KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE määruse (EL) nr 472/2013 kohaldamise kohta /* COM/2014/061 final */
KOMISJONI
TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE määruse
(EL) nr 472/2013 kohaldamise kohta 1.
SISSEJUHATUS Majandus-
ja finantskriis tõi välja mitmed puudused ELi majanduse juhtimises ja
järelevalves. Enamik järelevalve puudustest on suudetud kõrvaldada, luues
majanduspoliitika kooskõlastamiseks Euroopa poolaasta ja majanduse juhtimist
käsitleva kuue seadusandliku akti paketi, mida tuntakse laiemalt majanduse
juhtimise paketi nime all. Majandus- ja eelarvepoliitika negatiivne ülekandev
mõju võib ühisraha alal olla suurem. Seepärast oli vaja kehtestada tugevamad
mehhanismid. Sel eesmärgil võttis seadusandja vastu määrused (EL) nr 472/2013
ja (EL) nr 473/2013[1].
Määruses (EL) nr 472/2013 on sätestatud konkreetsed menetlused, mis
käsitlevad tõhustatud järelevalvet, programme ja programmijärgset järelevalvet
euroala liikmesriikide puhul, muutes ametlikuks varasemad kindlaks juhtumiks
mõeldud lähenemisviisid ja ühendades omavahel finantsabi ja aluslepingu
raamistiku, mis käsitleb liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamist. Kahe
seadusandliku ettepaneku paketi määrused jõustusid 30. mail 2013. Määruses
(EL) nr 472/2013 (edaspidi „määrus”) on kehtestatud eeskirjad tõhustatud
järelevalve, makromajanduslike kohandamisprogrammide ja programmijärgse
järelevalve jaoks. Nende alusel saavad komisjon ja nõukogu teostada
järelevalvet ulatuses, mida nad peavad konkreetse juhtumi korral kohaseks. See
täiendab muid olemasolevaid mitmepoolseid järelevalvemenetlusi. Järelevalve
käigus võivad nad jõuda järeldusele, et liikmesriik peab võtma täiendavaid
meetmeid, et kõrvaldada konkreetsed ohud, mida asjaomane liikmesriik tekitab
euroala finantsstabiilsusele; nimetatud meetmete eesmärk on kiiresti taastada
kindel ja jätkusuutlik majandus- ja finantsolukord ning kõnealuse liikmesriigi
suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel. Määrus
anti välja selleks, et ühtlustada praegu euroala liikmesriikides finantsabi
programmide elluviimisel kasutatud tavasid aluslepingu institutsionaalse
raamistikuga ja seeläbi samaaegselt tagada, et liikmesriigid kohaldaksid
nimetatud põhimõtteid paremini. Millises ulatuses seiret ja järelevalvet
teostatakse, sõltub finantsolukorra tõsidusest asjaomases liikmesriigis.
Määrusega vähendatakse dubleerivat aruandekohustust juhtudel, kui liikmesriik
saab finantsabi. Vastavalt
määruse artiklile 19 esitab komisjon 2014. aasta jaanuariks ja seejärel iga
viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse kohaldamise
kohta. Kui asjakohane, lisatakse aruandele ettepanek nimetatud määruse muutmise
kohta. Aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist: a) määruse tulemuslikkust; b)
edusamme, mida on ELi toimimise lepingu kohaselt liikmesriikide
majanduspoliitika tihedamal kooskõlastamisel ja nende majandusnäitajate püsival
lähendamisel tehtud; c) seda, kuidas määrus aitab saavutada liidu majanduskasvu
ja tööhõive strateegia eesmärke. Tuleks
märkida, et määruse hindamise eesmärk on saada ülevaade määruse rakendamisest
pärast selle jõustumist. Käesolevas hinnangus esitatakse ka teave kohandamisprogrammi
kohaldavate liikmesriikide majandusarengu kohta. Selle teabe eesmärk ei ole ei
dubleerida ega asendada nende programmide raames korraldatavaid korrapäraseid
kontrollkäike. Määrus
on olnud jõus väga lühikest aega, mis seab olulised piirangud sellele, mida ja
kui põhjalikult on võimalik praegu hinnata. 2014. aasta lõpus vaadatakse uuesti
üle nii kuue kui ka kahe seadusandliku akti pakett. Selle käigus on võimalik
määruse tulemuslikkust hinnata laiemalt ja põhjalikumalt. 2. MÄÄRUSE (EL) nr 472/2013
KOHALDAMINE 2.1.
Määruse rakendamine Määruse
artikli 2 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 12 on sätestatud, et komisjon avaldab
teavitamise eesmärgil kaks finantsabi andmise instrumentide loetelu: i)
ennetavat laadi instrumentide loetelu ning eraldi ii) selliste instrumentide
loetelu, mille jaoks ei ole Euroopa stabiilsusmehhanismis (ESM) ette nähtud
makromajanduslikku kohandamisprogrammi. Komisjon avaldas need loetelud 2013.
aasta oktoobri teatises[2].
Määruse
jõustumisest saati ei ole ühegi euroala liikmesriigi suhtes artikli 2 kohast
tõhustatud järelevalvet kehtestatud ning ükski euroala liikmesriik ei ole uut
makromajanduslikku kohandamisprogrammi sõlminud. Määruse
artikli 16 kohaselt kohaldatakse määrust aga nende liikmesriikide suhtes,
kellele antakse finantsabi kuupäeval, mil määrus jõustus. Sellest johtuvalt
kohaldatakse määrust nende euroala liikmesriikide suhtes, kellele anti
finantsabi 30. mai 2013. aasta seisuga. Määruse
jõustumise ajal said Kreeka, Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Küpros finantsabi
ühelt või mitmelt liikmesriigilt, EFSMist, ESMist, EFSFist või muust
asjaomasest rahvusvahelisest finantseerimisasutusest nagu IMF. Nimetatud
määruse alusel võeti vastu uued otsused, millega kohandati olemasolevaid
makromajanduslikke kohandamisprogramme. Neli
liikmesriiki saavad makromajandusliku kohandamisprogrammiga seotud finantsabi
ja seega kohaldatakse nende suhtes määruse artiklit 7. Kreeka Kreeka
on sõlminud kaks majanduslikku kohandamisprogrammi. Esimene on esitatud
üksikasjalikult nõukogu 26. mai 2010. aasta otsuses 2010/320/EL. Otsust on
hiljem mitmel korral muudetud. Teist majanduslikku kohandamisprogrammi
rakendati nõukogu 12. juuli 2011. aasta otsusega 2011/734/EL, mida viimati
muudeti nõukogu otsusega 2013/6/EL[3].
Iirimaa Iirimaa
majanduslikku kohandamisprogrammi rakendati 2011. aasta veebruaris nõukogu
otsusega 2011/77/EL. Makromajanduslikku kohandamisprogrammi on määruse artikli 7
lõike 5 kohaselt uuendatud 9. juulil 2013 nõukogu rakendusotsusega 2013/373/EL[4]. Portugal Portugali
majanduslikku kohandamisprogrammi rakendati 20. mail 2011 nõukogu otsusega 2011/344/EL.
Makromajanduslikku kohandamisprogrammi on määruse artikli 7 lõike 5 kohaselt
ajakohastatud 9. juulil 2013 nõukogu rakendusotsusega 2013/375/EL[5]. Küpros Küprose
majanduslik kohandamisprogramm rakendati nõukogu 23. aprilli 2013. aasta
otsusega 2013/236/EL vahetult enne määruse jõustumist. Selguse ja õiguskindluse
huvides kinnitati makromajanduslik kohandamisprogramm pärast seda määruse
artikli 7 lõike 2 kohaselt nõukogu 13. septembri 2013. aasta otsusega 2013/463/EL[6].
Hispaaniale on antud finantsabi
finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks. See tähendab,
et majanduslikku kohandamisprogrammi käsitlevaid sätteid Hispaania suhtes ei
kohaldata. Küll aga kohaldatakse Hispaania suhtes määruse artikli 14 kohast
programmijärgset järelevalvet niipea, kui praegune finantsabiprogramm lõpeb. 2.2.
Määruse tulemuslikkus Määruse
peamine eesmärk on tugevdada majanduse ja eelarve järelevalvet euroala
liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused
finantsstabiilsuse tagamisel. Sellega kehtestatakse läbipaistvad, lihtsustatud
ja etteaimatavad järelevalve menetlused liikmesriikide jaoks, kelle suhtes on
kehtestatud tõhustatud järelevalve, makromajanduslik kohandamisprogramm või
programmijärgne järelevalve. Määrus
on olnud jõus alates 30. maist 2013. Selle lühikese aja põhjal on määruse
tulemuslikkust andmete vähesuse tõttu väga raske hinnata. Eelkõige
käsitlevad mitmed määruse sätted programmide väljatöötamise ja nende üle
läbirääkimiste perioode. Olemasolevate programmide puhul ulatuvad need aga
määruse jõustumiseelsesse aega. Seepärast ei ole määruse tulemuslikkust nende
puhul võimalik artikli 19 kohaselt hinnata. Lisaks
ei ole määruse tulemuslikkust võimalik hinnata ka tõhustatud järelevalve osas,
sest seda ei ole veel kehtestatud ühegi euroala liikmesriigi suhtes. Samadel
põhjustel ei ole määruse tulemuslikkust võimalik veel hinnata ka
programmijärgse järelevalve teostamise osas. Antud
perioodi jooksul saab hinnata üksnes olemasolevate makromajanduslike
kohandamisprogrammide tulemuslikkust. Nende programmide eesmärk on kiiresti
taastada kindel ja jätkusuutlik majandus- ja finantsolukord ning liikmesriigi
suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel. Selles osas on olemasolevad
makromajanduslikud kohandamisprogrammid määruses seatud eesmärgid saavutanud. Samal
ajal saab olemasolevatest Kreeka, Portugali ja Küprose programmide
rakendamisest olulisi näitajaid ja andmeid, mida saab kasutada järgimises
tulemuslikkuse hindamises. Samamoodi lõpevad peagi ka Iirimaa ja Hispaania
finantsabiprogrammid ja see pakub uusi andmeid hilisemas etapis programmijärgse
järelevalve tulemuslikkuse põhjalikumaks hindamiseks. Tugev
seire kõigi euroala liikmesriikide üle annab võimaluse viivitamata reageerida
mis tahes võimalikule probleemile, kui see peaks tekkima, ning hoida ära selle
levik majandus- ja rahaliidus või Euroopa Liidus laiemalt. 2.3. Edusammud
liikmesriikide majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise ning
majandustulemuste püsiva vastastikuse lähendamise tagamisel kooskõlas ELi
toimimise lepinguga Määrust
(EL) nr 473/2013 ja kuue seadusandliku akti paketti hinnatakse 2014.
aastal analüüsi käigus. Hindamise käigus analüüsitakse koordineerimisel ja
lähendamisel tehtud edusamme laiemalt. Määruses
(EL) nr 472/2013 on kehtestatud raamistik majanduse ja eelarve järelevalve
tugevdamiseks euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised
raskused. Muu hulgas on selles kehtestatud tihedam koordineerimine nende
liikmesriikide vahel, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikke
kohandamisprogramme, ja programmijärgse järelevalve üldraamistik. Lisaks
on määruses kehtestatud tugevdatud majanduslik järelevalve, et tagada kooskõla
majanduspoliitika eri põhimõtete vahel, eelkõige ELi toimimise lepinguga
kehtestatud liidu mitmepoolse järelevalveraamistiku ja finantsabiga seatavate
võimalike poliitiliste tingimuste vahel, ning hoida ära dubleeriv
aruandekohustus. Sel eesmärgil on määruses klauslid, mis käsitlevad kooskõla
stabiilsuse ja kasvu paktiga, määrusega (EL) nr 1176/2011[7]
ja mõne määruse (EL) nr 473/2013[8]
sättega. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad euroala riigid on teatavatest
kohustustest vabastatud just dubleeriva aruandekohustuse ärahoidmiseks. Määruses
ei ole kehtestatud üleminekusätteid liikmesriikidele, kus programm ja vastav
finantsabi lõpeb makromajandusliku järelevalve aastase tsükli sees (nt
Iirimaa). Selleks et selliste liikmesriikide täielik reintegratsioon
majanduspoliitika kooskõlastamise mehhanismidesse läheks sujuvalt, kasutab
komisjon nende liikmesriikide suhtes, kes on edukalt täitnud majandusliku
kohandamisprogrammi, tavajärelevalvet. 3.
MAJANDUSTINGIMUSTEGA SEOTUD EDUSAMMUDE HINDAMINE Kuna
määrus (EL) nr 472/2013 jõustus alles hiljuti, on liiga vara hinnata selle
rakendamise mõju majandustingimustele. Kõikides
määruse kohaldamisalasse kuuluvates liikmesriikides on ellu viidud
struktuurireforme, et tegeleda põhjustega, mis tekitavad haavatavust ja
ohustavad finantsstabiilsust. Iirimaa ja Küprose probleemid said alguse
suuresti pangandussektorist. Seepärast korraldas Iirimaa selle sektori ümber,
rekapitaliseeris elujõulised pangad ja likvideeris need, kes seda polnud, ja
praegu on nõuetekohaseks varaportfellide hindamiseks pooleli range stressitest.
Ka Küpros on panku restruktureerinud ja solveerinud, samuti on ta vähendanud
finantsvõimendust kiiresti ja viivitamata. Sellele lisaks on mõlemad riigid
viinud läbi töö- ja tooteturu reformid ning jätkavad neid. Esimene seisneb
Iirimaal töökohtade tegevuskava ning haridus- ja koolitusprogrammide reformi
elluviimises ning Küprosel erasektori palkade indekseerimise peatamises kuni 2014.
aastani. Teine aga muu hulgas energeetika- ja transpordisektori
erastamisprogrammides ning konkurentsiõiguse tõhustamises (Iirimaal). Mõlemad riigid
on võtnud ette reforme ja jätkavad neid praegugi, et konsolideerida riigi
rahandust ja vähendada finantssurvet. Kreeka
on eelarvet oluliselt konsolideerinud ja viinud ellu töö- ja tooteturu
põhjaliku reformi: vähendanud formaalsusi ettevõtlusega alustamiseks ning
lihtsustanud litsentsimismenetlusi, reforminud pensioni-, tervishoiu- ja
maksusüsteemi, et edendada kohandamist, konkurentsivõimet ja majanduskasvu.
Endiselt tuleb tegeleda valitsemissektori suure võla, struktuuri jäikuse ja
koormava institutsioonilise korraldusega. Ka
Portugalis tekkis struktuuri jäikus ja suur valitsemissektori võlg. Neid
ebastabiilsuse põhjuseid püüti lahendada mitme reformipaketi abil. Näiteks
vähendati töötushüvitise määrasid, viidi ellu erastamisprogramme, suurendati konkurentsi
jaekaubanduses ja vähendati tõkkeid tegutsemiseks professionaalsete teenuste
valdkonnas. Lisaks laiendati tulubaasi ja kaotati mitmed tulumaksu
mahaarvamised. Üksikasjaliku
ja põhjaliku hindamise programmiriikide olukorra kohta leiab kontrollkäigu
tulemustes, mis avaldatakse väljaandes „Euroopa majandus”, mis on kättesaadav
Euroopa Komisjoni veebisaidil aadressil http://ec.europa.eu/economy_finance/assistance_eu_ms/index_en.htm. 4.
KOKKUVÕTE Käesolevas
teatises kirjeldatakse kahe seadusandliku akti paketti kuuluva määruse (EL)
nr 472/2013 olulisemaid aspekte. Range eelarve konsolideerimine koos
kaugeleulatuvate struktuurireformidega ja finantssüsteemi korrastamisega, mida
on peamiselt makromajanduslike kohandamisprogrammide kaudu toetatud rahalise
välisabiga, on aidanud hoida finantsturgude ebastabiilsuse kontrolli all ja
seeläbi turud stabiliseerida. Selle
taustal leiab komisjon, et määruses (EL) nr 472/2013 pakutud raamistik on
olnud siiani asjakohane, et tugevdada seiret ja järelevalvet euroala
liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused
finantsstabiilsuse tagamisel. Kahe
seadusandliku akti paketi sätted ja selles sätestatud menetlusnormid näivad
võimaldavat suuremat kooskõlastatust euroala liikmesriikide vahel. Nagu
selgitatud käesolevas teatises, on määrus kehtinud lühikest aega ja seega on
selle alusel raske leida andmeid, mille alusel käesolevat hindamist teha.
Näiteks ei ole tõhustatud järelevalvet veel kasutatud, kuid määruses on
kehtestatud raamistik, mis peaks võimaldama paremini seirata euroala
liikmesriike, millel on või võib tekkida finantsraskusi. Ka programmijärgset
järelevalvet ei ole veel kasutatud. Saadud
kogemuste põhjal tehakse süstemaatiline ja põhjalik analüüs järgmise hindamise
käigus, mis toimub samaaegselt määruse (EL) nr 473/2013 ja kuue
seadusandliku akti paketi läbivaatamisega. [1] ELT L 140, 27.5.2013. [2] ELT C 300, 16.10.2013. [3] ELT L 48, 21.2.2013. [4] ELT L 191, 12.7.2013. [5] ELT L 192, 13.7.2013. [6] ELT L 250, 20.9.2013. [7] Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) nr 1176/2011, 16. november 2011, makromajandusliku
tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011,
lk 25). 8 Määruse (EL) nr 473/2013
artikleid 1–5 ja 13–18 siiski ei kohaldata.