Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (COM(2012)0744 – C7-0413/2012 – 2012/0360(COD))

P7_TC1-COD(2012)0360

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 81,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2),

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1346/2000 (4) on kehtestatud piiriüleste maksejõuetusmenetluste Euroopa raamistik. Selles on kindlaks määratud, milline kohus on pädev algatama maksejõuetusmenetlusi, ja sätestatud ühtsed eeskirjad kohaldatava õiguse kohta, samuti on sellega ette nähtud maksejõuetusmenetlustega seotud otsuste tunnustamine ja täitmine ning põhimaksejõuetusmenetluse ja teiseste menetluste omavaheline koordineerimine.

(2)	Komisjoni 12. detsembri 2012. aasta aruandes määruse (EÜ) nr 1346/2000 kohaldamise kohta (5) järeldatakse, et määrus toimib üldiselt hästi, ent selle teatavate sätete kohaldamist tuleks piiriüleste maksejõuetusmenetluste parema haldamise eesmärgil parandada.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1346/2000 reguleerimisala tuleks laiendada menetlustele, millega edendatakse majanduslikult elujõuliste suurtes rahalistes raskustes olevate võlgnike päästmist, et aidata usaldusväärsetel äriühingutel ellu jääda ja anda ettevõtjatele uus võimalus. Eelkõige tuleks seda laiendada menetlustele, millega nähakse ette ettevõtete restruktureerimine maksejõuetuseelses etapis, või menetlustele, mille raames jäetakse alles ettevõtte olemasolev juhatus. Määrusega tuleks hõlmata ka tarbijate ja füüsilisest isikust ettevõtjate maksekohustusest vabastamise menetlused, mis ei vasta praegu kehtiva määruse kriteeriumidele. [ME 1]

(4)

Maksejõuetusmenetluste algatamise pädevust käsitlevad eeskirjad tuleks selgemaks muuta ja parandada tuleks kohtualluvuse kindlaksmääramise menetlusraamistikku. Samuti tuleks sätestada selged eeskirjad otseselt maksejõuetusmenetlusest tulenevate või ja sellega tihedalt seotud hagide kohtualluvuse kohta. [ME 2]

(5)

Selleks et suurendada maksejõuetusmenetluste tõhusust juhul, kui võlgniku tegevuskoht asub teises liikmesriigis, tuleks tühistada nõue, mille kohaselt peab teisene menetlus olema likvideerimismenetlus. Lisaks sellele peaks kohtul olema võimalik keelduda teisese menetluse algatamisest, kui menetlus ei ole kohalike võlausaldajate huvide kaitsmiseks vajalik. Parandada tuleks põhi- ja teiseste menetluste vahelist koordineerimist, nõudes, et asjaomased kohtud teeksid omavahel koostööd.

(6)

Teabe kättesaadavuse parandamiseks asjaomaste võlausaldajate ja kohtute jaoks ning paralleelsete maksejõuetusmenetluste algatamise vältimiseks tuleks nõuda, et liikmesriigid avaldaksid piiriüleseid maksejõuetusmenetlusi käsitlevad otsused üldsusele kättesaadavas elektroonilises registris. Samuti tuleks ette näha riiklike maksejõuetusregistrite sidestamine. Kasutusele tuleks võtta nõuete esitamise standardvormid, et hõlbustada teistes riikides asuvate võlausaldajate toiminguid ja vähendada tõlkekulusid.

(7)

Erieeskirjad tuleks kehtestada selliste menetluste koordineerimiseks, mille raames käsitletakse konkreetse kontserni eri liikmete maksejõuetuse juhtumeid. Eri maksejõuetusmenetlustega seotud likvideerijaid maksejõuetusmenetluse haldureid ja kohtuid tuleks kohustada üksteisega koostööd tegema ja teavet vahetama. Lisaks peaks kõigil asjaomastel likvideerijatel maksejõuetusmenetluse halduritel olema menetluslikud vahendid, mille abil teha ettepanekuid maksejõuetusmenetlusega hõlmatud kontserni liikmete päästekavade kohta ja taotleda vajaduse korral teiste kontserni liikmete vastu algatatud menetluste peatamist. Mõistet „kontsern“ tuleks käsitada ainult maksejõuetuse kontekstis ja see ei tohiks mõjutada äriühinguõigusest tulenevaid aspekte. [ME 3. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(8)

Selleks et võimaldada määruse kiiret kohandamist liikmesriikide teatatud muudatustele nende riiklikus maksejõuetusõiguses, tuleks volitused võtta vastu õigusakte kooskõlas aluslepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile, kes saaks teha vajalikud muudatused määruse lisades. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(9)	Määruse (EÜ) nr 1346/2000 rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(10)	Määrust (EÜ) nr 1346/2000 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määruse muutmine ei tohiks piirata riigiabi tagasinõudmist maksejõuetutelt äriühingutelt käsitlevate eeskirjade kohaldamist, nagu neid on tõlgendatud Euroopa Liidu Kohtu praktikas (kohtuasi C-454/09: komisjon v. Itaalia –„New Interline“). Juhul kui riigiabi ei ole võimalik täies summas tagasi nõuda, sest sissenõudekorraldus esitatakse maksejõuetusmenetlusega hõlmatud äriühingule, peaks sellise äriühingu vastu algatatud maksejõuetusmenetlus endast alati kujutama likvideerimismenetlust, mille tulemusel lõpetatakse täielikult abisaaja tegevus ja likvideeritakse tema vara.

(12)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt [on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel]/[ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav].

(13)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seetõttu ei ole see tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1346/2000 muudetakse järgmiselt.

1)	Põhjenduses 2 asendatakse viide artiklile 65 viitega artiklile 81.

2)	Põhjendustes 3, 5, 8, 11, 12, 14 ja 21 asendatakse mõiste „ühendus“ mõistega „liit“.

Põhjendus 4 asendatakse järgmisega:

„(4)	Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja vältida selliste olukordade teket, mis motiveerivad osapooli viima varasid või kohtumenetlusi ühest liikmesriigist teise võlausaldajate kahjuks ja enda jaoks soodsama õigusliku seisundi leidmiseks (forum shopping – meelepärase kohtualluvuse valimine).“

Põhjendus 6 asendatakse järgmisega:

„(6)

Käesolev määrus peaks sisaldama sätteid, mis reguleerivad maksejõuetusmenetluste ning otseselt maksejõuetusmenetlustest tulenevate ja nendega tihedalt seotud menetluste algatamise pädevust. Määrus peaks sisaldama sätteid ka selliste menetluste käigus vastuvõetud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta ning maksejõuetusmenetluste suhtes kohaldatava õiguse kohta. Lisaks sellele tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad sama võlgniku või ühe ja sama kontserni eri liikmete vastu algatatud maksejõuetusmenetluste koordineerimise kohta.“

Põhjendus 7 asendatakse järgmisega:

„(7)

Maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetlustega seotud maksejõuetusmenetlused, kohtumenetlused, kohtuvälised kokkulepped ning muud sellised menetlused ja nendega seotud hagid jäetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (*1) reguleerimisalast välja. Need menetlused hõlmatakse käesoleva määrusega. Käesoleva määruse tõlgendamisel tuleks võimalikult suurel määral hoiduda seaduselünkade tekkest nende kahe õigusakti vahel.

(*1) Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1).“"

Põhjendus 9 asendatakse järgmisega:

„(9)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada selliste maksejõuetusmenetluste suhtes, mis vastavad määruses sätestatud tingimustele, olenemata sellest, kas võlgnik on füüsiline või juriidiline isik, ettevõtja või eraisik. Need maksejõuetusmenetlused on ammendavalt loetletud A lisas. Kui riiklik maksejõuetusmenetlus on kantud A lisasse, kohaldatakse määrust selle suhtes ilma, et teise liikmesriigi kohtud kontrolliksid, kas menetlus vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Käesoleva määruse reguleerimisalast jäetakse välja maksejõuetusmenetlused, mis on seotud kindlustusseltside, krediidiasutuste, investeerimisettevõtjate (niivõrd kui need on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/24/EÜ (*2)) ning ühisinvesteerimisettevõtjatega. Need ettevõtjad ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, kuna nende suhtes kohaldatakse erikorda ning siseriiklikel järelevalveasutustel on laiaulatuslikud sekkumisvolitused.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15).“"

Lisatakse järgmine põhjendus:

„(9a)

Käesoleva määruse reguleerimisala tuleks laiendada menetlustele, millega edendatakse majanduslikult elujõuliste suurtes rahalistes raskustes olevate võlgnike päästmist, et aidata usaldusväärsetel äriühingutel ellu jääda ja anda ettevõtjatele uus võimalus. Eelkõige tuleks seda laiendada menetlustele, millega nähakse ette võlgniku restruktureerimine maksejõuetuseelses etapis, menetlustele, mille raames jäetakse alles ettevõtte olemasolev juhatus, ja menetlustele, millega vabastatakse tarbijad ja füüsilisest isikust ettevõtjad maksekohustusest. Kuna nende menetluste raames ei määrata tingimata ametisse likvideerijat maksejõuetusmenetluse haldurit , tuleks need hõlmata käesoleva määrusega, kui need toimuvad kohtu kontrolli või järelevalve all. Selles kontekstis hõlmatakse mõistega „kontroll“ ka olukorrad, kus kohus sekkub ainult võlausaldaja või huvitatud osapoole edasikaebuse korral.“[ME 3]

(8)

Põhjendus 10 asendatakse järgmiselt:

„(10)

Maksejõuetusmenetlusega ei pruugi alati kaasneda kohtuorganite sekkumine; käesolevas määruses on mõistel „kohus“ lai tähendus, mis hõlmab isikuid ja organeid, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt volitused maksejõuetusmenetluste algatamiseks. Käesoleva määruse kohaldamiseks ei pea (seadusega ettenähtud toiminguid ja formaalsusi hõlmavad) menetlused mitte ainult olema kooskõlas käesoleva määruse sätetega, vaid ka ametlikult tunnustatud ja juriidiliselt tõhusad selles liikmesriigis, kus maksejõuetusmenetlus on algatatud.“ [ME 4]

8a)

Põhjendus 11 asendatakse järgmisega:

„(11)

Käesolevas määruses tunnistatakse, et kuna eri riikide materiaalõiguses on väga suuri erinevusi, ei ole praktiline võtta kogu ühenduses liidus kasutusele üldist maksejõuetusmenetlust. Selle liikmesriigi õiguse eranditu kohaldamine, kus menetlus algatatakse, tooks sageli kaasa raskusi. See kehtib näiteks tagatisi käsitlevate õigusaktide puhul, mis on riigiti väga erinevad. Ka teatavate võlausaldajate eelisõigused maksejõuetusmenetluses on mõnel juhul täiesti erinevad. Täiendavate ühtlustamismeetmetega tuleks kehtestada ka töötajate eelisõigus. Käesolevas määruses tuleb seda arvesse võtta kahel viisil. Esiteks, tuleb sätestada kohaldatavat õigust käsitlevad erieeskirjad juhuks, kui tegemist on eriti oluliste õiguste ja õigussuhetega (nt asjaõigused ja töölepingud). Teiseks tuleb üldiste põhimaksejõuetusmenetluste kõrval lubada kasutusele võtta ka siseriiklikud menetlused, mis hõlmavad ainult selles riigis asuvaid varasid, kus menetlus algatatakse.“[ME 5]

Lisatakse järgmine põhjendus:

„(12a)

Enne maksejõuetusmenetluse algatamist peaks pädev kohus ex officio kontrollima, kas võlgniku põhihuvide kese või tegevuskoht asub tõepoolest tema kohtualluvuses. Kui juhtumi asjaolud annavad põhjust kahelda kohtu pädevuses, peaks asjaomane kohus paluma võlgnikul esitada lisatõendeid oma väidete kinnituseks ja andma vajaduse korral võlausaldajale võimaluse esitada oma seisukohti kohtualluvuse küsimuses. Lisaks tuleks võlausaldajatele tagada tõhus õiguskaitsevahend maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse vastu.“

10)	Põhjendus 13 jäetakse välja.

11)

Lisatakse järgmised põhjendused:

„(13a)

Äriühingu või muu juriidilise isiku „põhihuvide keskmeks“ tuleks lugeda tema registrijärgset asukohta. Seda eeldust peaks olema võimalik ümber lükata, eelkõige siis, kui äriühingu peakontor asub muus liikmesriigis kui tema registrijärgse asukoha liikmesriik ning kui kõikide asjaolude põhjaliku hindamise käigus selgub kolmandate isikute poolt tuvastataval viisil, et äriühingu tegelik juhtimine ja järelevalve ja tema huvide realiseerimine leiab aset kõnealuses teises riigis Nimetatud eeldust ei peaks seevastu olema võimalik ümber lükata juhul, kui äriühingu juhtimise ja järelevalve eest vastutavad organid asuvad tema registrijärgse asukoha riigis, kus võetakse kolmandate isikute poolt tuvastataval viisil vastu ka juhtimisotsuseid. [ME 6]

(13b)

Maksejõuetusmenetlusi algatavad kohtud on peaksid olema pädevad menetlema ka hagisid, mis tulenevad otseselt maksejõuetusmenetlusest ja on sellega tihedalt seotud, näiteks võlgniku vara tagasivõitmise hagisid. Kui selline hagi on seotud tsiviil- ja kaubandusõiguse üldsätete alusel esitatud muu hagiga, peaks likvideerijal maksejõuetusmenetluse halduril olema võimalik suunata mõlemad hagid kostja asukoha kohtutesse, kui see annab tema meelest tõhusamaid tulemusi. See võib toimuda näiteks juhul, kui likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur soovib omavahel kombineerida maksejõuetusõigusel põhineva hagi, mis käsitleb juhi vastutust, ning äriühinguõigusel või üldisel deliktiõigusel põhineva hagi.“

12)

Lisatakse järgmised põhjendused:

„(19a)

Teisesed menetlused võivad vara tõhusat haldamist ka takistada. Seetõttu peaks teisest menetlust algatav kohus olema võimeline lükkama likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur taotluse korral menetluse algatamise edasi või menetluse algatamisest keelduma, kui menetlus ei ole kohalike võlausaldajate huvide kaitsmiseks vajalik. See võib leida aset eelkõige juhul, kui likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur annab kohalikele võlausaldajatele seoses võlgniku varaga siduva lubaduse, et neid koheldakse põhimenetluses samamoodi nagu neid oleks koheldud teiseses menetluses, ning et nende suhtes kohaldatakse selliseid nõuete järjestamise eeskirju, mis kehtivad selles liikmesriigis, kus taotleti teisese menetluse algatamist, juhul kui jaotatakse kõnealuse liikmesriigi territooriumil asuvat vara. Käesoleva määrusega tuleks tagada likvideerijale maksejõuetusmenetluse haldurile võimalus anda selliseid lubadusi ja kehtestada objektiivsed kriteeriumid, millele need lubadused peavad vastama . [ME 7]

(19b)

Kohalike huvide tõhusa kaitse tagamiseks ei tohiks põhimenetluse likvideerijal maksejõuetusmenetluse halduril olla võimalust realiseerida või paigutada meelevaldselt ümber võlgniku tegevuskoha liikmesriigis asuvat vara, eriti kui selle eesmärk oleks nurjata kõnealuste huvide rahuldamine teisese menetluse edasise algatamise korral. Kui maksejõuetusmenetluse haldur ei suuda oma lubadusi täita, peaks kohalikel võlausaldajatel olema ühtlasi õigus taotleda kohtult kaitsemeetmete võtmist. “[ME 8]

13)

Põhjendus 20 asendatakse järgmisega:

„(20)

Põhimaksejõuetusmenetlus ja teisesed menetlused saavad kõigi varade tõhusale realiseerimisele kaasa aidata ainult juhul, kui kõik samaaegselt pooleliolevad menetlused on kooskõlastatud. Siinkohal on põhitingimuseks, et asjaomased likvideerijad maksejõuetusmenetluse haldurid ja kohtud peavad tegema tihedat koostööd eelkõige piisava teabevahetuse kaudu. Põhimenetluse valitseva seisundi tagamiseks peaks selle menetluse likvideerijal maksejõuetusmenetluse halduril olema mitmesuguseid võimalusi sekkuda samaaegselt pooleliolevatesse teisestesse maksejõuetusmenetlustesse. Eelkõige peaks tal olema võimalus teha ettepanekuid restruktureerimiskava või kompromisside kohta või taotleda varade realiseerimise peatamist teisese maksejõuetusmenetluse puhul. Koostööd tehes peaksid likvideerijad maksejõuetusmenetluse haldurid ja kohtud järgima piiriüleste maksejõuetusjuhtumite käsitlemisel tehtava koostöö parimat tava nagu see on sätestatud teabevahetuse ja koostöö põhimõtetes ja suunistes, mille on välja töötanud maksejõuetusõiguse valdkonnas tegutsevad Euroopa ja rahvusvahelised ühendused.“

14)

Lisatakse järgmised põhjendused:

„(20a)

Käesoleva määrusega tuleks tagada selliste maksejõuetusmenetluste tõhus haldamine, mis on seotud ühte kontserni kuuluvate erinevate äriühingutega. Kui samasse kontserni kuuluva mitme äriühingu suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlused, tuleks neid menetlusi omavahel koordineerida. Selliste menetluste likvideerijatel , eelkõige selleks, et vältida võimalust, et kontserni ühe liikme maksejõuetus ohustaks kontserni teiste liikmete tegevuse jätkamist . Asjaomastel maksejõuetusmenetluse halduritel ja kohtutel peaks olema samasugune koostöö- ja teabevahetuse kohustus nagu see on sama võlgniku suhtes algatatud põhi- ja teiseste menetluste likvideerijatel halduritel ja kohtutel. Lisaks sellele peaks kontserni liikme suhtes algatatud menetluse likvideerijal olema õigus esitada sama kontserni teise liikme suhtes algatatud menetluse raames päästekava ettepanek, kui selline võimalus on ette nähtud siseriiklikus maksejõuetusõiguses. [ME 10]

(20aa)

Kontserni tasandi koordineerimismenetluse kasutuselevõtmine peaks eelkõige tugevdama kontserni ja/või selle liikmete restruktureerimist, sest see peaks võimaldama maksejõuetusmenetluse paindlikku koordineeritud korraldamist. Kontserni tasandi koordineerimismenetlus ei tohiks eri menetlusi ühendada, vaid peaks olema pigem aluseks meetmetele, mida tuleb nendes eri menetlustes võtta. [ME-d 9 ja 11]

(20b)

Kontserni maksejõuetust käsitlevate eeskirjade juurutamine ei tohiks piirata kohtu võimalust algatada samasse kontserni kuuluvate eri äriühingute suhtes maksejõuetusmenetlused samas kohtualluvuses, kui ta leiab, et nende äriühingute põhihuvide kese asub ühes ja samas liikmesriigis nende riigi tasandi ja kohalikus kohtualluvuses . Sellisel juhul peaks kohtul olema õigus määrata vajaduse korral kõikide asjaomaste menetluste jaoks sama likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur . Liikmesriigid peaksid ühtlasi saama kehtestada oma kohtualluvuses kontserni maksejõuetuse kohta sätted, mis ulatuvad käesoleva määruse sätetest kaugemale, kuid mis ei mõjuta käesoleva määruse tõhusat ja tulemuslikku täitmist. “[ME 12]

15)

Lisatakse järgmine põhjendus:

„(21a)

On oluline, et võlausaldajad, kellel on liidus alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht, saaksid teavet seoses asjaomase võlgniku varaga algatatud maksejõuetusmenetluste kohta. Selleks et tagada teabe kiire edastamine võlausaldajatele, ei kohaldata juhul, kui käesolevas määruses osutatakse võlausaldajate teavitamise kohustusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1393/2007 (*3). Võlausaldajatel aitaks nõuete esitamist teistes liikmesriikides algatatud menetluste raames hõlbustada standardvormide kasutuselevõtmine liidu kõigis ametlikes keeltes.

16)

Põhjendus 29 asendatakse järgmisega:

„(29)

Ärilistel kaalutlustel tuleks menetluse algatamise otsuse põhisisu avaldada likvideerija maksejõuetusmenetluse halduri nõudmise korral ka teises liikmesriigis. Kui võlgnikul on asjaomases liikmesriigis tegevuskoht, peaks otsuse sisu avaldamine olema kohustuslik seni, kui maksejõuetusregistrite sidestamise süsteem hakkab toimima. Kummalgi juhul ei tohi avaldamine siiski olla teises riigis algatatud menetluse tunnustamise eeltingimus.“

17)

Lisatakse järgmine põhjendus:

„(29a)

Asjaomaste võlausaldajate ja kohtute teavitamise parandamiseks ning paralleelsete maksejõuetusmenetluste algatamise vältimiseks tuleks nõuda, et liikmesriigid avaldaksid piiriüleseid maksejõuetusmenetlusi käsitleva teabe üldsusele kättesaadavas elektroonilises registris. Selleks et hõlbustada teistes liikmesriikides asuvate võlausaldajate ja kohtute juurdepääsu kõnealusele teabele, tuleks käesoleva määrusega ette näha maksejõuetusregistrite sidestamine.“

18)

Põhjendus 31 asendatakse järgmisega:

„(31)

Käesolev määrus peaks sisaldama lisasid, milles on täpsustatud käesoleva määrusega hõlmatud siseriiklikud maksejõuetusmenetlused. Selleks et võimaldada määruse kiiret kohandamist liikmesriikide teatatud muudatustele nende siseriiklikus maksejõuetusõiguses, tuleks komisjonile anda volitused võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks. Enne delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist lisades sisalduvate siseriiklike menetluste loetelude muutmiseks peaks komisjon kontrollima, kas teatatud menetlus vastab käesolevas menetluses sätestatud kriteeriumidele. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

19)

Lisatakse järgmised põhjendused:

„(31a)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (*4).

(31b)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (harta) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega edendada harta artiklite 8, 17 ja 47 kohaldamist; kõnealustes artiklites käsitletakse vastavalt isikuandmete kaitset, õigust omandile ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

(31c)

Isikuandmete töötlemise suhtes käesoleva määruse raamistikus kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (*5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (*6).

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13)."

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31)."

(*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).“"

20)	Põhjendustes 32 ja 33 asendatakse sõnad „Euroopa Ühenduse asutamisleping“ sõnadega „Euroopa Liidu toimimise leping“.

21)

Artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse võlgniku kõiki võlakohustusi hõlmavate kohtu- või haldusmenetluste, sealhulgas ajutiste menetluste suhtes, mis põhinevad maksejõuetust või võlgade ümberkujundamist reguleerivatel õigusnormidel ning mille raames on päästmise likvideerimise ärahoidmise , võla ümberkujundamise, saneerimise või likvideerimise eesmärgil:

a)	võlgnik täielikult või osaliselt kaotanud oma vara käsutamisõiguse ning on ametisse nimetatud likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur või

b)	võlgniku vara ja äriasjad kohtu kontrolli või järelevalve all.

Kui neid menetlusi võib alustada enne maksejõuetust, peab nende eesmärk olema likvideerimise vältimine.

Käesolevas lõikes viidatud menetlused loetletakse A lisas. [ME 13]

1a. Kui lõikes 1 osutatud menetlused on konfidentsiaalsed vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus maksejõuetusmenetlus algatati, kohaldatakse käesolevat määrust nende menetluste suhtes alates sellest ajast, kui need muutuvad liikmesriigi õiguse kohaselt avalikuks, ja tingimusel, et need ei kahjusta nende võlausaldajate nõudeid, kes ei ole nendega seotud. [ME 14]

2. Käesolevat määrust ei kohaldata selliste maksejõuetusmenetluste suhtes, mis algatatakse järgmiste isikute suhtes:

a)	kindlustusseltsid;

b)	mis tahes krediidiasutused , sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (*7) artiklis 2 määratletud asutused ; [ME 15]

c)	investeerimisettevõtjad (niivõrd kui need on hõlmatud direktiiviga 2001/24/EÜ selle muudetud kujul) ning asutused, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (*8) ; [ME 16]

d)	ühisinvesteerimisettevõtjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„maksejõuetusmenetlus“ – A lisas loetletud menetlus;

„likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur “ – isik või organ, kelle ülesanne on kas alaliselt või ajutiselt hallata – täielikult või osaliselt – või likvideerida võlgniku vara, mille suhtes viimane on kaotanud käsutamisõiguse, või kontrollida tema asjaajamist. Need isikud ja organid on loetletud C lisas;

ii)	vara käsutamisõiguse säilitanud võlgnik, juhul kui likvideerijat ei määrata või võlgniku volitusi ei kanta likvideerijale üle; [ME 17]

ba)

„vara käsutamisõiguse säilitanud võlgnik“ – võlgnik, kellega seoses on algatatud maksejõuetusmenetlus, mille puhul ei kanta võlgniku vara haldamise õigusi ja kohustusi täielikult maksejõuetusmenetluse haldurile üle ja mille puhul säilitab võlgnik seega vähemalt osaliselt kontrolli oma vara ja äriasjade üle; [ME 18]

c)	„kohus“ – liikmesriigi kohtuorgan või mõni muu pädev organ, kes on volitatud algatama maksejõuetusmenetlust, menetluse algatamist kinnitama või võtma sellise menetluse käigus vastu otsuseid;

„maksejõuetusmenetluse algatamise otsus“ –

i)	kohtu otsus maksejõuetusmenetluse algatamise kohta või menetluse algatamise kinnitamise kohta ning

ii)	kohtu otsus, millega nimetatakse ametisse esialgne likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur ;

e)	„menetluse algatamise aeg“ – maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse jõustumise aeg olenemata sellest, kas otsus see on lõplik või mitte; [ME 20]

„liikmesriik, kus asub vara“ –

i)	materiaalse vara korral liikmesriik, kelle territooriumil materiaalne vara asub,

ii)	sellise omandi või õiguse korral, millega seotud omandi- või muu õigus tuleb kanda avalikku registrisse, liikmesriik, kelle alluvuses registrit peetakse,

iii)	nimeliste aktsiate korral liikmesriik, kelle territooriumil on aktsiad emiteerinud äriühingu registrijärgne asukoht,

iv)	finantsinstrumentide korral, mille valdusõigus on tõendatud kannetega vahendaja poolt või tema huvides peetavas registris või hoitaval kontol („registrikande vormis väärtpaberid“), liikmesriik, kus peetakse registrit või hoitakse kontot, millesse kanded on tehtud,

v)	krediidiasutuses arvel olevate summade korral liikmesriik, kes on märgitud rahvusvahelises pangakontonumbris (IBAN),

vi)	kolmandate isikute vastu esitatavate selliste nõuete korral, mis ei ole seotud punktis v osutatud varaga, liikmesriik, kelle territooriumil asub nende nõuete täitmiseks kohustatud kolmanda isiku põhihuvide kese vastavalt artikli 3 lõikele 1;

g)	„tegevuskoht“ – koht, kus toimub või on kolme kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise taotlust toimunud võlgniku alaline majandustegevus, mis hõlmab tööjõudu ja materiaalset vara või teenuseid ; [ME 21]

ga)

„otseselt maksejõuetusmenetlusest tulenev ja sellega tihedalt seotud hagi“ – hagi, mille eesmärk on jõuda otsuseni, milleni põhimõtteliselt ei saa või ei saanud jõuda väljaspool maksejõuetusmenetlust või sellest sõltumatult ja mis on lubatav ainult sel juhul, kui maksejõuetusmenetlus on pooleli; [ME 22]

gb)

„lõpetamisel toimuvat tasaarveldust käsitlev säte“ – lepingusäte, mille alusel viiakse läbi kas uuenduse või lõpetamise teel või muu meetodi abil sättes kindlaks määratud, ühe lepingupoolega seotud sündmuse toimumise korral pooltel üksteise suhtes olevate, sättega hõlmatud kohustuste – olenemata sellest, kas nende kohustuste täitmise ja tasumise tähtaeg on saabunud või mitte – automaatne või ühe poole valikul toimuv vähendamine üheainsa netokohustuseni või asendamine üheainsa netokohustusega, mis vastab liidetud kohustuste summaarsele väärtusele ja mis ühel poolel tuleb teisele viivitamatult tasuda; [ME 23]

h)	„kohalikud võlausaldajad“ – võlausaldajad, kelle nõuded võlgniku vastu tulenevad sellise tegevuskoha käitamisest, mis ei asu võlgniku põhihuvide keskmeks olevas liikmesriigis, vaid muus liikmesriigis;

i)	„kontsern“ – ettevõtjate ühendus, mis koosneb emaettevõtjast ja tütarettevõtjatest emaettevõtja ja kõik selle tütarettevõtjad ; [ME 24]

„emaettevõtja“ – äriühing, kes kontrollib üht või mitut tütarettevõtjat. Äriühing, kes koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (*9) kohaselt konsolideeritud finantsaruandeid, loetakse emaettevõtjaks; [ME 25]

i)	kellel on teises äriühingus („tütarettevõtjas“) häälteenamus või

ii)

kes on tütarettevõtja aktsionär või liige ja kellel on õigus

aa)	nimetada kõnealuse tütarettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorganisse enamik liikmeid või eemaldada neist enamik liikmeid või

bb)	omada tütarettevõtja üle valitsevat mõju kooskõlas tütarettevõtjaga sõlmitud lepingu või tütarettevõtja põhikirja konkreetse sättega.

ja)

„kontserni jaoks olulised ülesanded“ –

i)	võime teha ja jõustada enne maksejõuetusmenetluse algatamist seoses kontserni mis tahes liikmega kontserni või selle osade jaoks strateegilise tähtsusega otsuseid; või

ii)	kontserni jaoks majanduslik tähtsus, mille kriteeriumiks on, et kontserni liikme või liikmete osa moodustab konsolideeritud bilansimahust või konsolideeritud käibest vähemalt 10 %. [ME 26]

(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338). "

(*8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1). "

(*9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19). “"

22)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Maksejõuetusmenetluste („põhimenetluste“) algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega vähemalt kolm kuud enne maksejõuetusmenetluse või ajutise menetluse algatamist ja mis on seetõttu kolmandate isikute poolt tuvastatav. [ME 27]

Äriühingu või muu juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta.

Sellise üksikisiku puhul, kes tegeleb iseseisva äri- või kutsetegevusega, loetakse tema põhihuvide keskmeks isiku peamine tegevuskoht; muude üksikisikute puhul on põhihuvide keskmeks nende alaline elukoht.“

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui maksejõuetusmenetlus on algatatud maksejõuetusmenetluse algatamise otsus on tehtud kooskõlas lõikega 1, peetakse hiljem kooskõlas lõikega 2 algatatavaid menetlusi teisesteks menetlusteks. Sellisel juhul hinnatakse seda, kas võlgnikul on tegevuskoht teise liikmesriigi territooriumil, põhimenetluse algatamise kuupäeva alusel.“[ME 28]

23)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 3a

Omavahel seotud hagide kohtualluvus

1. Hagisid, mis tulenevad otseselt maksejõuetusmenetlusest või on sellega tihedalt seotud, on pädevad menetlema selle liikmesriigi kohtud, kelle territooriumil on algatatud asjaomane maksejõuetusmenetlus kooskõlas artikliga 3.

2. Kui lõikes 1 osutatud hagi on seotud sama kostja vastu tsiviil- ja kaubandusõiguse alusel esitatud hagiga, võib likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur suunata mõlemad hagid selle liikmesriigi kohtusse, kelle territooriumil paikneb kostja asukoht, või kui hagi on esitatud mitme kostja vastu, siis selle liikmesriigi kohtusse, kelle territooriumil paikneb ühe kostja asukoht, eeldusel et kõnealusel kohtul on pädevus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 (EL) nr 1215/2012 (*10). [ME 29]

3. Käesoleva artikli Lõike 2 tähenduses loetakse hagid omavahel seotuks, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos. [ME 30]

Artikkel 3b

Kohtualluvuse kontrollimine ja õigus kohtulikule läbivaatamisele

1. Kohus, kellele on esitatud maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus, kontrollib ex officio, kas tal on menetluse algatamise pädevus vastavalt artiklile 3. Maksejõuetusmenetluse algatamise otsuses täpsustatakse kohtu pädevuse aluseid ja eelkõige seda, kas tema pädevus põhineb artikli 3 lõikel 1 või lõikel 2.

2. Kui maksejõuetusmenetlus algatatakse siseriikliku õiguse alusel ilma kohtu otsuseta, kontrollib sellise menetluse raames määratud likvideerija, kas asjaomasel liikmesriigil on juhtumi menetlemiseks pädevus vastavalt artiklile 3. Juhul kui liikmesriigil on vajalik pädevus, täpsustab likvideerija selle aluseid ja eelkõige seda, kas kõnealune pädevus põhineb artikli 3 lõikel 1 või lõikel 2. [ME 31]

3. Võlausaldajatel või huvitatud isikutel, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht on mõnes teises liikmesriigis ja mitte menetluse algatanud liikmesriigis, on õigus põhimenetluse algatamise otsus rahvusvahelise kohtualluvuse alusel vaidlustada. Põhimenetluse algatanud kohus või põhimenetluse likvideerija teavitab kõiki teadaolevaid võlausaldajaid menetluse algatamise otsusest õigeaegselt, nii et neil oleks võimalik see vaidlustada kolme nädala jooksul pärast seda, kui maksejõuetusmenetluse algatamise otsus on tehtud artikli 20a punkti a kohaselt üldsusele kättesaadavaks . [ME 32]

(*10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012). “"

24)	Artikli 4 lõike 2 punkti m muudatus ingliskeelses versioonis ei puuduta eestikeelset versiooni.

25)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

Tasaarvestuskokkulepped Lõpetamisel toimuvat tasaarveldust käsitlevad sätted

Tasaarvestuskokkuleppeid Kui lõpetamisel toimuvat tasaarveldust käsitlevat sätet sisaldava lepingu üks pool on institutsioon, mis kuulub direktiivi 2001/24/EÜ kohaldamisalasse, reguleeritakse lõpetamisel toimuvat tasaarveldust käsitlevat sätet ainult selliste õigusaktidega, mida kohaldatakse kõnealuste kokkulepete selliste sätete suhtes kohaldatakse .“[ME 33]

26)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Heakskiitmise nõuded lepingu sõlminud riigi õiguse alusel

Juhul kui liikmesriigi õigusaktidega, millega reguleeritakse maksejõuetusmenetluste mõju artiklites 8 ja 10 nimetatud lepingutele, nähakse ette, et lepingut saab lõpetada või muuta ainult maksejõuetusmenetluse algatanud kohtu heakskiidul, ent asjaomases liikmesriigis ei ole maksejõuetusmenetlust algatatud, on kõnealuste lepingute lõpetamise või muutmise heakskiitmise pädevus asjaomase maksejõuetusmenetluse algatanud kohtul.“

26a)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Ühenduse Ühtse toimega Euroopa patendid ja ühenduse kaubamärgid

Käesoleva määruse kohaldamisel võib ühenduse ühtse toimega Euroopa patent, ühenduse kaubamärk või muu samasugune ühenduse õigusega kehtestatud õigus kuuluda ainult artikli 3 lõikes 1 osutatud menetlustesse.“ [ME 34]

27)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Maksejõuetusmenetluse mõjud pooleliolevatele kohtuasjadele või vahekohtumenetlustele

Maksejõuetusmenetluse mõjusid sellistele pooleliolevatele kohtuasjadele või vahekohtumenetlustele, mille raames käsitletakse neid võlgniku varasid või õigusi, mille suhtes viimane on kaotanud käsutamisõiguse, reguleeritakse ainuüksi selle liikmesriigi õigusega, kus kohtuasjad on pooleli või kus toimub vahekohtumenetlus.“

28)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 3 lõike 1 alusel pädeva kohtu poolt määratud likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur või vara käsutamisõiguse säilitanud võlgniku puhul selle pädevuse kohaselt maksejõuetusmenetluse haldur või võlgnik võib kasutada teises liikmesriigis kõiki talle menetluse algatanud riigi õigusega antud volitusi, tingimusel et selles liikmesriigis ei ole algatatud teist maksejõuetusmenetlust ega võetud maksejõuetusmenetluse algatamiseks esitatud taotluse alusel takistavaid kaitsemeetmeid. Artiklite 5 ja 7 kohaselt on tal eelkõige õigus kõrvaldada võlgniku varad sellest liikmesriigist, kus need asuvad. Ta võib anda ka täitmisele pööratava ja siduva lubaduse, et põhimenetluses võetakse arvesse kohalike võlausaldajate eelisõigusi ja nende õigusi vara jaotamise suhtes samamoodi, nagu seda oleks tehtud teisese menetluse algatamise korral. Sellise Lubaduses täpsustatakse faktid, millel see põhineb, eelkõige seoses kohalike võlausaldajate nõudmiste paigutusega prioriteetide ja järjekorra süsteemis teisese menetluste õiguse kohaselt, teisese menetluse raames jaotatava vara väärtusega, võimalustega seda väärtust realiseerida, teiseses menetluses osalevate põhimenetlusest osa võtvate võlausaldajate osakaaluga ja kuludega, mis tekiksid teisese menetluse algatamisel. Nõuded lubaduse suhtes kohaldatakse vormi kohta on sätestatud põhimenetluse algatanud riigi vorminõudeid, juhul kui need on kehtestatud, ning see on asjaomase vara suhtes siduv ja jõustatav õigusaktidega .“; [ME 35]

b)	lõike 3 viimane lause asendatakse järgmisega: „Need volitused ei hõlma sunnimeetmeid, välja arvatud juhul, kui need on määranud kohus, ega õigust teha kohtumenetlusi või vaidlusi käsitlevaid otsuseid.“

29)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 20a

Maksejõuetusregistrite sisseseadmine

Liikmesriigid seavad oma territooriumil sisse ja hoiavad töökorras ühe või mitu registrit, mis on üldsusele internetis tasuta kättesaadav/kättesaadavad („maksejõuetusregistrid“) ning mis sisaldavad järgmist teavet:

a)	maksejõuetusmenetluse algatamise kuupäev;

b)	maksejõuetusmenetluse algatanud kohus ja kohtuasja viitenumber, kui see on olemas;

c)	algatatud maksejõuetusmenetluse liik;

d)	võlgniku nimi ja aadress;

da)	kui võlgnik on äriühing, siis äriühingu registrinumber ja registrijärgse asukoha aadress; [ME 36]

e)	likvideerija maksejõuetusmenetluse halduri nimi ja aadress, juhul kui menetluse raames on määratud likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur ;

f)	nõuete esitamise tähtaeg;

g)	maksejõuetusmenetluse algatamise otsus;

h)	likvideerija maksejõuetusmenetluse halduri määramise otsus, kui see on tehtud punktis g osutatud otsusest eraldi;

i)	põhimenetluse lõpetamise kuupäev.

Artikkel 20b

Maksejõuetusregistrite sidestamine

1. Komisjon võtab vastu rakendusakti, mille alusel töötatakse välja detsentraliseeritud süsteem maksejõuetusregistrite sidestamiseks. Kõnealune süsteem hõlmab maksejõuetusregistreid ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kui keskset punkti, mille kaudu võimaldatakse üldsusele elektrooniline juurdepääs süsteemis sisalduvale teabele. Süsteemis pakutakse artiklis 20a osutatud teabe leidmiseks otsinguteenust kõigis liidu ametlikes keeltes.

2. Komisjon määrab vastavalt artikli 45b lõikes 3 osutatud menetlusele vastuvõetud rakendusaktidega hiljemalt … (*11) kindlaks järgmise:

—	elektroonilise side ja teabevahetuse meetodite tehnilise spetsifikatsiooni, mis põhineb maksejõuetusregistrite sidestamise süsteemi jaoks väljatöötatud liidese spetsifikatsioonil;

—	tehnilised meetmed, millega tagatakse teabevahetuse ja teabe levitamise minimaalsed infotehnoloogilised turvastandardid maksejõuetusregistrite sidestamise süsteemis;

—	Euroopa e-õiguskeskkonna portaali poolt artiklis 20a osutatud teabe leidmiseks pakutava otsinguteenuse miinimumkriteeriumid;

—	artiklis 20a osutatud teabe leidmiseks tehtava otsingu tulemuste kuvamise miinimumkriteeriumid;

—	sidestamise süsteemi poolt pakutavate teenuste kättesaadavuse eeldused ja tehnilised tingimused ning

—	sõnastiku, milles antakse ülevaade A lisas loetletud siseriiklike maksejõuetusmenetluste põhijoontest.

Artikkel 20c

Maksejõuetusregistrite sisseseadmise ja sidestamise kulud

1. Maksejõuetusregistrite sidestamise süsteemi sisseseadmist ja edasist arendamist rahastatakse liidu üldeelarvest.

2. Iga liikmesriik kannab kulud, mis on seotud tema siseriikliku registri kohandamisega nii, et seda oleks võimalik sidestada Euroopa e-õiguskeskkonna portaaliga, samuti kulud, mis on seotud siseriikliku registri käitamise, haldamise ja hooldamisega.

Artikkel 20d

Maksejõuetusmenetluste registreerimine

Juhul kui äriühingu, juriidilise isiku või iseseisva äri- või kutsetegevusega tegeleva üksikisiku vastu on algatatud põhi- või teisene menetlus, tagab maksejõuetusmenetluse algatanud kohus artiklis 20a osutatud teabe viivitamatu avaldamise menetluse algatanud riigi maksejõuetusregistris. Liikmesriigid kehtestavad korra sissekannete eemaldamiseks maksejõuetusregistrist. “[ME 37]

30)

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Teabe avaldamine teises liikmesriigis

1. Kuni artiklis 20b osutatud maksejõuetusregistrite sidestamise süsteemi sisseseadmiseni võib likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur taotleda, et muus liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevuskoht, avaldatakse seal sätestatud avaldamiseeskirjade kohaselt teade maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse kohta ning vajaduse korral tema määramist käsitleva otsuse kohta. Sellises teates avaldatakse määratud likvideerija täpsustatakse kõik muud artiklis 20a ette nähtud andmed ja see, kas kohaldatakse artikli 3 lõikes 1 või artikli 3 lõikes 2 nimetatud kohtualluvuse eeskirju. [ME 38]

2. Likvideerija Maksejõuetusmenetluse haldur võib taotleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe avaldamist muus liikmesriigis, kus paikneb võlgniku vara või kus asuvad tema võlausaldajad või võlgnikud , võttes aluseks kõnealuse liikmesriigi avaldamiseeskirjad.“[ME 39]

31)

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Registreerimine teise liikmesriigi avalikus registris

Kuni artiklis 20b osutatud maksejõuetusregistrite sidestamise süsteemi sisseseadmiseni võib likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur taotleda, et artiklis 21 osutatud otsused avaldatakse teise liikmesriigi kinnistusregistris, äriregistris või muus avalikus registris, kui võlgnikul on asjaomases riigis tegevuskoht, mis on kantud selle riigi avalikku registrisse. Sellist avaldamist võib likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur taotleda muus liikmesriigis.“

31a)

Artikli 24 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui kohustus täidetakse enne artiklis 20a või 21 sätestatud avaldamist, eeldatakse vastupidiste tõendite puudumisel, et kohustuse täitnud isik ei olnud maksejõuetusmenetluse algatamisest teadlik. Kui kohustus täidetakse pärast teatise avaldamist, eeldatakse vastupidiste tõendite puudumisel, et kohustuse täitnud isik oli maksejõuetusmenetluse algatamisest teadlik.“ [ME 40]

32)

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Muude otsuste tunnustamine ja täitmine

1. Sellise kohtu otsust, kelle otsust menetluse algatamise kohta tunnustatakse vastavalt artiklile 16 ja kelle otsus käsitleb maksejõuetusmenetluse läbiviimist ja lõpetamist või kohtu heakskiidetud kompromisse, tunnustatakse ilma lisaformaalsusteta. Sellist otsust täidetakse vastavalt määruse (EÜ) nr 44/2001 (EL) nr 1215/2012 artiklitele 32–56, välja arvatud artikli 34 lõige 2 39–46 . [ME 41]

Esimest lõiku kohaldatakse ka otseselt maksejõuetusmenetlusest tuleneva või sellega tihedalt seotud otsuse suhtes isegi juhul, kui selle on teinud mõni teine kohus.

Esimest lõiku kohaldatakse samuti sellise otsuse suhtes, mis käsitleb pärast menetluse algatamise taotluse esitamist või taotlusega seoses võetud kaitsemeetmeid.

2. Lõikes 1 nimetamata otsuste tunnustamist ja täitmist reguleeritakse määrusega (EL) nr 1215/2012, eeldusel et kõnealune määrus on nende suhtes kohaldatav.“

33)

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Menetluse algatamine

Kui ühe liikmesriigi kohus on algatanud põhimenetluse, mida tunnustatakse teises liikmesriigis, võib teise liikmesriigi kohus, kellel on pädevus vastavalt artikli 3 lõikele 2, algatada kooskõlas käesolevas peatüki sätetega teisese maksejõuetusmenetluse. Teisene menetlus mõjutab ainult sellist võlgniku vara, mis asub menetluse algatanud liikmesriigi territooriumil.“

34)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 29a

Teisese menetluse algatamise otsus

1. Kohus, kellele esitatakse teisese menetluse algatamise taotlus, teavitab sellest viivitamata põhimenetluse likvideerijat maksejõuetusmenetluse haldurit ja annab talle võimaluse esitada taotluse kohta oma seisukoht. [ME 42]

2. Põhimenetluse likvideerija maksejõuetusmenetluse halduri taotluse korral lükkab lõikes 1 osutatud kohus teisese menetluse algatamise otsuse tegemise edasi või keeldub menetlust algatamast, kui põhimenetluse haldur esitab piisavad tõendid selle kohta, et selle algatamine ei ole vajalik kohalike võlausaldajate huvide kaitsmiseks, eelkõige juhul, kui põhimenetluse likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur on andnud artikli 18 lõikes 1 osutatud lubaduse ja peab sellest kinni. [ME 43]

2a. Kohalikel võlausaldajatel on õigus vaidlustada kõnealune otsus, mis puudutab teisese menetluse algatamise edasilükkamist või sellest keeldumist, kolme nädala jooksul pärast seda, kui otsus artikli 20a punkti a kohaselt üldsusele kättesaadavaks tehakse. [ME 44]

2b. Kohalikel võlausaldajatel on õigus paluda põhimenetlust korraldavalt kohtult, et kohus nõuaks põhimenetluse haldurilt kohalike võlausaldajate huvide kaitsmiseks vajalike meetmete võtmist. Selliselt võidakse nõuda, et keelataks vara väljaviimine liikmesriigist, kus teisese menetluse algatamine edasi lükati või sellest keelduti, lükataks edasi põhimenetluse raames laekunud tulu jaotamine või kohustataks põhimenetluse haldurit esitama tagatist lubaduste täitmise kohta. [ME 45]

2c. Lõikes 1 osutatud kohus võib määrata usaldusisiku, kelle volitused on piiratud. Usaldusisik tagab, et lubadus täidetakse nõuetekohaselt ning osaleb selle täitmises, kui see on kohalike võlausaldajate huvide kaitsmiseks vajalik. Usaldusisikul on õigus pöörduda vastavalt lõikele 2b kohtu poole palvega. [ME 46]

3. Teisese menetluse algatamise üle otsuse tegemisel valib lõikes 1 osutatud kohus oma siseriiklike õigusaktide alusel sellise menetluse liigi, mis on kohalike võlausaldajate huve arvesse võttes kõige asjakohasem, olenemata sellest, kas võlgniku maksevõimega seotud tingimused on täidetud.

4. Teisese menetluse algatamise otsusest teavitatakse viivitamata põhimenetluse likvideerijat maksejõuetusmenetluse haldurit , kellel on õigus selline otsus kolme nädala jooksul pärast teate kätte saamist vaidlustada. Põhjendatud juhtudel võib teisest menetlust algatav kohus lühendada seda ajavahemikku mitte vähem kui ühele nädalale pärast teate kätte saamist. “[ME 47]

35)

Artikkel 31 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 31

Likvideerijate Maksejõuetusmenetluse haldurite vaheline koostöö ja teabevahetus

1. Põhimenetluse likvideerija ja teiseste menetluste likvideerijad Sama võlgnikku puudutavate põhimenetluste maksejõuetusmenetluse haldurid teevad üksteisega koostööd sellisel määral, mis on vajalik menetluse tõhusa haldamise soodustamiseks, mis on kooskõlas kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavate eeskirjadega ja millega ei kaasne ühtki huvide konflikti . Koostöö võib toimuda kokkulepete või protokollide vormis. [ME 48]

2. Likvideerijad Maksejõuetusmenetluse haldurid teevad järgmist:

teavitavad üksteist viivitamata kõigest, mis võib olla teiste menetluste puhul asjakohane, eelkõige nõuete esitamisel ja kontrollimisel tehtud edusammudest ja kõigist võlgniku päästmiseks või restruktureerimiseks või menetluse lõpetamiseks võetud meetmetest, eeldusel et konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks on tehtud vajalikud korraldused;

b)	uurivad võlgniku restruktureerimise võimalust ja koordineerivad sellise võimaluse olemasolu korral restruktureerimiskava väljatöötamist ja rakendamist;

koordineerivad võlgniku vara realiseerimist või kasutamist ning äriasjade haldamist; teisese menetluse likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur annab põhimenetluse likvideerijale maksejõuetusmenetluse haldurile aegsasti võimaluse teha ettepanekuid teisese menetlusega seotud vara realiseerimise või kasutamise kohta.“

36)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 31a

Kohtute vaheline koostöö ja teabevahetus

1. Sama võlgnikuga seotud põhi- ja teiseste maksejõuetusmenetluste koordineerimise hõlbustamiseks teeb kohus, kellele on esitatud maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus või kes on maksejõuetusmenetluse algatanud, koostööd teiste kohtutega, kellele on esitatud maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus või kes on maksejõuetusmenetluse algatanud, ning koostööd tehakse sellisel määral, mis on vajalik menetluse tõhusa haldamise soodustamiseks ja mis on kooskõlas kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Selleks võivad kohtud nimetada vajaduse korral isiku või organi, kes tegutseb nende juhiste järgi , tingimusel et see ei ole vastuolus menetluse suhtes kohaldatavate eeskirjadega . [ME 49]

2. Lõikes 1 nimetatud kohtud võivad omavahel otse suhelda või taotleda üksteiselt otse teavet või abi, eeldusel et selline suhtlus toimub tasuta ning et selle raames austatakse osapoolte menetlusõigusi ja järgitakse teabe konfidentsiaalsuse nõuet.

3. Koostöö võib toimuda asjakohaste vahendite kaudu, milleks on muu hulgas:

a)	teabevahetus kohtu poolt asjakohaseks peetavas vormis;

b)	võlgnike vara ja äriasjade haldamise ning järelevalve koordineerimine;

c)	kohtuistungite korraldamise koordineerimine;

d)	protokollide heakskiitmise koordineerimine.

Artikkel 31b

Kohtute ja likvideerijate maksejõuetusmenetluse haldurite vaheline koostöö ja teabevahetus

1. Sama võlgniku suhtes algatatud põhi- ja teiseste maksejõuetusmenetluste koordineerimise hõlbustamiseks: [ME 50]

a)	teeb põhimenetluse likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur koostööd ja vahetab teavet kohtutega, kellele on esitatud teisese menetluse algatamise taotlus või kes on teisese menetluse algatanud ning

b)	teeb teisese või siseriikliku maksejõuetusmenetluse likvideerija haldur koostööd ja vahetab teavet kohtuga, kellele on esitatud põhimenetluse algatamise taotlus või kes on põhimenetluse algatanud.

igal juhul sellisel määral, mil selline koostöö ja teabevahetus on vajalikud menetluse tõhusa haldamise soodustamiseks, need ei ole vastava menetluse suhtes kohaldatavate eeskirjadega vastuolus ja nendega ei kaasne ühtki huvide konflikti. [ME 51]

2. Lõikes 1 osutatud koostööd tehakse asjakohaste vahendite, sealhulgas artikli 31a lõikes 3 loetletud vahendite kaudu sellisel määral, mis on kooskõlas kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavate eeskirjadega.“

37)

Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

a)	artikli pealkiri asendatakse järgmisega: „Menetluse peatamine“;

b)	lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „likvideerimisprotsess“ sõnaga „menetlus“.

38)

Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Põhi- või teisese maksejõuetusmenetluse lõpetamine

1. Põhimenetluse lõpetamine ei takista sellel ajal pooleliolevate teiseste menetluste jätkamist.

2. Kui juriidilise isiku vastu on tema registrijärgse asukoha riigis algatatud teisene menetlus ja selle menetluse lõpetamine viib juriidilise isiku likvideerimiseni, ei takista selline likvideerimine teises liikmesriigis algatatud põhimenetluse jätkamist kõrvaldata seda juriidilist isikut äriühingute registrist enne, kui põhimenetlus on lõpetatud .“[ME 52]

39)	Artiklis 35 asendatakse sõna „likvideerimine“ sõnaga „realiseerimine“.

40)

Artikkel 37 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 37

Varasema menetluse muutmine

Põhimenetluse likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur võib taotleda teisese menetluse algatanud liikmesriigi kohtult teisese menetluse muutmist muud liiki maksejõuetusmenetluseks, mis on selle liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud.“

41)

Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Nõude esitamise õigus

Võlausaldajal, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht on mõnes teises liikmesriigis peale menetluse algatanud liikmesriigi, sealhulgas liikmesriikide maksuhalduritel ja sotsiaalkindlustusasutustel („teistes liikmesriikides asuvad võlausaldajad“), on õigus esitada maksejõuetusmenetluste raames nõudeid menetluse algatanud riigi õigusega lubatud vormis, sealhulgas elektrooniliselt. Nõuete esitamisel ei ole kohustust võtta advokaat või palgata mõni muu õiguslik esindaja.“

42)

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikesse 2 lisatakse järgmine lause: „Teatisele tuleb lisada ka artiklis 41 osutatud standardvormi koopia või link, mille kaudu saab vormi avada internetis.“;

lisatakse järgmine lõige:

„3. Käesolevas artiklis osutatud teave edastatakse teatise standardvormiga, mis töötatakse välja artikli 45b lõikes 4 viidatud nõuandemenetluse raames ja mis avaldatakse Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis hiljemalt … (*12). Vorm kannab pealkirja „Maksejõuetusmenetluse teatis“ kõigis liidu ametlikes keeltes. See edastatakse menetluse algatanud riigi ametlikus keeles või ühes selle riigi ametlikest keeltest või mõnes muus keeles, mille kõnealune riik on märkinud talle vastuvõetava keelena kooskõlas artikli 41 lõikega 3, juhul kui võib eeldada, et teistes liikmesriikides asuvad võlausaldajad saavad sellest keelest paremini aru.“

(*12) 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist."

43)

Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Nõuete esitamise menetlus

1. Teistes liikmesriikides asuvad teadaolevad võlausaldajad esitavad oma nõuded, kasutades standardvormi, mis töötatakse välja artikli 45b lõikes 4 viidatud nõuandemenetluse raames ja mis avaldatakse Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis hiljemalt … (*13). Vorm kannab pealkirja „Nõuete esitamine“ kõigis liidu ametlikes keeltes.

2. Nõuete esitamise standardvormile märgib lõikes 1 osutatud võlausaldaja järgmised andmed:

a)	tema nimi ja aadress;

b)	nõude laad;

c)	nõude suurus ja selle tekkimise kuupäev;

d)	soov taotleda eelisõigusega võlausaldaja staatust;

e)	teave selle kohta, kas nõue on tagatud asjaõiguse või omandireservatsiooniga ja kui on, siis milline vara on selliste tagatistega hõlmatud, ning

f)	soov taotleda tasaarvestust ja teave selle kohta, kas nõude aluseks olevast summast on tasaarvestus maha arvatud.

Nõuete esitamise standardvormile tuleb lisada tõendavate dokumentide koopiad, kui sellised dokumendid on olemas.

3. Nõudeid võib esitada igas liidu ametlikus keeles. Võlausaldajalt võib nõuda, et ta esitaks tõlke menetluse algatanud riigi ametlikku keelde või ühte kõnealuse riigi ametlikest keeltest või mõnesse muusse keelde, mille liikmesriik on tunnistanud vastuvõetavaks. Iga liikmesriik märgib vähemalt ühe liidu ametliku keele, mis erineb tema enda ametlikust keelest ja mille ta tunnistab nõuete esitamisel vastuvõetavaks.

4. Nõuded tuleb esitada maksejõuetusmenetluse algatanud riigi õigusaktide alusel kindlaks määratud ajavahemiku jooksul. Teistes liikmesriikides asuvate võlausaldajate puhul on see ajavahemik vähemalt 45 päeva pärast menetluse algatamise teate avaldamist selle algatanud riigi maksejõuetusregistris.

5. Juhul kui likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur vaidlustab nõude, mis on esitatud kooskõlas käesoleva artikliga, annab ta võlausaldajale võimaluse esitada nõude olemasolu ja selle suuruse kohta lisatõendeid.“

44)	Artikkel 42 jäetakse välja.

45)

Lisatakse järgmine peatükk:

„IVa PEATÜKK

KONTSERNI LIIKMETE MAKSEJÕUETUS

Artikkel 42a

Likvideerijate Maksejõuetusmenetluse haldurite koostöö- ja teabeedastuskohustus

1. Kui maksejõuetusmenetlustega on seotud kaks või enam kontserni liiget, teeb kontserni ühe liikme suhtes algatatud menetluse raames nimetatud likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur koostööd sama kontserni teiste liikmete suhtes algatatud menetluste raames nimetatud likvideerijatega maksejõuetusmenetluse halduritega , ning koostöö toimub sellisel määral, mis on asjakohane menetluste tõhusa haldamise hõlbustamise seisukohast, kooskõlas kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavate eeskirjadega ega tekita huvide konflikti. Koostöö võib toimuda kokkulepete või protokollide vormis.

2. Lõikes 1 osutatud koostöö raames teevad likvideerijad maksejõuetusmenetluse haldurid järgmist:

a)	teavitavad üksteist viivitamata kõigest, mis võib olla teiste menetluste puhul asjakohane, eeldusel et konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks on tehtud vajalikud korraldused;

b)	uurivad maksejõuetusmenetluses osalevate kontserni liikmete restruktureerimise võimalusi ja kooskõlastavad selliste võimaluste olemasolu korral omavahel restruktureerimiskava ettepaneku tegemist ja sellealaseid läbirääkimisi; [ME 53]

c)	koordineerivad maksejõuetusmenetlustega hõlmatud kontserniliikmete äriasjade haldamist ja järelevalvet.

Likvideerijad Maksejõuetusmenetluse haldurid võivad otsustada anda ühele nende seast lisavolitused, kui selline kokkulepe on lubatud iga menetluse suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

Artikkel 42b

Kohtute vaheline teabevahetus ja koostöö

1. Kui maksejõuetusmenetlustega on seotud kaks või enam kontserni liiget, teeb kohus, kellele on esitatud taotlus algatada ühe kontserniliikme suhtes maksejõuetusmenetlus või kes on sellise menetluse algatanud, koostööd teiste kohtutega, kellele on esitatud taotlus algatada maksejõuetusmenetlused teiste kontserniliikmete suhtes või kes on sellised menetlused algatanud, ning koostöö toimub sellisel määral, mis on asjakohane menetluste tõhusa haldamise hõlbustamise seisukohast ja on kooskõlas kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Selleks võivad kohtud nimetada vajaduse korral isiku või organi, kes tegutseb nende juhiste järgi , tingimusel et see ei ole vastuolus menetluse suhtes kohaldatavate eeskirjadega . [ME 54]

2. Lõikes 1 osutatud kohtud võivad omavahel otse suhelda või taotleda üksteiselt otse teavet või abi.

3. Koostöö toimub asjakohaste vahendite kaudu, milleks on muu hulgas:

a)	teabevahetus kohtu poolt asjakohaseks peetavas vormis, eeldusel et see toimub tasuta ning et selle raames austatakse osapoolte menetlusõigusi ja järgitakse teabe konfidentsiaalsuse nõuet;

b)	kontserni liikmete vara ja äriasjade haldamise ning järelevalve koordineerimine;

c)	kohtuistungite korraldamise koordineerimine;

d)	protokollide heakskiitmise koordineerimine.

Artikkel 42c

Kohtute ja likvideerijate maksejõuetusmenetluse haldurite vaheline koostöö ja teabevahetus

Kontserni liikme suhtes algatatud maksejõuetusmenetluse raames nimetatud likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur teeb koostööd ja vahetab teavet kõikide kohtutega, kellele on esitatud taotlus algatada maksejõuetusmenetlused sama kontserni teiste liikmete suhtes või kes on sellised menetlused algatanud, ning koostöö toimub sellisel määral, mis on asjakohane menetluste koordineerimise hõlbustamise seisukohast ja, on kooskõlas kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavate eeskirjadega ja millega ei kaasne ühtki huvide konflikti . Eelkõige võib likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur taotleda teistelt kohtutelt teavet kontserni teiste liikmete suhtes algatatud menetluste kohta või paluda abi seoses menetlusega, milles raames ta on ametisse nimetatud. [ME 55]

Artikkel 42d

Likvideerija Maksejõuetusmenetluse halduri volitused ja menetluse peatamine

1. Kontserni liikme suhtes algatatud maksejõuetusmenetluse raames nimetatud likvideerijal maksejõuetusmenetluse halduril on õigus:

a)	olla sama kontserni teiste liikmete suhtes algatatud menetluste raames ära kuulatud ja osaleda neis eelkõige võlausaldajate koosolekute külastamise kaudu, ning

b)	taotleda sama kontserni teiste liikmete suhtes algatatud menetluste peatamist kuni kaheks kuuks . [ME 56]

teha ettepanekuid päästekavade, kompromisside või samalaadsete meetmete kohta kõigi või teatavate kontserniliikmete puhul, kelle suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus, ning esitada need muude maksejõuetusmenetluste raames, mis on algatatud sama kontserni muude liikmete suhtes, lähtudes kõnealuste menetluste suhtes kohaldatavatest eeskirjadest ning [ME 57]

d)	taotleda täiendavate menetluslike meetmete võtmist punktis c osutatud eeskirjade alusel, kui need on vajalikud päästmise, sealhulgas menetluse muutmise toetamiseks. [ME 58]

2. Kohus, kes on algatanud lõike 1 punktis b osutatud menetluse, peatab selle täielikult või osaliselt, juhul kui on tõendatud maksejõuetusmenetluse haldur esitab piisavad tõendid selle kohta , et menetluse peatamine oleks selles osalevatele võlausaldajatele kasulik. Menetluse peatamist võib taotleda kuni kolmeks kaheks kuuks ja taotlust võib pikendada või uuendada sama ajavahemiku võrra. Menetluse peatamise korralduse teinud kohus võib nõuda, et likvideerija maksejõuetusmenetluse haldur võtaks vajalikud meetmed menetluses osalevate võlausaldajate huvide kaitseks.” [ME 59]

Artikkel 42da

Koordineerimismenetluste algatamine kontserni tasandil

1. Maksujõuetusmenetluse haldur võib kontserni tasandi koordineerimismenetluse algatamiseks pöörduda mis tahes kohtu poole, kelle alluvusse kontserni liikme maksejõuetusmenetlus kuulub, tingimusel, et

a)	kontserni selle liikmega seoses on käimas maksejõuetusmenetlus ning

b)	kontserni liikmed, kelle põhihuvide kese asub selle kohtu liikmesriigis, kelle poole kontserni tasandi koordineerimismenetluse algatamiseks pöörduti, täidavad kontserni jaoks olulisi ülesandeid.

2. Kui kontserni tasandi koordineerimismenetluse algatamiseks on pöördutud mitme kohtu poole, algatatakse menetlus selles liikmesriigis, kus täidetakse kontserni jaoks kõige olulisemaid ülesandeid. Sel eesmärgil vahetavad kohtud, kelle poole on pöördutud, teavet ja teevad omavahel koostööd vastavalt artiklile 42b. Kui kõige olulisemaid ülesandeid ei ole võimalik kindlaks määrata, võib kontserni tasandi koordineerimismenetluse algatada kohus, kelle poole pöörduti menetluse algatamiseks kõige esimesena, juhul kui tingimused sellise menetluse algatamiseks on täidetud.

3. Kui kontserni tasandi koordineerimismenetlus algatatakse, on maksejõuetusmenetluse halduritel õigus taotleda vastavalt artikli 42d lõike 1 punktile b menetluste peatamist, kui koordinaator selle heaks kiidab. Kehtivad peatamised jäävad jõusse, kuid koordinaatoril on õigus taotleda nende peatamiste lõpetamist. [ME 60]

Artikkel 42db

Koordinaatori ülesanded ja õigused

1. Kohus, kes algatab kontserni tasandi koordineerimismenetluse, määrab koordinaatori. Koordinaator on kontserni liikmetest ja nende võlausaldajatest sõltumatu ning tema ülesandeks on:

a)	koostada ja sõnastada maksejõuetusmenetluste koordineeritud korraldamise kohta menetluslikud ja sisulised soovitused;

b)	vahendada kontserni liikmete kahe või enama maksejõuetusmenetluse halduri vahelisi vaidlusi ning

esitada kontserni tasandi koordineerimiskava, milles on nimetatud kõik meetmed, mis on vajalikud kontserni liikmete maksejõuetuse ühtseks lahendamiseks, ning neid meetmeid kirjeldatud ja soovitatud. Kava võib sisaldada soovitusi eelkõige järgmise kohta:

i)	meetmed, mis on vajalikud kontserni või mõne selle osa majandusliku suutlikkuse ja rahalise usaldatavuse taastamiseks;

ii)	kontsernisiseste vaidluste lahendamine, eelkõige seoses kontsernisiseste tehingutega ja tagasivõtmise hagidega;

iii)	maksejõuetu kontserni liikmete maksejõuetusmenetluse haldurite vahelised kokkulepped.

2. Koordinaatoril on õigus:

a)	olla kontserni mis tahes liikme suhtes algatatud menetluste raames ära kuulatud ja neis osaleda, eelkõige võttes osa võlausaldajate koosolekutest;

b)	esitada vastavalt artikli 42dc lõikele 3 heaks kiidetud kontserni tasandi koordineerimiskava ja seda selgitada;

c)	nõuda kõigilt maksejõuetusmenetluse halduritelt teavet, mis on või võib olla kasulik menetluste koordineerimiseks vajalike strateegiate ja meetmete väljatöötamisel ning sõnastamisel, ning

d)	taotleda kuni kolmeks kuuks kontserni muude liikmete suhtes algatatud menetluste peatamist ja taotleda selliste peatamiste lõpetamist. [ME 61]

Artikkel 42dc

Kontserni tasandi koordineerimiskavade heakskiitmine kohtu poolt

1. Maksujõuetusmenetluse haldurid, kes on määratud selliste maksejõuetusmenetluste jaoks, mida mõjutab kontserni tasandi koordineerimiskava rakendamine, võivad selle koordineerimiskava eelnõu kohta märkusi esitada koordinaatori poolt projekti esitamisel kindlaks määratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui üks kuu.

2. Kohtule heakskiidu saamiseks esitatud kava eelnõu juurde kuulub:

a)	koordinaatori selgitus selle kohta, kuidas on järgitud lõiget 1;

b)	kava eelnõu esitamiseks ajaks maksejõuetusmenetluse halduritele esitatud kommentaarid, ning

c)	koordinaatori põhjendatud avaldus selle kohta, kuidas märkusi eelnõu kavas arvesse võeti või ei võetud.

3. Kohus kiidab kava heaks, kui ta on veendunud, et koordinaator on täitnud käesoleva artikli lõike 2 ja artikli 42db lõike 1 punkti c nõudmised. [ME 62]

Artikkel 42dd

Kontserni tasandi koordineerimismenetluste ja maksejõuetusmenetluste vaheline seos

1. Maksejõuetusmenetluste korraldamisel peavad maksejõuetusmenetluse haldurid võtma arvesse koordinaatori soovitusi ja kontserni tasandi koordineerimiskava. Kui maksejõuetusmenetluse haldur kavatseb kontserni tasandi koordineerimiskavas ette nähtud meetmeid või hagisid mitte kasutada, põhjendab ta seda võlausaldajate koosolekule või mõnele muule organile, kellele ta peab asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt aru andma.

2. Lõike 1 sätete rikkumine loetakse asjaomase liikmesriigi õigusaktides sätestatud maksejõuetusmenetluse halduri kohustuste täitmata jätmiseks. [ME 63]

Artikkel 42de

Koordinaatori vastutus

Koordinaator täidab oma kohustusi piisava hoolega. Ta vastutab kontserni tasandi koordineerimismenetlusega hõlmatud maksejõuetusmenetluse aluse varaga seotud kahju eest, mille puhul on põhjust järeldada, et see tekkis tema kohutuste täitmata jätmise tagajärjel. Tema vastutus määratakse kindlaks vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus koordineerimismenetlus algatati. [ME 64]

Artikkel 42df

Kulud

1. Liikmesriikide õigusaktides on sätestatud kohtulõivud ja koordinaatori tasu.

2. Kontserni tasandi koordineerimismenetluse kulud kannavad proportsionaalselt need kontserni liikmed, kelle suhtes oli koordineerimismenetluse algatamiseks ajaks algatatud maksejõuetusmenetlus. Iga kontserni liikme osa arvutatakse vastavalt sellele, kui suure osa moodustab liikme vara väärtus kõigi nende kontserni liikmete konsolideeritud varast, kellega seoses maksejõuetusmenetlused on algatatud.“ [ME 65]

46)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 44a

Teave siseriikliku maksejõuetusõiguse kohta

1. Liikmesriigid edastavad nõukogu otsusega 2001/470/EÜ (*14) loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu raamistikus ja eesmärgiga teha teave üldsusele kättesaadavaks oma siseriikliku maksejõuetusõiguse ja siseriiklike maksejõuetusmenetluste kirjelduse, eelkõige seoses artikli 4 lõikes 2 loetletud punktidega.

2. Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet korrapäraselt.

(*14) Nõukogu 28. mai 2001. aasta otsus 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25).“"

47)

Artikkel 45 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 45

Lisade muutmine

1. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte A ja C lisa muutmiseks kooskõlas käesolevas artiklis ja artiklis 45a sätestatud menetlusega.

2. A lisa muutmiseks Liikmesriik teatab liikmesriik komisjonile oma siseriiklikest eeskirjadest või maksejõuetusmenetlustest, mida ta soovib A lisasse lisada, mis puudutavad maksejõuetusmenetlusi, mis vastavad artiklis 1 sätestatud tingimustele, ning edastab nende lühikirjelduse. Komisjon kontrollib teatatud eeskirjade vastavust artiklis 1 sätestatud tingimustele ning kui tulemus on positiivne, muudab delegeeritud õigusaktiga A lisa. [ME 66]

2a. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest olulistest muudatustest, mis puudutavad riigisiseseid maksejõuetusmenetluste eeskirju. Komisjon kontrollib muudetud eeskirjade vastavust artiklis 1 sätestatud tingimustele ning kui vastavus leiab kinnitust, muudab delegeeritud õigusaktidega A lisa.“ [ME 67]

48)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 45a

Delegeerimine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 45 osutatud delegeeritud volitused antakse määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 45 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 45 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 45b

Õigus võtta vastu rakendusakte

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte järgmistel eesmärkidel:

a)	tagada maksejõuetusregistrite sidestamine, nagu on ette nähtud artiklis 20b, ning

b)	võtta kasutusele ja vajaduse korral muuta artiklites 40 ja 41 kirjeldatud vorme.

2. Komisjoni abistab lõikes 1 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel või muutmisel komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.“

49)	Artiklis 46 asendatakse kuupäev „1. juuni 2012“ kuupäevaga „… [10 aastat pärast määruse kohaldamise algust]“.

50)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 46a

Andmekaitse

1. Liikmesriigid kohaldavad nende territooriumil Käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse liikmesriikides riigisiseseid eeskirju direktiivi 95/46/EÜ ülevõtmise kohta, tingimusel et see ei mõjuta direktiivi 95/46/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud töötlemistoiminguid . [ME 68]

2. Komisjon kohaldab käesoleva määruse alusel teostatava isikuandmete töötlemise suhtes määrust (EÜ) nr 45/2001.“

51)	B lisa jäetakse välja.

51a)

C lisas asendatakse lõik pealkirjaga „DEUTSCHLAND“ järgmisega:

„DEUTSCHLAND

—	Konkursverwalter

—	Vergleichsverwalter

—	Sachwalter (nach der Vergleichsordnung)

—

Verwalter

—	Insolvenzverwalter

—	Sachwalter (nach der Insolvenzordnung)

—	Treuhänder

—	Vorläufiger Insolvenzverwalter

—	Vorläufiger Sachwalter.“ [ME 69]

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … (*15), välja arvatud artiklit 44a, mida kohaldatakse alates … (*16).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 271, 19.9.2013, lk 55.

(2) Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht.

(3) ELT C 358, 7.12.2013, lk 15.

(4) Nõukogu 29. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1).

(5) ELT C […], […], lk […].

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79).“

(*11) 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(*13) 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(*15) 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(*16) 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.