15.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/99

1.1.1

Komitee tervitab ettepanekut luua Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste programm („ISA2”). Ettepanek on hästi põhjendatud ja aitab tõenäoliselt kaasa digitaalarengu tegevuskavale, tagades, et haldusasutused saavad ühiste standardite ja vahendite alusel tõhusalt ja tulemuslikult andmeid jagada.

1.1.2

Kuigi ISA2 programmi keskmes on haldusasutused, leiab komitee, et sellest võib kasu saada ka kodanikuühiskond, ja loodab, et seda kasu on võimalik täielikult rakendada.

1.1.3

Siiski on kaks põhimuret, mille käsitlemine võib ISA2 programmi isegi tugevdada.

1.1.4

Esiteks on kodanikud üha teadlikumad sellest, et haldusasutused koguvad ja kasutavad isikuandmeid või kogutud andmeid järjest ulatuslikumalt, ning muretsevad selle pärast üha enam. Nad on teadlikud ka sellest, et suuremal koostalitlusvõimel on mõju sellele, kuidas andmeid saab jagada ja kasutada. Ettepanekus ei mainita selliseid ohte ega mureküsimusi ei seoses kodanike ega ISA2 programmi eduka elluviimisega. Komitee soovib juhtida tähelepanu ka oma varasemale andmekaitse teemalisele arvamusele ja Euroopa andmekaitseinspektori seisukohale ning toonitada vajadust tugevdada kodanikele antavaid tagatisi (1) (vt Euroopa andmekaitseinspektori kiri kavandatud isikuandmete kaitse üldmääruse kohta: https://secure.edps.europa.eu/EDPSWEB/webdav/site/mySite/shared/Documents/Consultatio/Comments/2014/14-02-14_letter_Council_reform_package_EN.pdf)

1.1.5

Teiseks võib ISA2 programm potentsiaalselt moonutada koostalitlusvõime alaste lahenduste praegust turgu, iseäranis „lahenduste inkubaatori” tegevuste rakendamise kaudu.

1.2.1

Komitee tervitab koostalitlusvõime alast ISA2 programmi ja avaldab kõnealusele ettepanekule toetust.

1.2.2

Komitee soovitab võtta programmi aluseks olemasoleva ISA programmi ja muud programmid, et aidata kaasa digitaalarengu tegevuskava elluviimisele.

1.2.3

Komitee sooviks olla teavitatud ISA2 programmi edusammudest.

1.2.4

Muret valmistab üldsuse usaldus haldusasutuste ja nende võime vastu hallata isikuandmeid ja austada eraelu puutumatust. Ettepanekus ei mainita üldsuse usaldust kui ohtu ega tooda välja ühtki muud koostalitlusvõimega seotud ohtu ega puudust. Selles tuleks arvesse võtta kõiki Euroopa andmekaitseinspektori võimalikke kahtlusi seoses isikuandmete töötlemisega rohkem kui ühes liikmesriigis. Neid tuleks programmi tegevuse raames selgemalt käsitleda.

1.2.5

Tuleks koostada kodanikele suunatud arusaadav lühikokkuvõte, et käsitleda muret tasuvuse pärast ning põhjendada programmiga taotletavat sotsiaalset kasu.

1.2.6

Tuleks tuua rohkem praktilise kasutuse näiteid, et selgitada, miks on kodaniku vaatenurgast praktikas tarvis koostalitlusvõimet riikide haldusasutuste vahel.

1.2.7

Komitee soovitab teha jõupingutusi iseäranis kodanikuühiskonna teavitamiseks ISA2 programmi raames tehtavast tööst, sest organisatsioonid võivad koostalitluse alasest tegevusest kasu saada või aidata programmi ellu viia.

1.2.8

„Lahenduste inkubaatori” ja „lahenduste silla” tegevuste rakendamine võib potentsiaalselt turgu moonutada. Seepärast:

1.2.9

Mittekaubanduslike eemärkidega piirdumine võib piirata ISA2 programmi mõju: kui kodanikuühiskond ei saa toetuda ISA2 programmi kaubanduslikule tegevusele, on vähem tõenäoline, et ta programmist huvitub.

1.2.10

Mitmekeelsusest tulenevatel põhjustel peavad kõik IT-lahendused ühilduma universaalse koodimärgistikuga (Unicode, ISO/IEC 10646) (UCS), nagu nõuti mitmekeelsuse kõrgetasemelise töörühma aruandes (2007). Olemasoleva või võimaliku tulevase õigusliku nõude korral Euroopa tasandi koostalitlusvõime järele määratakse hallatavuse huvides kindlaks universaalse koodimärgistiku alammärgistik.

2.1

Laialdaselt on väidetud, et andmed suudavad muuta kodanikele suunatud teenuseid ja neid teenuseid avalikus ja erasektoris ning kogu kodanikuühiskonnas pakkuvaid organisatsioone. Andmed suudavad hoogustada teadus- ja arendustegevust ning suurendada tootlikkust ja innovatsiooni. Ega ilmaaegu ei ole väljend „andmed on uus loodusvara” („Data is the new natural resource”) nii laialdaselt käibele läinud. Vt nt artikkel http://www.forbes.com/sites/ibm/2014/06/30/why-big-data-is-the-new-natural-resource

2.2

Andmeid luuakse ja kogutakse järjest enam meie elu kõigis aspektides: alates haldusmenetlustest, nagu nt elektroonilised maksustamisvormid, kuni terviseandmete passiivse kogumiseni nutikella abil. Nn suurandmed, nt ühistranspordisüsteemide kasutajate andmed, on võimelised täielikult muutma viisi, kuidas me kujundame ja kavandame avalikke teenuseid. Tõepoolest sõltuvad poliitikaalgatused või avalikud teenused järjest enam digitaalsest suutlikkusest. Värske näide Ühendkuningriigist on sõidukite maksustamine: paberist automaksukleebise asendamine sõltub kindlustuse, omanikeregistri ja MOT-ülevaatuse (sõiduki ohutuse kontroll) andmebaaside koostalitlusvõimest (koostalitlusvõime määratluse kohta vt http://www.ariadne.ac.uk/issue24/interoperability). See on muutnud automaksuga seotud menetlused kodanikele lihtsamaks, samas kui on märgitud, et see suurendab süsteemi järgimist. Lühidalt, me elame digiühiskonnas, kus on võimalik oluliselt parandada meie võimet pakkuda digitaalsuutlikke ühendatud teenuseid. ELil on mitmeid programme ja ulatuslikum digitaalarengu tegevuskava, mis toetavad digitaalmajanduse ja digiühiskonna ellurakendamist (vt http://ec.europa.eu/digital-agenda).

2.3

Me võime kasutada digiühiskonna ja konkreetsemalt digivalitsuse pakutavaid eeliseid, tehes andmed paremini kättesaadavaks või mõnel juhul lihtsamini korduskasutatavaks tänu sellele, et autoriõiguse omajad lubavad neid piiranguteta korduskasutada (avatud andmed; määratlust vt http://theodi.org/guides/what-open-data). Kui andmed on kättesaadavad, võib kehtestada koostalitlusvõime standardid: s.t lihtsustada andmete vahetamist ja korduskasutamist. See võib tähendada lihtsalt andmete masinloetavaks muutmist (suletud patenditud vormingute, nt PDFi kasutamise asemel) või andmete esitamiseks ja kogumiseks ühiste vormingute kindlaksmääramist (nt iXBRL äriühingute raamatupidamisaruannetes; vt http://en.wikipedia.org/wiki/XBRL). Samuti tasub käesoleva dokumendi eesmärki arvestades märkida, et paljud haldusasutuste kogutud andmed on olemuselt isikuandmed ja isiklikud andmed (vt joonis). See on oluline, sest isikuandmete küsimus mõjutab üldsuse arusaama koostalitlusvõimest ja selle rakendamisest.

Joonis 1: suurandmed, avatud andmed ja isikuandmed

2.4

Komisjon väidab, et rahvusriikide vaheline koostalitlusvõime on eriline n-ö e-tõke, mis takistab kodanikke tõhusamalt kasutamast avalikke teenuseid, nt tervishoid, mis nüüdsel ajal sõltuvad suures osas andmetest ja IKT-suutlikkusest. Väidetavalt tõkestab ebapiisav koostalitlusvõime ka kogu ELi hõlmava poliitika rakendamist. Vastupidiselt sellele sõltuvad sellised poliitikaalgatused nagu ühisturg riiklike äriregistrite koostalitlusvõimest. Lühidalt on koostalitlusvõimel moodsa, integreeritud Euroopa jaoks kriitiline tähtsus.

3.1

Alates 1995. aastast on komisjon rakendanud koostalitlusvõime arendamise programmi. See on hõlmanud koostalitlusvõime strateegia ja raamistiku väljatöötamist (suurepärase ülevaate saamiseks vt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1410957100753&uri=CELEX:52010DC0744). Komisjon väidab, et koostalitlusvõime toetamine on olnud edukas: see on võimaldanud „[haldus]asutuste [...] vahelist tõhusat ja tulemuslikku piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, mis võimaldab osutada elektrooniliselt ühenduse poliitikate ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid” (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste programm (ISA2) (lk 3)).

3.2

Praegune programm „Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealased lahendused (ISA)” lõppeb 31. detsembril 2015. Ent teha on veel palju: põhimõte „vaikimisi digitaalne” (digital by default) on mõnes valdkonnas ikka alles algusjärgus. Ja kui koostalitlusvõime vajadust ei arvestata ega toetata uute õigusaktide kavandamise etapis, siis ei ole tõenäoline, et haldusasutused saaksid koostalitlusvõimest kasu.

3.3

Ettepanek uue ISA2 programmi kohta (http://ec.europa.eu/isa/isa2/index_en.htm) tehakse selleks, et:

3.4

Uue ISA2 programmi osas on toimunud ulatuslik konsulteerimine. Konsulteeritud isikud vastasid, et ISA programmi tähelepanu keskmesse peaksid jääma haldusasutused. Kõige sagedasem vastus oli, et ISA programm peaks aitama vähendada jõupingutuste kattuvust ja et programm peaks keskenduma kooskõlastamisele teiste ELi programmidega.

3.5

Kavandatud programmi koostamisel peeti silmas varasematele programmidele antud hinnanguid. Kavandatud ISA programm keskendub iseäranis koostalitlusvõime alaste lahenduste leidmisele ja seejärel nende lahenduste haldusasutustele pakkumisele.

3.6

ISA2 programmi ajavahemikuks 2014–2020 kavandatud kulud on 131 miljonit eurot.

3.7

On väidetud, et kui ISA2 programmiga ei jätkata, viib koostalitlusvõime toetamise vähenemine standardite ja süsteemide killustumiseni ning jõupingutuste asjatu kattuvuseni uute lahenduste või süsteemide väljatöötamisel. See toob tõenäoliselt kaasa tõhususe vähenemise, sest haldusasutustel on raskem üksteisega asju ajada.

4.1

Koostalitlusvõime edendamise ja sellesse investeerimise jätkamine on nii vajalik kui ka tervitatav. EL vajab digitaalarengu tegevuskava järgimiseks ISA2 programmi. Segaduse vältimiseks tuleb tagada, et sidusrühmad mõistavad eri programmide vahelisi seoseid (vt nt http://ec.europa.eu/isa/documents/isa_the_difference_between_the_digital_agenda__isa__egov_action_plan_eis_eif_en.pdf, kus selgitatakse, kuidas on ISA programm seotud digitaalarengu tegevuskavaga).

4.2

Kui lähtuda Ühendkuningriigi kogemusest, siis näitavad tõendid, et haldusasutuste töötajad vajavad ikka veel toetust ja abi andmetele juurdepääsuks ja nende korduskasutamiseks (vt http://theodi.org/blog/guest-blog-how-make-open-data-more-open-close-gaps). See hõlmab ka vajadust tehniliste oskuste järele. ISA2 programm võib aidata neid pakkuda.

4.3

Kuna üha enam avalikke teenuseid muutub „vaikimisi digitaalseks”, on oluline maksimeerida IKT-lahendustele tehtavate avaliku sektori kulutuste tõhusust. Seda tuleks lihtsustada, tagades, et nende vahendite eraldamine kavandatakse piisavalt varases järgus ja et võimaluse korral jagatakse ja korduskasutatakse lahendusi neile tehtud avaliku sektori kulutuste väärtuse maksimeerimiseks. ISA2 programm annab sellesse eesmärki tervitatava panuse.

4.4

Kuigi kavandatud programm keskendub haldusasutustele, väärib märkimist, et koostalitlusvõime alasest tegevusest saavad tõenäoliselt kasu ka kodanikuühiskonna organisatsioonid. Kodanikuühiskonna puhul nihkub tähelepanu kese järjest enam ühistootmisele; mõni kõige uuenduslikum areng kodanikuühiskonnas leiab aset seal, kus ühistootmise ja tehnoloogialahendusi rakendatakse avalike teenuste valdkonnas, nt tervishoius või sotsiaalhoolduses. Sellele tekkivale maastikule tuleb Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuur tõenäoliselt kasuks.

4.5

Muret valmistab üldsuse usaldus haldusasutuste ja nende võime vastu hallata isikuandmeid ja austada eraelu puutumatust. Ettepanekus ei mainita üldsuse usaldust kui ohtu ega tooda välja ühtki muud koostalitlusvõimega seotud ohtu ega puudust.

5.1

Komitee tunneb heameelt selle üle, et ISA2 programmi koostamisel on arvestatud sidusrühmade seisukohti ja varasematest programmidest saadud õppetunde. Samuti on teretulnud, et programm lähtub tehtud tööst ega püüa täiesti uut suunda valida.

5.2

Teretulnud on nii koostalitlusvõime kaitsmine kui ka suurema praktilise abi ja toetuse osutamine. Arvestades Ühendkuningriigi haldusasutuste laiaulatuslike IKT-probleemide pikka ajalugu, on eriti teretulnud keskendumine IKT jaoks seadusandluse muutmisest tuleneva mõju kavandamisele varases järgus.

5.3

Ettepanekut tugevdaks see, kui toodaks rohkem praktilise kasutuse näiteid, et selgitada, miks kodaniku vaatenurgast on praktikas tarvis riikidevahelist koostalitlusvõimet. Praegu võib sidusrühmadele tunduda, et sellest saaksid kasu ainult piiriülesest ühtlustamisest huvitatud ametnikud ja mitte niivõrd tüüpilisi avalikke teenuseid kasutavad kodanikud. Tuleks koostada kodanikele suunatud arusaadav lühikokkuvõte (2010. aasta lühikokkuvõte asub aadressil http://ec.europa.eu/isa/documents/isa_20101216_citizens_summary_en.pdf), et käsitleda muret tasuvuse pärast ning põhjendada programmiga taotletavat sotsiaalset kasu.

5.4

Nagu juba märgitud, leidsid ISA2 programmi väljatöötamise ajal konsulteeritud isikud, et ISA tähelepanu keskmesse peaksid jääma haldusasutused. Sarnaselt on komitee märkinud, et kodanikuühiskond võidab koostalitlusvõimest. Võimalik, et kodanikuühiskonna sidusrühmad ei olnud konsulteerimisest piisavalt teadlikud ning seetõttu asetusid ISA2 programmi tähelepanu keskmesse haldusasutused. Võimalik, et selleks et programmi kulutustel oleks võimalikult suur mõju, tuleb ISA2 programmis suuremat tähelepanu pöörata kodanikuühiskonnaga suhtlemisele.

5.5

Ettepanekus soovitatakse ISA2 programmi raames arendada ja luua („lahenduste inkubaator”) koostalitlusvõime alaseid lahendusi. Samuti märgitakse selles, et ISA2 programm peaks olema „lahenduste sild”, mille abil tagataks IKT-lahenduste jätkusuutlikkus. Uued lahendused ja lahendused pikemaajalise toe pakkumiseks kuni jätkusuutlikkuse saavutamiseni tuleks valida põhjaliku testimis- ja hindamisprotsessi abil, mida sidusrühmad saavad usaldada.

5.6

„Lahenduste inkubaatori” ja „lahenduste silla” tegevuste rakendamine võib potentsiaalselt turgu moonutada. Komisjon peab veenduma, et need tegevused ei moonuta turgu ega mõju vähendavalt koostalitlusvõime alaste IKT-lahenduste kaubanduslikule pakkumisele.

5.7

Kui mure turumoonutuste pärast on põhjendatud, peaks „lahenduste inkubaator” keskenduma pigem standardite ja funktsioonide kogumite väljatöötamisele või vastuvõtmisele kui valmislahenduste pakkumisele. Sellega vähendatakse turumoonutusi, ent lihtsustatakse siiski standardite levimist.

5.8

Artiklis 13 sedastatakse, et ISA2 programmi raames loodud või kasutatavaid lahendusi võib rakendada mittekaubanduslikul otstarbel liiduvälistes algatustes. Mittekaubanduslike eemärkidega piirdumine võib piirata ISA2 programmi mõju: kui kodanikuühiskonna organisatsioonid ei saa toetuda ISA2 programmi kaubanduslikule tegevusele, on vähem tõenäoline, et nad programmist huvituvad.

5.9

Üldsuse hoiak riigi digitaalse suutlikkuse suhtes kujutab endast ohtu koostalitlusvõime alastele ettepanekutele. Kodanikud on nn jälgimisriigi ulatuse, olemuse ja võimu kohta rohkem teada saanud ning on seepärast muutunud murelikumaks rakendatavate tagatiste pärast (vt https://www.privacyinternational.org/blog/defining-the-surveillance-state). Kodanikud on üha enam mures oma õiguse pärast eraelu puutumatusele ning ühendatud ja jagatud andmete eetilise mõju pärast, ent kõnealuses ettepanekus ei ole praktiliselt midagi öeldud selle kohta, milline on üldsuse arusaam ühendatud andmetest või koostalitlusvõimest. Ka Euroopa andmekaitseinspektoril on kahtlusi seoses isikuandmete töötlemisega rohkem kui ühes liikmesriigis ja seda tegevust koostalitlusvõime tõenäoliselt hõlbustab. Komitee soovib juhtida tähelepanu ka oma varasemale andmekaitse teemalisele arvamusele ja toonitada vajadust tugevdada kodanikele antavaid tagatisi (2) (vt Euroopa andmekaitseinspektori kiri kavandatud isikuandmete kaitse üldmääruse kohta:

https://secure.edps.europa.eu/EDPSWEB/webdav/site/mySite/shared/Documents/Consultation/Comments/2014/14-02-14_letter_Council_reform_package_EN.pdf)

5.10

Ettepanek võidaks sellest, kui seal mainitaks ja käsitletaks selliseid mureküsimusi. Lisaks tugevdaks programmi selle kavandatud kujul see, kui sõnaselgelt mainitaks tööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja akadeemiliste ringkondadega, et mõista ja käsitleda üldsuse arusaama ning tugevdada eetilisi tagatisi, mis on ametiasutuste maine ja avalikkuse usalduse seisukohalt järjest olulisemad.

5.11

Viimane üksikasjalik märkus on tehnilist laadi. Universaalsel koodimärgistikul on otsustav tähtsus selleks, et mitmekeelsust saaks rakendada kirjakeeltes. Mitmekeelsuse kõrgetasemeline töörühm, mille lõi 2006. aastal ELi haridusvolinik Ján Figel, avaldas 2007. aasta Euroopa keelepäeval oma lõpparuande (vt http://www.lt-innovate.eu/resources/document/ec-high-level-group-multilingualism-final-report-2007). See sisaldab järgmist soovitust: „asutusesisese dokumendihalduse andmebaaside ning tarkvara rakendusliideste ja riistvara puhul on lähtutud Unicode-standardist, mis võimaldab kasutada kõikide keelte tähestikke. Töörühm kutsub kõiki ametiasutusi liikmesriikides ja veebimeilipakkujaid, kes seda seni veel teinud ei ole, minema üle Unicode-standardile, et vältida ELi kodanike edasist diskrimineerimist nende rahvuse või keele alusel. Hallatavuse huvides määratakse kindlaks universaalse koodimärgistiku alammärgistik: see võiks olla ladina tähestikul või siis ladina, kreeka ja slaavi tähestikul põhinev valik (UCS sisaldab üle 90  000 tähemärgi).”

5.12

Mitmekeelsusest tulenevatel põhjustel peavad kõik IT-lahendused ühilduma universaalse koodimärgistikuga (Unicode, ISO/IEC 10646), nagu nõuti mitmekeelsuse kõrgetasemelise töörühma aruandes (2007). Seepärast soovitatakse olemasoleva või võimaliku tulevase õigusliku nõude korral Euroopa tasandi koostalitlusvõime järele määrata hallatavuse huvides kindlaks universaalse koodimärgistiku alammärgistik.