Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Luksemburgi 2014. aasta riiklikku reformikava_x000b__x000b_ja esitatakse nõukogu arvamus Luksemburgi 2014. aasta stabiilsusprogrammi kohta /* COM/2014/0417 final - 2014/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Luksemburgi 2014. aasta
riiklikku reformikava
ja esitatakse nõukogu arvamus Luksemburgi 2014. aasta stabiilsusprogrammi
kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148
lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997.
aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning
majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle
artikli 5 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2], võttes arvesse Euroopa Parlamendi
resolutsioone[3], võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi, võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee
arvamust, võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust, võttes arvesse majanduspoliitika komitee
arvamust ning arvestades järgmist: (1)
Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks
komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia
„Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning
keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa
jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks. (2)
Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni
ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika
üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse
liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; mõlemat dokumenti koos
nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid
arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas. (3)
Riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012
vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega on ette nähtud
sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning
võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad
tegid otsuse liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kohta, rõhutades
eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja
rakendada riigipõhised soovitused. (4)
Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse
Luksemburgi 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse
Luksemburgi ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2012–2016) kohta. Kooskõlas
määrusega (EL) nr 473/2013[4]
esitas komisjon 15. novembril 2013 arvamuse Luksemburgi 2014. aasta
eelarvekava kohta[5]. (5)
Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu
iga-aastase majanduskasvu analüüsi,[6]
mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust.
Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu
häiremehhanismi aruande,[7]
milles nimetati Luksemburgi liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult
analüüsida. (6)
Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013
heaks prioriteedid finantsstabiilsuse, eelarve konsolideerimise ja
majanduskasvu hoogustamise tagamiseks. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata
diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist,
taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada
majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja
majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning ajakohastada avalikku haldust. (7)
Komisjon avaldas 5. märtsil 2014 määruse (EL)
nr 1176/2011 artikli 5 alusel Luksemburgi suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi
tulemused[8].
Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Luksemburgis ei esine
makromajanduslikku tasakaalustamatust makromajandusliku tasakaalustamatuse
menetluse tähenduses. Eelkõige näitab jooksevkonto ülejäägi analüüs, et see ei
tulene kasinast sisenõudlusest, vaid tegemist on pigem tugevalt
finantsteenustele orienteeritud riigile eripärase kasvumudeliga. Sisemaist
finantsstabiilsust ohustab suure finantssektori olemasolu, kuid riskid on
suhteliselt mõõdukad, sest sektor on korraga nii mitmekesine kui ka spetsialiseerunud.
Erasektori, eriti mittefinantsettevõtete kõrge võlatase on tingitud arvukate
selliste rahvusvaheliste ettevõtjate kohalolust, kes kasutavad Luksemburgis
asuvaid filiaale või tütarettevõtjaid grupisisesteks rahastamistehinguteks.
Riigi rahanduse praegune soodne positsioon sõltub oluliselt aktiivsele
finantssektorile orienteeritud majandusmudeli jätkusuutlikkusest ja kujutab
endast pikas perspektiivis suurt jätkusuutlikkusega seotud riski. (8)
Luksemburg esitas 28. aprillil 2014 oma 2014. aasta
riikliku reformikava ja 25. aprillil 2014 oma 2014. aasta
stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide
omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal. (9)
2014. aasta stabiilsusprogrammis esitatud
keskpika perioodi eelarvestrateegia eesmärk on pöörduda tagasi keskpika
perioodi eesmärgi juurde 2016. aastal, olles sellest 2015. aastal
märkimisväärselt kõrvale kaldunud. Programmis on kinnitatud eelmist keskpika
perioodi ülejäägieesmärki, mis on 0,5 % SKPst, mis vastab stabiilsuse ja
kasvu pakti nõuetele. Prognoositakse, et (ümberarvutatud) valitsemissektori
eelarve struktuurne ülejääk langeb 1,4 %-lt SKPst 2013. aastal 1,1 %-le
2014. aastal ja muutub 2015. aastal puudujäägiks 0,1 % SKPst.
Seejärel on kavas struktuurset ülejääki järk-järgult suurendama hakata.
Seetõttu on oodata, et Luksemburg jääb oma keskpika perioodi eesmärgi juurde 2014. aastal,
kuid 2015. aastal kaldub sellest märkimisväärselt kõrvale. Programmi
kohaselt ületaks valitsemissektori kulude kasvumäär (arvestamata kaalutlusõiguse
alusel võetud tulumeetmeid) 2015. aastal keskpika perioodi SKP
potentsiaalse kasvu võrdlustaset. Kokkuvõttes on programmi eesmärgid osaliselt
kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuetega, millest
kaldutakse kõrvale eelkõige 2015. aastal. Prognoositakse, et võla suhe,
mis 2013. aastal oli 23,1 % SKPst, jäädes tugevalt allapoole
kontrollväärtust, mis on 60 % SKPst, alaneb programmiperioodi jooksul
veelgi. Programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium,
mille on koostanud sõltumatu asutus (STATEC), on 2014. ja 2015. aasta
puhul veidi optimistlik. Valitsus prognoosib, et nii 2014. kui ka 2015. aastal
on SKP kasv 3,2 %, sel ajal kui komisjoni kevadprognoosis on nende aastate
kasvuks ette nähtud vastavalt 2,6 % ja 2,7 %. Lisaks ei ole
ametiasutused veel täielikult täpsustanud, millised meetmed toetavad
eelarvepoliitikat ajavahemikul 2015–2018. Komisjoni prognoosi kohaselt, milles
ei ole arvesse võetud hiljuti väljakuulutatud meetmeid, langeb struktuurne
ülejääk 2014. aastal 0,6 %-ni SKPst ja muutub 2015. aastal
puudujäägiks 1,3 % SKPst. Hinnatakse, et valitsemissektori kulude
kasvumäär (arvestamata kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmeid) ületab
keskpika perioodi SKP potentsiaalse kasvu võrdlustaset 2015. aastal, mil prognoositakse
märkimisväärset kõrvalekallet. Lähtudes 2014. aasta stabiilsusprogrammile
antud hinnangust ja komisjoni prognoosist ning toimides kooskõlas määrusega
(EÜ) nr 1466/97, on nõukogu arvamusel, et programmi eesmärkide saavutamine on
ohus, eelkõige 2015. aastal, kusjuures need eesmärgid on ainult osaliselt
kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuetega. (10)
Valitsus esitas 2013. aasta juulis
parlamendile nõukogu direktiivi 85/2011 (eelarveraamistiku kohta) ning
majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu sätete
ülevõtmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu pidi jõustuma 1. jaanuaril 2014,
kuid selle vastuvõtmine lükkus edasi valitsuse tagasiastumise tõttu juulis.
Seaduseelnõu kohaselt kehtestatakse uus mitmeaastase finantsprogrammi seadus,
mis katab sama ajavahemikku kui stabiilsusprogrammi varsti jõustuv uuendus.
Mitmeaastase finantsprogrammi seadust ajakohastataks jooksvalt igal aastal koos
aastaeelarvega. Selles kirjeldataks, kuidas saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärki
valitsemissektori tasandil. Seaduseelnõus on ette nähtud, et mitmeaastase
finantsprogrammi seaduses on sätestatud mitmeaastased kulutuste ülemmäärad, mis
hõlmaksid ainult keskvalitsemissektorit, kuid selles ei ole täpsustatud,
millised on ülemmäärade ületamise tagajärjed. Seaduseelnõus ei ole ette nähtud
riiklike kulutuste piiramise nõuet, mis suunaks mitmeaastaste kulueesmärkide
seadmist. See sisaldab aga sätteid, mille kohaselt tuleb kinni pidada keskpika
perioodi eesmärgi saavutamist toetavast kohandamiskavast. Muudetud seaduseelnõu
esitati parlamendile 2014. aasta märtsis ja sellega on muu hulgas ette
nähtud, et eelarve-eeskirjade täitmise sõltumatu järelevalve ülesanne antakse
uuele institutsioonile nimega Conseil National des Finances Publiques
(riigi rahanduse riiklik nõukogu). (11)
Lisaks mõjutavad käibemaksutulu uued normid, mida
kohaldatakse e-kaubandustegevuselt teenitava käibemaksutulu suhtes. Alates 2015. aastast
kantakse e-kaubandustegevuselt teenitud käibemaksutulu üle tarnija asukohariigist
kliendi elukohariiki. Valitsus on teatanud, et käibemaksumäärad tõusevad 2
protsendipunkti võrra, mis peaks tulu vähenemist osaliselt korvama. Võttes aga
arvesse, kui laialdaselt on kasutusel vähendatud ja tugevasti vähendatud
käibemaksumäärad, saab täiendavat tulu koguda harilikku maksumäära laiemalt
kohaldades ja seega eelnimetatud kahju suuremal määral korvata. (12)
Avaliku sektori kogukulutused pensionile (osana
SKPst) suurenevad Luksemburgis komisjoni 2012. aasta rahvastiku vananemist
käsitleva aruande kohaselt 9,2 %-lt SKPst 18,6 %-le 2060. aastal.
Selle põhjus on peamiselt elanikkonna vananemisega seotud kulutused ja eelkõige
pensionid. 2012. aasta pensionireformi ulatus oli piiratud ja sellega ei
kõrvaldatud sisuliselt riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele
tekkinud ohtu. Pensionisüsteemi rahastamine lühemas perspektiivis on praegu
tagatud madala vanadussõltuvusmääraga ja tugineb suhteliselt noorte piiriüleste
töötajate makstavatele maksetele. Prognoositakse, et tulevikus see suundumus muutub
ja pensionikulud, aga ka pikaajalise hooldusega seotud kulud suurenevad
tõenäoliselt märkimisväärselt. Selleks et tagada pensionisüsteemi elujõulisus,
tuleb maksemäära pärast 2020. aastat oluliselt tõsta; seda lisaks
pensionide elatustasemega kohandamise piiramisele, mis on süsteemi sisse
kirjutatud. See tähendaks tulevikus tööealisele elanikkonnale langeva tööjõu
maksukoormuse märkimisväärset suurenemist ja sellest tulenevalt kulupõhise
konkurentsivõime langust. Võttes arvesse pensionihüvitise praegust kõrget
asendusmäära, oleks võinud võtta teistsuguseid meetmeid tagamaks koormuse
õiglasemat jaotumist põlvkondade vahel. Ülemmäära kehtestamine reaalsele
palgatõusule tuginevale pensionide kohandamisele suurendaks pensionireserve.
Lisaks aitaks tegeliku pensioniea (praegu 59 eluaastat) tõstmine, viies selle
vastavusse oodatava eluea muutumisega, tagada pensionisüsteemi pikaajalise
jätkusuutlikkuse. Samuti tuleks vähendada ennetähtaegselt pensionile jäämise
võimalusi. Tööelu pikendamiseks loodud rahalised stiimulid võivad suurendada
pensionisüsteemi jätkusuutlikkust, kuid eakate töötajate tööalast
konkurentsivõimet tuleks veelgi parandada, toetades kutseharidust ja elukestvat
õpet. Luksemburg peab piirama tulevikus tekkivat vajadust pikaajalise hoolduse järele
ja sellega seotud kulusid, et tagada jätkusuutlikkus. Pikaajalise hoolduse
teenuseid saaks muuta ka kulutõhusamaks, tugevdades koordineerimist tervishoiu
ja sotsiaalhoolekande vahel, parandades teenuste osutamist ja toetades rohkem
pereliikmete hooldajaid. (13)
Luksemburgi jooksevkonto suure ülejäägi tekitavad
finantsteenused ning see varjab püsivat ja järk-järgult suurenevat puudujääki
kaubavahetuse bilansis, mis tuleneb ekspordi aeglasest kasvust. See suundumus
kajastab teenustesektori suurenevat tähtsust majanduses, kuid selle põhjuseks
on ka struktuursem kulupõhise konkurentsivõime langus. Tööjõu ühikukulude
jätkuv tõus viimasel ajal on vähendanud Luksemburgi tööstusstruktuuri
konkurentsivõimet. Valitsuse poolt 2012. aastal vastu võetud palkade
indekseerimise mehhanismi varieerimine lõpetatakse 2014. aasta lõpus.
Kuigi uurida võib erinevaid võimalusi, on oluline, et palgad oleksid lähemalt
seotud tööviljakusega, milleks tuleb palkade indekseerimise süsteem reformida
nii, et võimalik oleks diferentseerimine sektorite kaupa. Suur sõltuvus
finantssektorist kujutab endast struktuurset riski Luksemburgi majandusele.
Seetõttu peab Luksemburg pöörama tähelepanu väga spetsialiseeritud ettevõtete
arendamisele, mis oleksid hüppelauaks innovatsioonipõhisele kasvule. Kuigi
avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse intensiivsus on 2000. aastast
saadik neljakordistunud, mis näitab püüdlusi luua teadussuutlikkust avalikus
sektoris, on Luksemburg jäänud maha 2020. aastaks seatud teadus- ja
arendustegevuse intensiivsuse eesmärgi (2,3–2,6 % SKPst) saavutamise
kavast, kuna teadus- ja arendustegevuse intensiivsus ettevõtetes on järsult
langenud (1,53 %-lt SKPst 2000. aastal 1 %-le 2012. aastal).
Luksemburgi tulemusi riiklike teadusasutuste ja ettevõtete vahelise koostöö
näitajate vallas tuleks veelgi parandada. 2013. aastal alustatud reformi
innovatsiooniklastrite tugevdamiseks tuleks jätkata. (14)
Hoolimata sellest, et võetud on mitmesuguseid
meetmeid, on noorte tööpuudus püsivalt kõrge – 17,4 % aktiivsest
elanikkonnast 2013. aastal, olles langenud 18 %-lt 2012. aastal.
Tööpuuduse tase on tihedalt seotud haridustasemega ja on madalam kõrgema
haridustasemega inimeste hulgas. Luksemburgi haridussüsteemiga on seotud hulk
erilisi väljakutseid, nt mitmekeelsus ja asjaolu, et suure finantssektoriga
väga spetsialiseerunud tööturul läbilöömiseks on vaja spetsiifilisi oskusi.
OECD 2012. aasta õpilaste oskuste uuring kinnitas, et võtta tuleb
täiendavaid meetmeid, selleks et parandada noorte võrdlemisi kesiseid tulemusi
põhioskuste vallas, mida on täheldatud alates 2006. aastast. Sellega
seoses tuleks reformida alg- ja keskkooliharidus. Lisaks tuleks veelgi
parandada kutsehariduse ja koolituse kvaliteeti ja atraktiivsust, et tagada
tööturu jaoks kvalifitseeritud tööjõud, sh eelkõige sisserändaja taustaga
inimeste hulgas. Maksu- ja hüvitiste süsteemi ülesehitus põhjustab suurt
tööturult kõrvale jäämist, mis on ELis kõrgeimate hulgas kõigi palgatasemete ja
perekonnakoosseisude lõikes. Hoolimata viimasel ajal tehtud pingutustest
reformida on inimeste tööturule kaasamise meetmed nõrgad, töötuse ajal ei ole
mingil hetkel kohustust osaleda aktiivsetes tööturumeetmetes, samuti ei ole
kohustust jätkata tööotsinguid sel ajal, kui osaletakse aktiivsetes
tööturumeetmetes. (15)
Luksemburg on seadnud sihiks kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) mittekuuluvates
sektorites 20 % võrra 2020. aastal, kuid prognooside kohaselt jääb
teda eesmärgist lahutama 23 protsendipunkti. Lisaks on oodata, et 2013. aastal
ületavad heited 1 % võrra 2013. aastaks jõupingutuste jagamist
käsitlevas otsuses nr 406/2009/EÜ ettenähtud eesmärki. Umbes 70 %
transpordist tingitud heidetest on seotud kütuse ekspordiga, muu hulgas tänu
väga madalatele kütuseaktsiisidele. Asjaolu, et 2013. aasta mais vastu
võetud teises riiklikus kliima tegevuskavas on kütuse eksporti nimetatud
oluliseks väljakutseks, on samm edasi. Kuid selle probleemi lahendamiseks on
vaja konkreetsemaid ja pikaajalisemaid meetmeid. Keskkonnamaksud moodustasid 2012. aastal
2,4 % SKPst, kusjuures 2004. aastal oli see arv 3,1 %. Selle
languse on eeskätt põhjustanud energia maksustamisest saadud väiksem tulu, mida
on mõjutanud energiamaksude indekseerimise puudumine. Transpordimaksud (v.a.
kütusemaksud) moodustasid 0,2 % SKPst 2012. aastal. Transpordiks
kasutatava kütuse maksud on kõrged – 2,2 % SKPst –, hoolimata sellest, et
diislikütuse suhtes kehtib maksusoodustus, peamiselt tänu nn kütuseturistidele.
Keskkonnamaksude osa kogu maksutulust jääb alla keskmise, seetõttu võiks
keskkonnamaksude ülesehitust parandada, eelkõige transpordiga seotud
energiatoodete maksustamise suurendamise kaudu. (16)
Komisjon on Euroopa poolaasta raames Luksemburgi
majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud. Hinnangu on saanud
stabiilsusprogramm ja riiklik reformikava. Hindamisel on võetud arvesse
kõnealuste dokumentide asjakohasust Luksemburgi eelarve- ja
sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust
ELi normidele ja suunistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist
majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi
panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad
allpool esitatud soovitustes 1–5. (17)
Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu
Luksemburgi stabiilsusprogrammiga tutvunud ja tema arvamus[9] selle kohta kajastub
eelkõige soovituses 1. (18)
Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka
kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu
esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro.
Luksemburg peaks tagama ka nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise, SOOVITAB Luksemburgil võtta 2014.–2015.
aastal järgmisi meetmeid: 1. Säilitada 2014. aastal
stabiilne eelarvepositsioon; tugevdada 2015. aastal eelarvestrateegiat, et
tagada keskpika perioodi eesmärgi saavutamine ja selle järgimine edaspidi,
selleks et kaitsta riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, võttes
seejuures eelkõige arvesse rahvastiku vananemisega seotud kaudseid kohustusi.
Edendada eelarvehaldust, kiirendades keskpika perioodi eelarveraamistiku
vastuvõtmist, mis hõlmaks keskvalitsust ja sisaldaks mitmeaastaseid kulutuste
ülemmäärasid, ning juurutades eelarve-eeskirjade sõltumatu järelevalve.
Laiendada veelgi maksubaasi, eeskätt tarbimismaksude puhul. 2. Selleks et tagada eelarve
pikaajaline jätkusuutlikkus, piirata vananemisega seotud kulusid, muutes
pikaajalise hoolduse kulutõhusamaks, jätkata pensionireformiga ja tõsta
tegelikku pensioniiga, sh piirates ennetähtaegselt pensionile jäämise võimalusi
ja sidudes seadusjärgse pensioniea keskmise eeldatava elueaga. Tugevdada
jõupingutusi eakate töötajate osalemise suurendamiseks tööturul, sealhulgas
parandades nende tööalast konkurentsivõimet elukestva õppe kaudu. 3. Kiirendada struktuurimeetmete
vastuvõtmist, konsulteerides sotsiaalpartneritega ja kooskõlas riigi tavadega,
et reformida palkade indekseerimise süsteem, selleks et suurendada palkade
vastavust tööviljakuse suundumustele eelkõige sektorite tasandil. Jätkata
majanduse struktuuri mitmekesistamisega, sh soodustades teadustöösse tehtavaid
erasektori investeeringuid ning arendades edasi koostööd avaliku sektori
teadusasutuste ja ettevõtete vahel. 4. Jätkata pingutusi noorte
tööpuuduse vähendamiseks madala kvalifikatsiooniga sisserändaja taustaga tööotsijate
hulgas, kasutades ühtset strateegiat, sh parandades aktiivset tööturupoliitikat
ja selle järelevalvet, tegeledes ebakõlaga oskuste ja tööturu nõudluse vahel
ning vähendades rahalisi stiimuleid, mis motiveerivad mitte töötama. Selleks
kiirendada üld- ja kutsehariduse ja koolituse reformi rakendamist, et noorte
oskused vastaksid paremini tööturu nõudlusele. 5. Töötada välja põhjalik
raamistik ja võtta konkreetseid meetmeid, selleks et saavutada
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärk 2020. aastaks HKSi
mittekuuluvates sektorites, eelkõige transpordiga seotud energiatoodete
maksustamise kaudu. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [2] COM(2014) 417 final. [3] P7_TA(2014)0128 ja P7_TA(2014)0129. [4] ELT L 140, 27.5.2013, lk 11. [5] C(2013) 8006 final. [6] COM(2013) 800 final. [7] COM(2013) 790 final. [8] SWD(2014) 84 final. [9] Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5
lõikele 2.