Põllumajandus- ja regionaalpoliitika: puudused komisjoni ja liikmesriikide halduses

Raportööri ja variraportööride 5. novembri 2013. aasta kiri komisjoni presidendile ja presidendi vastus

1.

nõuab vigade korduva koondumise tõttu vähestesse liikmesriikidesse, et komisjon võtaks suurema ja määravama vastutuse liidu eelarve kaitsmisel rahalise kahju tekkimise eest;

2.

rõhutab, et 2012. aastal suurenes veamäär kolmandat korda järjest;

3.

kutsub seetõttu komisjoni üles kohaldama rangemalt finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 32 lõiget 5, kui vigade esinemise määr on püsivalt kõrge, ning sellest tulenevalt tuvastama kontrollisüsteemide puudused ning võtma või tegema ettepaneku võtta sobivaid meetmeid seoses võimaliku lihtsustamise, kontrollisüsteemide täiendava tugevdamise ja programmide või rakendussüsteemide ümberkorraldamisega;

4.

on arvamusel, et vearisk liidu poliitikavaldkondades, eelkõige valdkondades, kus eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, on suurem, kui seotud poliitikavaldkonnad on eriti keerulised ning liikmesriigid ei taha rakendada piisavaid kontrolli- ja aruandlussüsteeme; nõuab tungivalt, et kõik asjaosalised, kes on kaasatud liidu otsustusprotsessi, teeksid täiendavat lihtsustustööd, eelkõige lihtsate ja kontrollitavate abikõlblikkuse eeskirjade koostamise, bürokraatia vähendamise ning asjakohaste ja tulemuslike kontrollide kavandamise abil;

5.

võtab teadmiseks, et vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Liidu eelarve kaitsmise kohta (10) moodustavad valdkondades, mille puhul toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, kaheksa liikmesriigi suhtes kohaldatud finantskorrektsioonid 90 % finantskorrektsioonidest; nõuab tungivalt, et komisjon pööraks seetõttu nendele riikidele erilist tähelepanu;

6.

märgib, et raportöör ja variraportöörid nõudsid seoses heakskiidu andmisega komisjoni tegevusele 2012. aasta eelarve täitmisel rangemate finantskorrektsioonide rakendamist niisuguste liikmesriikide suhtes, kelle juhtimis- ja järelevalvesüsteemides esineb püsivaid ja süsteemseid puudusi;

7.

võtab teadmiseks, et komisjoni president lubas oma vastuses a) tugevdada järelevalvet ja kontrolle liikmesriikides, millel on kõige kõrgem riskiprofiil liidu programmide juhtimise ja kontrollimise osas; b) jätkata tõsiste puuduste esinemise korral maksete peatamist ja programmide lõpetamist, kui see on õiguslikult võimalik; c) teha jätkuvalt kättesaadavaks vajalikke finantsandmeid, mis võimaldavad liikmesriikide põhjalikku analüüsimist;

8.

tunneb heameelt komisjoni teatise üle liidu eelarve kaitsmise kohta, milles antakse esmakordselt ülevaade üksikute liikmesriikide finantskorrektsioonide olukorrast, kuid nõuab põhjalikumat iga-aastast analüüsi üksikute liikmesriikide olukorra kohta koos andmetega selle kohta, kui palju raha suudeti tõepoolest liidu eelarvesse tagasi suunata;

Komisjoni teatis põllumajanduse ja ühtekuuluvuspoliitika puhul liikmesriikide suhtes netofinantskorrektsioonide kohaldamise kohta  (11)

9.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon avaldas reaktsioonina parlamendiliikmete kirjale kõnealuse teatise juba 2013. aasta detsembris;

10.

tunneb heameelt programmitöö perioodi 2014-2020 jaoks seadusandliku tavamenetluse teel vastu võetud uute eeskirjade üle, mis hõlmavad selliseid meetmeid nagu auditeerimisasutuste ja sertifitseerimisasutuste määramine, auditeerimisasutuste akrediteerimine, auditikontroll ning raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja heakskiitmine, finantskorrektsioonid ja netofinantskorrektsioonid, proportsionaalne kontroll ja eeltingimused, mille eesmärk on vigade määra veelgi rohkem vähendada; toetab sellega seoses üha suuremat tulemustele orienteeritust ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite koondamist teemavaldkondadesse, mis peaks tagama kaasrahastatavate tegevuste suure lisaväärtuse; tunneb samuti heameelt tõsise puuduse määratluse üle ja eeldatava suurema korrektsioonide määra üle korduvate puuduste korral;

11.

tunneb heameelt selle üle, et uuel programmitöö perioodil 2014–2020 on ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel tõsiste puuduste esinemise korral võimalik ja tuleb rakendada netofinantskorrektsioone ning need jäävad standardiks põllumajanduse valdkonnas;

12.

peab kiiresti ja korrektselt kohaldatavaid netofinantskorrektsioone tulemuslikuks liidu eelarve kaitsmise vahendiks ning on arvamusel, et sissenõudmisi ja finantskorrektsioone tuleb võtta arvesse üldise sisekontrollisüsteemi mis tahes põhjalikul hindamisel; palub seetõttu kontrollikojal jõuda komisjoniga kokkuleppele selles, kuidas võtta arvesse ka mõju, mida kõnealused parandusmeetmed avaldavad liidu eelarve kaitsmisele;

Teatise hinnang

a)   Põllumajandus ja loodusvarad

13.

märgib, et kõik põllumajanduse valdkonna finantskorrektsioonid on netokorrektsioonid; rõhutab, et netofinantskorrektsioonide kohaldamine põllumajanduse valdkonnas ei kujuta veel endast oodatud edusammu, sest a) komisjoni praeguste soovituslike võrdlusalustega on juba ette nähtud, et vastavusmenetluste kestus ei tohi ületada kaht aastat, ja b) kohaldatavate finantskorrektsioonide proportsionaalsuse kindlaksmääramise nn uued kriteeriumid ja meetodid, mis on loetletud teatise I lisas, lähtuvad sõnaselgelt suunistest, mille aluseks võetakse olemasolevad, komisjoni poolt juba 23. detsembril 1997. aastal vastu võetud suunised; on üllatunud, et peaaegu 20 aasta jooksul ei ole komisjon suutnud lühendada kontrollimis- ja heakskiitmismenetluste kestust allapoole iseenda seatud võrdlusaluseid; peab vastavusmenetluse täieliku mõju saavutamiseks vajalikuks kiirendada menetlust ning parandada veelgi kriteeriumeid ja meetodeid, mida kasutatakse finantskorrektsioonide kohaldamiseks, väljudes ettenähtud uute suuniste raamidest, ning c) liikmesriigid ei suuda esitada kiiresti, lihtsalt ja tulemuslikult tõendeid selle kohta, et komisjoni kavandatav netofinantskorrektsioon ei ole õigustatud, mille tagajärjel esineb sageli viivitusi korrektsioonidega seotud juhtumite käsitlemisel;

b)   Ühtekuuluvuspoliitika

14.

märgib, et see, kas uus vahend toob endaga kaasa arvukamad netokorrektsioonid ja seega madalama veamäära ühtekuuluvuspoliitikas, sõltub paljudest teguritest; näeb lisaks probleemi liikmesriikide võimalustes hoiduda netofinantskorrektsioonidest (piirangu puudumine projektide asendamisel 15. veebruarini aastal n + 1, ajalise piiranguta tagantjärele teatamise võimalused liikmesriikide endi varasemate vigade korral, pikad kaebuste esitamise menetlused);

15.

palub komisjonil esitada viivitamata ettepanek asendusprojektide piiramise, kui mitte lõppkokkuvõttes nende keelustamise kohta;

16.

on arvamusel, et vahendi tõhusust ühtekuuluvuspoliitika seisukohast ei ole veel võimalik hinnata seetõttu, et selle kohaldamine sõltub üksikasjadest, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktis, mida on oodata 2014. aasta aprillis;

17.

märgib ühtlasi, et juba paljude liikmesriikide teatavad auditiaruanded, mis on komisjoni kinnitava avalduse üheks elemendiks, on ise sageli vigadest mõjutatud, näitavad riskitaset ja veamäära tegelikust väiksemana ning on seega osaliselt ebausaldusväärsed; (12) juhib tähelepanu ka sellele, et kontrollikoda kinnitas alles hiljuti, et „Euroopa Komisjonil [on] probleeme liikmesriikides ELi regionaalfondide kohta tehtud auditite tulemuste usaldusväärsusega.” (13);

Komisjoni reservatsioonid ja siduvate kohustuste põhjused

18.

tuletab meelde, et Barroso juhitud komisjon alustas 2005. aastal tööd nõudega, mille kohaselt „peaks [aruandmisvastutust] suurendama kinnitava avalduse taotlemine Euroopa Kontrollikojalt” (14);

19.

tuletab meelde hea koostöö suurt tähtsust eelkõige valdkondades, kus eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega; nõuab seetõttu tungivalt, et kõik asjaosalised, kes on kaasatud liidu otsustusprotsessi, suurendaksid tõhusust, eelkõige lihtsate ja kontrollitavate abikõlblikkuse eeskirjade koostamise, selgete liidu vahenditele juurdepääsu saamise eeskirjade ja menetluste kehtestamise, bürokraatia vähendamise ning asjakohaste ja kulutõhusate kontrollide kavandamise abil;

20.

väljendab muret selle pärast, et 2012. aastal suurenes veamäär isegi kontrollikoja uut metoodikat arvesse võttes kolmandat korda järjest;

21.

on endiselt väga mures selle pärast, et juba aastaid esineb olukord, kus suurema osa kontrollikoja tuvastatud vigadest oleksid liikmesriigid pidanud ise avastama; on seetõttu arvamusel, et mõne liikmesriigi kontrollistatistika, audititulemused ja auditeerimismenetlused ei kujuta endast piisavat alust komisjoni hinnangutele ja finantskorrektsioonidele, ning ootab kõnealuse olukorra märkimisväärset parandamist rahastamisperioodil 2014–2020;

22.

nõuab seetõttu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 3 kohaselt liikmesriikide auditeerimisasutuste ja kontrollikoja vahelise koostöö tugevdamist koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kontrollide puhul;

23.

võtab teadmiseks, et komisjoni ikka ja jälle esitatavate väidete kohaselt kulutatakse umbes 80 % vahenditest koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames; tuletab aga meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 317 on sätestatud, et lõplik vastutus eelarve täitmise eest lasub komisjonil; loodab aga, et liikmesriigid teevad täielikult koostööd, tagamaks, et nad kohaldavad usaldusväärse finantsjuhtimise ja kontrollieeskirju täies ulatuses;

24.

peab kohustuslikku aruandlust ja parendustööd tulemuslikuks ja asjakohaseks eelarve täitmisele heakskiidu andmise vahendiks, mille eesmärk on avaldada veamäärale tuntavat mõju;

25.

toonitab, et Euroopa Parlament esitab reservatsioone ainult valdkondade puhul, mille suhtes ta ei ole saanud komisjonilt ja/või kontrollikojalt piisavat kindlust oma murede kummutamiseks, ning peab esmatähtsaks, et komisjon tõendaks Euroopa Parlamendile reservatsioonide korral, mil viisil on võetud veenvaid parandusmeetmeid viimase murede ületamiseks;

26.

peab reservatsioone uueks tulemuslikuks eelarvekontrolli vahendiks, millega Euroopa Parlament saab iseenda poolt võetud kohustusena teostada hoolikat järelevalvet kõnealuste probleemide kõrvaldamiseks komisjoni ja liikmesriikide võetud meetmete üle, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsust avalikkuse ees eriliselt õigustada;

… põllumajanduse valdkonnas

27.

märgib, et maaelu arengu, keskkonna, kalanduse ja tervishoiu poliitikavaldkonnas on veamäär 7,9 %; peab kahetsusväärseks, et tulenevalt viivitustest maksetaotluste, maksete, kontrollide ja esitatud statistiliste andmete vahel ei ole märkimisväärset mõju veamäära langusele oodata enne 2014. aastat (kõige varem), kuigi tegevuskava võeti vastu 2012. aastal;

28.

märgib, et komisjoni siseauditi talitus leidis, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi auditistrateegia ei olnud piisavalt formaliseeritud, st et selles esinesid puudujäägid auditi ulatuse kindlaksmääramise, kvantitatiivsete ja mõõdetavate eesmärkide (nt auditi katvus) kehtestamise ning sellega seotud suutlikkuse analüüsi osas; tunneb muret siseauditi talituse leiu pärast, mille kohaselt ei toetanud riskihinnangud piisavalt auditikavasid, ja et auditite tegemisel esines märkimisväärne mahajäämus (2007.–2010. aasta auditeerimistoimingutest oli 13 % endiselt lõpetamata), hoolimata põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi püüdlustest seda vähendada;

29.

märgib, et komisjon on esitanud teateid vigade esinemise kohta põllumassiivide registris Prantsusmaal ja Portugalis alates 2006. aastast; märgib, et enne 2010. aastast ei algatatud kõnealustes riikides ühtki omaalgatuslikku tegevuskava; kritiseerib asjaolu, et komisjoni algatatud tegevuskavad said Portugali puhul alguse alles 2010. aastal ja Prantsusmaal alles 2013. aastal; on arvamusel, et kuigi viis, kuidas komisjon käsitab finantskorrektsioonide arvutamisel põllumassiivide registris tuvastatud puudusi, põhjustab pikki vastavusmenetlusi ning viivitusi tegevuskavade ja reservatsioonide vastuvõtmisel aasta tegevusaruannetes, võimaldab see teha reaalseid finantskorrektsioone, nagu on nõudnud Euroopa Parlament ja kontrollikoda, mitte kindla määraga korrektsioone, mille liikmesriigid ja toetusesaajad võivad vaidlustada; toetab komisjoni lähenemisviisi ning nõuab süsteemide parandamist igal võimalikul viisil, sealhulgas töötajatele koolituse pakkumise abil, et suurendada nende tulemuslikkust ja kiirust;

30.

soovib, et teda teavitataks liidu subsiidiumide, toetuste ja muude rahastamisvahendite kogusummast, mis kulutati põllumassiivide registri loomiseks ja parandamiseks alates otsuse tegemisest, võimaluse korral liikmesriikide kaupa;

31.

juhib eelkõige tähelepanu sellele, et 2006. aastal Prantsusmaal ja Portugalis kontrollikoja poolt tuvastatud ja 2008. aastal komisjoni poolt kinnitatud vead ei olnud 2012. aastal täielikult parandatud hoolimata liikmesriikide otsustest määrata kindla määraga korrektsioone; rõhutab, et aastatel 2006–2013 maksti otsetoetusi, mille seaduslikkus ja korrektsus ei olnud täielikult tagatud; on mures liidu eelarve pärast, sest finantskorrektsioonid, mis on seotud Prantsusmaal aastatel 2008-2013 ja Portugalis aastatel 2010-2013 alusetult välja makstud summadega - mis tulenesid 2006. aastal kindlaks tehtud ja endiselt kõrvaldamata vigadest põllumassiivide registris -, ei ole veel tehtud; võtab aga teadmiseks, et komisjon kohaldas netofinantskorrektsioone Prantsusmaal juba 2008. aastal ja Portugalis 2010. aastal; kutsub komisjoni üles katma liidu eelarves kogu selliste vigade finantsriski netokorrektsioonidega;

32.

märgib, et vastavuskontrolli menetlused kestavad liiga kaua, et liidu eelarvet tõhusalt kaitsta; peab kahetsusväärseks aastaid blokeeritud haldussuutlikkust ning tulude ja intressitulude saamata jäämist ELi eelarves;

33.

märgib, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor säilitas mainealase reservatsiooni seoses puudustega sertifitseeritud mahepõllumajanduslike toodete järelevalves ja kontrollis; ootab komisjonilt parandusmeetmete võtmist, tagamaks et piisavate kontrollide puudumisega ei kaasneks mahepõllumajandustootjate ja tavapõllumajandustootjate vahelise konkurentsi kõlvatu moonutamine;

34.

kiidab heaks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektori esitatud reservatsioonid: — reservatsioon seoses tõsiste puudustega otsetoetuste süsteemides Bulgaarias, Prantsusmaal ja Portugalis; — reservatsioon seoses kõikide maaelu arengu kulutustega; — reservatsioon seoses puudustega mahepõllumajandusliku tootmise järelevalve ja kontrolli süsteemides;

… regionaalpoliitika, energeetika ja transpordi valdkonnas

35.

märgib, et regionaalpoliitikas on veamäär 6,8 %;

36.

märgib, et nii kontrollikoja kui ka komisjoni auditite kohaselt ei tee mõned liikmesriikide auditeerimisasutused oma auditeid nõuetekohase hoolsusega ning ei ole piisavalt selge, kas ja mis seisukohast nad oma järelevalve- ja kontrollisüsteeme jätkusuutlikult parandavad;

37.

märgib, et liikmesriikide asutused on tõlgendanud suuniseid erineval viisil, eelkõige seoses auditi ulatuse katvuse ja statistiliste valimite koostamisega; on sügavalt mures asjaolu pärast, et siseauditi talitus tuvastas märkimisväärsed erinevused kohapealsete testide ulatuses ja põhjalikkuses;

38.

märgib, et komisjon ei tee piisavaid omapoolseid valimipõhiseid auditeid liikmesriikide korraldusasutuste ja lõplike toetusesaajate puhul;

39.

kiidab heaks regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi peadirektori reservatsiooni seoses programmitöö perioodi 2007–2013 ERFi / Ühtekuuluvusfondi / ühinemiseelse abi rahastamisvahendi juhtimis- ja kontrollisüsteemidega 17 liikmesriigis (72 programmis) ja 12 Euroopa territoriaalse koostöö programmis; kiidab peale selle heaks reservatsiooni seoses programmitöö perioodi 2000–2006 programmide ERFi / Ühtekuuluvusfondi / ühinemiseelse abi rahastamisvahendi juhtimis- ja kontrollisüsteemidega viies liikmesriigis (11 programmis); juhib sellega seoses tähelepanu eelkõige järgmisele: — kõikide liikmesriikide auditeerimisasutused peavad võtma oma auditeerimisülesannet tõsisemalt, et juhtimis-, järelevalve- ja kontrollisüsteemides oleks võimalik teha püsivaid parandusi; — komisjon peab tegema rohkem auditeid aastal n nende liikmesriikide lõplike toetusesaajate ja heakskiiduasutuste juures, mille haldus- ja auditisüsteemides leiti aastal n – 1 puudusi; — komisjon peab võtma endale kohustuse auditeerida kõiki rakenduskavasid vähemalt ühe korra programmitöö perioodi jooksul ise; — komisjon peab andma piisavalt vara enne 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust aru mõiste „tõsine puudus” praktilise kasutamise võimalustest delegeeritud õigusaktis ja sellest tulenevatest netofinantskorrektsioonidest;

Seadmata kahtluse alla eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevat otsust, rõhutab oma reservatsioone, millele on osutatud punktides 34 ja 39, millega kaasnevad järgmised siduvad kohustused

40.

palub komisjonil tagada, et põllumajanduspoliitika valdkonnas viidaks vastavuskontrolli menetlused üldjuhul lõpule vähem kui kahe aasta jooksul, nagu on ette nähtud komisjoni sisetähtaegade kohaselt, mis kehtestati rohkem kui 15 aasta eest;

41.

kutsub komisjoni üles lahendama põllumajandusvaldkonnas viivitamata probleemid, mis esinevad seoses makseasutustega, kelle allesjäänud veamäär ületab olulisuse läve, milleks on 2 % ja mille on määranud kindlaks komisjon; soovitab keskenduda oma jõupingutustes eelkõige makseasutustele Prantsusmaal, Bulgaarias, Rumeenias, Portugalis ja Lätis;

42.

nõuab, et põllumassiivide registris esinevate puuduste kõrvaldamiseks viidaks tegevuskavad kiiresti ellu; nõuab, et tegevuskavades esitatud tähtaegade eiramise korral tehtaks vastavuskontrolli menetluse raames proportsionaalseid netofinantskorrektsioone; märgib, et ärakuulamismenetlused tuleks üldjuhul lõpule viia kahe aastaga;

43.

kutsub komisjoni üles andma aru Prantsusmaa ja Portugali tegevuskavade täitmise seisust 30. juuniks 2014;

44.

on arvamusel, et põllumassiivide registrites korduvalt esinevate puuduste korral tuleb kohaldada järk-järgult suurenevaid sanktsioneerivaid korrektsioone, mis on senistest netokorrektsioonidest ja kindla määraga korrektsioonidest tunduvalt ulatuslikumad; nõuab komisjonilt vastava ettepaneku esitamist;

45.

kutsub põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraati üles töötama välja ja formaliseerima oma kontrollistrateegia, korraldama oma riskihindamised vastavalt kehtestatud eesmärkidele ümber ning tagama nõuetekohase järelevalve paremate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete peamiste tulemusnäitajate abil, mille avaldamist aasta tegevusaruandes tuleks parandada;

46.

nõuab regionaalpoliitika valdkonnas komisjoni ja kontrollikoja soovitusi järgides, et liikmesriigid suurendaksid ja karmistaksid oluliselt oma esmatasandi kontrolle;

47.

kutsub komisjoni üles andma peadirektoraatide tegevusaruannetes aru selle kohta, millises ulatuses ja kui põhjalikult on uuritud, kontrollitud ja kinnitatud liikmesriikide kontrollistatistikat või auditiaruandeid;

48.

kutsub komisjoni üles näitama oma aasta tegevusaruannetes, kuidas tema enda riskianalüüsid on mõjutanud tema enda auditeerimissuutlikkuse kasutamist, millised olid asjaomased riigid ja kas puudused kõrvaldati; nõuab rohkem liikmesriikide heakskiiduasutustelt ja lõplikelt toetusesaajatelt võetud juhuvalimite otseseid auditeid; märgib, et seda oleks võimalik teha töötajate ümberpaigutamise ja/või madalate veamääradega liikmesriikides auditite arvu vähendamise abil;

49.

rõhutab, et komisjoni enda auditite suunised peaksid endast kujutama komisjoni enda võetud kohustust; kutsub komisjoni üles esitlema neid juba 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames; nõuab selleks selgeid andmeid selle kohta, kuivõrd minevikus silma torganud liikmesriikide ja programmide suhtes on kohaldatud erilisi auditipõhimõtteid ja kui suurel määral on võimalik kiirendada netofinantskorrektsioone; rõhutab, et need põhimõtted peaksid kajastuma ka juba peagi esitatavates delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides;

50.

ootab, et komisjon parandaks omapoolseid auditeerimisasutuste iga-aastaste kontrolliaruannete kontrolle eesmärgiga tagada, et audiitoritel oleks võimalik jõuda järeldusele liikmesriikide auditite veamäärade usaldusväärsuse mõju suhtes, ja tugevdada oma kinnitamismenetlust; on arvamusel, et kõnealuste vastuoludega tuleb tegeleda võimalikult kiiresti, et vähendada võimalikult palju süsteemi puuduste ja/või vigade ning eeskirjade eiramiste mitteavastamise riski;

51.

on teadlik sellest, et eelseisvate netofinantskorrektsioonide puhul ei saa rakendada automaatset karistussüsteemi, sest see oleks vastuolus õigusriigi põhimõttega; nõuab seetõttu, et komisjon teeks kõik endast oleneva, et lühendada ärakuulamismenetlusi, mis eelnevad netokorrektsioonide tegemisele või maksete katkestamisele; palub, et komisjon esitaks sellekohase aruande ja ettepaneku; teatab juba praegu, et Euroopa Parlament kavatseb komisjoni selles küsimuses toetada, juhul kui liikmesriigid peaksid esitama vastuväiteid;

52.

kutsub komisjoni üles lisama iga-aastasesse aruandesse liidu eelarve kaitsmise kohta ühe peatüki, mis käsitleb netofinantskorrektsioone liikmesriigi kohta;

53.

kutsub komisjoni üles nimetama kõnealuses teatises liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmisega seoses kolm kõige suuremate veamäärade ja finantskorrektsioonidega liikmesriiki, kes eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames seejärel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni poolt ära kuulatakse;

54.

kutsub seadusandjat üles piirama esimesel võimalusel ajaliselt ja rahaliselt võimalust asendada vigadest mõjutatud projektid enne 15. veebruari aastal n + 1 uute projektidega;

55.

kutsub kontrollikoda üles kasutama tulemusauditeid rohkem selleks, et võrrelda kuluprogramme paljudes riikides; nõuab taas, et kontrollikoda koostaks riigipõhised eriaruanded (nt föderaalsete haldusstruktuuride tõttu) eriti haavatavate ja (nt kõrgete veamäärade tõttu) silmatorkavate liikmesriikide kohta;

56.

nõuab järgmist: — asjaomased peadirektoraadid peaksid looma uue tugevdatud auditistrateegia, mille abil kõrvaldada teatavates liikmesriikides tuvastatud puudused, nagu on osutatud punktides 47, 48 ja 49; — liikmesriikide auditi- ja kontrolliaruannete kvaliteedikontrolle tuleks tõhustada, nagu on osutatud punktides 47 ja 48; — komisjon peaks suurendama juhuvalimil põhinevate kohapealsete auditite arvu ja kasutama süstemaatilisemalt netofinantskorrektsioone, nagu on osutatud punktis 13; — ühissätete määruse delegeeritud õigusaktis tuleks esitada üksikasjalikud eeskirjad, milles on sätestatud „tõsise puuduse” määratlus ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide peamiste nõuete hindamine, nagu on osutatud punktis 216; — tuleks kohaldada järk-järgult suurendatavaid maksete vähendamisi ja haldussanktsioone, kui otsemakseid või maaelu arengu toetust saav lõplik toetusesaaja ei ole täitnud abikõlblikkuse kriteeriume või kui põllumassiivide registris esineb korduvaid puudusi; — liidu eelarve ennetavaks kaitsmiseks tuleks kasutada peatamismehhanismi, nagu on osutatud punktis 42; — järgmises liidu eelarvet kaitsmist puudutavas aastaaruandes tuleks üksikasjalikult välja tuua maksete katkestamised, peatamised, finantskorrektsioonid ja sissenõudmised, eelkõige alates 2016. aastast struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi aruannetes, nagu on osutatud punktis 52; — peadirektoraatide iga-aastased tegevusaruanded peaksid sisaldama teavet reservatsioonide kohta, mis on seotud liidu eelarvet ohustavate riskidega, ja need reservatsioonid tuleks tagasi võtta ainult siis, kui liikmesriigid on puuduste kõrvaldamiseks meetmeid võtnud ja eeskirjadevastaselt tehtud kulutusi korrigeerinud, ning teavet ka veamäära ja allesjäänud hinnangulise riski kohta, eriti kui liikmesriigid on võtnud parandusmeetmeid; — tuleks koostada uus horisontaalne aruanne selle kohta, kuidas on uusi ennetus- ja parandusvahendeid mitmeaastase finantsraamistiku 2014-2020 kohaselt kasutatud ning millised riskid kaasnevad erinevustega lõplike õigusaktide ja komisjoni ettepanekute vahel; — ärakuulamis- ja lepitusmenetlusi tuleks ühtlustada, et kogu vastavusmenetlus lüheneks kõigil tavajuhtudel kuni kahele aastale, nagu on osutatud punktis 40; — Prantsusmaa ja Portugali kohta tuleks põllumajanduse valdkonnas koostada laiaulatuslikud tegevuskavad, mis hõlmavad muu hulgas ka nende põllumassiivide registrite ajakohastamist, nagu on osutatud punktis 44; — tuleks kasutusele võtta riiklike liidu vahendite haldaja kinnituste vorm ja esitada sellealased soovitused; — võimalust asendada vigadest mõjutatud projektid uute projektidega tuleks lubada ainult enne 15. veebruari aastal n + 1; — täitmata kulukohustusi tuleks paremini kasutada ja eelmaksetega hõlmatud perioodi tuleks piirata; — komisjon peaks sõlmima eriliselt silma jäänud liikmesriikidega Euroopa poolaasta eeskujul siduvad kahepoolsed kokkulepped;

57.

nõuab, et Euroopa Parlamendi uus valitud president saadaks ülalnimetatud kohustused pärast 2014. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi kõigile komisjoni presidendi kandidaatidele ja nõuaks siduvate kohustuste võtmist ülalnimetatud eesmärkide täitmiseks; nõuab peale selle, et uus Euroopa Parlament lisaks ülalnimetatud kohustused uue komisjoni volinike kandidaatide kuulamistel kohaldatavasse kirjalikku menetlusse ja nõuaks liidu eelarve kaitse parandamiseks asjakohaste lubaduste andmist;

58.

kutsub komisjoni üles looma registrit kõikide liidu vahendite jaoks, mis suunatakse liikmesriikides meediasse struktuurifondidest või põllumajandusfondidest, sealhulgas maaelu areng;

59.

palub komisjonil keskenduda sellega seoses haavatavatele või silmatorkavatele riikidele;

60.

palub liikmesriikidel, kes ei ole veel võtnud kasutusele vabatahtlikku liikmesriigi kinnitust, teha seda finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 59 ette nähtud liidu vahendite haldaja kinnituse alusel; nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks võimalikult kiiresti liidu vahendite haldaja kinnituse vormi; juhib sellega seoses taas tähelepanu tööle, mida teeb institutsioonidevaheline töörühm liikmesriikide kinnituste valdkonnas ning mille tulemused sõltuvad suuresti liidu vahendite haldaja kinnituste uuest sisust;

61.

kutsub komisjoni üles teostama järelevalvet riiklike auditeerimisautuste sertifitseerimisprotsessi üle liikmesriikides, kus esinevad sagedamini kõrged veamäärad; ergutab komisjoni esitama sellekohast teatist ja seadusandlikku ettepanekut;

62.

kutsub komisjoni üles kohaldama finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 32 lõiget 5, kui vigade tase on püsivalt kõrge, ning sellest tulenevalt tuvastama kontrollisüsteemide puudused, analüüsima võimalike parandusmeetmete kulu ja neist saadavat kasu ning võtma või tegema ettepaneku võtta sobivaid meetmeid seoses lihtsustamise, kontrollisüsteemide parandamise ja programmide või rakendussüsteemide ümberkorraldamisega;

63.

nõuab aruandlusnõuete ja kontrollide tiheduse märkimisväärset vähendamist liikmesriikide puhul, mille tegevust iseloomustavad pidevalt väga madalad veamäärad; ergutab komisjoni esitama sellekohast teatist, mis hõlmaks tõhusat ja tulemuslikku kontrollipoliitikat ning võimaldaks eraldada rohkem vahendeid kontrollimeetmeteks kõrge veamääraga riikides ja nende jaoks;

64.

nõuab, et komisjon tegeleks avalikes hangetes nn variisikute probleemiga ning et avaliku hanke menetluste kõik etapid avalikustataks võimalikult läbipaistvalt internetis ja et seal esitataks ka alltöövõtjad;

65.

kutsub komisjoni üles kontrollima liikmesriikidega koostöös toimuvat eelarve täitmist oma struktuuris ning esitama Euroopa Parlamendile soovitused liidu ametnike määramise kohta liikmesriikide makse-, haldus- ja auditeerimisasutuste juhtideks, kes vastutaksid liidu vahendite eraldamise eest;

66.

soovitab uuel valitud Euroopa Parlamendil tagada asjaomaste komisjonide kaudu, et vastavad volinikud võtaksid endale kuulamistele eelneval kirjalikul menetlusel ametlikult kohustuse võtta ettenähtud tähtaja jooksul parandusmeetmeid; nende lubaduste ning komisjoni ja nõukogu koostatud aruannete abil on Euroopa Parlamendil võimalik teha 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus teadlik otsus;

67.

palub uuel valitud Euroopa Parlamendil kaaluda eespool mainitut silmas pidades kõiki õiguslikke võimalusi õigusaktide täiendavaks parandamiseks, vajaduse korral seoses mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisega;

Kontrollikoja kinnitav avaldus

Raamatupidamise aastaaruanne – märkusteta arvamus

68.

tunneb heameelt selle üle, et liidu 2012. aasta raamatupidamise aruanne annab kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi liidu finantsolukorrast ning tehingute finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest 31. detsembri 2012. aasta seisuga;

69.

juhib tähelepanu sellele, et lisaks ühe arvamuse esitamisele raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta esitab kontrollikoda kolm arvamust raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; on arvamusel, et Euroopa Parlamendi liikmetel on sellise arvamuste paljususe tõttu raskem komisjoni eelarve täitmise kohta hinnangut anda;

70.

peab ebanormaalseks, et raamatupidamise aastaaruandes esitatud netovarad on –40,4 miljardit eurot, ning tunneb huvi, kas liikmesriikidelt sissenõutavaid summasid personali pensionideks, mille suurus on hinnanguliselt 42,5 miljardit eurot, ei tuleks mitte kirjendada varadena, arvestades et nende puhul on selgelt tegemist kohustusega; võtab teadmiseks komisjoni peaarvepidaja selgitused selle kohta, et kohaldatud on rahvusvahelisi avaliku sektori raamatupidamisstandardeid; nõuab, et kontrollikoda esitaks selgelt oma sellealase seisukoha; nõuab arvulist väljendust riskile, et liikmesriikide finantsolukorra tõttu ei tehta eespool mainitud summat kättesaadavaks; teeb ettepaneku kaaluda ühenduse pensionifondi loomist, et viia need personali suhtes kehtivad rahalised kohustused bilansist välja;

Tulude seaduslikkus ja korrektsus – märkusteta arvamus

71.

võtab rahuloluga teadmiseks, et 31. detsembril 2012 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

Kulukohustuste seaduslikkus ja korrektsus – märkusteta arvamus

72.

võtab rahuloluga teadmiseks, et 31. detsembril 2012 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad kulukohustused on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

Maksete seaduslikkus ja korrektsus – vastupidine arvamus

73.

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et maksed on endiselt olulisel määral vigadest mõjutatud; tuletab komisjonile meelde, et Euroopa Parlament rakendab vigade suhtes nulltolerantsi;

74.

nõuab tungivalt, et kontrollikoda hindaks lihtsal veamääral põhineva analüüsi asjakohasust ja võtaks oma sõltumatut staatust järgides arvesse olulisuse läve (15);

75.

juhib tähelepanu asjaolule, et rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohaselt peaks välisaudiitor kehtestama vigade olulisuse läve iseseisvalt;

76.

tunnustab kontrollikoja meetodit koostada nn esindusliku läbilõike saavutamiseks juhuvalim iga-aastaselt vahetuvate riigi- ja programmialaste prioriteetide alusel; nõuab siiski sellele lisaks ka riskipõhiseid ja programmispetsiifilisi aruandeid riikide kohta, alustades aastaaruandest 2014;

77.

mõistab, et kontrollikoja vastupidine arvamus põhineb tähelepanekul, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid on kõigest osaliselt mõjusad ning selle tagajärjel on maksete kõige tõenäolisem veamäär 4,8 %;

78.

märgib murega, et kõik tegevuskulusid hõlmavad poliitikavaldkondade rühmad on olulisel määral vigadest mõjutatud;

79.

toonitab, et selgelt tuleb eristada vigu ja pettust, ning on seisukohal, et enamikul juhtudest tulenevad vead haldusalastest vigadest, millest paljud on seotud liidu ja riigisiseste eeskirjade keerukusega ning mida on võimalik parandada; loodab, et asjaomased institutsioonid pööravad sellele eristamisele piisavalt palju tähelepanu, kui nad edastavad teavet laiemale avalikkusele ja meediale;

80.

tuletab meelde, et maksete kõige tõenäolisem veamäär 2011. aastal oli hinnanguliselt 3,9 %, 2010. aastal 3,7 % ja 2009. aastal 3,3 %; peab määra tõusu kahetsusväärseks, sest see muudab aastatel 2007, 2008 ja 2009 täheldatud positiivset suundumust; tunnistab aga, et programmide lõpetamisetapi ajal tehtavate maksete arvu suurenemisega võib kaasneda veamäärade tõus;

81.

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et president Barroso juhitud komisjoni antud lubadust saada täiesti positiivne kinnitav avaldus ei ole täidetud (16);

82.

märgib murega, et kõik tegevuskulusid sisaldavad valdkonnad aitasid veamäära kasvule kaasa, kusjuures kõige rohkem vigu sisaldas maaelu arengu, keskkonna, kalanduse ja tervishoiu poliitikavaldkondade rühm, mille hinnanguline veamäär oli 7,9 %, ning sellele järgnesid regionaalpoliitika, energeetika ja transport, mille hinnanguline veamäär oli 6,8 %;

83.

juhib tähelepanu sellele, et hinnanguline veamäär kasvas kõige rohkem tööhõive ja sotsiaalküsimuste, põllumajanduse, st maaelu arengu, turumeetmete ja otsetoetuste ning regionaalpoliitika, energeetika ja transpordi valdkonnas;

84.

rõhutab, et hinnangulise veamäära tõus tuleneb osaliselt kontrollikoja valimimeetodi muutmisest, sest tehingute valim hõlmab nüüdsest ainult vahe- ja lõppmakseid ning ettemaksete tasaarvestusi;

85.

märgib, et kõige tõenäolisema veamäära muutus, mille võib panna kontrollikoja valimimeetodi muutmise arvele, ei ületa 0,3 protsendipunkti, ja meetodi muutmine on peamine põhjus, miks välissuhete, välisabi ja laienemise ning teadusuuringute ja muude sisepoliitika valdkondade hinnanguline veamäär tõusis;

86.

tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda otsustas käsitleda kõigi liidu institutsioonide ja asutuste tehtud tõsiseid hankevigu 2012. aastal kvantifitseeritavana, nagu ta seda oli teinud liikmesriikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide puhul; märgib, et kontrollikoda ei rakenda aga seda käsitlusviisi tagasiulatuvalt liidu institutsioonide ja asutuste hangetele, mis toimusid enne 2011. aastat;

87.

palub kontrollikojal jõuda komisjoniga ühisele seisukohale vigade lugemise viisi suhtes, sest erinevad lähenemisviisid hägustavad vea tegelikku tähendust projekti edukuse jaoks ja raskendavad vigade realistlikku hindamist;

88.

märgib rahuloluga, et tänu käsitlusviisi muutmisele on võimalik võrrelda koostöös liikmesriikidega hallatavate kulutuste hinnangulist veamäära (5,3 %) muul viisil hallatavate tegevuskulude veamääraga (4,3 %);

89.

tunneb heameelt selle üle, et otseselt liidu institutsioonide hallatavate halduskulude puhul on kontrollikoja hinnatud veamäär 0 %;

90.

rõhutab, et toetuskõlblikkuse vead moodustavad üle kahe kolmandiku vigade hinnangulisest kogumäärast, sh avaliku hanke eeskirjade tõsine rikkumine (1,4 protsendipunkti), täiesti toetuskõlbmatud projektid/tegevused või toetusesaajad (1,1 protsendipunkti), väljamaksetaotlustes sisalduvad rahastamiskõlbmatud kulud (1,0 protsendipunkti) ja põllumajandusmaa ebakorrektne deklareerimine (0,8 protsendipunkti);

91.

osutab komisjoni ELi korruptsioonivastase võitluse aruandele (COM(2014) 38) ja selles esile tõstetud riigihanke kui korruptsiooniohu suhtes eriti tundliku valdkonna tähtsusele; toetab sellega seoses nõudmisi rangemate aususstandardite ja kontrollimehhanismide parandamise järele mitmes liikmesriigis;

92.

märgib, et lõpuleviidud finantskorrektsioonide summa oli 2012. aastal 3,7 miljardit eurot, mis on üle kolme korra suurem kui 2011. aasta summa (1,1 miljardit eurot), sissenõudmiste summa – 678 miljonit eurot – jäi enam-vähem samale tasemele (2011. aastal 733 miljonit eurot) ja suurem osa 2012. aasta korrektsioonidest on seotud programmitöö perioodiga 2000–2006;

93.

tunneb heameelt selle üle, et komisjonil õnnestus 2012. aastal kiiresti teha teatavad finantskorrektsioonid, kuigi üldiselt tehakse paljud finantskorrektsioonid mitu aastat pärast vahendite eraldamist; kritiseerib asjaolu, et liiga pikad menetlused põhjustavad liidu eelarvele täiendavaid halduskulusid ning tulude ja intressitulude saamata jäämist ning blokeerivad seega eelarvevahendeid; peab tulemuslikke eelkontrolle tagantjärele tehtavatest finantskorrektsioonidest liidu eelarve kaitsmisel paremaks viisiks;

94.

tunneb heameelt riigipõhiste avalduste üle, mis on esitatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu eelarve kaitsmise kohta kuni 2012. aasta lõpuni; (17) kritiseerib siiski asjaolu, et see ei sisalda veel usaldusväärseid andmeid tühistamiste, sissenõudmiste ega sissenõudmist ootavate struktuurifondide vahendite kohta üksikute liikmesriikide lõikes, ning kutsub komisjoni üles tegema kättesaadavaks riigipõhise teabe, mida iseloomustaks vastav põhjalikkus ja mis põhineks ekspressiivsetel aegridadel;

95.

võtab teadmiseks, et 2012. aasta tehtud finantskorrektsioonid ja sissenõudmised moodustavad 3,2 % kõigist 2012. aasta eelarvemaksetest ja komisjoni poolt ajavahemikul 2009-2012 ühe aasta kohta tehtud finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste keskmine summa oli 2,6 miljardit eurot ehk 2 % liidu eelarvest tehtud maksete keskmisest summast (18);

96.

on seisukohal, et nendel meetmetel on liidu eelarvele veel liiga väike mõju, ning palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgmises teatises (liidu eelarve kaitsmise kohta eelarveaastal 2013) täpsed summad ning teabe selle kohta, kuidas neid on sellega seoses kasutatud;

97.

märgib, et 2012. aasta raamatupidamise aastaaruandes on kajastatud 1,8 miljardi euro suurune finantskorrektsioon ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamise kohta Hispaanias aastatel 2000–2006, mis moodustab 2012. aasta korrektsioonide kogusummast 49 %; peab kahetsusväärseks, et kehtivate eeskirjade kohaselt oli Hispaania ametiasutustel õigus täiendavale rahastamisele summas 1,390 miljardit eurot;

98.

tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda jätab veamäära arvutamisel arvesse võtmata ainult üksikasjalikud finantskorrektsioonid projektide tasandil, kuid märgib, et komisjoni tehtud kindla määraga korrektsioonid võivad aidata liidu eelarvet tõhusalt kaitsta;

99.

märgib, et 2012. aastal rakendatud finantskorrektsioonidest ainult ligikaudu 1 %-ga kaasnes programmile ja asjaomastele liikmesriigile ühtekuuluvuspoliitika jaoks antava liidu toetuse netovähendus;

100.

innustab komisjoni esitama teavet, mille puhul on võimalikult suures osas vastavuses aasta, mil makse tehti, aasta, mil vastav viga tuvastati, ja aasta, mil sissenõudmised või finantskorrektsioonid avaldati raamatupidamise aastaaruande lisades;

Koondaruanne ja aasta tegevusaruanded

101.

märgib, et 12 peadirektorit ja kaks rakendusametite direktorit esitasid kulutuste suhtes kokku 23 kvantifitseeritud reservatsiooni ja eelarve peadirektoraadi peadirektor esitas märkuse tulude kohta;

102.

peab kahetsusväärseks, et veariski sisaldava summa terminit komisjoni 5. juuni 2013. aasta teatises „Komisjoni 2012. aasta haldustegevuse koondaruanne” (koondaruanne) ei määratleta ja peadirektoraadid ei arvuta seda ühtmoodi; kutsub komisjoni üles leppima kokku peadirektoraatide ühises lähenemisviisis veariski sisaldavate summade kindlakstegemisel;

103.

juhib tähelepanu sellele, et kuna komisjoni hinnangul moodustab veariski sisaldav summa aasta maksete kogusummast 1,9 % (2,6 miljardit eurot) kuni 2,6 % (3,5 miljardit eurot), tunnistab komisjon, et kulude veamäär on tõenäoliselt olulise suurusega, sest eelkõige komisjon ise märgib, et mitme valdkonna, eelkõige maaelu arengu veariski sisaldavad summad on tõenäoliselt alahinnatud; toonitab siiski, et need summad ei hõlma võimalikke tulevasi finantskorrektsioone, mis vähendavad oluliselt lõplikku riski; nõuab tungivalt, et komisjon kaitseks liidu eelarvet piisavalt, ning peab varasemate finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste keskmist taset julgustavaks;

104.

on seisukohal, et komisjoni koondaruandes tehtud veariski sisaldavate summade koguväärtuse võrdlus viimaste aastate finantskorrektsioonide keskmise mahuga tuleks asetada asjakohasesse konteksti (finantskorrektsioonide ajastus ning nende mõju liikmesriikidele ja toetusesaajatele, veariski sisaldavate summade tõenäoline alahindamine ja vahendite taaskasutamine);

105.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ignoreerib jätkuvalt Euroopa Parlamendi pikaajalist nõudmist lisada asjaomase peadirektoraadi iga-aastasesse tegevusaruandesse selle voliniku allkiri, kelle vastutusalasse see peadirektoraat kuulub; märgib, et koondaruande võtab vastu volinike kolleegium, kuid ei pea seda demokraatliku vastutuse põhimõtete seisukohast rahuldavaks;

Eelarvele avaldatav surve

106.

võtab teadmiseks nõukogu poolt maksetes tehtud kärped, mille tagajärjel on maksete assigneeringud vastuvõetud eelarvetega võrreldes vähenenud; toonitab, et nõukogu järgib jätkuvalt oma strateegiat teha kunstlikult kärpeid maksete tasemes tegelikke vajadusi arvesse võtmata, ning märgib murega, et kulukohustuste ja maksete assigneeringute suur vahe, millele lisandub programmitöö perioodi 2007–2013 alguses suur summa tegemata kulutusi, on tekitanud summa, mis vastab kahe aasta ja kolme kuu kasutamata kulukohustustele;

107.

rõhutab, et maksete assigneeringute korduvad puudujäägid on olnud täitmata kulukohustuste enneolematult kõrge taseme peamiseks põhjuseks, eelkõige mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 viimastel aastatel; märgib äärmiselt murelikult, et komisjonil on järjest keerulisem kõiki aasta jooksul laekuvaid maksetaotlusi makseteks ette nähtud eelarveassigneeringutest rahuldada ja et ajavahemikul 2007–2013 makseteks kasutada olnud kulukohustuste assigneeringute kogusumma ületas sama ajavahemiku maksete assigneeringute kogusumma 114 miljardi euro võrra; märgib, et seda on 64 miljardit eurot rohkem kui kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute kogusumma 50 miljardi euro suurune vahe, mis on kavandatud finantsraamistikus;

108.

väljendab muret selle pärast, et komisjoni täitmata eelarvelised kulukohustused, mille makseid ja/või vabastamist ei ole veel tehtud, suurenesid 10 miljardi euro võrra 217 miljardile eurole ja et 2012. aasta lõpus oli täitmata 16,2 miljardi euro väärtuses maksetaotlusi (2011. aasta lõpus 10,7 miljardit eurot ja 2010. aasta lõpus 6,4 miljardit eurot); on lisaks mures asjaolu pärast, et 2014. aasta eelarveprojektis taotletud maksete assigneeringutest on 52 % ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 programmide lõpuleviimiseks;

109.

taunib asjaolu, et komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat ei suutnud 2012. aastal õigeaegselt täita oma maksekohustusi 60 miljoni euro ulatuses (ja 2013. aastal 160 miljoni euro ulatuses), millega kaasnesid tõsised tagajärjed nii abivajavate isikute kui ka neid toetada püüdvate valitsusväliste organisatsioonide jaoks; kutsub liidu hädaolukordadele reageerimise kiireloomulise elupäästmise alast iseloomu, kiiret projektitsüklit ja tagasihoidlikku eelarvet (2 eurot kodaniku kohta aastas) arvesse võttes komisjoni ja eelarvepädevaid institutsioone üles tunnustama kõnealuste meetmete erandlikkust ja eripära, tagades aastases eelarvetsüklis humanitaarabi kulukohustuste ja maksete assigneeringute vastavad tasemed;

110.

juhib tähelepanu sellele, et 30. juuni 2013. aasta seisuga oli eelmaksete brutosumma 81 miljardit eurot, millest 75 % (ligikaudu 61 miljardit eurot) tehti rohkem kui 18 kuud tagasi ja 20 % (16 miljardit eurot) tehti rohkem kui kuus aastat tagasi; märgib, et eelmaksete tarbetult pikk kestus võib suurendada vigade või kahju riski, ning on arvamusel, et eelmaksed ei saa ega tohiks ületada 50 miljardit eurot; märgib, et koostöös liikmesriikidega toimuval eelarve täitmisel ei sõltu eelmaksete tegemine tagatise olemasolust; teeb seetõttu ettepaneku, mille kohaselt peaks komisjon esitama peaarvepidaja aruannetes eelmaksete jaotuse nende tekkeaasta ja liikmesriikide kaupa;

111.

tunneb muret asjaolu pärast, et eelnevast programmitöö perioodist 2000–2006 maksti 30. juuni 2013. aasta seisuga liidu eelarvest 4,8 miljardit eurot eelmaksetena struktuurivaldkonna projektidele, mida ei deklareeritud ja mille summasid ei nõutud komisjonilt ega liikmesriikidelt sisse; nõuab teavet niisuguste projektide seisu kohta ning teavet kõnealuste vahendite sissenõudmise või kontrollimise ja heakskiitmise ajakava kohta;

112.

nõuab üksikasjalikku jaotust ja üksikasjalikku selgitust seoses 2,3 miljardi euro ulatuses tehtud eelmaksetega, a) mida kohandati tehniliste korrektsioonide tõttu, mis tehti algsaldos tekkepõhise raamatupidamise kontode algsel ettevalmistamisel, või b) mis paigutati ümber komisjoni bilansist muudele liidu asutustele (ametid ja ühisettevõtted) nende loomise ajal;

113.

tunneb muret asjaolu pärast, et komisjon sai arengu ja koostöö valdkonnas tagatisi üksnes kogusummas 700 miljonit eurot, samal ajal kui eelmaksetena oli makstud juba 10,1 miljardi euro suurune summa; ootab, et komisjon võtaks vajalikud meetmed krediidiriski minimeerimiseks; on veendunud, et valitsusväliste organisatsioonide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude toetusesaajate või lepingupoolte suhtes peaksid eelmaksete summadega seoses kehtima tagatisnõuded;

114.

nõuab tungivalt, et komisjon koostaks ja avaldaks pikaajalise rahavoo prognoosi tulevikus makseteks vajaminevate summade kohta, tagamaks, et vajalikud maksed saab teha heakskiidetud aastaeelarvetest;

115.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi ettepanekut nimetada ametisse täiskohaga eelarvekontrolli volinik;

Komisjoni ja liikmesriikide vastutus eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

116.

rõhutab, et enamiku vigadest mõjutatud, koostöös liikmesriikidega toimuvat eelarve täitmist puudutavate valdkondade (nt põllumajandus ja ühtekuuluvus) tehingute puhul oli liikmesriikide ametiasutustel küllalt teavet nende avastamiseks ja parandamiseks; nõuab seetõttu veel kord, et liikmesriigid suurendaksid tingimata esmatasandi kontrolle, et tegeleda kõnealuse halva juhtimise lubamatult kõrge tasemega; kutsub lisaks komisjoni üles kaitsma liidu eelarvet sellest tuleneva eeskirjadevastaselt tehtud maksete riski eest, kohaldades finantskorrektsioone, kui niisugused nõrkused liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemides tuvastatakse; palub seetõttu liikmesriikidelt ja komisjonilt veel kord, et nad suurendaksid tingimata esmatasandi kontrolli, et tegeleda nimetatud halva juhtimise lubamatult kõrge tasemega;

117.

palub kontrollikojal Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teise lõigu kohaselt esitada arvamus liikmesriikide auditeerimisasutuste sõltumatuse kohta seoses eelarve täitmisega koostöös liikmesriikidega;

118.

märgib, et kuna teatavate liikmesriikide poolt tehtud esmatasandi kontrollid ei ole usaldusväärsed, vähendab see ka komisjoni talituste koostatud iga-aastaste tegevusaruannete ja komisjoni vastu võetud koondaruande usaldusväärsust, sest need põhinevad osaliselt liikmesriikide ametiasutuste tehtud kontrollide tulemustel; kordab sellest tulenevalt varasemat nõuet, et komisjon koostaks usaldusväärsed ja objektiivsed iga-aastased tegevusaruanded;

119.

teeb ettepaneku kaaluda võimalust, et liikmesriikide auditeerimisasutused kui sõltumatud välisaudiitorid väljastaksid kehtestatava nõuetekohase institutsioonidevahelise korra kohaselt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid järgides liidu vahendite haldamise kohta riiklikke auditeerimistõendeid, mis esitatakse liikmesriikide valitsustele;

120.

rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 kohaselt vastutab liidu eelarve täitmise eest lõppkokkuvõttes komisjon; juhib tähelepanu asjaolule, et kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse eelarve täitmisega seotud ülesanded vastavalt finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 59 liikmesriikidele;

121.

tunneb heameelt selle üle, et finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt on liikmesriikide korraldusasutused kohustatud esitama komisjonile igal aastal oma raamatupidamise aastaaruande, millele on lisatud liidu vahendite haldaja kinnitus, iga-aastane kokkuvõte nende lõplikest auditiaruannetest ja kontrollidest ning sõltumatu auditeerimisasutuse koostatud arvamus, ning märgib, et peale selle võivad liikmesriigid esitada vabatahtlikke riiklikke kinnitusi, mis on allkirjastatud sobival tasandil ja mis põhinevad finantsmääruse eespool nimetatud elementidel;

122.

nõuab, et komisjon edastaks Euroopa Parlamendile lõplike auditiaruannete ja liikmesriikide poolt tehtud kontrollide kohta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõike 5 punktis b ette nähtud iga-aastased kokkuvõtted igal aastal kahe kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on need kätte saanud, ja kohaldaks seejuures vajalikke kaitsemeetmeid, mis on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta; (19) märgib, et Euroopa Parlamendi pädev komisjon sai need iga-aastased kokkuvõtted 2012. aasta kohta kätte alles 19. veebruaril 2014. aastal;

123.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon moodustas seoses mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 juurde kuuluva institutsioonidevahelise kokkuleppega töörühma, mis koosneb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajatest ning mille eesmärk on töötada välja niisuguse kinnituse vorm ja tagada see, et liikmesriikide kinnitused oleksid ka komisjoni kindlustandva protsessi jaoks kasulikud;

124.

nõuab, et pärast vormi väljatöötamist innustaks komisjon aktiivselt ja pidevalt liikmesriike seda vormi kasutama, et saada kõikidelt liikmesriikidelt kasulikud ja usaldusväärsed riiklikud kinnitused;

Nõukogu soovitused eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

125.

nõuab, et nõukogu suhtuks eelarve täitmisele heakskiidu andmisse ja liidu maksutulu tegelikku kasutamisse liikmesriikides kriitilisemalt, ning märgib, et Rootsi, Suurbritannia ja Madalmaad on 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise osas kriitilised; loodab, et ajal, mil need riigid on eesistujariigid, esitavad nad Euroopa Parlamendi nõudmisel vajaliku teabe nõukogu eelarve täitmise kohta, et vältida edaspidi olukorda, kus Euroopa Parlament keeldub eelarve täitmisele heakskiitu andmast; peale selle pooldab nõuet riiklike liidu vahendite haldaja kinnituste kohta;

126.

nõuab, et nõukogu annaks liikmesriikide vastutusalasse kuuluvate parandusmeetmete võtmisest aru samal ajal, kui ta võtab 2014. aasta oktoobriks vastu järgmise eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutava soovituse;

Tulud

127.

märgib, et kontrollikoja auditiga leiti, et komisjon ei olnud teinud olulisel määral vigu liikmesriikide osamaksude arvutustes ja maksetes (enamik neist põhines kogurahvatulu 2012. aasta prognoositud andmetel);

128.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda ei kinnitanud EFTA rahalisest osalusest 8 miljoni euro suuruse summa õigsust (kogu rahaline osalus oli 240 miljonit eurot); kutsub kontrollikoda ja komisjoni üles uurima seda leidu ja andma EFTA rahalise osaluse õigsuse kohta aru 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmetes;

129.

kutsub komisjoni üles teavitama 2012. aasta eelarvele täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmete raames eelarvekontrollikomisjoni sellest, milliseid jõupingutusi tehti kogurahvatulu valdkonna andmete edastamisega seotud reservatsioonide kõrvaldamiseks;

130.

on üllatunud, et kogurahvatulu arvandmeid saab lugeda lõplikeks alles pärast nelja aasta möödumist nende edastamisest; peab seda ajavahemikku ebaproportsionaalseks;

131.

tunneb muret liikmesriikide käibemaksusüsteemide puuduste pärast; osutab sellega seoses ühe uuringu (20) tulemustele, mille kohaselt oli 2011. aastal rikkumiste või maksude sissenõudmata jätmise tagajärjel liikmesriikide avaliku sektori eelarves saamata jäänud käibemaksutulude suuruseks 193 miljardit eurot; see vastab 18 %-le teoreetilistest käibemaksutuludest ehk 1,5 %-le SKPst (0,5 % rohkem kui praegune liidu eelarve aastateks 2014-2020); soovib seetõttu, et teda teavitataks sellest, milliseid meetmeid on komisjon võtnud selleks, et võtta tagasi liikmesriikide riigisiseste käibemaksusüsteemide suhtes kehtivad reservatsioonid, mis võivad ulatuda tagasi kuni 1990. aastatesse;

132.

võtab teadmiseks, et eespool nimetatud uuring näitab, et Itaalia (36 miljardit eurot), Prantsusmaa (32 miljardit eurot), Saksamaa (26,9 miljardit eurot) ja Ühendkuningriigi (19 miljardit eurot) summad moodustasid üle poole kogu käibemaksulõhe summast ja seda peamiselt seetõttu, et need on liidu suurimad riigid; märgib ühtlasi, et kui arvestada suhet riigi enda SKPsse, siis olid suurima käibemaksulõhega liikmesriigid 2001. aastal Rumeenia (10 miljardit eurot), Kreeka (9,7 miljardit eurot), Leedu (4,4 miljardit eurot) ja Läti (0,9 miljardit eurot); märgib, et uuring näitab ka seda, et paljudes liikmesriikides on käibemaksulõhe 2008. aastast saadik majanduskriisi tagajärjel järsult suurenenud (see puudutab eriti Hispaaniat, Kreekat, Lätit, Iirimaad, Portugali ja Slovakkiat); märgib, et keskmiselt on käibemaksulõhe liidus pärast majanduskriisi puhkemist suurenenud 5 %;

133.

võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni vastuse selle kohta, et 108st praegu kehtivast reservatsioonist on 21 liikmesriikide endi määratud; märgib, et lisaks on 27 reservatsiooni aluseks see, et riigisisesed õigusaktid ei ole kooskõlas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiviga 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi; (21) tunneb heameelt selle üle, et 16 pikaajalisest reservatsioonist oli võimalik võtta tagasi 12;

134.

peab kahetsusväärseks, et Belgias, Soomes ja Poolas, mida kontrollikoda 2012. aastal oma auditite raames külastas, leiti puudusi liikmesriikide tollijärelevalve tollivormistuse järgseid auditeid ja riskianalüüsi puudutavas töös; palub komisjonil neid puudusi uurida;

135.

järeldab eespool mainitud audititest, nagu ka komisjoni 2010. aastal ja 2011. aastal tehtud audititest, et samalaadsed puudused võivad esineda ka muudes riikides, ning kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles oma tollijärelevalvet tugevdama, eelkõige suurtes sadamates; palub komisjonil anda sellest aru 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ettevalmistuse käigus;

136.

tunneb muret selle pärast, et määratud, kuid veel maksmata trahvidel summas 200 miljonit eurot puudub igasugune kate;

137.

võtab volinik Šemeta 12. aprilli 2013. aasta kirja (22) põhjal teadmiseks, et praegu ei ole tehniliste probleemide tõttu võimalik ajakohastatud tolliseadustikku kasutusele võtta;

138.

võtab teadmiseks komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatise „Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks” (COM(2012) 722) ning komisjoni 26. septembri 2013. aasta vastused (COM(2013) 349);

139.

tunneb heameelt volinik Šemeta lubaduse üle edastada Euroopa Parlamendile 1. maiks 2014 ülevaade meetmetest, mille abil on kavas võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu;

140.

on seisukohal, et käibemaksupettused ja eelkõige nn karussellpettused või varifirmade pettused moonutavad konkurentsi, jätavad riikide eelarved ilma olulistest vahenditest ning kahjustavad liidu eelarvet; palub komisjonil kasutada kõiki vahendeid, et panna liikmesriigid täitma oma kohustust esitada komisjonile teave õigel ajal; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni voliniku lubaduse üle anda Euroopa Parlamendile 1. maiks 2014. aastal ülevaade sellest, mis seisus on algatused, mida on tehtud nii liidus kui ka kolmandates riikides esineva maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimisega võitlemiseks;

Põllumajandus

Turu- ja otsetoetused

141.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) 2012. aasta maksed ei ole vabad olulistest vigadest ning et kuludena kajastatud maksete läbivaadatud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid ainult osaliselt mõjusad, ning taunib, et kõige tõenäolisem veamäär tõusis 3,8 %-le (2011. aastal oli see 2,9 %);

142.

märgib, et kontrollikoja hinnangul oli liikmesriikide ametiasutustel märkimisväärse osa vigadest mõjutatud tehingute puhul küllalt teavet asjaomaste vigade avastamiseks ja parandamiseks; palub, et kontrollikoda esitaks selle kohta täpse teabe;

143.

on väga mures asjaolu pärast, et 2012. aasta aruandes väljendatud kontrollikoja kriitika ja kontrollikoja tuvastatud süstemaatilised puudused, mis puudutavad eelkõige püsikarjamaa toetuskõlblikkust, on olnud alates 2007. aastast teemaks juba varasemates kontrollikoja aruannetes; võtab komisjoni selgitused teadmiseks ning kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles jõudma ärakuulamisemenetluse raames kokkuleppele püsikarjamaa toetuskõlblikkuse kriteeriumide suhtes;

144.

juhib tähelepanu eelkõige sellele, et kõige sagedasemate täpsusvigade puhul on tegemist maa enamdeklareerimise ja haldusvigadega ning et suuremate täpsusvigade puhul on enamasti tegemist püsirohumaa eest tehtud enammaksetega; peab kahetsusväärseks, et deklareeritud maatükkide kohta põllumassiivide registri põhjal tehtud ristkontrollidega ei ole teatavates liikmesriikides enamdeklareerimisi avastatud, sest põllumassiivide registri andmebaas on ainult osaliselt usaldusväärne;

145.

juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja audit hõlmas ka nõuetele vastavuse tingimusi ja et juhtumeid, kus nõuetele vastavuse kohustused ei olnud täidetud, käsitleti veana, kui oli tõestatud, et rikkumine leidis aset juba sellel aastal, kui põllumajandustootja toetust taotles;

146.

juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda võtab veamäära arvutamisel nõuetele vastavuse valdkonnas esinevaid puudusi arvesse, kuid märgib, et komisjoni arvates ei puuduta nõuetele vastavus maksete rahastamiskõlblikkust, vaid toob ainult kaasa halduskaristuste kehtestamise (23);

147.

tuletab meelde, et veamäära tuleb kasutada väga ettevaatlikult ja see ei kujuta endast üldist hinnangut sellele, kas põllumajandustootja on nõuetele vastavuse kohustused täitnud, sest kontrollikoda piirdus auditeerimisel ainult teatavate nõuetele vastavuse nõuetega (24);

148.

väljendab suurt muret asjaolu pärast, et kontrollikoja auditid näitavad jälle, et ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) mõjusus on pärsitud peamiselt ristkontrollide tegemiseks kasutatavate ebatäpsete andmebaaside tõttu; juhib tähelepanu eelkõige sellele, et Inglismaal ja Põhja-Iirimaal auditeeritud põllumassiivide registrites tuvastati suuri puudusi;

149.

peab ühtlasi kahetsusväärseks, et kontrollikoda leidis kolmes - Inglismaa, Põhja-Iirimaa ja Luksemburgi - auditeeritud makseasutuses puudusi seoses maksete täpsusega, kuid ka kohapeal tehtud mõõtmiste kvaliteediga;

150.

jagab kontrollikoja muret, mis puudutab muudatust, mille põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat tegi meetodis, mille alusel arvutati 2012. aasta toodanguga sidumata pindalapõhiste toetuste allesjäänud veamäär, sest seejuures võetakse arvesse asjaolu, et kontrollistatistikas võib esineda puudusi, mis vähendavad selle usaldusväärsust, ning see ei hõlma allesjäänud veamäära kõiki komponente;

151.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et uue meetodi tulemused kinnitavad, et teatavate liikmesriikide kontrollistatistika, makseasutuste direktorite kinnitused ning sertifitseerimisasutuste töö annavad vaid piiratud kindluse; nõuab, et uut meetodit kasutataks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi järgmises aasta tegevusaruandes kõigi ühise põllumajanduspoliitika kulude puhul;

152.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja poolt 2009. ja 2010. aastat puudutavas aruandes esitatud seitsmest soovitusest viis komisjon ainult kaks ellu suurel määral ja neli teataval määral;

153.

ühineb kontrollikoja soovitusega selle kohta, et maa ja eelkõige püsikarjamaade toetuskõlblikkus peaks olema põllumassiivide registris korralikult kajastatud (vt 2012. aasta aruande punkte 3.13 ja 3.25 ning selgitust 3.3); nõuab tungivalt, et komisjon otsiks koostöös liikmesriikidega püsikarjamaaga seotud probleemidele lahendusi ja tagaks, et see on põllumassiivide registris korralikult arvel; nõuab tungivalt, et komisjon annaks iga kuue kuu järel Euroopa Parlamendile aru tehtud edusammudest;

154.

palub, et komisjon ja liikmesriigid parandaksid kohe haldus- ja kontrollisüsteemides ning/või ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmebaasides leitud puudused või vananenud info;

155.

peab sellega seoses kahetsusväärseks, et kuigi kontrollikoda ja komisjon leidsid Portugali ja Prantsusmaa põllumassiivide registris puudusi 2006. ja 2007. aastat puudutanud auditite käigus, esitas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor sellega seotud reservatsiooni ja tegevuskava Portugali kohta alles peadirektoraadi 2011. aasta tegevusaruandes ja Prantsusmaa kohta alles 2012. aastal;

156.

on seisukohal, et liidu eelarve tulemuslikku kaitset võib vähendada igasugune viivitus reservatsiooni tegemisel ja sellega koos tegevuskava nõudmisel, ja juhib tähelepanu sellele, et komisjon kannab selles osas erilist vastutust;

157.

märgib väga murelikult, et kontrollikoda leidis 2008., 2009. ja 2010. aastal Itaalias ja Hispaanias auditeeritud põllumassiivide registris süsteemseid puudusi ja et alates 2007. aastast on puudusi leitud 12 liikmesriigi (25) põllumassiivide registris; võtab teadmiseks komisjoni ja Hispaania ametiasutuste vastuse selle kohta, et kuigi puuduste arv oli piiratud, kohaldati vigade parandamise süsteemi, mille raames lisati järgmise perioodi eeskirjadesse rahastamiskõlblikkuse koefitsient;

158.

jagab kontrollikoja muret finantskorrektsioone tingivate vastavusmenetluste aeglase kulgemise pärast (2012. aasta aruande punkt 4.31) ja peab kahetsusväärseks, et vastavusmenetluste valim näitas, et 2012. aastal oli tegelik kestus (enam kui neli aastat) kaks korda pikem komisjoni sisetähtaegadest, tuues kaasa tegemata vastavusotsuste märkimisväärse kuhjumise; võtab teadmiseks asjaolu, et ärakuulamismenetluse, lepitusmehhanismi ja korrektsioonide arvutamise tõttu on keeruline vastavuskontrolli menetlusi õigeks ajaks lõpetada; soovib, et komisjon teeks kõik võimaliku, et vastavusmenetlus ei kestaks üldjuhul kauem kui kaks aastat (26);

159.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et maksed põhineksid kontrollide tulemustel ja kohapealsete kontrollide kvaliteet oleks küllalt hea toetuskõlbliku pindala usaldusväärseks kindlaksmääramiseks;

160.

nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et makseasutuste ja sertifitseerimisasutuste direktorite töö ülesehitus ning kvaliteet looksid usaldusväärse baasi alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse hindamiseks;

Maaelu areng, keskkond, kalandus ja tervishoid

161.

peab kahetsusväärseks, et maaelu arengu, keskkonna-, kalandus- ja tervishoiuvaldkonna 2012. aasta maksed olid olulisel määral vigadest mõjutatud ja et kuludena kajastatud maksete läbivaadatud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid ainult osaliselt mõjusad või - ühel juhul - ei olnud süsteemid üldse mõjusad, ning ei ole rahul sellega, et kõige tõenäolisem veamäär tõusis 7,9 %-le (2011. aastal oli see 7,7 %);

162.

märgib, et kontrollikoja hinnangul oli liikmesriikide ametiasutustel märkimisväärse osa vigadest mõjutatud tehingute puhul küllalt teavet asjaomaste vigade avastamiseks ja parandamiseks; palub, et kontrollikoda esitaks selle kohta täpse teabe;

163.

juhib tähelepanu sellele, et nii nagu 2011. aastal, puudutas kontrollikoja poolt kindlaks tehtud kõige tõenäolisema veamäära põhiosa (65 %) muid kui pindalapõhiseid meetmeid, ja rõhutab, et enamiku kvantifitseeritavatest vigadest põhjustas see, et toetusesaajad ei järginud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumeid, kusjuures ennekõike puudutas see põllumajanduse keskkonnakaitse kohustusi, investeerimisprojektide erinõudeid ja hanke-eeskirju;

164.

väljendab suurt muret asjaolu pärast, et kontrollikoda täheldas jälle olulisi nõuetele vastavuse tingimuste täitmisega seotud probleeme loomade identifitseerimise ja registreerimisega seoses; palub, et liikmesriigid parandaksid aasta jooksul kontrollide kvaliteeti, ilma see tekitaks toetusesaajatele täiendavat halduskoormust;

165.

peab endiselt kahetsusväärseks, et komisjon kohaldas 2012. aastal põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonna avalike hangete puhul vigade kvantifitseerimiseks erinevaid meetodeid, millest kumbki ei vasta ka kontrollikoja meetodile, ja palub, et komisjon ja kontrollikoda hakkaksid koostöös liikmesriikidega hallatavate valdkondade avaliku hanke menetlustes tehtud vigade käsitamisel kasutama viivitamata ühtset meetodit ja annaksid eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile muudatustest aru;

166.

väljendab taas muret asjaolu pärast, et avalik-õiguslikest asutustest toetusesaajate puhul leiti palju vigu ja et vead puudutasid selliseid probleeme nagu rahastamiskõlbmatute käibemaksusummade deklareerimine ja avaliku hanke eeskirjade eiramine; palub seetõttu, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid kehtivate eeskirjade parema jõustamise;

167.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda leidis maaelu arengu valdkonnaga seoses Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Poola, Bulgaaria ja Rumeenia järelevalve- ja kontrollisüsteemides puudusi (27) ja et auditeeritud kolme aspekti - korrektsete maksete tagamise haldus- ja kontrollisüsteemid, kohapealsetel kontrollidel põhinevad kontrollisüsteemid ning vastavusnõuete täitmise ja kontrollimise tagamise süsteemid - puhul leiti puudusi;

168.

märgib murelikult, et 2012. aastal eespool nimetatud liikmesriikides leitud puudused vastasid üsna täpselt puudustele, mis leiti 2011. aastal kuues auditeeritud liikmesriigis (Taani, Hispaania, Itaalia, Ungari, Austria ja Soome);

169.

on mures selle pärast, et need vead võivad tegelikult esineda kõigis liikmesriikides;

170.

märgib murelikult, et kontrollikoja poolt sellel aastal leitud puudustest kõige olulisem puudutas hanke-eeskirjade järgimise ebatõhusat kontrolli Rootsis, Saksamaal (Brandenburg ja Berliin), Poolas, Bulgaarias ja Rumeenias ning auditi käigus leiti kokku 9 miljoni euro väärtuses rahastamiskõlbmatuid kulusid, mis olid tingitud hanke-eeskirjade mittejärgimisest;

171.

peab kahetsusväärseks, et kuna kontrollikoda ja komisjon käsitavad aastaaruande kontrollimise ja heakskiitmise küsimust erinevalt, ei ole Euroopa Parlamendil võimalik täpselt hinnata selle mõju aluseks olevate tehingute seaduslikkusele ja korrektsusele; märgib, et kontrollikoja andmeil ei olnud vastavusauditite tulemusi finantsotsuses piisaval määral arvesse võetud; palub komisjonil ja kontrollikojal ärakuulamismenetluse käigus raamatupidamisarvestuse kontrollimis- ja heakskiitmismenetluses kokkuleppele jõuda;

172.

jagab kontrollikoja muret vastavusauditites leitud puuduste pärast, mis olid seotud kvaliteedikontrolli, auditite dokumentatsiooni ning tõendusmaterjali hindamise ja järelduste tegemise viisiga;

173.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjoni tehtud finantskorrektsioonide summa on viimastel aastatel suurenenud, samal ajal kui kindla määraga korrektsioonide osakaal 2012. aastal oluliselt vähenes; tunnistab aga, et teatavatel tingimustel võivad kindla määraga korrektsioonid olla ka sobiv vahend liidu eelarve kaitsmiseks;

174.

jagab aga kontrollikoja muret selle pärast, et kindla määraga finantskorrektsioonide rakendamisel ei võeta piisavalt arvesse rikkumise laadi ja raskusastet ning et vastavusotsustega seotud probleem on jätkuvalt menetluste kestus; peab aga kindla määraga korrektsioone vajalikuks olukorras, kus täpsemat arvutust ei saa teha; nõuab seetõttu, et komisjon sätestaks kindla määraga korrektsioonide arvutamise kriteeriumid, millega tagatakse, et puuduse laadi ja raskusastet võetakse asjakohaselt arvesse;

175.

on pettunud asjaolu pärast, et kontrollikoda täheldas tõsiseid puudusi kindluse suurendamise menetluse rakendamisel viiest liikmesriigist, kes olid seda uut menetlust rakendanud, neljas: Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Luksemburg ja Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa) Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) puhul;

176.

märgib, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruandes on tehtud reservatsioon kõigi EAFRD 2012. aasta kulutuste kohta ning see reservatsioon esitati kahtluste tõttu seoses mõne liikmesriigi kontrollide kvaliteedi ja kontrollikoja esitatud veamääraga;

177.

peab aga kahetsusväärseks, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi EAFRD reservatsioonil on kaks puudust: põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat ei esitanud iseenda kvantifitseeritud hinnangut allesjäänud veamäära kohta ega hinnanud iga makseasutuse puhul seda, kas rakendada oma audititest saadud teabe põhjal kõrgemat veamäära või mitte;

178.

palub, et liikmesriigid viiksid oma praegused halduskontrollid läbi tõhusalt, kasutades kogu makseasutustele kättesaadavat asjakohast teavet, sest nii on suurem võimalus avastada ja parandada valdavat osa vigadest;

179.

palub, et komisjon jätkaks liikmesriikidele suuniste ja abi andmist parimate tavade abil ning maksete süstemaatilise katkestamise, vea raskusastmele vastavate finantskorrektsioonide ning ka lühiajaliste ja ad hoc tegevuskavade koostamise kaudu;

180.

palub komisjonil tagada, et maaelu arengu valdkonnas kohaldataks ühtseid standardeid ja menetlusi võrdselt ning et neid jälgiks nii komisjoni heakskiidu- kui ka auditeerimisasutused; rõhutab, et see, et heakskiidu- ja auditeerimisasutused kohaldasid erinevaid standardeid, tekitas riiklike makseasutuste ja projektitaotlejate tasandil varem segadust ning seetõttu tekkisid projektitaotluste menetlemisel viivitused ja piirangud; rõhutab, et kõik muudatused, mis tehakse EAFRD toetuse taotlemise ja heakskiitmise menetluses, saavad siduvad olla alles tulevikus ja neid ei saa seega kohaldada varem heakskiidetud projektide suhtes;

181.

palub komisjonil tagada, et kõik suunised, mis EAFRD uue programmitöö perioodi, st programmitöö perioodi 2014-2020 rahastamiskõlblikkuse tingimuste ja valikukriteeriumide kohta edaspidi koostatakse, kehtiksid ühtse standardina võrdselt mitte ainult riikide pädevate asutuste ja makseasutuste jaoks, vaid ka komisjoni heakskiidu- ja auditeerimisasutuste jaoks; rõhutab, et need suunised tuleks koostada nii, et neid oleks võimalik kohapeal rakendada;

182.

märgib pettumusega, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor andis peadirektoraadi 2012. aasta tegevusaruandes ise teada, et vaatamata sellele, et komisjon koostas maaelu arengu valdkonna veamäära tõusmise tõttu põhjaliku tegevuskava, „avaldub oluline mõju veamäärale kõige varem alles 2014. aastal”; juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda nõustus 2012. aasta aruandes selle hinnanguga;

183.

rõhutab, et selle avalduse tõttu on õigustatud, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon nõuab kõigi käesoleva resolutsiooni punktides 40–67 osutatud parandusmeetmete - mis tagavad tulevikus veamäärade vähenemise - täieliku elluviimise kohta ametlikku kinnitust koos komisjonile ja teatavatele liikmesriikidele seatavate siduvate nõuete ja tähtaegadega;

184.

märgib, et komisjoni andmeil on nende EAGFi vahendite summa, mida ei saa toetusesaaja maksejõuetuse tõttu sisse nõuda, alates 2007. aastast olnud 351,6 miljonit eurot; märgib ühtlasi, et 2007. aastast saadik ei ole saanud sisse nõuda ka 6 miljonit eurot, sest kulud oleksid suuremad kui sissenõudmisest laekuv tulu; soovib, et komisjon esitaks need summad igal aastal oma aasta tegevusaruandes ja uuriks võimalusi, kuidas oleks liikmesriikidel võimalik vähendada ohtu, et nad rahastavad maksejõuetuse äärel olevaid toetusesaajaid;

185.

märgib, et liikmesriik võib nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (28) (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi käsitleva) artikli 33 lõike 7 kohaselt teha otsuse tagasinõudmismenetluse lõpetamise kohta nimetatud määruse artikli 32 lõikes 6 sätestatud tingimustel alles pärast programmi lõpetamist; märgib, et kõigil EAFRD võlgadel, mille suhtes võeti aastatel 2007-2012 seisukoht, et neid ei saa sisse nõuda ja mille summa on 0,9 miljonit eurot, ei ole mõistlikku põhjendust; palub komisjonil selgitada, mida ta kavatseb selles osas ette võtta;

186.

märgib, et teatavad liikmesriigid viisid 2007.-2013. aasta finantsraamistikus ellu mitmeaastaseid programme ja teatavad makseasutused olid sunnitud nõudma toetusesaajalt sisse isegi väikesed, kõigest mõnesendised summad (sest määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõiget 7 oli koostoimes artikli 32 lõikega 6 võimalik kohaldada alles pärast maaelu arengu programmi lõpetamist); on mures, sest nii väikeste summade puhul on sissenõudmiskulud sissenõutavatest summadest selgelt suuremad; märgib, et 2013. ja 2014. aastaga seoses ei ole asjaomaste liikmesriikide puhul mingeid muudatusi ette näha; märgib, et komisjonile anti probleemist varakult teada; on üllatunud, et komisjon ei hakanud seda liidu jaoks piinlikku olukorda kiiremini lahendama; palub komisjonil olla järgmise mitmeaastase finantsraamistiku puhul lahenduste otsimisel aktiivsem, kui tema tähelepanu juhitakse sellistele probleemidele;

Soovitused otsetoetuste ja maaelu arengu kohta

187.

toetab järgmisi kontrollikoja soovitusi: komisjon peaks kõrvaldama kõik oma vastavusauditites tuvastatud puudused ja tervikuna vastavusmenetluse pikkade viivituste püsiva probleemi, komisjon peaks veelgi parandama finantskorrektsioonide kindlaksmääramise meetodit, et võtta paremini arvesse avastatud rikkumiste laadi ja raskusastet, ning komisjon peaks kõrvaldama hankeid ja toetuslepinguid hõlmavates süsteemides tuvastatud puudused;

188.

toetab soovitusi ja häid tavasid vigade vähendamiseks liigpüüdlikkuse probleemi lahendamise kaudu, nagu on soovitatud Euroopa Parlamendi uuringus „Gold-Plating in the EAFRD: To what extent do national rules unnecessarily add to complexity and, as a result, increase the risk of errors?” („EAFRDga seotud liigpüüdlikkus. Mil määral suurendavad riigisisesed eeskirjad tarbetult keerukust ja selle tagajärjel ka vigade riski?”); märgib, et liigpüüdlikkusel on vorme, mille puhul kasu on suurem kui kulud ja mille puhul reguleerimine on õigustatud (nn hea liigpüüdlikkus), kuid paljudel muudel juhtudel on liigpüüdlikkus ebaproportsionaalne ja kulud on saadavast kasust suuremad (nn halb liigpüüdlikkus); nõuab, et viimaste suhtes võetaks midagi ette;

189.

nõuab sellega seoses, et võetaks kiiremõjulisi meetmeid, mille abil hinnata rangete nõuete ja kohustuste kehtestamisel potentsiaalseid kulusid ja eeldatavat kasu ning vältida probleemseid haldus- ja menetlusnõudeid ning mitmetähenduslikke ja ebaselgeid nõudeid;

190.

nõuab pikaajalisi lahendusi tagavaid struktuurseid muudatusi, nagu kogu liidu korraldusasutuste ja makseasutuste alaline teadmiste jagamise platvorm, mille abil on EAFRDga seotud asutustel võimalik ebaselgete valdkondade ja liiga keeruliste nõuete ja kontrollide üle arutamisel õppida näidetest ja parimatest tavadest; nõuab sellega seoses, et see platvorm oleks kõikides liikmesriikides ligipääsetav;

Järeldused ühise põllumajanduspoliitika kohta

191.

on arvamusel, et komisjonipoolne põllumassiivide registris tuvastatud puuduste menetlemise viis (niisuguste vastavusmenetluste liiga pikk kestus, millega kaasnevad kindla määraga korrektsioonid, ning tegevuskavade ja reservatsioonide hiline lisamine iga-aastastesse tegevusaruannetesse) sisaldab liidu eelarve jaoks finantsriski; nõuab, et põllumassiivide registris esinevate puuduste kõrvaldamiseks viidaks tegevuskavad kiiresti ellu; nõuab, et tähtaegade ületamise korral vähendataks proportsionaalselt asjaomaste liikmesriikide igakuiseid või vahemakseid või peatataks need, et vältida liidu eelarve seadmist finantsriski ohtu;

192.

juhib eelkõige tähelepanu asjaolule, et 2006. aastal Prantsusmaal ja Portugalis kontrollikoja poolt tuvastatud ja 2008. aastal komisjoni poolt kinnitatud vigu ei olnud liikmesriigid kindla määraga korrektsioonide rakendamise otsustest hoolimata 2012. aastaks ikka veel täielikult ära parandanud; rõhutab, et aastatel 2006–2013 maksti otsetoetusi, mille seaduslikkus ja korrektsus ei olnud täielikult tagatud; on mures liidu eelarve pärast, sest finantskorrektsioone, mis määrati Prantsusmaal aastatel 2008-2013 ja Portugalis aastatel 2010-2013 alusetult välja makstud (väljamaksmine toimus, sest 2006. aastal kindlaks tehtud vead ei olnud põllumassiivide registrist endiselt kõrvaldatud) assigneeringute tõttu, ei ole veel tehtud; võtab aga teadmiseks, et komisjon kohaldas netofinantskorrektsioone Prantsusmaal 2008. aastale ja Portugalis 2010. aastale eelnevate eelarveaastate puhul; kutsub komisjoni üles katma liidu eelarves kogu selliste vigade finantsriski netokorrektsioonidega;

193.

tunneb heameelt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni teatise üle põllumajanduse ja ühtekuuluvuspoliitika puhul liikmesriikide suhtes netokorrektsioonide kohaldamise kohta (COM(2013) 934), sest komisjon ei ole mitte ainult võtnud endale kohustust kiirendada vastavusmenetlusi, nii et finantskorrektsioonide kohta on üldjuhul võimalik otsus teha kahe aasta jooksul pärast esimest auditit, vaid on lubanud ühtlasi viia ühise põllumajanduspoliitika maksete katkestamise ja peatamise ühtekuuluvuspoliitika vahenditega kooskõlla; märgib, et Euroopa Parlament on nõudnud neid kaht lubadust juba palju aastaid, eelkõige oma 2011. aasta eelarve täitmise heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis (29);

194.

märgib, et kõik põllumajandusvaldkonnas tehtud finantskorrektsioonid on netofinantskorrektsioonid; on seisukohal, et vastavusmenetluse täieliku mõju saavutamiseks tuleb kiirendada menetlust ja parandada netofinantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriume ja meetodeid, minnes kaugemale kui uued kavandatud suunised, mille aluseks võetakse olemasolevad, komisjoni poolt juba 23. detsembril 1997. aastal vastu võetud suunised (30);

195.

rõhutab eelkõige, et komisjoni lubadust selle kohta, et finantskorrektsioone tingivate vastavusmenetluste kestust lühendatakse, ei saa hinnata enne 2016. aasta keskpaika, mis tähendab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse seisukohast seda, et Euroopa Parlament analüüsib seda alles 2017. ja 2018. aastal;

196.

kiidab heaks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektori esitatud reservatsioonid: — reservatsioon seoses tõsiste puudustega otsetoetuste süsteemides Bulgaarias, Prantsusmaal ja Portugalis; — reservatsioon seoses kõikide maaelu arengu kulutustega; — reservatsioon seoses puudustega mahepõllumajandusliku tootmise järelevalve- ja kontrollisüsteemides; palub uuel valitud Euroopa Parlamendil nõuda uuelt volinikult, et ta võtaks kindla kohustuse see olukord parandada, valmistades muu hulgas ette erikorra liikmesriikidega, keda see kõige rohkem puudutab, et tugevdada liidu eelarve kaitset;

Regionaalpoliitika, energeetika ja transport

197.

rõhutab, et regionaalpoliitika, mida rahastatakse peamiselt Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist, moodustab 96 % selle poliitikavaldkondade rühma kulutustest, ning ERF (maksete kogumaht 27,5 miljardit eurot) ja Ühtekuuluvusfond (maksete kogumaht 9,6 miljardit eurot) moodustasid 97 % regionaalpoliitika valdkonna 2012. aasta kulutustest;

198.

märgib, et kontrollikoja auditeeritud 180 tehingust olid vigadest mõjutatud 88 (49 %); märgib lisaks, et kontrollikoja poolt kvantifitseeritud vigade alusel on kontrollikoja hinnangul kõige tõenäolisem veamäär 6,8 %, mis on 0,8 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelnenud aastal; võtab teadmiseks, et komisjon märgib, et kui kontrollikoda oleks kindla määraga korrektsioone arvesse võtnud, oleks veamäärad samaks jäänud;

199.

rõhutab, et kontrollikoja auditi leiud osutavad puudustele kulude esmatasandi kontrollides; täheldab, et kontrollikoja hinnangul oli liikmesriikide ametkondadel 56 % regionaalpoliitika valdkonna (kvantifitseeritavatest ja/või mittekvantifitseeritavatest) vigadest mõjutatud tehingute puhul küllalt teavet ühe või rohkemate vigade avastamiseks ja parandamiseks enne kulude komisjonile sertifitseerimist; täheldab ühtlasi, et peamine vigade allikas on selliste projektide rahastamine, mis ei ole kooskõlas liidu ja/või riigisiseste avaliku hanke eeskirjadega või mis ei vasta rahalise toetuse saamise tingimustele, ning rahastamiskõlbmatute kulude rahastamine;

200.

juhib tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika haldamise süsteemi mitmeaastasele kestusele ja rõhutab, et poliitika rakendamisega seotud eeskirjade eiramisi on võimalik lõplikult hinnata alles pärast programmitöö perioodi lõppu;

201.

peab lubamatuks seda, et juba aastaid on leitud samu vigu ja tihti samades liikmesriikides; võtab teadmiseks, et see, et komisjon peatab ja katkestab makseid, tagab parandusmeetmete võtmise puuduste tuvastamise korral; palub komisjonil tõhustada riiklike ja piirkondlike juhtimis- ja kontrollisüsteemide järelevalvet seda leidu arvestades ning leevendada järelevalvet nendes riikides, mille juhtimis- ja kontrollisüsteemid on osutunud usaldusväärseks;

202.

jagab kontrollikoja arvamust selle kohta, et liikmesriigid on kohustatud vältima või tuvastama ja korrigeerima eeskirjadevastaselt tehtud kulutusi ja andma neist komisjonile teada; täheldab, et liikmesriikide haldus- ja sertifitseerimisasutustel on seega keskne roll komisjoni makstavate summade korrektsuse tagamisel (2012. aasta aruande punkt 5.12);

203.

märgib, et kontrollikoda auditeeris neljas riigis nelja auditeerimisasutuse järelevalve- ja kontrollisüsteeme, kusjuures Belgia (Valloonia), Malta ja Ühendkuningriigi (Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) puhul Inglismaa) järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid ainult osaliselt mõjusad, kuid Slovakkia omad olid tervikuna mõjusad;

204.

tunneb heameelt selle üle, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat on alates 2009. aastast hinnanud kokku 62 auditeerimisasutust 112st; täheldab, et 317st ERFi/Ühtekuuluvusfondi rakenduskavast kuuluvad nende auditeerimisasutuste vastutusalasse 257 ning 117st ESFi rakenduskavast 48; täheldab ühtlasi, et nelja aasta jooksul hinnatud auditeerimisasutuste arvele läks 95 % ERFi/Ühtekuuluvusfondi programmiperioodi 2007–2013 assigneeringutest;

205.

märgib murelikult, et kontrollikoda auditeeris 138 ERFi/Ühtekuuluvusfondi ja ESFi rakenduskava puhul liikmesriikide auditeerimisasutuste aruandeid ja leidis neis palju puudusi; võtab teadmiseks, et komisjon rõhutab sellega seoses, et kindla määraga korrektsioone kohaldati vajaduse korral siis, kui teatatud veamäär ei olnud komisjoni hinnangul usaldusväärne;

206.

on mures selle pärast, et komisjon kasutab arvamusi, iga-aastaseid auditiaruandeid ja liidu vahendite haldajate kinnitusi, mis talle esitatakse aasta n + 1 15. veebruariks, riskianalüüsi ja iseenda auditite alusena, kuigi neis dokumentides on sageli ebatäpsusi; märgib, et seetõttu ei ole nende alusel võimalik ühemõttelist riskianalüüsi koostada;

207.

palub seetõttu, et komisjon korraldaks (iseenda riskianalüüse, kontrollikoja aruandeid ja muid allikaid kasutades) sõltumatu auditeerimismenetluse alusel aastal n + 1 auditeid nende liikmesriikide lõplike toetusesaajate ja heakskiiduasutuste juures, mille haldus- ja auditisüsteemides leiti aastal n – 1 puudusi; nõuab selleks arusaadavat automaatset süsteemi;

208.

palub, et komisjon auditeeriks programmitöö perioodi 2014-2020 jooksul ise juhusliku valimi abil kõiki neid rakenduskavasid, mis äratasid tähelepanu suure toetussumma, sagedaste vigade või järelevalve- ja kontrollisüsteemis esinevate puuduste tõttu;

209.

peab seetõttu õigeks, et komisjoni enda auditite suunised peaksid endast kujutama komisjoni enda võetud kohustust; kutsub komisjoni üles esitlema neid juba enne 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust; nõuab selleks selgeid andmeid selle kohta, kuivõrd minevikus silma torganud liikmesriikide ja programmide suhtes kohaldatakse erilisi auditipõhimõtteid ja kui suurel määral on võimalik kiirendada netofinantskorrektsioone; on seisukohal, et seda põhimõtet tuleks järgida ka vastuvõetavates delegeeritud õigusaktides;

210.

on teadlik sellest, et automaatseid karistusi ei saa rakendada, sest see oleks vastuolus õigusriigi põhimõttega; palub seetõttu, et komisjon teeks kõik endast oleneva, et lühendada ärakuulamismenetlusi, mis eelnevad netokorrektsioonide tegemisele või maksete katkestamisele; palub, et komisjon annaks enne 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust aru tehtud edusammudest;

211.

tunneb ühtlasi heameelt selle üle, et komisjon korraldas 2010. aasta keskpaigast kuni 2013. aasta novembrini auditeerimisasutuste, vahendusasutuste ja toetusesaajate juures lisakontrolle (77 auditit rohkem kui 70 rakenduskava kohta 16 liikmesriigis), et veenduda haldusauditite kvaliteedis;

212.

rõhutab, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi 2012. aasta tegevusaruandes esitatud statistika kohaselt jääb riskialdiste maksete summa (minimaalselt) 755,8 miljoni euro ja (maksimaalselt) 1,7068 miljardi euro vahele; täheldab, et komisjon on sellega seoses teinud 61 reservatsiooni programmide või nende osade kohta ja 25 mainealast reservatsiooni, mis puudutavad peamiselt Hispaaniat, Rootsit, Euroopa territoriaalset koostööd ja Tšehhi Vabariiki; veenab komisjoni selles, et ta peab jätkama võimalikult suure lihtsustamise poole püüdlemist, et teha igasuguse veavõimaluse vältimiseks kõik võimalik;

213.

tunneb heameelt asjaolu üle, et uue Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühissätete määrusega (EL) nr 1303/2013 (31) lisandub rida parandusi: esimene makse alles pärast rakenduskava vastuvõtmist; assigneeringute vabastamine kolm aastat (n + 3) pärast programmi lõppu; eelmaksete vähendamine; maksete puhul peetakse 10 % arvutatud arvesummast kinni, kuni kulud heaks kiidetakse; partnerluslepingutesse võib lisada riigipõhiseid soovitusi;

214.

tunneb heameelt programmitöö perioodi 2014-2020 jaoks seadusandliku tavamenetluse teel vastu võetud uute eeskirjade üle, mis hõlmavad selliseid meetmeid nagu auditeerimisasutuste ja sertifitseerimisasutuste määramine, auditeerimisasutuste akrediteerimine, auditikontroll ning raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja heakskiitmine, finantskorrektsioonid ja netofinantskorrektsioonid, proportsionaalne kontroll ja eeltingimused, mille eesmärk on vigade määra veelgi rohkem vähendada; toetab sellega seoses üha suuremat tulemustele orienteeritust ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite koondamist teatavatesse teemavaldkondadesse, mis peaks tagama kaasrahastatavate tegevuste kõrge lisandväärtuse; tunneb samuti heameelt tõsise puuduse määratluse üle ja eeldatava suurema korrektsioonide määra üle korduvate puuduste korral;

215.

peab aga kahetsusväärseks, et liikmesriigid võivad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue ERFi määruse (EL) nr 1301/2013 (32) kohaselt vigaseid projekte, mis tehti kindlaks aastal n, asendada uute projektidega, mille tagajärjel kaob oluline stiimul assigneeringute vastutustundlikuks kasutamiseks; on seisukohal, et seda korda tuleks võimalikult kiiresti piirata ja hiljemalt 2020. aastaks tuleks seda põhjalikult muuta;

216.

peab peale selle kahetsusväärseks, et süsteemide hindamise („tõsised puudused”) ja kindla määraga finantskorrektsioonide taseme kindlakstegemise kriteeriumid ei ole määruses (EL) nr 1301/2013 lõplikult määratletud; ootab, et delegeeritud õigusaktis sätestataks üksikasjalikud ja praktilised kriteeriumid, mille abil on komisjonil võimalik kohaldada mõistet „tõsine puudus”;

217.

tunnustab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames on raportööri ja komisjoni vahel toimunud arvukalt kahepoolseid kohtumisi, kus on arutatud horisontaalseid küsimusi seoses delegeeritud õigusaktiga, et määrata täpsemini kindlaks, kuidas oleks võimalik „tõsiseid puudusi” selgemini määratleda ja kuidas oleks tõsiste puuduste püsimisel võimalik finantskorrektsioone karmistada; peab kahetsusväärseks, et finantskorrektsioonide taseme kohta eelarvekontrollikomisjoni poolt tehtud ettepanekuid (lisada 50 % ja 75 % määr) ei võetud arvesse; taunib, et kõige viimases (4. veebruari 2014. aasta) delegeeritud õigusakti eelnõus on esialgne kord, mille korral oleks juhul, kui üks ja sama tõsine puudus tehakse kindlaks ka järgneval eelarveaastal, finantskorrektsioonid määratud kõrgemal tasandil automaatselt, asendatud korraga, kus finantskorrektsioonide määramine on valikuline, ja sellega seoses on liikmesriikidele esitatav nõue, mille kohaselt tuleb juurutada usaldusväärset finantsjuhtimist tagavad järelevalve- ja kontrollisüsteemid, muudetud vähem karmimaks;

218.

tunneb heameelt komisjoni teatise üle liikmesriikide suhtes netofinantskorrektsioonide kohaldamise kohta (COM(2013) 934); kahtleb aga selles, kas liikmesriikide poolt kuni aasta n + 1 15. veebruarini esitatud dokumendid on usaldusväärseks aluseks riskianalüüsile; täheldab peale selle, et ärakuulamismenetlus, mis võib viia netokorrektsioonide määramiseni, kestab neli kuud, mis on liiga pikk aeg;

219.

nõuab ühtekuuluvuspoliitika avalikes hangetes tuvastatud suurt veamäära ja 2014. aasta jaanuaris toimunud ELi avalike hangete alast kontrollikoja seminari silmas pidades, et selle valdkonna kehtivaid eeskirju hakataks liikmesriikides rakendama rangemalt ja viivitamata; nõuab peale selle, et avaliku hanke eeskirju kooskõlastataks kõigi sidusrühmade tasandil paremini ning et eeskirju ja finantskorrektsioone lihtsustataks ja ühtlustataks;

220.

tunneb heameelt koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise valdkondades liikmesriikide poolt assigneeringute haldamist käsitlevate vabatahtlike riiklike kinnituste võimaliku kasutuselevõtmise üle;

221.

nõuab, et komisjon kaasaks Euroopa Parlamendi igal aastal õigel ajal TEN-T ja Euroopa Ühendamise Rahastu kaasrahastamisse ja annaks teavet transporditaristu projektide valiku ja summade kohta; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile igal aastal loetelud piirkondlikest ja ühtekuuluvusfondi vahenditest kaasrahastatud transpordiprojektide ja vastavate summade kohta;

222.

palub komisjonil teha kindlaks ühtekuuluvuspoliitika valdkonna auditisüsteemi puudused ja võtta nende kõrvaldamiseks kiiresti meetmeid;

223.

kiidab heaks regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi peadirektori reservatsiooni seoses programmitöö perioodi 2007–2013 ERFi / Ühtekuuluvusfondi / ühinemiseelse abi rahastamisvahendi juhtimis- ja kontrollisüsteemidega 17 liikmesriigis (72 programmis) ja 12 Euroopa territoriaalse koostöö programmis; kiidab peale selle heaks reservatsiooni seoses programmitöö perioodi 2000–2006 programmide ERFi / Ühtekuuluvusfondi / ühinemiseelse abi rahastamisvahendi juhtimis- ja kontrollisüsteemidega viies liikmesriigis (11 programmis); juhib sellega seoses tähelepanu eelkõige järgmisele: — kõikide liikmesriikide auditeerimisasutused peavad võtma oma auditeerimisülesannet tõsisemalt, et juhtimis-, järelevalve- ja kontrollisüsteemides oleks võimalik teha püsivaid parandusi; — komisjon peab tegema rohkem auditeid aastal n nende liikmesriikide lõplike toetusesaajate ja heakskiiduasutuste juures, mille haldus- ja auditisüsteemides leiti aastal n – 1 puudusi; süsteemid; — komisjon peab võtma endale kohustuse auditeerida kõiki rakenduskavasid vähemalt ühe korra programmitöö perioodi jooksul ise; — komisjon peab andma piisavalt vara enne 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust aru mõiste „tõsine puudus” praktilise kasutamise võimalustest delegeeritud õigusaktis ja sellest tulenevatest netofinantskorrektsioonidest; palub uuel valitud Euroopa Parlamendil nõuda uuelt volinikult, et ta võtaks kindla kohustuse see olukord parandada, valmistades muu hulgas ette erikorra liikmesriikidega, keda see kõige rohkem puudutab, et tugevdada liidu eelarve kaitset;

224.

rõhutab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 (33) kohaselt ei või äriühingud saada ELilt rahalisi vahendeid niisuguste investeeringute tegemiseks, millega kaasneks muus ELi piirkonnas nendes äriühingutes töökohtade kaotamine; tunneb seetõttu heameelt asjaolu üle, et komisjon on algatanud uurimise seoses tegevuse võimaliku ümberpaigutamisega, mis on seotud suurte projektidega, mille maht ületab 50 miljonit eurot ja mis kuuluvad komisjoni otsese kontrolli alla; ootab, et komisjon algataks uurimise seoses ELi rahaliste vahendite kõnealuse väärkasutamise ulatusega projektide puhul, mille maht on väiksem kui 50 miljonit eurot, ja projektide puhul, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega; ootab samamoodi, et komisjon tagaks, et ELi rahalised vahendid, mis on välja makstud eeskirjade vastaselt, makstaks tagasi;

225.

nõuab kindlalt, et komisjon tagaks, et ELi struktuurifondide raha ei kasutataks viisil, millega otseselt või kaudselt toetatakse teenuste või tootmise ümberpaigutamist muudesse liikmesriikidesse;

226.

palub uuel valitud Euroopa Parlamendil seada põllumajandus- ja regionaalpoliitika valdkonnas kindlaks tehtud vigade kõrvaldamise ülesanne uue Euroopa Komisjoni tööprogrammis esikohale;

227.

palub uuel valitud Euroopa Parlamendil käsitleda siinkohal esile toodud põllumajandus- ja regionaalpoliitikas esinevaid puudusi kirjalikus menetluses, mis eelneb uue komisjoni volinikukandidaatide kuulamisele, ja nõuda vastavaid lubadusi, et saavutada liidu eelarve parem kaitse;

228.

palub uuel valitud Euroopa Parlamendil kaaluda eespool mainitut silmas pidades kõiki õiguslikke võimalusi seadusandluse täiendavaks parandamiseks, vajaduse korral mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise abil;

Komisjoni Kreeka töörühm

229.

hindab Kreeka töörühma tööd; märgib, et 181st töörühma poolt kindlaks määratud esmatähtsast projektist on järgmised projektid, mille kogusumma on 415,7 miljonit eurot, ohus: — Igoumenitsa uue sadama C-etapp, mille heakskiidetud maht on 81,25 miljonit eurot; — linnalähirongiliini lõik Piraeus - Treis Gefyres, mille kaasrahastatav eelarve on 70 miljonit eurot; — Sými sadamas silla ehitus, mille heakskiidetud maht on 4,1 miljonit eurot; — riiklik register, mille heakskiidetud maht on 41,9 miljonit eurot; — kataster, mille kaasrahastatav eelarve on 130 miljonit eurot; — e-pilet, mille heakskiidetud maht on 34,76 miljonit eurot; — Karla järve taastamine, mille heakskiidetud maht on 41 miljonit eurot; — Aitoolia-Akarnaania prefektuuri 2. geograafilise üksuse prügila juurdepääsutee remont, mille heakskiidetud maht on 11,4 miljonit eurot; — Velo-Stimagka-Koutsi-Nemea provintsimaantee remont ja laiendamine, mille heakskiidetud maht on 7,1 miljonit eurot; — Zákynthose veevärgi magistraaltorude väljavahetamine, mille heakskiidetud maht on 9,6 miljonit eurot; nõuab, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile üksikasjalikult aru nende projektide puhul tekkinud probleemidest;

230.

nõuab, et komisjon annaks hinnangu selle kohta, kas on võimalik moodustada töörühm niisuguste liikmesriikide jaoks, kellel on liidu vahendite kasutamisega probleeme;

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

231.

rõhutab, et tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonda rahastatakse peamiselt Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu, sest ESFi kaudu eraldatakse umbes 11,782 miljardit eurot ehk 97 % assigneeringutest;

232.

täheldab, et kontrollikoja auditeeritud 180 tehingust olid vigadest mõjutatud 63 (35 %); täheldab, et kontrollikoja poolt 31 tehingu puhul kvantifitseeritud vigade alusel on kontrollikoja hinnangul kõige tõenäolisem veamäär 3,2 %, mis on 1 % võrra kõrgem kui eelnenud aastal; võtab teadmiseks, et komisjon märgib, et kui kontrollikoda oleks 2012. aastal kohaldatud kindla määraga finantskorrektsioone - mis olid ühes liikmesriigis eriti kõrged (kindel määr 25 %) arvesse võtnud, oleks veamäär samaks ehk samuti olulisuse läve lähedale jäänud;

233.

rõhutab, et kontrollikoja auditi leiud osutavad puudustele kulude esmatasandi kontrollides; märgib, et nagu varasematelgi aastatel, oli kontrollikoja hinnangul liikmesriikide ametkondadel 67 % (nii kvantifitseeritud kui ka mittekvantifitseeritud) vigadest mõjutatud tehingute puhul küllalt teavet vähemalt osa vigade avastamiseks ja parandamiseks enne kulude kohta komisjonile kinnituse esitamist; täheldab peale selle, et peamised vigade allikad on seotud rahastamiskõlbmatute kulude tasaarvestamisega ning avaliku hanke eeskirjade rikkumisega;

234.

toetab komisjoni eesmärki kasutada lihtsustatud kuluvõimalust, mis loodi 2007. aastal, kõikide valdkondade tasaarvestuste puhul, ja palub liikmesriikidel kohaldada lihtsustatud kuluvõimalust nii palju kui võimalik, sest nii on projektid kontrollikoja kinnitusel vähem veaohtlikud;

235.

tunneb heameelt asjaolu üle, et uues ESFi määruses (34) on lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamiseks rohkem võimalusi; seega võib alates 2014. aastast tasaarvestada kindlamääralisi summasid, mille suurus on kuni 100 000 eurot, ja projektide puhul, mida rahastatakse alla 50 000 euro eest avaliku sektori vahenditest, on lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamine kohustuslik;

236.

on seisukohal, et komisjoni kava saavutada 2017. aastaks lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamine 50 % ESFi tehingute puhul peaks olema miinimum, ja palub kõikidel liikmesriikidel tagada, et lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise abil saavutatakse kõrgem määr; palub, et komisjon annaks enne 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust aru lihtsustatud kuluvõimaluse kasutamisel liikmesriikide poolt tehtud edusammudest;

237.

märgib, et kontrollikoda auditeeris neljas riigis nelja auditeerimisasutuse järelevalve- ja kontrollisüsteeme, kusjuures Belgia (Valloonia), Malta ja Ühendkuningriigi (Inglismaa) süsteemid olid ainult osaliselt mõjusad, kuid Slovakkia omad olid tervikuna mõjusad;

238.

tunneb heameelt aruande „Overview Report on the Results of the Thematic Audit on Management Verifications Conducted by Member States” esitamise üle; täheldab, et selle aruande kohaselt esineb auditeerimisasutustes järgmisi suuri puudusi: haldusasutuste ja vahendusasutuste aruandlusahelates esineb puudusi, auditid on sageli kõigest formaalsed, rikutakse avaliku hanke eeskirju, ülesannete delegeerimisega ei kaasne väljaõpe ega järelevalve ning haldussuutlikkus ja juhendamine on puudulikud, ning tunneb heameelt selles antud soovituste üle, mis puudutavad muu hulgas lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist ja sellealaseid seminare kõikides liikmesriikides, paremat haldamist kulude kontrollimise töörühmade kaudu, toetusesaajate puhul rakendatavate kohapealsete kontrollide arvu suurendamist, volitatud asutuste ja haldusasutuste paremat järelevalvet, piirdudes heakskiitmisel sellega, mida on tegelikult võimalik hallata, ja kõikide puuduste kõrvaldamiseks koostatud tegevuskavasid;

239.

on väga mures selle pärast, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat kohandas või pidas ebausaldusväärseks 117-st 2012. aasta auditiaruandest 13 auditiaruandes liikmesriikide poolt esitatud veamäära (2011. aastal 117 auditiaruandest 42 auditiaruande veamäära); on selle pärast eriti mures, sest komisjon kasutab arvamusi, iga-aastaseid auditiaruandeid ja liidu vahendite haldajate kinnitusi oma riskianalüüsi ja auditite alusena;

240.

võtab teadmiseks, et komisjon kontrollis eelmisel programmitöö perioodil 91st liikmesriigi auditeerimisasutusest 85 auditeerimisasutust; täheldab, et need vastutavad 111 rakenduskava ehk 99 % kättesaadavaks tehtud assigneeringute eest;

241.

peab kahetsusväärseks, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi 2012. aasta tegevusaruanne sisaldab programmitöö perioodi 2007–2013 maksete kohta reservatsiooni summas 68 miljonit eurot, mis hõlmab 27 rakenduskava 117st (Hispaania: üheksa, Itaalia: neli, Ühendkuningriik: kolm), ja märgib, et vajaduse korral algatati katkestamis- ja peatamismenetlused; jääb lihtsustamise vajadusele kindlaks;

242.

tunneb heameelt range maksete katkestamise ja peatamise poliitika üle; jagab komisjoni arvamust selle kohta, et need on väga mõjusad vahendid; täheldab, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi 2012. aasta tegevusaruandes on öeldud, et aruandeperioodil katkestati 38 makset kogusummas 881,7 miljonit eurot (2013. aastal 29 makset kogusummas 389,5 miljonit eurot) ja seisuga 31. detsember 2012 peatati kaks makset (Saksamaa);

243.

tunneb heameelt komisjoni aruande „Simplification and Gold-Plating in the European Social Fund” (35) üle ja palub, et komisjon oleks halduse lihtsustamise nimel liikmesriikides järeleandmatu;

244.

rõhutab, et sotsiaalpoliitika valdkonnas esineb liikmesriikide tasandi ja liidu tasandi pädevuste vahel üha rohkem suuri konflikte, ning palub, et komisjon järgiks paljude liikmesriikide põhiseaduses sätestatud heaoluriigi põhimõtet, ja on seisukohal, et tänu sellele on võimalik liidu eelarves palju raha kokku hoida;

245.

nõuab, et noorte tööpuuduse vähendamiseks kujundataks välja liidu lisaväärtusega poliitika; näeb liidu rolli eelkõige kutseõppe ja jätkukoolituse infrastruktuuri tugevdamises; nõuab selleks ausat Euroopa toetuspoliitikat, milles pööratakse palju suuremat tähelepanu sellele, et anda väikese noorte tööpuudusega liikmesriikide oskusteave edasi suure noorte tööpuudusega liikmesriikidele, ilma et seejuures tekitataks valesid ootusi ja antaks edasisi lubadusi, mille eest liidu institutsioonid ei saa peamist vastutust võtta;

246.

heidab komisjonile ette, et ta ei ole täitnud Euroopa Parlamendi korduvaid nõudmisi selle kohta, et tuleb esitada teave selle kohta, kui palju liidu raha kasutati rahastamisperioodil 2007-2013 väljaõppestruktuuride parandamiseks nii absoluutarvuna väljendatud summas kui ka suhtarvuna väljendatud osakaaluna;

247.

märgib, et liidu kodanikele ja maksumaksjatele ei ole võimalik näidata, mida ESFist ja struktuurifondidest välja makstud miljardite eest noorte tööpuuduse vähendamiseks ära on tehtud; juhib tähelepanu asjaolule, et kohapeal tööturumeetmeid ellu viivad asjaosalised ei ole nõus väitega, et nende andmete kohta ei koguta statistikat; märgib sellega seoses, et liikmesriikidel on oluline roll statistika ja korrapäraste aruannete esitamisel ühiste kriteeriumite kohaselt liidu vahendite kasutamise kohta noorte tööpuuduse vähendamiseks; tuletab komisjonile meelde, et ta on kohustatud andma aru sellest, mida on liidu maksutulu eest noorte töötute heaks tehtud, ja on seisukohal, et liidu toetuspoliitika on just noorte tööpuuduse vähendamise suhtes tekitatud ootusi arvestades ebapiisav;

248.

märgib, et noorte tööpuuduse vastaseid meetmeid tuleb liidu ja riikide tasandil võtta kooskõlastatult ja need peavad üksteist täiendama ning neid tuleb rakendada koos muude liidu rahastavate programmide ja vahenditega, mis võivad aidata noorte tööpuudust vähendada, nagu „Horisont 2020”, „Erasmus+” ja programm „Erasmus noortele ettevõtjatele”; on seisukohal, et see tagab liidu vahendite tulemusliku ja tõhusa kasutamise ning liidu tasandi pingutustele lisanduvate riigi tasandi meetmete lisaväärtuse;

249.

nõuab näiteks selgitust suure pettusjuhtumi kohta, mis leidis Hispaanias aset seoses ESFiga; võtab teadmiseks, et pettus seisnes selles, et korraldati koolitus- ja täiendusõppeüritusi, mis viidi väidetavalt läbi täiesti fiktiivselt interneti kaudu ja mitteeksisteerivate osalejatega, kusjuures toetuste suurus sõltus selle juhtumi puhul registreeritud osalejate arvust; on mures selle pärast, et tegemist on mitme miljoni euroga; ootab, et komisjon annaks teada, miks ükski fondi määruses ette nähtud kontrollikohustuste hierarhias (Madridi Kontrollikoda, Hispaania Riigikontroll, Euroopa Komisjon - tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, Euroopa Kontrollikoda) tegutsev kontrolliorgan pettust ei märganud ja kas OLAF oli sellesse juhtumisse kaasatud; nõuab selgitust selle kohta, kas Euroopa Kontrollikoda oli asjast teadlik; nõuab teavet selle kohta, kui palju samalaadseid juhtumeid varem on esinenud (näiteks Madalmaades ja muudes liikmesriikides esinenud juhtumid);

250.

kordab oma üleskutset teostada rahastamisvahendite, eelkõige ESFi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi asjakohaste osade ja Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” üle järelevalvet ning mõõta nende tulemuslikkust strateegias „Euroopa 2020” ning Euroopa poolaasta iga-aastases protsessis sätestatud konkreetsete poliitiliste eesmärkide suhtes;

251.

kritiseerib asjaolu, et Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingus ei ole piisavalt sätteid tulemusliku välisauditi tagamiseks; peab kahetsusväärseks, et asutamislepingu juurde kuuluva põhimääruse artikli 24 („Auditikomisjon”) kohaselt võib kontrollikoda nimetada ainult ühe liikme, samal ajal kui esimehe ettepaneku alusel võib nimetada kaks liiget;

252.

tunneb muret asutamislepingu juurde kuuluva põhimääruse artikli 24 lõikes 6 sätestatud kokkulepitud menetluse pärast, mille kohaselt Euroopa Parlamenti üksnes teavitatakse, saates talle auditikomisjoni aastaaruande; toonitab Euroopa Parlamendi õigust pidada aastaaruande üle auditikomisjoniga arutelu ESMi juhatajate nõukogu osalusel;

Välissuhted

253.

märgib murelikult, et kontrollikoja hinnangul on välissuhete, välisabi ja laienemise poliitikavaldkonna kõige tõenäolisem veamäär 3,3 % (2011. aastal oli see 1,1 %);

254.

rõhutab, et veamäära tõusu tuleb tõlgendada ka kontrollikoja välja töötatud uut valimimeetodit arvesse võttes, kusjuures kontrollikoja 2012. aasta valim koosnes ainult vahemaksetest, lõppmaksetest ja eelmaksete tasaarvestustest;

255.

juhib murelikult tähelepanu sellele, et kõik need vead leidis kontrollikoda komisjoni kontrollitud tehingutes, kuid ühtki neist ei olnud suudetud ära hoida ega avastada;

256.

tuletab meelde, et tänu muudatusele, mille kontrollikoda valimimeetodis tegi, on võimalik võrrelda veamäära koostöös liikmesriikidega hallatavate kulutuste puhul (5,3 %) ja tsentraliseeritult hallatavate kulutuste puhul (4,3 %), ja juhib sellega seoses tähelepanu sellele, et komisjoni tulemus on välissuhete valdkonnas üsna hea;

257.

juhib tähelepanu sellele, et allesjäänud veamäär, mis on välja toodud arengu ja koostöö peadirektoraadi – EuropeAidi tellitud Moore and Stephensi auditiaruandes, on kontrollikoja arvutatud aasta veamäärast kõrgem - 3,63 %; rõhutab, et see seab kahtluse alla komisjoni väite, nagu oleks veamäär perioodi lõpus tänu vigade parandamisele alati väiksem;

258.

nõuab tungivalt, et komisjon parandaks kindlaks tehtud vead tõhusalt ja nõuaks summad tõhusalt sisse;

259.

märgib, et suhteliselt hea tulemus, mille komisjon välissuhete valdkonnas saavutas, võib vähemalt osaliselt olla seletatav asjaoluga, et kahes valdkonnas - eelarvetoetus ja liidu toetus mitme rahastajaga projektidele, mida viivad läbi rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO - on tehingute veaohtlikkus maksetingimuste laadi tõttu piiratud;

260.

märgib rahuloluga, et kontrollikoja hinnangul on laienemise peadirektoraadi järelevalve- ja kontrollisüsteem mõjus, kuigi allesjäänud veamäära arvutamiseks kasutatavat meetodit tuleb veel parandada;

261.

peab kahetsusväärseks, et EuropeAidi eelkontrollides ning järelevalve- ja kontrollisüsteemis esineb endiselt puudusi ja kontrollikoja leidude kohaselt avaldavad komisjoni 2011. aasta ümberkorraldused siseauditi üksuse tegevusele endiselt kahjulikku mõju; peab kahetsusväärseks, et EuropeAidi järelevalve- ja kontrollisüsteemid on ainult osaliselt mõjusad, st et nendega ei suudeta avastada ja parandada olulisi vigu;

262.

ühineb kontrollikoja soovitustega selle kohta, et komisjon peaks tagama kulude õigeaegse kontrollimise ja heakskiitmise, edendama paremat dokumendihaldust, kaasates seejuures asjaomaseid partnereid ja toetusesaajaid, parandama hankemenetluste juhtimist, kehtestades selged valikukriteeriumid ja dokumenteerides paremini hindamisprotsessi, parandama välisaudiitorite läbiviidava kulude kontrolli kvaliteeti, rakendama välissuhete valdkonna peadirektoraatide puhul allesjäänud veamäära arvutamisel järjepidevat ja töökindlat meetodit;

263.

tunneb heameelt kontrollikoja poolt eelkõige Kongo Demokraatlikule Vabariigile, Egiptusele ja Palestiinale antava Euroopa Liidu abi käsitlevate eriaruannete raames korraldatud tulemusauditite üle, sest neis hinnatakse, kas komisjon järgib eelarve täitmisel tõhususe, tulemuslikkuse ja säästlikkuse põhimõtet; on neid aruandeid arvesse võttes seisukohal, et komisjon ja kontrollikoda peaksid tegema tihedat koostööd, et töötada välja mõõdetavad näitajad ja tulemusauditite metodoloogia liidu rahastatavate, suuresti poliitilist laadi projektide jaoks, nagu projektid, mille eesmärk on tugevdada inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimist ning demokraatiat ja mille puhul ei sõltu projekti jätkamise või katkestamise kohta otsuse tegemine ainult antud ajavahemikul saavutatud tegelikest tulemustest;

264.

avaldab toetust komisjoni jätkuvatele jõupingutustele minna sisendipõhiselt lähenemisviisilt üle tulemuslikkusele ja mõjule suunatud lähenemisviisile ning nõuab tungivalt rubriigi 4 kõigi programmide jaoks konkreetsete, mõõdetavate, saavutatavate, asjakohaste ja ajaliselt piiritletud võrdlusaluste vastuvõtmist, nagu seda on soovitanud kontrollikoda; väljendab lootust, et neis programmides ei esine samasuguseid puudusi nagu programmides, mida auditeeriti käesoleva aasta aruandes;

265.

võtab teadmiseks probleemid, mille kontrollikoda on tuvastanud seoses sotsiaaltoetuste haldamisega, ning nõuab tungivalt, et komisjon viiks ellu kõik soovitused; tunneb heameelt sammude üle, mis komisjon on seni astunud, ning ergutab teda kiirendama oma uue programmi kasutuselevõttu probleemi lahendamiseks;

266.

tuletab meelde oma soovitust kasutada valimiste vaatlusmissioonidel kasutatud materjale uuesti muudel sellistel missioonidel või liidu delegatsioonides, et vähendada nende mõju eelarvele ja maksimeerida eelarvevahendite kasutamist;

Areng ja koostöö

267.

peab kiiduväärseks, et 2012. aastal anti komisjoni tulemuspõhise järelevalvesüsteemi põhjal hinnang enam kui 1 350 projektile nende asjakohasuse ja projekti kavandamise, tõhususe, tulemuslikkuse, mõju ja jätkusuutlikkuse seisukohast; märgib, et suurte probleemidega projektide arv vähenes 8 protsendilt (aastatel 2010 ja 2011) 5 protsendile 2012. aastal (36);

268.

märgib murega, et selliste juhtumite arv, mille suhtes OLAF on algatanud uurimise seoses arengu ja koostöö peadirektoraadi / EuropeAidi juhitavate projektidega, kasvas 33 projektilt (2011) 45 projektile 2012. aastal, kuid tõdeb, et uute juhtumite arv on siiski väiksem kui ükskõik millisel aastal ajavahemikus 2005–2010;

269.

peab tervitatavaks komisjoni läbipaistva abi algatust, (37) millega antakse igakülgset ja õigeaegset teavet humanitaar- ja arenguabi kohta ning aidatakse potentsiaalselt vähendada topeltrahastamist;

270.

tunneb heameelt asjaolu üle, et arengu ja koostöö peadirektoraat / EuropeAid võttis 2012. aastal kasutusele sidusa metoodika, mis võimaldab arvutada hinnangulist allesjäänud veamäära, st selliste vigade määra, mis on jäänud vigade ärahoidmiseks, avastamiseks ja parandamiseks tehtud kõikide kontrollide poolt avastamata; on rahul sellega, et kontrollikoda pidas hinnangulise allesjäänud veamäära arvutamise metoodikat asjakohaseks;

271.

väljendab siiski muret allesjäänud veamäära taseme pärast, mis arengu ja koostöö peadirektoraadi / EuropeAidi puhul on hinnanguliselt 3,6 %, ja palub komisjonil tugevdada pingutusi peamiste vealiikide analüüsimisel, dokumenteerimisel ja selgitamisel ning võtta asjakohaseid meetmeid, sh konsulteerides asjaomaste sidusrühmadega, et vähendada vigu tulevikus, eelkõige seoses rahvusvahelistele organisatsioonidele tehtavate maksetega, milles esines 38 % kõikidest allesjäänud vigadest (38);

Teadusuuringud ja muud sisepoliitika valdkonnad

272.

märgib, et selle poliitikavaldkondade rühma peamised rahastamisvahendid on teadusuuringute raamprogrammid, mille raames eraldati 7,957 miljardit eurot (68 % tegevuskuludest), ja elukestva õppe programm, mille raames eraldati 1,529 miljardit eurot (13 % tegevuskuludest);

273.

märgib, et kontrollikoja auditeeritud 150 tehingust olid vigadest mõjutatud 73 (49 %); võtab teadmiseks, et kontrollikoja kvantifitseeritud vigade alusel on kontrollikoja hinnangul kõige tõenäolisem veamäär 3,9 %, kusjuures kontrollikoja hinnangul moodustavad 2,1 % sellest eelmaksete tasaarvestused, mis on 2012. aasta valimi uus koostisosa (vt aastaaruande punkte 1.6, 1.7 ja 1.15); täheldab, et seega jääb selle auditivaldkonna (teadusuuringud ja muud sisepoliitika valdkonnad) veamäär olulisuse läve juurde;

274.

võtab teadmiseks, et kontrollikoja hinnangul on teadusuuringute raamprogrammide auditeeritud järelevalve- ja kontrollisüsteemid ainult osaliselt mõjusad, kuid elukestva õppe programmi auditeeritud järelevalve- ja kontrollisüsteemid tervikuna mõjusad;

275.

rõhutab, et vead on juba aastaid samad olnud: peamiselt arvete esitamine kulude kohta, mida ei saa rahastada;

276.

tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja poolt analüüsitud peadirektoraatide iga-aastased tegevusaruanded annavad alustehingute korrektsusega seotud finantsjuhtimisele õiglase hinnangu; märgib, et esitatud teave kinnitab enamikul juhtudel kontrollikoja tähelepanekuid ja järeldusi;

277.

ei suuda mõista, kuidas on võimalik, et kontrollikoda on teinud sõltumatute audiitorite poolt tõendatud väljamaksetaotluste puhul endiselt kindlaks märkimisväärse veamäära; on seetõttu seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid audiitoritele andma kõik vajalikud tausta- ja koolitusmaterjalid, et hõlbustada väljamaksetaotluste korrektset auditeerimist; rõhutab, et tõendatud väljamaksetaotlustel on mõtet ainult siis, kui komisjon saab neid usaldada;

278.

tunneb nagu ka kontrollikoda heameelt komisjoni poolt 2011. aastal kasutusele võetud lihtsustamismeetmete (nt toetusesaajate kasutatavate keskmise personalikulu arvutamise meetodite jaoks) ja selle kohta komisjoni poolt esitatud aruande üle; (39) palub, et komisjon ajakohastaks seda aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajaks;

279.

rõhutab kontrollikoja eriaruande 2/2013 „Kas komisjon on taganud teadustegevuse seitsmenda raamprogrammi tõhusa rakendamise?” - mida parlament analüüsis 3. aprillil 2014. aastal (40) - tähtsust;

280.

võtab teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi 2012. aasta tegevusaruandest teadmiseks, et teadusvaldkonna haldamise põhiküsimus seisneb selles, kuidas leida sobiv tasakaal selle vahel, et programm pakuks osalejatele huvi ja et oleks võimalik täita finantskontrolli õigustatud nõudeid; märgib, et sellega seoses juhtis peadirektor tähelepanu sellele, et menetlus, mille kohaselt tuleb igal juhul saavutada 2 % allesjäänud veamäär, ei ole elujõuline (41);

281.

on mures selle pärast, et kontrollikoda leidis (nagu ka eelarveaastal 2011) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toetusprogrammi projektide puhul suuri kvantifitseeritavaid vigu; võtab teadmiseks, et komisjon töötas teadusuuringutega mitte seotud projektide jaoks välja spetsiaalse auditistrateegia, mille raames tehakse kuni 2017. aastani 215 teadusuuringutega mitte seotud projektide auditit; palub, et komisjon annaks teada, kas alusetult makstud 470 000 eurot on sisse nõutud;

282.

võtab teadmiseks, et 2012. aasta lõpuks oli rakendatud 78 % kuuenda raamprogrammi ekstrapoleeritud korrektsioonidest; 7 101-st ekstrapoleeritud korrektsioonist jäi rakendada veel 1 506; neist 1 336 on seotud 2011. aastal või varem lõpetatud audititega; palub, et komisjon annaks aru, milline on kuuenda raamprogrammi ekstrapoleeritud korrektsioonide praegune seis;

283.

on mures selle pärast, et teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) töölerakendamisel esinevate puuduste tõttu pidi siseasjade peadirektor lisama oma tegevusaruandesse reservatsiooni; palub, et komisjon annaks aru SIS II töölerakendamisel tehtud edusammudest;

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

284.

märgib, et komisjoni president ei ole kuni praeguseni andnud Euroopa Parlamendile täiskogul aru tervisevolinik John Dalli ametikoha kaotuse kohta 16. oktoobril 2012. aastal; rõhutab, et süütuse presumptsioonist tuleb kinni pidada, ja märgib, et tubakatööstuse poolt tervisevolinikule esitatud kaalukaid korruptsioonisüüdistusi, mida volinik järjekindlalt eitas, ei ole praeguseni tõendatud;

285.

peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et OLAFi-poolsel süüdistuste uurimisel tehti OLAFi järelevalvekomitee analüüsi kohaselt tõsiseid vigu ja OLAF ei soostu selgitusi andma ning selle eest ei võeta teda ka vastutusele;

286.

juhib tähelepanu tõendamiskoormise üleminekule sel juhul, mis seisneb selles, et mitte ei keskenduta süüdistatava süüle, vaid süüdistatav peab ise eri kohtutes oma süütust tõestama; juhib tähelepanu asjaolule, et hr Dalli on oma ametikohast loobumise vabatahtliku iseloomu ja seaduslikkuse Euroopa Kohtu Üldkohtus vaidlustanud, mis võib lõppeda kahjutasu maksmisega, mille maksavad kinni maksumaksjad, ja ta on ka esitanud Belgia kohtuasutustele hagi, milles ta süüdistab Swedish Matchi laimamises;

287.

nõuab Dalli juhtumi täielikku selgitamist ning komisjoni ja Belgia ja Malta kohtute vahelist täielikku ja kohest koostööd ning selle juhtumi puhul OLAFi poolt kasutatud meetodite sõltumatut uurimist;

288.

tunneb muret kõrgete finantsnäitajate pärast, mida kasutatakse uurimise algatamiseks ja mis on hõlmatud OLAFi 2012. ja 2013. aasta uurimispoliitika prioriteetidega, kusjuures niisugusteks finantsnäitajateks on tollisektoris 1 miljon eurot, põllumajandussektoris 100 000 eurot seoses SAPARDiga ja rohkem kui 250 000 eurot seoses põllumajandusega, struktuurifondide puhul 500 000 eurot seoses Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondiga ning 1 miljon eurot seoses ERFiga, välisabi- ja tsentraliseeritud kulutuste sektorites 50 000 eurot ning ka liidu personali sektoris 10 000 eurot; kritiseerib, et haldusega tegelevate peadirektoraatide vastutusalasse kuulub niisuguste võimalike pettusjuhtumite käsitlemine, mis jäävad allapoole neid finantsnäitajaid, kuid nende käsutuses ei ole kvalifitseeritud töötajaid; näeb ohtu liidu finantshuvidele ja maksumaksjate rahale;

289.

märgib, et talle ei ole pärast kaheksa kuu möödumist täiskogu istungil Euroopa Parlamendi 2011. aasta finantshuvide kaitset käsitleva resolutsiooni (42) vastuvõtmisest esitatud õiguslikku analüüsi liidu institutsioonide liikmete ja liidu ametnike suhtes OLAFi poolt teostatud haldusuurimiste käigus tehtud isiklike telefonikõnede salvestuste õiguspärasuse kohta, mida nõuti selle resolutsiooni punktis 75;

290.

on sügavalt mures järelevalvekomitee leidude pärast, mille kohaselt ei ole OLAF kehtestanud eelnevat seaduslikkuse kontrolli muude kui OLAFi juurdlusmenetluste osas töötajatele antud suunistes (ISIP) konkreetselt loetletud uurimistoimingute suhtes; märgib, et see seab ohtu asjaomaste isikute põhiõigused ja menetluslikud tagatised;

291.

märgib, et oluliste menetlusnormide rikkumine ettevalmistavate juurdluste käigus võib OLAFi juurdluste põhjal vastu võetavate lõppotsuste seaduslikkuse küsimärgi alla seada; leiab, et selles peitub suur oht, sest rikkumised võivad kaasa tuua komisjoni õigusliku vastutuse;

292.

peab lubamatuks OLAFi peadirektori otsest osalemist mõnedes juurdlusülesannetes, muu hulgas tunnistajate kuulamistes; juhib tähelepanu sellele, et peadirektor võib sattuda huvide konflikti, sest vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 90 punktile a ja ISIPi artikli 23 lõikele 1 on peadirektor see ametiisik, kes võtab vastu kaebusi OLAFi juurdluste kohta ja otsustab, kas menetluslike tagatiste mis tahes eiramise osas võetakse asjakohaseid meetmeid või mitte;

293.

võtab murelikult teadmiseks, et suurel arvul esines juhtumeid, mille puhul komisjon teatas OLAFile pettuse kahtlusest, kuid mille OLAF heitis kõrvale ja saatis komisjonile tagasi; märgib, et komisjoni võetud järelmeetmete kohta ei peeta mingit arvestust; palub, et OLAF teostaks järelevalvet vähemalt nende juhtumite järelmeetmete üle; nõuab 2012. ja 2013. aastal kõrvale heidetud ja komisjonile tagasi saadetud pettusekahtluse juhtumite analüüsi;

294.

on mures tulemuste pärast, mis saadi kahel OLAFi töötajate hulgas korraldatud küsitlusel, ja ilmsiks tulnud puuduste pärast OLAFi töös ümberkorralduse järel; palub kontrollikojal korraldada järelaudit ja jälgida seoses oma eriaruandega 2/2011 tehtut, et uurida ümberkorralduse mõju;

295.

nõuab, et komisjon esitaks eelarvekontrollikomisjonile toimetamata versiooni 5. veebruari 2009. aasta dokumendist D/000955, mille OLAF koostas liidu raha väärkasutuse kohta liidu institutsiooni kõrgel ametikohal töötava liikme poolt;

296.

ootab, et komisjon annaks talle seoses kõigi 2012. ja 2013. aastal toimunud arvelduskoja koosolekutega teada osalejate nimed ja päevakorrad; on mures OLAFi sõltumatuse pärast ja nõuab, et järelevalvekomitee analüüsiks, mil määral seavad arvelduskoja koosolekud OLAFi sõltumatuse ohtu;

Tubakatoodete salakaubandus

297.

nõuab, et nelja tubakatoodete kontserniga (Philip Morris International Cooperation Inc. (PMI), Japan Tobacco International Cooperation, British American Tobacco Cooperation ja Imperial Tobacco Cooperation) sõlmitud lepinguid hinnataks, võttes arvesse uut tubakatoodete direktiivi, (43) FCTC (44) protokolli ratifitseerimist ning Euroopa Parlamendi arvamust selle kohta, kas ja kuidas PMIga sõlmitud tubakakoostöölepingut pikendada;

298.

nõuab, et OLAF võtaks otsustavaid meetmeid sigarettide salakaubanduse vastu võitlemiseks (Hiina, Araabia Ühendemiraatide ja Ukraina ning vastavate salakaubakeskuste kontaktpunktid ning Europol), et parandada koostööd; rõhutab sellega seoses teabele ja asjaomastele andmebaasidele juurdepääsemise tähtsust;

299.

palub, et komisjon kirjeldaks, milliseid meetmeid tuleb liidus võtta, et kontrollida lehttubaka, lõigatud toortubaka ja sigarettide tootmiseks vajaliku mehaaniliste seadmete turgu seoses võitlusega ebaseaduslike sigaretivabrikute vastu;

Bulgaarias puuduvad edusammud

300.

tunneb heameelt komisjoni selgete avalduste üle 22. jaanuari 2014. aasta eduaruandes Bulgaaria arengu kohta; on suures mures selle pärast, et praeguseks seitse aastat vanas koostöö- ja kontrollimehhanismis ei toimu edasiminekut, et korruptsioon on endiselt suur ning et aruandes on kindlaks tehtud, et vastutuste omistamine ja vigade korrigeerimine on üldiselt keeruline; palub, et komisjon võtaks Bulgaaria suhtes otsustava hoiaku ja uuriks tõsiselt, kas sellises keskkonnas on üldse võimalik kasutada liidu raha eeskirjade kohaselt;

Aeglased edusammud Rumeenias

301.

tunneb heameelt Rumeenia arengu kohta koostatud komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta eduaruandes esitatud leidude üle; on väga mures koostöö- ja kontrollimehhanismi raames Rumeenia poolt tehtud aeglaste edusammude pärast; juhib tähelepanu ettepanekutele, mille kohaselt tuleks karistusseadustikku muuta seoses kohalikul tasandil valitud ametikandjate huvide konfliktidega ning korruptsioonis süüdi mõistetud parlamendiliikmete amnestiaga; peab neid suundumusi arvestades vaevalt võimalikuks, et sellises keskkonnas kasutatakse liidu raha eeskirjade kohaselt;

Romad

302.

märgib, et komisjon ei ole põhimõtteliselt võimeline esitama mingitki teavet meetmete kohta, mida on rahastatud ELi eelarvest eesmärgiga edendada romade integreerimist nende koduriigis; heidab komisjonile ette, et ta ei ole vaatamata 2010. aastal esitatud romade strateegiale otsinud võimalusi, kuidas romade abistamiseks võetud meetmeid tõendada; heidab komisjonile ette, et ta ei ole ESFi puhul piisavalt andmeid kogunud, mistõttu ei ole võimalik liidu kodanikele ja maksumaksjatele näidata, mida ESFi ja struktuurifondide rahaga romade integreerimiseks ära tehtud on; tuletab komisjonile meelde, et ta on kohustatud sellest, kuidas liidu maksutulu romade jaoks kasutatakse, aru andma;

303.

võtab teadmiseks niisuguste kaebuste arvu suurenemise, mille on esitanud kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegelevad muu hulgas ka romade küsimustega ja kes ei ole saanud juurdepääsu liidupoolsele rahastamisele liigse bürokraatia tõttu; palub, et komisjon toetaks neid organisatsioone kogu protsessis rohkem;

Infotehnoloogiameetmed

304.

palub komisjonil uurida avatud lähtekoodiga ja hästi kontrollitud e-posti- ja kalendrilahendusi, sh lõppkasutajate tarkvara; tuletab komisjonile meelde, et ka kogumi muude osade puhul, mida lõppkasutajad üldjuhul ei näe, nagu tulemüürid, veebiserverid jms, võib kaaluda avatud lähtekoodiga tarkvara, mis on turvaline lahendus, kui avaliku pakkumise puhul toetutakse tuntud kaubamärgiga toodete asemel pigem funktsionaalsetele kirjeldustele;

305.

on mures selle pärast, et liidu institutsioonid on tegelikult teatavate tarkvaramüüjate meelevallas; peab kahetsusväärseks, et vaatamata sellele tõdemusele ei teinud komisjon 2012. aastal midagi selleks, et korraldada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia hankimiseks avatud avalikke pakkumisi, mis põhineksid läbipaistvatel kriteeriumidel ja tuntud kaubamärgiga toodete asemel pigem funktsionaalsetel kirjeldustel;

306.

tuletab meelde, et SACHA II leping ja selles kindlaks määratud konkreetsete kaubamärkidega toodete täielik kogum oli nii suur, et ainult väike hulk töövõtjaid (kaks töövõtjat) said avatud avalikul pakkumisel osaleda; nõuab tungivalt, et komisjon korraldaks väiksemad avatud avalikud pakkumised, et suurem arv ettevõtjaid saaksid hankes osaleda ja et pakkumused oleksid mitmekesisemad;

307.

nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kõik pingutused, mida tehakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arhitektuuri konsolideerimiseks, oleksid suunatud üldtunnustatud avatud standarditele, mida kasutavad paljud müüjad ja mida saab rakendada avatud lähtekoodiga tarkvara puhul; tuletab meelde, et tänu salvestuskoha geograafilisele asukohale on lihtsam tagada, et kohapeal hoitavale e-postile ei pääse välisriigi huvirühmad ligi;

Väliste pakkujate tehtud uuringud ning nendepoolne nõustamine/konsultatsioon

308.

märgib, et komisjon ei suutnud esitada Euroopa Parlamendile masinloetavas vormis, näiteks Exceli tabeli või CSV-failina, komisjoni ABACi süsteemist võetud selget kokkuvõtlikku loetelu, mis sisaldaks aastate lõikes, alates 2009. aastast ja lõpetades 2013. aastaga, kõigi uuringute teemasid ja kõigi väliste pakkujate poolt komisjoni tellimusel tehtud väliste nõustamiste/konsultatsioonide konkreetseid küsimusi koos väliste pakkujate nimedega ja riigiga, kus on vastava pakkuja asukoht, ja kuupäevaga, mil eelarvevahendite käsutajad sidusid eelarveassigneeringud uuringute või välisnõustamiste jaoks kulukohustustega; soovib, et see loetelu esitataks eelarvekontrollikomisjonile 1. maiks 2014. aastal;

ELi eelarvest rahastatud tegevuste tulemuslikkus

Juhtimiskavad ja iga-aastased tegevusaruanded

309.

märgib, et finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 38 lõike 3 punktis e sätestatud eesmärgid, mille saavutamist tuleks mõõta näitajate alusel, on peadirektorid suuresti oma juhtimiskavadesse üle võtnud, ja juhib tähelepanu sellele, et peadirektorid peaksid oma iga-aastastes tegevusaruannetes andma aru selle kohta, millised olid saavutatud tulemused ja mil määral oli neil tulemustel soovitud mõju;

310.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon lisas eesmärkide ja näitajate vähendamiseks 2014. aasta eelarve projektile (vt COM(2013) 450) lisatud töödokumenti (1. osa) tegevuskulusid puudutavad avaldused programmide kohta;

311.

nõustub kontrollikoja kriitikaga (vt 2012. aasta aruande punkti 10.9) selle kohta, et kõrgetasemelistest poliitikaalastest või seadusandlikest dokumentidest üle võetud eesmärgid on tihti liiga abstraktsed ning seetõttu ei saa neid kasutada juhtimiskavades ja iga-aastastes tegevusaruannetes;

312.

rõhutab, et need kõrgetasemelistest poliitikaalastest dokumentidest üle võetud eesmärgid puudutavad sageli poliitikavaldkondi, mis ei ole liidu ainupädevuses; palub seetõttu, et peadirektorid seaksid eesmärgid, mis vastavad täpselt liidu pädevustele, ning et seejuures järgitaks täielikult subsidiaarsuse põhimõtet;

313.

peab kahetsusväärseks, et hinnangutes ei leidunud kasulikke tõendeid, mis kinnitaksid iga-aastastes tegevusaruannetes poliitiliste edusammude kohta kirjutatut, ja et selle põhjus oli peamiselt asjaolu, et hindamisel keskenduti pigem operatiivsetele küsimustele kui tulemustele, või see, et komisjon kahtleb liikmesriikide ametiasutuste esitatud teabe kvaliteedis;

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 318 kohane hindamisaruanne

314.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon esitas - selle asemel, et keskenduda liidu peamiste eesmärkide saavutamisele - vastavalt tookordsetele eelarveridadele kõikides kuluvaldkondades, mis kuulusid mitmeaastase finantsraamistiku 2007-2013 alla, Euroopa Liidu programmide kohta rea hindamiste kokkuvõtteid;

315.

tuletab veel kord meelde, et Euroopa Parlament nõudis komisjonilt 17. aprillil 2013. aastal tungivalt artikli 318 kohase hindamisaruande struktuuri muutmist „selliselt, et sisepoliitika eraldatakse välispoliitikast ning sisepoliitikaga seotud osas keskendutakse strateegiale „Euroopa 2020” […] ja […] komisjon peaks rõhutama juhtalgatuste elluviimisel saavutatud edusamme” (45);

316.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon kavatseb oma peadirektoraatide iga-aastastes tegevusaruannetes parandada tulemustest aruandmist, siduda iga-aastased juhtimiskavad ja iga-aastased tegevusaruanded senisest rohkem artikli 318 kohase hindamisaruandega ning võtta hindamisaruande vastu koos koondaruandega;

317.

tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle koostada ja liigendada oma hindamisaruanne uue tulemusraamistiku alusel, mis loodi mitmeaastase finantsraamistikuga 2014-2020; rõhutab aga veel kord, et see tulemusraamistik peaks hõlmama kolme järgmist põhielementi: programmide eesmärkide täitmine (tulemused), programmide usaldusväärne juhtimine komisjoni ja liikmesriikide poolt ning see, kuidas aitavad programmide tulemused ja usaldusväärne juhtimine kaasa liidu peamiste eesmärkide saavutamisele;

318.

tuletab meelde, et liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks haldab komisjon menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldavat keskandmebaasi, kuhu kantakse üksused, kes on liidupoolsest rahastamisest kõrvale jäetud kas maksejõuetuse, pettust või korruptsiooni käsitlevate lõplike kohtuotsuste või huvide konfliktide tõttu või otsuste tõttu, mis on seotud sellega, et avaliku sektori hankija on kindlaks teinud ametialaste käitumisreeglite jämeda rikkumise; peab kahetsusväärseks, et komisjoni hallatavale menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldavale keskandmebaasile ei pääse ligi ei üldsus ega Euroopa Parlamendi liikmed; tuletab meelde, et samasugune, Maailmapanga hallatav kõrvale jäetud ettevõtete andmebaas on üldsusele ligipääsetav; palub komisjonil teha menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldav keskandmebaas üldsusele ligipääsetavaks.

---

(1)   ELT L 56, 29.2.2012.

(2)   ELT C 334, 15.11.2013, lk 1.

(3)   ELT C 331, 14.11.2013, lk 1.

(4)   ELT C 331, 14.11.2013, lk 10.

(5)   EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6)   ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7)   EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(8)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(9)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(10)  COM(2013) 682, 26. september 2013.

(11)  COM(2013) 934, 13. detsember 2013.

(12)  Komisjoni talituste töödokument „Summary of Executive Summaries. Internal Audit Engagements finalised by the IAS in 2012” (SWD(2013) 314), lk 22 jj, samuti põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruanne, lk 6.

(13)  Kontrollikoja 18. detsembri 2013. aasta pressiteade ECA/13/47 ühtset auditit käsitleva eriaruande nr 16/2013 kohta.

(14)  KOM(2005) 12, 26. jaanuar 2005, lk 6.

(15)  Euroopa Parlamendi 4. veebruari 2014. aasta resolutsioon kontrollikoja tulevase rolli kohta. Kontrollikoja liikmete ametisse määramise menetlus: konsulteerimine Euroopa Parlamendiga (vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0060).

(16)   2005. aasta 26. jaanuaril tutvustas president Barroso Euroopa Parlamendile tema juhitava komisjoni 2005.-2009. aasta strateegilisi eesmärke. Viie aasta prioriteetide hulgas märkis komisjon, et „[a]ruandmisvastutust peaks suurendama kinnitava avalduse taotlemine Euroopa Kontrollikojalt.” (KOM(2005) 12, lk 6).

(17)  COM(2013) 682/2, 30. september 2013.

(18)  Vt teatise (COM(2013) 682/2) punkte 4 ja 5.

(19)   ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(20)  Uuring käibemaksulõhe määramiseks ja analüüsiks ELi 27 liikmesriigis – lõpparuanne (TAXUD/2012//DE/316) http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/vat/key_documents/reports_published/index_en.htm

(21)   ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(22)  ARES(2013) 684754.

(23)  2012. aasta aruande punkti 3.9 joonealune märkus 15.

(24)  Teatavad kohustuslikud majandamisnõuded ning maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund.

(25)  Leedu, Slovakkia, Küpros, Malta, Itaalia, Hispaania, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Kreeka, Portugal, Austria, Rootsi (vt aastaaruandeid alates 2007. aastast).

(26)  Vt ka vastust volinik Cioloșele esitatud kirjalikult vastatavale küsimusele nr 12, 17. detsembri 2013. aasta kuulamine: finantskorrektsioonidega auditite keskmine kestus pärast õnnestunud lepitust: 1 124 päeva.

(27)  Peamiselt tehti kindlaks järgmised puudused: puudused rahastamiskõlblikkuse tingimusi ja kohustusi käsitlevate halduskontrollide tegemisel (näiteks rahastamiskõlbmatu käibemaksu mitteavastamine või topeltrahastamine), kulude põhjendatuse puudulik hindamine (Saksamaa (Brandenburg ja Berliin), Poola, Rumeenia ja Rootsi), puudused vähendamiste ja sissemaksenõuete rakendamisel, puudused nõuetele vastavuse kontrollide kontrollisüsteemide kavandamisel ja rakendamisel: heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste ebapiisavad standardid või nitraatide direktiivi ebakorrektne rakendamine.

(28)  Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

(29)   ELT L 308, 16.11.2013, lk 27.

(30)  Ühise põllumajanduspoliitika meetmete põhi- ja lisakontrollide täpne kirjeldus ning kindla määraga korrektsioonide määrad, mida tuleb lisas esitatud kriteeriumide alusel vastavalt konkreetsele juhule kohaldada, tuleks kindlaks määrata komisjoni suunistes, mis põhinevad olemasolevatel suunistel, mis on kindlalt juurdunud ja võimaldanud komisjonil saavutada enamiku liikmesriikide poolt vaidlustatud juhtude osas Euroopa Kohtus positiivse otsuse.

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289).

(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

(34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).

(35)  EMPL H1/JJ/DV vgk (2013), 13. november 2013.

(36)  Komisjoni talituste töödokument SWD(2013) 307, mis on lisatud 2013. aasta aruandele Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 2012. aastal; vt lk 161.

(37)  https://tr-aid.jrc.ec.europa.eu

(38)  http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/aar/doc/devco_aar_2012.pdf

(39)  Ares(2013) 2634919.

(40)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0288 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 69), soovitused XVI osas.

(41)  Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi 2012. aasta tegevusaruanne, alates lk 45.

(42)   3. juuli 2013. aasta vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0318.

(43)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise ning direktiivi 2001/37/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 127, 29.4.2014, lk 1).

(44)  Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioon.

(45)   17. aprilli 2013. aasta resolutsiooni punkti 1 alapunkt af (ELT L 308, 16.11.2013, lk 27).