Sisukord

1............ SISSEJUHATUS. 3

1.1......... Määrus ettevõtluse struktuurstatistika kohta. 3

1.2......... Peamiste andmekogumite sisu. 3

1.3......... SBSi kättesaadavus. 4

1.4......... 2012. ja 2013. aasta väljaanded. 5

2............ MÄÄRUSE TÕHUSUS JA ANDMEKOGUMITE ASJAKOHASUS. 5

2.1......... Andmete kättesaadavus ja täielikkus. 5

2.2......... Konfidentsiaalsuseeskirjad ja nende rakendamine. 7

2.3......... SBSi kasulikkus. 8

3............ TÄPSUS. 8

4............ SIDUSUS JA VÕRRELDAVUS. 9

4.1......... Sidusus. 9

4.2......... Võrreldavus. 9

5............ ANDMETE ESITAMISE TÄHTAJAD.. 10

6............ KÄTTESAADAVUS JA SELGUS. 10

7............ SBS MÄÄRUSE NÕUETE TÄITMINE.. 10

8............ ETTEVÕTETE KOORMUS JA MEETMED SELLE VÄHENDAMISEKS. 12

8.1......... Taust 12

8.2......... Meetmed ettevõtete koormuse vähendamiseks. 12

9............ EDASINE ARENG.. 13

1. SISSEJUHATUS 1.1. Määrus ettevõtluse struktuurstatistika kohta

Vastavalt määruse (EÜ) nr 295/2008 (ettevõtluse struktuurstatistika kohta)[1] (edaspidi „SBS määrus”) artikli 13 lõikele 1 „esitab komisjon hiljemalt 29. aprilliks 2011 ja seejärel iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb käesoleva määruse kohaselt koostatud statistikat, eriti selle kvaliteeti ja sellest tulenevat ettevõtete koormust”.

Käesolev aruanne järgneb 2011. aasta mai aruandele,[2] mis esitati vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 58/97 artikli 14 lõikele 1 (varasem määrus, mis on nüüd asendatud eespool viidatud SBS määrusega).

Käesolevas aruandes antakse 2010. aasta lõplike andmete alusel ülevaade SBS määruse rakendamisel saavutatud edusammudest seoses ettevõtluse struktuuristatistikaga järgmiste majandussektorite kohta:

· teenused,

· tööstus,

· kaubandus,

· ehitustööd,

· äriteenused ning

· ettevõtluse demograafia.

Selles antakse teavet komisjoni võetud meetmete kohta, millega tagatakse Euroopa ettevõtluse kvaliteetse struktuuristatistika kättesaadavus, ning SBS määruse rakendamise kohta liikmesriikide poolt. Samuti antakse teavet koormuse kohta, mille statistiliste andmete esitamine ettevõtetele paneb, ning meetmete kohta, mida Eurostat ja liikmesriigid on selle koormuse vähendamiseks võtnud.

1.2. Peamiste andmekogumite sisu

Ettevõtluse struktuurstatistika (structural business statistics, edaspidi „SBS”) annab igakülgse ülevaate Euroopa ettevõtluse struktuurist, arengust ja erijoontest tervikuna ja eri sektorite kaupa, ning annab olulise panuse teistesse valdkondadesse, näiteks rahvamajanduse arvepidamine, lühiajaline statistika ja äriregistrid.

Üldiselt hõlmavad andmed kõiki sektoreid, välja arvatud põllumajandus ja isikuteenused. Andmeid kogutakse järgmiste muutujate kohta:

· väljundiga seotud muutujad (nt käive, lisandväärtus);

· sisendiga seotud muutujad, mis on seotud tööjõusisendi (nt tööhõive, töötunnid), kaupade ja teenuste sisendi (nt ostude kogusumma) ja kapitalisisendiga (nt investeeringud materiaalsesse varasse); ning

· ettevõtlusdemograafia muutujad (nt tegutsevate ettevõtete arv, loodud uute ettevõtete arv ja tegevuse lõpetanud ettevõtete arv).

Peale selle tuletatakse eespool nimetatutest mitmed muud olulised näitajad teatavate rahaliste muutujate suhtarvude või väärtustena ühe inimese kohta.

Kõik liikmesriigid saadavad mitmeid andmekogusid, nagu nõutakse komisjoni määruses (EÜ) nr 251/2009[3]. Peamised andmekogumid on:

· iga-aastane ettevõtlusstatistika (kõik näitajad avaldatakse riigiti NACE Rev.2[4] neljanumbrilisel tasemel (klassid));

· iga-aastane ettevõtlusstatistika suurusklasside järgi (kõik näitajad avaldatakse riigiti NACE Rev.2 kolmenumbrilisel tasemel (rühmad), kusjuures suurusklassi määrab töötajate arv);

· iga-aastane piirkondlik statistika (neli näitajat avaldatakse NUTS 2 piirkondade kaupa NACE Rev.2 kahenumbrilisel tasemel (jaotised)); ning

· iga-aastane demograafiastatistika õigusliku vormi või töötajate arvu suurusklasside kaudu (näitajad avaldatakse riigiti NACE Rev.2 neljanumbrilisel tasemel (klassid)).

Enamiku andmetest koguvad liikmesriikide statistikaametid statistikauuringute või äriregistrite abil või mitmesugustest haldusallikatest. Liikmesriigid kasutavad vastavalt andmeallikale erinevaid statistilisi meetodeid, näiteks laiendus, mudelipõhine hindamine või imputeerimise eri vormid, et tagada koostatava SBSi kvaliteet.

Liikmesriikidelt saadud andmed läbivad enne Eurostati veebisaidil avaldamist kvaliteedikontrolli.

1.3. SBSi kättesaadavus

Kõik liikmesriikide esitatud andmed 2010. vaatlusaasta kohta koos ELi koondandmetega on Eurostati veebisaidil vabalt kättesaadavad alates 2012. aasta novembrist. Veebisaidi SBS-osa leiab lihtsasti pealkirja „Industry, trade and services”[5] alt või otsingufunktsiooni[6] abil.

1.4. 2012. ja 2013. aasta väljaanded

Lisaks Eurostati veebisaidil avaldamisele sisaldavad tulemusi mitmed Statistics Explained[7] Euroopa ettevõtluse ümberkorraldamise rubriigis avaldatud artiklid. Statistics Explained põhineb Web 2.0 Wiki-tüüpi tehnoloogial ja selle eesmärk on selgitada Euroopa statistikat, juhtides tähelepanu huvitavatele ja üllatavatele tulemustele andmete esitamisel ning võttes arvesse vajalikku taustateavet.

Ettevõtluse struktuurstatistikat on kasutatud ka paljudes teistes väljaannetes. Rohkelt avaldati neid andmeid 2012. ja 2013. aastal Eurostati aastaraamatus, Eurostati taskuraamatus ja piirkondlikus aastaraamatus.

2. MÄÄRUSE TÕHUSUS JA ANDMEKOGUMITE ASJAKOHASUS 2.1. Andmete kättesaadavus ja täielikkus

Tabelid 1, 2 ja 3 näitavad, et üldiselt on liikmesriikide saadetavad andmed kõigi SBS moodulite jaoks piisavalt täielikud. Riigid jagatakse nende osakaalu alusel kogu ELi ettevõtlusmajanduses loodavas lisandväärtuses „suurteks”, „keskmisteks”, „väikesteks”.

Andmete puudumine on seletatav asjaoluga, et esines probleeme mõne näitaja arvutamisel; mõned andmed ei olnud 2010. vaatlusaasta kohta kättesaadavad; puudusid piirkondlike ja tegevusalaüksuse andmete allikad; andmed esitati pärast tähtaega või ei esitatud nullväärtusi.

Riigid on lubanud esitada järgmisel korral (2011. vaatlusaasta) täielikud andmekogumid.

SBS kättesaadavus oli aga Eurostati veebisaidil piiratud, sest mõned andmed, eriti väikeste riikide puhul, on konfidentsiaalsed.

Tabel 1.     2010. aasta teenuste, tööstuse, kaubanduse ja ehituse lõplike andmete kättesaadavus ja konfidentsiaalsus, NACE Rev. 2

Riigid[8] || Kõigi saadetud lahtrite osakaal (protsent) SBS määruse nõudes || Konfidentsiaalsete lahtrite osakaal (protsent) saadetud lahtrite hulgas

Suured riigid || 94 || 10

Keskmise suurusega riigid || 92 || 15

Väikesed riigid[9] || 98 || 24

KÕIK || 95 || 18

27 ELi liikmesriigi ja Norra 2010. aasta tulemused näitasid andmete kättesaadavuse 5 % suurenemist võrreldes eelmise Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruandega. Eelkõige väikesed riigid esitasid rohkem andmeid tabelis 1 käsitletava nelja sektori kohta.

Samuti oli väga hea (95 %) äriteenuste statistika (tabel 2) ja ettevõtluse demograafia andmete (tabel 3) kättesaadavus. Olulise panuse selle kättesaadavuse kõrge määra saavutamisse andsid ka väikesed riigid.

Asjaolu, et mõned liikmesriigid on otsustanud mitte märkida mõnda näitajat konfidentsiaalseks, kui nad oleksid seda teha võinud, aitas samuti kaasa andmete kõrgele kättesaadavusele.

Tabel 2.     2010. aasta äriteenuste lõplike andmete kättesaadavus ja konfidentsiaalsus, NACE Rev. 2

Riigid || Kõigi saadetud lahtrite osakaal (protsent) SBS määruse nõudes || Konfidentsiaalsete lahtrite osakaal (protsent) saadetud lahtrite hulgas

Suured riigid || 100 || 0

Keskmise suurusega riigid || 97 || 10

Väikesed riigid || 90 || 15

KÕIK || 95 || 11

Tabel 3.     2010. aasta ettevõtluse demograafia lõplike andmete kättesaadavus ja konfidentsiaalsus, NACE Rev. 2

Riigid || Kõigi saadetud lahtrite osakaal (protsent) SBS määruse nõudes || Konfidentsiaalsete lahtrite osakaal (protsent) saadetud lahtrite hulgas

Suured riigid || 99 || 10

Keskmise suurusega riigid || 91 || 12

Väikesed riigid || 98 || 13

KÕIK || 95 || 12

2.2. Konfidentsiaalsuseeskirjad ja nende rakendamine

Eespool punktis 2.1 esitatud tabelid näitavad, mil määral konfidentsiaalsuseeskirjad on vähendanud andmete kättesaadavust.

Kõik liikmesriigid on rakendanud sarnaseid konfidentsiaalsuseeskirju eelkõige selleks, et vältida andmete avaldamist ühe või mitme konkreetse ettevõtte kohta. Mitmes liikmesriigis kasutati „domineerimisreeglit”, mille kohaselt andmeid ei avaldatud, kui ühe vastaja näitajad ületasid arvandmetes teatava kindlaksmääratud protsendi. Need protsendimäärad varieerusid liikmesriigiti vähesel määral.

Konfidentsiaalseks liigitatud andmete osatähtsus kõigub vahemikus 0–24 %, kusjuures eespoolnimetatud eeskirjade tõttu oli see näitaja suurem keskmise suurusega ja väikestes riikides.    

Siiski oli 2010. aasta teenuste, tööstus-, kaubandus- ja ehitusstatistika konfidentsiaalsuse määr 4 % madalam kui eelmise aruande puhul.

Lisaks konfidentsiaalsuseeskirjadele, mida kohandati andmete suhtes riigi tasandil, piirati andmete avaldamist ka ELi tasandil, et vältida konfidentsiaalsete riiklike andmete avaldamist. Eeskirjad, mille alusel määratakse kindlaks asjaolud, mille puhul ELi koondandmed ei kuulu avaldamisele, on sätestatud liikmesriikidega kokku lepitud konfidentsiaalsushartas.

Seetõttu ei saanud konfidentsiaalsuskaalutlustel avaldada 8,3 % 2010. vaatlusaasta ELi teenuste, tööstuse, kaubanduse ja ehituse koondandmetest.

Konfidentsiaalsuskaalutlustel ei avaldatud umbes 14 % ELi äriteenuste ja ettevõtluse demograafia koondandmetest. Konfidentsiaalsete lahtrite numbrid ning protsendid on esitatud järgmises tabelis. 

Tabel 4.     Iga-aastase ettevõtlusstatistika põhinäitajate konfidentsiaalsus, mille kohta avaldati ELi 2010. aasta koondandmed NACE Rev.2 kõigil tasemetel

SBSi valdkond || Andmelahtrite koguarv || Konfidentsiaalsete andmelahtrite arv || Konfidentsiaalsed andmed (%)

Teenused || 5 569 || 679 || 12,2

Tööstus || 8 008 || 457 || 5,7

Kaubandus || 2 092 || 170 || 8,1

Ehitus || 732 || 56 || 7,7

Kokku (teenused, tööstus, kaubandus ja ehitus) || 16 401 || 1 362 || 8.3

Äriteenused || 151 || 21 || 13,9

Ettevõtluse demograafia || 18 532 || 2 700 || 14,6

2.3. SBSi kasulikkus

SBSi kasulikkust näitab allalaadimiste arv Eurostati veebisaidilt. Järgmises tabelis esitatud arvud on ajavahemiku kohta 2012. aasta oktoobrist kuni 2013. aasta augustini, mil 2010. aasta andmed olid kättesaadavad.

Tabel 5.     Allalaadimiste arv

SBSi valdkond || Allalaadimiste arv

127 574

Teenused, tööstus, kaubandus ja ehitus || 106 594

Tööstus ja ehitus || 59 540

Kaubandus || 20 302

Teenused || 13 885

Piirkondlikud andmed – kõik sektorid || 12 867

Äriteenused || 5 954

Ettevõtluse demograafia || 15 026

3. TÄPSUS

SBSi täpsuse mõõtmiseks nõutakse komisjoni määruses (EL) nr 275/2010,[10] et kõik liikmesriigid peavad esitama Eurostatile igal aastal teavet selliste kvaliteedinäitajate kohta nagu variatsioonikordajad. Nad peavad esitama ka aruande andmete kogumiseks ja töötlemiseks kasutatud meetodite kohta. Liikmesriikide edastatud teabe alusel koostas Eurostat 2010. vaatlusaastat käsitleva hinnangu, mille põhiosad sisalduvad käesolevas aruandes.

Liikmesriikidel on vabadus otsustada, milline on kõige tõhusam ja tulemuslikum andmete kogumise ja töötlemise viis vastavalt riikide eripäradele (nt suurusklass, majandustegevus ja piirkonnad) ja kättesaadavatele haldusallikatele.

Selleks et hinnata andmete kvaliteeti ELi tasandil, arvutas Eurostat ELi koond-variatsioonikordajad, mis põhinevad riiklikel variatsioonikordajatel kuue näitaja ja kõigi sektorite kohta NACE Rev. 2 ühenumbrilisel tasemel (jagu).

Tabel 6.     ELi teenuste, tööstus-, kaubandus- ja ehitusstatistika koond-variatsioonikordajad (%)

2010 || ELi variatsioonikordajate osatähtsus (%)

ELi variatsioonikordajad[11] || Ettevõtete arv || Käive || Lisandväärtus || Personalikulud || Koguinvesteeringud || Tööga hõivatud isikute arv

0,0-0,5 || 69 || 62 || 69 || 85 || 0 || 100

0,6-1,5 || 23 || 31 || 31 || 8 || 31 || 0

1,6-2,5 || 8 || 0 || 0 || 8 || 31 || 0

>2,5 || 0 || 8 || 0 || 0 || 38 || 0

Eespool esitatud tabelist on näha, et näitajate ELi koond-variatsioonikordajad on enamikul juhtudel väiksemad kui 1,5, välja arvatud „Koguinvesteeringud”, mille kordajad on peamiselt vahemikus 0,6–2,5.

Üldiselt on variatsioonkordajad tööstussektori puhul madalamad ning ehitus-, kaubandus- ja teenuste sektoris veidi kõrgemad.

4. SIDUSUS JA VÕRRELDAVUS

Nagu eespool märgitud, palutakse liikmesriikidel esitada aruanne iga vaatlusaasta kohta, milles antakse teavet andmete kogumiseks ja töötlemiseks kasutatud metoodika kohta.

4.1. Sidusus

Sidusus näitab, mil määral võimaldab statistiline täpsus eri allikatest pärit andmeid kombineerida. Eurostat on seetõttu väga huvitatud sellest, et teha kindlaks SBSi ja muude ettevõtlusuuringute ühisjooned ja määrata, millises ulatuses need on kooskõlas.

SBSi saab kasutada mitmetest muudest teabeallikatest, näiteks äriregistritest, rahvamajanduse arvepidamisest, tööjõukulude uuringutest, tööjõustatistikast, ettevõtluse demograafiast ja lühiajalisest statistikast pärineva statistika kõrval. SBSi ja muude statistiliste allikate sidususe analüüs näitas mitmeid erinevusi nii andmetes kui ka kasutatud meetodites. Iga konkreetse statistilise allika jaoks valitakse välja metoodika, mis vastab kõige paremini selle allika otstarbele ning sel põhjusel kipuvad eri andmeallikate puhul kasutatavad meetodid erinema.

4.2. Võrreldavus

Teenuste, tööstus-, kaubandus- ja ehitusstatistika on võrreldav ajas ja riigiti alles alates 2005. vaatlusaastast, sest mõned riigid tegid enne kõnealust aastat muudatusi metoodikas ja ulatuses. Uue tegevusalade klassifikaatori (NACE Rev.2) kasutuselevõtmine 2008. aastal ei lase aegridu üle selle aasta edasi kanda.

Ettevõtlusteenuste ja ettevõtluse demograafia statistika on võrreldavad alates 2008. aastast, mil sellealased uuringud muutusid kohustuslikuks.

5. ANDMETE ESITAMISE TÄHTAJAD

Liikmesriikidele SBS määrusega kehtestatud tähtajad  vaatlusaasta kohta andmete esitamiseks on järgmised:

· esialgne teenuste, tööstus-, kaubandus- ja ehitusstatistika – 10 kuud pärast aasta lõppu ning

· kõigi sektorite lõplikud andmed – 18 kuud pärast aasta lõppu.

19 riiki esitas oma andmed 2010. vaatlusaasta kohta kõigis SBSi valdkondades õigeaegselt.

Mõnele liikmesriigile tehti erandeid SBS määruse sätetest, et neil oleks võimalik teha vajalikke kohandusi oma riiklikes statistikasüsteemides. Täielik erand tehti Eestile ja Prantsusmaale ettevõtlusteenuste statistika osas.

6. KÄTTESAADAVUS JA SELGUS

Kõik SBSid on saadaval tasuta Eurostati veebisaidil pealkirja „Tööstus, kaubandus ja teenused” all koos metodoloogiliste küsimuste üksikasjalike selgitustega, mis võivad olla kasutajate jaoks asjakohased[12].

Riiklikud statistikaametid avaldavad SBSi ka riiklikul tasandil, mis muudab andmed kasutajatele veel paremini kättesaadavaks.

7. SBS MÄÄRUSE NÕUETE TÄITMINE 

SBS määruse nõuete täitmist liikmesriikide poolt hinnatakse esitatud andmete täielikkuse, enne lõplike andmete avaldamist saadud versioonide arvu ning selle järgi, kas andmed on esitatud ettenähtud tähtajaks.

Võrreldes eelnenud aruannetega 2010. vaatlusaastal nõuete täitmise üldine tase paranes.. Enamik riike esitab praegu andmeid kiiremini kui varem, ehkki mõned hilinevad, mis on põhjustanud viivitusi ELi koondandmete avaldamisel.

Enne lõplike andmed avaldamist esitas iga liikmesriik andmetest keskmiselt 1,4 versiooni.

Tabelis 7 on esitatud üldine hinnang nõuete täitmisele EL 27 ja Norras 2010. aastal kõigi valdkondade kohta, mille suhtes kohaldati SBS määrust.

Riigid on jagatud täitmise järgi nelja klassi:

· VH =          Väga hea täitmine. Kõik nõutavad andmed (väikeste eranditega) esitati õigeaegselt (90 % andmetest või rohkem).

· H    =          Hea täitmine. Puudusid mõned elemendid või esitati andmed mõningase hilinemisega (70 % – 89 % andmetest).

· O    =          Andmed küll osaliselt esitati, kuid suur osa nõutavast teabest puudus või ei järgitud tähtaegu (10 % – 69 % andmetest).

· P     =          Suur osa andmeid on puudu või esitati andmed suure hilinemisega (10 % andmetest või vähem).

Tabel 7.     Üldhinnang nõuete täitmisele

Riigid || Üldhinne

AT, BE ,BG, CZ, DE, EE, ES, FI, FR, HU, LT, LV, NO, PT, RO, SI, SK || VH

CY, DK, IE, IT, LU, NL, PL, SE, UK || H

EL, MT || O

– || P

Eespool esitatud tabel näitab, et enamikul liikmesriikidel oli nõuete täitmine „väga hea” või „hea”.

Eurostat astus samme, et parandada nõuete täitmist kahel viisil: koostades läbiviidud täitmisseire aruande ja varustades liikmesriigid andmete kontrollivahendiga.

Eurostat esitab nõuete täitmise aruande kaks korda aastas SBS juhtrühmale ning üks kord aastas ka ettevõtluse statistika direktorite nõukogule. Mõnel juhul on Eurostat peadirektoraat saatnud kirju ka riiklike statistikaametite juhtidele.

Eurostat on uurinud, kuidas saaks vähendada liikmesriikide saadetavate andmete versioonide arvu enne lõplike andmete avaldamist. Ta on välja töötanud andmete kontrollivahendi, mida liikmesriigid saavad kasutada täpsuse ja võimaliku konfidentsiaalsuse kontrollimiseks enne andmete saatmist Eurostatile.

8. ETTEVÕTETE KOORMUS JA MEETMED SELLE VÄHENDAMISEKS 8.1. Taust

Selleks et suuta kohanduda muutuva majanduskeskkonnaga ja reageerida vastavalt olukorrale kiiresti kasutajate uutele statistikavajadustele, otsib Eurostat pidevalt erinevaid viise, kuidas muuta Euroopa statistikasüsteem (ESS) seoses SBSga paindlikumaks.

Meetmete puhul, mis võiksid aidata saavutada paindliku ja kvaliteetse ettevõtlusstatistika süsteemi, tuleb lähtuda vaikimisi kehtestatud eesmärgist vähendada vastajate, eelkõige ettevõtjate statistilist koormust, ning riiklike statistikaametite käsutuses olevatest nappidest vahenditest. Töötamine neid piiranguid arvesse võttes tähendab, et Eurostati eesmärk peab olema riikliku ettevõtlusstatistika arendamine, leides koostoimeid, kuulutades prioriteetseks Euroopa eesmärgid ja keskendudes neile.

Kooskõlas statistika koostamise metoodikat käsitleva teatisega (KOM(2009) 404) on käivitatud projekt, et kehtestada ettevõtlusega seotud statistika integratsiooni raammäärus (FRIBS), mis lihtsustaks ettevõtlusstatistika koostamist, pakkudes jagatud taristut ja määratledes ühtsed andmenõuded.

8.2. Meetmed ettevõtete koormuse vähendamiseks

Eurostat teeb pidevalt koostööd riiklike statistikaametitega, et leida võimalusi ettevõtete koormuse vähendamiseks, lihtsustades andmenõudeid  ja tagada samas, et kättesaadav statistika vastaks tarbijate vajadustele.

Pärast mitmeid konsultatsioone SBSi peamiste kasutajatega nii komisjonis kui ka väljaspool seda on Eurostat tuvastanud mitmeid võimalusi riiklike statistikaametite ja ettevõtjate koormuse vähendamiseks. Need meetmed on seotud finantsteenuste pakkujatele kehtestatud nõuete, mitmeaastaste andmekogumite puhul nõutavate üksikasjade ja tegevusalaüksuse põhiste andmekogumite kaotamisega.

Lisaks eespool nimetatud muudatustele toimub nõutavate omaduste loetelu läbivaatamine, milles võetakse arvesse Euroopa statistikasüsteemi komitee (ESSC) ettepanekuid valdkondades, mis ei ole prioriteetsed. 

Mõningad liikmesriikide meetmed ettevõtete koormuse vähendamiseks olid seotud SBSi andmete kogumisega. Sageli kasutab enamik liikmesriike valikuuringuid ja nad on võtnud kasutusele uusi valimi moodustamise strateegiaid, et vähendada nii ettevõtete koormust kui ka riiklike statistikaametite kulusid.

Peale selle on mitu riiki jätnud uuringutest välja väikeettevõtted ning kasutanud haldusallikatest pärit andmeid ja ka hinnangulisi andmeid.

Paljudes liikmesriikides on tugev ja kasvav eelistus kasutada uuringute asemel haldusandmeid. On siiski mitmeid takistusi üksnes haldusandmete kasutamisele, mis tavaliselt erinevad statistilistest andmetest näiteks mõistete, formaadi, koodide ja kasutatavate edastusprotokollide poolest. Riiklikud statistikaametid töötavad koos haldusandmete eest vastutavate asutustega, püüdes neid takistusi ületada, mis võimaldaks neil haldusandmeid paremini kasutada ja lihtsustada andmete kogumise protsessi. 

Mõned riigid on välja töötanud ja kasutusele võtnud veebipõhised iga-aastase fiskaal- ja statistilise teabe kogumise süsteemid. Need süsteemid kasutavad kaasaegset infotehnoloogiat, võivad parandada andmete kvaliteeti ning lühendada andmete sisestamis- ja töötlemisaega.

Ettevõtete koormust võetakse arvesse iga andmenõuetes või andmete koostamise protsessis tehtava muudatuse korral. Eesmärk on siiski kvaliteetne, kulutasuval viisil kasutajate nõuetele vastav ettevõtluse struktuurstatistika.

9. EDASINE ARENG

Euroopa statistikasüsteem otsib pidevalt lahendusi uutele statistikaalastele vajadustele reageerimiseks, vähendades samal ajal nii vastajate koormust kui ka statistika koostamise kulusid.

Eurostat töötas välja Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamise programmi (MEETS)[13], mis kestis kuus aastat (2008–2013). Selle peamine tulemus oli ettepanek võtta praktilisi meetmeid ettevõtlusstatistika kaasajastamiseks, näiteks töötada välja sihtnäitajad ja vaadata läbi prioriteedid. Selle ettepaneku rakendamine nõuab Euroopa statistikasüsteemilt lähiaastatel olulist pühendumust ja investeeringuid.

[1]     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 97, 9.4.2008, lk 13).

[2]     KOM(2011) 242 (lõplik).

[3]     Komisjoni määrus (EÜ) nr 251/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses ettevõtluse struktuurstatistika jaoks koostatavate andmesarjadega ning tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) läbivaatamisest tulenevate kohandustega (ELT L 86, 31.3.2009, lk 170).

[4]     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse

nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

[5]     http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/statistics/search_database.

[6]     http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/eurostat/home.

[7]     http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Category:Structural_business_statistics.

[8]     Ettevõtete koormuse ja liikmesriikide statistikaametite kulutuste vähendamiseks võivad liikmesriigid märgistada andmed, mida kasutatakse ainult Euroopa kogusummade arvutamiseks, tähisega „CETO”. Eurostat ei avalda neid andmeid ja liikmesriigid ei ole tähisega „CETO”, kui liikmesriigid need meetmed riigisiseselt avaldavad. „CETO” tähise kasutamine sõltub liikmesriigi osakaalust ettevõtlusmajanduse kogulisandväärtuses järgmiselt:

Suured riigid: DE, FR, IT, UK;

keskmise suurusega riigid: BE, DK, ES, GR, IE, NL, AT, PL, PT, FI, SE, NO ja

väikesed riigid: BG, CZ, EE, CY, LV, LT, LU HU, MT, RO, SI, SK.

[9]     Malta andmed pärinevad 2009. aastast.

[10]            Komisjoni määrus (EL) nr 275/2010, 30. märts 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta kvaliteedi hindamise kriteeriumite osas (ELT L 86, 1.4.2010, lk 1).

[11]    Variatsioonikordajad arvutati 2010. aasta lõplike andmesarjade 1A, 2A, 3A ja 4A (I-IV lisa), NACE Rev.2 ühenumbrilise taseme (jagu) kohta.

[12]    http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/eurostat/home.

[13]    Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1297/2008/EÜ, 16. detsember 2008, Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS) kohta (ELT L 340, 19.12.2008, lk 76).