KOMISJONI ARUANNE Võrdlusanalüüs arukate arvestisüsteemide kasutuselevõtu kohta EL 27s põhirõhuga elektrienergial /* COM/2014/0356 final */
KOMISJONI ARUANNE Võrdlusanalüüs arukate arvestisüsteemide
kasutuselevõtu kohta EL 27s
põhirõhuga elektrienergial Eesmärk Käesoleva
aruande eesmärk on hinnata kolmanda energiapaketi[1] sätetega ette nähtud arukate
arvestisüsteemide kasutuselevõtu edenemist ELi liikmesriikides. Olenevalt
pikaajaliste kulude ja tulude võimaliku majandusliku hindamise tulemustest peavad
liikmesriigid valmistama ette arukate arvestisüsteemide[2] kasutuselevõtu ajakava (elektri
puhul kuni kümme aastat). Käesolevas aruandes vaadeldakse kasutuselevõtu senist
edenemist EL 27 riikides[3]
ning antakse soovitusi edasiseks tegevuseks. Käesolevale
aruandele on lisatud kaks komisjoni talituste töödokumenti. Nendes kirjeldatakse
aruka mõõtmise rakendamise hetkeseisu ELis, antakse ülevaade liikmesriikide
koostatud kulude-tulude analüüsidest ning esitatakse asjaomased andmed riikide
kohta. Arukas mõõtmine ELi õigusaktides Kolmanda
energiapaketi kohaselt peavad liikmesriigid tagama arukate arvestisüsteemide rakendamise
tarbijate pikaajalise kasu huvides. Rakendamine võib sõltuda pikaajaliste
kulude ja tulude majandusliku hindamise tulemustest; hindamine tuli lõpule viia
3. septembriks 2012. Elektrienergia puhul on eesmärk võtta positiivse
hinnangu korral arukad arvestid 2020. aastaks kasutusele vähemalt
80 % ulatuses. Kolmanda
energiapaketi sätetega kooskõlas olevas ja neid täiendavas energiatõhususe
direktiivis[4] toetatakse lisaks
arukate arvestite andmetel, nõudlusreageeringul[5]
ja dünaamilisel hinnakujundusel põhinevate energiateenuste väljatöötamist. Samal
ajal austatakse ja edendatakse selles üksikisikute õigust isikuandmete
kaitsele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta)
artiklis 8, ja tagatakse tarbijakaitse kõrge tase (harta artikkel 38). Kolmandas
energiapaketis ei seata kindlat eesmärki aruka mõõtmise kasutuselevõtuks
gaasisektoris, kuid tõlgendavas märkuses jaemüügiturgude kohta[6]
märgitakse, et seda tuleks teha mõistliku aja jooksul. Aruka mõõtmise kasutuselevõtu edenemine EL 27s Analüüsist
nähtub, et edasiminek on olnud märgatav. Elektrienergia valdkonnas näitas kulude-tulude
analüüs, et enam kui kahel kolmandikul juhtudest oli tulemus positiivne ning
nüüd on liikmesriigid võtnud kohustuse aruka mõõtmise kasutuselevõttu jätkata
(või on selle juba lõpule viinud). Paigaldatud on juba 45 miljonit arukat
arvestit kolmes liikmesriigis (Soomes, Itaalias ja Rootsis) ehk 23 % kõikidest
arvestitest, mis on kavas ELis 2020. aastaks paigaldada. Süsteemide
kasutuselevõtu otsused hõlmavad meie hinnangul ligikaudu 45 miljardi euro
suurust investeeringut, et paigaldada 2020. aastaks ligi 200 miljonit
arukat elektriarvestit (mis katavad ligikaudu 72 % kõikidest Euroopa
tarbijatest) ja 45 miljonit gaasiarvestit (ligikaudu 40 % tarbijatest).
Kõnealused arvandmed on julgustavad. Need näitavad, et nendes liikmesriikides,
kus aruka mõõtmise kasutuselevõtt on saanud positiivse hinnangu, ületab selle
oodatav ulatus elektrienergia puhul kolmandas energiapaketis seatud 80 %
eesmärgi, kuid ei küüni 80 %ni kogu ELis. See näitab ka seda, et majanduslikud
argumendid aruka mõõtmise kasutuselevõtu kasuks ei ole kogu Euroopas veel veenvad,
mis on mõnevõrra suurem probleem gaasi valdkonnas. Võrdlusanalüüsi tulemuste ülevaade Liikmesriikide
kulude-tulude analüüside tulemused on järgmised. Elekter -
16 liikmesriiki (Austria, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Kreeka,
Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Rumeenia, Hispaania, Rootsi
ja Ühendkuningriik[7])
jätkavad arukate arvestite ulatusliku kasutuselevõtuga 2020. aastaks või
varem või on seda juba teinud. Neist kahes – Poolas ja Rumeenias – andis kulude-tulude
analüüs positiivse tulemuse, kuid ametlikke kasutuselevõtu otsuseid ei ole veel
langetatud. -
Seitsmes liikmesriigis (Belgias, Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Lätis,
Leedus, Portugalis ja Slovakkias) oli 2020. aastaks lõpule viidava
ulatusliku kasutuselevõtu kulude-tulude analüüsi tulemus negatiivne või
ebaselge, kuid Saksamaal, Lätis ja Slovakkias leiti, et arukas mõõtmine on
majanduslikult põhjendatud teatavate kliendirühmade puhul. -
Nelja liikmesriigi (Bulgaaria, Küprose, Ungari ja Sloveenia) kohta
ei olnud aruande koostamise ajal kulude-tulude analüüsi või kasutuselevõtu
tegevuskava[8]. -
Enamikus liikmesriikides on olemas arukaid elektriarvesteid
käsitlevad õigusaktid, mis tagavad nende kasutuselevõtu õigusraamistiku ja/või
reguleerivad konkreetseid küsimusi, nagu kasutuselevõtu ajakava, või sätestavad
arvestite tehnilised kirjeldused jne. Sellised õigusaktid puuduvad ainult viies
liikmesriigis (Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Lätis ja Leedus). Gaas -
Viis liikmesriiki (Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad ja
Ühendkuningriik) on otsustanud võtta arukad arvestid kasutusele 2020. aastaks
või varem. -
Kaks liikmesriiki (Prantsusmaa ja Austria) kavatsevad jätkata
ulatusliku kasutuselevõtuga, kuid ei ole ametlikke otsuseid veel langetanud. -
12 liikmesriigis (Belgias, Tšehhi Vabariigis, Taanis, Soomes, Saksamaal,
Kreekas, Lätis, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias, Hispaanias ja Rootsis) olid
kulude-tulude analüüsi tulemused negatiivsed. -
Ülejäänud liikmesriikides ei ole hindamist veel lõpetatud (märkus:
Küprosel ja Maltal ei ole gaasivõrku). Elektriarvestite
omand ja andmekäitlus -
15 liikmesriigis nendest 16 liikmesriigist, kes on
otsustanud jätkata arukate arvestite ulatuslikku kasutuselevõttu, on arvestite paigaldajad
ja omanikud jaotusvõrguettevõtjad ning paigaldamist rahastatakse seega
võrgutasudest. -
Neljas liikmesriigis (Taanis, Eestis, Poolas ja Ühendkuningriigis)
käitleb andmeid sõltumatu keskne andmejaotur. -
Sarnane olukord valitseb ka nendes liikmesriikides, kes ei jätka
(vähemalt praegustes tingimustes) arukate arvestite ulatuslikku kasutuselevõttu
2020. aastaks; välja arvatud Tšehhi Vabariigis, Saksamaal ja Slovakkias,
kus kaalutakse alternatiivseid andmekäitlusvõimalusi, võivad
jaotusvõrguettevõtjad olla seal ka arukate arvestisüsteemide rakendajad,
omanikud ja andmete käitlejad. Arukas mõõtmine – väärtuslik tarbija ja energiasüsteemi jaoks Ehkki
lahknevused kasutuselevõtu peamistes näitajates kutsuvad ettevaatusele (Tabel 1 ja Tabel 2), nähtub kättesaadavatest
andmetest, et arukas arvestisüsteem võib maksta keskmiselt 200–250 eurot
kliendi kohta. Kulu mõõtepunkti kohta ulatub vähem kui 100 eurost (77 eurot
Maltal, 94 eurot Itaalias) 766 euroni Tšehhi Vabariigis. Tabel 1. Kokkuvõtlik
statistika – aruka mõõtmise kasutuselevõtu peamised näitajad elektrienergia puhul
(liikmesriikide pikaajaliste majanduslike hinnangute põhjal)[9] || Väärtuste vahemik || Keskmine positiivse hinnangu saanud juhtude andmete põhjal Diskontomäär || 3,1–10 % || 5,7 % + 1,8 % (70 %[10]) Kasutusiga || 8–20 aastat || 15 + 4 aastat (56 %) Energiasääst || 0–5 % || 3 % + 1,3 % (67 %) Tippkoormuse nihutamine || 0,8–9,9 % || Puudub Kulu mõõtepunkti kohta || 77–766 eurot || 223 eurot + 143 eurot (80 %) Tulu mõõtepunkti kohta || 18–654 eurot || 309 eurot + 170 eurot (75 %) Tarbija tulu (% kogutulust) || 0,6–81 % || Puudub Tabel 2. Kokkuvõtlik
statistika – aruka mõõtmise kasutuselevõtu peamised parameetrid gaasi puhul (liikmesriikide
pikaajaliste majanduslike hinnangute põhjal) || Väärtuste vahemik || Keskmine kõikide andmete põhjal Diskontomäär || 3,1–10 % || Puudub Eluiga || 10–20 aastat || 15–20 aastat (75 %) Energiasääst || 0–7 % || 1,7 % + 1 % (55 %) Kulu mõõtepunkti kohta || 100–268 eurot || 200 eurot + 55 eurot (65 %) Tulu mõõtepunkti kohta || 140–1 000 eurot || 160 eurot + 30 eurot (80 %) Arukatest
arvestisüsteemidest saadav oodatav kogutulu kliendi kohta on gaasi puhul 160 eurot
ja elektri puhul 309 eurot ning eeldatav energiasääst on 3 %. Viimane
ulatub 0 %st Tšehhi Vabariigis 5 %ni Kreekas ja Maltal.
Kasutuselevõtu lõpule viinud riikidest oli energiasääst Soomes ja Rootsis
suurusjärgus 1–3 %, Itaalia kohta aga andmed puudusid. Tarbijasõbralike ja jaemüügifunktsioonidega arukas mõõtmine
tarbijakesksete energiasüsteemide keskmes Kasutusele võetavad arukad arvestisüsteemid peavad olema
läbimõeldult projekteeritud ning seetõttu peavad need: -
olema varustatud otstarbekohaste funktsioonidega, mis vastavad
standarditele ning komisjoni soovituse 2012/148/EL[11]
ettepanekutele, et tagada tehniline ja äriline koostalitlusvõime, või peab
olema tagatud võimalus lisada neile funktsioone hiljem; -
tagama andmekaitse ja -turbe; -
võimaldama nõudlusreageeringu ja muude energiateenuste arengut; -
toetama tuleviku jaemüügiturge, mis toovad tarbijatele ja
energiasüsteemile täit tulu. Kaheksas
liikmesriigis, kes jätkavad elektri valdkonnas arukate arvestisüsteemide ulatuslikku
kasutuselevõttu 2020. aastaks, vastavad funktsioonid esitatud andmete
kohaselt täielikult komisjoni soovituses 2012/148/EL esitatud soovitustele.
Kõige
raskemini tagatav funktsioon on seotud tarbimisandmete ajakohastamise ning nende
andmete tarbijatele ja neid esindavatele kolmandatele isikutele kättesaadavaks
tegemise sagedusega. See funktsioon toetab tarbijatele hindade kohta otsese
tagasiside andmist, võimaldab tarbijatel teha teadlikke tarbimisvalikuid ning
lihtsustab uute jaemüügiteenuste ja -toodete väljatöötamist. Seitsmes
liikmesriigis, kes jätkavad elektri valdkonnas arukate arvestisüsteemide ulatuslikku
kasutuselevõttu 2020. aastaks, ja kolmes liikmesriigis, kes ei kavatse
neid kasutusele võtta, ei ole see funktsioon tagatud. Kui seda funktsiooni ei
ole võimalik tagada arukate arvestisüsteemidega, peaksid liikmesriigid tagama,
et selle funktsiooni saab lisada hiljem või mingil muul viisil. Kasutusele võetavate arukate arvestisüsteemide jaoks kavandatud
ühiste miinimumfunktsioonide hulga ja süsteemide üldmaksumuse vahel ei tundu
olevat otsest seost. Teisisõnu, kui valida väiksem hulk ühiseid
miinimumfunktsioone, ei tähenda see tingimata vähem kulukat süsteemi. Kulu mõõtepunkti
kohta kajastavate andmete varieerumine liikmesriigiti näitab, et
koguinvesteeringut mõjutavad rohkem hoopis muud tegurid, sealhulgas: -
lähtetingimused; -
kohalikud tööjõukulud; -
geograafilised tingimused; -
muud tegurid peale miinimumfunktsioonide; -
kulude-tulude analüüsi üldine stsenaarium, diskontomäär ja
hindamisperiood. See on veenev argument, miks otsustada algusest peale kogu ühiste
miinimumfunktsioonide paketi kasuks. Kui liikmesriigi kulude-tulude analüüs
sellist lähenemisviisi ei toeta, on tungivalt soovitatav, et kasutusele võetavaid
süsteeme saaks vähemalt sellisel viisil täiendada, et nad toetaksid nutikaid
teenuseid ja tooteid tulevikus. Mitteoptimaalne ja jäik süsteem, mida ei saa
täiendada, toob lõpuks kaasa suuremad kulud, näiteks kui süsteemi on vaja turu
ja tarbijate nõudmiste tõttu varsti pärast paigaldamist oluliselt muuta või see
isegi täielikult välja vahetada. Praeguseks
on vaid üksikud liikmesriigid kehtestanud suunised selle kohta, millised
funktsioonid peavad arukatel arvestisüsteemidel olema. Teised jätavad valikute
analüüsimise süsteemide kasutuselevõtu eest vastutajatele – enamikul juhtudel
jaotusvõrguettevõtjatele –, kehtestamata selgeid stiimuleid või nõudmisi
selliste funktsioonide loomiseks, mis tooksid kasu ka tarbijatele. Andmekaitse ja -turbega seotud standardid ja kaitsemeetmed –
võtmetegur aruka mõõtmise võimaluste täielikuks ärakasutamiseks ELis Ettevõtlusega
tegelemiseks andmetele juurdepääsu andmisel tuleb samal ajal tagada tarbijate
eraelu puutumatuse kaitse. samal ajal kui antakse juurdepääs andmetele ettevõtlusega
tegelemiseks. Seetõttu tuleb siseturul kindlustada tarbijate õigus oma
isikuandmete kaitsele, mis on tagatud harta artikliga 8. Seni on selle
nimel toimunud töö käigus tehtud kindlaks järgmised eraelu puutumatusega seotud
probleemid: -
oht, et sagedase näitude lugemise kaudu tehakse kindlaks kasutaja
profiil, st kogutakse delikaatset teavet lõppkasutaja energiatarbimise kohta; -
säilitatavate andmete kaitse ja juurdepääsetavus eraelu
puutumatust käsitlevate ja konfidentsiaalsuspõhimõtete valguses. Käesolevas
aruandes ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumentides käsitletakse
turul ja riikide asjaomastes ametiasutustes ning ka Euroopa tasandil[12] välja töötatud lahendustega
seotud küsimusi ning tõstetakse esile standardimise[13] keskset osa selles, et aruka
mõõtmise võimalikku panust arukatesse võrkudesse[14] kasutataks täiel määral ära. Katseprogrammidest[15]
ja tegelikust kogemusest saadud õppetunnid Lõpule
viidud või käimasolevate katseprogrammide seniste kogemuste põhjal tuleb aruka
mõõtmise kasutuselevõttu kavandades pidada meeles järgmist. -
Tuleb pöörata põhitähelepanu kasutusele võetavale aruka mõõtmise
taristule: o kasutada
olemasolevaid standardeid ja õiget funktsioonide valikut,
et tagada tehniline ja äriline koostalitlusvõime, andmekaitse ja -turve ning
tuua tarbijatele ja energiasüsteemile võimalikult suurt kasu; o hinnata enne kasutuselevõttu, kas riigi tasandi ja ELi õigusaktide
raames on vaja eraldi andmekaitse ja -turbe raamistikku. -
Tuleb algusest peale tarbijaid kaasata: o kavandada
kommunikatsioonistrateegia ja korraldada teavituskampaania; o tekitada
tarbijates usaldus ja kindlustunne; selleks on kõige olulisem, et tarbijad
mõistaksid, milliseid andmeid edastatakse, ning saaksid nendega tutvuda; o kasutada
mõõtmisandmeid selleks, et anda tarbijatele tagasisidet ning võimaldada uute
toodete ja tarbijatele suunatud teenuste väljatöötamist; o motiveerida
tarbijaid osalema, andes neile sobilikud ning kasutajasõbralikud vahendid ja
mehhanismid valikute tegemiseks ning premeerides neid osalemise eest
atraktiivsete stiimulitega. -
Tuleb kavandada meetmed selleks, et stimuleerida kõiki
sidusrühmi töötama kiiremini välja ja võtma kasutusele aruka mõõtmise tooteid
ja teenuseid. -
Tuleb aegsasti välja töötada eeskirjad ja rakendada neid või võtta
meetmeid selleks, et anda teenuseosutajatele ja võrguettevõtjatele kindlustunne
investeerida aruka mõõtmise tehnoloogiasse ja sellega seotud teenuste väljatöötamisse. -
Tuleb tagada, et süsteemide ulatuslikul kasutuselevõtul arvestataks
käimasolevate väikesemahuliste kasutuselevõttude ja katseprojektide käigus
omandatud kogemusi ja parimat tava, eriti tehnilis-majanduslike
küsimuste, tarbijate kaasamise ja aruka mõõtmise teenuste turu arendamise
valdkonnas. Võrdlusanalüüsi piirangud Enamik
kasutuselevõtu peamistest näitajatest põhineb praegu prognoosidel ja
ennustustel, kuna väga vähestes ELi riikides on kasutuselevõtt lõpule viidud
või sellega kaugele jõutud. Seetõttu tuleb siin esitatud võrdlusanalüüsi
tulemusi tõlgendada ettevaatusega. Nagu on näha Tabel 1 ja tabelist 2, lahknevad peamised
eeldused ja väärtused märkimisväärselt. See võib peegeldada erinevaid kohalikke
olukordi ja lähtetingimusi ning vaatlusalustele arukatele arvestisüsteemidele
täiendavate omaduste lisamist (lisad, soovitatud miinimumi hulka mittekuuluvad
funktsioonid jne), aga ka metoodikaga seotud erinevusi (kohaldatud
diskontomäär, hindamisperiood jne). Seda,
milline on tarbijate saadav kasu lisaks arvetel esitatava teabe suuremale
täpsusele, on keeruline hinnata, sest see sõltub tarbijate tegelikust
osalemisest (nt nõudlusreageeringus) ning sellistest stiimulitest nagu
diferentseeritud hinnakujundussüsteemid. Mõnel
juhul puuduvad täielikud andmed, mille põhjal saaks teha selgeid järeldusi.
Näiteks ei olnud neli liikmesriiki käesoleva analüüsi tegemise ja aruande
koostamise ajal oma kulude-tulude analüüsi andmeid veel esitanud. Samuti on
vähe andmeid süsteemide funktsioonide kohta. Järgmised sammud ja edasised suunad Käesoleva
aruande peamisi tulemusi, eelkõige seoses aruka mõõtmise mõjuga turule,
peamiste sidusrühmade vahelistele suhetele ja andmekäitlusele, võetakse arvesse
energia jaemüügituru algatuses, mida praegu välja töötatakse. Aruka
mõõtmise kasutuselevõtu järgmisi samme kaaluvatel liikmesriikide ametiasutustel
soovitatakse mõelda alljärgnevalt kirjeldatud küsimustele. Need põhinevad
peaasjalikult käimasolevate või lõpule viidud kasutuselevõttude käigus seni
saadud õppetundidel ja omandatud kogemustel. Tarbijate
usaldus ja kindlustunne Vaja
on aktiivset teavitustööd, et aidata tarbijatel mõista oma õigusi ning arukate
arvestite paigaldamisest ja nõudlusreageeringu programmides osalemisest saadavat
tulu. Tarbijaid tuleks teavitada süsteemi funktsioonidest ja sellest,
milliseid andmeid hakatakse koguma ning milleks neid hakatakse kasutama. Innovaatiline
energiateenuste turg Eeskirjad
peaksid aruka mõõtmise kaudu hõlbustama väärtuse loomist tarbijate jaoks ja
energiasüsteemi jaoks tervikuna ning peaksid soodustama innovaatilise
energiateenuste turu tekkimist. Tuleks välja töötada meetmed stiimulite
loomiseks kõigile sidusrühmadele, kes on seotud aruka mõõtmise toodete ja
teenuste kiire arengu tagamisega, et kiirendada nende toodete ja teenuste kasutuselvõttu.
Energia
siseturgu käsitlevas teatises[16] paluti
liikmesriikidel esitada võrgu moderniseerimise tegevuskava, sealhulgas
küsimustes, mis puudutavad jaotusvõrguettevõtjate suhtes kehtivaid eeskirju ja nende
kohustusi, sünergiat IKT-sektoriga ning nõudlusreageeringu ja dünaamiliste
hindade edendamist. Andmekaitse Enne
arukate arvestisüsteemide kasutuselevõttu on soovitatav hinnata, kas riigi
tasandi ja ELi õigusaktide raames on vaja eraldi andmekaitse ja -turbe
raamistikku. Isikuandmete kaitse kõrge tase peab jääma tähelepanu keskmesse ka
arukate süsteemide nõuete väljatöötamisel. Andmekäitlus Erilist
rõhku tuleks panna: -
järelmitele seoses jaotusvõrguettevõtjate reguleeritud rollidega,
stiimulitega ja kohustustega; -
jaemüügis dünaamilisema konkurentsi soodustamisele dünaamilist
hinnakujundust võimaldavate turueeskirjade alusel; -
IKT sektoriga sünergia loomise ja andmehaldusega seotud võimaluste
uurimisele. Aruka mõõtmise funktsioonid On
tungivalt soovitatav, et ELi tasandil võetaks kasutusele vähemalt komisjoni
soovituses 2012/148/EL osutatud miinimumfunktsioonid. See on vajalik aruka
mõõtmise valdkonnas tehnilise ja ärilise koostalitlusvõime, andmekaitse ja -turbe
tagamiseks ning nõudlusreageeringu ja muude energiateenuste loomise ja
arendamise võimaldamiseks. Tänu sellele on
liikmesriikidel võimalik määrata oma kasutuselevõtu tegevuskavas kindlaks ühised
kulutõhususe saavutamise vahendid, lihtsustada vajalikke hankeid ning tagada selliste
otstarbekohaste arukate arvestisüsteemide kasutuselevõtt,
mis tasuvad investeeringu ära. Peale selle soovitatakse liikmesriikidel kõnealused
nõutavad funktsioonid aegsasti kindlaks määrata, et tagada süsteemide kasutuselevõtul
selgus ja järjekindlus, eelkõige selle teostajate jaoks. Kulude
ja tulude pikaajaline majanduslik hindamine Riikide
ametiasutustel, eriti nendes liikmesriikides, kes ei ole otsustanud aruka
mõõtmise ulatuslikku kasutuselevõttu alustada,[17]
soovitatakse kaaluda oma praeguste kulude-tulude analüüside stsenaariumides
kasutatud otsustavate näitajate ja aluseks võetud eelduste läbivaatamist,
täpsustades katseprogrammidest ja tegelikust kogemusest saadud asjakohase teabe
põhjal tehnoloogilisi valikuid ja eeldusi nendega seotud kulude ja tulude kohta.
Liikmesriikidel, kes ei ole veel oma kulude-tulude analüüsi lõpule viinud või
kasutuselevõtu tegevuskava avalikustanud,[18]
soovitatakse analüüsimise ja otsustamisega kiiresti edasi minna. [1] Elektrienergia
direktiivi (2009/72/EÜ) ja maagaasi direktiivi (2009/73/EÜ)
I lisa punkt 2. [2] Arukas
arvestisüsteem on elektrooniline süsteem, mis on
võimeline mõõtma energia tarbimist, andes tavapärasest arvestist rohkem teavet,
ning on võimeline edastama ja vastu võtma andmeid elektroonilist sidevahendit
kasutades –
määratlus energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL)
artikli 2 lõikes 28, ELT L 315,
14.11.2012, lk 1. [3] EL 27:
Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome,
Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu,
Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal,
Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja
Ühendkuningriik. Analüüs ei hõlmanud Horvaatiat, sest põhiosa andmetest
koguti enne tema ühinemist. [4] Energiatõhususe direktiiv (2012/27/EL). [5] Nõudlusreageeringu
all peetakse silmas seda, et lõpptarbijad muudavad tahtlikult oma elektritarbimisharjumusi,
reageerides turusignaalidele (nagu ajast sõltuvad
elektrihinnad või stimuleerivad tasud) või olles pakkunud (iseseisvalt või
teistega koondudes) organiseeritud elektrienergiaturul müügiks oma valmisolekut
muuta kindlal ajal oma elektrinõudlust ning saanud sellele pakkumisele
positiivse vastuse. Nõudlusreageering peab olema seega vabatahtlik ja tasustatud. (Komisjoni
talituste töödokument, 05.11.2013). [6] Tõlgendav märkus direktiivi 2009/72/EÜ (mis
käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) ja direktiivi 2009/73/EÜ (mis
käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) kohta. Komisjoni talituste
töödokument,
22.01.2010. [7] Ühendkuningriigi-Suurbritannia
andmeid käsitatakse aruandes läbivalt kogu
Ühendkuningriiki esindavatena. Põhja-Iiri mõõtepunktide koguarv moodustab Ühendkuningriigi
mõõtepunktide koguarvust väga väikese osa – ligikaudu 1,5 % – ega
kajasta seetõttu liikmesriigi olukorda tervikuna. Kogu
Ühendkuningriiki esindavat andmestikku on üsna raske moodustada, kuna
metoodikad ning Põhja-Iiri ja Suurbritannia energiaturud on erinevad.
Põhja-Iiri olukorda eraldiseisvalt kajastatakse seeläbi, et ta on kaasatud vastavasse
riigikirjeldusi sisaldavasse komisjoni talituste töödokumenti, mis on lisatud
käesolevale aruandele. [8] Ungari edastas oma kulude-tulude analüüsi komisjoni talitustele
2013. aasta detsembris. Käesolevas aruandes ja sellele lisatud
komisjoni talituste töödokumentides käsitletakse
2013. aasta juuli lõpus saadaval olnud kulude-tulude
analüüside andmeid. [9] Vaatlusalustes stsenaariumides kohaldatakse arukasse mõõtmisse
tehtavate investeeringute kulude ja tulude suhtes diskontomäära. Selles
võetakse arvesse rahaliste väärtuste ajahetke
ning oodatavate tulevaste rahavoogude riski ehk ebakindlust. Diskontomäär
mõjutab oluliselt arukasse mõõtmisse tehtavate võimalike investeeringute
hindamist, kuna kulud tekivad peamiselt vaadeldud stsenaariumide
alguses, kuid aruka süsteemi rakendamine toob tulu sageli pikas perspektiivis. Näitajate „Kulu mõõtepunkti kohta” ja „Tulu mõõtepunkti kohta”
statistika aluseks olevad arvud on saadud vastavate kulude (kapitalikulude ja
tegevuskulude) ja tulude nüüdispuhasväärtuse põhjal. [10] Selliste mõõtmistulemuste protsent (vaadeldud andmestikus), mis
võrduvad esitatud keskväärtusega ± kindlaksmääratud standardhälve. Elektrienergia
puhul kasutatud andmestik põhineb süsteemide ulatusliku kasutuselevõtu juba
lõpule viinud või sellega jätkava 16 riigi positiivselt hinnatud kulude-tulude
analüüsidel. [11] Komisjoni soovitus 2012/148/EL, ELT L 73,
13.3.2012, lk 9; http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:32012H0148. [12] Euroopa
andmekaitsereform: http://ec.europa.eu/justice/newsroom/data-protection/news/120125_en.htm. [13] M/490
arukate võrkude standardimisvolitus; CENi/CENELECi/ETSI seotud
töö arukate võrkude valdkonnas; http://www.cencenelec.eu/standards/Sectors/SustainableEnergy/Management/SmartGrids/Pages/default.aspx. [14] Euroopa
arukate võrkude töökonna määratluse järgi on arukad võrgud elektrivõrgud, mille
abil saab tõhusalt ühendada kõikide võrku ühendatud kasutajate – tootjate,
tarbijate ja nende, kes on nii tootjad kui ka tarbijad – käitumise ja tegevuse,
et saada majanduslikult tõhus säästlik elektrisüsteem, mis on väikeste
kadudega, hea tarnekvaliteediga, varustuskindel ja kõrge ohutustasemega; http://ec.europa.eu/energy/gas_electricity/smartgrids/doc/expert_group1.pdf. [15] „Smart
Grid projects in Europe: Lessons learned and current developments (2012 update)”,
Euroopa Komisjon, 2013; http://ses.jrc.ec.europa.eu/jrc-scientific-and-policy-report;
„European
Smart Metering Landscape Report, Smart Regions Deliverable 2.1”, Austrian
Energy Agency (AEA), 2012; http://www.smartregions.net/default.asp?sivuID=26927. [16] COM(2012) 663. [17] St
Belgia, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Ungari, Läti, Leedu, Portugal ja Slovakkia. [18] St
Bulgaaria, Küpros ja Sloveenia.