KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Komisjoni 24. juuni 2009. aasta teatise „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” [KOM(2009) 291 (lõplik)] rakendamine ja nõukogu 2. detsembri 2003. aasta vähktõve sõeluuringuid käsitleva soovituse (2003/878/EÜ) rakendamise teine aruanne /* COM/2014/0584 final */
KOKKUVÕTE Vähktõbi on kõikides liikmesriikides suur
rahvatervise probleem ja ELi tervishoiupoliitika keskne prioriteet. Detsembris
2003 võttis nõukogu vastu soovituse vähktõve sõeluuringute kohta[1].
Juunis 2009 võttis komisjon vastu teatise „Vähktõve vastu võitlemise meede:
Euroopa partnerlus”[2].
Käesolevas aruandes antakse ülevaade mõlema algatuse raames tehtud
olulisematest edusammudest ELi vähivastases võitluses, mille eesmärk on vähendada
vähki haigestumist 2020. aastaks 15 % võrra. Ø Juhtroll: Enamik liikmesriike – 28st
liikmesriigist 24 – on täitnud eesmärgi koostada enne 2013. aastat riiklik
vähitõrjekava. Ø Abi liikmesriikidele: terviseprogrammi
ühismeetme kaudu on liikmesriikide jaoks välja töötatud suunised riiklike
vähitõrjekavade koostamise ning vähiravi kohta. 2014. aastal algatati uus
ühismeede, mille eesmärk on välja töötada Euroopa suunised vähi laiahaardelise
tõrje kvaliteetsemaks muutmiseks. Direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta
piiriüleses tervishoius pakub täiendavaid võimalusi tervishoiuteenuste
osutajate ja eksperdikeskuste vahelise koostöö süvendamiseks Euroopa
tugivõrgustiku kaudu. Ø Ennetamine: Peagi avaldatakse neljas väljaanne dokumendist „Euroopa vähivastased
eeskirjad”, mida Euroopa Komisjon toetab Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskusega
sõlmitud halduslepingute kaudu. Ø Sõeluuringud: Praeguste prognooside kohaselt peaks ELis aastateks 2010–2020
kavandatud avaliku teenuse programmide raames tehtama üle 500 miljoni rinna-,
emakakaela- ning käär- ja pärasoolevähi sõeluuringu. Sõeluuringute ja
diagnostika kvaliteedi tagamise Euroopa suunised on avaldatud rinnavähi (2006;
lisad 2013), emakakaelavähi (2008; teine väljaanne 2014) ning käär- ja
pärasoolevähi kohta (2010). Ø Kvaliteedi
tagamine: Komisjon on asunud välja töötama Euroopa
õigusraamistikul põhinevat rinnavähiraviteenuste kvaliteedi tagamise süsteemi. Ø Teadusuuringud: EL on viimase seitsme aasta
jooksul investeerinud vähiga seotud teadusuuringutesse üle 1,4 miljardi euro.
Üle poole teadusuuringute jaoks eraldatud eelarvest (770 miljonit eurot) on
investeeritud ühistesse uurimisprojektidesse, et leida uusi võimalusi vähi
vastu võitlemiseks ja patsientide toetamiseks. Ø Vähiga seotud teave: 2012. aastal tehti Euroopa Komisjoni
Teadusuuringute Ühiskeskusele ülesandeks koordineerida Euroopa vähiteabesüsteemi
ja talletada Euroopa Liidu asjakohased andmed ja vahendid. Ø Koordineerimine: Selleks et parandada
erinevate vähivastaste algatuste koordineerimist ELi tasandil, moodustas
Euroopa Komisjon 2014. aastal vähitõrjega tegeleva ELi eksperdirühma. 1. EESSÕNA 1.1 Sissejuhatus Nõukogu võttis 2. detsembril 2003 ühehäälselt vastu soovituse vähi
sõeluuringute kohta[3]
(edaspidi „nõukogu soovitus”), milles tunnistatakse nii vähist
põhjustatud haiguskoormuse märkimisväärset mõju Euroopa rahvastikule kui ka tõendeid
rinna-, emakakaela- ning käär- ja pärasoolevähi sõeluuringute tõhususe kohta.
Soovituses kutsutakse liikmesriike üles võtma ühismeetmeid, et rakendada
riiklike vähi sõeluuringuprogrammide suhtes elanikkonnapõhist lähenemisviisi ja
asjakohast kvaliteeditagamissüsteemi ning võtta arvesse Euroopa parimaid
tavasid käsitlevaid suuniseid. Lisaks kutsutakse soovituses Euroopa Komisjoni
üles esitama aruandeid vähi sõeluuringuprogrammide rakendamise kohta, hindama
kavandatud meetmete tõhusust ning kaaluma täiendavate meetmete vajadust.
2008. aastal avaldati soovituse rakendamise kohta esimene aruanne,[4] mis hõlmab ajavahemikku
2003–2007. Euroopa Parlament võttis 10. aprillil 2008 vastu resolutsiooni vähi
vastu võitlemise kohta laienenud Euroopas ja nõukogu võttis 10. juunil 2008 vastu
järeldused vähist põhjustatud haiguskoormuse vähendamise kohta Euroopas. Selle
põhjal võttis Euroopa Komisjon 24. juunil 2009 vastu teatise „Vähktõve
vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus”[5]
(edaspidi „komisjoni teatis”), et toetada liikmesriikide vähivastast
võitlust, luues raamistiku vähi ennetamist ja tõrjet käsitleva teabe ning
vastava suutlikkuse ja oskusteabe väljaselgitamiseks ning jagamiseks, kaasates
ühismeetmete rakendamisse ka asjaomased sidusrühmad kogu EList. Vastavalt
kõnealuse teatise punktile 3.1 esitab komisjon tehtud töö kohta aruande, mille alusel
määratakse kindlaks uued ELi meetmed vähi vastu võitlemiseks. 1.2 Vähist põhjustatud haiguskoormus Euroopa Liidus ELis
(EL 27) diagnoositi 2012. aastal[6]
hinnanguliselt üle 2,6 miljoni uue vähijuhu (v.a mittemelanoomne
nahavähk), sh 54 % meeste (1,4 miljonit juhtu) ja 46 % naiste hulgas
(1,2 miljonit juhtu). Kõige
levinumad vähiliigid olid rinnavähk (hinnanguliselt 364 000 juhtu ehk
13,8 % kõikidest vähijuhtudest), eesnäärmevähk (359 000 juhtu,
13,7 %), käär- ja pärasoolevähk (342 000 juhtu, 13,0 %) ja
kopsuvähk (309 000 juhtu, 11,8 %). Need neli vähiliiki moodustasid
2012. aastal poole (52,3 %) vähist põhjustatud üldisest
hinnangulisest haiguskoormusest. Meeste
puhul asusid esmased vähipaikmed 2012. aasta hinnangulistel andmetel kõige
sagedamini eesnäärmes (25,1 % kõikides vähijuhtudest), kopsudes (211 000
juhtu, 14,7 %), käär- ja pärasooles (192 000 juhtu, 13,4 %) ning
kusepõies (96 000 juhtu, 6,7 %). Naistel diagnoositi kõige sagedamini
rinnavähki (364 000 haigusjuhtu, 30,4 % kõikidest vähijuhtudest);
sellele järgnesid käär- ja pärasoolevähk (151 000 juhtu, 12,5 %),
kopsuvähk (98 000 juhtu, 8,2 %) ja emakavähk (64 000 juhtu,
5,4 %). Euroopa
Liidus (EL 27) oli vähisurmajuhtude hinnanguline koguarv 2012. aastal
1,263 miljonit, millest 56 % (708 000 juhtu) moodustasid mehed
ja 44 % (555 000 juhtu) naised. Euroopas oli 2012. aastal kõige
sagedasem vähisurma põhjus kopsuvähk (hinnanguliselt 310 000 juhtu,
24,5 %) sellele järgnesid käär- ja pärasoolevähk (150 000 juhtu,
11,9 % rinnavähk (91 000 juhtu, 7,2 %) ja maovähk (58 000
juhtu, 4,6 %). Ka meeste hulgas oli kõige levinum vähisurma põhjus
kopsuvähk (183 000 juhtu, 25,9 %), millele järgnesid käär- ja
pärasoolevähk (82 000 juhtu, 11,6 %) ning eesnäärmevähk (71 000
juhtu, 10 %). Naiste hulgas oli peamine vähisurma põhjus rinnavähk
(91 000 juhtu, 16,3 %); sellele järgnesid käär- ja pärasoolevähk
(68 000 juhtu, 12,3 %), kopsuvähk (81 000 juhtu, 14,7 %)
ning munasarjavähk (30 000 juhtu, 5,4 %). Vähist
põhjustatud suremus on Euroopa riikides väga erinev, hoolimata sellest, et
21. sajandi esimesel kümnendil on vähi diagnostikas ja ravis tehtud suuri
edusamme. Pärast vähi diagnoosimist vähemalt viis aastat elavate täiskasvanute
arv on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides aja jooksul pidevalt suurenenud,
mis näitab vähivastases võitluses tehtud olulisi edusamme, nagu vähi
sõeluuringuprogrammide korraldamine ja paremad ravimeetodid. Siiski esineb
riikide vahel endiselt suuri erinevusi ning rahvusvahelises plaanis on
elulemuserinevused vähenenud vaid mõne üksiku vähivormi puhul, näiteks
rinnavähk, käär- ja pärasoolevähk, eesnäärmevähk, nahavähk ning nahamelanoom[7]. 1.3 Vähist põhjustatud kulud Euroopa Liidus ELi liikmesriikides ulatusid vähist põhjustatud kulud 2009. aastal
hinnanguliselt 126 miljardit euroni, millest tervishoiuteenused
moodustasid 51,0 miljardit eurot (40 %)[8].
ELis olid vähiga seotud tervishoiuteenuste kulud hinnanguliselt 102 eurot
elaniku kohta, ulatudes 16 eurost Bulgaarias 184 euroni Luksemburgis. Varajasest surmast põhjustatud tootlikkuse vähenemine läks
hinnanguliselt maksma 42,6 miljardit eurot, kaotatud tööpäevad aga 9,43
miljardit eurot. Mitteametliku hoolduse kulud olid hinnanguliselt 23,2
miljardit eurot. Hinnanguliselt kõige suurem majanduslik kahju oli seotud
kopsuvähiga (18,8 miljardit eurot, 15 % vähist põhjustatud kogukulust),
sellele järgnes rinnavähk (15,0 miljardit eurot, 12 %), käär- ja
pärasoolevähk (13,1 miljardit eurot, 10 %) ning eesnäärmevähk (8,43
miljardit eurot, 7 %). Teadlased rõhutavad, et need hinnangud on
konservatiivsed, kuna teatavat liiki tervishoiuteenuste kulusid, näiteks
sõeluuringuprogrammidega seotud kulusid, ei võetud arvesse, sest mõned
uuringusse kaasatud riigid ei olnud asjakohaseid andmeid esitanud. 2. NÕUKOGU SOOVITUSE JA KOMISJONI TEATISE KOHASELT VÕETUD MEETMETE
TULEMUSED 2.1. Riiklikud vähitõrjeprogrammid Meetme eesmärgid: Komisjoni teatises on
horisontaalse meetmena seatud eesmärk, mille kohaselt partnerlusalgatuse lõppedes
peaksid kõik liikmesriigid olema kasutusele võtnud riikliku vähitõrjeprogrammi.
Selliste kavade rakendamine peaks andma jätkusuutliku panuse vähist põhjustatud
haiguskoormuse vähendamiseks ELis, et saavutada 2020. aastaks eesmärk
vähendada haiguskoormust 15 % (510 000 vähijuhu võrra). Riiklikud vähitõrjeprogrammid on rahvaterviseprogrammid, mille eesmärk
on tagada, et vähi ennetamise, varajase avastamise, diagnoosimise, ravi,
taastusravi, palliatiivse ravi ning vähialaste teadusuuringutega seotud tõenduspõhiste
strateegiate rakendamine ja järelevalve oleksid keskselt hallatavad. Euroopa
Komisjon kinnitas 2009. aastal taas kord oma pikaajalist pühendumust
vähivastasele võitlusele, algatades vähivastaste
meetmete võtmise Euroopa partnerluse (EPAAC) ühismeetme.
EPAACi ühismeetme (2009–2013) üldine eesmärk on toetada liikmesriike ja muid
sidusrühmi vähist põhjustatud probleemide tõhusamal lahendamisel ning pakkuda
raamistikku nii teabe kui ka vähi ennetamise ja tõrjega seotud suutlikkuse ja
eksperditeadmiste väljaselgitamiseks ja jagamiseks, et luua sünergiat ning
vältida killustatud meetmete võtmist ja jõupingutuste dubleerimist.
Tõenditebaasi tugevdamiseks kaasati partnerlusse mitmesuguseid eri kogemuse ja
eksperditeadmistega sidusrühmi. Partnerluse tegevuses osalesid meditsiini- ja
teadusasutused, tööstusharu esindajad ning patsientide vabaühendused Euroopa
Liidu eri paigust. Rakendatud meetmed: Enamik liikmesriike
täitis eesmärgi koostada enne 2013. aastat riiklik vähitõrjeprogramm. 28st
liikmesriigist 24 olid 2013. aastaks välja töötanud teatavat liiki
riikliku vähitõrjeprogrammi või -strateegia, Ülejäänud neli liikmesriiki
tegelevad oma vähitõrjeprogrammide lõpuleviimisega. Liikmesriikide
vähitõrjeprogrammid erinevad üksteisest märkimisväärselt nii rakendusala,
programmis sisalduvate teemade, järelevalve- ja/või hindamisnäitajate
olemasolu, kava/programmi/strateegia kestuse, kui ka patsientide
ettevalmistamiseks ja kaasamiseks ettenähtud aja poolest. EPAACi töö on andnud kolm olulist tulemust, mis aitavad riiklikke
vähitõrjeprogramme täiustada:
aruanne riiklike vähitõrjeprogrammide hetkeseisu kohta
Euroopa Liidus[9];
juhend kvaliteetsete riiklike vähitõrjeprogrammide
koostamiseks Euroopa Liidus[10];
riiklike vähitõrjeprogrammide seireks, hindamiseks ja
muutmiseks kasutatavad näitajad[11].
Kõik liikmesriigid on andnud märkimisväärse panuse, et töötada välja
riiklikud vähitõrjeprogrammid, mis mängivad olulist rolli vähist põhjustatud
haiguskoormuse jätkusuutlikul vähendamisel ELis, võimaldades luua vähitõrjeks
vajalikud põhistruktuurid ja asjakohase vastutusmehhanismi. Lisaks moodustavad
riiklikud vähitõrjeprogrammid raamistiku uute suuniste, ravimeetodite ja
koostöömehhanismide kasutuselevõtuks, mis aitab hoogustada vähiravi edendamist
kogu ELis. 2.2. Kolmandikku vähijuhtudest on võimalik ennetada: see on kõige
tulusam meede Meetme eesmärgid: Komisjoni teatises
kutsutakse EPAACi üles kasutama horisontaalset lähenemisviisi, mille kohaselt
peamistel tervislikku seisundit mõjutavatel teguritel on oluline roll vähist
põhjustatud haiguskoormuse vähendamisel kogu Euroopa Liidus. Kuna vähki võivad
põhjustada mitmesugused tegurid, tuleb selle ennetamisel keskenduda nii
eluviisist ja kutsealast kui ka keskkonnast tulenevate põhjuste kõrvaldamisele.
Hinnanguliselt[12]
on ligikaudu üht kolmandikku kõikidest vähivormidest võimalik ennetada, kui
vähendada või vältida peamisi riskitegureid. Riskitegurite hulka kuuluvad
suitsetamine, ülekaalulisus, vähene puu- ja juurviljade tarbimine, vähene
kehaline aktiivsus,[13]
alkoholi tarbimine ning töötamine päikesekiirguse käes või kantserogeene
sisaldavas keskkonnas. Euroopa vähivastase võitluse peamine abivahend on Euroopa
vähivastased eeskirjad[14].
See sisaldab kaht selget sõnumit:
teatavaid vähivorme on võimalik vältida ja tervist on
üldiselt võimalik parandada, kui järgida tervislikumat eluviisi; ning
vähki on võimalik ravida või ravi tulemust suuresti
parandada, kui haigus avastatakse varases staadiumis.
Nendest kasutajasõbralikus vormingus ja laiemale üldsusele
adresseeritud eeskirjadest, mis on vähi ennetamisel oluline teabevahend, peaks
saama ka ennetavate meetmete levitamise põhivahend, mis aitab muuta suhtumist
vähktõppe. Rakendatud meetmed: Tervisliku eluviisi
edendamine peamiste tervislikku seisundit mõjutavate tegurite rõhutamise kaudu
on pikka aega olnud üks Euroopa Komisjoni prioriteete ning hõlmab toitumise,
ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud tervisestrateegiaid[15] ning
alkoholist põhjustatud kahju korvamist[16].
Komisjon on välja töötanud kaugeleulatuva kava tubakatoodete tarbimise
piiramiseks,[17]
mille eesmärk on vältida laste ja noorte suitsetama hakkamist, ühtlustada
tubakatoodete siseturgu ning toetada liikmesriikide jõupingutusi kodanike
kaitsmiseks tubakasuitsuga kokkupuute eest, võttes arvesse, et tervislikku
eluviisi on eri rahvastiku- ja sihtrühmades vaja edendada eri viisil. Kutsealade osas võib ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia
2007–2012[18]
hindamise põhjal öelda, et kõnealune strateegia on oma eesmärgi täitnud ning
kinnitanud vajadust keskenduda muude ELi tervishoiu- ja keskkonnastrateegiate
kooskõlastatud meetmete raames jätkuvalt kutsehaiguste, eelkõige vähi
ennetamisele. Selleks võttis komisjon vastu uue ELi töötervishoiu ja tööohutuse
strateegilise raamistiku aastateks 2014–2020[19].
Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta
direktiivis 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja
mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest[20] kehtestatud
mitmesuguseid ennetavaid meetmeid, et vältida või vähendada töökohal
kokkupuuteid keemiliste kantserogeenide ja mutageenidega. Peale selle
ajakohastatakse teaduslike tõendite põhjal määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis
käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist)[21] VI lisa 3. osas
kantserogeenideks ja mutageenideks liigitatud ainete loetelu. Täpsemalt alustati EPAACi ühismeetme raames taas Euroopa vähivastase
võitluse nädala[22]
korraldamist, et tutvustada Euroopa vähivastastes eeskirjades sisalduvat teavet
tervise edendamise kohta. Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC), keda
Euroopa Komisjon toetab halduskokkulepete kaudu, on alustanud Euroopa
vähivastaste eeskirjade neljanda väljaande koostamist (esimene versioon
avaldati 1987. aastal, teine versioon 1994. aastal ning kolmas
versioon 2003. aastal) ning töö selles suunas jätkub. 2.3. Sõeluuringud ja vähi varajane avastamine Meetme eesmärgid: Nõukogu soovituses
soovitatakse korraldada rahvastikupõhiseid, olemasolevatel tõenditel põhinevaid
rinna-, emakakaela- ning käär- ja pärasoolevähi sõeluuringuid, mille suhtes rakendatakse
nõuetekohast kvaliteeditagamissüsteemi. Maailma Terviseorganisatsioon kiitis
need soovitused 2011. aastal Euroopa piirkonna 53 riigi puhul heaks[23]. Mõnes liikmesriigis on emakakaelavähi organiseeritud sõeluuringuid läbi
viidud alates 1963. aastast. Rinnavähi sõeluuringuprogramme hakati
rakendama 1980. aastate lõpus. Käär- ja pärasoolevähi sõeluuringuprogrammid
võeti kasutusele alles 2000. aastatel ja neid rakendatakes ikka veel vaid
vähestes Euroopa riikides. Nõukogu soovituse esimese rakendusaruande kohaselt oli aastas tehtavate
sõeluuringute hulk ELis sel ajal märkimisväärne, kuid moodustas siiski vähem
kui poole minimaalsest uuringute arvust aastas, mida oleks tulnud teha juhul,
kui soovituses kindlaksmääratud sõeltestid oleksid olnud kättesaadavad
kõikidele soovituslikus vanuses ELi kodanikele (ligikaudu 125 miljonit
uuringut aastas). Lisaks viidi alla poole selleaegsetest sõeluuringutest
(41 %) läbi rahvastikupõhistes programmides, mis pakkusid korralduslikku
raamistikku kvaliteeditagamissüsteemi rakendamiseks, nagu nõukogu soovituses on
nõutud. Rakendatud meetmed: Praeguste prognooside
kohaselt tähendaks see, et sõeluuringute ulatus on ELis viimastel aastatel
oluliselt suurenenud. Ainuüksi ELis kavatsetakse aastatel 2010–2020 avaliku
teenuse programmide raames teha üle 500 miljoni rinna-, emakakaela- ja/või käär-
ja pärasoolevähi sõeluuringu. Kolm soovituses käsitletud vähiliiki (rinna-,
emakakaela- ning käär- ja pärasoolevähk) on põhjustanud Euroopa piirkonna 1,8
miljonist vähisurmast ligikaudu viiendiku, ehk 400 000 surmajuhtumit
(IARC, 2008). Euroopa terviseuuringu (EHIS) esimese etapi[24]
raames kogutud esialgsed andmed rinna-, emakakaela- ning käär- ja pärasoolevähi
sõeluuringute kohta[25] avaldati detsembris 2010.
Nende andmete kohaselt[26] oli selliste 50–69aastaste
naiste osakaal, kes on vähemalt kord elus läbinud mammograafiauuringu,
küsitluses osalenud maade hulgas kõige suurem Prantsusmaal (92,9 %),
kellele järgnesid Hispaania (92,3 %), Austria ja Saksamaa (90 %),
Belgia (89,5 %) ning Ungari (86,9 %). Vastav näitaja oli kõige
madalam Bulgaarias (19,5 %) ja Rumeenias (13,5 %). Soovituses on märgitud, et Euroopa parimaid
tavasid käsitlevate suuniste vastuvõtmine on sõeluuringute rakendamisel
kõige olulisem punkt, mis hõlbustab kvaliteetsete vähi sõeluuringuprogrammide
parimate tavade edasiarendamist nii liikmesriikide kui ka vajaduse korral
piirkondlikul tasandil. Rinnavähi sõeluuringute ja diagnostika kvaliteedi
tagamise Euroopa suuniste neljas väljaanne[27]
avaldati juba 2006. aastal. Pärast viimase
rakendusaruande avaldamist on kõnealuste suuniste täiendamine jätkuvalt
prioriteetide hulgas.
2008. aastal avaldas Euroopa
Komisjon koostöös Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse (IARC) ja Euroopa
emakakaelavähi sõeluuringute võrgustikuga (ECCSN) emakakaelavähi
sõeluuringute ja diagnostika kvaliteedi tagamise Euroopa suuniste teise
väljaande[28]. Need suunised
hõlmavad tehniliste detailide ja dokumentide ulatuslikku ajakohastamist
ning selliste uute tehnoloogiasuundade hindamist nagu vedelikupõhine
tsütoloogia, PAP-äiete automaatanalüüs ja inimese papilloomviiruse
testimine. Suuniste rakendusala on laiendatud nii, et see sisaldab ka eri
valdkondade esindajatest koosnevate eksperdirühmade poolt perearstide,
günekoloogide ja tsütopatoloogide jaoks koostatud põhjalikke juhendeid.
2010. aastal avaldas Euroopa Komisjon koostöös Rahvusvahelise
Vähiuurimiskeskusega (IARC) käär- ja pärasoolevähi sõeluuringute ja
diagnostika kvaliteedi tagamise Euroopa suuniste esimese väljaande[29].
Käär- ja pärasoolevähi sõeluuringuid käsitlevate ELi suuniste eesmärk on
parandada kvaliteedistandardeid, töötades välja kvaliteeditagamise
juhtpõhimõtted ja tõenduspõhised soovitused, mida ELi liikmesriigid käär-
ja pärasoolevähi sõeluuringute puhul peaksid järgima. Kõnealused suunised
hõlmavad kogu sõeluuringute protsessi, alates kutse väljasaatmisest ja
korralduslikest küsimustest kuni diagnoosi panemise ja leitud
haiguskolletega tegelemiseni. Suunistes keskendutakse eelkõige sõeluuringuga
seotud põhiküsimustele, kuid käsitlemist leiavad ka sellised teemad, mis
on sama olulised diagnostika seisukohalt, näiteks koolitused,
valdkondadevaheline koostöö, seire ja hindamine, kulutasuvus, negatiivsete
kõrvalmõjude minimeerimine ja õigeaegsed täiendavad uuringud.
2013. aastal
avaldas Euroopa Komisjon koos Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse (IARC)
rinnavähi sõeluuringute ja diagnostikateenuste kvaliteedi tagamise Euroopa
võrdlusorganisatsiooni (EUREF), sõeluuringute ja rinnavähipatoloogia
Euroopa töörühma ning EPAACi ühismeetmega rinnavähi sõeluuringute ja
diagnostika kvaliteedi tagamise Euroopa suuniste neljanda väljaande lisad[30]. Esimeses lisas (digitaalse mammograafia
ajakohastamine) on arvesse võetud tehnoloogia kiiret arengut, mis on
tingitud digitaalse pildistamise üha laiemast kasutamisest rinnavähi
sõeluuringute ja diagnostika vallas pärast neljanda väljaande avaldamist.
Teises lisas käsitletakse mitut rinnavähi sõeluuringute ja diagnostikaga
seotud patoloogiate kvaliteeditagamist käsitlevat teemat, mis on viimastel
aastatel probleeme tekitanud või mille puhul on välja töötatud uued
praktilised lahendused või tehnoloogiasuunad või tehtud muid edusamme.
2014. aastal kavatseb Euroopa Komisjon koostöös
Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse (IARC) ja Euroopa emakakaelavähi
sõeluuringute võrgustikuga (ECCSN) välja anda emakakaelavähi
sõeluuringute ja diagnostika kvaliteedi tagamise Euroopa suuniste teise
väljaande lisad, mis hõlmavad peamiselt esmaste HPV
testide kasutamist emakakaelavähi sõeluuringutes ning inimese
papilloomviiruse (HPV) testide ja konventsionaalse tsütoloogia kasutamist
emakakaelavähi sõeluuringutes.
Üks EPAACi ühismeetme eesmärke oli algatada vähi
sõeluuringuprogrammide üldise haldamise intensiivkursus. Selleks et
kasutada kõnealuse kursuse kavandamisel ja katsetamisel ekspertide abi, loodi
sõeluuringute haldamise kursuseid korraldavate Euroopa õppeasutuste võrgustik
(ESSM)[31]. ELi terviseprogrammi raames on toetatud ka projekti Aurora,[32]
et töötada välja ühtne ja teostatav strateegia emakakaelavähi sõeluuringute
edendamiseks uutes ELi liikmesriikides 30–69aastaste naiste hulgas, tagada
raskesti ligipääsetavatele rühmade kaasamine, aidata ELi uusi liikmesriike
emakakaelavähi tõenduspõhiste sõeluuringute rakendamisel ning edendada teabe ja
kogemuste vahetamist kogu Euroopas. Selleks et saada ülevaade sõeluuringu- ja ravivõimalustega seotud
vähiraviteenustest kõikides Euroopa riikides, viis Euroopa Komisjoni Teadusuuringute
Ühiskeskus (JRC) 2012. aastal läbi küsitluse rinnavähiga seotud
raviteenuste osutamise kohta Euroopa riikides[33].
Küsitlusest selgus, et 22 riiki rakendab rinnavähi sõeluuringu programme ning
21 riigi puhul on sõeluuringute organiseerimisel lähtutud suunistes esitatud
juhtnööridest. 25st riigist 15 rakendab käär- ja pärasoolevähi
sõeluuringuprogramme ning neli liikmesriiki on astumas organiseeritud
sõeluuringuprogrammile üleminekuks vajalikke samme. 25st riigist 19 rakendab
emakakaelavähi sõeluuringuprogramme ja mõned liikmesriigid teevad jõupingutusi,
et minna praeguselt süsteemitult tegutsemiselt üle rahvastikupõhistele, tagatud
kvaliteediga sõeluuringuprogrammidele. 2.4 Rinnavähiga seotud raviteenuste akrediteerimine Euroopa Liidus Meetme eesmärgid: Komisjoni teatises on
märgitud, et komisjoni kavatseb rinnavähi sõeluuringute ja asjakohaste
järelmeetmete akrediteerimiseks Euroopas välja töötada vabatahtliku
akrediteerimise katseprojekti, mis rajaneb rinnavähi sõeluuringuid ja
diagnostikat käsitlevatel uutel Euroopa suunistel (k.a nende varasemad
väljaanded, mis on asjaomases valdkonnas kõige kauem kehtinud ja kõige ajakohasemad
suunised). See on kooskõlas nõukogu soovitusega edendada tõenduspõhiseid
vähi sõeluuringuid, kasutades selleks süstemaatilist elanikkonnapõhist
lähenemisviisi ja kvaliteedi tagamist. Sellele järgnesid nõukogu 2008. aasta
järeldused vähktõve põhjustatud haiguskoormuse vähendamise kohta,[34]
milles komisjoni kutsutakse üles uurima võimalusi töötada Euroopas rinnavähi
sõeluuringute ja asjakohaste järelmeetmete akrediteerimiseks välja
katseprojekt, mis rajaneks kvaliteedi tagamise Euroopa suunistel. Rakendatud meetmed:
2012. aasta detsembris anti Euroopa Komisjoni
Teadusuuringute Ühiskeskusele (JRC) järgmised ülesanded.
Töötada välja rinnavähi sõeluuringute ja diagnostika
Euroopa suuniste uus väljaanne ja
töötada välja rinnavähi raviteenuste kvaliteeditagamise
süsteem, mis rajaneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta
määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja
turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega)[35] kohasel
Euroopa akrediteerimisalasel õigusraamistikul.
Selle praeguseks veel lõpetamata projekti eesmärk on kehtestada kogu
ELis rinnavähi ravi minimaalsed kvaliteedinõuded, mis põhineksid rinnavähi
sõeluuringute ja diagnostika Euroopa suuniste uuel väljaandel, mis
peaks avaldatama 2016. aastal. Lisaks töötab JRC välja Euroopa
suuniste platvormi, mis võimaldaks hallata olemasolevaid suuniseid
pärast sõeluuringuid ja diagnostikat kohaldatavate ravietappide kohta, mis
hõlmavad ravi, taastusravi, järelkontrolli, sealhulgas vajaduse korral
jälgimist, valuravi ja selliseid patsiendikeskse kvaliteedikontseptsiooni
seisukohalt olulisi aspekte nagu psühholoogiline tugi ja palliatiivne ravi. 2.5 Parimate tervishoiumeetmete rakendamine: parimate tavade
väljaselgitamine ja levitamine Meetme eesmärgid: Teatisega soovitakse vähendada ebavõrdsust vähisuremuse valdkonnas,
vähendades 2020. aastaks erinevust parimate ja halvimate näitajatega
liikmesriikide vahel 70%[36].
Selle eesmärgi saavutamisele aitab kaasa suuniste väljatöötamine parimate
tavade kohta vähiravi alal, võttes arvesse riiklikku, piirkondlikku ja
kohalikku tausta. Rakendatud meetmed: EPAAC on töötanud välja mitmeid algatusi tervishoiu valdkonnas ja
koostanud ülevaate vähiravist Euroopas.
Selleks et välja selgitada Euroopa terviseteenuste
parimad tavad, mis edendaksid võrgustikke kogemuste vahetamiseks, töötati
välja poliitikadokument multidistsiplinaarse vähiravi kohta,[37] et määrata kindlaks
põhielemendid, mida peaksid arvesse võtma kõik kasvajatega tegelevad
multidistsiplinaarsed meeskonnad. Lisaks loodi arvutipõhine
sümptomaatilise ravi ja otsuste tegemise abisüsteem
sümptomaatilise ravi toetamiseks palliatiivse ravi puhul.
Töötada välja laste vähiravi suunised. Ühismeetme raames tehti tihedat koostööd Euroopa pediaatrilise
onkoloogia ühinguga (SIOP), edendades suuniseid pediaatrilise onkoloogia
valdkonnas. Hiljuti korraldati liikmesriikides uuring, et hinnata
kõnealuste suuniste rakendamist, kasutades võrdlusalusena sarnast SIOPi
uuringut 2008. aastast. Selle võrdluse tulemused peaksid selguma
2014. aastal.
Täiend- ja alternatiivmeditsiini tõendid ja
kasutamine vähiravis. Integreeritud onkoloogia
raamistikus toimub ka täiend- ja alternatiivmeditsiini pakkuvate Euroopa
struktuuride ja keskuste uuring.
Kliiniliste juhendite sisu ja rakendamise
väljatöötamine, läbivaatamine ja ühtlustamine Vähiravi
kliiniliste juhendite väljatöötamisel keskendusid ühismeetme partnerid
kahele valdkonnale: toitumine ja harvaesinevad vähivormid.
Toitumisvaldkonnas tehtud tööst tulenevaid suuniseid on Teadusuuringute
Ühiskeskus levitanud Euroopa Vähikeskuste hulgas[38].
Koolitusstrateegia rakendamine, et parandada
tervishoiutöötajate psühhosotsiaalseid oskusi ja suhtlusoskust Mitmed partnerorganisatsioonid aitasid kaardistada
tervisesüsteemide ressursse psühhosotsiaalse vähiravi puhul, tervishoiutöötajate
suhtlusoskust ja psühho-onkoloogilisi koolitusi ning ühtlasi ka erinevusi
vajaduse ja võimaluste vahel. Tulemused näitavad, et 26 vastanud riigi
hulgas on 20 riiki, kus psühhosotsiaalne onkoloogia on kaasatud
riiklikesse vähitõrjeprogrammidesse, kuid ainult kümnel riigil on selle
jaoks eraldi eelarve[39].
Selleks et tõhustada vähivastast võitlust, eriti tervishoiu valdkonnas,
käivitas komisjon 2014. aastal uue kolmeaastase vähitõrje ühismeetme,
mida rahastatakse ELi teise terviseprogrammi raames. Selle peamine eesmärk on
koostada Euroopa suunised vähktõve laiahaardelise tõrje kvaliteetsemaks
muutmiseks ja liikmesriikide platvormi, mis võimaldab pidada arutelusid
vähiga seotud teemadel. Loodetakse, et koostatavad suunised ja seisukohavõtud, mis sisaldavad
nii häid tavasid kui ka tõenduspõhiseid soovitusi, aitavad edendada vähitõrje
ja -ravi kvaliteedi parandamist riiklikul/liikmesriikide tasandil ning
vähendada ebavõrdsust. Suunistes käsitletakse järgmisi teemasid: tõendus- ja
kvaliteedipõhised vähi sõeluuringuprogrammid, laiahaardeliste
vähitõrjevõrgustike organisatsioon, kogukonnapõhine vähiravi ja paranenud
patsiendid. Liikmesriigid saavad suuniseid kvaliteetsete sõeluuringuprogrammide
eri aspektide rakendamiseks vastavalt Euroopa kvaliteeditagamise suunistele
emakakaela-, rinna- ning käär- ja pärasoolevähi sõeluuringute puhul ning
suuniseid muude võimalike sõeluuringuprogrammide jaoks (nt kopsud, eesnääre).
Liikmesriikidele edastatakse laiahaardelise vähitõrjevõrgustiku mudel, mida nad
saavad seejärel kohandada oma oludele vastavaks. Lisaks soovib komisjon toetada e-tervise lahendusi eelkõige e-tervise
võrgustiku ja e-tervise tegevuskava kaudu, sest e-tervisel on potentsiaali
pakkuda rohkem isikupärastatud, tõhusamat ja tulemuslikku ravi ning see võib
aidata vähendada vigu. Telemeditsiini kasutamine on olnud kasulik nii haiguste
ravi kui ka tervisedenduse seisukohast. Tervishoiuteenuste osutamise ühes muus
valdkonnas uurib komisjon tehnilisi ja finantslahendusi meditsiiniliste
isotoopide paremaks tarnimiseks, sest nappust on esinenud kõikjal Euroopas.
Nõukogu järeldustega „Meditsiinis kasutatavate radioisotoopide varustuskindluse
saavutamine Euroopa Liidus”,[40]
mis võeti vastu 6. detsembril 2010, loodi Euroopa vaatluskeskus, et aidata
lahendada tarneahelaga seotud küsimusi, mis otseselt mõjutavad tervishoiu
vajadusi. 2.6 Harvaesinevad vähivormid Meetme eesmärgid: Teatises rõhutatakse
vajadust vähendada erinevusi ravile alluvate vähktõvevormide põhjustatud
suremust iseloomustavate näitajate poolest parimate ja halvimate riikide vahel.
Harvaesinevad vähivormid on valdkond, kus võib esineda ELi lisaväärtus, mis
tuleneb tulevasest koostööst Euroopa tugivõrgustike valdkonnas, näiteks
haruldaste haiguste puhul, mis hõlmavad ka paljusid harvaesinevaid vähktõvevorme. Põhimõtteliselt tuleks harvaesinevad kasvajad määratleda samal viisil
nagu haruldased haigused. Haruldaseks peetakse haigusi, mille esinemissagedus
on madalam kui 5 juhtu 10 000 Euroopa elaniku kohta. Harvaesinevad
vähivormid moodustavad igal aastal ligikaudu 22 % kõikidest diagnoositud
vähijuhtudest. Erinevalt täiskasvanutest on peaaegu kõik lastel esinevad
vähivormid haruldased, kuid väga tõsised. ELis diagnoositakse vähk ligikaudu
40 000 lapsel aastas. Need kasvajad kujutavad endast erilist koormust
patsientidele, kes vajavad diagnostika- ja ravivõimalusi, mis ei pruugi olla
kättesaadavad nende elukoha lähedal. Patsiendid peavad mõnikord läbima pikki
vahemaid juurdepääsuks asjakohasele patoloogilisele diagnostikale ja
multidistsiplinaarsele ravile ning neil on vähe võimalusi teise arvamuse
saamiseks. Rakendatud meetmed: ELi poliitika haruldaste haiguste valdkonnas aitab lahendada ka
probleeme, mis on seotud harvaesinevate kasvajatega. Kõnealune väide põhineb komisjoni
2008. aasta teatisel „Haruldased haigused: Euroopa ees seisvad
väljakutsed”[41]
ning nõukogu 2009. aasta
soovitusel tegevuse kohta haruldaste haiguste valdkonnas[42].
Selles valdkonnas on Euroopa Liidu tegevuse eesmärk parandada patsientide
juurdepääsu asjakohastele ja õigeaegsetele diagnoosidele, teabele ja ravile.
Euroopa tasandil võib kõnealuses valdkonnas tegutsemine olla tõhusam, kui
liikmesriikide tegutsemine eraldi. Lisaks sellele selgitab direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta
piiriüleses tervishoius[43]
patsientide õigusi saada turvalist ja heatasemelist ravi kogu ELis ning õigust
selle hüvitamisele. See loob aluse tihedamale koostööle riiklike
tervishoiuasutuste vahel mitmete meetmete kaudu. Mõned sätted on seotud
haruldaste haigustega. Eelkõige artikliga 12 sätestatakse liikmesriikide
vahelise koostöö süvendamine ning antakse komisjonile volitused toetada
liikmesriike Euroopa tugivõrgustike väljaarendamisel ELi liikmesriikide tervishoiuteenuste
osutajate ja ekspertkeskuste vahel vähese levimuse, keerukate või haruldaste
haiguste valdkonnas. 2014. aasta märtsis võeti vastu kaks otsust,[44] [45]
millega kehtestati Euroopa tugivõrgustike ja nende liikmeste suhtes
kohaldatavad kriteeriumid ning kõnealuste tugivõrgustike ja nende liikmete
hindamise ja heakskiitmise protsess. Ainult need võrgustikud, mis on heaks
kiidetud vastavalt kõnealustele õiguslikele nõuetele, saavad ELi ametliku
tunnustuse ja õiguse kasutada ELi tugivõrgustiku logo, mis on Euroopa Liidu
omanduses olev registreeritud kaubamärk. ELi haruldaste haiguste raamistikule tuginedes on Euroopa Komisjon
terviseprogrammi raames toetanud mitmeid algatusi järgmiselt.
2012. aastal
toetati projekti RARECARENET (harvaesinevate vähivormide
teabevõrgustik),[46]
mis põhines varasema projekti RARECARE (harvaesinevate vähivormide
seire Euroopas)[47]
meetmetel, millega anti hinnang kõikide harvaesinevate vähivormide
esinemissageduse ja levimuse ning patsientide elulemuse ja suremuse kohta.
Projekti eesmärk on i) pakkuda ajakohastatud näitajaid harvaesinevate
vähivormide põhjustatud haiguskoormuse kohta, ii) koguda ja levitada
teavet harvaesinevate vähivormide käsitlusjuhendite kohta, iii) teha
kindlaks kriteeriumid harvaesinevate vähivormide eksperdikeskuste kohta,
iv) hankida ja levitada teavet harvaesinevate vähivormide diagnoosimise ja
ravi kohta, v) töötada välja väga harva esinevate vähivormide kliiniline
andmebaas, vi) luua uusi teadmisi kõnealuste haiguste ja nende kliinilise
ravi kohta, vii) töötada välja ja levitada teavet patsientidele,
sealhulgas patsientide ühingutele, mis tegelevad harvaesinevate
vähivormidega.
2013. aastal loodi pediaatrilise onkoloogia Euroopa
eksperttugivõrgustik diagnostikaks ja raviks (ExPO-r-NeT), et toetada
tervishoiuteenuste osutamist vähihaigetele lastele ja noortele muus
liikmesriigis kui liikmesriik, mille sotsiaalkindlustussüsteemiga patsient
on liitunud, kui teatavate vähivormide kohta on teadmisi vähe ja sarnaste
juhtumite arv väike, soovides anda parimat piiriülest ravi haruldasi
vähivorme põdevatele lastele.
Lisaks on mitme sidusrühma eestvõttel loodud harvaesinevate
vähivormide Euroopa ühendus,[48]
mis tegeleb harvaesinevate vähivormidega kaasnevate konkreetsete probleemidega. 2.7 Vähiuuringute alane koostöö ja selle koordineerimine Meetme eesmärgid: Komisjoni teatises
paluti välja töötada koordineeritud lähenemisviis vähiuuringute tegemiseks ELis,
seades eesmärgiks jõuda 2013. aastaks selleni, et koordineeritaks
kolmandikku kõikidest allikatest rahastatud uuringutest. Rakendatud meetmed: ELil on väga oluline roll
vähiuuringute rahastajana. Viimase seitsme aasta jooksul on komisjon
teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) kaudu investeerinud üle
1,4 miljardi euro rahvusvahelistesse koostööuuringutesse, eesliiniuuringutesse,
liikuvusprogrammidesse, avaliku ja erasektori partnerlustesse ning
liikmesriikide teadusalaste jõupingutuste koordineerimisse seoses vähktõvega.
Rohkem kui poolt asjaomasest eelarvest (770 miljonit eurot) on kasutatud selleks,
et julgustada juhtivaid toimijaid kogu Euroopas ja mujal maailmas ühendama jõud
ühistes uurimisprojektides, et leida uusi võimalusi vähivastaseks võitluseks ja
patsientide toetamiseks. Need projektid aitavad paremini mõista, kuidas
erinevad vähivormid tekivad ning kuidas neid varem avastada ja tõhusamalt
ravida. Euroopa on üks maailma juhtivaid piirkondi vähiuuringute valdkonnas.
Suurem osa uuringutest on rahastatud ning läbi viidud ühes konkreetses riigis.
Selleks et koordineerida ja ühendada mitmeid erinevaid riiklikke algatusi,
rahastab EL näiteks riiklike vähiga seotud rahaliste vahendite kaardistamist võrgustiku
TRANSCAN[49]
kaudu; optimeerib ja ühendab riiklikke ja piirkondlikke vähiregistreid võrgustiku
EUROCOURSE[50]
kaudu; hõlbustab ekspertide vahetust ja aitab kaasa parimate tavade
ülekandmisele ühest riigist teise. Lisaks on EPAAC alustanud vähiuuringuid, millel on kolm peamist
eesmärki:
teha kindlaks vähiuuringute valdkonnad, mis saavad
kasu koordineerimisest ja piiriülesest koostööst, ja seada need tähtsuse
järjekorda;
leida mehhanisme kooskõlastatud lähenemisviisiks, et
jõuda 2013. aastaks selleni, et koordineeritaks kolmandikku kõikidest
allikatest rahastatud uuringutest;
arendada teadusuuringute koordineerimise katseprojekte valitud
valdkondades.
Sellega seoses töötati välja järgmised katseprojektid: vähiuuringute
koordineerimine Euroopa kliiniliste teadusuuringute varajases etapis;
vähiuuringute tulemuste Euroopa platvorm; Euroopa teadmuskeskus vähi
epidemioloogia ja rahvatervise uuringute jaoks: uuringute koordineerimine ja
teadmiste jagamine. Algusest peale oli selge, et puudub ühtne metoodika, mida kohaldada
kõigi vähiuuringute valdkondade puhul kõikide riikide vahel. Seega oli
väljakutse luua spetsiifiline koordineerimismetoodika, mis vastaks
uurimisteemadele ja huvitatud isikute vajadustele, kasutades konsensuslikku
lähenemisviisi. 2.8 Võrreldava teabe hankimine poliitika ja meetmete jaoks Meetme eesmärgid: Komisjoni teatises
palutakse tagada täpsed ja võrreldavad andmed vähktõve esinemise, levimuse ja
ravi, vähihaigestumuse ja -suremuse ning vähipatsientide elulemuse kohta ELis
aastaks 2013. Selleks on loodud Euroopa vähiteabesüsteem (ECIS), mis
ühendab ressursse ja institutsioone, mis tegelevad vähialase teabe ja
andmetega, et pakkuda vajalikke teadmisi vähitõrjemeetmete optimeerimiseks.
ECIS peaks koordineerima ja suunama kogu andmete kogumise, kvaliteedikontrolli,
haldamise, analüüsi ja levitamise protsessi. Vähktõve
epidemioloogiliste andmete võrreldavuse parandamiseks olid kaks esimest viiest
projektist, mida Euroopa Komisjon programmi „Euroopa vähi vastu” raames 1987. aastal
toetas, Euroopa vähiregistrite võrgustiku (ENCR)[51]
loomine ja EUROCARE (Euroopa vähiregistrite põhine uuring vähipatsientide
elulemuse ja ravi kohta)[52].
ENCR edendab koostööd Euroopa vähiregistrite vahel, määrab kindlaks andmete
kogumise standardid, pakub koolitusi vähiregistrite töötajatele ning levitab
regulaarselt teavet vähihaigestumuse ja -suremuse kohta Euroopa Liidus ja kogu
Euroopas[53]. Võrreldava teabe
levitamine vähi kohta toimub ka üle-Euroopaliste andmebaaside kaudu, mis
käsitlevad vähki kui surmapõhjust, ja mida haldab EUROSTAT,[54]
kelle ülesanne on statistika kogumine ja ühtlustamine vähi põhjustatud suremuse
kohta vanuse, soo, kodakondsuse ja piirkonna kaupa. Lisaks moodustavad ENCRi
andmed[55]
tervikliku süsteemi vähist põhjustatud haiguskoormuse kohta Euroopas (peamiselt
haigestumus ja suremus), mida täiendavad EUROCARE’i andmed elulemuse,
levimuse ja ravivõimaluste kohta. Selleks et luua
vähktõve võrreldavate näitajate süsteem, on projekt EUROCHIP (Euroopa
vähktõve tervisenäitajate projekt),[56] mida
rahastatakse ELi terviseprogrammi raames, välja töötanud vähiseire näitajad. Projekti
EUROCOURSE raames on loodud Euroopa vähivaatluskeskuse (ECO)
veebisait, mis on tsentraliseeritud portaal vähiregistri andmete
automatiseeritud haldamiseks ja levitamiseks. Üldised tervishoiuga seotud
andmed, mis on vajalikud vähinäitajate asjakohaseks tõlgendamiseks, on
koondatud ELi tervisealastele veebisaitidele[57]. Üldised ja tervisega
seotud majanduslikud andmed on kogutud OECD tervisealasesse andmebaasi[58].
Euroopa teadusringkonnad on metoodiliste teadusuuringute esirinnas
rahvastikupõhise epidemioloogia, rahvatervise, haigestumuse ja suremuse
analüüsi ja prognooside, elulemusanalüüside, levimuse hindamise,
kõrgetasemeliste uuringute kavandamise ja läbiviimise ning sotsiaalse ja
majandusliku ebavõrdsuse mõju käsitlevate uuringute puhul. Rakendatud
meetmed: EPAACi
ühismeetme raames toodi välja kolm peamist eesmärki Euroopa vähiteabesüsteemi
arendamisel:
kaardistada peamised vähiteabeallikad Euroopas ning teha kindlaks
prioriteetsed teemad, mida partnerluse raames toetatakse;
ühtlustada ühise platvormi raames vähktõvest põhjustatud
haiguskoormuse näitajaid (haigestumus, suremus, elulemus ja levimus), mis
saadakse olemasolevatest Euroopa meetmetest;
luua töörühm vähktõve rahvastikupõhise kulu-uuringu jaoks
Euroopas.
2009. aastal volitati EPAACi ühismeedet
esitama 2013. aastaks ettepaneku, mis oleks Euroopa vähiteabesüsteemi
aluseks ning kooskõlastatud kõigi vähktõve valdkonnaga seotud sidusrühmadega
(andmete esitajaid, tervishoiutöötajad, valitsused, kodanikud, patsiendid ja
teadlased). 2012. aastal pandi Teadusuuringute
Ühiskeskus vastutama ECISega seotud arutelude toetamise eest ning toimima
Euroopa Liidu andmete ja vahendite hoidlana. Aruanne „Euroopa
vähiteabesüsteemi loomine: ettepanek Euroopa partnerluselt vähivastaste
meetmete võtmiseks (EPAAC)”,[59]
mis valmis EPAACi töö tulemusena, on Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) töö aluseks. Teadusuuringute
Ühiskeskus tagab ECISe jätkusuutlikkuse ja koordineerib selle edasist arengut.
JRC teeb tihedat koostööd kõigi peamiste sidusrühmadega vähiandmete valdkonnas,
toetades Euroopa vähiregistrite võrgustikku (ENCR), mille sekretariaadi JRC
2012. aastal üle võttis, ning koostööd Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskusega
(IARC) ja muude teadusvõrgustike ja projektidega Euroopa tasandil, näiteks
EUROCARE, CONCORD (vähipatsientide elulemuse üleilmne seire)[60], ühismeede
PARENT (piiriüleste patsiendiregistrite algatus)[61] ja muude
rühmadega, et selgitada välja tõhusaimad võimalused ja ECISe kõik olulisemad
funktsioonid, nagu andmete kvaliteedi kontroll, statistiline analüüs,
levitamine, vähiteabe levitamine jne. Praegu ühendab ENCR rohkem kui 200 Euroopa vähiregistrit. Andmete
kogumise süsteemid eri riikides kajastavad riiklike tervishoiusüsteemide
ülesehitust ning andmetele juurdepääsu tõkked on visad kaduma, nii et on raske
liikuda riiklikult tasandilt Euroopa tasandile, kuna mitte kõik näitajad ei ole
võrreldavad kogu ELis. Hetkel pakuvad registrid peamiselt epidemioloogilisi
andmeid vähktõve kohta, kuid registrid on alarahastatud, sageli väheste
töötajatega või kasutusele võetud ilma korraliku kavandamiseta. 2.9 Koostöö partnerluse raames Meetme eesmärgid: Teatise kohaselt on
Euroopa Komisjoni roll tagada, et partnerluse arengus järgitakse koostöö ja
praktilise tegevuse põhimõtteid ning et kavandatud meetmete võtmine ELi
tasandil oleks õigustatud. Rakendatud meetmed: Ühismeetmed võetakse terviseprogrammi raames ning neid viivad ellu
Euroopa Komisjon ja liikmesriigid. Kogu partnerluse jooksul on EPAACi
ühismeetme nõuandestruktuurid võimaldanud ulatuslikku arvamustevahetust ja
konstruktiivset koostööd Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel. Suurendamaks nähtavust ja parandamaks erinevate ELi
tasandi vähialgatuste koordineerimist, on Euroopa Komisjon loonud Euroopa
Komisjoni vähitõrje eksperdirühma[62]. Eksperdirühm vastab/Eksperdirühm loodi vastuseks liikmesriikide ja
sidusrühmade nõudmistele parandada koordineerimist, pidades silmas vähialase
töö laiendamist. Lisaks võib teadmiste ja teabe jagamine aidata lahendada
mõningaid probleeme, millega liikmesriigid vähivastases võitluses silmitsi
seisavad, ning hõlbustada koostööd asjaomaste sidusrühmadega. 3. JÄRELDUSED Komisjoni teatisel
põhinevad ELi meetmed on tugevdanud koostööd Euroopa Liidu, liikmesriikide ja
asjaomaste sidusrühmade vahel ning loonud asjaomastes valdkondades (riiklikud
vähitõrjeprogrammid, sõeluuringud, vähiteabesüsteemid, harvaesinevad vähivormid
jne) Euroopa lisaväärtust ja ka praktilise aluse koostöömehhanismide tegevuse
jätkamiseks ja laiendamiseks. Koostöö strateegilistes valdkondades on loonud
raamistiku, mis annab kestliku panuse vähktõvest põhjustatud haiguskoormuse
vähendamiseks ELis ja vähijuhtude 15 % vähendamisega seotud eesmärgi
säilitamiseks/täitmiseks aastaks 2020. Viimaste kättesaadavate andmete kohaselt
vähenes aastatel 2000–2010 kõige sagedamini esinevate vähivormide (st rinna-,
kopsu-, eesnäärme- ning käär- ja pärasoolevähi) esinemissagedus umbes
10 %. Kõnealuse koostöö
jätkamiseks on käesolevas aruandes kirjeldatud mõningaid järgmisi samme. Ø
ELi 3. terviseprogramm
pakub võimalusi vähki puudutavate rahvatervisemeetmete edendamiseks. Ø
Horisont 2020, eelkõige
selle tervishoiu, demograafiliste muutuste ja heaolu eesmärk, pakub võimalusi
vähi ja muude raskete krooniliste haiguste uuringute jätkamiseks. Ø
Komisjon toetab jätkuvalt kvaliteetsete riiklike
vähitõrjeprogrammide koostamist Euroopa Liidus. Ø
Tuleb toetada Euroopa
vähivastaste eeskirjade neljanda väljaande levitamist, sest see on üks
peamine vähivastase ennetus- ja edendustöö vahend ELis. Ø
Oluline on muuta uus tubakatoodete direktiiv
täielikult toimivaks, tagades direktiivi delegeeritud ja rakendusvolituste
täieliku kasutamise, ning toetada selle rakendamist liikmesriikides, et
vähendada suitsetamist kogu ELis ja aidates sellega vähendada vähijuhtumite
arvu. Ø On vaja tõhustada koostööd selliste valdkondade vahel nagu
rahvatervis, keskkond ja töötervishoid, et võidelda vähktõve välditavate
põhjustega laiemas perspektiivis. Ø Komisjon
toetab uut rinnavähi sõeluuringute ja diagnostika kvaliteedi tagamise
Euroopa suuniste väljaannet, kvaliteetset ja tõenduspõhist rinnavähi Euroopa
suuniste platvormi, milles käsitletakse ravi muid etappe ja aspekte, ning vabatahtlikku
Euroopa rinnavähiteenuste kvaliteedi tagamise kava. Ø
Olles käivitanud ühismeetme CANCON (Euroopa suunised vähktõve
laiahaardelise tõrje kvaliteetsemaks muutmiseks), on peamine eesmärk
töötada välja Euroopa suunised vähktõve laiahaardelise tõrje kvaliteetsemaks
muutmiseks. Ø
Sidusrühmad peaksid kasutama direktiivi
patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius, et luua Euroopa tugivõrgustikud, sealhulgas harvaesinevate kasvajate
tugivõrgustik. Komisjon kavatseb esitada osalemiskutse võrgustike loomiseks
2014. ja 2015. aastal. Ø
Vähi sõeluuringute olukord on viimaste aastate jooksul selgelt paranenud, eriti pärast nõukogu
soovituse vastuvõtmist. Euroopa Komisjoni talitused on siiski seisukohal, et
nii sõeluuringuprogrammide rakendamine ja ajakohastamine kui ka võrgustikutöö
keskuste ja ekspertide vahel on järgmistel aastatel prioriteetne rahvatervise
eesmärk ELi, liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil. Ø
Toetamaks harvaesineva vähivormiga patsientide
võrdset kohtlemist, annaks lisaväärtust, kui kaalutaks harvaesinevaid
vähivorme käsitleva konkreetse meetme võtmist. Ø
Oluline on arendada välja Euroopa
vähiteabesüsteem (ECIS), mis annaks vajalikke teadmisi, et optimeerida
vähitõrje meetmeid. Ø
Komisjon töötab välja koordineeritud lähenemisviisi
vähiuuringuteks kogu ELis. Ø
Laiemalt tuleks kasutusele võtta e-tervise
rakendused, mis aitavad tõhustada haiguste ravi ning täiustada tulemuslikke
haiguste ennetamise tavasid. Samuti võetakse arvesse liikmesriikide ja sidusrühmade soovitusi Euroopa
Komisjoni vähitõrje eksperdirühma raames. Euroopa Komisjon on jätkuvalt seisukohal, mida on väljendatud ka
teatises, et eesmärk vähendada vähist põhjustatud haiguskoormust ELis ning
eesmärk vähendada aastaks 2020 vähijuhtude arvu 15 % (510 000 haigusjuhu)
võrra on saavutatavad. [1]
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2003:327:0034:0038:EN:PDF [2]
http://ec.europa.eu/health/ph_information/dissemination/diseases/docs/com_2009_291.en.pdf [3] http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2003:327:0034:0038:EN:PDF [4]
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0882:FIN:ET:PDF [5]
http://ec.europa.eu/health/ph_information/dissemination/diseases/docs/com_2009_291.en.pdf [6] Vähki haigestumise ja sellega seotud suremusega seotud
suundumused Euroopas: 2012. aasta hinnangulised andmed 40 riigi kohta,
European Journal on Cancer, veebruar 2013. [7] http://press.thelancet.com/EUROCARE1.pdf [8] Vähist põhjustatud haiguskoormus Euroopa Liidus:
rahvastikupõhine kulude analüüs. The Lancet Oncology, Volume 14, Issue 12, lk 1165–1174, november 2013. [9]
http://www.epaac.eu/from_heidi_wiki/Final_Report_on_National_Cancer_Control_Programmes.pdf [10]
http://www.epaac.eu/images/END/Final_Deliverables/WP_10_Annex_17_European_Guide_on_Quality_National_Cancer_Control_Programmes.pdf [11]
http://www.epaac.eu/from_heidi_wiki/Final_Report_on_National_Cancer_Control_Programmes.pdf [12] http://www.who.int/cancer/prevention/en/ [13] See eesmärk on kooskõlas
ELi poliitiliste eesmärkidega, mis on kindlaks määratud nõukogu 26. novembri
2013. aasta soovituses tervist tugevdava kehalise aktiivsuse
sektoritevahelise edendamise kohta, ELT C 354, 4.12.2013, lk 1–5. [14] http://www.cancercode.eu/ [15]
http://ec.europa.eu/health/nutrition_physical_activity/policy/strategy_en.htm [16]
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/site/en/com/2006/com2006_0625en01.pdf [17]
http://ec.europa.eu/health/tobacco/introduction/index_en.htm [18] http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=10965&langId=en [19]
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014DC0332 [20]
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32004L0037:et:NOT [21] http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=OJ:L:2008:353:TOC [22]
http://www.europeancancerleagues.org/ewac/european-week-against-cancer-2013.html [23]
http://www.euro.who.int/en/health-topics/noncommunicable-diseases/cancer/policy/screening-and-early-detection [24] Vastavalt komisjoni
määrusele (EL) nr 141/2013
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2013:047:0020:0048:ET:PDF
leiab aastatel 2013–2015 kõikides ELi liikmesriikides aset Euroopa terviseuuringu
(EHIS) teine etapp. [25]
http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=hlth_ehis_hc2&lang=en http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=hlth_ehis_hc3&lang=en http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=hlth_ehis_hc4&lang=en [26]
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Breast_cancer_screening_statistics [27]
http://ec.europa.eu/health/archive/ph_projects/2002/cancer/fp_cancer_2002_ext_guid_01.pdf [28]http://bookshop.europa.eu/is-bin/INTERSHOP.enfinity/WFS/EU-Bookshop-Site/en_GB/-/EUR/ViewPublication-Start?PublicationKey=ND7007117 [29] http://bookshop.europa.eu/is-bin/INTERSHOP.enfinity/WFS/EU-Bookshop-Site/en_GB/-/EUR/ViewPublication-Start?PublicationKey=ND3210390 [30]
http://bookshop.europa.eu/en/european-guidelines-for-quality-assurance-in-breast-cancer-screening-and-diagnosis-pbND0213386/ [31]
http://www.epaac.eu/from_heidi_wiki/ESSM_firstannouncement0619.pdf [32]
http://www.aurora-project.eu/en/web/cervical-cancer-screening-608 [33]
http://bookshop.europa.eu/en/report-of-a-european-survey-on-the-organisation-of-breast-cancer-care-services-pbLBNA26593 [34]
http://www.eu2008.si/en/News_and_Documents/Council_Conclusions/June/0609_EPSCO-cancer.pdf [35]
http://eur-lex.europa.eu/Notice.do?val=477184:cs&lang=en&list=511806:cs,480690:cs,477184:cs,&pos=3&page=1&nbl=3&pgs=10&hwords= [36] http://www.oecd.org/health/cancer-care.htm [37]
http://www.ejcancer.com/article/S0959-8049(13)01007-1/abstract [38] https://ec.europa.eu/jrc/en/news/making-diet-count-cancer-prevention [39] http://www.epaac.eu/healthcare [40]
http://ec.europa.eu/energy/nuclear/radiation_protection/medical/doc/2012_council_radioisotopes.pdf [41]
http://ec.europa.eu/health/ph_threats/non_com/docs/rare_com_en.pdf [42]
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2009:151:0007:0010:EN:PDF [43]
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2011:088:0045:0065:en:PDF [44]
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:JOL_2014_147_R_0006 [45]
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:JOL_2014_147_R_0007 [46] http://www.rarecarenet.eu/rarecarenet/ [47] http://www.rarecare.eu/aims/aims.asp [48] http://www.rarecancerseurope.org/ [49] http://www.transcanfp7.eu/transcan/index.php [50] http://www.eurocourse.org/ [51] http://www.encr.eu/ [52] http://www.eurocare.it/ [53]
http://unstats.un.org/unsd/methods/m49/m49regin.htm#europe [54] Eurostati andmeid
surmapõhjuste kohta kogutakse nüüd vastavalt komisjoni määrusele (EL)
nr 328/2011:
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2011:090:0022:0024:ET:PDF. [55] http://eco.iarc.fr/Default.aspx [56] http://www.tumori.net/eurochip/ [57] http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/health/introduction [58]
http://www.oecd.org/health/health-systems/oecdhealthdata.htm [59]
http://www.epaac.eu/cancer-data-and-information [60]
http://www.lshtm.ac.uk/eph/ncde/cancersurvival/research/concord/concord_2.html [61] http://www.patientregistries.eu/ [62] Komisjoni otsus 2014 C/167 05, 3. juuni 2014,
http://ec.europa.eu/health/major_chronic_diseases/docs/com2014_c167_05_en.pdf