Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Ungari 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Ungari 2014. aasta lähenemisprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta[2], eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[3],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone[4],

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2) Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3) Riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad tegid otsuse liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kohta, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja rakendada riigipõhised soovitused.

(4) Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse Ungari 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Ungari ajakohastatud lähenemisprogrammi (2013–2016) kohta.

(5) Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi,[5] mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande,[6] milles nimetati Ungarit liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6) Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks prioriteedid finantsstabiilsuse, eelarve konsolideerimise ja majanduskasvu hoogustamise tagamiseks. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning ajakohastada avalikku haldust.

(7) Komisjon avaldas 5. märtsil 2014 määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Ungari suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused[7]. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Ungaris esineb endiselt makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab järelevalvet ja otsustavaid poliitikameetmeid. Selleks et vähendada olulisi ohtusid majanduse toimimisele, tuleb eelkõige pöörata jätkuvalt erilist tähelepanu suure negatiivse rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni käimasolevale kohandamisele ning erasektori ja valitsemissektori suurele võlale nõrga finantssektori ja eksporditulemuste halvenemise kontekstis.

(8) 30. aprillil 2014 esitas Ungari nii oma 2014. aasta riikliku reformikava kui ka 2014. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9) 2014. aasta lähenemisprogrammis kavandatud eelarvestrateegia eesmärk on viia valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk programmiperioodi lõpuks 2,9 %-lt SKPst 1,9 %-le SKPst. Seda on võimalik saavutada siis, kui see kavandatakse programmiperioodi lõpuossa, ent puudujäägieesmärke tuleb oluliselt tõsta võrreldes eelmise programmiga. Programmis kinnitatakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi puudujäägiks -1,7 % SKPst, mis vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Kuid lähtudes eelarvekava ümberarvutatud struktuursest eelarvepositsioonist, ei saavutata programmiperioodi lõpuks eelduste kohaselt keskpika perioodi eelarve-eesmärki. (Ümberarvutatud) struktuurne eelarvepositsioon peaks 2014. aastal halvenema 1,5 protsendipunkti võrra, kaldudes oluliselt kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, ning peaks stabiliseeruma 2015. aastal, viidates asjaolule, et keskpika perioodi eelarve-eesmärgi poole liikumisel nõutavast tulemusest jääb puudu 0,5 % SKPst. Kulueesmärk kaldub oluliselt kõrvale nii 2014. kui ka 2015. aastal. (Ümberarvutatud) struktuurne eelarvepositsioon kaldub kavakohaselt veelgi kõrvale nii 2016. kui ka 2017. aastal. Üldiselt on alates 2014. aastast kavandatud oluline kõrvalekaldumine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks mõeldud kohandamiskavast. Programmi kohaselt peaks valitsemissektori võlg järk-järgult, kuid kindlalt vähenema 79 %-lt SKPst 2013. aastal ligikaudu 75 %-le SKPst 2017. aastal. Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on ajavahemiku 2014–2016 puhul realistlik ja prognoositakse, et SKP kasvab sel ja järgmisel aastal vastavalt 2,3 % ja 2,5 %, võrrelduna komisjoni 2014. aasta kevadprognoosis esitatud 2,3 % ja 2,1 %-ga. 2017. aasta stsenaarium on siiski liiga optimistlik. Eelarve-eesmärkidega seotud riskid tasakaalustatakse üldjoontes 2014. aastal, kuid on üha suurenev oht, et puudujääk võib osutuda arvatust suuremaks alates 2015. aastast. Spetsiifilised riskid tulenevad asjaolust, et kulumäära kavandatud vähendamine peaks toimuma kulude üldise külmutamise abil või kulude piiramisega inflatsioonimäära ulatuses enamike mittekohustuslike kuluartiklite puhul. Komisjoni 2014. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 2014. ja 2015. aastal programmi eesmärkidega identne. Komisjoni prognoos kinnitab olulise kõrvalekaldumise riski keskpika perioodi eelarve-eesmärgist alates 2014. aastast, kuna struktuurne eelarvepuudujääk on 2014. aastal 2,2 % ja 2015. aastal 2,3 %. Lisaks sellele märgitakse komisjoni prognoosis, et ei 2014. ega 2015. aastal peeta kinni võla vähendamise sihttasemest. Lähtudes programmile antud hinnangust ja komisjoni prognoosist ning toimides kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97, on nõukogu arvamusel, et tuleb teha täiendavaid pingutusi struktuurseks konsolideerimiseks, pidades silmas, et alates 2014. aastast kaldutakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgist märkimisväärselt kõrvale ja võla vähendamise sihttasemest ei peeta kinni.

(10) Keskpika perioodi eelarveraamistikku on tugevdatud seeläbi, et eelarve planeerimiseks mõeldud perioodi pikendati järgmisse eelarveaastasse. Raamistiku tulemuslikkus ja siduv olemus ei ole siiski tagatud. Kehtestatud on mõned uued arvulised eelarvereeglid, kuid kavandamisega seotud puudusi ei ole kõrvaldatud. Need on peamiselt seotud süstemaatilise järelkontrolli, maksimaalsete lubatud kõrvalekaldumise tasemete ja rangete korrektsioonimehhanismide puudumisega. Eelarvenõukogu vähesed kohustustused ja analüütiline suutlikkus ei ole veel tasakaalus selle eelarvelise vetoõigusega. Keskpika perioodi eelarveraamistiku edasine tugevdamine ja eelarvenõukogu volituste laiendamine aitaks muuta üldist eelarveraamistiku usaldatavamaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks.

(11) Arvestamata keskpanga majanduskasvu rahastamise kava VKEde jaoks, ei ole tavapärane majandusele laenude andmine jätkusuutlikult taastunud. Finantsvaldkonna regulatiivne koormus on veelgi suurenenud, vähendades seeläbi kapitali akumulatsiooni võimet. Sellised meetmed nagu finantstehingute maks on suurendanud sularaha kasutamist majanduses. Eluasemelaenude portfelli olukord on veelgi halvenenud ja viivislaenude suur osakaal kujutab hetkel endast suurimast probleemi finantsvaldkonnas. Portfelli puhastamist takistab kriisilahendusmenetluste vähene tõhusus. Ühtegi uut olulist meedet ei ole võetud pankade bilansist rämpsvara kõrvaldamiseks. Väga kõrge regulatiivne koormus koos suure viivislaenude osakaaluga on viinud laenuandmise suutlikkuse miinimumi. Valitsus on korduvalt teatanud kavatsusest kehtestada uus maksuvabastuskord, et aidata välisvaluutas laenu võtnuid. Enamikel juhtudel ei ole need jõudnud hädasolevate laenuvõtjateni ja seetõttu on sellele negatiivne mõju majapidamiste maksukultuurile, kuna oodatakse riigi täiendavat abi. Finantsregulatsiooni ja -järelevalvet on tugevdatud seeläbi, et finantsinspektsioon liideti keskpanga struktuuridega ja keskpangale seati ülesanne teha makrotasandi usaldatavusjärelevalvet. Pangakriiside lahendamise korra kehtestamiseks on ettevalmistused alanud.

(12) Kuigi maksumuudatuste sagedus on vähenenud võrreldes eelmise aastaga, ei toimunud olulist edasiminekut äriühingute maksusüsteemi tasakaalustamisel. Osasid kehtivaid valdkonnapõhiseid makse isegi tõsteti. Valdkonniti erinevate maksumäärade kohaldamine takistab vahendite tulemuslikku jaotumist ja mõjub seega negatiivselt majanduskasvule. Maksustamise tööhõivesõbralikumaks muutmiseks on Ungari hakanud kohaldama üksikisiku tulumaksu vabastusemäära ka sotsiaalmaksude puhul, mis peaks eelkõige abistama madalapalgalisi. Pere ainsa ja madala palga saajate maksukiil on üks suurimaid ELis. Töösuhete kaitse seaduse toetuskõlblikkuse kriteeriumid on põhimõtteliselt jäänud samaks, olgugi et märkimisväärne osa madalapalgalistest jääb seaduse kohaldamisalast välja. Oluline on hinnata kava mõju ja kulutõhusust ning kohandada seda vastavalt vajadustele, et suurendada selle suutlikkust tuua inimesi tööle tagasi. Teatav edasiminek toimus maksustamise nihutamisel tööhõivelt keskkonnale, kuid vaja on veel täiendavaid meetmeid. Kassaaparaatide ühendamine maksuhaldusasutustega edeneb pärast varasemaid korduvaid viivitusi aegamööda. Ungaris on maksukuulekus väga madal, kuna pidevalt jäetakse töö deklareerimata ja ei täideta käibemaksu nõudeid. Kontrollimeetmeid tuleb tugevdada eelkõige selleks, et tugevdada käibemaksupettuse vastast võitlust.

(13) Noorte töötuse määr on 2013. aastal langenud, samas kui nende noorte määr, kes ei tööta, õpi ega osale koolitusel, on kasvanud. Riiklike tööturuasutuste harukontorite tõhus koostöö haridusasutuste ja kohalike sidusrühmadega võiks parandada jõudmist nende sihtrühmadeni. Riiklike tööturuasutuste pädevuse suutlikkuse arendamine, sealhulgas kliendiprofiili süsteemi ettevalmistamine, on alanud. Teisalt tuleb hinnata aktiivse tööturupoliitika meetmeid, et mõõta nende tõhusust ja tulemuslikkust ning vajaduse korral neid kohandada, et ebasoodsas olukorras olevad rühmadel oleks võimalik paremini tööturule pääseda. Tugevdada on vaja mitmete tööturu- ja sotsiaalmeetmete (ühiskondliku töö programm, töötushüvitised ja sotsiaalabi) aktiveerimisosa. Ühiskondliku töö programm kasutab ära suurema osa tööhõive meetmete eelarvevahenditest, kuid 2013. aastal oli vähem kui 10 % selles osalenutest suutelised pärast programmi lõppu naasma avatud tööturule. See tõstatab küsimuse, kas programmi peaks kohandama näiteks seeläbi, et luuakse kestvama töösuhte kindlustamiseks tugevam seos aktiveerimise, koolitamise ja tööotsingu puhul osutatava abi vahel. Naiste osalemist tööturul ergutatakse tasulise vanemapuhkuse suurema paindlikkuse ning lapsehoiuteenuste pakkumise abil, kuid tuleb veelgi teha jõupingutusi, kuna tööhõive tase naiste hulgas on allpool 60 %. Töötushüvitise saamise õigus kestab vähem kui töökoha leidmiseks keskmiselt aega kulub. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste arv on Ungaris tasapisi suurenenud ja praegu moodustavad nad peaaegu kolmandiku kogu rahvastikust. Vaesuse määr mõjutab ebaproportsionaalselt ebasoodsas olukorras olevaid rühmi ja kogukondi, eelkõige lapsi ja romasid. Sotsiaalse kaasatuse strateegia on kehtestatud, kuid enamike valdkondade poliitikameetmed ei aita süsteemselt saavutada strateegias kindlaks määratud eesmärke. Vaesuse tulemuslikuks vähendamiseks on vaja integreeritud ja ühtlustatud poliitikameetmeid.

(14) Ungari ärikeskkonda iseloomustavad õigusraamistiku sagedad muutused ja piiratud konkurents üha rohkemates valdkondades. Teenustevaldkonnas on kehtestatud uued tõkked ja olemasolevaid ei ole eemaldatud (nt seoses ravimite, jäätmekäitluse, mobiilimaksete, tubaka jaemüügi ja õpikutega). Üldine investeeringute tase on alanenud eriti palju nendes valdkondades, kus viimastel aastatel on kehtestatud valdkonnapõhised lisamaksud. Ajavahemikul 2010–2013 vähenes investeeringute nominaalväärtus energiavaldkonnas 44 %, finantsvaldkonnas 28 % ja sidevaldkonnas 18 % võrra, ent kokkuvõttes suurenes 3,4 %. Teataval määral on edu saavutatud konkurentsi tõhustamisel riigihangete valdkonnas, kuid vaja on täiendavaid jõupingutusi. E-hanke ulatuslikuma kasutamisega saaks oluliselt kulusid säästa, parandada riigihangete läbipaistvust ja tõhustada konkurentsi. Samme on astutud ausust edendavate strateegiate rakendamisel ja paremate läbipaistvusstandardite kasutamisel riigiasutustes, kuid tulemuslikuks võitlemiseks korruptsiooniga tuleb veel täiendavalt pingutada.

(15) Haridussüstemist varakult lahkujate osakaal suureneb, kuid selle vältimiseks mõeldud strateegia vastuvõtmist on korduvalt edasi lükatud. Tuleb teha täiendavaid pingutusi, et anda õpilastele tööturul vajalikud põhioskused, pädevus ja kvalifikatsioon. Võrdne juurdepääs kvaliteetsele tavaharidusele on endiselt tõsine probleem ebasoodsas olukorras olevatele lastele, eelkõige romade jaoks. Uus kutseharidusseadus, mis muu hulgas võtab kasutusele uue kaheosalise hariduse mudeli, on kehtestatud eesmärgiga vähendada ikka veel rasket üleminekut haridussüsteemist tööturule. Seaduse mõjusid tuleb tähelepanelikult jälgida.

(16) Ungari jätkas 2013. ja 2014. aastal lõpptarbija elektri- ja gaasihindade vähendamist. Need hinnakärped ja energiaettevõtetele lisandunud maksukoormus on negatiivselt mõjutanud energiatarnijate suutlikkust kulusid, energiainvesteeringuid ja võrguhoolduskulusid katta. Praegu on kodumajapidamiste energiaintensiivsus üks kõrgeimaid ELis, mis tähendab, et energiatõhusust saab eelkõige parandada elamumajanduses. Endiselt tekitab muret see, et energiaturu regulaatoril puudub iseseisvus võrgule juurdepääsu tingimuste ja tariifide kehtestamisel. Ühistranspordiettevõtete korralduse ühtlustamiseks on astutud samme, kuid jätkusuutlikkust saaks veelgi parandada tegevuskulude optimeerimise ja tariifisüsteemi muutmise abil.

(17) Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Ungari majanduspoliitikat. Ta on hinnanud lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Ungari eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–7.

(18) Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu Ungari lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus[8] selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(19) Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1, 2, 3 ja 5,

SOOVITAB Ungaril võtta ajavahemikus 2014-2015 järgmisi meetmeid:

1.           Komisjoni 2014. aasta kevadprognoosile tuginedes tugevdada 2014. aasta eelarvemeetmeid, täpsemalt võla vähendamise nõuet, võttes arvesse stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega võrreldes tekkivat lõhet, mis on 0,9 % SKPst. 2015. aastal ja pärast seda tugevdada oluliselt eelarvestrateegiat, et tagada keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamine ja ka võla vähendamise nõude täitmine, et hoida valitsemissektori võlasuhe püsivas langustendentsis. Tugevdada täiendavalt keskpika perioodi eelarve-eesmärkide siduvat iseloomu, süstemaatiliselt järelkontrollides arvuliste eelarvereeglite täitmist ja korrigeerivate mehhanismide kasutamist. Suurendada riigi rahanduse läbipaistvust, muu hulgas laiendades eelarvenõukogu volitusi ja nõudes, et regulaarselt koostataks makromajanduslikke eelarveprognoose ja hinnataks tähtsamate poliitikaettepanekute eelarvelist mõju.

2.           Aidata taastada tavapärane majandusele laenu andmine, muu hulgas täiustades maksude kujundamist ja vähendades finantsasutuste maksukoormust. Kohandada finantstehingute maksu, et sääste ei suunataks pangast kõrvale, ja suurendada stiimuleid elektrooniliste makseviiside kasutamiseks. Analüüsida portfellide puhastamise tõkkeid ja need eemaldada, karmistades muu hulgas restruktureeritud laenude rahastamise eeskirju, kõrvaldades tõkked tagatise sundtäitmiselt ning kiirendades ja tõhustades maksejõuetusmenetlusi. Selleks tuleb tihedalt konsulteerida huvirühmadega uute poliitiliste algatuste küsimustes ja hoolitseda selle eest, et uued poliitikameetmed ei suurendaks laenuvõtjate moraaliriski. Tugevdada täiendavalt finantsregulatsiooni ja -järelevalvet.

3.           Tagada stabiilne, tasakaalustatum ja ühtlustatum äriühingute maksusüsteem, kaotades järkjärgult moonutavad valdkonnapõhised maksud. Vähendada madalapalgaliste maksukiilu muu hulgas keskkonnamakse tõhustades. Võtta meetmeid maksukuulekuse parandamiseks, ennekõike vähendada käibemaksupettust, ning vähendada selle üldisi kulusid.

4.           Tugevdada sihtotstarbelisi aktiivse tööturupoliitika meetmeid, muu hulgas kiirendades riigi tööturuasutuse kliendiprofiili koostamise süsteemi kasutuselevõttu. Kehtestada kavandatud noorte juhendamisvõrgustik. Paremini noorteni jõudmiseks koordineerida selle tegevust haridusasutuste ja kohalike sidusrühmade abil. Vaadata läbi ühiskondliku töö programm, et hinnata selle tulemuslikkust töökoha leidmisel ning täiendavalt tugevdada programmi aktiveerimise elemente. Kaaluda töötushüvitise saamise perioodi pikendamist, võttes arvesse töö leidmiseks kuluvat keskmist ajavahemikku ning seost aktiveerimismeetmetega. Suurendada sotsiaalabi piisavust ja ulatust, samas tugevdades selle seost aktiveerimismeetmetega. Vaesuse leevendamiseks rakendada ühtlustatud ja integreeritud poliitikameetmeid eesmärgiga oluliselt vähendada vaesust eelkõige laste ja romade seas.

5.           Stabiliseerida õigusraamistik ja tugevdada konkurentsi, muu hulgas kõrvaldades tõkked teenustevaldkonnas. Astuda julgemaid samme riigihangete konkurentsi ja läbipaistvuse suurendamiseks, sealhulgas e-hangete kasutuselevõtu abil, ning korruptsiooni ja üldise halduskoormuse täiendavaks vähendamiseks.

6.           Rakendada haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamise riiklik strateegia, keskendudes kutseharidussüsteemist lahkujatele. Kehtestada süsteemne käsitlusviis haridusliku segregatsiooni vähendamiseks ning edendada kaasavat tavaharidust ebasoodsas olukorras olevates rühmade, eelkõige romade seas. Toetada üleminekut hariduse erinevate etappide vahel ning tööturule ning jälgida tähelepanelikult kutseharidusreformi rakendamist. Rakendada kõrgharidusreform, mis võimaldab kolmanda taseme hariduse rohkematele inimestele, eelkõige ebasoodsamas olukorras olevatele tudengitele.

7.           Jälgida, kuidas energiahindade reguleerimine mõjub elektri- ja gaasituru investeeringutele ja konkurentsile. Astuda täiendavaid samme, et tagada riikliku reguleerija iseseisvus võrgutariifide ja -tingimuste kehtestamisel. Võtta meetmed energiatõhususe suurendamiseks eelkõige elamumajanduses. Täiendavalt suurendada transpordisüsteemi jätkusuulikkust, muu hulgas vähendades tegevuskulusid ja vaadates läbi riigi omandis olevate transpordiettevõtete tariifisüsteemi.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[2]               ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

[3]               COM(2014) 418 final.

[4]               P7_TA(2014)0128 ja P7_TA(2014)0129.

[5]               COM(2013) 800 final.

[6]               COM(2013) 790 final.

[7]               SWD(2014) 85 final.

[8]               Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikele 2.