Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Saksamaa 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Saksamaa 2014. aasta stabiilsusprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 5 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta,[2] eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[3],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone[4],

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2) komisjoni ettepanekutele tuginedes võttis nõukogu 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3) Riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad tegid otsuse liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kohta, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja rakendada riigipõhised soovitused.

(4) Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse Saksamaa 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Saksamaa ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2012–2017) kohta. Kooskõlas määrusega (EL) nr 473/2013,[5] esitas komisjon 15. novembril 2013 arvamuse Saksamaa 2014. aasta eelarvekava kohta[6].

(5) Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi,[7] mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande,[8] milles nimetati Saksamaad liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6) Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks prioriteedid finantsstabiilsuse, eelarve konsolideerimise ja majanduskasvu hoogustamise tagamiseks. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning ajakohastada avalikku haldust.

(7) Komisjon avaldas 5. märtsil 2014 määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Saksamaa suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused[9]. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Saksamaal esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab järelevalvet ja poliitikameetmeid. Jooksevkonto ülejääk on pidevalt olnud väga suur, mis kajastab tugeva konkurentsivõime positiivset mõju, samas kui suur osa sääste investeeriti välismaale. Samuti on see märk sisemajanduse tagasihoidlikust kasvust ja majandusressursside mitte kõige tõhusamast kasutamisest. Kuigi jooksevkonto ülejäägiga ei kaasne suure puudujäägiga võrreldavaid riske, väärib Saksamaa jooksevkonto ülejäägi märkimisväärsus ja püsivus suurt tähelepanu. Saksamaa majanduse suurust silmas pidades on eriti oluline võtta meetmeid, et vähendada võimalikku negatiivset mõju riigi majanduse ning euroala toimimisele.

(8) Saksamaa esitas 14. aprillil 2014 oma 2014. aasta riikliku reformikava ja 8. aprillil 2014 oma 2014. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9) 2014. aasta stabiilsusprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on tagada endiselt vastavus keskpika perioodi eelarve-eesmärgile. Programmis kinnitatakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgiks -0,5 % SKPst, mis vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Stabiilsusprogrammi kohaselt jääb (ümberarvutatud) struktuurne eelarvepositsioon 2014. aastal ja pärast seda positiivseks ning kava kohaselt väheneb koguvõlg 76 %-ni SKPst 2014. aastal ja seejärel väheneb jätkuvalt. Seega on programmis sätestatud eelarvestrateegia kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium, mida ei ole ametlikult kinnitanud ükski sõltumatu üksus, on realistlik ja üldiselt kooskõlas komisjoni 2014. aasta kevadprognoosiga. Lähtudes programmile antud hinnangust ja komisjoni prognoosist ning toimides kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1466/97, on nõukogu arvamusel, et Saksamaa riigi rahandus on üldjoontes olnud usaldusväärne, kuna prognooside kohaselt peetakse kinni keskpika perioodi eelarve-eesmärgist ja järgitakse võlareeglit.

(10) Avaliku sektori tervishoiukulude ja pikaajalise hoolduse kulude tõhususe parandamisel on Saksamaal toimunud vähene edasiminek, vaatamata sellele, et on teatatud uutest algatustest. Kuna nende eesmärk on parandada tervishoiu kulutõhusust, siis ei pruugi need plaanid olla piisavad kulude edasise suurenemise katmiseks. Hiljuti vastu võetud pensionireformi eesmärk on parandada varajase pensionilemineku tingimusi (Rente mit 63) ja teatud rühmade pensioni suurust. Viimane hõlmab ka pensionilisa nendele, kes on üles kasvatanud enne 1992. aastat sündinud lapsed (Mütterrente). Reform lisab pingeid riikliku pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele. Seda kavatsetakse rahastada suuremate pensioniskeemi sissemaksete arvel, mis avaldab negatiivset mõju aktiivse töötajaskonna kasutada olevale tulule. Reform võib negatiivselt mõjutada ka pensionisüsteemi teise ja kolmanda samba kasutuselevõttu. Saksamaa on hariduskulude suurendamisel vähe edasi liikunud. Mõned edusammud on tehtud teadusuuringute kulude osas. Täiendavaid jõupingutusi tuleb teha kõikidel valitsustasanditel, et täita 2015. aastaks haridusele ja teadustegevusele mõeldud avaliku ja erasektori kogukulude eesmärk 10 % SKPst ning veelgi julgemad järelmeetmed tuleb võtta, et jõuda järele kõige innovatiivsema majandusega riikidele. Saksamaa on viimastel aastatel suurendanud taristuinvesteeringuid ja nende edasiseks suurendamiseks on kavad olemas, ent täiendavad jõupingutused on siiski vajalikud.

(11) Saksamaa on teinud üldjoontes mõningaid edusamme maksusüsteemi tõhususe suurendamisel ja selle muutmisel majanduskasvu soosivaks ning on vähendanud tööjõu suurt maksukoormust. Liikumiseks majanduskasvu soodustavama tuluallika suunas ei ole kavas võtta ühtegi ulatuslikumat meedet. Vähendatud käibemaksumäära (praegu 7 %) kohaldamist võiks piirata ja üldist käibemaksubaasi laiendada. Üsna vähene tulu korduvatelt omandimaksudelt lubab oletada, et seda võiks suurendada, ning maksukoormuse jaotuse saaks muuta õiglasemaks munitsipaalse kinnisvaramaksubaasi (Grundsteuer) ümberhindamise abil. Saksamaale investeerimise tingimusi võiks veelgi parandada kohaliku kaubandusmaksu (Gewerbesteuer) reformimise ja maksukogumisega seotud halduskoormuse vähendamise abil ning ettevõtete maksustamise kallutatuse vähendamisega laenuvahenditest finantseerimise kasuks.

(12) Eelarveraamistiku täiendati riikliku tasakaalus eelarve reegliga ja sõltumatu nõuandva kogu loomisega. Siiski näib, et enamik liidumaid (Länder) vajab konkreetseid rakenduseeskirju, et tagada põhiseaduse kohase tasakaalus eelarve reegli („võlapiduri”) tõhus kohaldamine iga-aastase eelarvemenetluse raames. Liiduvabariigi, liidumaade ja omavalitsuste vaheliste eelarveliste suhete kavandatud läbivaatamist tuleks kasutada eelarvepoliitilise vastutuse ja aruandluse tugevdamiseks.

(13) Pärast pikka palgakohandusperioodi on viimastel aastatel palk tõusnud, kuid 2013. aastal oli reaalpalga kasv tagasihoidlikum kui 2012. aastal. Saksamaa kavatseb kehtestada 2015. aastal üldise miinimumpalga 8,50 eurot/tunnis, mis jõustub täielikult 2017. aastal. Töötajatele piisava minimaalne sissetuleku tagamiseks kehtestatava üldise miinimumpalga mõju eelkõige tööhõivele tuleb tähelepanelikult jälgida. Mõningaid jõupingutusi on tehtud madalapalgaliste töötajate suure maksukiilu vähendamiseks. Maksukiilu võivad uuesti suurendada vastuvõetud pensionireform ja praegused reformikavad pikaajalise hoolduse valdkonnas, mis suurendavad sotsiaalkindlustusmakseid. Saksamaa on saavutanud mõningast edu ebasoodsas olukorras olevate inimeste haridusvõimaluste parandamisel, kuid seos hariduslike saavutuste ja sotsiaalmajandusliku tausta vahel on endiselt tugev ja kestab kogu inimeste tööelu. Hoolimata teatavast edust aktiveerimis- ja integreerimismeetmete võtmisel on pikaajaline töötus endiselt probleem, andes märku vajadusest täiendavate meetmete järele. Edasiminek olnud tagasihoidlik nende meetmete võtmisel, mille abil hõlbustada üleminekut osalise tööajaga töölt sellisele, mille puhul kehtib kohustus tasuda sotsiaalkindlustusmakseid täies ulatuses. Edusamme ei ole tehtud nende rahaliste stiimulite vähendamisel, mis motiveerivad leibkonna teist palgasaajat mitte töötama. Saksamaa on suutnud mõnevõrra suurendada kohtade arvu täisajaga töötavates alushariduse- ja hoolekandeasutustes, kuid edasiminek pikapäevarühmadega koolide osas on olnud piiratud. Samas esineb küsitavusi lapsehoiuteenuste ja pikapäevarühmadega koolide kvaliteedi ning piirkondlike erinevuste osas.

(14) Valitsuse ettepanek vaadata läbi taastuvenergia seadus on suunatud üldise energiakulude kasvu aeglustamisele, kulude ühtlasemale jaotamisele tarbijate vahel, taastuvate energiaallikate edasise arengu kontrollimisele ja turuintegratsiooni edendamisele. Reformi rakendamist jälgides tuleb pöörata tähelepanu mõjule, mida reform avaldab tugisüsteemi kulutõhususele. Täiendavaid jõupingutusi tuleb teha võrgu laiendamiseks ja naaberriikidega koordineerimiseks.

(15) Konkurentsi täiendavaks ergutamiseks teenustesektoris on võetud vähe poliitikameetmeid, olgugi et teatud kutsealadel ja piirkondades on algatatud eraldiseisvaid reforme, näiteks ehitussektori ärilised teadaanded ja loamenetlused. Ehkki tootlikkuse kasv võib olla teenustesektoris struktuuriliselt madalam tööstuse omast, on see eriti madal mõnes teenuste-, eriti kutseteenuste sektoris. Turule sisenemisel ja kutseteenuste pakkumisel eksisteerivad endiselt tõkked. Näiteks võib tuua õigusliku vormi ja osalusstruktuuri piirangud ja kutsekvalifikatsiooni nõuded. Kutseteenuste reguleerimiskorra mitmekesisus liidumaades lubab järeldada, et on võimalik kindlaks määrata kõige vähem koormav regulatiivne lähenemisviis ja seda seejärel kasutada kogu riigis. ELi riigihangete õigusaktide raames Saksamaa ametiasutuste poolt avaldatud lepingute väärtus on endiselt üks madalamaid ELis. Ulatuslik üleminek läbipaistvale e-hanketurule võiks suurendada konkurentsi. Jaemüügisektoris piiravad osade liidumaade planeerimismäärused uute ettevõtjate turuletulekut. Edasiminek raudteeturu konkurentsi parandamisel on olnud piiratud.

(16) Saksamaa on võtnud vähe meetmeid pangandussektori konsolideerimiseks, eelkõige juhtimisraamistiku täiendamise osas. Liidumaa pankade (Landesbanken) restruktureerimine on viimastel aastatel toimunud peamiselt komisjoni riigiabiotsuste toel, kuid see valdkond on endiselt killustunud. Täiendavalt tuleb tegeleda struktuuriliste ja juhtimisalaste tõketega, kuna need takistavad turupõhist konsolideerimist, mille abil saaks samuti suurendada finantssektori üldist tõhusust. Panganduse teise samba õigusliku raamistiku läbivaatamisest oleks täiendavalt kasu avalik-õigusliku pangandussektori konsolideerimisel.

(17) Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Saksamaa majanduspoliitikat. Hinnangu on saanud stabiilsusprogramm ja riiklik reformikava. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Saksamaa eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(18) Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu Saksamaa stabiilsusprogrammiga tutvunud ja tema arvamus[10] selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(19) Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1 kuni 4.

(20) Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro. Saksamaa peaks tagama ka nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

SOOVITAB Saksamaal võtta ajavahemikus 2014–2015 järgmisi meetmeid:

1.           Edendada majanduskasvu toetavat eelarvepoliitikat ja säilitada usaldusväärne eelarvepositsioon, tagades keskpika perioodi eelarve-eesmärgist kinnipidamise kogu stabiilsusprogrammiga hõlmatud aja jooksul, ning selle et valitsemissektori kõrge võlatase näitaks kindlat kahanemistendentsi. Kasutada eelkõige olemasolevaid võimalusi suuremateks ja tõhusamateks investeeringuteks taristusse, haridusse ja teadusesse. Parandada maksusüsteemi tõhusust, laiendades eelkõige maksubaasi peamiselt tarbimise arvelt, hinnates ümber munitsipaalse kinnisvaramaksu baasi, parandades maksuhaldust ning vaadates läbi kohaliku kaubandusmaksu, pidades samuti silmas erainvesteeringute hõlbustamist. Teha täiendavaid pingutusi avaliku sektori tervishoiukulude ja pikaajalise hoolduse kulude tõhususe suurendamiseks. Tagada riikliku pensionisüsteemi jätkusuutlikkus i) hakates maksutuludest rahastama uut kindlustusega mitteseotud / täiendavat hüvitist (Müterrente), hoides sellega samuti ära sotsiaalmaksete edasise suurenemise, ii) suurendada hilisema pensionilemineku stiimuleid ning iii) suurendada osalemist teises ja kolmandas pensionisambas. Viia lõpule võlapiduri ühetaoline rakendamine kõigis liidumaades õigeaegsete ja asjakohaste kontrollimenetluste ning korrigeerimismehhanismide abil. Parandada liiduvabariigi, liidumaade ja omavalitsuste vahelisi eelarvelisi suheteid üksiti ka eesmärgiga tagada avaliku sektori investeeringute piisav tase valitsuse kõigil tasanditel.

2.           Parandada täiendavalt sisenõudlust toetavaid tingimusi, muu hulgas vähendades eelkõige madalapalgalistel kõrgeid makse ja sotsiaalkindlustusmakse. Üldise miinimumpalga kehtestamisel jälgida selle mõju tööhõivele. Parandada töötajate tööhõivet, parandades ebasoodsas olukorras olevate inimeste haridusvõimalusi ja rakendades tööturul julgemaid aktiveerimis- ja integreerimismeetmed eriti pikaajaliste töötute puhul. Võtta meetmed, et vähendada fiskaalseid tegureid, mis motiveerivad mitte töötama, eriti leibkonna teist palgasaajat, ning hõlbustada üleminekut osalise tööajaga töölt sellisele, mille puhul kehtib kohustus tasuda sotsiaalkindlustusmakseid täies ulatuses. Tegeleda piirkondades täisajaga lapsehoiuteenuste ja pikapäevarühmadega koolide kättesaadavusega, samal ajal tõstes nende üldist hariduse kvaliteeti.

3.           Hoida energiasüsteemi ümberkorraldamise üldised kulud madalad. Jälgida eelkõige taastuvenergiaseaduse reformi mõju taastuvenergia tugisüsteemi kulutõhususele. Suurendada jõupingutusi riikliku ja piiriülese elektri- ja gaasivõrgustiku laiendamise kiirendamiseks. Luua naaberriikidega tihedad suhted energiapoliitika koordineerimiseks.

4.           Võtta julgemaid meetmeid, et täiendavalt ergutada konkurentsi teenustesektoris, sealhulgas teatavatel kutsealadel, vaadates selleks muu hulgas läbi olemasolevad regulatiivsed lähenemisviisid ning püüdes leida parimad tavad kõikide liidumaade jaoks. Määrata kindlaks põhjused, miks ELi õigusaktide kohaselt toimuvate riigihankelepingute maksumus on madal. Suurendada jõupingutusi, et tühistada need kehtivad planeerimiseeskirjad, mis piiravad uutel ettevõtjatel sisenemist jaesektorisse. Võtta meetmed, et kõrvaldada püsivad tõkked konkurentsile raudteeturul. Jätkata jõupingutusi liidumaa pankade konsolideerimiseks, sealhulgas parandades juhtimisraamistikku.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[2]               ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

[3]               COM(2014) 406 final.

[4]               P7_TA(2014)0128 ja P7_TA(2014)0129.

[5]               ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.

[6]               C(2013) 8001 (final)

[7]               COM(2013) 800 final.

[8]               COM(2013) 790 final.

[9]               SWD(2014) 78 final.

[10]             Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikele 2.