5.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/124

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2013) 570 – C7-0276/2013) (2),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2012. aasta eelarve täitmise kohta ning institutsioonide vastuseid (3),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab 2012. aasta raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust (4),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (5) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (6) eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse oma varasemaid eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevaid otsuseid ja resolutsioone,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

—

võttes arvese eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0213/2014),

1.

märgib rahuloluga, et kontrollikoda täheldas oma 2012. aasta aruandes, et ei leidnud olulisi puudusi seoses Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus”) juures auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega;

2.

peab kiiduväärseks asjaolu, et kontrollikoda jõudis oma audititööle tuginedes järeldusele, et institutsioonide ja asutuste 31. detsembril 2012 lõppenud aasta haldus- ja muude kulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu;

3.

märgib, et Euroopa Kohtu 2012. aasta eelarves oli kulukohustuste summa 343 567 692,52 eurot (2011. aastal 335 904 453,30 eurot) ja täitmismäär - 98,63 % - oli kõrgem kui 2011. aastal; tuletab meelde, et Euroopa Kohtu eelarve on puhtalt halduseelarve;

4.

märgib, et Üldkohtu pooleliolevate ja lõpetatud kohtuasjade arv oli 2012. aastal veidi väiksem kui varasematel aastatel (2011. aastal oli pooleli 1 308 kohtuasja ja 2012. aastal 1 237 kohtuasja); peab aga kahetsusväärseks, et lõpetatud kohtuasjade arv vähenes (2011. aastal lõpetati 714 kohtuasja ja 2012. aastal 688 kohtuasja); on seisukohal, et ettepanek, mille kohaselt tuleks Üldkohtu kohtunike arvu suurendada ja mille arutamist jätkatakse nõukogus, võib aidata pooleliolevate kohtuasjade arvu tulemuslikult vähendada;

5.

märgib, et Euroopa Kohtu ja Avaliku Teenistuse Kohtu olukord on samasugune, st lõpetatud kohtuasjade arv on vähenenud ja pooleliolevate kohtuasjade arv on 2011. aastaga võrreldes suurenenud (Euroopa Kohus: 2011. aastal 849 pooleliolevat kohtuasja ja 2012. aastal 886 pooleliolevat kohtuasja ning 2011. aastal 638 lõpetatud kohtuasja ja 2012. aastal 595 lõpetatud kohtuasja; Avaliku Teenistuse Kohus: 2011. aastal 178 pooleliolevat kohtuasja ja 2012. aastal 235 pooleliolevat kohtuasja ning 2011. aastal 166 lõpetatud kohtuasja ja 2012. aastal 121 lõpetatud kohtuasja); märgib, et Avaliku Teenistuse Kohtu liikmete hulgas ei ole mingisuguseid muutusi toimunud;

6.

nõuab selget teavet Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kõigi kolmest kohtunikust koosnevate kodade ja viiest kohtunikust koosnevate kodade ning Avaliku Teenistuse Kohtu kolmest kohtunikust koosnevate kodade ja ühest kohtunikust koosneva koja tulemuste kohta; nõuab teavet selle kohta, kui palju kohtuasju käsitlesid ettekandjana pärast Euroopa Kohtu ümberkorraldamist president ja asepresident;

7.

palub Euroopa Kohtul, Üldkohtul ja Avaliku Teenistuse Kohtul anda ülevaate selle kohta, kui paljud kohtuasjad on pooleli olnud rohkem kui 24 kuud;

8.

rõhutab, et Euroopa Kohtu hinnangul on Euroopa Kohtu käsutuses olevate vahendite raames võimalik leida edasisi võimalusi olukorra parandamiseks; rõhutab, et tänu 2012. aastal ellu viidud sisereformidele - uue viiest kohtunikust koosneva koja ja uue kolmest kohtunikust koosneva koja moodustamine, muudatused suurkoja koosseisus ning kodukorra läbivaatamine - on süsteemis toimunud teatavad muutused ja tulevaste reformidega on võimalik veelgi rohkem ära teha; nõuab Euroopa Kohtult teavet selle kohta, kui paljude kohtuasjadega iga Euroopa Kohtu ja Üldkohtu ettekandja 2012. aastal tegeles;

9.

nõuab, et Euroopa Kohus leiaks lahenduse, kuidas tulla nõuetekohaselt toime uute kohtuasjade arvu pideva suurenemise ja suure töökoormusega, sest sisereformidest ja kodukorra läbivaatamisest üksi ei piisa selleks, et Euroopa Kohtus pooleliolevate kohtuasjade arvu järgmistel aastatel järsult vähendada; peab üheks lahenduseks vähendada ilma kuulamisteta või nõustamiseta nädalaid;

10.

nõustub, et Üldkohus peaks kohtu liikmete ja töötajate kohtuvälise tegevuse vähendamiseks rohkem ära tegema; palub Euroopa Kohtul toimida läbipaistvamalt, avaldades Euroopa Kohtu veebisaidil loetelu iga kohtuniku kohtuvälise tegevuse kohta;

11.

nõuab, et kontrollikoda korraldaks võrdleva uuringu, mis annaks teavet liikmesriikide samaväärsete riigikohtute ja Euroopa Kohtu tulemuste kohta;

12.

rõhutab, et aastatel, mil lõpevad suurema arvu kohtunike volitused, on suur oht, et tööviljakus väheneb ning Euroopa Kohtu töö järjepidevus ja stabiilsus halvenevad, kui nõukogu ei pikenda kohtunike volitusi ja kui uute kohtunike ametissenimetamine viibib;

13.

märgib, et Euroopa Kohtus on tõlketeenistuses töötavate inimeste arvu osakaal kõigi liidu institutsioonide hulgas suurim, sest 47,3 % töötajatest töötavad tõlkijate või tõlkidena; mõistab, et Euroopa Kohus on kohustatud kohtuasju menetlema kõigis liidu 24 ametlikus keeles ja tõlkima kõik oma otsused ametlikesse keeltesse; on aga seisukohal, et Euroopa Kohtu tõlketeenistust on võimalik ratsionaliseerida;

14.

kutsub Euroopa Kohut üles kohaldama ühe lehekülje tõlkekulu arvutamise meetodit, nagu teistes institutsioonides tehakse, et tõlkekulusid oleks võimalik institutsioonide vahel võrdsetel alustel võrrelda;

15.

võtab teadmiseks 2011. aasta novembris kasutusele võetud e-Curia rakenduse eelised; märgib rahuloluga, et see rakendus on - nagu ka loodeti - aidanud kohtuasjade menetlemisel tulemusi parandada;

16.

võtab teadmiseks e-Curia projekti ja selle hooldusega kaasnevad kulud; tunneb heameelt paranduste üle, mis süsteemis tehti kasutajate taotluste ja ettepanekute arvesse võtmiseks; palub, et Euroopa Parlamenti hoitaks süsteemi pideva asjakohastamise ja selle edasiste kuludega üksikasjalikult kursis;

17.

tunneb heameelt selle üle, et paberaruannete asemel hakati kasutama elektroonilisi aruandeid; märgib, et tänu e-Curia rakendusele oli pärast 1. jaanuari 2012 võimalik hakata kohtumenetluste dokumente ja otsuseid kõigi osapoolte ja Euroopa Kohtu kohtute vahel elektrooniliselt vahetama; juhib tähelepanu sellele, et viimased paberaruanded anti välja enne 2012. aasta lõppu ja et paberdokumentidelt elektroonilistele üleminek andis dokumentide koostamisel märkimisväärse kulude kokkuhoiu;

18.

peab väga positiivseks seda, et 2012. aasta lõpu seisuga oli e-Curial 1 003 aktiivset kasutajat, nende hulgas 14 liikmesriiki, kaks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riiki ja viis Euroopa Liidu institutsiooni (eelkõige Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon); peab aga kahetsusväärseks, et endiselt on veel liikmesriike, kes ei kasuta Euroopa Kohtuga dokumentide vahetamiseks e-Curiat;

19.

märgib, et 2012. aastal oli ainult seitsmel Euroopa Kohtu üldkoosolekul terve koosseis kohal; nõuab, et nende koosolekute päevakord lisataks lisana vastava aasta tegevusaruandesse;

20.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Kohus võttis vastu eeskirjad, mis puudutavad väärikat kohtlemist töökohal ja mida kohaldatakse ühtemoodi kõigi mõne liikme kojas või mõnes teenistuses töötavate inimeste suhtes ning mis sisaldab ka korda, mille alusel tegutseda väidetava ahistamise korral; rõhutab, et kõigile töötajatele ja liikmetele tuleb ka edaspidi tagada parim võimalik töökeskkond;

21.

võtab teadmiseks, et 2012. aastal võeti vastu määrus (EL, Euratom) nr 741/2012, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta, (7) ja Euroopa Kohtu uus kodukord; on seisukohal, et sisseviidud muudatused aitavad kohtul saavutada ülesannete täitmisel paremaid tulemusi; loodab, et 2013. aasta aruandes esitatakse nende reformide järelkontrolli kohta üksikasjalik ülevaade;

22.

peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid, kes on ühinenud viimase kümne aasta jooksul, ei ole esindatud institutsiooni peadirektori ega direktorite ametikohtadel; kordab, et administratsiooni nendel tasemetel tuleb tagada parem geograafiline tasakaal, nagu see on juba osakonnajuhatajate tasandil;

23.

tunneb heameelt selle üle, et raamatukogu direktoraadi loomisega kaasnenud struktuurimuudatus eelarvet loodud ametikohtade osas ei mõjutanud;

24.

tunneb heameelt selle üle, et 2012. aastal tähistatud Euroopa Kohtu 60. aastapäevale pühendatud programmiga kaasnesid vaid minimaalsed otsesed kulud;

25.

toetab Euroopa Kohtu põhimõtet eelistada sisemiste ressursside, eelkõige tõlketeenistuse kasutamist; kutsub kohut üles analüüsima, kas oleks võimalik võtta kasutusele süsteem, mille kohaselt toimub tõlkimine teatavatel juhtudel ainult siis, kui selleks esitatakse tellimus, et veelgi vähendada tõlgitavate dokumentide arvust tulenevat survet;

26.

võtab teadmiseks laste päevakeskusega ning dokumentide koostamise ja levitamisega seotud kulude suurenemise; palub Euroopa Kohtul tagada, et selline tasakaalustamatus järgmistel aastal ei korduks;

27.

kinnitab, et nende kuulamiste ja muude koosolekute arv, kus kasutati suulist tõlget, suurenes ka 2012. aastal, sest kohtuasjade arv suurenes kõigis jurisdiktsioonides;

28.

peab kahetsusväärseks, et infrastruktuuriseadmete ja infotehnoloogia rakenduse hooldusega seotud kulutuste järelkontrolli tegemine viibis; märgib, et puhastus- ja hoolduskulude järelkontrolli tulemuste korrigeerimiseks kehtestati tegevuskava;

29.

palub Euroopa Kohtul lisada oma iga-aastasesse tegevusaruandesse kõigi selliste Euroopa Pettustevastane Ameti (OLAF) poolt lõpetatud juhtumite tulemused ja tagajärjed, millega seoses oli uurimise all Euroopa Kohus või selle töötaja;

30.

nõuab, et iga-aastane tegevusaruanne hõlmaks ka Euroopa Kohtu kinnisvarapoliitikat;

31.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Kohus on koostanud põhjaliku ja üksikasjaliku aasta tegevusaruande ja lisanud sellesse põhjaliku teabe personalijuhtimise kohta, nagu Euroopa Parlament on nõudnud;

32.

palub, et kontrollikoda lisaks oma järgmisse aastaaruandesse ülevaate selle kohta, milliseid järelmeetmeid on Euroopa Kohus käesolevas resolutsioonis esitatud Euroopa Parlamendi soovitustega seoses võtnud.