KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Maanteevedudel kasutatava bensiini ja diislikütuse kvaliteet Euroopa Liidus: üheteistkümnes aastaaruanne (aruandeaasta 2012) /* COM/2014/0127 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Maanteevedudel
kasutatava bensiini ja diislikütuse kvaliteet Euroopa Liidus:
üheteistkümnes aastaaruanne
(aruandeaasta 2012) 1. Sissejuhatus Käesolevas aruandes tehakse kokkuvõte 2012.
aasta andmetest, mille liikmesriigid on direktiivi 98/70/EÜ[1] (edaspidi „direktiiv”) kohaselt esitanud maanteevedudel kasutatava
bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta; liikmesriigid esitavad kõnealuseid
andmeid juba 11. aastat. Euroopa Liidus müüdava maanteevedudel kasutatava
bensiini ja diislikütuse spetsifikatsioonid on sätestatud direktiivis: esimene
spetsifikatsioon jõustus 1. jaanuaril 2000, teine 1. jaanuaril 2005 ning kolmas
1. jaanuaril 2009. Nende spetsifikatsioonidega piiratakse kõigi ELis maanteedel
kasutatavate mootorikütuste väävlisisaldust näitajani 10 ppm. Täiendavad
nõuded on määratletud Euroopa standardis kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi
kohta, EN 14274:2012, mille järgimist nõutakse alates 2004. aastast. Samuti nõutakse vastavalt kõnealusele direktiivile
liikmesriikidelt kokkuvõtlike aruannete esitamist nende territooriumil
müüdavate kütuste kvaliteedi kohta. Esialgne aruandevorm on sätestatud
komisjoni 18. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/159/EÜ[2].
Direktiivi nõuded on arenenud seoses uute kütusespetsifikatsioonide ja
aruandlust käsitlevate nõuetega. Kõik liikmesriigid saavad aruandevormi, et
kaasa arvata kõik asjakohased andmed, mis võimaldavad Euroopa tasandil analüüsi
ja liikmesriikide kütusekvaliteedi järelevalve tulemuste võrdlust. Aruandevormis
järgitakse komisjoni otsuses 2002/159/EÜ andmete esitamise kohta kehtestatud
nõudeid ning komisjon vaatab vormi igal aastal läbi ja kiidab heaks. 2012. aastal järgisid kõik liikmesriigid
kütuste spetsifikatsioone, milles on nõutud, et maanteevedudel kasutatavate
kütuste väävlisisaldus peab olema alla 10 ppm. Lisaks on liikmesriigid hakanud
esitama aruandeid kütuste kohta, millele on lisatud etanooli, sest see on uus
aruandlusnõue alates 1. jaanuarist 2011. Kõik liikmesriigid esitasid oma aruande ettenähtud
aruandevormis. 27st iga-aastasest kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi
aruandest 19 esitati tähtajaks, s.o 30. juuniks, kuus aruannet esitati vähem
kui nädal aega hiljem ning kaks viimast aruannet esitati kahe kuu jooksul
alates algsest tähtajast. 2009. ja 2010. aastaga võrreldes on aruannete
esitamine tähtajaks selgelt paranenud, kuid 2011. aastaga võrreldes on toimunud
väike tagasiminek: siis esitas aruande tähtajaks 21 liikmesriiki. 2. Kütuse müük Euroopas 2012. aastal müüdi ELis diislikütust oluliselt
rohkem kui bensiini – diislikütuse müük oli 242 829 miljonit liitrit ja
bensiini müük 109 328 miljonit liitrit. Bensiini müük on pidevalt vähenenud alates
2004. aastast ning ka 2012. aastal müüdi bensiini vähem kui eelmisel aastal.
Bensiini kvaliteedikategooriate seas kaotab RON 91 jätkuvalt oma turuosa ja
praegu müüakse seda ainult väikestes kogustes: 2012. aasta müük oli 456
miljonit liitrit. RON 98 kogumüük oli 4 418 miljonit liitrit, RON
95=<kuni<98 14 622 miljonit liitrit ning RON 95 esindas suuremat osa
bensiinimüügist 89 832 liitriga. Ka diislikütuse müük vähenes kolmandat aastat
järjest ning kvaliteediklass B7 esindas enamust müügist 219 769 miljoni
liitriga (90 %). B5, B+ ja tavadiislikütust müüdi kokku 23 061 miljonit
liitrit (vastavalt 2 720, 137 ja 20 204 miljonit liitrit). Joonis 1: kütusemüügi arengusuunad ELis
2001–2012 || || Diislikütus || || || || || || Bensiin || || || || || || Joonis 2: kütuse müük ELis kütuseliikide
kaupa 2012. aastal Bensiin Diislikütus || || miljonit liitrit || Pliivaba bensiin < 10 ppm S || Diislikütus < 10 ppm S || || || vähemalt RON=91 || || || vähemalt RON=95 || || || RON 95=<RON<98 || || || RON>=98 || || || Diislikütus || || || vähemalt RON=91 E5 || || || vähemalt RON=95 E5 || || || RON 95=<RON<98 E5 || || || RON>=98 E5 || || || Diisel B5 || || || vähemalt RON=91 E10 || || || vähemalt RON=95 E10 || || || RON 95=<RON<98 E10 || || || RON>=98 E10 || || || Diisel B7 || || || vähemalt RON=91 E+ || || || vähemalt RON=95 E+ || || || RON 95=<RON<98 E+ || || || RON>=98 E+ || || || Diisel B+ Kütuse kogumüük
jäi 2012. aastal väiksemaks 2011. aasta müügist, vähenedes nii bensiini
(vähenemine 7 565 miljoni liitri võrra) kui ka diislikütuse puhul (vähenemine 2
398 miljoni liitri võrra), mis tähendab, et maanteevedudel kasutatavat
mootorikütust müüdi 9 963 miljonit liitrit vähem. 2.1 Kütuse kättesaadavus aastal 2012 Üks peamisi muutusi 2012. aastal on see, et
RON 91 on turult peaaegu kadunud ja seda müüakse praegu vaid neljas riigis,
kusjuures selle osakaal on nimetamisväärne vaid Taanis. E10t müüakse vaid kolmes liikmesriigis:
Prantsusmaal, Soomes ja Saksamaal. Tabelis 1 on esitatud müüdud kütuste kogused
ja liigid liikmesriikide kaupa. Tabel 1: 2012. aasta EL 27 kütusemüük liikide kaupa Kütuseliik || Bensiini müük (miljonit liitrit) || Diislikütuse müük (miljonit liitrit) Liikmesriik || vähemalt RON=91 || vähemalt RON=95 || vähemalt RON=98 || RON ≥98 || Bensiin kokku || Diislikütus kokku Austria || 41 || - || 2 215 || 49 || 2 305 || 7 294 Belgia || - || 1 385 || - || 297 || 1 682 || 8 317 Bulgaaria || - || 691 || - || 36 || 727 || 2 049 Küpros || - || - || 471 || 31 || 502 || 365 Tšehhi Vabariik || 16 || 2 195 || 62 || - || 2 273 || 4 865 Taani || 349 || 1 531 || 2 || - || 1 882 || 3 205 Eesti || - || - || 312 || 28 || 340 || 719 Soome || - || 1 144 || - || 948 || 2 092 || 2 843 Prantsusmaa || - || 9 666 || - || - || 9 666 || 40 378 Saksamaa || 50 || 23 479 || - || 1 502 || 25 031 || 40 232 Kreeka || - || 3 831 || 52 || 102 || 3 985 || 2 506 Ungari || - || 1 541 || - || 42 || 1 583 || 3 121 Iirimaa || - || 1 684 || - || - || 1 684 || 2 630 Itaalia || - || 9 750 || - || - || 9 750 || 27 445 Läti || - || 274 || 21 || - || 295 || 852 Leedu || - || 300 || - || 7 || 307 || 1 342 Luksemburg || - || 347 || - || 77 || 424 || 2 001 Malta || - || - || 98 || - || 98 || 119 Madalmaad || - || 5 436 || 59 || - || 5 495 || 7 512 Poola || - || 4 690 || - || 412 || 5 102 || 13 555 Portugal || - || - || 1 403 || 110 || 1 513 || 5 268 Rumeenia || - || - || 2 418 || 205 || 2 623 || 6 602 Slovakkia || - || 649 || - || 7 || 656 || 1 227 Sloveenia || - || - || 607 || 78 || 686 || 2 270 Hispaania || - || - || 6 170 || 487 || 6 657 || 25 111 Rootsi || - || 3 738 || 125 || - || 3 863 || 5 273 Ühendkuningriik || - || 17 501 || 607 || - || 18 108 || 25 728 Tabeli 1 alusel võib välja tuua mõned üldised
punktid. ·
Diislikütus valitseb turgu kõigis liikmesriikides
peale kahe – Kreekas on bensiini turuosa kütuse müügist 61,4 % ja Küprosel
57,9 %. ·
Belgias on aga vastupidi suurim sõltuvus
diislikütusest, mille turuosa Belgia kütuseturul on 83,2 %, mis on kõigi
liikmesriikide hulgas suurim. ·
Suurim osa kütusest müüdi 2012. aastal Saksamaal –
18,5 % ELi kütuse kogumüügist; bensiini/diislikütuse osakaal – 38,4 %
bensiin ja 61,6 % diislikütus. ELi suuruselt järgmine turg oli
Prantsusmaa: 14,2 % ELis müüdud bensiinist ja diislikütusest;
bensiini/diislikütuse osakaal oli 19,3 %/80,7 %. Ühendkuningriigi
kütusemüük moodustas 12,4 % kütuse kogumüügist, bensiini/diislikütuse
osakaal oli 41,3 %/58,7 %. ·
Suuremas osas riikidest on diislikütuse maksumäär
bensiini omast madalam (mõnikord märkimisväärselt). See koos diiselmootoriga
sõidukite suurema tõhususega (bensiinisõidukitega võrreldes) ja diiselmootoriga
autode täiustused on olnud peamine tegur diislikütuse kasutamise suurenemisel
ELis. Ühendkuningriigis on bensiini ja diislikütuse maksumäär liitri kohta
sama, mis osaliselt selgitab diislikütuse suhteliselt madalamat osakaalu
võrreldes teiste ELi riikidega, kuna rahaline kokkuhoid autokütuselt on
väiksem. ·
Kvaliteedikategooria E10 kütust müüakse Euroopas
seni veel vähe – vaid kolmes riigis (Saksamaa, Prantsusmaa ja Soome).
Turuolukord on neis riikides väga erinev: Soomes on E10 osakaal 54,7 % müüdud
bensiinist, Prantsusmaal 24,1% ning Saksamaal 14,2 % bensiiniturust. 3. Kütusekvaliteedi järelevalve 2012. aastal 3.1 Eri liikmesriikides kasutatud
süsteemide kirjeldused ELis on
kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi rakendamiseks kasutatud mitut eri
lähenemisviisi. Ehkki liikmesriikidevaheline ühilduvus on aasta-aastalt pisut
paranenud, ulatuvad variandid Euroopa standardil EN 14274[3]
põhinevatest süsteemidest, mille puhul proovid võetakse paljudest kütuse
jaemüügikohtadest, kuni riiklike süsteemideni. Direktiiviga on
lubatud alternatiivsed järelevalvesüsteemid eeldusel, et need tagavad
standardiga EN 14274 sama usaldusväärsed tulemused, kuigi kriteeriumid
tulemuste hindamiseks ei ole kindlaks määratud. Seetõttu ei ole selge, kas
olemasolevad süsteemid, mis ei põhine standardil EN 14274, vastavad sellele
kriteeriumile. 2012. aastal on
enamik liikmesriike esitanud täiendavat teavet oma järelevalvesüsteemi valiku
kohta (kui kasutatakse standardi EN 14274 statistilist mudelit) või teavet
riikliku järelevalvesüsteemi valiku kohta. 2012. aastal
kasutatud 27st liikmesriikide kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemist: ·
viiel puhul on otsustatud kasutada standardi EN
14274 statistilist mudelit A (Austria, Soome, Kreeka, Itaalia ja Hispaania); ·
viiel puhul kasutati standardi EN 14274
statistilist mudelit B (Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Bulgaaria ja Rumeenia); ·
üheksal puhul kasutati standardi EN 14274
statistilist mudelit C (Iirimaa, Portugal, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti,
Ungari, Leedu, Slovakkia ja Sloveenia) ning ·
ülejäänud kaheksal puhul kasutati riiklikku
järelevalvesüsteemi. 3.2 Proovivõtt ja
aruandlus Üks põhipunkte
kütuse kvaliteedi hindamisel on see, kuidas toimub proovide võtmine. Proovid
tuleb võtta vastavalt standardis EN 14274 sätestatud nõuetele. Kõnealuses
standardis on määratud selliste proovide arv ja asukohad, millest liikmesriigid
peavad kütusekvaliteedi aruannetes teatama. Standardis on samuti määratud
proovide miinimumarv kütuse kvaliteedikategooria kohta igal talve- ja
suveperioodil. Tabelis 2 on esitatud proovivõtu ja aruandluse jaotus 2012.
aastal liikmesriikide kaupa. Kui liikmesriik on kasutanud standardis EN 14274
esitatud statistilist mudelit, arvutatakse vähim nõutud proovide üldarv
selliselt, et oleks teada vähim nõutud proovide arv iga mudeli kohta (A, B ja
C). Tabelis 2 on
esitatud ka võetud proovide üldarvu ja teenindusjaamadest võetud proovide
jaotus. Kõik liikmesriigid esitasid 2012. aastal kõnealuse jaotuse. Kuna
standardis EN 14274 on määratletud, et minimaalselt nõutud arv proove tuleb
võtta tanklatest, mis on määratletud „jaemüügi- või
kommertsteenindusjaamadena, kus kütus tangitakse sõidukitesse nende käitamiseks”,
tuleb jaotusterminalidest või rafineerimistehastest võetavad proovid võtta
lisaks teenindusjaamadest võetud proovidele, et oleks täidetud proovide
miinimumarvu nõue. Seoses sellega
tuleb märkida, et Bulgaaria esitab andmeid ülemöödunud aasta kohta. Sellele
asjaolule pöörati liikmesriigi tähelepanu ja komisjon loodab, et olukord
lahendatakse 2013. aastal esitatavas aruandes. Võrreldes 2011. aastaga suurenes 2012. aastal
natuke üksikute proovide mittevastavus bensiini kütusestandardile EN 228 ning samuti
suurenes 2012. aastal diislikütuse mittevastavus standardile EN 590. Täielik
aruanne on esitatud dokumendis „EU Fuel Quality Monitoring – 2012 Summary
Report – Final report to the European Commission DG Climate Action” („ELi
kütusekvaliteedi järelevalve – 2012. aasta kokkuvõtlik aruanne – Lõpparuanne
Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadile”), mis on kättesaadav
kliimameetmete peadirektoraadi veebilehel. Tabel 2 Kokkuvõte
liikmesriikide proovivõtust ja aruandlusest seoses direktiivi 98/70/EÜ ja
Euroopa standardi EN 14274 nõuetega Liikmesriik || Kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi mudel (1) || Suurus (2) || Suve- ja talveperiood eraldi? (3) || Proovivõtt eraldi kvaliteedikategooria ja perioodi kohta (4) || Nõutud proovide koguarv (5) || Võetud proovid (6) || Teenindusjaamast võetud proovid (7) || Proovivõtu vastavus nõuetele (8) Bensiin || Diislikütus || Bensiin || Diislikütus || Bensiin || Diislikütus || Bensiin || Diislikütus Austria || A || S || ü || 50 || 106 || 100 || 106 || 100 || 106 || 100 || ü || ü Belgia || N || S || ü || (50) || 200 || 100 || 2 239 || 6 036 || 2 239 || 6 036 || (ü) || (ü) Bulgaaria || B || S || ü || 100 || 212 || 204 || 453 || 496 || 428 || 473 || ü || ü Küpros || C || S || ü || 50 || 108 || 100 || 328 || 173 || 328 || 173 || ü || ü Tšehhi Vabariik || C || S || ü || 50 || 106 || 104 || 1 294 || 1 468 || 1 294 || 1 468 || ü || ü Taani || N || S || ü || (50) || 202 || 100 || 43 || 21 || 43 || 21 || (×) || (×) Eesti || C || S || ü || 50 || 110 || 100 || 350 || 215 || 350 || 210 || ü || ü Soome || A || S || ü || 50 || 200 || 100 || 235 || 122 || 235 || 122 || ü || ü Prantsusmaa || B || L || ü || 200 || 800 || 400 || 473 || 408 || 473 || 408 || × || ü Saksamaa || B || L || ü || 200 || 826 || 400 || 602 || 415 || 602 || 415 || × || ü Kreeka || A || S || ü || 50 || 106 || 102 || 116 || 106 || 73 || 53 || × || × Ungari || C || S || ü || 50 || 104 || 100 || 120 || 120 || 120 || 120 || ü || ü Iirimaa || C || S || ü || 50 || 100 || 100 || 201 || 194 || 160 || 161 || ü || ü Itaalia || A || L || ü || 100 || 200 || 200 || 200 || 200 || 200 || 200 || ü || ü Läti || N || S || ü || (50) || 112 || 200 || 158 || 244 || 119 || 126 || (ü) || (ü) Leedu || C || S || ü || 50 || 104 || 100 || 106 || 100 || 92 || 89 || × || × Luksemburg || N || S || ü || (50) || 200 || 100 || 80 || 82 || 80 || 82 || (×) || (×) Malta || N || S || ü || (50) || 100) || (100 || 36 || 37 || 27 || 27 || (×) || (×) Madalmaad || N || S || ü || (50) || 100 || 100 || 50 || 50 || 50 || 50 || (×) || (×) Poola || B || S || ü || 200 || 434 || 400 || 279 || 204 || 279 || 204 || × || × Portugal || C || S || ü || 50 || 108 || 100 || 200 || 100 || 200 || 100 || ü || ü Rumeenia || B || S || ü || 100 || 208 || 200 || 244 || 243 || 221 || 223 || ü || ü Slovakkia || C || S || ü || 50 || 102 || 100 || 149 || 118 || 149 || 118 || ü || ü Sloveenia || C || S || ü || 50 || 200 || 100 || 154 || 162 || 154 || 162 || × || ü Hispaania || A || L || ü || 100 || 230 || 200 || 780 || 396 || 0 || 0 || × || × Rootsi || N || S || ü || (50) || 104 || 100 || 631 || 717 || 0 || 0 || (×) || (×) Ühendkuningriik || N || L || ü || (100) || 208 || 200 || 1 682 || 2 535 || 437 || 263 || (ü) || (ü) # || Veerg || Selgitavad märkused (1) Kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi mudel || N = riiklik kütusekvaliteedi järelevalvesüsteem A = standardi EN 14274 statistiline mudel A B = standardi EN 14274 statistiline mudel B C = standardi EN 14274 statistiline mudel C (2) Suurus — riigi suurus || S = väike (maanteevedudel kasutatavate mootorikütuste müük kokku < 15 miljonit tonni aastas) L = suur (maanteevedudel kasutatavate mootorikütuste müük kokku > 15 miljonit tonni aastas) (3) Suve- ja talveperiood eraldi? || P Andmed on esitatud eraldi suve- ja talveperioodi kohta; O Proovivõtuandmed on esitatud üksnes kogu aasta kohta. (4) Proovivõtt eraldi kvaliteedikategooria ja perioodi kohta || EN 14274: kvaliteedikategooriate puhul, mis moodustavad alla 10 % kogumüügist, kehtivad vähem ranged proovivõtunõuded. Liikmesriikide puhul, kes kasutavad riiklikku kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi, on hinnanguline samaväärne vähim proovide arv (põhineb kütuse müügil) näidatud sulgudes (). (5) Nõutud proovide koguarv || Standardi EN 14274 jaoks arvutatud vähim proovide koguarv, mis on nõutav vastavalt kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi mudelile ja riigi suurusele. Nõutav vähim proovide arv tuleb võtta „kasutuskohast” tanklates. Liikmesriikide puhul, kes kasutavad riiklikku kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi, on hinnanguline samaväärne vähim proovide arv (põhineb kütuse müügil) näidatud sulgudes (). (6) Võetud proovid || Kõigist asukohtadest (teenindusjaamad, terminalid ja rafineerimistehased) võetud proovide koguarv kütuseliikide kaupa. (7) Teenindusjaamast võetud proovid || Proovide koguarv; tanklad (era- ja avalik sektor). Aruanded nende kohta esitatakse eraldi standardaruande vormil; kui teenindusjaamadest võetud proovide arv ei vasta võetud proovide koguarvule, on see tingitud erinevustest esialgselt esitatud aruandes (eelkõige Prantsusmaa ja Tšehhi Vabariigi puhul, kus teenindusjaamast võetud proovide arv on suurem kui võetud proovide koguarv). (8) Proovivõtu vastavus nõuetele || ü näitab vastavust standardi EN 14274 kohaselt nõutavale proovide arvule ja × näitab nõudele mittevastavust. Pange tähele, et see näitab üldist proovivõtu vastavust kõigis kvaliteedikategooriates; iga kütuse kvaliteedikategooria proovivõtu vastavust nõuetele tuleb vaadata liikmesriigi aruandes eraldi. Kui kasutatakse riiklikku kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi, on standardiga EN14274 samaväärsuse tõendamiseks vajalik hinnanguline nõuetele vastavus toodud sulgudes (). Kui liikmesriigid ei ole esitanud andmeid proovivõtukohtade kaupa eraldi, siis ei ole võimalik hinnata proovivõtu vastavust nõuetele. || Bensiin || Bensiin || Diislikütus || Diislikütus 4. Vastavus direktiivi piirväärtustele 4.1 Bensiiniaruanded Kõik liikmesriigid esitas 2012. aastal
bensiinproovide vastavuse kohta täielikud andmed. Vastavuse kindlaksmääramiseks
on vaja teada, millist kontrollimeetodit kasutati teatavate näitajate
testimiseks, kuna korratavus ja lubatud hälbed on kontrollimeetodist tingituna
erinevad. Liikmesriikidel on palutud esitada see teave näidisvormil. 2012. aastal ei vastanud ELis
spetsifikatsioonile kõige sagedamini järgmised näitajad. Suvist aururõhku ületati 2012. aastal 175
korda. On ilmne, et
paljud ületamised on tingitud üleminekuperioodidest, kui tarnijad vahetavad
suvespetsifikaadiga kütused talvespetsifikaadiga kütuste vastu ja vastupidi. RON/MON proovid ei vastanud ELis 2012. aastal
spetsifikatsioonile kokku 61 korral. Mõned liikmesriigid ei esitanud täielikku
teavet selliste proovide kohta, mis ei vastanud lubatud hälbele 4.2 Diislikütusearuanded 2012. aastal ei
esitanud mõned liikmesriigid täielikku teavet selliste proovide kohta, mis ei
vastanud lubatud hälbele. Kuuest diislikütuse näitajast, mille kontrollimist
2012. aastal nõuti, et vastanud spetsifikatsioonidele järgmised. Maksimaalne väävlisisaldus (10 ppm) oli lubatust kõrgem kokku 144
proovi puhul. Kõigi
liikmesriikide proovide keskmine väävlisisaldus jäi kohustuslikust piirmäärast
(10 ppm) siiski madalamaks – 7,42 ppm. Destilleerimise piirnormid kaldusid spetsifikatsioonist kõrvale kokku
22 korral. 4.3 Kokkuvõte Tabelis 3 on esitatud kokkuvõte direktiivi
nõuete järgimise kohta liikmesriikides 2012. aastal; kontrollitud on vastavust
lubatud hälvetele ning ettenähtud aruandevormile ja sisule. Direktiivi
muudatused hõlmasid järgmise lõigu lisamist: „Liikmesriigid määravad
kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt
vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise korral. Kindlaksmääratud karistused
peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.” Mõned liikmesriigid
on esitanud selgituse parandusmeetmete ja selliste karistuste kohta, mille
riiklikud ametiasutused on määranud juhtudel, kui proovid ei vastanud
spetsifikatsioonile. Neid ja muid tähelepanekuid liikmesriikide
järelevalvesüsteemide kohta käsitletakse üksikasjalikumalt iga liikmesriiki
eraldi käsitlevates peatükkides dokumendis „ELi kütusekvaliteedi järelevalve –
2012. aasta kokkuvõtlik aruanne – Lõpparuanne Euroopa Komisjoni kliimameetmete
peadirektoraadile”, mis on kättesaadav kliimameetmete peadirektoraadi
veebilehel. 2012. aastal
kontrollitud 11 365 bensiiniproovist ületas ühe või mitme näitaja lubatud hälve
spetsifikatsioonides lubatu 322 proovi puhul, mis annab mittevastavuse määraks
2,8 %. 2012. aastal kuue kohustusliku näitaja suhtes kontrollitud 15 039
diislikütuseproovist ei vastanud kindlaksmääratud piirnormidele 237 proovi, mis
on 1,6 % kõigist esitatud proovidest. Spetsifikatsioonile
mittevastavate proovide osa on seotud võetud proovide arvuga, mis peaks igas
liikmesriigis sõltuma kütuse müügimahust ja tarneallikatest. Kuid
liikmesriikides, kus kasutatakse riiklikke süsteeme, mis ei pruugi olla samaväärsed
statistiliste mudelitega A, B või C, ning kus kasutatakse statistilisi
mudeleid, mis ei pruugi olla kõige sobivamad, tuleb ka silmas pidada
mittevastavust ELi müügimahu ja proovide arvu kaalutud keskmisele. Tabel 3:
ülevaade liikmesriikidepoolsest nõuete täitmisest 2012. aasta aruande puhul || Liikmesriik || Piirväärtuste ületamine Nõuetele mittevastavate proovide arv (MV) / proovide arv kokku || Ebapiisav aruandlus Mõõtmata näitajad (MN) / kokku || Aruande hilinemine || || (1) || (2) || (3) || || Bensiin || Diislikütus || Bensiin || Diislikütus || || || MV || Kokku || MV || Kokku || MN || Kokku || MN || Kokku || (kuudes) || AT || 2 || 106 || 1 || 100 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || BE || 104 || 2 239 || 102 || 6 036 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || BG || 9 || 453 || 32 || 496 || 1 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || CY || 29 || 328 || 0 || 173 || 2 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || CZ || 21 || 1 293 || 21 || 1 413 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || DK || 0 || 43 || 0 || 21 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || EE || 8 || 350 || 2 || 215 || 1 || 19 || 0 || 6 || < 1 kuu || FI || 18 || 235 || 1 || 122 || 1 || 19 || 1 || 6 || Õigeaegne esitamine || FR || 16 || 473 || 28 || 408 || 0 || 19 || 0 || 6 || < 1 kuu || DE || 5 || 602 || 1 || 415 || 0 || 19 || 0 || 6 || < 2 kuud || EL || 0 || 116 || 0 || 106 || 6 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || HU || 5 || 120 || 0 || 120 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || IE || 10 || 201 || 4 || 194 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || IT || 6 || 200 || 3 || 200 || 4 || 19 || 0 || 6 || < 1 kuu || LV || 0 || 158 || 0 || 244 || 0 || 19 || 0 || 6 || < 1 kuu || LT || 0 || 106 || 0 || 100 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || LU || 8 || 80 || 0 || 82 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || MT || 4 || 36 || 8 || 37 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || NL || 0 || 50 || >1 || 50 || 2 || 19 || 0 || 6 || < 1 kuu || PL || 12 || 279 || 7 || 204 || 1 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || PT || 33 || 257 || 4 || 132 || 1 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || RO || 6 || 244 || 6 || 243 || 1 || 19 || 0 || 6 || < 1 kuu || SK || 8 || 149 || 8 || 118 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || SI || 4 || 154 || 4 || 162 || 1 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || ES || 0 || 780 || 0 || 396 || 0 || 19 || 0 || 6 || < 2 kuud || SE || 0 || 631 || 0 || 717 || 6 || 19 || 1 || 6 || Õigeaegne esitamine || UK || 14 || 1 682 || 4 || 2 535 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine || Riikide arv || || || || || 27 || (1) Piirväärtuste ületamine (usalduspiir 95 %) || Kui ei ole esitatud täielikke andmeid, ei ole võimalik kinnitada, kas kõigi proovide puhul on piirväärtustest kinni peetud. Kui esitatud andmete põhjal ei ole võimalik kindlaks teha piirväärtust ületavate proovide arvu, kasutatakse sümbolit „>”, mis näitab, et piirväärtust ületavate proovide arv on miinimumväärtus ning võib olla suurem. || (2) Ebapiisav aruandlus || Mõne näitaja kohta võib võtta vähem proove, kuid proove tuleb võtta kõigi näitajate kohta, et kütusekvaliteeti nõuetekohaselt hinnata. Liikmesriigid peaksid selgitama, millal proovid on võetud ja esitama proovivõtu tulemused. || (3) Aruande hilinemine || Direktiivi 98/70/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid esitama järelevalve kohta aruanded hiljemalt iga aasta 30. juuniks. || Teine oluline osa kütusekvaliteedi hinnangust
on selle vastavus konkreetsetele parameetritele, mida tuleb kontrollida. Praegu ei mõõdeta mõnes liikmesriigis mõnd
parameetrit täielikult. Kliimameetmete peadirektoraadi veebileheküljel
avaldatava 2012. aasta täieliku aruande „ELi kütusekvaliteedi järelevalve –
2012. aasta kokkuvõtlik aruanne” tabelis pealkirjaga „Kokkuvõte näitajatest,
mida liikmesriigid kütuse kõigi kvaliteedikategooriate kohta ei esitanud”,
on liikmesriikide kaupa esitatud mõõtmata jäänud näitajate arv. Isegi kui võtta arvesse, et selline olukord ei
kujuta endast probleemi kütuse üldise kvaliteedi hindamisel Euroopas, nõuab
komisjon liikmesriikidelt, et 2013. aastal tuleb olukorda parandada. 5. Järeldused Kütusekvaliteedi järelevalve 2012. aastal
näitab, et direktiivis 98/70/EÜ sätestatud bensiini ja diislikütuse
spetsifikatsioonidest on üldiselt kinni peetud ning kõrvalekaldumisi
asjaomastest sätetest on väga vähe. Isegi kui on märgata edasiminekut selles,
kuidas liikmesriigid täidavad oma aruandlus- ja järelevalvekohustusi, ning
nende kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemides, ei ole nad mõnel juhul ikka veel
saavutanud proovide võtmise kavandatud taset. Komisjon käsitleb seda küsimust asjaomaste
liikmesriikidega õigeaegselt. Kuna piirmäärade ületamisi on võrdlemisi vähe
ja liikmesriigid üldiselt võtavad meetmeid nõuetele mittevastava kütuse müügilt
kõrvaldamiseks, ei ole komisjonil tõendeid selle kohta, et neil rikkumistel
oleks olnud negatiivseid tagajärgi sõidukitest eralduvate saasteainete
heitkogustele või mootorite tööle. Komisjon soovitab liikmesriikidel võtta
jätkuvalt meetmeid täieliku vastavuse tagamiseks, et edaspidi selliseid
probleeme ei tekiks. [1] EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58. [2] EÜT L 53, 23.2.2002, lk 30. [3] EN 14274:2003. Mootorikütused. Bensiini ja diislikütuse
kvaliteedi hindamine. Kütusekvaliteedi järelevalvesüsteem.