14.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 268/27

Raportöör:

Michael SMYTH

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa investeerimiskava ning tunnustab suuna muutmist eemale kokkuhoiu- ja eelarve konsolideerimise meetmetest. Komisjon kinnitab nüüd, et puudu jääb investeeringutest ja kogunõudlusest ning et finantssektor ei ole ikka veel võimeline täitma otsustavat rolli majanduskasvu edendamisel.

1.2.

Investeerimiskava on samm õiges suunas, kuid sellega seondub rida tõsiseid küsimusi kava suhtelise suuruse kohta seoses Euroopa tohutu investeerimisvajadusega, finantsvõimenduse oodatava kõrge määraga, sobivate investeerimisprojektide võimaliku hulgaga, turustamisstrateegiaga erakapitali ligimeelitamiseks Euroopast ja väljastpoolt, VKEde ja eelkõige mikro- ja väikeettevõtjate kaasamisega ning kava ajaskaalaga.

1.3.

Ei ole selge, kas projektide register on võimalik välja töötada nii, et see pakuks atraktiivset tulu institutsionaalsetele investoritele. Komitee väljendab kahetsust selle üle, et Euroopa Komisjon ei ole pidanud kinni omaenda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (1) (artiklis 5) sätestatud ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 240/2014 (2) edasi arendatud põhimõtetest, ning soovitab seega tungivalt kaasata sotsiaalpartnereid ja organiseeritud kodanikuühiskonda määratlemisprotsessi riiklikul tasandil. Sidusrühmade kaasamise ebaõnnestumine tuleb esile võimalike projektide detsembrikuises nimekirjas.

1.4.

Palju suuremat tähelepanu tuleb pöörata soodsa ja prognoositava investeerimiskeskkonna loomisele. Ilma investorite usalduse, parema reguleerimise ja ettevõtluse mõistlike kuludeta ELis on vähe lootust stimuleerida isegi mõõdukat kasvu ja luua vajalikke uusi töökohti.

1.5.

Investeerimiskavas tehakse ettepanek, et liikmesriikide osamakseid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ei lisata eelarvedefitsiidi arvutustesse, ja see on tervitatav. Komisjon peaks selgitama, miks ei käsitleta praeguseid strateegilisi avaliku taristu kulusid samamoodi. Mis vahe on EFSI raames tootlikesse investeeringutesse paigutatud liikmesriikide panuste soodsamal kohtlemisel eelarvemenetluses ja terviklikul tasakaalus eelarve kuldreeglil?

1.6.

Komitee usub, et on aeg tunnistada, et Euroopa vajab jätkusuutlikku avalike ja erasektori investeeringute programmi, taastamaks majanduskasvu, tööhõivet ja heaolu. Strateegilisi avalikke investeeringuid, nagu on ette nähtud praegust ja tulevast majanduslikku arengut tugevdavas investeerimiskavas, tuleks innustada leebema Euroopa eelarveraamistikuga. Komitee kutsub komisjoni üles algatama arutelu sobivalt sõnastatud Euroopa eelarve-eeskirja üle, võttes täielikult arvesse arvukaid asjaomaseid probleeme määratlemisel ja vastavate tingimuste kehtestamisel.

1.7.

Komitee kutsub komisjoni arvestama ILO soovitustega selle kohta, et tuleks keskenduda elujõuliste projektide ligimeelitamisele kõige kõrgema töötuse määraga piirkondadest, kaasates aktiivselt riikide sotsiaalpartnereid ja sidusrühmi. Komitee soovitab, et makropiirkondlikke strateegiaid võetaks arvesse võimalike projektide väljaselgitamisel ja hindamisel.

2.1.

Investeeringute tase on Euroopas langenud 15 % alla kriisieelse haripunkti. Samas on säästumäärad kõrged kõikjal Euroopas, ettevõtete bilansid paisuvad likviidsusest, institutsionaalsed investorid on rahaga üleujutatud, kuid samal ajal on enamiku liikmesriikide eelarved viimseni pingul või vähenemas.

2.2.

Investeeringute madalat taset on veelgi raskem aktsepteerida seetõttu, et kapitalikulud on nominaalselt ja reaalselt langenud madalaimale tasemele. Selge on see, et kogu Euroopas ei toimi korralikult investeerimisnõudlust ja investeeringute rahastamise pakkumist kokku viivad turud. Investeerijate hulgas puudub usaldus majanduskeskkonna vastu. Ebakindlus mõjutab tõsiselt ettevõtjate usaldust. Investeerimiskava kolmanda samba eesmärk on käsitleda regulatiivset reformi ja lihtsustada investeerimisraamistikku kogu Euroopas. Seda ei ole lihtne saavutada.

2.3.

Mis on Euroopa investeerimiskava põhisisu? Kava tugineb kolmele suunale:

2.4.

EFSI sarnaneb eriotstarbelise rahastamisvahendiga (Special Purpose Vehicle – SPV) ning see loodi koostöös EIPga, et teha riskantsemaid investeeringuid kui panga teistes struktuurides, kindlustades seejuures Euroopa Investeerimispangale AAA-reitingu. Sellest seisukohast kujutab EFSI endast innovatsiooni. Samuti tähendab see selget eemaldumist senisest arusaamast, sest ELi eelarvest saadud vahendeid kasutatakse tagatise või kaitsemeetmena selleks, et leevendada võimalikke kahjusid EFSI investeeringutest.

2.5.

Finantsvõimenduse osas võimaldab algne 21 miljardi euro suurune stardikapital Euroopa Investeerimispangal laenuks anda 63 miljardit eurot, kasutades oma tavapärast ärimudelit. Komisjon eeldab, et EFSI püüab leida investoreid erasektorist ja teistest valdkondadest rakendama sobivaid projekte kokku 315 miljardi euro kapitaliinvesteeringute ulatuses. Sellise finantsvõimenduse võtmeks on asjaolu, EFSI pakub Euroopa Investeerimispangale riskikaitset, võimaldades viimasel investeerida riskantsematesse projektidesse.

2.6.

Komitee tunnustab asjaolu, et komisjon toetab vajadust kõrvaldada investeeringuid puudutavad takistused. Kavandatud finantsvahendid moodustavad iga-aastase keskmise investeeringute puudujäägi vaid optimaalse investeeringute määra korral, mistõttu on sellises mahus investeeringuid tarvis igal aastal. Ettevõtluskeskkond peab olema investeeringute jaoks tunduvalt soodsam, et algatus saaks täita oma eesmärgi. Näiteks:

3.1.

Kuigi esialgne reaktsioon Euroopa investeerimiskavale oli pooldav, on hiljem järgnenud mitmeid kriitilisi märkusi. Mõned kommenteerijad on olnud selgelt negatiivsel seisukohal, samal ajal kui teised on kava toetanud, tuues välja mõningaid puudusi. Palju negatiivseid kommentaare on tingitud asjaolust, et ei mõisteta kava reaalaja konteksti. Ideaaljuhul peaks ulatuslik Euroopa investeerimiskava toetuma avaliku sektori rahastatud strateegilistele projektidele, mille eesmärk on edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist.

3.2.

Üks peamisi kriitilisi märkusi on see, et kava on liiga väike, arvestades alainvesteerimise ulatust Euroopas. Investeerimiskavalt oodatakse mitmekordistavat mõju ulatuses 1: 15. Mõned väidavad, et sellise ulatusega finantsvõimendus ei ole usaldusväärne (3). Komisjon loodab, et esialgset 21 miljardit eurot võimendatakse kaks korda – esiteks erasektoripoolse võlakirjapõhise rahastamisega, edendamaks EFSI suurust, ja teiseks sellega, kui fondi kapitaliga toetatakse projekte, millega meelitatakse ligi täiendavaid erasektori investeeringuid. Ei ole kahtlust, et oodatav mitmekordistav mõju on väga suur, kuid komisjoni hinnangul jääb see Euroopa Investeerimispanga seni saavutatud võimendava mõju ulatusse. Hoolimata EFSI rahastatud projektide riskantsusest peaks asjaolu, et fond kuulub EIP alla, kes seda ka haldab, tagama tõenäoliselt üpris suure võimendava mõju.

3.3.

Suurte taristuprojektide, eriti piiriüleste projektide puhul võib elluviimise aeg ulatuda mitme aastani seoses poliitiliste, keskkonnaalaste ja regulatiivsete takistuste või mõnikord lihtsalt NIMBY-hoiakuga (mitte-minu-õuel-hoiak) (4). Nende takistustega kerkib esile veel kaks küsimust. Esiteks, kas registris on piisav arv suuri taristuprojekte, mis on investorite jaoks nii strateegilised kui ka atraktiivsed? Teiseks, kolme aasta jooksul tähendab 315 miljardit eurot investeeringuid ligikaudu 100 miljardit eurot aastas, mis on 40 % kõrgem ELi praegusest investeeringute tasemest, ning see ei näi teostatavana. See kriitika kehtib vaid teatud punktini. Umbes 25 % (75 miljardit eurot) EFSI rahastamisest suunatakse VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning peaks seega toimuma piisavalt kiiresti. Ülejäänud fondi investeeringud nähakse ette projektidele, mida on kirjeldatud ELi investeerimist käsitleva töörühma aruandes. Uuring kõnealuse põhjaliku loetelu kohta näitab, et on olemas märkimisväärne potentsiaal luua energia-, transpordi-, innovatsiooni- ja digitaalvaldkonna projekte, mis võiksid saada kasu EFSI toetusest.

3.4.

Peamine kriitika investeerimiskava kohta seisneb selles, et selle mõju avaldub keskmises ja pikas perspektiivis, kuid tarvis on lühema tähtajaga investeerimisprogrammi nagu Euroopa majanduse elavdamise kava hiljutise majanduslanguse ajal. Sellise lähenemisviisi mõju eelarvele saab hallata rahvamajanduse arvepidamise paindlikumas raamistikus ning seda küsimust käsitletakse põhjalikumalt käesoleva arvamuse peatükis 4.

3.5.

Samuti on tekkinud küsimusi seoses EIP suutlikkusega hallata sellist ambitsioonikate eesmärkidega fondi. Mis puudutab VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate, eelkõige mikro- ja väikeettevõtjate rahastamist, kaheldakse selles, kas EIP-l on piisavalt personali, et ettevõtjatega otse suhelda. Seetõttu tuleb mikroettevõtjate, VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate valimisel ja nende suhteliselt odaval rahastamisel toetuda rohkem kommertspankadele. Oht on selles, et pangad valivad välja oma kõige eelistatumad ärikliendid, keda nad oleksid nagunii rahastanud, ja nii tõuseb oluliselt nn tühimõju. Komitee rõhutab, et sellist olukorda tuleb vältida. Selleni on võimalik jõuda, kui muu hulgas konsulteeritakse VKEsid esindavate organisatsioonidega.

3.6.

Üks võimalikke lahendusi selle ohu vältimiseks on anda regionaalarengu asutustele ja ettevõtjate ühendustele suurem roll fondi toetatavate mikroettevõtjate, VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlemisel. Need asutused ja ühendused tunnevad väiksemaid ettevõtteid enamasti paremini ja on neile lähemal ning võivad anda tõhusa panuse riskihindamisse. Tunnistades, et sellega kaasnevad teatavad moraaliriski küsimused, on komitee siiski juba varem sellist lähenemisviisi nõudnud ning on seisukohal, et see võiks olla tõhus meede investeerimiskava rakendamisel (5).

3.7.

Paralleele on tõmmatud Euroopa investeerimiskava ja 2012. aastal käivitatud Euroopa kasvualgatuse vahel (6). Kasvualgatus hõlmas 120 miljardi euro suurust rahastamispaketti, mis oli pärit ümberjaotatud eelarvetest, kuid üksnes väga väike osa sellest maksti välja. Kriitika on põhjendatud ning seetõttu on oluline, et investeerimiskava oleks läbipaistev ja hästi tutvustatud. Komitee tervitab asjaolu, et Euroopa Parlament ja nõukogu jälgivad tähelepanelikult investeerimiskava ja EFSI arenguid. Ka komitee peaks osalema investeerimiskava rakendamise kontrollimisel järgmise kolme aasta jooksul.

3.8.

Kahjuks ei ole Euroopa Komisjonil ei rahalisi vahendeid ega poliitilist toetust, mis võimaldaks koguda olulisi täiendavaid vahendeid selleks, et luua tõeline Euroopa investeerimiskava. See konkreetne eelarvepiirang tundub olema täielikult siduv. Olukorras, kus ELi eelarves on saadaval väga vähe raha, kujutab Euroopa investeerimiskava endast paremuselt teist lahendust.

3.9.

Komisjon väidab, et investeerimiskava täiendab hästi teisi struktuuripoliitika meetmeid, kuna EFSI kasutatakse vaid juhul, kui alternatiivsed rahastamisallikad ei ole kättesaadavad. Lisaks kinnitatakse, et tulenevalt oma suuremast riskivalmidusest täiendab EFSI muid EIP investeeringuid. Seega on EFSI tänu oma kasutatavatele rahastamisvahenditele ka paindlikum. Need võiksid sisaldada omakapitali, kvaasiomakapitali, riskikapitali, laenuvahendeid või laenude tagatisi. EFSI tegutseb võimaluse korral koostöös riiklike tugipankadega. Komisjon teeb ka ettepaneku toetada investeerimiskava Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide (ELTIF) loomisega. Sellega kaasneksid sammud väärtpaberistamise turgude rajamise suunas ning vahendid projektide ja VKEde rahastamisaluste laiendamiseks. Need arengud on tervitatavad, kuid seda oleks pidanud juba ammu tegema.

3.10.

Komisjon näeb ette investeerimiskava piisava paindlikkuse EFSI, projektide registri ja investeerimisnõustamise keskuse suhtes, et võimaldada edasisi investeerimisetappe eelseisvatel aastatel. Investeerimiskaval on EIP raames kindel haldusstruktuur. Vastavalt asutamislepingule on iga EFSI poolt toetatava projekti puhul tarvis EIP nõukogu heakskiitu. Komitee soovitab sotsiaalpartnereid ja sidusrühmi aktiivselt kaasata avaliku sektori investeerimisprojektide määratlemisse riiklikul tasandil, nt riiklike partnerluslepingute seirekomiteede raames.

3.11.

EFSI eesmärk on toetada suurema riskiga projekte, mis edendavad majanduskasvu, tööhõivet ja tootlikkust. Veel ei ole selge, kas ühisinvesteerimise platvormid (nt EFSI, riiklikud tugipangad ja erasektori finantsasutused) on osalejate jaoks piisavalt atraktiivsed. Seoses sellega soovitab komitee rakendada erasektori investeeringute ligimeelitamiseks proaktiivseid turundusstrateegiaid, mis tagavad suurema selguse investeerimisplatvormide loomisel ning Euroopa investeerimisnõustamise keskuse osatähtsuse investeerimisvõimaluste edendamisel nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Investeerimiskava riskivõtmisvõime (21 miljardit eurot) on üsna suur. Kuigi investeerimiskava riskitasemed on suuremad, on väga ebatõenäoline, et kogu tagatist kasutatakse korraga ja kindlasti mitte samal ajal.

3.12.

Komisjon on seisukohal, et juhul, kui kava saavutab täielikult oma investeerimiseesmärgi, luuakse kolme järgmise aasta jooksul täiendavad 1–1,3 miljonit töökohta. Hoolimata 25 miljonist töötust kogu ELis on see siiski üsna märkimisväärne. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) avaldas investeerimiskavaga kaasneva töökohtade loomise kohta hiljuti oma hinnangu. Kõnealuse aruande peamine järeldus on see, et programmi ja selle vahendite jaotuse hoolikal kavandamisel saab 2018. aasta keskpaigaks luua üle 2,1 miljoni uue töökoha. Näiteks kui EFSI vahendeid eraldatakse töötuse määra arvestades, võib see viia kõige suurema ja õiglasema tööhõive kasvuni (7). Komitee nõuab, et võimalike projektide üle otsustamisel võetaks arvesse makropiirkondlike strateegiate prioriteete. Seepärast on selge, et investeerimiskavast toetatavate projektide väljavalimise kriteeriumid tuleb avalikustada võimalikult kiiresti.

3.13.

Kui liikmesriikidel õnnestub investeerimiskavaga kaasata EFSI-le täiendavaid vahendeid, suhtub komisjon stabiilsuse ja kasvu pakti raames võla- ja puudujäägikriteeriumide hindamisel sellisesse panusesse soosivalt. Esmapilgul tundub, et tegu on komisjoni meelemuutusega, kuid see ei lähe veel piisavalt kaugele. Komitee teatab valmisolekust osaleda aktiivselt edasistes aruteludes selle üle, kuidas edendada paremaid investeeringuid Euroopas, sh tänu suuremale paindlikkusele stabiilsuse ja kasvu pakti raames. Komitee kutsub komisjoni üles uurima veelgi võimalusi investeeringule soodsama maksukeskkonna loomiseks Euroopas.

4.1.

Komitee tervitab ettepanekut, et liikmesriikide panuseid EFSI-sse ei lisata eelarvedefitsiidi arvutamisse. Siiski tekib küsimus, miks ei käsitleta praeguseid strateegilisi avaliku taristu kulusid samamoodi. Mis vahe on EFSI raames tootlikesse investeeringutesse paigutatud liikmesriikide panuste soodsamal kohtlemisel eelarvemenetluses ja terviklikul tasakaalus eelarve kuldreeglil?

4.2.

Euroopa kuldreegli pooldajad väidavad, et tegemist on olulise vastuoluga. Avalike investeeringute puudujäägi põhjustasid Euroopa praeguse maksupoliitika raamistiku loodud negatiivsed stiimulid. Üldiselt suurendavad avaliku sektori investeeringud avaliku sektori kapitali olemit ning loovad majanduskasvu praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks. Sellest järeldub, et tulevased põlvkonnad peaksid aitama kõnealuseid investeeringuid rahastada, sest kui tulevaste põlvkondade kasu jaoks ei lubata kasutada laenurahastamist, tekib praegusele põlvkonnale ebaproportsionaalne maksukoormus, millega kaasneb liiga vähe investeeringuid (8). Just see on praegu Euroopas toimumas.

4.3.

Võib väita, et suurem paindlikkus investeeringute osas EFSI-s kujutab endast „väikest” kuldreeglit. Euroopa eelarve-eeskirja sobivat sõnastust tuleks arutada, võttes täielikult arvesse hulgalisi defineerimisraskusi. Arutelu peaks hõlmama ka asjaomaste tingimuste kehtestamist. Komitee usub, et on aeg tunnistada, et Euroopa vajab tugevat avalike ja erasektori investeeringute programmi, taastamaks majanduskasvu, tööhõivet ja heaolu. Strateegilisi avalikke ja erasektori investeeringuid, nagu on ette nähtud praegust ja tulevast majanduslikku arengut tugevdavas investeerimiskavas, tuleks innustada leebema Euroopa eelarveraamistikuga.