Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Ühendkuningriigi 2014. aasta riiklikku reformikava_x000b__x000b_ja esitatakse nõukogu arvamus Ühendkuningriigi 2014. aasta lähenemisprogrammi kohta_x000b_ /* COM/2014/0429 final - 2014/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Ühendkuningriigi 2014.
aasta riiklikku reformikava
ja esitatakse nõukogu arvamus Ühendkuningriigi 2014. aasta
lähenemisprogrammi kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997.
aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning
majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle
artikli 9 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku
tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta[2], eriti selle artikli 6
lõiget 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[3], võttes arvesse Euroopa Parlamendi
resolutsioone,[4] võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi, võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee
arvamust, võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust, võttes arvesse majanduspoliitika komitee
arvamust ning arvestades järgmist: (1)
Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks
komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia
„Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub
esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku
majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks. (2)
Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni
ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika
üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse
liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; mõlemat dokumenti koos
nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid
arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas. (3)
Riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012
vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette
sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning
võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad
tegid otsuse liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kohta, rõhutades
eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja
rakendada riigipõhised soovitused. (4)
Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse
Ühendkuningriigi 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse
Ühendkuningriigi ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta ajavahemikuks
2012/13–2017/18. (5)
13. novembril 2013 võttis komisjon vastu
iga-aastase majanduskasvu analüüsi,[5]
mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust.
Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu
häiremehhanismi aruande,[6]
milles nimetati Ühendkuningriiki liikmesriigina, mille olukorda tuleb
põhjalikult analüüsida. (6)
Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013
heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning
majanduskasvu hoogustamise prioriteedid. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata
diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist,
taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada
majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja
majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.
(7)
Komisjon avaldas 5. märtsil 2014 määruse (EL) nr
1176/2011 artikli 5 alusel Ühendkuningriigi suhtes läbi viidud põhjaliku
analüüsi tulemused[7].
Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Ühendkuningriigis esineb endiselt
makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab järelevalvet ja
poliitikameetmeid. Eelkõige tuleb pöörata jätkuvalt tähelepanu sellistele
suundumustele kodumajapidamiste võla valdkonnas, mis on seotud hüpoteeklaenude
kõrge tasemega ja eluasemeturu struktuurse eripäraga, samuti ebasoodsatele
suundumustele ekspordi turuosa alal. Eluasemesektori riskid on seotud jätkuva
struktuurilise alapakkumisega eluasemeturul: turuomased pakkumispiirangud,
eriti Londonis, ning pakkumise suhteliselt aeglane reageerimine nõudluse
kasvule kergitab jätkuvalt eluasemehindu, eriti Londonis ja riigi kaguosas,
ning sunnib ostjaid võtma suuri hüpoteeklaene. Ehkki kahanev ekspordi turuosa
ei põhjusta tõenäoliselt riske lühiajalises perspektiivis, osutab see koos
jooksevkonto puudujäägiga siiski struktuursetele probleemidele. Need on seotud
oskustöötajate nappuse ja taristu puudustega. Riigi rahanduse alal ei ole
Ühendkuningriik täitnud oma eesmärke ei eelarvepuudujäägi ega struktuurilise
kohandamise osas. (8)
30. aprillil 2014 esitas Ühendkuningriik oma 2014.
aasta riikliku reformikava ja 2014. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et
võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja
samal ajal. (9)
Vastavalt teatavaid Suurbritannia ja Põhja-Iiri
Ühendkuningriigiga seotud sätteid käsitleva protokolli (nr 15) punktile 4 ei
kohaldata Ühendkuningriigi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126
lõikes 1 kehtestatud kohustust vältida ülemäärast valitsemissektori eelarve
puudujääki. Protokolli punktis 5 on sätestatud, et Ühendkuningriik peab üritama
vältida ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki. Nõukogu otsustas 8.
juulil 2008 vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 104 lõikele 6, et
Ühendkuningriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk. (10)
2014. aasta lähenemisprogrammis sätestatud
eelarvestrateegia eesmärk on saavutada tsükliliselt kohandatud eelarve tasakaal
jooksva viieaastase ajavahemiku jooksul, mis senise seisuga lõppeb
eelarveaastal 2018/19. Lähenemisprogramm ei sisalda stabiilsuse ja kasvu paktis
sätestatud keskpika perioodi eelarve-eesmärki. Valitsemissektori eelarve
puudujääk on eelarveaastal 2014/15 hinnanguliselt 5,0 % SKPst, olles
langenud selle tasemeni haripunktist 11,4 % SKPst 2009/10. aastal. See ei
ole vastavuses tähtajaga, mille nõukogu on määranud ülemäärase eelarvepuudujäägi
korrigeerimiseks. Programmi kohaselt korrigeeritakse ülemäärane
eelarvepuudujääk tasemel 2,4 % SKPst eelarveaastal 2016/17, seega kaks
aastat pärast nõukogu seatud tähtaega. Programmist ilmneb, et valitsemissektori
struktuurne (ümberarvutatud) eelarvepuudujääk väheneb 2014/15. aastal 0,3
protsendipunkti võrra 4,4 %-ni SKPst. Eelarvekava ei ole piisav,
saavutamaks aasta keskmist konsolideerimismäära, mida soovitatakse ülemäärase
puudujäägi korrigeerimiseks. Järgmistel aastatel on programmis ette nähtud
(ümberarvutatud) struktuurse eelarvepositsiooni iga-aastane paranemine 2015/16.
aastal 0,8 ja 2016/17. aastal 1,3 protsendipunkti võrra. Kokkuvõttes vastab
programm stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele ainult osaliselt. Seni on
konsolideerimine tuginenud peamisel kulude kärpimisele, seepärast võiks kaaluda
maksubaasi laiendamisest saadavat võimalikku tulukasvu. Ühendkuningriigis on
saamata jäävate maksude osakaal suur, eriti kaudsete maksude puhul.
Lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse kasvama
2015/16. eelarveaastal 93,1 protsendini ning seejärel 2018/19. aastal kahanema
uuesti 86,6 protsendini. Ühendkuningriigi eelarveprognooside aluseks olev
makromajanduslik stsenaarium on usutav. Võimalikud eelarveprognoosidega seotud
riskid tulenevad oodatust madalamast majanduskasvust, mis on tingitud sellest,
et piiratud palgad kahandavad eratarbimist ja ebakindlus takistab
investeeringuid. Sellele vaatamata on prognoosid kooskõlas komisjoni 2014.
aasta kevadprognoosiga: ka viimases ei oodata, et ülemäärane puudujääk saaks
korrigeeritud nõukogu seatud tähtajaks. Peale selle jääb komisjoni prognoosi
põhjal (korrigeeritud) muutus struktuurilises eelarvepositsioonis ajavahemikus
2010–2014 igal aastal keskmiselt 0,6 % võrra SKP-st alla nõutava taseme
ning eeldatavalt esineb see puudus ka 2015. aastal. Lähtudes programmile antud
hinnangust ja komisjoni prognoosist ning toimides kooskõlas nõukogu määrusega
(EÜ) nr 1466/97, on nõukogu arvamusel, et selleks, et tagada ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetluse alusel esitatud soovituse järgimine, on vaja
täiendavaid meetmeid. (11)
Ühendkuningriik on võtnud meetmeid nii
eluasemesektori nõudluse kui ka pakkumise poolel. Ehkki uute eluasemete
pakkumine on kasvanud, on see endiselt madal ja on nõudlusest tugevasti maha
jäänud. Koostoimes madalate intressimäärade ja hüpoteeklaenude leebemate
tingimustega (nt laenu ja sissetuleku suurem kordaja) on see ajanud elamuhinnad
mõnedes Ühendkuningriigi osades, eriti Londonis, kõrgeks. Ebapiisav pakkumine
on juba ammu olnud struktuurset laadi ja see jätkub tõenäoliselt ka veel
keskpika aja jooksul. Tuleb võtta meetmeid, et täiendavalt elavdada elamute
pakkumist, luues sobivad stiimulid, et kasvatada pakkumist kohalikul tasandil.
Ametiasutused peaksid jätkuvalt jälgima eluasemehindu ja hüpoteeklaenude taset
ning olema valmis võtma sobivaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral kohandama
laenutagatiskava Help to Buy 2. Tuleb suurendada selliste makrotasandi
usaldatavusnõuete kohaldamise läbipaistvust ja nende mõju, mida
rahanduspoliitika komitee võib kehtestada eluasemehindade ülemäärase tõusu ja
hüpoteeklaenukoormuse leevendamiseks. Eluasemeturu moonutuste vähendamiseks
tuleks kaaluda maa- ja omandimaksu reforme. Praegu ei too kinnisvara väärtuse
kasv kaasa kõrgemat omandimaksu, sest kinnisvarakatastrit ei ole alates 1991.
aastast uuendatud ning kohalike maksude (council tax) süsteemis kehtivate
maksumäärade ja -vahemike regressiivsuse tõttu on suurema väärtusega
kinnisvaralt tasutavad maksud suhtarvudes madalamad kui väiksema väärtusega kinnisvaralt
tasutavad maksud. (12)
Ühendkuningriik tegeleb jätkuvalt tööpuuduse ja
vaeghõive probleemidega ning konkreetsemate küsimustega, mis on seotud noorte
tööpuudusega. Noortele tööturul vajalike oskuste ja töökogemuste andmine ja
õpipoisiõppekohtade pakkumise suurendamine on olulised proovikivid. See
selgitab, miks projekti „Youth Contract” pakutavate palgatoetuste kasutamine on
prognoositust endiselt madalam. Tööturul valitseb oskuste nõudlusele
mittevastavus ja ametiasutused üritavad anda tööjõule uusi oskusi, et lahendada
töötuse probleemi ja ühtlasi leevendada kvaliteetsete kutse- ja tehniliste
oskuste puudust. Õpipoisiõppe programmide kvaliteeti on püütud küll parandada,
aga vaja on edasisi jõupingutusi. Peale selle on kvalifikatsioonisüsteem endiselt
keerukas ja vajab ühtlustamist, et hõlbustada üldist kvalifikatsiooni
tunnustamist ja paremini kaasata tööandjaid. (13)
Ametiasutused tegelevad madalate tööstiimulite
probleemiga, eriti sotsiaaltoetuste saajate hulgas, võttes kasutusele
toetusprogrammi „Universal Credit”, mille abil jääb tööle siirduvatel inimestel
kätte senisest suuremas mahus hüvitisi. Programmil „Universal Credit” võib küll
olla positiivne mõju tööhõivele, aga palju sõltub selle tegelikust
rakendamisest ja tugiteenustest, sealhulgas muude hüvitiste koosmõjust.
Keskendumine tööle naasmisele kajastub ka asjaolus, et paljude tööealistele
suunatud hüvitiste ja maksukrediitide iga-aastasele kohandusele kehtib kuni
2016. aastani piirmäär 1 %. (14)
Ühendkuningriigil tuleb jätkuvalt tegeleda
lastevanemate tööhõive suurendamise probleemiga ning parandada kvaliteetse ja
taskukohase lastehoiu kättesaadavust. Riik võtab jätkuvalt kasutusele kavasid,
millega muudetakse lastehoid taskukohaseks niihästi osalise tööaja kui ka
täistööajaga töötavate vanemate jaoks, arvestades erinevat sissetuleku taset.
Siiski on lastehoiu hinnad ELi ühed kõige kõrgemad ning on jätkuvalt
probleemiks leibkonna teise palgasaaja ja üksikvanemate jaoks. (15)
Mis puutub rahastamisvõimalustesse, siis ehkki
krediiditurgudel on tingimused 2013. aasta jooksul paranenud, on laenumahu kasv
endiselt nõrk ja senise poliitika edu tõestamiseks on vaja rohkem aega.
Eelkõige on laenude kättesaadavus probleemiks VKEdele. Kui suurfirmad saavad
end rahastada otse hulgiturul ja saada kasu Ühendkuningriigis pakutavatest
hästi arenenud finantsteenustest, peavad VKEd oma välisrahastust hankima
peamiselt pankadelt. Edusamme on tehtud möödunudaastase soovituse alal, mis
käsitles panganduskonkurentsi suurendamist uute pankade (nn konkureerivate
pankade) loomise teel (üks neist on näiteks TSB, mis küll ei ole veel täiesti
iseseisev). (16)
Detsembris 2013 avaldas Ühendkuningriik
ajakohastatud riikliku taristukava: taristu planeerimise, rahastamise,
finantseerimise ja väljaehitamise pikaajalise ja strateegilise kontseptsiooni.
Selles on ette nähtud tulevikku vaatav kapitaliinvesteeringute arendamise plaan
aastani 2020 ja kauemaks, kokku 375 miljardi naelsterlingi ulatuses (ligikaudu
460 miljardit eurot). Suur osa sellest plaanist (340 miljardit naelsterlingit
ehk ligikaudu 420 miljardit eurot) puudutab investeeringuid energia- ja
transpordisektorisse. Umbes kolmveerand neist summadest tuleb kava kohaselt
eraallikatest, ülejäänu aga riiklikest vahenditest. Ehkki kava näol on tegemist
asjakohase algatusega, on endiselt kahtlusi erasektorist tuleva rahastuse osas,
samuti õiguskindluse ja õigeaegsete projekteerimislubade osas. Tarvis on
rangeid mehhanisme, millega maandada finantseerimis- ja teostusriske, tagades
samas taristu kavandatud ja tegelike kulutuste läbipaistvuse. (17)
Komisjon on Euroopa poolaasta raames
Ühendkuningriigi majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud. Ta on hinnanud
lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava. Hindamisel on võetud arvesse
kõnealuste dokumentide asjakohasust Ühendkuningriigi eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika
jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja
juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist,
lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa
poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad
allpool esitatud soovitustes 1–6. (18)
Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu
Ühendkuningriigi lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus[8] selle kohta kajastub
eelkõige soovituses 1. (19)
Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja
kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi
läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu
soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 2, 3, 5 ja 6, SOOVITAB Ühendkuningriigil võtta
ajavahemikus 2014–2015 järgmisi meetmeid: 1. Tugevdada
eelarvestrateegiat, püüdes korrigeerida ülemäärast puudujääki jätkusuutlikult
ja kooskõlas nõukogu poolt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus antud
soovitustega. Ajada diferentseeritud, majanduskasvu soodustavat eelarvekärbete
poliitikat, eelistades kapitalikulutusi. Et aidata kaasa eelarve
konsolideerimisele, tuleks kaaluda tulude suurendamist maksubaasi laiendamise
teel. Leevendada taristuga seotud struktuuriliste kitsaskohtade, oskuste
nõuetele mittevastavuse ja VKEde rahastamisvõimaluste probleeme, et soodustada
nii kaupade kui ka teenuste ekspordi kasvu. 2. Suurendada selliste
makrotasandi usaldatavusnõuete kohaldamise läbipaistvust ja nende mõju, mida
Inglismaa keskpanga rahanduspoliitika komitee kehtestab eluasemesektori suhtes.
Võtta asjakohased meetmed, et reageerida kinnisvarahindade kiirele tõusule
piirkondades, mis annavad märkimisväärse osa Ühendkuningriigi majanduskasvust,
eelkõige Londonis, näiteks kohandades laenutagatiskava Help to Buy 2, ning
maandada kõrge hüpoteeklaenukoormusega seotud riske. Kõrvaldada moonutused
omandi maksustamiselt, ajakohastades korrapäraselt kinnisvara katastrijärgset
väärtust, ning vähendada kohalike maksude süsteemis kehtivate määrade ja vahemike
regressiivsust. Jätkata jõupingutusi, et suurendada elamispindade pakkumist. 3. Jätkata projektiga „Youth
Contract”, eelkõige parandades oskusi, mis vastavad tööandjate vajadustele.
Tagada tööandjate kaasatus, keskendudes oskuste ja tööturu nõudluse omavahelise
vastavuse parandamisele keerukamate ja kõrgema tasemega oskuste pakkumise ning
õpipoisiõppe ulatuslikuma pakkumise teel. Vähendada väheste põhioskustega
noorte hulka. 4. Jätkata jõupingutusi, et
vähendada laste vaesust vähese sissetulekuga leibkondades, tagades, et programm
„Universal Credit” ja muud sotsiaalhoolekande reformid tooksid kaasa piisavad
hüvitised ja selged tööstiimulid ning tugiteenused. Parandada taskukohase
kvaliteetse lastehoiu kättesaadavust. 5. Jätkata jõupingutusi, et parandada
VKEde rahastuse kättesaadavust pankadest ja pangavälistest allikatest. Tagada
Briti äripanga Business Bank tulemuslik toimimine ja toetada konkureerivate
pankade senisest suuremat kohalolekut. 6. Võtta jätkumeetmeid riikliku
taristukava suhtes, suurendades planeerimisprotsesside prognoositavust ja
tagades selguse rahastamiskohustuste asjus. Tagada läbipaistvus ja
aruandekohustus, andes järjepidevat ja ajakohast teavet taristukava rakendamise
kohta. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [2] ELT L 306, 23.11.2011, lk 25. [3] COM(2014) 429 final. [4] P7_TA(2014)0128 ja P7_TA(2014)0129. [5] COM(2013) 800 final. [6] COM(2013) 790 final. [7] SWD(2014) 91 final. [8] Vastavalt määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikele 2.