EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.7.2014
COM(2014) 500 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE
Euroopa standardimist käsitlev ELi 2015. aasta töökava
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.7.2014
COM(2014) 500 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE
Euroopa standardimist käsitlev ELi 2015. aasta töökava
1.Sissejuhatus
Euroopa eesmärk on tagada majanduskasv ja luua töökohti arukal, jätkusuutlikul ja kaasaval viisil Euroopa 2020. aasta strateegia 1 ja selle raames ellu viidavate juhtalgatuste kaudu. Standardimise tähtsusele töökohtade loomise, majanduskasvu ja majanduse taastamise jaoks osutati komisjoni teatises „Euroopa tööstuse taassünd”, 2 kus rõhutati vajadust Euroopa standardimissüsteemi järele, mis annaks oma panuse tööstuspoliitika, innovaatika ja tehnoloogilise arengu valdkonda. Selles teatises määrati kindlaks kuus kiiresti kasvavat esmatähtsat tegevusvaldkonda: arenenud tootmistehnoloogiad, põhilised progressi võimaldavad tehnoloogiad, bioressursipõhised tooted, säästev töötuspoliitika, ehitustööstus ja tooraine, keskkonnasõbralikud sõidukid ning arukad võrgud.
Standardimise positiivne mõju on hästi teada ja tuntud. Et Euroopa standardimissüsteem suudaks hakkama saada tänapäeva keeruliste probleemidega, esitas komisjon 2011. aastal reformipaketi, 3 mis sisaldas uut, 1. jaanuarist 2013 jõustunud määrust 4 Euroopa standardimise kohta. Reformi eesmärk oli suurendada süsteemi kaasavust, kiirust, reageerimisvalmidust, läbipaistvust, paindlikkust ja laiendada rakendusala.
Reformi tulemusel on komisjon saanud kohustuse välja töötada Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava (edaspidi: „ELi töökava”), milles püstitatakse komisjoni kavas sätestatud eesmärkide alusel Euroopa standardimise strateegilised prioriteedid. Käesolevas teatises, mis võetakse vastu teist aastat järjest, määratakse kindlaks need esmatähtsad valdkonnad, milles komisjon kavatseb Euroopa standardimissüsteemi kasutada poliitilise vahendina toetamaks ELi uusi või olemasolevaid õigusakte ja poliitikameetmeid 2015. aastal. Need kavatsused võivad viia tulevaste ametlike standardimistaotluste (mandaatide) esitamiseni Euroopa standardiorganitele – Euroopa Standardikomiteele (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudile (ETSI) –, jättes ruumi ka standardimisega seotud eel- või abitegevusele, mille komisjon on välja pakkunud või algatanud ilma sellekohast mandaati andmata.
Võttes arvesse Euroopa standardimise eraõiguslikku laadi, toimub nende prioriteetide ja meetmete praktiline rakendamine (nt standardimine) alati lähtuvalt standardiorganite vastutusest, tahtest ja äranägemisest. Komisjoni rolliks jääb standardimistaotluste või muude meetmete kaudu Euroopa standardimistegevuse algatamine ning ELi rahastamisvahendite andmine Euroopa standardimise tarbeks seal, kus see ELi prioriteete toetab.
Töökavas osutatud suundumuste mõju eelarvele ei ületa seda, mis on 2015. aastaks juba kavandatud. Perioodi 2014–2020 Euroopa finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemusena vähenes komisjoni eelarve märgatavalt. See mõjutab aastaeelarvet ja 2014. aasta standardimise eelarverida vähendati 2013. aastaga võrreldes 25,56 %. Sellest tulenevalt tuleb leida viis, kuidas jagada koormust eri liiki kulude ja organisatsioonide vahel, pidades meeles ELi standardimispoliitika strateegilisi eesmärke.
ELi käesoleva töökava avaldamine suurendab tõhusust ja läbipaistvust ning lihtsustab standardimistöö paremat ettekavandamist.
Komisjon käivitas 2013. aasta lõpus Euroopa standardimissüsteemi sõltumatu läbivaatamise. Aruande esimene, teabekogumisetapp viidi lõpule juunis. Järgmine etapp seisneb teabe analüüsimises ja järelduste tegemises. Selle tulemused on kättesaadavad käesoleva aasta lõpus.
Komisjon käsitleb standardimissüsteemi sõltumatu läbivaatamise tulemusi 2015. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavates aruannetes, mis on koostatud vastavalt määruse4 artiklitele 24 ja 25.
Käesolevasse dokumenti on üle võetud mõned ELi 2014. aasta töökava elemendid, millega sätestatakse 2015. aasta prioriteedid. Need elemendid määrati kindlaks pidevas ja üksmeelses arutelus Euroopa standardiorganitega, kaasates ka teisi sidusrühmi. Lisaks sõltuvad mõned ELi õigusakte toetavad standardid nende aluseks olevate õigusaktide vastuvõtmisest kaasseadusandja poolt. Sellest tulenevalt teeb komisjon ettepaneku muuta mõnede ELi 2014. aasta töökavasse juba lisatud elementide ajakava.
2.Euroopa standardimise strateegilised prioriteedid
2014. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogul 5 rõhutati vajadust nii tootmise kui ka investeerimise mõistes tugeva ja konkurentsivõimelise tööstusbaasi järele, mis on majanduskasvu ja tööhõivet edasiviiv jõud. Ülemkogu arvates annab komisjoni teatis „Euroopa tööstuse taassünd” sellesse teemasse olulise panuse ja selles kirjeldatakse komisjoni peamisi prioriteete tööstuspoliitikas.
Need prioriteedid saavutatakse järgmise kaudu:
• võrkude lõimimise lõpuleviimine: info-, energia- ja transpordivõrgud;
• kaupade ja teenuste avatuma ja integreeritud siseturu saavutamine;
• ELi ärikeskkonna, regulatiivse raamistiku ja avaliku halduse parandamine;
• innovatsiooni ja uutesse tehnoloogiatesse investeerimise ergutamine;
• tootlikkuse ja ressursitõhususe suurendamine ning juurdepääsu lihtsustamine taskukohastele tootmissisenditele;
• oskuste täiendamine ja tööstuse muudatuste hõlbustamine;
• väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja ettevõtluse toetamine;
• ELi ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine.
Euroopa standardimissüsteem aitab kaasa Euroopa strateegiliste eesmärkide saavutamisele, eelkõige tööstuspoliitika, teenuste, innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu valdkonnas.
Komisjon uuris, millised teatises kirjeldatud meetmetest on 2015. aastal valmis standardite väljaarendamiseks.
Seoses sellega on komisjon toonud alljärgnevalt loetletud valdkondades esile oma Euroopa standardimise strateegilised prioriteedid, mille jaoks ta kavatseb paluda Euroopa standardiorganitel töötada välja standardid.
2.1.Bioressursipõhised tooted, sh biokütused
Ühtsete ja koordineeritud edusammude tagamiseks tuleks kaaluda ka normide määramisele eelnevaid ja samaaegseid teadusuuringuid bioressursipõhise sisu, funktsionaalsuse, keskkonnanäitajate ja bioressursipõhiste toodete (nt biopolümeerid, määrdeained, lahustid ja pindaktiivsed ained) profiilide mõõtmise suhtes kohaldatavate katsemeetodite arendamiseks.
Lisaks käimasolevale standardimistööle biokütuste valdkonnas uurib komisjon ka bioressursipõhiste toodetega seotud valdkondi, kus võiks vaja olla bioenergia alaseid uusi tehnilisi kirjeldusi ja katsemeetodeid.
Algatuse „Horisont 2020” ajavahemiku 2014–2015 töökava „Turvaline, puhas ja tõhus energia” raames on komisjonil kavas taotleda 2015. aasta esimeses kvartalis vetikate ja neil põhinevate toodete standardite kavandamist ja arendamist.
Sama algatuse töökava „Toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus ja metsandus, mere-, merendus- ja siseveeuuringud ning biomajandus” raames palub komisjon töötada välja keskkonnavaldkonna ühised funktsionaalsusel ja tulemuslikkusel põhinevad spetsifikaadid ja edendada nende kasutamist, lisades ka vajaduse standarditud mõõtmis- ja katsemeetodite järele, mida saaks kasutada riigihangete võrkude toetamiseks uuenduslike bioressursipõhiste toodete puhul.
2.2.Ehitustooted ja ehitusvaldkond
Lõpule tuleks viia teatavate uute tootestandardite väljatöötamine, nt uuenduslike toodete puhul, ja olemasolevate standardite muutmine, mis on vajalik määruse (EL) 305/2011 rakendamiseks. Euroopa ühtlustatud tootestandarditesse tuleb lisada teatud reguleerivad aspektid, nt ehitustööde kättesaadavus ja loodusvarade säästlik kasutamine.
Reguleeritud ohtlike ainete ja kiirgusemissiooni hindamismeetodite väljaarendamine tuleb lõpule viia ja uued hindamismeetodid tuleb järk-järgult tootestandarditesse lisada.
ELi ehitusteenuste konkurentsivõime parandamiseks edendab komisjon oma teatise „ELi ehitussektori ja selle ettevõtete jätkusuutliku konkurentsivõime strateegia” 6 raames eurokoodeksi (Eurocodes) konstruktiivsete lahenduste standardite edasiarendamist ja rahvusvahelist kasutuselevõttu.
Komisjon uurib standardimise vajadust seoses geotermilise energiaga.
Seoses siseruumide õhukvaliteediga tuleb mõelda ka eluruumides tehtava radooni mõõtmise standardimisele 7 .
Komisjon püüab anda standardimistaotlused välja 2015. aasta kolmandas kvartalis.
2.1.Ökodisainiga/energiamõjuga tooted
Seoses komisjoni teatises „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” 8 sätestatud meetmetega tuleb arendada ressursside tõhusa kasutamise, näiteks ringlussevõtu, taaskasutamise ja korduvkasutamise näitajate või toodete või nende oluliste osade vastupidavuse ning muude keskkonnaparameetritega seotud standardeid, et lihtsustada võimalike ökodisaini nõuete iseloomustamist täiendavates valdkondades.
Ökodisaini direktiivi rakendamist käsitlevaid komisjoni määrusi toetavad edasised standardimistaotlused (nt ventilatsioonisüsteemide, kütteseadmete ja veesoojendajate, võrkude ja võrguseadmete ooterežiimi kohta) esitatakse individuaalsete mandaatidena.
Kui komisjoni arvates on tõenäoline, et ökodisaini töökavaga 2012–2014 hõlmatud toodete jaoks pakutakse välja ökodisaini ja/või energiamärgistust puudutavaid uusi meetmeid (nt komisjoni määrused või komisjoni delegeeritud määrused), siis võidakse neis valdkondades esitada uusi standardimistaotlusi.
Komisjon püüab anda standardimistaotlused välja 2015. aasta teises kvartalis.
2.2.Jäätmekäitlus
Komisjoni teatise COM(2013)561 (edaspidi: „komisjoni 2014. aasta töökava”) punktis 2.1.4.4 osutatud meetme rakendamist tuleb ikkagi pidada ELi töökava osaks, välja arvatud viide „kirjeldada jäätmeid ohtliku omaduse (H12) osas – väga mürgise, 1., 2. või 3. kategooria gaasi eraldamine”, mille mandaat on ettevalmistamisel.
Komisjon püüab esitada standardimistaotlused 2015. aasta esimeses kvartalis.
2.3.Postiteenused
Oma teatises „Tegevuskava postipakkide kättetoimetamise ühtse turu lõpuleviimiseks” 9 sätestatud meetmetega püüab komisjon toetada e-kaubanduse arengut postipakkide eelkõige piirülese kättetoimetamise parandamise kaudu. Üks meetmete kogum edendab kulleriteenuse toimingute tõhustatud koostalitlusvõimet. Komisjon püüab esitada kulleriteenuste konkreetseid omadusi puudutavad standardimistaotlused 2015. aasta esimeses kvartalis ja võib kaaluda sellesse standardimistaotlusesse vajaduse korral postiteenuste olemasolevate Euroopa standardite läbivaatamise lisamist.
2.4.Õhukvaliteet ja tööstusheide
Arseeni, kaadmiumi, elavhõbedat, niklit ja polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke käsitlevas direktiivis 10 nõutakse polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAS) seiret. Andmete parema võrreldavuse tagamiseks on PASi jaoks vaja valideeritud standardmeetodeid.
Tööstusheidet käsitleva direktiiviga 11 antakse komisjonile volitused kehtestada jäätmepõletustehastest eralduvate polüklorodibensodioksiinide ja polüklorodibensofuraanide (PCDD/PCDF) heite pidev seire kohe, kui vastavad mõõtmistehnikad on kättesaadavad. Komisjon kavatseb saata Euroopa standardiorganitele 2015. aasta jooksul mandaadi kõnealuses valdkonnas olemasolevate tehniliste kirjelduste valideerimise lõpuleviimiseks.
3.Teiste valdkondade standardimisvajadused
3.1.Innovatsioon ja uued tehnoloogiad
3.1.1.Arenenud tootmistehnoloogiad
Komisjon teeb tihedat koostööd Euroopa standardiorganitega, et käsitleda oma töökavas süsteemselt arenenud tootmise seire ja prognooside tulemusi ning teha kindlaks standardimise lüngad ja nendega tegeleda, võttes arvesse komisjoni rakkerühma „Keskkonnahoidlike toodete arenenud tootmine” tööd.
3.1.1.Peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.1.2 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.1.2.Säästev tööstuspoliitika, ehitus ja toorained
3.1.2.1.Teras
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.1.4.2 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.1.2.1.Energiaallikana mittekasutatavad, mittepõllumajanduslikud toormaterjalid
Komisjon tõi oma strateegilises rakenduskavas 12 välja hulga standardimist vajavaid valdkondi.
Euroopa toorainete valdkonna innovatsioonipartnerluse 13 raames töötatakse välja jäätmete ringlussevõtu ning maavarade uuringu, kaevandamise, kaubanduse, reservide ja ressursside kohta andmete esitamise ühised standardid.
3.1.3.Keskkonnahoidlikud sõidukid ja laevad
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.1.5 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.1.4.Arukad võrgud ja arukad arvestisüsteemid
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.1.6 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
Lisaks eelmisele standardimismandaadile M/490 Euroopa aruka võrgu kasutuselevõtu toetuseks arendatakse arukate linnade alase Euroopa innovatsioonipartnerluse raames välja ühtsed tingimused ja strateegiline kava arukate linnade standardite jaoks.
3.2.Kaupade ja teenuste siseturu tugevdamine
3.2.1.Euroopa standardite roll regulatiivse raamistiku osana
ELi õigusaktide rakendamiseks komisjoni poolt esitatud taotluste põhjal vastu võetud Euroopa standardid moodustavad juba väga olulise osa toodete regulatiivsest raamistikust. Kindlustamaks, et Euroopa standardid ja eelkõige ühtlustatud standardid säilitaksid oma positsiooni tunnustatud võrdlusalusena, millele toetudes on tagatud kooskõla ELi õigusaktidega – mitte ainult toodete, vaid ka teenuste puhul –, on uute 2012. aasta standardimismääruses sätestatud õiguslike nõuete rakendamisel vaja ühtset ja täielikult ülevaadatud lähenemisviisi. Selle tagamiseks vaatab komisjon läbi oma standardimistaotluste koostamise, vastuvõtmise ja täideviimise juhised, pöörates erilist tähelepanu sellele, et ühtlustatud standardid oleksid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi arvestavad, läbipaistvad, kvaliteetsed ja selged. Lisaks on komisjonil kavas ajakohastada vastavushindamistegevusega seotud standardeid käsitlevat mandaati M/417, et nimetatud standardid võiksid jätkuvalt olla vastavushindamisasutuste akrediteerimise tunnustatud võrdlusaluseks, muu hulgas selliste asutuste puhul, kes tegutsevad ELi ühtlustamisõigusaktide raames.
3.2.2.Laste ohutus
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.1 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
Komisjon võib taotleda lasterõivaste ja rõivamanuste ning lastekingade Euroopa standardite väljaarendamist.
3.2.3.Muude tarbekaupade ohutus
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.2 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
Komisjon võib taotleda ujumise õpetamiseks mõeldud ujuvvahendite, rulluiskude (ja sarnase varustuse) ning langevarjulennu varustuse Euroopa standardite väljaarendamist.
3.2.4.Sööda ja toidu kvaliteet ja ohutus
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.3 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
Lisaks on õiglase kaubanduse ja ISO rahvusvahelistele standarditele alternatiivsete meetodite kasutamise korral kõrgetasemelise ohutuse tagamiseks äärmiselt oluline sätestada selged nõuded samaväärsust hindavatele sertifitseerimisasutustele ja väljastatavatele sertifikaatidele.
3.2.5.Tubakatooted
19. mail 2014 jõustunud tubakatoodete direktiivi 14 alusel kaalub komisjon elektrooniliste sigarettide, eelkõige nende täitemehhanismi tehniliste standardite väljatöötamist.
3.2.6.Kosmeetikatooted
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.4 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.2.7.Tekstiiltoodete kiukoostis
Tekstiilimääruse 15 ja REACHi määruse 16 alusel võib komisjon taotleda standardimist seoses valmis tekstiiltoodetega, eelkõige sellistes valdkondades nagu kiukoostise tuvastamine ilma materjali hävitamata, mittetekstiilist elementide lisamine, süttivuse määramine ning allergeensete ainete esinemise (või puudumise) tuvastamine.
3.2.8.Väetised
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.6 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.2.9.Avamereseadmete ohutus
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.7 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.2.10.Maismaatransport
Seoses Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse kasutamisega 17 oleks kasu järgmistest täiendavatest standardimismeetmetest: teemaksu kogumise süsteemide turvalise seire ning teenuse osutamise ja teemaksu kogumise vahelise teabevahetuse profiilide katsestandardid, satelliidipõhiste elektrooniliste maksukogumissüsteemide aluseks olevate katsestandardite läbivaatamine ja eriotstarbeliste lähitoimeseadmete (DSRC) põhise elektroonilise maksukogumise profiili standard.
Selleks et rakendada uusi õigusakte digitaalsete sõidumeerikute ning massi ja mõõtmete kohta, 18 on vaja uut täiendavat eriotstarbelisi lähitoimeseadmeid käsitlevat standardit, mis võimaldaks andmete edastamist liikuvast sõidukist maanteeäärsele politseinikule sellise seadme liidese kaudu.
Teine teema on seotud veoautodesse paigutatud kaalumissüsteemidega, mille puhul võivad traktorit ja selle veetavaid haagiseid seadmestada eri tarnijad. Eri tarnijate vahel peaks kehtima liidese standard, mis tagaks, et traktorisse paigaldatud elektrooniline kaalumisseade oleks võimeline võtma vastu iga haagise kaalu telgede kaupa, selle salvestama ja siis sõiduki kogukaalu arvutama. Selle standardi aluseks võiks olla ISO 11992.
3.2.11.E-kaubavedu 19
Komisjoni eesmärk on poliitilise algatuse e-Freight (e-kaubavedu) kaudu elektrooniliselt siduda logistika valdkonna sidusrühmad kogu tarneahelas ja lihtsustada teabe voogu, sellele juurdepääsu ja selle kasutamist. Eesmärk on kaubaveo toimingute tõhususe suurendamine ja kulude vähendamine.
Selle raames võib komisjon taotleda standardimist.
3.2.12.Veetransport
Veetranspordi valdkonnas põhinevad tehnilised lahendused ja standardid nii Euroopa kui ka rahvusvahelistel nõuetel. Komisjon kaalub standardimistaotluse saatmist Euroopa standardiorganitele seoses meretranspordi teabevahetuse standardite väljatöötamisega algatuse e-Maritime (e-merendus) toetuseks ja selleks, et toetada riikliku ühtse liidese 20 rakendamist ja andmete elektroonilist edastust teistesse asjakohastesse süsteemidesse, eelkõige ELi mereohutusalase andmevahetuse süsteemi SafeSeaNet 21 . Selles kontekstis luuakse tihedad sidemed e-kaubaveo, e-tolli ja e-navigatsiooni algatustega.
3.2.13.Õhutransport
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.8 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
Seoses Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgu kaasajastamisega palutakse Euroopa standardiorganitel siiski vaadata läbi olemasolevad standardid ja nende jätkumine ning arendada koostöös Euroopa tsiviillennunduse seadmete organisatsiooni (EUROCAE) ja Euroopa Lennundusohutusametiga (EASA) võimalikku tulevast tegevust ja asjakohaseid vajalikke Euroopa standardeid, mida on nimetatud Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavas, ning ühiseid projekte, mis toetavad üldkava rakendamist.
Kooskõlas oma teatisega ohutute ja säästvate kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide kohta 22 leidis komisjon, et välja tuleks töötada kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide Euroopa tasandi strateegia. See hõlmab kohase regulatiivse raamistiku määratlust, mida võiksid toetada standardid, mille Euroopa või rahvusvahelised standardiorganid on töötanud välja koostöös EUROCAE ja EASAga.
3.2.14.Raudteetransport
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.9 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks ning lisaks tuleks Euroopa standardid töötada välja veel järgmistes valdkondades:
ühtlustatud teabevahetus sõiduki/maapinna vahel, et lahendada küsimused, mis on seotud avatud punktidega koostalitluse tehnilises kirjelduses;
universaalse kontaktõhuliini väljaarendamine, võttes arvesse Euroopa Raudteeameti tellitud vastavateemalise eriuuringu tulemusi;
Euroopa standardite väljaarendamine raudteealaste rakenduste jaoks, sh 1 520 mm rööpmelaiusega raudteesüsteem, võttes arvesse Venemaa riikidevahelisi standardeid (GOST) ja keskendudes koostalitlusvõime direktiivi eesmärgile ja rakendusalale.
3.2.15.Alternatiivsed kütused ja seonduv taristu
Standardimine on vajalik paketi „Puhas energia ja transport” rakendamiseks, mis sisaldab alternatiivkütuste Euroopa strateegiat ja alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva direktiivi ettepanekut 23 .
Komisjon tahab toetada uudsete kontseptsioonide kiiremat turuleviimist fotogalvaanilise tehnoloogia standardite ühtlustamise ja väljaarendamise kaudu. Komisjon uurib alternatiivsete kütustega seotud valdkondi, mis võiksid vajada täiendavat standardimist.
3.2.16.Taristu ohutus 24
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.11 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.2.17.Traadita side
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.12 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks ja sellele lisatakse järgmised elemendid:
(1)raadioseadmetega koos töötavad tarvikud, eelkõige mobiilsete ja muude kaasaskantavate elektrooniliste seadmete ühtne laadimisliides;
(2)mobiiltelefonide ja muude kaasaskantavate raadioseadmete juurdepääs Galileo teenustele;
(3)selliste süsteemide kehtestamine, mille abil oleks tagatud, et teatavaid võimalusi toetavat tarkvara saab laadida ainult raadioseadmesse, mille puhul on tõestatud tarkvara ja raadioseadme kombinatsiooni nõuetelevastavus;
(4)mobiilsideteenused 700 MHz sagedusalas ja UHF sagedusala madalamas otsas, et tagada ühiskasutus teiste rakenduste ja elektriseadmetega järgmiselt: traadita lairibaühenduse sideteenused ultrakõrgsagedusalas (470–790 MHz), et tagada ühiskasutus teiste rakenduste, sealhulgas muude kui raadioseadmete ja elektriseadmetega.
3.2.18.Kosmos kodanike teenistuses
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.13 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.2.19.Julgeolek
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.14 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.2.20.Tuumaohutus ja julgeolek
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.15 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.2.21.Kemikaalid
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.16 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
Vee raamdirektiivi 25 ja sõsarõigusaktide 26 alusel kaalub komisjon veereostuse analüüsimeetodite ning teatud bioloogiliste ja mikrobioloogiliste parameetritega seotud standardite väljatöötamist.
3.2.22.Eriteenuste ohutus
See ettepanek oleneb esialgu 2014. aasta teiseks pooleks kavandatud sidusrühmadega peetavate ulatuslike konsultatsioonide tulemustest . Kui sidusrühmade ettepanekute põhjal saab järeldada, et teenuste standardimise vajadus tarbija ohutuse valdkonnas, näiteks seoses hotellide tuleohutusega, leiab laialdast toetust, tuleks seda võimalust kaaluda.
3.2.23.Tervishoiuteenused 27
Patsiendid nõuavad ohutuid ja kvaliteetseid teenuseid, et nad saaksid usaldada kogu Euroopa tervishoiusüsteeme. Euroopa standardite väljaarendamiseks peavad arstid ja reguleerivate asutuste esindajad, teadus- ja arendusasutused ning akrediteerimis- ja standardiorganid oma teadmised ja kogemused ühendama. Keeruliste tervishoiusüsteemide järjepideva juhtimise huvides võiks Euroopa Standardikomiteele esitatud standardimistaotlused hõlmata konkreetseid horisontaalseid aspekte kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktide ja poliitikameetmetega tervishoiu valdkonnas.
3.2.24.Juurdepääsetavus
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.2.20 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.2.25.Meditsiiniseadmed
Pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu tulevase meditsiiniseadmete määruse 28 ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete määruse28 vastu võtavad, annab komisjon välja mandaadi, millega kutsub Euroopa Standardikomiteed ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteed üles kontrollima, mil määral on tulevastes määrustes sätestatud olulised nõuded ja muud nõuded hõlmatud standarditega.
3.2.26.Mõõtevahendid
Mõõtevahendite direktiivi 29 raames võib komisjon anda Euroopa standardiorganitele mandaadi standardite koostamiseks, arvestades rahvusvahelise standardimise olukorda ja turuvajadusi. See puudutab nimetatud direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid vahendeid, mille jaoks ei ole pärast direktiivi 30 viimast muutmist olemas täiesti ühtlustatud standardit või on – üksnes tehnoloogilise uuenduse tõttu – olemas osalised ja/või aegunud ühtlustatud standardid.
3.2.27.Surveseadmed
Euroopa ühtlustatud standardite kasutuselevõtu edendamiseks surveseadmete sektoris ja nende standardite pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks võetakse edasisi meetmeid nähtavuse suurendamiseks ja peamiste standardite kasutuselevõtu lihtsustamiseks surveanumate, torustike ja katelde jaoks.
3.2.28.Elektri- ja elektroonikaseadmed
Konkreetsed standardimistaotlused võivad käsitleda järgmisi teemasid:
(1)madalpinge direktiivi 31 ohutuse eesmärke toetavate praeguste ühtlustatud standarditega hõlmamata aspektid ja nende võimalikud puudused;
(2)elektritoodete ohutuse aspektid, mis oma omaduste tõttu, nt atraktiivsus laste jaoks, võivad olla ohtlikud elanikkonna eriti haavatava segmendi jaoks.
3.2.29.Veetransport – väikelaevad
Väikelaevade direktiiv on hiljuti läbi vaadatud 32 ja seega toimub ühtlustatud standardite arendamine ja kaasajastamine uue mandaadi alusel.
Konkreetsed standardimistaotlused või vajaduse korral uued mandaadid võivad käsitleda järgmisi teemasid:
(3)väikelaevad – sisepõlemis-kolbmootori heitgaaside mõõtmine – gaasiliste ja tahkete saasteainete mõõtmine katsestendil;
(4)vooluahela ohutuse aspektid seoses elektriliste või hübriidsete jõuseadmetega;
(5)väikelaevade direktiivi 33 ohutuse eesmärke toetavate praeguste ühtlustatud standarditega hõlmamata aspektid ja võimalikud puudused standardites.
Komisjon võib paluda, et töötataks välja laevadel kasutatavate komposiitmaterjalide tulekindluse katse- ja sertifitseerimismenetlused eesmärgiga suurendada nende vastuvõetavust Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis. See võib kaasa tuua standardimisega seotud erimeetmed.
3.2.30.Tööohutus
Töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega käsitleva direktiivi 34 jõustumisega muutub kehtetuks direktiiv 2004/40/EÜ.
Komisjonil on kavas kas muuta olemasolevat mandaati M/351 või anda Euroopa standardimisorganisatsioonidele uus mandaat direktiivi 2013/35/EL toetavate ühtlustatud standardite väljatöötamiseks.
3.2.31.Kaitse
Hiljutises teatises „Konkurentsivõimelisem ja tõhusam kaitse- ja julgeolekusektor” 35 rõhutatakse, et ühiste kaitsestandardite kasutamine suurendab märkimisväärselt koostööd ja koostalitlusvõimet ning Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, eelkõige kujunemisjärgus tehnoloogiate puhul. Euroopa Ülemkogu toetas seda lähenemisviisi oma 19. detsembri 2013. aasta järeldustes ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta. Komisjon hakkab töötama koos Euroopa Kaitseagentuuriga, et uurida teatises osutatud kaitse- ja muude valdkondade ühiste standardite kasutamise edendamise viise. Tegevus selles valdkonnas ei dubleeri NATO tegevust.
3.2.32.Merendus
Komisjon hakkab uurima merenduse ühtsete standardite kasutamise edendamise viise. See töö toetab muu hulgas komisjoni algatust ELi merendusvaldkonna seire ühise teabejagamiskeskkonna 36 kohta ja eelkõige tsiviilkaitsealast koostööd.
Eriti oluline on edendada teabevahetust seoses erinevate valdkondlike ülesannetega, eelkõige kaitse- ja muude sektorite vahel, muutes mereseiresüsteemid ühiste standardite kasutamise kaudu koostalitlusvõimeliseks.
3.3.Euroopa digitaalarengu tegevuskava 37
Standardid on hädavajalikud IKT toodete, teenuste, rakenduste ja digitaalse sisu vahelise koostalitluse jaoks, mis on tõhusa digitaalse ühiskonna ehitamise seisukohast ülimalt oluline. Arvestades IKT turu globaalset iseloomu, peavad Euroopa standardiorganid ning asjakohased foorumid ja konsortsiumid tegema koostööd, et tulla toime üha kasvava nõudlusega koostalitlusvõimet toetavate standardite järele selles kiiresti arenevas valdkonnas.
IKT standardimise pidevalt ajakohastatavas tööplaanis 38 tuuakse üksikasjalikumalt esile valdkonnad, kus standardimine võiks aidata IKT-ga seotud poliitilisi eesmärke saavutada, sealhulgas täiendava koostalitlusvõime katsetamise ja teadlikkuse tõstmise meetmete kaudu, et tagada standardite tõhus kasutuselevõtt.
3.3.1.E-tervis
Uuringud näitavad, et Euroopa ja rahvusvahelised standardid ei ole tihti piisavalt konkreetsed, et tagada IKT lahenduste koostalitlusvõime e-tervise valdkonnas. E-tervise koostalitlusvõime raamistiku töö edendamiseks tehakse e-tervise võrgustiku heakskiidul ja e-tervise sidusrühmade ühendusega konsulteerides kindlaks piiriülese andmevahetuse (nt patsientide toimikute või e-retsepti puhul) üksikasjalikumad spetsifikatsioonid, sh koostalitlusvõime katsetamise suunised ja kvaliteedijuhtimissüsteemid, mida tuleks kasutada näiteks riigihangetes.
Komisjon teeb ettepaneku parandada koostalitlusvõimet spetsifikatsioonide ja koostisosade edasise arendamise ja valideerimise abil ning vajaduse korral standardimismandaatide kaudu.
3.3.2.Raadiosagedustuvastus (RFID)
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.4.2 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.3.3.E-oskused ja e-õpe
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.4.3 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.3.4.E-kaubandusega seotud vaidluste veebipõhine lahendamine 39
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.4.6 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.3.5.Asjade internet
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.4.7 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.3.6.Elektrooniline tuvastamine ja usaldusteenused, sealhulgas elektroonilised allkirjad
Nõukogu peaks 2014. aasta teises pooles võtma vastu määruse e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul 40 . See asendab elektrooniliste allkirjade direktiivi 41 ja laiendab selle reguleerimissala selliselt, et see hõlmaks elektroonilist tuvastamist, allkirju, pitsereid, ajatempleid, elektroonilist edastamist, dokumente ja veebisaidi autentimise sertifikaate. Selle rakendamise toetamiseks võib vaja minna uut standardimistaotlust.
3.3.7.Kaardi-, interneti- ja mobiilimaksed
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.4.9 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.3.8.Intelligentsed transpordisüsteemid 42
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.4.10 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
Komisjonil on kavas esitada standardimistaotlus, et töötada välja tulevase põlvkonna e-kõne teenuste standardid, võttes arvesse mobiilsidevõrkude ja IP keskkonna arengut ning arvestades suuremat hulka sõidukiliike ja teenuseid, nt raskeveokid, kaherattalised mootorsõidukid ja ohtlike kaupade seire.
3.3.9.Lairibataristu kaardistamine
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid hiljuti vastu direktiivi 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta. Seoses sellega tuleb kättesaadavaks teha teave kasutuselevõtupiirkonnas eksisteerivate füüsiliste taristute kohta.
Komisjon võib kaaluda standardimistaotluse esitamist regulatiivasutuste, ministeeriumide ja ettevõtjate/vahendite ühise keele kohta ning lisada sellele autoriseerimise üksteisele järgnevate standardkihtide kogumi, üksikasju, liike (teenus, taristu, taotlus, investeeringukaardid jne). Kõnealuse lairibataristu kaardistamise standardi puhul peaks võimalikult palju ära kasutama INSPIRE 43 tehnilisi suuniseid määrusele 1253/2013 44 .
3.3.10.E-hange 45 /e-kataloogid
E-hanke tehnoloogia koostalitlusvõime ja standardimine on võtmestrateegia tehniliste tõkete või lisakulude kõrvaldamisel, kui tarnijad esitavad pakkumisi eri süsteemides. Selleks et saavutada tõeline ühtne turg, peavad pakkujad, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, saama suhelda ja osaleda mitmetel turgudel ja eri süsteemides oma lemmiksüsteemi või ühtse süsteemi kaudu. Standardimisvajadust e-hanke valdkonnas kinnitas kindlalt e-hankemenetluste eksperdirühm oma 2013. aasta veebruari aruandes, mis sisaldas mitmeid standardimismeetmeid, mis tuleks teoks teha võimalikult kiiresti.
3.3.11.Interneti hasartmänguteenused
Nagu anti teada teatises „Interneti hasartmängusid käsitleva tervikliku Euroopa raamistiku suunas” 46 , kaalub komisjon hasartmänguseadmete standardite kehtestamist. Hasartmängulitsentside väljaandmisel nõuavad liikmesriikide pädevad asutused tavaliselt, et interneti hasartmängude seadmed, sealhulgas hasartmängutarkvara, oleksid sertifitseeritud. Interneti hasartmängude turvalisuse võrreldava taseme eesmärk on seotud ka eri riiklikest sertifitseerimismenetlustest tuleneva tarbetu halduskoorma vähendamisega. Selleks töötab komisjon koos liikmesriikidega – hasartmängude teenuste eksperdirühma kaudu – ja tööstuse sidusrühmadega, sealhulgas akrediteerimis- ja standardimisasutustega, et saada kasu jagatud teadmistest ja kogemustest.
3.4.Kliimamuutused ja ressursitõhus Euroopa 47
3.4.1.Fluoritud kasvuhoonegaasid
Uues fluoritud kasvuhoonegaaside määruses (nr 517/2014) sätestatakse kaugele ulatuvad poliitilised muutused, et vähendada fluoritud gaasi kasutamist sellistes seadmetes nagu kliimaseadmed, jahutusseadmed, vahud, tulekaitsevahendid ja aerosoolid. Seega kavandab komisjon järgmised meetmed:
olemasolevate standardite ja nende asjakohasuse kaardistamine nende seadmeliikide jaoks, mida on hõlmatud uue fluoritud gaaside määrusega;
soovituste andmine standardite tehnoloogilisel progressil põhinevaks läbivaatamiseks, ajakohastamiseks ja võimalikuks ühtlustamiseks, et võimaldada keskkonnahoidlike alternatiivide ohutut kasutamist ja kõrvaldada nende kasutuselevõtult tarbetud tõkked;
läbivaatamise protsessi käivitamine valdkondades, kus seda vajalikuks peetakse.
3.4.2.Roheline taristu
Rohelise taristu strateegias 48 määratakse kindlaks standardid, mis võivad aidata suurendada rohelise taristu lahenduste turgu. Komisjon hindab, kuidas tehnilised standardid, eelkõige seoses füüsiliste koostisosade ja menetlustega, võivad suurendada rohelise taristu kasutamist. Sidusrühmade ja liikmesriikide ning uuringulepingu kaudu saadakse sisend, mille 2015. aastaks oodatavad lõpptulemused peaksid aitama kaaluda, kas rohelise taristuga seotud standardite edasiseks ühtlustamiseks ja arendamiseks on vaja mandaati.
3.4.3.Jätkusuutlik toit
Komisjoni 2014. aasta töökava punktis 2.5.5 osutatud meetme rakendamist tuleb pidada käesoleva ELi töökava osaks.
3.4.4.Fosfori säästev kasutamine
Järgides juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” tegevuskava 49 raames võetud kohustust, avaldas komisjon 2013. aastal konsultatiivse teatise 50 fosfori säästva kasutamise kohta. Konsultatsiooni järelmeetmed ja poliitilised meetmed võivad viia standardimistegevuseni.
4.Euroopa standardimise rahvusvaheline mõõde
Üleüldine eesmärk on Euroopa tööstuse globaalse haarde ja konkurentsivõime tugevdamine tehniliste kaubandustõkete vähendamise kaudu. Ühiste või tehniliselt kooskõlla viidud standardite kasutamine toetab kaupade ja teenuste vahetamist koostalitlusvõime suurendamise kaudu globaalsel tasandil. Keskkonnamõju mõõtmise standardite parem ühtlustamine võimaldab tööstuse jaoks õiglasemaid tingimusi. Eesmärgi saavutamiseks tehakse järgmist:
võimalikult laiaulatusliku ühtsuse tagamine rahvusvaheliste ja Euroopa standardite vahel (rahvusvaheline standardimine on ülimuslik, aga Euroopal on kindel juhtpositsioon paljudes sektorites);
võimaluse korral tehnilise kooskõla edendamine rahvusvaheliste või Euroopa standarditega (või nende vastuvõtmine) väljaspool Euroopat, et vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid;
teadusuuringute ja innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö ärakasutamine tehniliste kirjelduste ja nõuete rahvusvahelise ühtlustamise huvides;
teadlikkuse suurendamine ja Euroopa standardimise eeliste propageerimine – ühtne piirkondlik süsteem, mis moodustab osa rahvusvahelisest standardimisest ja mitmepoolsetest eeskirjadest ning toetab neid täielikult. Eelkõige eeskirju ja riiklikku poliitikat toetavatel vabatahtlikel standarditel, vastavuse hindamisel ja turujärelevalve meetmetel põhineva hästi toimiva Euroopa mudeliga seotud oskusteabe ja kogemuste edastamine;
kaasaaitamine ELi ja kolmandate riikide kahepoolsetele regulatiivsetele/poliitilistele dialoogidele ning vabakaubanduslepingute üle peetavate läbirääkimiste asjaomastele peatükkidele. Praegused prioriteedid keskenduvad, olulisuse järjekorras, Ameerika Ühendriikidele (otsene seotus Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistega), Hiinale (ELi ja Hiina strateegiline koostöö tegevuskava 2020, dialoog õigus- ja tööstuspoliitika üle, innovatsioonialase koostöö dialoog), Venemaale – tihedas koostöös Euroopa Liidu välisteenistusega – kaasajastamispartnerluse toetamine, Indiale ja Jaapanile. Jälgima hakatakse ka dialooge Lõuna-Ameerikaga, eelkõige Brasiiliaga, ning Korea ja ASEANi riikidega.
ühtse turu laiendamine eelkõige Euroopa Liidu laiendamise, Euroopa naabruspoliitika ning tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise üle peetavate läbirääkimiste kaudu kolmandate riikidega, kes võtavad vastu Euroopa tooteohutuse suhtes kohaldatavad õigusnormid, mida toetavad Euroopa standardid.
Strateegilised meetmed esmatähtsates riikides seisnevad järgmises:
Euroopa standardimiseksperdid saadetakse Indiasse ja Hiinasse (projekti uuendamine), et tagada Euroopa standardimise kohalolek ja pidev teave neile olulistele turgudele juurdepääsu kohta; Brasiiliat loetakse uueks kandidaadiks, võimaliku laienemisega Mercosuri piirkonda;
veebipõhised standardimisalased teabeplatvormid Hiinaga, 51 rõhuasetusega projekti jätkamisel ja selle laiendamisel praegustest sektoritest kaugemale; tulevikus võib-olla ka Ameerika Ühendriikidega, kaardistades vastavad standardimismaastikud, sealhulgas otseselt standardimisega seotud turule juurdepääsu aspektid;
Aafrika suutlikkuse tugevdamise toetamine standardite valdkonnas kooskõlas Aafrika ja Euroopa Liidu ühisstrateegia ja selle tegevuskavaga ajavahemikuks 2014–2017, eelkõige tehnilise ja poliitilise dialoogi kaudu asjaomaste Aafrika standardimise ja piirkondlike organisatsioonidega (nt hiljuti moodustatud Aafrika Liidu üleaafrikaline kvaliteedi taristu).
5.Konkreetsed strateegilised meetmed
5.1.Euroopa sidusrühmade organisatsioonide rahaline toetamine
Komisjon korraldab 2014. aasta kolmandas kvartalis projektikonkursid seoses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, tarbijate ning keskkondlike ja sotsiaalsete sidusrühmade organisatsioonide esindatusega Euroopa standardimistöös. Kuigi see lihtsustab tänu rahastamisele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist, jätkab komisjon ka eriprojektide toetamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate standardimisele juurdepääsu ja selles osalemise lihtsustamiseks.
5.2.Intellektuaalomandi õigused standardites
Komisjon jätkab oma Euroopa standardiorganitele suunatud tegevust, et selgitada intellektuaalomandi õiguste kasutamise eeskirju standardites. Euroopa standardiorganid peaksid arendama välja platvormi, mis võimaldab ja lihtsustab standardite välja arendamisel patentide ja uute tehnoloogiate kasutamist.
5.3.IKT standardimise sidusrühmade platvorm
Komisjon jätkab oma tööd IKT standardimise valdkonnas sidusrühmade platvormi kaudu, mis on 2011. aasta standardimispaketi üks uuendustest. Pidev dialoog riigiasutuste, sidusrühmade ja standardite koostamisega tegelevate asutuste, sealhulgas globaalsete foorumite ja konsortsiumide vahel on oma lühikese olemasolu jooksul tõestanud suutlikkust tegeleda valdkonna kiireloomuliste arengutega. IKT standardimise pidevalt ajakohastatav tööplaan on välja töötatud koostöös sidusrühmade platvormiga, et panna üksikasjalikult paika normatiivne kontekst ja vastavad toetavad standardimistegevused.
5.4.Horisont 2020
Teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade arendamine ja rakendamine, sealhulgas standardimise kaudu, on konkurentsivõimega tegelemisel väga tähtis. Algatus „Horisont 2020” aitab oluliselt kaasa uuenduslike tehnoloogiate turuleviimisele, eelkõige toetades standardimist teadusuuringute kaudu ning andes standarditele teadusliku aluse. Standardimine on oluline kanal, mille kaudu teadusuuringute tulemused turul vastu võetakse ja uuendusi levitatakse.
5.5.Vanadel mandaatidel põhinevad mandaatidega seotud töökavad
Alates 1980ndate lõpust on komisjon esitanud hulga standardimistaotlusi, paludes Euroopa standardiorganitel töötada välja Euroopa standardid või viia läbi muid standardimistegevusi. Neist mandaatidest mõne puhul on tegemist ühekordse tegevusega (nt uuringud), teised on aga seotud Euroopa standardite väljatöötamise ja ka nende haldamise ja korrapärase läbivaatamisega.
Arvestades, et mandaadi õiguslik vorm on aastate jooksul muutunud, samuti asjaolu, et määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 kohaselt on mandaadid nüüd rakendusaktid, on väga oluline, et oleks ühtne arusaam järgmisest: i) millised vanad mandaadid on veel kehtivad uute Euroopa standardite kehtestamiseks ELi õigusaktide ja poliitika toetuseks ja ii) millised mandaadid tuleks lugeda lõpetatuks või aegunuks. Komisjon selgitab olukorda koos Euroopa standardiorganitega, saavutamaks ühise aluse kogu mandaatidel põhineva standardimise jaoks, ning eelkõige tagamaks, et ühtlustatud standardite arendamise põhimõtteid kohaldavad samaväärselt ka Euroopa standardiorganid.