16.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 451/127

Raportöör:

Seppo KALLIO

Kaasraportöör:

Brendan BURNS

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Liidu uut metsastrateegiat ning kahte sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti. Metsadega seotud vajaduste ja metsi ähvardavate ohtude suurenemise ning ka ELi paljude valdkondlike poliitikameetmete ja nendest lähtuvate metsandust ja metsi puudutavate eeskirjade taustal on uut strateegiat tingimata tarvis. Seetõttu kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles strateegiat tõhusalt ja tulemuslikult rakendama.

1.2

Kõnealuses kontekstis tuletab komitee komisjonile meelde, et ELi toimimise lepingus ei viidata ELi ühisele metsapoliitikale ning metsanduspoliitika meetmed peaksid jääma liikmesriikide vastutusalasse.

1.3

Komitee toetab terviklikku ja jätkusuutlikkuse kolme samba vahel (majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne) tasakaalustatud lähenemisviisi, milles rõhutatakse ELi metsastrateegia kolme peateemat, mis on jaotatud kokku kaheksaks valdkonnaks. Komitee leiab, et iga valdkonna strateegilisi suundi tuleks kasutada strateegia kiireks elluviimiseks.

1.4

Arvestades metsade suurt tähtsust maapiirkondade arengus ning pidades silmas strateegias seatud eesmärkide saavutamist, kutsub komitee üles lisama maaelu arengu programmidesse metsandusega seotud meetmeid ja neid toetama, et tagada olemasolevate rahastamisvahendite ulatuslikum kasutamine.

1.5

Vastusena tööjõu suurenevatele vajadustele seoses kasvava mehhaniseerimisega metsanduse väärtusahelas ning vastusena kliimamuutuste ja keskkonnaga seonduvatele väljakutsetele rõhutab komitee vajadust edendada haridust, koolitust ja teadmussiiret metsandussektori kõigil tasanditel. Sellega seoses kutsub komitee ka komisjoni ja liikmesriike üles algatama uuringuid metsandussektori tööhõivevõimaluste suurendamise ja töötingimuste parandamise kohta.

1.6

Komitee usub, et arutelu metsade säästva majandamise uute kriteeriumide üle (olenemata puidu lõppkasutusest) peaks tuginema protsessi FOREST EUROPE (1) raames sõnastatud üldiselt tunnustatud ja aktsepteeritud kriteeriumidele ja näitajatele ning neis tuleks arvestada liikmesriikide eripära ja metsanduse valdkonda puudutavaid kehtivaid õigusakte.

1.7

Mis puudutab puidu eri kasutuste prioriseerimise põhimõtteid, ei poolda komitee õiguslikult siduvaid eeskirju ning toetab avatud turupõhist lähenemisviisi ja turuosalistele vabade käte jätmist.

1.8

Kliimamuutustega kaasnevate probleemidega tegelemiseks julgustab komitee liikmesriike tegema piiriülest koostööd ning toetab üleskutset parandada Euroopa metsade kohanemis- ja vastupanuvõimet, sh metsatulekahjude ennetamine ja muud kohanemismeetmed loodusohtude eest kaitsmiseks. Asjakohased jõupingutused peaksid keskenduma metsade vastupanuvõimele ja mitmekülgsusele.

1.9

Komitee toetab metsamajandamiskavade kasutamist, kuid rõhutab, et see peaks jätkuma vabatahtlikkuse alusel ning need tuleks hoida kindlalt lahus Natura 2000 juhtimiskavadest, vältimaks tarbetuid kulusid ja bürokraatiat.

1.10

Paremad alusteadmised on võtmetähtsusega metsandussektori ees seisvate lugematute väljakutsete mõistmisel. Seetõttu peab komitee vajalikuks töötada andmete ühtlustamise ning tõhusama teabevahetuse ja läbipaistvuse suunas, pidades samas kinni omandiõigustest.

1.11

Komitee toetab puidu ja teiste metsamaterjalide (sh korgi) kui kodumaise, jätkusuutliku, taastuva, kliima- ja keskkonnasõbraliku tooraine tootmist ning on veendunud, et metsandussektor peab etendama keskset rolli tulevase biomajanduse õnnestumisel.

1.12

Selleks et suurendada metsandussektori konkurentsivõimet, rõhutab komitee praeguste ja tulevaste rahastamisvõimaluste parima võimaliku kasutamise olulisust, et toetada teadusuuringuid ja uuendustegevust, ning toonitab selliste algatuste rolli nagu Euroopa innovatsioonipartnerlus (2) või avaliku ja erasektori partnerlus biotoorainel põhinevas tööstuses (3).

1.13

Arvestades puidupõhise biomassi kasutamise suurt potentsiaali ja mitmekülgseid eeliseid keskkonnasäästlikus majanduses, kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles otsima innukalt vahendeid aktiivse metsamajandamise ja puidu parema kasutamise edendamiseks 2020. aasta eesmärkide (4) saavutamisel, tunnistades seejuures jätkusuutlikkuse piire.

1.14

Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi, et hinnata ökosüsteemi teenuseid ja soodustada nende turgu. Liikmesriigid peaksid koordineeritult rakendama kompensatsiooniskeeme turu praeguste hälvete hüvitamiseks.

1.15

ELi metsastrateegia edukaks arendamiseks ja edasiviimiseks on tarvis aktiivset koordineerimist ja teabevahetust kõigi asjaomaste huvirühmadega. Seetõttu rõhutab komitee sidusrühmade osaluse tagamise ja suurendamise olulisust, mille jaoks on vaja tugevdada vastavate kodanikuühiskonna dialoogi rühmade (nt metsanduse nõuandekomitee) tegevust. Kaaluda tuleks ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee esindajaid kaasavate ajutiste töörühmade loomist.

1.16

Komitee kutsub komisjoni, ELi liikmesriike ja kõiki teisi asjaomaseid osapooli üles läbirääkimisi uuesti alustama, et saavutada viimaks konsensus õiguslikult siduva kokkuleppe osas Euroopa metsade kohta. Koos ELi metsastrateegiaga võiks õiguslikult siduv kokkulepe kujutada endast keskset vahendit metsasektori kui terviku tugevdamiseks. Selged määratlused ja eesmärgid metsa säästvaks majandamiseks üleeuroopalisel tasandil avaldaksid mõju ka kogu maailmas.

1.17

Lõpetuseks jälgib komitee kõiki ELi metsastrateegiast või muudest asjaomastest dokumentidest (sh komisjoni talituste töödokumendid) lähtuvaid käimasolevaid ja tulevasi algatusi ning osaleb nendes.

2.1

Metsad ja muu metsamaa katavad enam kui 40 % Euroopa maismaast ning on vaieldamatult väga tähtsad. Eri piirkondade vahel valitsevad suured erinevused metsade ressurssides, struktuuris, haldamises ja kasutamises. Üldiselt toimub Euroopa metsade osas tõusutrend, metsade pindala on viimaste aastakümnete jooksul kasvanud ligikaudu 0,4 %. Samuti on olukord positiivne kasvava metsa osas, sest langetatav mets moodustab üksnes 60–70 % aastasest metsa juurdekasvust. Umbes 60 % metsamaast kuulub eraomanikele, ülejäänu on riigi valduses.

2.2

Kogu ELis ja eelkõige rohke metsaga kaetud piirkondades pannakse suurt rõhku mitmekülgsusele, sest metsad teenivad sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke eesmärke. Nad on loomade ja taimede elupaigaks ning mängivad olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel ja muude ökosüsteemi teenuste osutamisel, sh jahindus, metsamarjad, inimeste tervis, vaba aja veetmine ja turism. Metsadel on ka suur sotsiaal-majanduslik tähtsus, kuid seda alahinnatakse sageli. Metsandus ja sellega seotud tööstusharud pakuvad tööd enam kui kolmele miljonile inimesele ning nad on otsustava tähtsusega maapiirkondade heaolu ja tööhõive jaoks.

2.3

Säästev metsandus ei ole uus idee. Säästva majandamise kontseptsioon sai metsanduse sektoris alguse 300 aastat tagasi ja alates sellest ajast on sellist vastutustundliku majandamise lähenemisviisi pidevalt edasi arendatud ning see on järk-järgult laienenud kõigisse majandusharudesse. Metsa säästva majandamise põhimääratlus, mis töötati välja Euroopa metsade kaitset käsitleval ministrite konverentsil Helsingis 1993. aastal, on oluline verstapost kõnealuses protsessis ning asetab säästvuse põhimõtte globaalsesse konteksti.

2.4

Euroopa Liidul on juba 15 aastat olnud oma metsandusstrateegia. Toetudes Euroopa Parlamendi resolutsioonile (5), avaldas Euroopa Komisjon 1998. aastal teatise (6) nimetatud poliitikasuuniste rakendamise kohta.

2.5

Nõukogu taotlusel (7) avaldas komisjon 2005. aasta kevadel aruande metsastrateegia rakendamise kohta (8), mida täiendas viieaastast perioodi (2007–2011) katva Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava väljatöötamine (9).

2.6

2011. aastal, mis nimetati rahvusvaheliseks metsade aastaks, toimus tegevuskava (mida kasutati 1998. aasta metsastrateegia rakendamise vahendina) järelhindamine.

2.7

Kuigi ELi toimimise lepingus ei viidata ELi ühisele metsapoliitikale, viivad valdkondlike poliitikameetmete hulk ja nendega seonduvad eeskirjad (nt energiavarustuse või keskkonna- ja kliimaküsimustes) tegelikult ELi ühise metsapoliitika väljakujunemiseni. Vastusena järjest suurenevatele ja mõnikord üksteisega põrkuvatele väljakutsetele, millega metsad ja metsandussektor silmitsi seisavad, ning vajadusele ühtsema ja sidusama poliitika järele, avaldas Euroopa Komisjon 20. septembril 2013. aastal teatise ELi uue metsastrateegia kohta.

3.1

Komisjoni põhidokumendi juurde kuuluvad kaks täiendavat ja põhjalikumat komisjoni talituste töödokumenti, millest esimeses keskendutakse protsessile, analüüsile ja strateegias esitatud edasistele sammudele ning teises antakse üksikasjalik ülevaade ELi metsatööstusest, st puidutöötlemisest, mööblitootmisest, paberimassi ja paberi tootmisest ja töötlemisest ning trükindusest (10). Arvestades nende üksteist täiendavat iseloomu ja tähtsust, tuleks lisatud dokumentidele pöörata põhjalikku tähelepanu. Komitee kavatseb jälgida kõiki praeguseid ja tulevasi algatusi, mis tuginevad ELi metsastrateegiale või teistele sellega seotud dokumentidele, ning osaleda nendes.

3.2

Komisjon jaotab strateegia tulevased tegevusvaldkonnad kolme peateema alla, mis on jagatud kaheksaks valdkonnaks.

3.3

Iga prioriteedi all pakutud strateegilised eesmärgid aitavad tagada, et strateegia vastaks põhimõttelisele nõudele esitada konkreetseid meetmeid ning mitte anda vaid üldsõnalisi lubadusi.

3.4

Uue metsastrateegia kiire rakendamise võimaldamiseks loobus komitee eraldiseisva uue tegevuskava koostamisest. Selle asemel sisaldab strateegia nimekirja konkreetsetest meetmetest, mis on koostatud strateegia eesmärkide saavutamiseks.

3.5

Uus metsastrateegia avaldati pärast eelmise strateegia lõplikku hindamist ning vähe aega enne ELi järgmise programmiperioodi ja mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) algust.

3.6

ELi majanduslik ja poliitiline keskkond on võrreldes 1998. aastaga, mil avaldati eelmine strateegia, tohutult muutunud. Eelkõige mis puudutab rahvusvahelisi kohustusi, on uus strateegia hõlmatud täiesti uude õigusraamistikku.

3.7

Komisjon avaldas uue metsastrateegia samaaegselt valitsustevahelise läbirääkimiskomitee FOREST EUROPE läbirääkimistega, mille eesmärk on võtta vastu õiguslikult siduv kokkulepe Euroopa metsade kohta (11). Kui kokkulepe vastu võetakse, astuks see praeguste soovituste asemele ning sisaldaks selgeid määratlusi ja eesmärke metsa säästvaks majandamiseks, mida allakirjutanud riigid peavad ellu viima.

3.8

Komitee on oma soovitustega toetanud mitmeid metsandussektoriga seotud protsesse (vt 1. lisa), sh uut metsastrateegiat selle algusfaasist alates (12). Kui 2005. aastal avaldati komisjoni rakendusaruanne, kasutas komitee võimalust koostada ulatuslik arvamus metsade ja metsanduse rollist muutunud keskkonnas. Käesolev arvamus kujutab endast muu hulgas komitee eelmise arvamuse ajakohastamist tulevaste väljakutsete valguses.

4.1

Strateegia aluseks on asjaolu, et ELi toimimise lepingus ei viidata ELi ühisele metsapoliitikale ning seega jääb kontroll metsapoliitika meetmete üle liikmesriikide pädevusse. Lisaks sellele on strateegia terviklik ning selles võetakse arvesse säästva metsanduse majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõõdet ning metsa ja metsandusaspektide kõrval ka puidutööstust.

4.2

Strateegias rõhutatakse metsa säästvat majandamist ja mitmekülgset rolli, misläbi pakutakse tasakaalustatud moel arvukaid tooteid ja teenuseid ning tagatakse metsade kaitsmine. Praegu moodustab ELis langetatav mets veidi enam kui 60 % aastasest metsa juurdekasvust ning strateegia eesmärk on toetada metsandussektorist lähtuvat tööhõivet ja heaolu Euroopas, muutes metsandussektori konkurentsivõimelisemaks ja puidu kasutamise mitmekülgsemaks ühe osana jõupingutustest ehitada üles taastuvatel toorainetel rajanev biomajandus.

4.3

Uus strateegia pakub terviklikku lähenemisviisi ja püüdlust parandada metsandusasjade koordineerimist ELis, toetades tõhusat ja tulemuslikku rakendamist ning püüdes vältida mõttetut bürokraatiat ja tugevdada metsade ja metsanduse tulemuslikkust ELis.

4.4

Metsandus ja sellel põhinev töötlev tööstus saavad anda suure panuse strateegia „Euroopa 2020” õnnestumisse. Kuid selle saavutamiseks on tuleb metsastrateegia tihedalt siduda strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisega, edendades metsastrateegia tõhusat ja tulemuslikku rakendamist kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades.

4.5

Liikmesriikide poolt maaelu arengu valdkonnas võetud metsandusmeetmete rakendamist käsitlevate viimaste andmete hindamisest selgus, et maaelu arengu poliitika vahendeid ei ole täielikult ära kasutatud. Metsastrateegia eesmärkide paremaks saavutamiseks kutsutakse strateegias liikmesriike üles omistama programmitöös ja rakendamisel metsandusega seotud meetmetele piisavat osakaalu. See on eriti oluline arvukate väikeste pere-ettevõtete ja erametsade suuremaks kaasamiseks ja aktiveerimiseks ning seda saab toetada menetluste lihtsustamise ja bürokraatia vähendamise abil.

4.6

Tulevikus soovitakse toetada strateegia eesmärke, kasutades maaelu arengu määruse metsapaketi meetmeid ja vahendeid (13).

4.7

Strateegias innustatakse liikmesriike arendama koostöös sotsiaalpartneritega meetmeid, mille abil paremini kasutada kõnealuse sektori tööhõivepotentsiaali, parandada seal töötavate inimeste kvalifikatsiooni ning jätkuvalt parendada töötingimusi. Alustada tuleks uusi sihipäraseid uuringuid, et koguda teavet Euroopa metsades töötava tööjõu kohta, nt tee-ehituse, metsa istutamise, metsahoolduse, raie, transpordi, teabe- ja keskkonnateenuste valdkonnas. Kokku peaksid liikmesriikide meetmed ja programmid aitama parandada metsanduse ja kogu metsandusel rajaneva sektori konkurentsivõimet, et luua majanduskasvu ja töökohti pikas perspektiivis.

4.8

Strateegias rõhutatakse metsade mitmekülgset rolli kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel. Nimetatud eesmärkide saavutamist saab toetada metsade aktiivse majandamise ja kasutamisega, mille tulemusel metsad kasvavad paremini ja seovad rohkem süsinikdioksiidi. See võimaldaks ka fossiilsete energiaallikate ja materjalide asendamist taastuva puiduga.

4.9

Strateegias arvestatakse sellega, et metsad ja nende ökosüsteemid vajavad kliimamuutuste ja teiste väliste ohtude tõttu spetsiaalset kaitset.

4.10

Strateegias tunnistatakse, et oluline on parandada üldsuse teavitamist metsade, metsanduse ja puidu kui taastuva tooraine kohta. Seda tuleks toetada komisjoni ja liikmesriikide sihipäraste kampaaniatega, mis on suunatud üldsuse teadlikkuse tõstmisele metsade mõjust meie ühiskonnale ja ühiskonna mõjust metsadele.

5.1

Strateegias rõhutatakse asjaolu, et puit on jätkusuutlik, taastuv, kliima- ja keskkonnasõbralik tooraine, millel on väga palju erinevaid kasutusvõimalusi. Ressursi- ja energiatõhusad ning keskkonnateadlikud meetodid ja tooted aitavad suurendada metsandussektori konkurentsivõimet ning etendavad olulist rolli eelkõige ELi biomajanduses. Niimoodi suureneb nõudlus ja ka vajadus puidu suuremahulisema säästva tootmise järele. Peetakse vajalikuks uuesti hinnata potentsiaalseid puiduvarusid, nt koostada kaarte metsade omandistruktuuride kohta, ning küsimust puidu suuremahulisema säästva tootmise lihtsustamise kohta. Sobivad lahendused puidu tootmise suurendamiseks tuleks välja töötada dialoogis kogu metsanduse väärtusahelaga.

5.2

Vastavalt strateegiale peab komisjon koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega sõnastama põhimõtted puidu eri kasutuste prioriseerimiseks. Metsa biomassi eri kasutuste hierarhiat puudutavad õiguslikult siduvad eeskirjad, milles määratakse kindlaks puidu eri kasutuste tähtsusjärjekord, oleksid siiski selgelt vastuolus avatud turumajanduse ja turuosaliste otsustusvabadusega.

5.3

Nagu strateegias märgitud, kavatseb komisjon 2014. aastal koostöös liikmesriikidega käivitada metsatööstuse väärtusahelaid mõjutavate ELi õigusaktidega seotud kumulatiivsete kulude hindamise. Kuna tegemist on kogu metsandussektori jaoks otsustava tähtsusega ettevõtmisega, tuleks hindamisse kaasata metsanduse väärtusahela kõik sidusrühmad, et sel moel saada ulatuslik ja täielik ülevaade olukorrast kõnealuses sektoris ning valida sidus lähenemisviis.

5.4

Metsad on bioloogiliselt väga mitmekesised ja annavad lisaks puidule teisigi metsatooteid ja tooraineid (nt kork) ning pakuvad tervet rida ökosüsteemi teenuseid, millest maa- ja linnakogukonnad sõltuvad. Muutunud tingimuste (kliimamuutused, invasiivsete võõrliikide levik, veepuudus, tulekahjud, tormid ja kahjurid) tulemusel suureneb surve metsadele ja looduslike ohtude risk. Metsade kaitseks tehtavad asjakohased jõupingutused peaksid keskenduma metsade vastupanuvõimele ja mitmekülgsusele.

5.5

Strateegias seatakse eesmärk saavutada ja tagada 2020. aastaks tasakaal metsade säästva majandamise ja metsade eri ülesannete vahel. Kõnealuses kontekstis peaks EL tegema enam jõupingutusi ökosüsteemi teenuste hindamiseks ja looma nende jaoks turu. Turu paremaks toimimiseks peaksid liikmesriigid koordineeritult rakendama kompensatsiooniskeeme turu praeguste hälvete hüvitamiseks, sh ökosüsteemsete teenuste kaitseks vajalike piirangute õiglaseks hüvitamiseks maaomanikele.

5.6

Lisaks puidutoodetele ja energia jaoks kasutatavale puidule pakuvad metsad ka palju muid tooteid ning neile on strateegias vähe tähelepanu pööratud. Näiteks Vahemere piirkonnas on väga oluline korgi tootmine ning sellel on mitmeid eeliseid: tegemist on taastuvatest allikatest tehtud loodustootega, mida toodetakse keskkonnasõbraliku meetodiga ilma puid langetamata. Korgitööstuse olulisus ilmneb asjaolus, et see annab suure panuse töökohtade loomisse ning Vahemere piirkonna õrna ja ohustatud ökosüsteemi keskkonnaalase stabiilsuse tagamisse.

5.7

Metsamajandamiskavade koostamisel ja rakendamisel toetutakse jätkusuutlikkuse põhimõttele ja headele tavadele. Strateegias esitatakse ettepanek lisada metsamajandamiskavadesse bioloogilist mitmekesisust käsitlevad kaalutlused, nt Natura 2000 looduskaitse eesmärgid. Sidudes metsamajandamiskavad, mis kujutavad endast oma tegevuse kavandamise vahendeid metsaomanikele, Natura 2000 juhtimiskavadega, mis on avalikud planeerimisvahendid kohaliku omavalitsuse tasemel, tekitataks segadust planeerimistasandite ja vastutusalade osas. Lisaks suurendaks see oluliselt bürokraatiat ja metsamajandamiskava koostamisega seonduvaid kulusid.

5.8

Äärmuslike ilmastikutingimuste kui kliimamuutuste kuulutajate sagenemine nõuab samuti aktiivset lähenemisviisi Euroopa metsadele. Komisjoni eesmärk on säilitada ja tugevdada Euroopa metsade vastupidavust ja kohanemisvõimet. Metsanduse jaoks oluliste puuliikide ja kunstlike hübriidide kultiveerimismaterjal peab seega geneetiliselt vastama mitte ainult asjaomastele kasvutingimustele ja kvaliteedinõuetele, vaid peab andma ka jätkusuutliku panuse bioloogilise mitmekesisuse hoidmisse.

5.9

Strateegias kutsub komisjon üles looma tegevusraamistikku, et vältida, vähendada ja leevendada invasiivsete võõrliikide kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele. Sellised meetmed peaksid püüdma vähendama ka sotsiaalset ja majanduslikku kahju. Siiski tuleb invasiivsete võõrliikide tähtsuse järjekorda seadmisel valida terviklik ja teaduspõhine lähenemisviis, tehes seda väga rangete kriteeriumide alusel. Siinkohal tuleb tähelepanu alt välja jätta selliste võõrliikide kultiveerimismaterjal, mis ei paljune invasiivselt ja millel ei ole negatiivset mõju oma uuele asukohale, sest see võib eelkõige kliimamuutuste valguses anda positiivse panuse toorainete ja teiste ökosüsteemi teenuste praegusesse ja tulevasse pakkumisse.

5.10

Strateegia kohaselt peab komisjon koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega koostama nimekirja metsa säästva majandamise kriteeriumidest, mida oleks võimalik kohaldada puidu lõppkasutusest sõltumata. Kriteeriumide sõnastamisel tuleb metsa säästvat majandamist vaadelda terviklikult, puidu lõppkasutusest sõltumata. Kriteeriumid peaksid toetuma olemasolevatele metsa säästva majandamise kriteeriumidele, näitajatele ja põhimõtetele, nagu need, mis sõnastati protsessi FOREST EUROPE raames ning milles jätkusuutlikkust vaadeldakse riiklikust ja piirkondlikust seisukohast. Kriteeriumides tuleks arvestada ka liikmesriikide eripära ja nende kehtivaid õigusakte metsade kohta.

5.11

Strateegias tehakse ettepanek kaasata jätkuvalt ka asjaomaseid huvirühmi metsastrateegia arendamisse ja rakendamisse. Sellised end õigustanud asutused nagu metsanduse ja korgitootmise nõuandekomitee ning metsanduse ja metsatööstuse ühenduse poliitika komitee tuleks samuti kaasata tulevasse koostööplatvormi komisjoniga. Strateegia rakendamisel tuleks nimetatud rühmitustega reeglipäraselt arutada metsaga seonduvaid küsimusi ja metsastrateegia rakendamise edusamme. Vajadusel võib kaaluda ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee esindajaid kaasavate ajutiste töörühmade loomist.