KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku otstarbekuse kohta

1. Sissejuhatus

Reitinguagentuuridel on tänapäeval kapitaliturgudel tähtis roll kapitalile juurdepääsu ja maailmamajanduse pikaajalise rahastamise seisukohast. Kuna krediidireiting kajastab reitinguagentuuri arvamust teatava riigi, äriühingu, väärtpaberi või võlakohustuse krediidikvaliteedi kohta kindlal kuupäeval, kujutab see endast olulist sisendit investoritele ja teistele turuosalistele, mõjutades nende strateegilisi otsuseid. Reitinguagentuuride osa hiljutises finantskriisis näitab nende tähtsust üleilmastunud finantsturgude jaoks; krediidireitingud mõjutavad väärtpaberiturge mitmel viisil, avaldades mõju emitendi juurdepääsule kapitalile, tehingute struktuurile ning usaldusisikute ja teiste isikute võimele teha teatavaid investeeringuid. Veelgi olulisemad on need pikaajaliste investeeringute jaoks – reitinguagentuurid mõjutavad seda, kuidas suunatakse sääste pikaajaliste investeerimisvajaduste katmiseks[1].

Euroopas on tekkinud mitu tunduvalt väiksemat reitinguagentuuri (pärast reitinguagentuure käsitlevate Euroopa õigusaktide kehtestamist 2009. aastal[2] on nende arv veelgi kasvanud), mille tegevus on selgelt keskendunud konkreetsetele tegevusaladele (nt kindlustussektor), finantsturu osadele (nt omavalitsuste võlakirjad) või teatavale geograafilisele piirkonnale, vastates seega spetsiifilistele turuvajadustele.

Reitinguagentuuride määruses sätestatud ELi õigusraamistiku kohaselt peavad reitinguagentuurid olema registreeritud, neil peab olema luba ning nende üle peab tegema järelevalvet Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA). Vastavalt õigusaktidele on krediidireitingu teenuse pakkumise eeltingimuseks rangete sõltumatuse eeskirjade järgimine. Sellise regulatiivse korra järgimine on taganud turul nende teenuste kvaliteedi ja on niiviisi aidanud reitinguagentuuridel aja jooksul areneda arvestatavateks turuosalisteks. Hoolimata suurest kasvupotentsiaalist on need uued turuosalised jäänud ulatuse ja geograafilise suunitluse poolest seni sageli väikesteks.

1.1. Aruande eesmärk

Euroopa Komisjoni poliitikaalase töö põhieesmärk selles valdkonnas on reitinguagentuuride kontsentreeritud turul tõhusa konkurentsi tingimuste parandamine ja seega uute turuosaliste tekkimiseks ja kasvuks eeltingimuste loomine.

Sellest eesmärgist on lähtutud ka rahvusvahelisel tasandil (G20, finantsstabiilsuse nõukogu (FSB), Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO)) läbipaistvuse suurendamiseks ja konkurentsi tugevdamiseks reitinguagentuuride turul tehtud jõupingutuste puhul[3].

Selleks et konkurentsi veelgi suurendada, nägi komisjon oma ettepanekus kolmanda reitinguagentuuride määruse kohta ette lisameetmed. Kõnealune määrus (edaspidi „kolmas reitinguagentuuride määrus”) võeti vastu ja jõustus hiljuti[4]. Reitinguagentuuride määruse artikli 39b lõikes 3 on sätestatud, et „komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku otstarbekuse kohta, et suurendada konkurentsi turul. Aruandes hinnatakse rahalise ja mitterahalise toetuse andmist sellise võrgustiku loomiseks, võttes arvesse sellisest avalik-õiguslikust rahastamisest tulenevat võimalikku huvide konflikti. Arvestades kõnealuse aruande järeldusi ja pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tehnilise nõuande saamist võib komisjon [kolmanda reitinguagentuuride määruse] artikli 8d[5] sätted läbi vaadata ja soovitada neid muuta”[6].

Kõnealuse võrgustiku loomise üldine eesmärk on tugevdada väiksemaid reitinguagentuure ja seega soodustada nende kasvamist konkurentsivõimelisemateks turuosalisteks.

Aruande 2. jaotises tehakse kindlaks kõik võimalikud poliitikavalikud, millega saaks sellise võrgustiku eespool sätestatud eesmärgi täitmiseks luua, ja analüüsitakse nende otstarbekust. Analüüs hõlmab võrgustiku loomise teostus- ja finantsaspekte.

3. jaotises tehakse 2. jaotises leitud tulemuste põhjal mõned järeldused ja esitatakse ettepanek üldise eesmärgi saavutamiseks nii lühikeses kui ka keskpikas/pikas perspektiivis vajalike sammude kohta.

1.2. Konsulteerimine sidusrühmadega

Väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku otstarbekuse analüüsimise käigus korraldas komisjon laiahaardelise konsulteerimise sidusrühmadega, et uurida väiksemate reitinguagentuuride muresid.

Esimene selleteemaline kohtumine, milles osalesid Euroopa Reitinguagentuuride Ühenduse (väiksemate reitinguagentuuride ühendus) liikmed, toimus 2013. aasta jaanuaris eesmärgiga saada parem ülevaade sidusrühmade valmisolekust luua väiksemate reitinguagentuuride võrgustik. Sellise võrgustiku loomist arutati ka väiksemate reitinguagentuuride üksikute esindajatega toimunud kohtumistel.

Selleks et saada väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku otstarbekuse kohta üksikasjalikke arvamusi, korraldas komisjon 2. juulil 2013 väiksemate reitinguagentuuridega ümarlaua. Ümarlaual osalesid 13 väiksema reitinguagentuuri ja Euroopa Reitinguagentuuride Ühenduse esindajad, üks ESMA esindaja ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee[7]. Ümarlaual toimus osalejatega viljakas arutelu turu arengu ja väiksemate reitinguagentuuride arengusuundumuste üle, mis on komisjoni aruande eesmärgi seisukohast oluline. Nii enne ümarlauda kui ka selle järel edastati komisjonile kasulikku tagasisidet ka kirjalikult.

Peale selle palus ja sai komisjon ESMA-lt aruandega seotud tehnilist nõu, mis oli käesoleva aruande koostamise jaoks väga kasulik[8].

1.3. Käesolevas aruandes kasutatav väiksemate reitinguagentuuride määratlus

Käesolevas aruandes hinnatakse kooskõlas reitinguagentuuride määrusega väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku otstarbekust.

Reitinguagentuuride määrus sisaldab mitut piirmäära käibe, töötajate arvu ja turuosa kohta ning selle sätete eesmärk on suurendada väiksemate reitinguagentuuride turul konkurentsi (kirjeldatud lähemalt allpool). Määrus ei sisalda aga väiksemate reitinguagentuuride määratlust.

ESMA tehnilises nõuandes esitatud turuanalüüsist lähtuvalt käsitatakse käesolevas aruandes väiksemate reitinguagentuuridena 19 agentuuri 22st registreeritud reitinguagentuurist ja 2 sertifitseeritud reitinguagentuuri (registreeritud ja sertifitseeritud reitinguagentuuride täielik loetelu on esitatud lisas). Hinnangus võetakse arvesse suuremate ja väiksemate reitinguagentuuride märkimisväärseid erinevusi järgmiste tegurite puhul: töötajate arv, tegevuse ulatus (väljastatavate reitingute liigid), kontserni struktuur ja käive.

2. Väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku otstarbekus

Kolmandale reitinguagentuuride määrusele lisatud mõjuhinnangus esitati esialgne analüüs, milles käsitletakse väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku loomise võimalikku mõju konkurentsile reitinguagentuuride turul. Selles järeldati sidusrühmadega konsulteerimise põhjal, et kõnealuse võrgustiku loomiseks on teatav toetus olemas. Seda tööd käesoleva aruande ettevalmistamisel aluseks võttes hindas Euroopa Komisjon põhjalikumalt võrgustiku loomise lisandväärtust ja sellise võrgustiku võimalikke liike, mis täidaks kõige paremini eesmärke ja mille rakendamine oleks otstarbekas.

Eelnevat arvesse võttes on sõltuvalt kavandatud koostöö ulatusest ja laadist kaalutud kaht eri võrgustikku. Kahe kõnealuse valikuvõimaluse eelised ja puudused on esitatud allpool koos mõtisklusega nende rakendamise korraldusliku poole üle.

2.1. Integreeritud võrgustik

Integreeritud võrgustiku puhul oleks koostööl suurem ulatus ja sügavus. Komisjon on väiksemate reitinguagentuuride esindajate abiga hinnanud mitut valdkonda, mida see võiks hõlmata.

Hindamise tulemusel leiti, et integreeritud võrgustikul võib olla lisandväärtus järgmistes valdkondades: reitingute kujundamisel aluseks olevate andmete jaoks ühise platvormi väljatöötamine, ühiste meetodite kujundamine ja kasutamine, eksperditeadmiste ja parimate tavade jagamine näiteks sisekontrollide, investorite harimise, teabevahetuse, meetodite ja õigusnormide alal.

Väiksematelt reitinguagentuuridelt sellise võrgustiku loomise kohta saadud tagasiside on aga olnud mitmesugune. Komisjoni korraldatud ümarlaual toetas integreeritud võrgustikku, mida on kirjeldatud eespool ja mille komisjon esitas algselt aruteluks, ainult osalejate vähemus.

Integreeritud võrgustiku võimaluse analüüs näitas ka, et väiksematel reitinguagentuuridel on sügavama koostööga võrgustiku loomisel mitu takistust. Esiteks on neil sageli väga erinevad ärimudelid ja eesmärgid, mistõttu oleks raske koondada nii suur arv osalisi ühte võrgustikku. Peale selle on nende turunišid erinevad ning nad kasutavad geograafilise ulatuse poolest erinevaid meetodeid ja strateegiaid. Seetõttu oleks nende vajadustele vastavat võrgustikku raske luua. Konkurentsikeskkonnas tegutsevate väiksemate reitinguagentuuride arvates on keeruline osaleda võrgustikus, kui konkurendid keskenduvad samale geograafilisele alale ja/või nišiturule. Sidusrühmad juhtisid seetõttu tähelepanu asjaolule, et võrgustikud (sh piiratud arvust väiksematest reitinguagentuuridest koosnevad võrgustikud) tekiksid pigem turujõudude mõjul, mitte ei oleks ametlikult Euroopa Komisjoni loodud.

Lisaks võiks sellise integreeritud võrgustiku rajamist praegusel etapil pidada suureks investeeringuks, millest saadav kasu ei ole selgelt nähtav. Praegu ei ole selget ja mõistlikku ärimudelit selliste võrgustike jaoks, mis tegutseksid turul eraldi üksustena. Portsessi võiks lihtsustada võrgustikele niisuguse erikorra kehtestamine, mis võimaldab osalevatel reitinguagentuuridel end ESMAs uue, võrgustiku kaubamärgi all registreerida, säilitades samal ajal oma individuaalse kaubamärgi. Kehtiva regulatiivse korra kohaselt on võimalik võrgustikke luua ainult sama kaubamärki kasutades. Kõnealune erikord võiks hõlbustada ad hoc-võrgustike rajamist mitme reitinguagentuuri poolt, kes ühendaksid oma vahendid, et anda reitinguid teatavas reitinguklassis või geograafilises piirkonnas.

On oht, et sellise integreeritud võrgustikuga kaasneb konkurentsivastase käitumise suurenemine. See oleks vastuolus Euroopa Liidu eesmärgiga suurendada reitingute valdkonna mitmekesisust. Lisaks peaks igal juhul järgima ELi konkurentsiõigust. Teabevahetuse ulatus ja liik peaks olema täielikult kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 101[9].

Väiksemate reitinguagentuuride täielikult integreeritud võrgustiku loomine eeldaks märkimisväärset Euroopa Komisjoni poolset rahastamist ja järelevalvet, et projekt tööle saada. Võrgustiku ulatusest olenevalt on rahastamise suurus 15 reitinguagentuuri osalemise korral hinnanguliselt 900 000–1 950 000 eurot aastas[10].

Kui selline algatus otsustataks ellu viia, võiks see kuuluda ühte kahest mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) osaks olevast programmist. Võimalikku algatust võiks konkreetsemalt hõlmata programm „Horisont 2020” või ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm („COSME”). Projekti eduka rahastamise eeltingimus oleks asjaomase valdkonna sidusrühmade tugev vastutus sellise projektitaotluse koostamise aitamisel, mis esitatakse ühele kõnealustest ELi programmidest ja mis peab sisaldama selget projekti ulatuse kirjeldust ja kavandit. Rahastamiseks peab komisjoni asjaomane talitus olema andnud projektitaotlusele positiivse hinnangu kooskõlas taotlusega seotud õiguslike nõuetega. Niisuguse ELi rahastatud projekti puhul peaks Euroopa Komisjon tegema ka ulatuslikku järelevalvet rahastamistaotluse esitamise ja projekti järgneva rakendamise üle. Lisaks pidi komisjon käesolevas aruandes hindama iga poliitikavaliku puhul rahalisest ja mitterahalisest toetusest tulenevat võimalikku huvide konflikti. Vaatlusaluse valikuvõimaluse puhul analüüs sellist hindamist aga ei hõlmanud, pidades silmas, et see võimalus lükati tagasi, kuna tuvastati mitu suurt takistust ja konkurentsiprobleemi, mis on seotud selle teabe laadiga, mida võidakse vahetada. Niisugune analüüs tehakse ainult eelistatud poliitikavaliku kohta.

2.2. Koostöövõrgustik

Koostöövõrgustiku loomist hinnati eespool kirjeldatud integreeritud võrgustiku alternatiivina. Tegemist oleks koostöö kergema vormiga. Koostöö võiks toimuda väiksemate reitinguagentuuride foorumina, mis võimaldaks luua struktuuri väiksemate reitinguagentuuride korrapärase teabevahetuse ja koostöö jaoks.

Analüüsi eesmärk oli näidata, mil määral võiks kõnealune foorum olla platvormiks, mis võimaldab tegeleda väiksemaid reitinguagentuure huvitavate küsimustega, jagada teavet ja parimaid tavasid – eelkõige kolmanda reitinguagentuuride määruse rakendamise võimalike raskuste ja kõigi jaoks oluliste strateegiliste küsimuste kohta. Hinnati ka niisuguse foorumi potentsiaali aidata vähendada väiksemate reitinguagentuuride ees seisvaid turule sisenemise tõkkeid ja suurendada nende kasvu, nagu on kirjeldatud 3. jaotises, andes oma panuse kolmandast reitinguagentuuride määrusest tulenevate meetmete mõju hindamisse ja tehes kindlaks võimalikud lisavahendid, mida selles valdkonnas rakendada. Kaaluti ka seda, kas koostöövõrgustik võiks olla kasulik, et leida uusi võimalusi soodustada seda, et emitendid teevad teabe reitinguagentuuridele kättesaadavaks. Eesmärk oleks toetada mittetellitud krediidireitingute väljastamist äriühingust emitentidele, sealhulgas väiksematele emitentidele. ELi-väliste riikidega seoses võib öelda, et võrgustiku töö võiks hõlmata ka arutelusid väiksemate reitinguagentuuride piiriüleselt kasvult takistuste kõrvaldamise üle.

Komisjon võiks võrgustiku töös osaleda näiteks päevakorra koostaja ja koosolekute juhatajana. Nii võiks koostöövõrgustik toimida ka väiksemate reitinguagentuuride ja Euroopa Komisjoni vahelise reguleerimisalase dialoogina. Dialoog võimaldaks komisjonil saada tagasisidet väiksemate reitinguagentuuride võimalike probleemide kohta ja oleks oluline komisjoni järgmiste, kolmanda reitinguagentuuride määrusega seotud aruannete jaoks. Kolmanda reitinguagentuuride määruse kohaselt peab komisjon hindama nõuet kasutada nn järgi või selgita põhimõttest lähtudes rohkem kui ühe reitinguagentuuri kasutamise korral väikest reitinguagentuuri, rotatsiooninõude laiendamist muudele vahenditele ja seda, kas krediidireitingute turul konkurentsi edendamiseks on vaja lisaalgatusi[11].

Võimaliku võrgustiku tööga seoses kaaluti ka seda, kuidas muuta koostöö järk-järgult sügavamaks või laiaulatuslikumaks. See võimaldaks võrgustikul aja jooksul areneda. Võrgustiku eesmärk võiks olla väiksemate reitinguagentuuride koostöö suurendamise võimalike takistuste kindlaksmääramine ja nende takistuste kõrvaldamiseks ettepanekute tegemine. Nagu mainitud eespool, tuleks alati täielikult järgida ELi konkurentsiõigust.

Väiksemad reitinguagentuurid ei tundu nendega peetud aruteludel saadud tagasiside põhjal olevat täielikult koostöövõrgustiku vastu, kuid nad on märkinud, et on eelkõige huvitatud kestvast reguleerimisalasest dialoogist komisjoniga, et arutada väiksemate reitinguagentuuride eripära arvesse võtvat proportsionaalset reguleerimist.

Võrgustiku kohtumised võiksid toimuda täiskogu istungitena, üksikutele teemadele keskendumiseks võiks luua töörühmi, kes annaksid täiskogul aru.

Koostöövõrgustiku loomiseks vajalik rahaline toetus piirduks kohtumiste korraldamisega. Komisjon võiks tagada foorumile korraldusliku ja logistilise abi.

3. Järeldused ja edasised sammud

Väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku loomise võimaluste otstarbekuse analüüsis tehti kindlaks, et integreeritud võrgustiku loomisel on turul mitu takistust ja et mõned takistused piiravad ka koostöövõrgustiku võimalikku ulatust. Lisaks ilmnes sidusrühmadega konsulteerimise käigus, et asjaomase valdkonna esindajad ei toeta praeguses olukorras ühegi väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku loomist ega tunne, et nad selle eest vastutaksid. Väiksemad reitinguagentuurid on pigem väljendanud vajadust sellise struktureeritud dialoogi või foorumi järele, kus osaleks Euroopa Komisjon ja kus saaks arutada eelkõige reitinguagentuuride turu olukorda ja reguleerimist, mis on väikseid reitinguagentuure mõjutavad küsimused. Kuigi piiratud teabevahetusega koostöövõrgustiku loomine võiks olla otstarbekas, tundub, et see ei vasta siiski täielikult väiksemate reitinguagentuuride tuvastatud vajadustele.

Nagu ka käesolevas aruandes mainitud, on kolmanda reitinguagentuuride määruse jõustumisega juba võetud teatavad meetmed; selle määruse eesmärk on krediidireitingu turgudel väiksemate reitinguagentuuride konkurentsivõime suurendamine ja kasvu toetamine. Kõnealustest meetmetest mitme puhul on aga vaja, et Euroopa järelevalveasutused koostaksid ja komisjon võtaks vastu uued delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid. See protsess on praegu pooleli. Nende meetmete puhul, mis muutusid kohaldatavateks reitinguagentuuride määruse jõustumise kuupäeval, 20. juunil 2013, ei ole möödunud piisavalt palju aega selleks, et hinnata meetmete mõju konkurentsile.

Enne väiksemate reitinguagentuuride mis tahes vormis koostöö loomise korralikku hindamist ja asjaomaste poliitikavõimaluste ettepanekute tegemist tuleks hinnata kõnealuste meetmete mõju. Nende meetmete mõju hindamine ja seega ka väiksemate reitinguagentuuride vajaduste analüüsimine võimaldaks kaaluda, kas võrgustik on endiselt mõistlik valikuvõimalus, ning aitab positiivse stsenaariumi korral määrata kindlaks selle ulatuse ja liigi, võttes arvesse konkurentsiõigusega seotud kaalutlusi. Valdkonna esindajatega reguleerimisalase dialoogi loomine võib seda protsessi toetada ja lihtsustada.

Seda silmas pidades tehakse käesolevas aruandes ettepanek hinnata keskpikas/pikas perspektiivis võrgustiku loomise vajadust sammhaaval.

3.1 Lühiajalised poliitikavõimalused

Komisjon teeb ettepaneku luua võrgustiku alternatiivina reguleerimisalane dialoog, mis on lühemas perspektiivis kõige sobivam lahendus. Turu ja sidusrühmade seisukohtade analüüs on näidanud, et väiksematel reitinguagentuuridel on praegusel etapil tuvastatud vajadus reitinguagentuuride turu ja eelkõige väiksemaid turuosalisi mõjutavate küsimuste kohta niisugusel kujul teabe vahetamise järele. Dialoog võiks hõlmata reitingute valdkonna turu arengu korralist jälgimist ja võimaldaks reitinguagentuuride määrusega seotud õiguslike küsimuste arutamist.

Reguleerimisalane dialoog võiks toimuda kord või mitu korda aastas toimuvate üritustena, kus sidusrühmadel on võimalik avaldada arvamust turu olukorra kohta ja arutada Euroopa Komisjoniga väiksematele reitinguagentuuridele erilist huvi pakkuvate õiguslike küsimuste üle, tehes seda koostöövõrgustikku käsitlevas osas kirjeldatuga sarnasel viisiga.

3.2 Keskpikad/pikaajalised poliitikavõimalused

Kajastades reguleerimisalase dialoogi raames tehtud töö tulemusi ja kolmanda reitinguagentuuride määruse alusel võetud meetmete mõju hindamist, hindavad komisjoni talitused hiljem väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku lisandväärtust, ja kui seda peetakse otstarbekaks, määravad kindlaks meetmed, mida on vaja võtta võrgustike tulemuslikuks toimimiseks vajaliku õigusraamistiku loomiseks.

[1] Vt ka roheline raamat Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta, COM(2013) 150 (final), http://ec.europa.eu/internal_market/finances/financing-growth/long-term/index_en.htm.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009, 16. september 2009, reitinguagentuuride kohta, ELT L 302, 17.11.2009, lk 1 (edaspidi „reitinguagentuuride määrus”).

[3] G20 4.–5. novembri 2012. aasta kohtumise järgses kommünikees julgustati IOSCOt tegema edasi tööd reitinguagentuuride läbipaistvuse parandamiseks ja nendevahelise konkurentsi suurendamiseks; 2013. aasta aprillis andis IOSCO G20-le reitinguagentuuride läbipaistvuse ja nendevahelise konkurentsi ning oma käimasoleva töö kohta aru (dokument on kättesaadav aadressilt http://www.iosco.org/library/briefing_notes/pdf/IOSCOBN01-13.pdf). Lisaks algatas IOSCO 2004. aasta detsembris reitinguagentuuridele välja antud tegevusjuhendi (kättesaadav aadressilt http://www.iosco.org/library/pubdocs/pdf/IOSCOPD180.pdf) läbivaatamise, mis peaks jõudma lõpule hiljemalt 2014. aasta suvel, et sellel oleks kõnealustele probleemidele mõju. 2013. aasta augustis esitas FSB G20-le eduaruande reitinguagentuuridega seoses tehtud töö kohta, mis hõlmab ka IOSCO selles valdkonnas tehtud tööd.

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 462/2013, 21. mai 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta, ELT L 146, 31.5.2013, lk 1.

[5] Reitinguagentuuride määruse artiklis 8d, milles käsitletakse mitme reitinguagentuuri kasutamist, on sätestatud:

„1. Kui emitent või seotud kolmas isik kavatseb tellida ühe ja sama emissiooni või üksuse kohta krediidireitingu vähemalt kahelt reitinguagentuurilt, kaalub emitent või seotud kolmas isik võimalust tellida krediidireiting vähemalt ühelt reitinguagentuurilt, mille turuosa ei ole suurem kui 10 % ning mis on emitendi või seotud kolmanda isiku hinnangu kohaselt võimeline andma asjaomasele emissioonile või üksusele krediidireitingu, eeldusel et lõikes 2 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loetelus leidub reitinguagentuur konkreetsele emissioonile või üksusele krediidireitingu andmiseks. Juhul kui emitent või seotud kolmas isik ei anna tellimust vähemalt ühele reitinguagentuurile, mille turuosa ei ole suurem kui 10 %, siis see dokumenteeritakse.

2. Eesmärgiga hõlbustada lõike 1 alusel emitendi või seotud kolmanda isiku poolt hinnangu andmist, avaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kord aastas oma veebisaidil registreeritud reitinguagentuuride loetelu, näidates ära nende turuosa ja antavate krediidireitingute liigid, mida emitent võib kasutada oma hinnangu lähtepunktina.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel mõõdetakse turuosa krediidireitingualase tegevuse või kõrvalteenuste osutamise aastase käibe alusel kontserni tasandil.”

[6] Reitinguagentuuride määruse artikli 39b lõige 3.

[7] Vt ümarlaua protokoll aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/rating-agencies/docs/130702_minutes_en.pdf.

[8] ESMA, „Technical Advice on the feasibility of a network of small and medium-sized CRAs”, 21. november 2013, kättesaadav aadressilt http://www.esma.europa.eu/system/files/2013-1703_technical_advice_on_the_feasibility_of_a_network_of_small_and_medium-sized_cras_0.pdf.

[9] Vt ka suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes, ELT C 11, 14.1.2011, lk 1–72, alates lõikest 55.

[10] Kolmanda reitinguagentuuride määruse ettepanekule lisatud mõjuhinnang, X lisa, lk 161.

[11] Artikli 39 lõiked 4 ja 5.