4.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 291/1

Raportöör:

Mindaugas MACIULEVIČIUS

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et kliimamuutuste näol on tegemist globaalse väljakutsega. Hinnates ELi panust ülemaailmsesse kliimakokkuleppesse, peaksid EL ja liikmesriigid arvesse võtma erinevusi maailma poliitikameetmetes ja kaaluma kliimamuutuste mõjusid ja nende leevendamise võimalusi. ELi poliitika ülesanne on tagada toiduga kindlustatus vaatamata kasvavale nõudlusele, säilitades samas ELi põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime ning suurendades ELi kohalike tootjate atraktiivsust, koormamata asjatult põllumajandustootjaid ja metsaomanikke. EL peaks näitama majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku põllumajanduse valdkonnas head eeskuju. ELi poliitiline raamistik peab olema sidus ja järjepidev.

1.2

Tuleb arvesse võtta ülemaailmset konteksti, et vältida energia- ja heitemahuka tootmise ümberpaigutamist teistesse maailma osadesse, mis võib viia isegi ülemaailmsete heitkoguste suurenemiseni ning vähenda samas Euroopa põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõimet.

1.3

Otsus integreerida maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus 2020. aasta järgsesse poliitikaraamistikku tekitab põllumajanduses ja mõnel juhul ka metsandussektoris suurt ebakindlust. Jätkuvalt ei ole veel selge, kas see toob kaasa heitkoguste vähenemise või viib see integreerimine täiendavate heitkogusteni paljudes piirkondades. Kõik otsused peavad olema teaduslikult põhjendatud ning need tuleb teha pärast erinevate valikute kohta koostatud korralikku mõjuhindamist liikmesriikide tasandil.

1.4

Otsustades 2020. aasta järgsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide üle liikmesriikide põllumajandus- ja metsandussektoris, kutsub komitee üles ilmutama paindlikkust, eelkõige liikmesriikides, kus põllumajanduse ja metsanduse heitkoguste tase on praegu oluliselt madalam.

1.5

Arvestades oodatavaid väga positiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid, eelkõige töökohtade loomisele maapiirkondades, julgustab komitee looma aktiivset strateegiat, milles võetakse arvesse potentsiaali, mida pakub säästev ja majanduslikult tasuv biomassi tootmine bioenergia saamiseks ning biomajandus üldiselt, samuti säästva intensiivistatud põllumajanduse potentsiaali, tagades põllumajandustootjatele, metsaomanikele ja maakogukondadele stabiilse ja kõrge lisasissetuleku ja edendades investeeringuid taristutesse ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamisse maapiirkondades.

1.6

Metsad ja puidutooted saavad salvestada rohkem CO2. Aktiivne metsamajandamine ja puidu ulatuslikum kasutamine võib suurendada CO2 sidumist ja salvestamist. Täiendavat asendusefekti võib oodata seal, kus puidutooted asendavad tavapäraseid tooteid või materjale.

1.7

Põllumajandus- ja metsandussektor on keerukad, mitte täielikult mõistetavad bioloogilised struktuurid, kus suuri muudatusi ei tohiks kavandada ja rakendada ajutiste lahendustena lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks. 2020. aasta ja 2030. aasta eesmärkidele keskendumine on bioloogiliste süsteemide jaoks liiga lühike periood. Üldisi lahendusi bioloogiliste süsteemide jaoks ei tohiks kavandada kogu ELi jaoks, kuna kohalikud olud on väga erinevad ja mõnikord ettenägematud.

1.8

Teadusuuringud, innovatsioon ja areng on peamised hoovad üleminekul säästvale põllumajandusele ja metsandusele, sealhulgas ka biomajandusele ja bioenergiale vastavalt kliimapoliitika eesmärkidele. Komitee kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles suurendama selles valdkonnas tehtava töö rahastamist ning kutsub teadusringkondi üles tegema ühiseid jõupingutusi ja jagama omavahel teavet. Innovatsiooni eduka rakendamise võti on selle aktiivne propageerimine nõuande- ja haridusasutuste kaudu põllumajandus- ja metsandussektori lõppkasutajate hulgas.

1.9

ELi poliitikameetmed ning teadus- ja innovatsiooniprogrammid kombinatsioonis põllumajandustootjatele ja metsaomanikele suunatud rahaliste stiimulitega peaksid

1.10

Komitee rõhutab, et kodanikuühiskonna dialoog ja kodanikuühiskonna algatused sidusrühmade ning kohalike, piirkondlike, riigi ja Euroopa institutsioonide vahel on kõige tõhusam viis luua põllumajandus- ja metsandussektoripoliitiline raamistik. Parimaid näiteid sellise kaasamise kohta, sealhulgas edukate avaliku ja erasektori partnerluste kohta, peaksid liikmesriigid üksteisega jagama.

2.1

Tuginedes eesistujariigi Läti konsulteerimistaotlusele, otsustas komitee koostada käesoleva arvamuse, et väljendada kodanikuühiskonna seisukohti selle kohta, kuidas kõige paremini vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada CO2 sidumist põllumajandus- ja metsandussektoris kulutõhusal viisil ning kahjustamata säästvat arengut ja ELi konkurentsivõimet.

2.2

Komitee tunnistab, et ELi kliima- ja energiapoliitika mõjud põllumajandus- ja metsandussektori arengule on keerukad. Seda silmas pidades püütakse arvamuses kirjeldada praeguse ELi poliitikaraamistiku peamisi mõjusid mõlemale sektorile ja panust, mis on juba antud kliimamuutuste leevendamisesse ja nendega kohanemisesse, ning tuua välja nende sektorite potentsiaalseid võimalusi, käsitleda sotsiaalseid aspekte ja mõjusid kodanikuühiskonnale ning esitada soovitusi põllumajandus- ja metsandussektori positsiooni ja rolli kohta ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030.

2.3

Euroopa Liidus lepiti kokku energia- ja kliimaeesmärkides 2009. aasta paketiga (1), mis hõlmab siduvaid õigusakte, millega jõustatakse nn 20-20-20 eesmärgid. 2020. aasta poliitikaraamistikus ei ole seatud konkreetseid heitkoguste vähendamise eesmärke põllumajandus- ega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorile.

2.4

22. jaanuaril 2014 avaldas Euroopa Komisjon teatise „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030” (2). Uued eesmärgid, mida Euroopa Ülemkogu oma oktoobrikuu järeldustega toetab, hõlmavad järgmist: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega, saavutada taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal energiatarbimises ja parandada energiatõhusust 27 % võrra.

2.5

2030. aasta raamistikus soovitas komisjon: „Et tagada kõigi sektorite kulutõhus panus kliimamuutuste leevendamiseks tehtavatesse jõupingutustesse, peaks 2030. aasta kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk hõlmama nii põllumajandust, maakasutust, maakasutuse muutumist kui ka metsandust.”

2.6

Lisaks sellele kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles „uurima, millised oleksid parimad võimalused ergutada toiduainete tootmise püsivat intensiivistamist, optimeerides samas selle sektori panust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse ja nende sidumisse, sealhulgas metsastamise kaudu” (3).

2.7

2015. aasta lõpul Pariisis toimuval ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil on kavas vastu võtta ülemaailmselt siduv kliimakaitse kokkulepe. See peab kohustama riike vähendama heitkoguseid ja rakendama kohanemismeetmeid.

2.8

Peale selle võiksid Euroopa Komisjoni uue koosseisu võetavad meetmed seoses õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga (REFIT) ning olemasolevate poliitikameetmete läbivaatamisega, mida komitee üldiselt toetab, olla hea võimalus ületada vastuolusid ja tagada kooskõla ELi keskkonnaalaste (vesi, õhk ja pinnas) ning põllumajandus- ja metsandusalaste meetmete vahel, eelkõige põllumajandus- ja metsandussektoris. Subsidiaarsuse põhimõtte, samuti riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vahelise sidususe austamine on samuti väga oluline (riiklike ja piirkondlike poliitikameetmete sidusus).

2.9

Põllumajanduse ja metsanduse valdkonna olukord, tingimused ja strateegiaid on liikmesriigiti erinevad. Neid erinevusi tundes on raske leida universaalset lahendust, mis sobiks kõigile. ELi roll peaks siiski olema põllumajandus- ja metsandussektori parimate tavade edendamine ja levitamine liikmesriikide vahel ning kaasabi otsustajate, kohalike kogukondade, maaomanike, asjaomaste tööstusharude ja teadlaste suutlikkuse parandamisele.

3.1

ELi eri piirkondades avaldavad kliimamuutused põllumajandus- ja metsandussektorile erinevat mõju, tuues kaasa nii negatiivseid kui ka positiivseid tagajärgi. Valitseb küll teadmatus nende mõjude ulatuse kohta tulevikus, kuid toimunud on juba terve rida märkimisväärseid muutusi, sealhulgas muutused sademete tekkes aastate ja aastaaegade lõikes, ekstreemsed ilmastikuolud, muutused veevarude kättesaadavuses, kahjurid, haigused ja muutused mullas. Need muutused omakorda mõjutavad saagi kogust ja kvaliteeti ning toiduainete tootmise stabiilsust, mõjutades ka põllumajandus- ja metsandussektorit ja tarbijaid. See kõik toob kaasa ka suuremaid riske maapiirkondadele, nagu näiteks suurem üleujutuste ja taristute kahjustumise oht.

3.2

Hinnates seda, kuidas põllumajanduse ning maakasutuse, maakasutuse muutumise ja metsanduse sektori heitkogused tuleks integreerida 2030. aasta raamistikku, on oluline märkida põllumajanduse ja metsanduse rolli suure süsiniku pinnasereservuaarina, samuti olulise tegurina ELi sõltuvuse vähendamisel energiaimpordist bioenergiaga varustamise kaudu. Põllumajandus annab umbes 10 % kõigist ELi 28 liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkogustest ja 18 % heitkogustest heitkogustega kauplemise süsteemist väljapoole jäävas sektoris, mis kuulub jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse alla. Sellele vaatamata tuleks arvestada, et ELi põllumajanduses on alates 1990. aastast õnnestunud CO2 heitkoguseid vähendada umbes 18 % võrreldes ELi üldise vähendamisega 17 % samal ajavahemikul. Samal ajal on põllumajanduslikud tootmismahud suurenenud.

3.3

Kliimaga seotud eesmärkidest järeldub, et on vaja ressursitõhusaid ja vähese CO2-heitega põllumajandusviise. Kõnealusele sektorile kulutõhusaid eesmärke kehtestades tuleb arvesse võtta CO2 ekvivalenti toodetud ühiku kohta. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta ülemaailmset konteksti, et vältida energia- ja heitemahuka tootmise ümberpaigutamist teistesse maailma osadesse, mis võib viia isegi ülemaailmsete heitkoguste suurenemiseni ja vähendada samas Euroopa põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõimet.

3.4

ELi põllumajandus- ja metsandussektor sõltub tugevalt fossiilkütustest, mis on peamiselt tingitud väetiste ja masinates fossiilkütuste kasutamisest. ELi tulevased poliitikameetmed ning teadus- ja innovatsiooniprogrammid kombinatsioonis põllumajandustootjatele ja metsaomanikele suunatud rahaliste stiimulitega peaksid

Lisaks tuleks edendada säästva põllumajanduse ja metsanduse suletud mudelit, et suurendada nende sektorite konkurentsivõimet kogu maailmas.

3.5

Komitee tervitab ühise põllumajanduspoliitika viimase reformiga võetud keskkonnaalaseid meetmeid, kuid rõhutab erinevusi kliimatingimustes, põllumajandusettevõtete liikides ja muudes oludes, sealhulgas teadlikkuse puudujäägid ELi liikmesriikides. Uute meetmete kavandamisel tuleb põllumajandustootjatele tagada paindlikkus. Keskkonnakaitse, põllumajandustootmine ja metsamajanduse protsessid peaksid olema omavahel integreeritud nii, et see tugevdaks jätkusuutlikult tootmisvõimsust ja aitaks suurendada tõhusust, tootlikkust ja innovatsiooni.

3.6

Vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetele suureneb ülemaailmne nõudlus toidu järele 2050. aastaks 70 % ja suurem osa sellest puudutab kõrge valgusisaldusega loomseid tooteid. ELi põllumajandussektor keskendub kindlalt ressursside kasutamise tõhususe suurendamisele põllumajandusettevõtetes, vähendades seega heitkogused ühe toodetud ühiku kohta tänu säästvate tootmistavade kasutuselevõtule. Sellised tavad peaksid hõlmama loomade heaolu kõrgeid standardeid ning EL peaks tungivalt nõudma ka nende rahvusvahelist tunnustamist. Komitee tunnistab siiski, et kuigi on tehtud suuri jõupingutusi ja investeeringuid loomakasvatuse tekitatava metaani heitkoguste vähendamiseks, võib loomade arvu suurendamine netoheidet ikkagi suurendada.

3.7

Tulenevalt kliimamuutuste mõjust põllumajandus- ja metsandussektorile on muutumas ka traditsiooniliste põllukultuuride kasvatamise alad. Komitee märgib, et on vaja märkimisväärset teadus- ja arendustegevust, et töötada välja parimad, kõige tootlikumad, kulutõhusamad ja jätkusuutlikumad tehnoloogiad ja sordid (kultivarid), võttes arvesse kliimamuutusi ning piirkondlikke ja kohalikke tingimusi Euroopa põllumajanduses ja metsanduses. Seda on võimalik saavutada tavapäraste aretus- ja selektsioonimeetoditega ja eelistada tuleks kohalikke sorte. Ressursitõhususe võti on mulla viljakus ja säästev intensiivistamine.

4.1

Pöörates asjakohast tähelepanu vajadusele tegeleda nii praeguste kui ka tulevaste väljakutsetega, kutsub komitee üles leidma arukaid lahendusi kliimamuutuste poolt juba põhjustatud probleemidele, kuid tunnistab samuti, et 2020. aasta järgse ELi kliima- ja energiapoliitika kaugeleulatuvad eesmärgid kujutavad endast võimalust Euroopa põllumajandus- ja metsandussektorile, millel on antud poliitilises raamistikus oluline roll. Komitee tunnistab, et on vaja ühiseid ja aktiivseid jõupingutusi kodanikuühiskonna ning kohaliku, piirkondliku, liikmesriikide ja ELi tasandi vahel.

4.2

Meetmed, mida kohaldatakse põllumajandus- ja metsandussektoris, peavad avaldama pikas perspektiivis positiivset mõju kasvuhoonegaaside heitkogustele ja CO2 sidumisele maakasutuse seisukohast, sest paljud metsanduse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise meetmed võivad heitkoguseid lühiajalises perspektiivis suurendada, kuid avaldavad palju suuremat positiivset mõju pikaajalises perspektiivis. 2020. aasta ja 2030. aasta eesmärkidele keskendumine on bioloogiliste süsteemide jaoks liiga lühike periood.

4.3

Komitee märgib, et Euroopa põllumajandus etendab olulist rolli, eriti põllumajandusliku pereettevõtluse, toiduga kindlustatuse, maapiirkondade tööhõive, sotsiaalse kaasatuse ja maapiirkondade säästva arengu seisukohalt. Selle kaitsmiseks tuleks sektori edasist arengut puudutavaid ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist hõlmavad otsuseid põhjalikult ja terviklikult kaaluda, võttes nõuetekohaselt arvesse riiklikke küsimusi.

4.4

Kliimamuutuste leevendamises on oluline osa metsadel. Tuleb tunnustada nende multifunktsionaalset olemust, mis täidab majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset otstarvet. Komitee innustab liikmesriike töötama välja riiklikke aktiivseid metsastrateegiaid ja ajakohastama kehtivaid riiklikke metsaprogramme, võttes arvesse ELi metsastrateegia põhimõtteid ja eesmärke.

4.5

Praegu ületavad Euroopa metsavarud piirkondlikult nende kasutamispotentsiaali. ELis kasvab aga nõudlus biomassi järele. Metsastamist tuleb edendada, et tagada kohalikul tasandil piisav varustamine energiavajaduste täitmiseks, puidupõhistele tööstusharudele ja biomajandusele üldiselt. See innustaks kasutama ka jääke ja jäätmeid, nagu oksad, lõikejäägid ja madala väärtusega ümarpuit. Ent esile tuleb tõsta biomassi tõhusamat kasutamist, seades esikohale kõrge väärtusega kaubad ja tagades tingimused nende kaupade kasutamiseks energia tootmises nende kasutusaja lõpul.

4.6

Asjakohasel juhul võib metsastamise meetmetel olla positiivne mõju mitte üksnes kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, vaid ka bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele ja veenappuse vähendamisele. Seda arengusuunda tuleks kaaluda ka veenappusega piirkondades kui jätkusuutlikku viisi kõnealuse küsimusega tegelemiseks nii majanduslikust kui ka sotsiaalsest aspektist. Täiendavat sotsiaalset kasu võiksid anda linnades asuvad metsad ja puud väljaspool metsi, näiteks kiirteede ääres.

4.7

Säästvalt toodetud biomassi arendamine peaks toimuma vastavalt selgelt määratletud poliitikaraamistikule, järgides tootmise ja kasutamise piiranguid, sotsiaalseid aspekte ja bioloogilist mitmekesisust. ELi juhtrolli on vaja selleks, et tagada biomajanduse areng sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast kasu võimaldaval viisil.

4.8

Metsad ja puidutooted saavad salvestada rohkem CO2. Aktiivne metsamajandamine ja puidu ulatuslikum kasutamine võib suurendada CO2 sidumist ja salvestamist. Täiendavat asendusefekti võib oodata seal, kus puittooted asendavad tavapäraseid tooteid või materjale.

4.9

Komitee rõhutab vajadust säästva aktiivse metsamajandamise järele, mis põhineb metsasaaduste tõhusal kasutamisel, tootlikkusel ja jätkusuutlikult suunatud metsa uuendamisel. Lisaks sellele tuleb kaaluda tõhusaid, teaduspõhiseid ja sihipäraseid meetmeid, nagu näiteks kuivendamine, regeneratiivne langetamine, harvendamine, tuha laotamine ja degradeerunud mulla väetamine, sest need suurendavad metsade saagikust ja CO2 sidumise potentsiaali.

4.10

On olemas suuri tootlike metsaalasid, kus biomassi kasutamist ja CO2 sidumise potentsiaali suurendamist piirab nende alade majanduslik ligipääsetavus. Metsataristu ja -tehnoloogia arendamiseks on vaja investeeringuid, et muuta need vahendid kättesaadavaks. Seda võiks teha ühtekuuluvuse eesmärke toetavate ELi rahastute abil.

4.11

Enamikes ELi liikmesriikides on hetkel väga ulatuslikke kõrvalejäetud maa-alasid, nagu endised karjamaad, mis ei sobi teravilja või samalaadsete põllukultuuride kasvatamiseks, samuti põllumaid, mida kasutatakse laialdaselt taristute halvenemise, kuivendussüsteemide investeeringute puudumise ja muude keskkonnaga seotud piirangute tõttu. Teadusuuringute ja innovatsiooni abil võiks need maa-alad tagastada traditsioonilisele põllumajandustootmisele, bioenergia tootmisele või metsastamisele.

4.12

Säästvalt toodetud biomass energia tarbeks on ELi üldises energiapoliitikas energiasõltumatuse eesmärkide oluline tegur. See avaldab tulevikus ka väga positiivset mõju üldisele kaubandusbilansile, kuna see tähendab, et kolmandatest riikidest imporditud fossiilkütuste asemel saab kasutada kohalikku biomassi.

4.13

Komitee kutsub üles täiendavalt toetama teadusuuringuid ja innovatsiooni metsandussektoris, et määratleda ja pakkuda säästvaid tehnoloogiaid ja metsamajandamise meetodeid, võttes arvesse kliimamuutusest tingitud probleeme, keskkonnalaseid erinevusi Euroopa piirkondade vahel ja majanduslikku survet, millega sektor silmitsi seisab, püüdes säilitada või suurendada oma konkurentsivõimet.

4.14

Bioenergia valdkonna teadus- ja innovatsiooniprojektid peaksid aitama tagada, et kogu tootmisahel oleks kulutõhus, jätkusuutlik ja majanduslikult elujõuline, ilma et tal oleks vaja tulevikus tugineda mis tahes Euroopa või riiklikele bioenergia toetustele. Võrdsete tingimuste loomiseks tuleks mis tahes subsiidiumid või mitterahaline toetus fossiilkütustele järkjärgult kaotada.

4.15

Komitee tervitab komisjoni võetud valdkondadevahelist lähenemisviisi biomajanduse toetamisele ning nõuab edasist koostööd komisjoni peadirektoraatide vahel säästvalt toodetud biomassi propageerimisel.

4.16

Komitee rõhutab, et uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning komisjoni praeguste programmide, näiteks Galileo kasutamine metsandus- ja põllumajandussektoris aitab parandada säästvaid tooraine tootmise tehnoloogiaid ELis. Komitee kutsub üles täiendavale teadus- ja arendustegevusele selles valdkonnas.

4.17

Euroopa Komisjoni ülesanne on edendada ja innustada ühtset lähenemisviisi liikmesriikide pädevate asutuste vahel, et rakendada edukalt programme riiklikul tasandil.

4.18

Komitee on teadlik sellest, et ELi seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi kohaselt oli säästva põllumajanduse ja metsanduse projektide rahastamiseks ette nähtud enam kui 220 miljonit eurot. Ta kutsub üles kujundama teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” veelgi ambitsioonikamaks. Komitee rõhutab asjaolu, et teadusuuringute lõplik edu sõltub teadusprojektide tulemuste tõhusast levitamisest lõppkasutajatele põllumajandus- ja metsandussektoris.

4.19

Komitee rõhutab, et biomassi kõige säästvam kasutamine toimub kohalikul tasandil. Siiski tunnistab komitee, et praegune bioenergiaturg on rahvusvaheline. Biomassi ülepakkumisega riikide eriolukorda tuleks tunnistada, kuna biomassi tootmine põhjustab heitkoguseid eksportivate riikide maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorist ning heitkoguste vähendamist importivate riikide energiasektoris. ELi maakasutuse, maakasutuse muutumise ja metsanduse sektorist tulenevate heitkoguste eesmärkide üle otsustamisel on vaja konkreetseid hüvitusvahendeid eksportivatele riikidele.

5.1

Maapiirkondade areng Euroopa Liidus sõltub tugevalt põllumajandus- ja metsandussektori elujõulisusest. Komitee rõhutab, et säästva biomassi ja intensiivistatud põllumajanduse, eelkõige loomakasvatuse suurendamisel peaks olema väga positiivne esmane mõju maakogukondadele uute töökohtade loomise ning tulude tekke aspektist.

5.2

Komitee rõhutab, et töötlemata biomassi või põllumajandustoodete edasist töötlemist väärtuslike toodete loomiseks tuleks edendada ka kohalikul tasandil, sest sellel on väga positiivne teisene mõju töökohtade loomisele ja tulude tekkele maapiirkondades. Komitee tervitab komisjoni senist tööd teadusuuringute ja innovatsiooni alal, mis on suunatud uute meetodite leidmisele biomassist ja põllumajandustoodetest suurema väärtusel loomisel. Komitee kutsub üles veelgi julgema investeerimisprogrammi loomisele, et saavutada ELi ülemaailmne juhtroll selles valdkonnas.

5.3

Komitee märgib, et päikese- ja tuuleenergia tootmine pakub uusi jätkusuutlikke võimalusi maapiirkondades. Nende mehhanismide kulud langevad jätkuvalt ja tõhusus suureneb, kuid selleks, et soodustada sellised energia tootmise viise maapiirkondades, tuleks põllumajandustootjatele ja maakogukondadele pakkuda stiimuleid. Detsentraliseeritud süsteemid võimaldavad üksikisikutel ja kogukondadel jagada taastuvenergia kulusid ja kasu ning määratleda võimalused nõudluse ja pakkumise paremaks ühitamiseks.

5.4

Säästvalt intensiivistatud põllumajandusest, toorainete edasisest töötlemisest ning biomassi tootmisest ja töötlemisest, samuti taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisel saadud täiendav tulu võib tagada täiendava kõrge sissetuleku põllumajandustootjatele, metsaomanikele ja maakogukondadele. Samuti soodustab see täiendavaid avaliku või erasektori investeeringuid maapiirkondade taristutesse ja võib olla nende investeeringute allikas.

5.5

Komitee rõhutab, et biomajanduse edasine areng võib üldiselt pakkuda kvaliteetseid töökohti ja ergutada inimesi jääma või siirduma maapiirkondadesse, leevendades nende piirkondade rahvastiku vähenemise probleemi, mis on ELis tõsine probleem.

5.6

Territoriaalne ja sotsiaalne ühtekuuluvus peaks olema kõigi ELi poliitikavaldkondade põhiline eesmärk ja kõik meetmed, kaasa arvatud need, mis tulenevad ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikust, peaksid selle saavutamisele kaasa aitama.

5.7

Kliimamuutuste otsesed ja kaudsed mõjud puudutavad bioloogilist mitmekesisust tõenäoliselt suurel määral. Siiski on bioloogilisel mitmekesisusel ka oluline roll kliimamuutusega kohanemisel ja nende leevendamisel. Komitee rõhutab, kui olulised on looduslikud alad ja kaitse all olevad looduspargid bioloogilise mitmekesisuse suurendamisel, ning rõhutab olemasolevate kaitsevahendite, näiteks programmi LIFE ja Natura 2000 võrgustiku rolli. Neil aladel on oluline roll põllumajandus- ja metsandussektoris ja nad on sotsiaalsest aspektist väga kasulikud.

5.8

Komitee märgib, et paljud Euroopa metsaomanikud ei halda oma metsi korralikult, sest neil puuduvad teadmised ja ressursid, ning rõhutab, et koostöö võimaldaks nende alade tõhusamat ja paremat majandamist.

5.9

Haridus ja tehniline abi talupidajatele ja metsaomanikele peaks olema nii ELi kui ka riigiasutuste prioriteet. Riiklikud teaduskeskused ja nõuandvad asutused peaksid laialdaselt propageerima ELi rahastatud teadus- ja arendustegevuse projektidest tulenevaid innovatsiooni-, jätkusuutliku põllumajanduse ja metsanduse mudeleid.

5.10

Põllumajandus- ja metsandussektori kasvuhoonegaaside heitkoguste aruandluseks tuleks kasutusele võtta lihtsad rakendusvahendid. Need peaksid põhinema teadmistel ja teaduslikult põhjendatud eeldustel. ELi kliima- ja energiapoliitika aastani 2030 ei tohiks viia põllumajandus- ja metsandussektoris ülereguleerimiseni ega põllumajandustootjate ja metsaomanike liigse koormamiseni ning selles tuleks järgida põhimõtet, et põllumajandustootjatel ja metsaomanikel on oma põhitöökohad ja piiratud haldusressursid.