1. Sissejuhatus

Komisjon võttis 2011. aastal vastu teatise sinise majanduskasvu kohta,[1] milles osutatakse, et Euroopa rannikualad, mered ja ookeanid võiksid oluliselt kaasa aidata uute töökohtade loomisele ja majanduskasvu suurendamisele[2], et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ning parandada planeedi ressursside kasutamist. Teatises tõsteti eelkõige esile kujunemisjärgus tööstusharusid, millele tuleks pöörata erilist tähelepanu. Teatises selgitati komisjoni lähenemisviisi ookeani energiapotentsiaali kasutamiseks kuni jaanuarini 2014[3] ja anti teada ookeanienergia foorumi loomisest, et teha kindlaks majanduskasvu takistavad kitsaskohad ja anda soovitusi nende kõrvaldamiseks.

Innovatsioon on meremajanduse kõigi sektorite jaoks otsustava tähtsusega, et kasutada ära majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaali. Lisaks võib innovatsiooniga kaasneda märkimisväärne keskkonnakasu. See võib toimuda nn ökoinnovatsiooni kaudu, näiteks vähendades laevade väävli heitkogust[4] pardal paikneva heitgaaside puhastussüsteemi abil, kasutades puhtamat traditsioonilist kütust või alternatiivseid energiaallikaid. Innovatsioon võib aidata luua kulutõhusaid merekeskkonna kaitsemeetmeid, et rakendada merestrateegia raamdirektiivi[5].

ELi juhtalgatus „Innovaatiline liit”[6] panustab juba innovatsioonisõbraliku keskkonna loomisse. Väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) toetatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kaudu, mille raames eraldatakse VKEdele ajavahemikul 2007–2012 enam kui 15 miljardit eurot[7]. Uus programm „Horisont 2020”, mille maht on 79 miljardit eurot, on ELi suurim teadusuuringute ja innovatsiooniprogramm ning see hõlmab ka tõhustatud meetmeid VKEde toetamiseks. Lisaks on märkimisväärne osa ELi struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest ette nähtud innovatsiooni toetamiseks.

Siiski tuleb seoses juhtalgatusega „Innovaatiline liit” kõrvaldada mitmeid vajakajäämisi, mis on seotud teadmiste alarahastamisega, puuduliku juurdepääsuga rahastamisele, intellektuaalomandi õiguste kõrge maksumusega, aeglaste edusammudega koostalitlusstandardite valdkonnas, ebaefektiivsete avalike hangetega ja teadusuuringute dubleerimisega. Komisjoni 2014. aasta majanduskasvu analüüsis[8] juhiti tähelepanu ka asjaolule, et avaliku ja erasektori koostöö innovatsiooni valdkonnas ei ole veel piisav, teadustulemusi ei suudeta kasutada uute toodete ja teenuste turuletoomiseks ning nõutavate oskuste puudumine mõjutab teadmusmahukaid sektoreid üha enam.

Selleks et arendada meremajanduse potentsiaali Euroopas, peavad liikmesriigid võtma kasutusele tegevuspõhimõtted ja kohalikud lahendused, mis võimaldaksid neid takistusi tõhusalt kõrvaldada. Euroopa poolaasta raames tagab komisjon, et liikmesriikide riiklike reformikavade süvalaiendamise poliitika kajastaks sinise majanduskasvu prioriteete.

Kuid on vaja võtta ka täiendavaid meetmeid. Seepärast uurib komisjon, kuidas lahendada ELi tasandi meetmetega järgmisi, meremajandusele iseloomulikke küsimusi:

– puudulikud teadmised ja andmed ookeanide, merepõhja ja mereelu olukorra kohta ning elupaikade ja ökosüsteemidega seotud ohtude kohta;

– merenduse ning mereteadustega seotud teadustöö hajusus, mis takistab interdistsiplinaarse õppe korraldamist ja aeglustab tehnoloogilist läbimurret peamistes tehnoloogia- ja innovatsioonisektorites;

– selliste teadlaste, inseneride ja oskustööliste vähesus, kes suudaksid kasutada merekeskkonnaga seotud uut tehnoloogiat.

Käesolevas dokumendis on esitatud komisjoni kava nende kolme probleemi lahendamiseks.

2. Merealased teadmised ning merepõhja kaardistamine

Innovatsiooni meremajanduses takistab teabe puudumine mere, merepõhja ja mereelu kohta. Merealaste teadmiste suurendamine toetaks meremajanduse kasvu nii ressursse käsitlevate rohkemate teadmiste kaudu kui ka parema arusaamise läbi, kuidas neid ressursse kasutada, et see oleks kooskõlas seatud keskkonnaeesmärkidega[9].

Joonis 1. Euroopa nende merepiirkondade osakaal, mida ei ole veel uuritud[10].

Viimastel aastakümnetel on ookeani vaatlussüsteemidesse tehtud olulisi investeeringuid. Saadud andmete kasutamine modelleerimisel on aidanud parandada okeanograafiat ja ilmaennustust. Lisaks on parandatud ka seireandmete kättesaadavaks tegemise protsessi.

Hüdrograafia-, geoloogia- ja bioloogiavaldkonna teadusuuringutega tegelevad kogukonnad, kes on seotud merepõhja vaatluste ja uuringutega Euroopas, on teinud esimesed sammud oma jõudude ühendamisel, kuid pikk tee on veel käia. Tulemuseks on merepõhja põhiomaduste puudulik tundmine: kuni 50 % merepõhja kohta puuduvad suure resolutsiooniga batümeetrilised uuringud (vt joonis 1), veelgi suurem on sellise merepõhja osatähtsus, mille elupaiku ja ühendusi ei ole kaardistatud.

Lisaks on andmed uuritud merepõhja kohta raskesti kättesaadavad. Erinevaid merendusandmeid haldavad eri organisatsioonid. Andmete haldaja väljaselgitamine ja loa taotlemine andmete kasutamiseks võib olla aeganõudev ja kulukas. Hinnangud osutavad, et andmete muutmine paremini kättesaadavaks ja ligipääsetavaks nii era- kui ka avaliku sektori kasutajatele, aitab edendada innovatsiooni ja konkurentsi.

ELis avaliku sektori asutuste valduses olevate kvaliteetsete merendusandmete laialdaselt kättesaadavaks tegemine parandaks hinnangute kohaselt tootlikkust rohkem kui ühe miljardi euro võrra aastas[11]. Kui teha teave meres toimuva ja merepõhja geoloogia kohta kergemini kättesaadavaks, soodustaks see innovatsiooni meremajanduses. Ulatuslikumast innoveerimisest saadav kasu võiks olla 200–300 miljonit eurot aastas. Lisaks hõlbustaks merendusandmete parem kvaliteet ja lihtsam kättesaadavus merestrateegia raamdirektiivi[12] rakendamist. See aitaks ka avalikul ja erasektoril hallata merega seotud riski- ja ohutegureid (ilm, meretranspordiga seotud õnnetused, merereostus, elutähtsa infrastruktuuri hävimine).

Seepärast on komisjon käivitanud juhtalgatuse, et luua jätkusuutlik protsess, mille eesmärk on tagada, et merendusandmed oleksid hõlpsasti ligipääsetavad, ristkasutatavad ja ilma kasutuspiiranguteta, ning mille erieesmärk on luua 2020. aastaks Euroopa vete merepõhja ja selle peal lasuva veesamba mitmemõõtmeline kaart[13]. Selle saavutamiseks on kavas:

– edendada Euroopa merevaatlus- ja andmevõrku. See on osa ELi avatud andmete algatusest[14] ning lisaks hõlmab merepõhja kaardistamine teabe kogumist merepõhja peal lasuva veesamba füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omaduste kohta. Rohkem kui 100 organisatsiooni Euroopas teevad juba koostööd, et muuta oma merendusandmed lihtsamini ligipääsetavateks, ristkasutatavateks ja lõppkasutajatele kasulikuks. Andmed on nüüd kättesaadavad ühtse veebiportaali[15] kaudu ning kõigi Euroopa Liidu vete väikese resolutsiooniga merepõhjakaart, mis tehakse kättesaadavaks 2016. aastaks, on kavas järk-järgult asendada kaardiga, mille resolutsioon on suurem;

– integreerida andmesüsteemid. Veel kolm ELi algatust (Copernicuse mereseireteenus, kalandusandmete kogumise raamistik[16] ja Euroopa veeteabesüsteem keskkonnaandmete kogumiseks) seotakse Euroopa merevaatlus- ja andmevõrguga, kohaldades ühiseid standardeid, nagu INSPIRE[17], ning viiakse kooskõlla ühise keskkonnateabe süsteemi[18] põhimõtetega. Teadusuuringute ühised infrastruktuurid, nagu EURO-ARGO[19] ning Euroopa multidistsiplinaarne merepõhja ja veesamba vaatlusjaam, mis on praegu hõlmatud Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi käsitleva õigusliku raamistikuga,[20] hakkavad samuti edastama oma andmeid Euroopa merevaatlus- ja andmevõrku;

– lihtsustada äriühingute kogutud mittekonfidentsiaalse teabe (eelkõige litsentsimisnõuete kohaldamise ja keskkonnamõju hindamiste käigus saadud teabe) lisamist Euroopa merevaatlus- ja andmevõrku;

– julgustada Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi avama juurdepääsu mereandmetele, sealhulgas Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu;

– arendada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendite toel välja Euroopa merepiirkondade vaatlussüsteemide, proovivõtuprogrammide ja uuringute prioriteetide strateegilise koordineerimise mehhanism. See aitab kaasa ka ELi Arktika-poliitika[21] edendamisele, näiteks määrates kindlaks piirkonnad, kus puudulikud andmed vee sügavuse kohta piiravad meresõitu hiljuti jäävabaks muutunud vetes.

Kokkuvõttes aitavad kõnealused jõupingutused suurendada avaliku ja erasektori võimalusi osaleda meremajanduse innoveerimises ja investeeringutes. Need aitavad ka tugevdada Euroopa Liidu positsiooni rahvusvahelistes ettevõtmistes (näiteks Maa jälgimise süsteemide süsteem)[22].

Kooskõlas nõukogu[23] ja Euroopa Parlamendi[24] nõuetega, on käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokument, milles esitatakse merealaste teadmiste algatuse ja merepõhja kaardistamise protsessi üksikasjalikumad vahe-eesmärgid ja ajakava.

3. Mereuuringute teabeplatvorm

Pärast seda kui komisjon võttis 2008. aastal vastu Euroopa mere- ja merendusuuringute strateegia[25], on tehtud märkimisväärseid edusamme. Teadusuuringute seitsmendas raamprogrammi (2007–2013) kaudu on komisjon eraldanud mere- ja merendusuuringutele keskmiselt ligikaudu 350 miljonit eurot aastas.

Nagu on näidatud joonisel 2, eraldatakse mereuuringuteks märkimisväärseid summasid ka liikmesriikide programmide kaudu.

Joonis 2. Valitud liikmesriikide ja ELi hinnangulised kulutused seoses mereuuringutega (2011). Allikas: algatus „Terved ja tulutoovad mered ja ookeanid”

Programmi „Horisont 2020” raames keskendutakse teadusuuringutes küsimusele, kuidas saavad uued tehnoloogiad aidata mereressursse tulemuslikumalt kasutada ning luua jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohti, tagades samal ajal, et neid ressursse saavad kasutada ka tulevased põlvkonnad.

Kuna mereuuringud hõlmavad mitut valdkonda ja ühes valdkonnas tehtud avastust võib rakendada mõnes teises valdkonnas, on algatuse „Ookean homme” raames rahastatud 31 projekti ning ELi toetus kokku moodustab ligikaudu 195 miljonit eurot. Valdkonnaülest lähenemisviisi on järgitud ka programmi „Horisont 2020” raames sinise majanduskasvu prioriteetsete valdkondade puhul, millele eraldati 145 miljonit eurot (2014–2015), millest 8 miljonit eurot on ette nähtud VKEdele.

Programmi „Horisont 2020” raames on veel muid võimalusi mereuuringuteks sellistes valdkondades nagu toiduga kindlustatus, energia, transport, tooraine, infotehnoloogia ja teadusuuringute infrastruktuur.

Selleks et tagada liikmesriikide strateegiliste teadusuuringute kavade ja innovatsioonikavade ning programmi „Horisont 2020” vastastikune täiendavus, teeb komisjon tihedat koostööd ühise kavandamise algatusega „Terved ja tulutoovad mered ja ookeanid”, mis on loodud selleks, et võimaldada liikmesriikidel ühitada oma riiklikke mereuuringute programme. See tugevdab keskkonnapoliitika aluseks olevaid teadmisi ja tõendusbaasi, mis on 7. keskkonnaalase tegevusprogrammi[26] esmatähtis eesmärk.

Ka erasektoril on oluline roll, et aidata olemasolevate sektoripõhiste algatuste kaudu (LeaderSHIP 2020, tehnoloogiaplatvorm WATERBORNE, vesiviljeluse platvorm ja Euroopa säästva laevanduse foorum) komisjonil sõnastada teadusuuringute vajadust programmi „Horisont 2020” raames. Selleks et uurida meremajandusega seotud tootmissektorite, valitsusväliste organisatsioonide ja muude sidusrühmade ideede ja teadusuuringute tulemuste vastastikust täiendavust, on kavas luua meremajanduse teadus- ja ettevõtlusfoorum. Foorum tuleb esimest korda kokku 2015. aastal Euroopa merenduspäeva raames Pireuses (Kreeka).

Paljud meremajandusega seotud probleemid, näiteks ookeanide hapestumine, on oma olemuselt ülemaailmsed ning neid saab paremini lahendada rahvusvahelisel tasandil. Lisaks saaksid teatavad toetatavad teadusuuringud kasu rahvusvahelisest koordineerimisest. Rahvusvahelist koostööd tihendatakse programmi „Horisont 2020” kaudu, toetudes hiljuti allkirjastatud Galway avaldusele ning Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ja Kanada loodud Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liidu käivitamisele.

Selleks et teha uued uurimisvõimalused laialdaselt kättesaadavaks ning suurendada riiklikult rahastatud teadusuuringute ja programmi „Horisont 2020” koostoimet, on komisjonil kavas toetuda olemasolevatele teabesüsteemidele[27] ja neid täiendada, et luua mereuuringute teabeplatvorm, mis hõlmaks kogu programmi „Horisont 2020”. Lisaks on komisjonil kavas teha koostööd liikmesriikidega,[28] et kaasata teave riikide rahastatud merealaste teadusprojektide kohta. See lihtsustaks juurdepääsu teadusprojektide tulemustele, mis kiirendaks uute ideede omaksvõtmist tööstuses, ning tagaks, et avaliku sektori teadusuuringute rahastamine tasub ennast ära ettevõtete innovatsiooni kaudu.

4. Meremajanduse jaoks vajalikud oskused

Meremajanduse kasvuks on vaja sobivalt kvalifitseeritud tööjõudu, kes oskaks kasutada tehniliste uuringute ja muudes valdkondades uusimat tehnoloogiat[29]. Praegu on selles valdkonnas oskustöötajate nappus ning sellele tuleb leida lahendus.

Järgneval joonisel on kujutatud oskustöötajate nappust avamere tuuleenergiatööstuses kuni 2030. aastani.

Joonis 3. Oskustöötajate nappus avamere tuuleenergiatööstuses 2013–2030 (allikas: tuuleenergia Euroopa tehnoloogiaplatvormi uuring)

Marie Curie nimeline meede on programmi „Horisont 2020” raames peamine toetusmehhanism inimressurssi edendamiseks kõigis teadus- ja innovatsioonivaldkondades. Keskendudes teadlaste oskustele pikemas perspektiivis, kombineeritakse Marie Curie nimelise meetme raames teadusuuringute tipptaset liikuvuse, koolitamise ja atraktiivsete karjäärivõimalustega. Selleks et edendada teadlaste tööalast konkurentsivõimet ja kohandada nende pädevust tööturu nõuetele, toetatakse Marie Curie nimelise meetmega teadlaste kokkupuudet mitteakadeemiliste ringkondadega juba karjääri varases etapis. Meetme eesmärk on edendada püsivat koostööd akadeemiliste ringkondade ja tööstussektori vahel ning kaasata võimalikult paljud väikesed ja suured ettevõtjad teadlaste karjääri kujundamisse. Kõnealune meede on oma olemuselt altpoolt ülespoole toimiv ega ole seotud ühe kindla valdkonnaga. Ajavahemikul 2007–2013 eraldati meetmele eelneva programmi raames 374 mere- ja merendusalasele teadusprojektile (sh Arktika-uuringud) peaaegu 165 miljonit eurot. Nendest projektidest 39 hõlmasid ka mitteakadeemilisi sektoreid. See on eriti silmatorkav, sest mitmed projektid hõlmasid teaduskoostööd partneritega väljastpoolt Euroopat.

Liikuvuse hõlbustamiseks tuleks selliste ELi meetmete, mille eesmärk on parandada oskuste, pädevuste ja kvalifikatsioonide ning nendega seotud vahendite, nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik,[30] Euroopa oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja elukutsete klassifikaatori portaal, Europass,[31] ning kvaliteeditagamissüsteemi ja Euroopa ainepunktisüsteemi tunnustamist ja läbipaistvust, puhul võtta arvesse meremajanduse vajadusi.

Uus võimalus toetada meremajanduse jaoks vajalike oskuste arendamist ja tihedamat koostööd kõrghariduse ja erasektori vahel, on teadmusühenduste loomine Erasmuse programmi raames. Teadmusühendus on struktureeritud partnerlus asjakohaste kõrgharidusasutuste ja ettevõtjate vahel, et soodustada innovatsiooni kõrghariduses ja selle kaudu.

Valdkondlike oskuste ühendused võiks samuti aidata ületada lõhet hariduse/koolituse ja tööturu vajaduste vahel. EL toetas 2013. aastal katseprojekti korras nelja valdkondlikku oskuste ühendust, et edendada tootmissektorite dialoogi asutustega, kes on seotud haridus- ja koolitussüsteemide kujundamise, akrediteerimise, rakendamise ja hindamisega. Valdkondliku oskuste ühenduse eesmärk on kavandada ja rakendada ühiseid õppekavasid ja -meetodid, mis annavad õppijatele tööturul nõutavad oskused. Komisjon julgustab meremajanduse sidusrühmi osalema teadmusühendustes ja valdkondlike oskuste ühendustes.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ning selle teadmis- ja innovaatikakogukonnad toovad kokku olulised kõrgharidus- ja teadusasutused ning ettevõtjad, et ergutada innovatsiooni teadmiste kolmnurga täieliku lõimimise kaudu. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut on praeguseks loonud kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda, et leida lahendus kliimamuutuse, säästva energia ning info- ja sidetehnoloogiaga seotud probleemidele. Programmi „Horisont 2020” raames on kavas luua veel viis teadmis- ja innovaatikakogukonda sellistes valdkondades nagu uuendustegevus tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemise toetamiseks, tooraine, tulevikutoit, lisaväärtusega tootmine ja linnaliikuvus. Praegu ei ole kavas luua konkreetselt meremajandust käsitlevat teadmis- ja innovaatikakogukonda. Seoses Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile strateegilise innovatsioonikava ja muudetud õigusliku aluse ettevalmistamisega 2020. aastale järgnevaks perioodiks, uurib komisjon, kas meremajanduse teadmis- ja innovaatikakogukonna loomine pärast 2020. aastat võiks olla mõttekas.

5. Kokkuvõte

Innovatsioon võib aidata arendada Euroopa meremajandust viisil, et ELis hoogustuks majanduskasv ja töökohtade loomine, säiliks riiklik toetus mereressursside kasutamisele kaubanduslikel eesmärkidel ning samas oleks tagatud merekeskkonna kaitse. Käesolevat sajandit mõjutab tugevalt see, kuidas suudame ookeane ja selle ressursse hallata. Oluline on võtta konkreetseid meetmeid, et suurendada teadmisi meredest ja arendada tehnoloogiat, et edendada merede majanduslikku potentsiaali jätkusuutlikult.

Käesolevas teatises on esitatud ettepanek järgmiste meetmete kohta:

Meede || Ajakava

Luua jätkusuutlik protsess, mille eesmärk on tagada, et merendusandmed oleksid hõlpsasti ligipääsetavad, ristkasutatavad ja ilma kasutuspiiranguteta (toetub Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgule, kalandusandmete kogumise raamistikule, programmile Copernicus ja Euroopa veeteabesüsteemile). || Alates 2014. aastast

Koostada Euroopa vete merepõhja mitmemõõtmeline kaart. || Jaanuar 2020

Luua mereuuringute teabeplatvorm, mis hõlmaks kogu teavet programmi „Horisont 2020” ja riikide rahastatud merealaste teadusprojektide kohta. || Enne 31. detsembrit 2015

Luua meremajanduse teadus- ja ettevõtlusfoorum. || Foorum tuleb esimest korda kokku 2015. aastal Euroopa merenduspäeva raames.

Toetada meremajanduse valdkondlike oskuste ühenduste loomist. || 2014–2016

Komisjon ootab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja teiste institutsioonide arvamusi käesoleva teatise kohta.

[1]               Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas, COM(2012) 494.

[2]               Blue Growth Scenarios and drivers for Sustainable Growth from the Oceans, Seas and Coasts (Meremajanduse kasv – Ookeanide, merede ja rannikualade jätkusuutliku majanduskasvu stsenaariumid ja ajendid), lõpparuanne, pakkumiskutse nr MARE/2010/01, august 2012.

[3]               Sinise energia meetmed, mis on vajalikud Euroopa merede ja ookeanide energiapotentsiaali arendamiseks 2020. aastaks ja pärast seda.

[4]               1999/32/EÜ, muudetud direktiiviga 2012/33/EL. ELi SOx heitkoguste kontrolli piirkonnas (Sulphur Emission Control Areas –SECA) Lääne- ja Põhjamerel vähendatakse 2015. aastaks laevakütuste väävlisisaldust 1,50%-lt 0,10%-le ja 2020. aastaks muudes merepiirkondades 3,50%-lt 0,50%-le.

[5]               Direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv).

[6]               Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit”, KOM(2010) 546 (lõplik).

[7]               Euroopa Komisjoni pressiteade MEMO/13/393, 2.5.2013.

[8]               2014. aasta majanduskasvu analüüs, COM(2013) 800.

[9]               Hea keskkonnaseisundi saavutamisega ja muud keskkonnapoliitikaga seotud eesmärgid on sätestatud merestrateegia raamdirektiivis (2008/56/EÜ).

[10]             Allikas: Ettevalmistavad meetmed Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu loomiseks. Teenusleping „MARE/2009/07 – merepõhja kaardistamine – SI2.563144”. Arvesse võetakse 6000 merepõhjauuringut, millest ligikaudu 1000 olid suure resolutsiooniga kolmemõõtmelised uuringud.

[11]             Algatuse „Merealased teadmised 2020” tegevuskavas, mis on lisatud käesolevale teatisele, esitatakse hinnang eeldatava kasu kohta.

[12]             Esimeses aruandes kõnealuse direktiivi rakendamise kohta („Merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) rakendamise esimene etapp, Euroopa Komisjoni hinnang ja juhised, COM(2014) 097”) osutas komisjon mitmetele puudustele liikmesriikide merealade olukorda käsitlevates hinnangutes.

[13]             Roheline raamat „Merealased teadmised 2020: merepõhja kaardistamisest ookeaniprognooside koostamiseni”; 29. august 2012, COM(2012) 473.

[14]             Avatud andmed. Innovatsiooni, majanduskasvu ja läbipaistva juhtimise mootor, COM(2011) 882.

[15]             http://emodnet.eu/

[16]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta.

[17]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, 14. märts 2007, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).

[18]             ELi ühise keskkonnateabesüsteemi rakendamise väljavaated, SWD (2013) 18.

[19]             Kogu maailmas kasutusele võetud triivivad robotsondid.

[20]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 723/2009, 25. juuni 2009

[21]             Euroopa Liidu Arktika-poliitika arendamine: alates 2008. aastast tehtud edusammud ja järgmised meetmed, JOIN(2012) 19.

[22]             http://www.earthobservations.org/geoss.shtml.

[23]             Integreeritud merenduspoliitika, üldasjade nõukogu istung, Luxembourg, 24. juuni 2013.

[24]             Euroopa Parlamendi raport „Merealased teadmised 2020: merepõhja kaardistamise parandamine kalapüügi eesmärgil” (Marine Knowledge 2020: improving seabed mapping for fisheries purposes) (2013/2101(INI)), kalanduskomisjon (raportöör: Maria do Céu Patrão Neves).

[25]             Euroopa mere- ja merendusuuringute strateegia Euroopa teadusruumi ühtne raamistik ookeanide ja merede säästva kasutamise toetuseks, KOM(2008) 534.

[26]             Otsus nr 1386/2013.

[27]             Näiteks riiklikud kontaktpunktid ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik.

[28]             Meresid ja ookeane käsitleva ühise kavandamise algatuse kaudu.

[29]             Toetudes ELi laevaehitustööstuse sidusrühmade aruandele strateegia „LeaderSHIP 2020” kohta, on toodete keerukus suurendanud nõudlust kvalifitseeritud töötajate järele. Suur osa tootmisharust kannatab kvalifitseeritud töötajate märkimisväärse nappuse tõttu, mis piirab omakorda majanduskasvu.

[30]             Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on tõlgendusvahend, mis muudab riiklikud kutsekvalifikatsioonid kogu Euroopas paremini võrreldavaks.

[31]             Algatus, mis võimaldab teha oma oskused ja kvalifikatsioon selgelt ja lihtsalt arusaadavaks.