisi, mille abil dubleerida filme kulutõhusal viisil juhtivate ja uute tehnoloogiate abil.

4.25.

Lisaks innustab komitee tungivalt kasutama audiovisuaalsektoris saadaolevaid vahendeid, tagamaks, et antud sektori toodetest tunneksid rõõmu ka piiratud või vähenenud nägemis- ja/või kuulmisvõimega vaatajas- ja kuulajaskond. Teadusuuringuid tuleks suunata ka sellele, et muuta kättesaadavust võimaldavad vahendid kulutõhusamaks.

Brüssel, 10. detsember 2014

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Henri MALOSSE