22.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 443/206

P7_TA(2014)0358

Euroopa Liidu Kohus: Üldkohtu kohtunike arv ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta seoses kohtunike arvu suurendamisega Üldkohtus (02074/2011 – C7-0126/2012 – 2011/0901B(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – esimene lugemine)

(2017/C 443/39)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud Euroopa Kohtu taotlust (02074/2011),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 254 esimest lõiku ja artikli 281 teist lõiku, mille alusel esitati Euroopa Parlamendile seadusandliku akti eelnõu (C7-0126/2012),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikeid 3 ja 15,

—

võttes arvesse komisjoni arvamust (COM(2011)0596),

—

võttes arvesse Euroopa Kohtu 8. mai 2012. aasta kirja,

—

võttes arvesse komisjoni 30. mai 2012. aasta kirja,

—

võttes arvesse oma 5. juuli 2012. aasta seadusandliku resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja selle I lisa (1), ning eriti selle punkte 2 ja 3,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0252/2013),

1.

võtab esimese lugemise seisukohana vastu 12. detsembril 2013. aastal vastuvõetud teksti (2);

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, Euroopa Kohtule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)  ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 555.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0581.

P7_TC1-COD(2011)0901B

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta seoses kohtunike arvu suurendamisega Üldkohtus [Muudatusettepanek 1]

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 19 lõike 2 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 254 esimest lõiku ja artikli 281 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Kohtu taotlust,

võttes arvesse komisjoni arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

▌

 

(5)

Kuna Üldkohtu pädevus on alates selle kohtu moodustamisest järk-järgult suurenenud, esitatakse talle praegu aina rohkem kohtuasju.

(6)

Sellele kohtule esitatavate kohtuasjade arv on aastate jooksul üha suurenenud , mistõttu suureneb pikapeale tema menetluses olevate kohtuasjade arv ning pikeneb menetluste kestus.

(7)

See pikenemine on õigustatud isikutele raskesti aktsepteeritav, eriti arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatud nõudeid.

(8)

Üldkohus on sellises olukorras struktuurilistel põhjustel, mis on seotud nii liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusloometegevuse intensiivistumise ja mitmekesistumisega kui ka Üldkohtule esitatud asjade mahu ja keerukusega, eriti konkurentsi ja riigiabi valdkonnas.

(9)

Seetõttu tuleb võtta meetmeid, mis parandaksid seda olukorda, ning aluslepingutes ettenähtud võimalus suurendada Üldkohtu kohtunike arvu on lahendus, mille abil saab lühikese ajaga vähendada nii menetluses olevate kohtuasjade arvu kui ka selle kohtu menetluste liiga pikka kestust.

(9a)

Kõnealuste meetmetega tuleks sätestada ka kord, millega nähakse ette lõplik lahendus kohtunike päritolu küsimusele, sest kohtunikukohtade praegust jaotust liikmesriikide vahel ei saa rakendada olukorras, kus kohtunikke on rohkem kui liikmesriike.

(9b)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikele 2 koosneb Üldkohus vähemalt ühest kohtunikust liikmesriigi kohta. Kuna sellega on juba tagatud asjakohane geograafiline tasakaal ja liikmesriikide õigussüsteemide esindatus, tuleks täiendavad kohtunikud nimetada ametisse eranditult nende erialase ja isikliku sobivuse alusel, võttes arvesse Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigussüsteeme. Ühestki liikmesriigist ei tohiks siiski olla üle kahe kohtuniku,

▌

 

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta muudetakse järgmiselt:

▌

6a)

Artikli 47 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Artiklit 9a, artikleid 14 ja 15, artikli 17 esimest, teist, neljandat ja viiendat lõiku ning artiklit 18 kohaldatakse Üldkohtu ja selle liikmete suhtes.“

7)

Artikkel 48 asendatakse järgmisega:

„Üldkohtus on üks kohtunik iga liikmesriigi kohta ja kaksteist täiendavat kohtunikku. Ühestki liikmesriigist ei tohi olla üle kahe kohtuniku.

Kõikidel kohtunikel on sama seisund ning samad õigused ja kohustused.

Kohtunike osaline väljavahetamine, mis toimub iga kolme aasta järel, puudutab paarisarvulise kohtunike arvu puhul vaheldumisi vastavalt pooli kohtunikke ja paarituarvulise kohtunike arvu puhul vaheldumisi paarisarvu kohtunikke ja ühe võrra väiksemat paaritut arvu kohtunikke.“

7a)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 48a

Liikmesriigile ette nähtud kohtunikukoha puhul on vastava liikmesriigi valitsusel õigus teha ettepanek.“

7b)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 48b

1.     Täiendavad kohtunikukohad täidetakse sõltumata sellest, millisest liikmeriigist on kandideerija pärit.

2.     Kaheteistkümnest täiendavast kohtunikukohast ühe või mitme koha täitmise korral võivad kõikide liikmesriikide valitsused esitada kandidaate. Lisaks sellele võivad ametist lahkuvad Üldkohtu kohtunikud esitada isiklikult kirjalikus vormis oma kandidatuuri Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 sätestatud komitee esimehele.

3.     Kaheteistkümnest täiendavast kohtunikukohast ühe või mitme koha täitmise korral esitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 sätestatud komitee arvamuse kandidaatide sobivuse kohta Üldkohtu kohtuniku ametikohale. Komitee lisab oma arvamusele kandidaatide sobivuse kohta paremusjärjestuses loetelu kandidaatidest, kellel on kõige sobivam kõrgetasemeline kogemus. Sellesse loetellu kantakse vähemalt kaks korda nii palju kandidaate, kui on liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul ametisse nimetatavaid kohtunikke, tingimusel et sobivaid kandidaate on piisavalt.“

▌

Artikkel 3

1.    Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval .

2.    Käesoleva määruse põhjal ja pärast selle jõustumist täiendavateks kohtunikeks nimetatavad 12 kohtunikku astuvad ametisse vahetult pärast ametivande andmist.

Neist kuuel kohtunikul, kes valitakse loosi teel, lõpeb ametiaeg kuue aasta möödumisel sellest, kui pärast käesoleva määruse vastuvõtmist osa Üldkohtu kohtunikest esimest korda välja vahetatakse. Ülejäänud kuue kohtuniku ametiaeg lõpeb kuue aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisele järgneva Üldkohtu kohtunike teisest osalisest väljavahetamisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1)  Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht.