Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Itaalia 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Itaalia 2014. aasta stabiilsusprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 5 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta[2], eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[3],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone[4],

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2) Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3) Riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad tegid otsuse liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kohta, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4) Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse Itaalia 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Itaalia stabiilsusprogrammi (2012–2017) kohta. Kooskõlas määrusega (EL) nr 473/2013[5] esitas komisjon 15. novembril 2013 arvamuse Itaalia 2014. aasta eelarvekava kohta[6].

(5) Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi,[7] mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande,[8] milles nimetati Itaaliat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6) Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks prioriteedid finantsstabiilsuse tagamiseks, eelarve konsolideerimiseks ja majanduskasvu hoogustamiseks. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(7) Komisjon avaldas 5. märtsil 2014 määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Itaalia suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused[9]. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Itaalias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab erijärelevalvet ja otsustavaid poliitikameetmeid. Eriti vajavad otsustavaid poliitikameetmeid ja tähelepanu püsivalt kõrge valitsemissektori võlatase ja nõrgast kasvust tulenev madal väline konkurentsivõime, mida veelgi võimendab pikaajaline vilets majanduskasv.

(8) Itaalia esitas 22. aprillil 2014 nii oma 2014. aasta riikliku reformikava kui ka 2014. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9) Stabiilsusprogrammis esitatud eelarvestrateegia eesmärk on 2016. aastaks keskpika perioodi eesmärgi saavutamine, milleks on struktuurselt tasakaalus eelarvepositsioon, pidades samal ajal kinni võlataseme nõudest 2013–2015 üleminekuperioodi jooksul. Programmis on kinnitatud, et keskpika perioodi eesmärk on struktuurselt tasakaalus eelarvepositsioon, mis vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Programmis kavandatud (ümberarvutatud) struktuuriline kohandamine on 0,2 protsendipunkti SKPst 2014. aastal ja 0,4 protsendipunkti 2015. aastal. Programmi kohaselt on sellised piiratud kohandused keskpika perioodi eesmärgi suunas põhjendatud raskete majandustingimustega ja sellega, et vaja on teha jõupingutusi põhjaliku struktuurireformide programmi elluviimiseks. Nimelt on kavas mitu struktuurireformi, mille mõju potentsiaalsele majanduskasvule oleks positiivne ja mis lõpuks viiksid valitsemissektori võla suhte SKPsse järgnevatel aastatel alla. Programmis kavandatud struktuuriline kohandamine lubaks Itaalial kinni pidada võla vähendamise sihttasemest 2013–2015 üleminekuperioodi jooksul, millele aitaks osaliselt kaasa ka ulatuslik privatiseerimiskava, mida rakendatakse aastatel 2014–2017 (mille suurus on 0,7 protsendipunkti SKPst igal aastal). Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium, mida ei ole kinnitanud ükski sõltumatu organ, on veidi optimistlik, eriti programmi hilisemate aastate puhul. 2014. aastaks on ette nähtud kõrvalekaldumine keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast ja kui see peaks järgmisel aastal korduma, võib seda pidada märkimisväärseks, muu hulgas ka kulueesmärki arvesse võttes. Lisaks ei ole eelarve-eesmärkide saavutamist täielikult toetatud piisavalt üksikasjalike meetmetega, eriti alates 2015. aastast. Komisjoni 2014. aasta kevadprognoosis on viidatud sellele, et 2014. aastal ei peeta kinni võla vähendamise sihttasemest, kuna prognoositud struktuuriline kohandus (ainult 0,1 protsendipunkti SKPst) ei vasta struktuurilise kohandamise nõudele, mis on 0,7 protsendipunkti SKPst. Lähtudes programmile antud hinnangust ja komisjoni prognoosist ning toimides kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1466/97, on nõukogu arvamusel, et selleks, et tagada stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete järgimine, on vaja täiendavaid jõupingutusi, kaasa arvatud 2014. aastal.

(10) Hiljutised meetmed tootmistegurite maksukoormuse leevendamiseks on olnud küllaltki piiratud. Seega on võimalik nihutada maksukoormust veel rohkem tarbimisele, omandile ja keskkonnale, pidades samal ajal rangelt kinni eelarve-eesmärkidest. Tarbimise osas eeldab maksusüsteemi struktuuri parandamine ka kindlasti vähendatud käibemaksumäärade ja otseste maksukulude läbivaatamist, mille puhul tuleb tähelepanu pöörata vajadusele vähendada võimalikku jaotuslikku mõju. Omandi osas võimaldaks katastriväärtuste läbivaatamine vastavalt praegustele turuväärtustele kehtestada õiglasemad korduvad kinnisvaramaksud. Hiljuti vastu võetud maksureformi seadus annab selliste vajalike reformide elluviimiseks võimaluse. Arvestades probleemi suurust, peavad maksusüsteemi struktuuri muutmisele suunatud meetmeid täiendama lisameetmed maksuhalduse ja maksukuulekuse parandamiseks ning otsustavad meetmed maksudest kõrvalehoidumise, varimajanduse ja mitteametliku töötamisega võitlemiseks, kuna need avaldavad jätkuvalt olulist negatiivset mõju riigi rahandusele ja seaduskuulekate maksumaksjate rahakotile. Selles osas on maksureformi seadusega ette nähtud mitmed meetmed maksuhalduse tugevdamiseks – põhjalik maksutulu puudujäägi hindamise ja seire süsteem, lihtsustamismeetmed, meetmed suhete parandamiseks maksumaksjatega, meetmed maksuvõlgade sissenõudmise parandamiseks kohalikul tasandil ning tugevdatud maksukontroll. Otsus võtta alates 2015. aastast kasutusele eeltäidetud maksudeklaratsioonid on samuti õige samm maksukuulekuse suurendamise suunas.

(11) Vastuvõetud meetmete põhjalik ja kiire rakendamine on Itaalia jaoks endiselt üks olulisemaid väljakutseid, nii kehtivate õigusaktide rakendamisel tekkinud lünkade kõrvaldamisel kui ka edasiste viivituste ärahoidmisel. Üks peamisi hoobasid Itaalias õigusaktide rakendamise parandamiseks ja üldiselt poliitikameetmete sujuvama toimimise tagamiseks on parem koordineerimine ja tõhusam pädevuse jaotamine eri valitsustasandite vahel. See oleks omakorda kasulik ELi vahendite haldamisel – selles valdkonnas on siiani võetud üksnes osalisi ja mittetäielikke meetmeid, eriti lõunapoolsetes piirkondades. ELi vahendite haldamist iseloomustavad jätkuvalt ka haldussuutmatus ja läbipaistmatus ning hindamise ja kvaliteedikontrolli puudumine. Ka avaliku teenistuse kvaliteet saaks kasu suuremast tulemuslikkusest ja teenustele orienteeritusest ning vastavatest muudatustest personalihalduses. Korruptsiooni vari lasub jätkuvalt Itaalia tootmissüsteemil ning vähendab usaldust poliitilise ja institutsioonilise maastiku vastu. Süütegude aegumise regulatsioon tuleb läbi vaadata. Tõhus korruptsioonivastane võitlus eeldab ka piisavate volituste andmist riiklikule korruptsioonivastase võitluse ametile, mis tegeleb haldusasutuste hindamise ja läbipaistvusega. Õigusemõistmine tsiviilasjades on teatud aspektides endiselt ebatõhus ja vastuvõetud meetmete mõju tuleb tähelepanelikult jälgida.

(12) Võttes arvesse eelmisel aastal Itaalia Panga juhtimisel toimunud varade kvaliteedi suunatud läbivaatamist, on jätkuvalt oluline parandada langenud väärtusega varade haldamist ja soodustada nende võõrandamist, et taastada pankade võimekus laiendada krediidiandmist reaalmajandusele. Rahastamisvõimaluste parandamiseks võetud meetmed on keskendunud peamiselt ettevõtete laenusaamise lihtsustamisele, kuid muud rahastamisvahendid peale pangalaenude ei ole endiselt kuigi arenenud, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul. Tervitatavad on pankade üldjuhtimise valdkonnas tehtud algatused, eriti Itaalia Panga hiljuti avaldatud uued põhimõtted. Tuleb siiski arvestada, et selliste algatuste mõju sõltub nende nõuetekohasest rakendamisest pankade poolt ja sellest, kuidas nendest põhimõtetest kinnipidamist kontrollitakse. Eriti hoolikalt tuleb jälgida mõningaid suurimaid ühistupankasid (it k banche popolari).

(13) Olukord Itaalia tööturul halvenes 2013. aastal veelgi – tööpuudus tõusis 12,2 %-ni, kusjuures noorte tööpuudus 40 %-ni. Vastuvõetud tööturu- ja palgakujundusreformide täielik rakendamine ja nende mõju hoolikas jälgimine on esmatähtsad tagamaks, et nendest loodetavad hüved – suurem tööturult väljumise paindlikkus, paremini reguleeritud tööturule sisenemise paindlikkus, laiaulatuslikum töötushüvitiste süsteem ja palkade viimine senisest paremini vastavusse tootlikkusega – tõeks saavad. Plaanidesse tõhustada töölesuunamise teenuseid riiklike tööturuasutuste tugevdamise teel on tekkinud viivitusi ja need tuleb kiiremini ellu rakendada. Lisaks meetmetele, mis soodustavad töökohtade loomist lühemas perspektiivis, tuleb võtta meetmeid killustatuse vähendamiseks. Üldiselt iseloomustavad Itaalia tööturgu endiselt killustatus ja vähene osalus, seda eriti naiste ja noorte hulgas. Seepärast tuleb siiani võetud väheseid meetmeid laiendada ja teha seda muu hulgas kooskõlas noortegarantii eesmärkidega. Leibkondade kasutada olev tulu Itaalias on langemas, samuti suurenevad vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, mis mõjutavad eeskätt lastega peresid. Sotsiaalkulutused on Itaalias jätkuvalt suunatud eelkõige eakatele, kusjuures nende tööturule kaasamisele eriti tähelepanu ei pöörata, mis vähendab võimalusi sotsiaalset tõrjutust ja vaesust vähendada. Hiljuti katseprojektina loodud sotsiaalabi skeemi eesmärk on pakkuda sotsiaalset turvavõrku. Selle kavandatud laiendamine kogu riigile nõuab sotsiaalkulutuste ja -teenuste tõhususe parandamist kõikjal riigis.

(14) Jõupingutusi haridustulemuste ja inimkapitali investeerimise parandamiseks tuleb teha kõigil haridustasanditel, st põhi- ja keskhariduses ning kolmanda taseme hariduses. Õpetajaametile on praegu iseloomulik ühe karjääritee olemasolu ja see pakub piiratud väljavaateid ametialaseks arenguks. Õpetajate karjääri mitmekesistamine, nende karjääri parem sidumine tulemustega ja koolide hindamise üldiseks muutmine võivad viia paremate tulemusteni koolides. Selleks et tagada sujuv üleminek hariduse omandamiselt tööturule, on esmatähtis tugevdada ja laiendada praktilist õpet, suurendades töökohapõhise õppe ja kutsehariduse ja koolituse osakaalu kesk- ja kolmanda taseme hariduses. Pärast vastavasisulise seadusandliku dekreedi vastuvõtmist 2013. aastal on hädavajalik luua riiklik kvalifikatsioonide register, et tagada oskuste tunnustamine kõikjal riigis. Tuginedes esialgsetele selles suunas tehtud sammudele, tuleks järgmiseks alustada riigi raha jagamisega ülikoolidele teadustöö ja õppetulemuste põhjal; see aitaks ühest küljest ülikoolide kvaliteeti tõsta ja teisest küljest suurendaks Itaalia teadusuuringute ja innovatsiooni võimekust valdkondades, mis on teistest maha jäänud.

(15) Mõned meetmed on võetud selleks, et luua ettevõtja- ja kodanikusõbralikum keskkond, kuid nende mõju vähendavad viivitused nende lõplikul heakskiitmisel ja puudujäägid rakendamisel. Konkurentsi osas on veel hulk kitsaskohti (reserveeritud tegevusalad, kontsessioonid/loasüsteemid, jne) vabade elukutsete esindajate ametitoimingute, kindlustuse, kütuse turustamise, jaemüügi- ja postiteenuste valdkonnas. Tegeleda tuleb ka teatavate puudustega riigihangete süsteemis. Samuti on prioriteetne konkurentsi suurendamine kohaliku tasandi avalike teenuste osutamisel. Eeskätt tuleb rakendada kehtiv õigusakt, mis näeb ette, et kehtivad lepingud, mis ei ole ELi õigusega kooskõlas nn majasisese üksuse kriteeriumide osas, tuleb 31. detsembriks 2014 ära parandada.

(16) Taristuprobleemid takistavad energiaturu nõuetekohast toimimist. Transpordi valdkonnas nõuavad erilist tähelepanu ja meetmeid taristu puudumine ning Itaalia sadamate vähene sünergia ja puudulikud ühendused tagamaaga. Lairibaühenduse kättesaadavus on Itaalia linnavälistes piirkondades piiratud.

(17) Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Itaalia majanduspoliitikat. Hinnangu on saanud stabiilsusprogramm ja riiklik reformikava. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Itaalia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi normidele ja suunistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–8.

(18) Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu Itaalia stabiilsusprogrammiga tutvunud ja tema arvamus[10] selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(19) Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1 kuni 8.

(20) Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro. Itaalia peaks tagama ka nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

SOOVITAB Itaalial võtta ajavahemikus 2014–2015 järgmisi meetmeid:

1.           Komisjoni 2014. aasta kevadprognoosile tuginedes tugevdada 2014. aasta eelarvemeetmeid, võttes arvesse lõhet, mis on tekkimas võrreldes stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega, eelkõige võla vähendamise nõudega. Tugevdada 2015. aastal oluliselt eelarvestrateegiat, et tagada võla vähendamise nõude järgimine. Seejärel tagada, et valitsemissektori üldvõlg näitaks piisavat kahanemistendentsi, viia ellu pingeline privatiseerimiskava, rakendada majanduskasvu soodustav eelarvekohandus, mis tugineb kõigi valitsustasandite avalike kulutuste tõhususe ja kvaliteedi kestlikust parandamisest tulenevatele märkimisväärsetele säästudele, säilitades majanduskasvu soodustavad kulutused teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile, haridusele ja põhitaristu projektidele. Tagada eelarvenõukogu sõltumatus ja täielik töövalmidus nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 2014. aasta septembriks 2015. aasta eelarvekava hindamise ajaks.

2.           Nihutada eelarveneutraalsel viisil maksukoormust veelgi enam tootmisteguritelt tarbimisele, omandile ja keskkonnale, pidades samal ajal kinni eelarve-eesmärkidest. Selleks tuleb hinnata hiljutise maksukiilu vähendamise tõhusust ja tagada selle rahastamine 2015. aastaks, vaadata läbi otseste maksukulude ulatus ja laiendada maksubaasi, eeskätt tarbimismaksude puhul. Kaaluda diislikütuse aktsiiside vastavusse viimist bensiiniaktsiisiga ja nende sidumist inflatsiooniindeksiga ning kaotada keskkonnale kahjulikud toetused. Rakendada maksureformi seadus 2015. aasta märtsiks ja võtta sealjuures vastu dekreedid katastrisüsteemi reformimiseks, et tagada kinnisvara maksustamise reformi tulemuslikkus. Suurendada veelgi maksukuulekust, muutes maksusüsteemi toimimise paremini ettearvatavaks, lihtsustades menetlusi, parandades maksuvõlgade sissenõudmist ja moderniseerides maksuhaldust. Jätkata võitlust maksudest kõrvalehoidumise vastu ning võtta täiendavaid meetmeid võitlemiseks varimajanduse ja deklareerimata tööga.

3.           Osana üldisematest püüdlustest tõhustada avalikku haldust, täpsustada kõigi valitsustasandite pädevusi. Tagada ELi vahendite parem haldamine, võttes otsustavaid meetmeid haldussuutlikkuse ja läbipaistvuse suurendamiseks, hindamise ja kvaliteedikontrolli parandamiseks piirkondlikul tasandil, eelkõige lõunapoolsetes piirkondades. Parandada veelgi korruptsioonivastaste meetmete tulemuslikkust, sh vaadates läbi süütegude aegumise regulatsiooni 2014. aasta lõpuks ja tugevdades riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti volitusi. Õigeaegselt jälgida tsiviilasjades kohtumõistmise tõhustamiseks vastuvõetud reformide mõju, selleks et tagada nende tõhusus ja võtta vajaduse korral vastu täiendavaid meetmeid.

4.           Toetada pangandussektori vastupanuvõimet ja tagada pankade võime hallata ja võõrandada langenud väärtusega varasid, et taastada laenuandmine reaalmajandusele. Suurendada ettevõtete, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete pangaväliseid rahastamisvõimalusi. Jätkata kogu pangandussektoris tõhusate üldjuhtimise tavade edendamist ja jälgimist, pöörates erilist tähelepanu suurtele ühistupankadele (it k banche popolari) ja sihtasutustele, eesmärgiga muuta finantsvahendus tõhusamaks.

5.           Hinnata 2014. aasta lõpuks tööturu- ja palgakujundusreformide mõju töökohtade loomisele, vallandamise korrale, tööturu dualismile ja kulupõhisele konkurentsivõimele ning selgitada välja, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Töötada töötutele täieliku sotsiaalkaitse tagamise suunas, vähendades samal ajal töötasu täiendamise skeemide kasutamist, et soodustada tööjõu ümberpaigutumist. Tugevdada sidet aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete vahel, alustades üksikasjaliku tegevuskava koostamisest 2014. aasta septembriks, ning parandada koordineerimist ja töötulemusi riiklikes tööturuasutustes kogu riigis. Võtta tulemuslikke meetmeid naiste tööhõive edendamiseks, kehtestades 2015. aasta märtsiks meetmed, mis vähendavad rahalisi stiimuleid, mis motiveerivad leibkonna teist palgasaajat mitte töötama, ja pakkudes piisavalt lapsehoiuteenuseid. Pakkuda kõikjal riigis piisavalt teenuseid noortele, kes ei ole end töötuna arvele võtnud, ja tagada erasektori suurem huvi kvaliteetsete õpipoisi- ja praktikakohtade pakkumise vastu 2014. aasta lõpuks kooskõlas noortegarantii eesmärkidega. Selleks et vähendada vaesuses elavate inimeste arvu ja sotsiaalset tõrjutust, laiendada katseprojektina loodud sotsiaalabi skeemi eelarveneutraalsel viisil, tagades toetuste asjakohase suunamise, tingimuste range täitmise ja ühtsed toetused kogu riigi territooriumil ning tugevdades sidet tööturule kaasamise meetmetega. Parandada peretoetuste süsteemi tõhusust ja tõsta teenuste kvaliteeti, eelistades madala sissetulekuga leibkondi, kus kasvavad lapsed.

6.           Rakendada riiklik koolide hindamise süsteem, et parandada õpitulemusi koolides ja vähendada koolist väljalangevuse määra. Suurendada töökojapõhise õppe osakaalu kutsekeskhariduses ja koolituses ning tugevdada kutsesuunitlusega kolmanda taseme haridust. Luua riiklik kvalifikatsioonide register, et tagada oskuste laialdane tunnustamine. Tagada, et riigi rahastamisega toetatakse kvaliteetset kõrgharidust ja teadustööd.

7.           Võtta vastu menetluses olev õigusakt regulatiivkeskkonna lihtsustamiseks ettevõtjate ja kodanike jaoks ning tegeleda lünkadega kehtivate õigusaktide rakendamises. Soodustada turu avanemist ja kõrvaldada järelejäänud konkurentsitõkked ja -piirangud vabade elukutsete esindajate ametitoimingute ja kohalike avalike teenuste, kindlustuse, kütuse turustamise, jaemüügi- ja postiteenuste valdkonnas. Suurendada avalike hangete tõhusust, eelkõige menetlusi ühtlustades, sh e-hangete kasutamise, kesksete hankijate ratsionaliseerimise ja õigusnormide nõuetekohase kohaldamise teel riigihankelepingute sõlmimisele eelnevates ja järgnevates etappides. Kohalike avalike teenuste valdkonnas tuleb rangelt rakendada õigusakti, mis näeb ette, et nn majasisese üksuse kriteeriumidega vastuolus olevad lepingud tuleb 31. detsembriks 2014 ära parandada.

8.           Tagada transpordiameti kiire ja täielik töövalmidus 2014. aasta septembriks. Kiita heaks strateegilise taristu loetelu energiasektoris ja parandada sadamate haldamist ja ühendusi tagamaaga.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[2]               ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

[3]               COM(2014) 413 final.

[4]               P7_TA(2014)0128 ja P7_TA(2014)0129.

[5]               ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.

[6]               C(2013) 8005 final.

[7]               COM(2013) 800 final.

[8]               COM(2013) 790 final.

[9]               SWD(2014) 83 final.

[10]             Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikele 2.