14.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 230/1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kogukonna juhitav kohalik areng 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika vahendina kohalikuks, maaelu, linna- ja linnalähipiirkondade arenguks”

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Kreeka taotlusel)

(2015/C 230/01)

Raportöör:

Roman HAKEN

2. aprillil 2014 taotles suursaadik ja alaliste esindajate komitee esimees Theodoros N. Sotiropoulos eesistujariigi Kreeka nimel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt ettevalmistava arvamuse koostamist teemal

„Kogukonna juhitav kohalik areng 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika vahendina kohalikuks, maaelu, linna- ja linnalähipiirkondade arenguks”.

Komitee asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 18. novembril 2014.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 503. istungjärgul 10. ja 11. detsembril 2014 (11. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 133 ja vastu hääletas 2 komitee liiget, erapooletuks jäi 1 liige.

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teadlik sellest, et LEADERi meetod on möödunud kahe aastakümne jooksul tõestanud oma elujõulisust. Meetod on aidanud maapiirkondades tegutsevatel osalejatel hinnata oma kodupiirkondade pikaajalisi võimalusi ja on osutunud tõhusaks vahendiks arengupoliitiliste meetmete rakendamisel. Partnerluspõhist põhimõtet projektieesmärkide rahastamisel toetas Euroopa Komisjon ka ELi algatuste URBAN, URBACT ja EQUAL ning Agenda 21 kohaliku programmi, algatuse „Üleminekulinnad” („Transition Towns”) ja piirkondlike tööhõivekokkulepete kaudu. Sellest sai alguse kogukonna juhitav kohalik areng (CLLD, Community Led Local Development), mis kujutab endast LEADERi meetodi edasiarendust ja omamoodi üleminekut tähistavat muutust.

1.2.

Kogukonna juhitav kohalik areng on spetsiaalne allpiirkondliku tasandi vahend ja see täiendab muid kohaliku tasandi arengumeetmeid. Kogukonna juhitav kohalik areng võib mobiliseerida ja kaasata kohalikke kogukondi ja organisatsioone, nii et nad saaksid anda oma panuse arukasse, jätkusuutlikku ja kaasavasse majanduskasvu. See aitab samuti kaasa territoriaalsele ühtekuuluvusele ja võimaldab konkreetsete poliitiliste eesmärkide saavutamist, k.a suhetes ELi mittekuuluvate partneritega. Kõnealune vahend aitab kaasa pikaajalisele majanduskasvule tänu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) tõhusale kasutamisele seoses uute kvaliteetsete töökohtade ja ettevõtete loomisega, hõlmates kohaliku kogukonna juhtimisel võetavaid meetmeid kliimamuutuste ja jätkusuutlikkuse vallas kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”.

1.3.

Kogukonna juhitav kohalik areng tuleb võimalikult kiiresti muuta SMART-vahendiks, et aidata kohalikel osalejatel majanduslikust ja sotsiaalsest kriisist väljuda ja taastada usaldus Euroopa Liidu poliitika vastu. Tähelepanu keskmesse tuleb asetada innovaatilised projektid, uued kvalitatiivsed töökohad ja ettevõtted ning tõhustada tegevust, mis on suunatud kliimamuutuste probleemi lahendamisele, säästvale arengule ja sotsiaalsele kaasamisele kooskõlas uue strateegiaga „Euroopa 2020”. Kogukonna juhitav kohalik areng kujutab endast uut laadi partnerlust, mis toetab sotsiaalse innovatsiooni loomist.

1.4.

Enamik liikmesriike on lisanud kogukonna juhitava kohaliku arengu oma partnerluskokkulepetesse, millest nähtub, kui suurt tähelepanu omistatakse praegu kohalikule arengule (1). Kõnealust mitmepoolset lähenemisviisi tuleks laiendada kõigile ESIFi fondidest rahastatavatele tegevustele, võimaluse korral ka kohustusliku kohaldamisega kõigi fondide suhtes (vähemalt 5 %). Komitee toetab kõnealuse vahendi järkjärgulist kasutamisele võttu kõigis ELi liikmesriikides partnerluspõhimõtte järgimise ja parimate tavade vahetamise alusel.

1.5.

Komiteel on heameel, et 2014. aasta eesistujariigid Kreeka ja Itaalia peavad ühtekuuluvuspoliitikat väga oluliseks vahendiks, mis aitab hoogustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja seljatada Euroopa praeguse majanduskriisi.

1.6.

Komitee eeldab, et käesolev arvamus on abivahendiks Euroopa Komisjoni vahenditest rahastatavate katseprojektide läbiviimisel kogukonna juhitava kohaliku arengu vahendi kontrollimiseks seal, kus seda vahendit seni ei ole kasutatud, st linnalähedastes ja eelkõige linnakeskkondades, laiendades niiviisi kõnealuse vahendi kasutamise võimalusi. Komitee toetab selle kohaldamist ajavahemikul 2014–2020 kõigi fondide puhul kõikjal nii maa- kui ka linnapiirkondades, kus valitseb huvi kogukonna juhitava kohaliku arengu meetodi vastu. Tegemist on esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia ühendamisega ehk vahendiga, mida haldusasutuste esindajad võivad kasutada partnerluste loomiseks, et teha koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kodanikega.

1.7.

Komitee on veendunud selles, et kohapeal tegutsevatel osalejatel, st kodanikel, majandus- ja sotsiaalpartneritel, mittetulundusühendustel ja kohalikel omavalitsustel tuleks võimaldada kogukonna juhitava kohaliku arengu meetodi abil osaleda nt kohaliku arengu strateegias oma kodupaigas. Samas on LEADERi meetodiga maapiirkondades saadud kogemuste alusel vaja täpsustada linnale suunatud kogukonna juhitava kohaliku arengu sisu, et linnadel ja kodanikel oleks ettekujutus sellest, milliseid meetmeid saaks linnades kavandada kogukonna juhitava kohaliku arengu raames.

1.8.

Komitee väljendab pettumust selle üle, et ametiasutused ei suhtu sageli positiivselt kogukonna juhitava kohaliku arengu meetodisse – ja seda vaatamata meetodi tõhususele. On hädavajalik luua strateegia, mille abil teavitatakse kõiki osalejaid ja antakse neile nende ametile vajalikke tegevussuuniseid. Tuleb senisest ulatuslikumalt keskenduda ametiasutustele ning koostada ja rakendada kohaliku arengu strateegiaid kõnealuse võimaluse paremaks ärakasutamiseks. Küsimus, kas need rühmad võtavad need tulemused omaks, on esmatähtis arengustrateegia pikaajalise stabiilsuse ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamise seisukohast. Kõnealuse vahendi edukas elluviimine eeldab poliitilist toetust kõigil tasanditel (ELi, liikmesriikide ning kohalik ja piirkondlik tasand).

1.9.

Komitee arvates tuleb majandus- ja sotsiaalpartnereid ning organiseeritud kodanikuühiskonda enam kaasata kogukonna juhitavasse kohalikku arengusse, mille eeltingimus on nende suutlikkuse suurendamine kõnealuse osa täitmiseks. Selleks, et olla suuteline hästi esindama kodanike huve ja vajadusi, peab kõigil partneritel olema võimalik vahetult osaleda partnerluses avaliku haldusega.

1.10.

Komitee leiab, et kogukonna juhitavat kohalikku arengut kui uuendust regionaalpoliitikas ei tunta veel hästi kohalikul tasandil, nii mitmegi liikmesriigi tasandil ega platvormides, mis võiksid kõnealust lähenemisviisi ellu rakendada. Selleks et aidata kaasa kogukonna juhitava kohaliku arengu uue vahendi kohaldamisele ELi eri poliitikavaldkondades, tuleb üksikasjalikult ja kriitilise pilguga analüüsida konkreetsete liikmesriikide lähenemisviise ning koostada soovitusi selle kohta, kuidas vahendit tulemuslikult rakendada. Selle tulemusena sünnib uuring, milles kirjeldatakse lisaks headele tavadele ka läbikukkumisi, mida tulevikus tuleb vältida. Komitee soovib koos Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Regioonide Komitee asjaomaste talitustega anda oma panuse taolise uuringu koostamisse. Uuring võiks moodustada aluse kogukonna juhitava kohaliku arengu laiendatud töörühma, institutsioonidevahelise platvormi loomisele.

1.11.

Seoses kogukonna juhitava kohaliku arenguga toetab komitee järgmist:

a)	mitmest fondist rahastamine – kogukonna juhitava kohaliku arengu meetodit tuleb järgida ja tugevdada mitmest fondist rahastamise lähenemisviisi raames kõikjal ELis ja kõigis ELi programmides ning järgmise programmitöö perioodi võimalikult kiire käivitamise nimel;

menetluste ja lähenemisviiside ühtlustamine – kogukonna juhitav kohalik areng tuleb ELis ühtlustada kvalitatiivselt kõrgel tasemel ning standardida tuleb kohalike tegevusrühmade mõju (2) ja heade tavade vahetamine. Toetada tuleb nn mustade aukude kaotamist, et oleks võimalik laiendada LEADERi meetodit nii piirkondlikult kui ka temaatiliselt, mis on LEADERi/kogukonna juhitava kohaliku arengu meetodi edu eeltingimus erinevate ELi programmide raames;

võrgustike loomine ja koostöö – see on kogukonna juhitava kohaliku arengu meetodi tõrgeteta toimimise põhitingimus. Koostööprojekte tuleb ellu rakendada juba olemasolevates võrgustikes ning luua uusi võrgustikke piirkondlikul, liikmesriigi ja ELi tasandil ning hoolitseda selle eest, et võrgustike loomise ja tegevusega seonduvad kulud (ja samuti liikmemaksud) oleksid abikõlblikud;

d)	meetodi laiendamine – tuleb toetada kogukonna juhitava kohaliku arengu meetodi kohaldamist ka väljaspool ELi, nt liitumisläbirääkimiste või arengupoliitika raames;

menetluse lihtsustamine – väiksemaid üksusi kohalikul tasandil ei tohi koormata ülemäärase halduskoormusega. Igal pool, kus on võimalik, tuleb aruandlust vähendada võimalikult madala, ent siiski usaldusväärse määrani. ESIFi vahendite kasutamise ajal tuleb vältida sätete muutmist asjaomaste asutuste poolt. Viivitamatult tuleb käivitada kõiki valdkondi hõlmavad teabeprogrammid ja seminarid, mis võimaldavad heade tavade vahetamist ning toetavad avaliku ja erasektori osalejaid kohapeal;

f)	majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna osalejate suutlikkuse suurendamine, et võimalikult palju partnereid jõuaksid välja pakkuda aktiivse lähenemisviisi kogukonna juhitavale kohalikule arengule veel enne tähtaja kukkumist (31. detsember 2017).

1.12.

Kogukonna juhitava kohaliku arengu meetod ei ole mitte ainult suurepäraselt kohaldatav ESIFi vahenditele, vaid seda saab kasutada ka (kohaliku, piirkondliku ja üleriigilise tasandi) omavahendite ümberjaotamiseks. Seetõttu on oluline, et arengustrateegiaid, konkreetseid projekte ja nende elluviimise viise ei kavandataks sõltuvalt oodatavast ELi vahendite eraldamisest, vaid et neis kajastuks tegelik vajadus kohaliku kogukonna elukvaliteedi parandamise järele.

1.13.

Komitee arvates tuleb kogukonna juhitava kohaliku arengu aluspõhimõtetest rangelt kinni pidada. Toetusvahendite eraldamise põhitingimuseks peaks olema tasakaalustatud partnerlus kohalike kogukondade kaasamisel. Tõhusa kohaliku arengu jaoks on vaja vältida puhtformaalset tegutsemisviisi, mis seisneb selles, et vahendite eraldamisele lootes väidetakse, et soovitakse järgida partnerlusel põhinevat lähenemisviisi, ent tegelikkuses seda ei tehta. Tuleb välja töötada tõhus kontrolli- ja järelevalvesüsteem, millega vältida kogukonna juhitava kohaliku arengu põhimõtte väärkasutamist.

1.14.

Komitee sedastab, et riigieelarvest pärinevate finantsvoogude läbipaistvus, suurem usaldus ametiasutuste ja kodanike vahel ning investeeringute tasuvus on mitte ainult majanduskriisi ajal kõnealuse vahendi lahutamatuks osaks. Sarnaseid partnerlusel põhinevaid lähenemisviise kasutatakse ka ÜROs, OECDs, Maailmapangas ja teistes institutsioonides. Tegemist on laiapõhjalise lähenemisviisiga, mille puhul toetatakse kogukonna juhitava kohaliku arengu meetodi kohaldamist väljaspool Euroopat, nt liitumisläbirääkimistel arengupoliitika üle või jõupingutustes saavutada 2015. aastaks ÜRO eesmärgid säästva arengu vallas ja pidada kinni kliimamuutuste vastase võitlusega seoses võetud kohustustest.

1.15.

Komitee näeb võimalikke tulevasi väljakutseid kogukonna juhitava kohaliku arengu jaoks halduskoormuse lihtsustamise ja piiramise vallas. Väljakutseid hõlmavad järgmist:

toetada alternatiivsete sõltumatute süsteemide (platvormide) loomist ja arendamist vahekohtu- ja lepitamisteenuste jaoks. Platvormid koosnevad ekspertidest ja aitavad kaasa selliste haldus- ja finantsprobleemide kiirele lahendamisele, mis tulenevad võimalikest konfliktidest rakendusprogrammide juhtorganite ja konkreetsete partnerluste projektihaldajate vahel (sarnaselt audiitoritega, ent mitte üksnes finantsvaldkonnas);

b)	rakendada ellu põhimõte, mille kohaselt (muu hulgas järelevalvearuannete üle teostatavate kontrollide eest vastutavad) rakendusüksused tegelevad a) projektide tulemuste, kasu ja mõju, b) tulude põhjendamise ning c) tähtaegadest kinnipidamise, ent mitte projektide läbiviimise üksikasjadega;

c)	avaldada mitme kandidaadiga „integreeritud projektide” ettepanekute esitamise üleskutseide teatud piirkonnas (sarnaselt programmiga EQUAL);

muuta finantsvaldkonnas eeskirjade eiramise mõiste seniseid tõlgendusi ja tõlgendada eelarvedistsipliini rikkumise mõistet:

—	mitte tõlgendada ebaasjakohaselt rangelt vähetähtsaid juhte, mille puhul on küsimus mõnes euros: juhte, mille puhul eksiti kuni 10-eurose (või 40-eurose) summa ulatuses, ei maksaks uurida ega käsitada eeskirjade eiramisena;

—	kui on kahju väiksem kui selle heastamisega seonduvad kulud (kasusaaja ja kontrolliasutuse jaoks), ei peaks seda üksikasjalikumalt uurima, ent küll tuleb selline juhtum registreerida ja lugeda ülejäänud vähetähtsate kahjude hulka.

1.16.

Komitee soovitab kasutada kogukonna juhitava kohaliku arengu meetodi kasutamise erinevate liikide jaoks vastavalt erinevat terminoloogiat, nagu seda tehakse maapiirkondade kohalike tegevusrühmade ning kalandussektori kohalike tegevusrühmadepuhul. Linnade kohalike tegevusrühmade puhul saaks nt kasutada mõistet „linnapartnerlus”, ent kogukonna juhitava kohaliku arengu jaoks linnapiirkonnas lühendit „CLLD-U” (kus U viitab sõnale urban). Nii oleks lihtsam eristada, millise kontekstiga on tegemist, ning teha vahet erinevate finantsvoogude ja nende sihtkohtade vahel. Samas soovitab komitee edukaks osutunud programmi LEADER eeskujul kaaluda ka kogukonna juhitava kohaliku arengu jaoks uut nimetust, huvitavat lühendit, mille kõik osalejad hõlpsamini omaks võtaksid. Nimetus on reklaamikampaania lahutamatu osa ja kogukonna juhitava kohaliku arengu võiks meetodi nimetusena säilitada n-ö joonealuses märkuses.

2. Sissejuhatus: kogukonna juhitava kohaliku arengu vahend ja selle saamislugu (programm LEADER) – ajalugu, mõju ja ELi institutsioonide seisukohad

2.1.

LEADERi meetodi aluspõhimõtted, nende loodud lisaväärtus ja nende kohaldamine kogukonna juhitava kohaliku arengu meetodile:

2.1.1. Territoriaalne lähenemisviis

Teatava väiksema territooriumi säästva arengu edendamiseks kasutab programm ära seal olemasolevat potentsiaali. Arvestatakse territooriumi tugevuste ja nõrkustega ja töötatakse välja arengustrateegia, milles on arvesse võetud territooriumi tegelikud vajadused. Territooriumi piire ei määratleta mitte ainult halduspiiride alusel, need on paindlikud.

2.1.2. Alt-üles lähenemisviis

Arengustrateegia prioriteetide üle otsustamisel ja nende määratlemisel on määrava tähtsusega piirkondliku omavalitsuse ja elanike kaasamine. Rõhuasetus alumisele tasandile on programmi seitsmest punktist kõige olulisem. Ent selle kaudu ei üritata asendada ülemist ehk üleriigilist tasandit, vaid soovitakse hoopis edendada suhtlust kõnealuse kahe tasandi vahel.

2.1.3. Kohalikud tegevusrühmad

Programmi oluline koostisosa on kohalike tegevusrühmade loomise toetamine. Kohalike tegevusrühmade ülesanne on viia kokku partnereid avalikust ja era- ning mittetulundussektorist ning pidada nendega dialoogi asjaomase piirkonna arengu suuna üle.

2.1.4. Uuenduslik lähenemisviis

Selles programmis toetatakse uuenduslikkust. Programmiga püütakse innustada looma uusi tooteid, protsesse, organisatsioone ja uusi turge. Maksimaalse paindlikkuse tagamine kohalikele rühmitustele innustab uuenduslikkust.

2.1.5. Integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemisviis

Programmi lähenemisviisis rõhutatakse erinevate sektorite kaasamist. Lähenemisviisiga püütakse kooskõlastada majandus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonnad ning keskkonnaküsimused ning kaasata need ühtsetesse projektidesse.

2.1.6. Võrgustike loomine

Programmiga toetatakse võrgustike loomist, et osalejad saaksid kogemusi vahetada. Need võrgustikud on kas institutsioonilised, kui neid rahastab Euroopa Komisjon, või vähem ametlikud, kui nad on loodud riikide, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

2.1.7. Koostöö

Kogemuste vahetamine võrgustike raames ei kujuta endast sellele vaatamata programmis ettenähtud koostöö viimast etappi. Kohalikud rühmitused võivad teha otsest koostööd temaatilise projekti raames.

2.1.8. Piirkonna atraktiivsuse suurendamine

Tõeline töö ühe konkreetse piirkonna elanikega nõuab lisaks nende teavitamisele ka soodsa teabevahetuskeskkonna loomist ja usalduse tugevdamist põhimõttel, et nende ideid hinnatakse objektiivselt ja võetakse arvesse.

2.2.

Regioonide Komitee„käsitleb kogukonna juhitavat kohalikku arengut linna- ja maapiirkondade harmoonilise arengu vahendina, mis tugevdab suutlikkust arendada sidemeid ümbritsevate linnalähiste ja maapiirkondadega” (3).

2.3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on töötanud välja terve rea arvamusi koostöö ja partnerluses osalemise kohta, eelkõige need, millele on viidatud joonealuses märkuses (4).

2.4.

Euroopa Komisjon avaldas dokumendid, mida kohalikud osalejad võiksid rakendada kogukonna juhitud kohaliku arengu jaoks. LEADERi meetodi kogemustel põhinevad dokumendid on järgmised: „Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid. Juhised liikmesriikidele ja programmi korraldusasutustele., Juhised toetusesaajatele – juhised kogukonna juhitud kohaliku arengu kohta kohalikele osalejatele” (5) ja „Juhised kogukonna juhitud kohaliku arengu kohta kohalikele osalejatele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames” (6).

2.5.

Kõnealuseid dokumente tuleks tõhusamalt levitada tõeliselt ennetava teavitusstrateegia raames. Samuti on vaja kavandada platvorm kogukonna juhitud kohaliku arengu osalejate ja ekspertide kohtumiseks, mis võimaldab neil arutada ja võrrelda ELi eri piirkondades järgitavaid lähenemisviise. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võiks tagada kõnealuste tegevuste läbiviimiseks vajalikud toetusmeetmed.

3. Kohalikud tegevusrühmad maapiirkondades ja nende tegevuse toetamine ajavahemikul 2014–2020 – riikide eelarved avaliku sektori kontrolli all

3.1.

Kohalik tegevusrühm on LEADERi programmi esmase tähtsusega üksus. Tegemist on kohaliku partnerlusega, mille raames on proportsionaalselt esindatud nii sektorid kui sekkumisvaldkonnad. Kohalikul tegevusrühmal on juriidilise isiku staatus ja tema käsutuses on terve rida juhtimis- ja otsustusmenetlusi. Nende kohalike tegevusrühmade üldarv ELis, mida toetatakse maaelu arengu programmide kaudu ja muude LEADERi programmi sarnaste meetmetega, ulatub 2 402-ni; nad katavad 77 % kogu ELi territooriumist (7), st ligikaudu 90 % ELi maapiirkonnast ja kaasavad üle 50 % ELi elanikest (8).

3.2.

LEADERi lähenemisviis on näidanud end nii tulemuslikuna, et seda tuleb laiendada võimaluste piires kõigile ELi maapiirkondadele. Samas tuleb tagada selliste eeskirjade ühilduvus, millega reguleeritakse rahvusvahelist koostööd kohalike tegevusrühmade vahel erinevatest liikmesriikidest.

3.3.

Ajavahemikuks 2014–2020 kavandatud programmi prioriteetide hulgas on ära toodud ka järgmised aspektid:

a)	noored maapiirkondades – noored tuleks suunata keskustest maapiirkondadesse kogukonna juhitud kohaliku arengu algatuste kaudu, maapiirkonnad tuleks muuta atraktiivsemaks noorema põlvkonna jaoks; tagada arengutoetus ja juurdepääs infotehnoloogiale, hariduse edendamine;

b)	kohalik majandus – tuleb toetada kohalikku majandust, mittepõllumajanduslikke väikeettevõtteid (elavdades nt käsitööndust ja mikroettevõtteid) ja VKEsid;

sotsiaalne ettevõtlus – sotsiaalset ettevõtlust tuleb tugevdada kohalikul tasandil uuenduslikes sektorites, mis mõjutavad positiivselt töökohtade loomist ja maapiirkondade arengut (sh turism, taastuvenergiaallikad või kultuuri- ja sporditegevused). Esmatähtis on see, et kohalikud, üleriigilised ja ELi tasandi sidusrühmad ning teised majanduspartnerid tunnustaksid sotsiaalmajandust kui võtmetähtsusega tegurit kohaliku tasandi majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks. ELi institutsioonid peaksid kavandama kampaaniaid, et väärtustada sotsiaalmajanduse panust kohalikku arengusse. Lisaks sellele tuleb määratleda üldsuunised, et kaasata sotsiaalettevõtted kohaliku arengu partnerlustesse. Seepärast teeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepaneku luua avaliku ja erasektori nõustamisteenuste abil ühistuid ja teisi sotsiaalettevõtteid, mida toetavad ettevõtjad ja ettevõtlusinkubaatorid kohalikul tasandil. Komitee toetab partnerluste edendamist kohalike sotsiaalettevõtete ning kohalike ja piirkondlike haldusasutuste vahel, et tagada vajalikud teenused (nt sotsiaalse kaasamise ja hariduse valdkonnas);

d)	tervislike toiduainete tootmine ja piirkondlikud tooted;

e)	tehnilise taristu arendamine (nt reoveepuhastid, sh kodused reoveepuhastusseadmed ja taimsed veepuhastuse filtrid);

üleminek jätkusuutlikule, vähese CO2-heitega ühiskonnale. Selle aspekti võiks kaasata kogukonna juhitud kohaliku arengu näitajate ja eesmärkide hulka järgmistes valdkondades: jätkusuutlik areng, süsinikuheited, vastupanuvõime ja ELi eesmärkide saavutamine jätkusuutliku arengu ja kliimamuutuste valdkonnas ning ÜRO 2015. aasta eesmärkide hulka jätkusuutliku arengu ja kliimamuutustega seonduvate kohustuste valdkonnas;

g)	olemasolevate võrgustike tõhus kasutamine (nt liikmesriikide maaeluvõrgustikud).

4. Linnalähedased piirkonnad ja kalanduse kohalikud tegevusrühmad – konkreetsed väljakutsed

4.1.

Piirkonnad, kus linn ja maa on omavahel tihedalt seotud, kujutavad endast sobivat ruumi kogukonna juhitud kohaliku arengu jaoks. Seda liiki vahend võimaldab reageerida ruumilisele arengule ja võtta arvesse piirkonna funktsionaalseid sidemeid. Väga tugevad sidemed eksisteerivad linna ja linnalähedase maapiirkonna vahel, millele tuleks pühendada spetsiaalne lähenemisviis.

4.2.

Linnalähedase ruumi puhul kerkivad esile spetsiifilised probleemid (väljakutsed), mida on võimalik lahendada kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu. Peamised väljakutsed on säästev liikuvus, sotsiaalselt sidusa ühiskonna rajamine ja prioriteetide seadmine maa kasutamisel. Linnalähedane piirkond ümbritseb üle 25 000 elanikuga linnu. Siinkohal tuleks mainida Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Euroopa Komisjoni ühist uurimisprojekti „Rurban”, mille eesmärk on määratleda ja hinnata ametlikke ja mitteametlikke partnerlusi linnade ja maapiirkondade vahel ning nende panust kohalikku arengusse (9).

4.3.

Kohaliku arengu lähenemisviisi kasutatakse 2007. aastast ka Euroopa Kalandusfondi raames, et toetada kalurikogukondade jätkusuutlikku arengut kalandusalaste kohalike tegevusrühmade kaudu.

5. Linnapiirkond – kaasata elanikkond ja tagada kohaliku arengu rahastamine

5.1.

Linnapiirkonna määratlemiseks puudub ühtne mõiste, me võtame aluseks üleriigilise ja kohaliku tasandi eeskirjad ja tavad. Maapiirkonna määratlemisel kasutatakse linnade maksimaalse suuruse kriteeriumit: linnaelanike arv peab olema väiksem kui 25 000. Analoogia põhjal võib seda kriteeriumit kasutada ka linnapiirkondadele (seades elanike arvu alammääraks 10 000 ja ülemmääraks 1 50 000). Ametiasutused osaleksid asjaomaste piirkondade pädevate esindajate kaudu, kes ideaalsel juhul esindaksid linnavalitsusi, ringkonnavalitsusi või muid üksusi (nt teatud kvartalid, sotsiaalselt tõrjutud kogukonnad, teatud probleemidega linnapiirkonnad jne).

5.2.

Teatud linnade konkreetne kogemus, mis on saadud tänu osalusele rakenduskavas Urbact II, teadmiste arendamise Euroopa platvormis (10) (ja varajasel osalusel linnaarengu platvormis), võib olla inspiratsiooniallikaks (11). Samuti tuleb esitada üleminekulinnade ja bioloogilist mitmekesisust kaitsvate kogukondade kogemused, mille raames mitmed tuhanded kohalikud kogukonnad kogu ELis on edukalt edendanud kohalike kogukondade juhitud jätkusuutlikku arengut.

5.3.

20-aastane kogemus maapiirkonnas tähendab ka seda, et linnad saavad alguses näiteks üleminekuperioodil inspiratsiooni maapiirkonnast, mille kohta koostatakse hinnang. Praktikas on ekspertide toetusel ja teatud juhendamise abil võimalik seda lähenemisviisi viljakalt üle kanda.

5.4.

Alates programmiperioodist 2007–2013 loodi linnade tasandil nõuandvad organid, milleks olid Urbacti kohalikud toetusrühmad, mis kaasati kohalike tegevuskavade väljatöötamisse. Kuid vastupidiselt sellele, mida näevad ette LEADERi lähenemisviis ja kogukonna juhitud kohaliku areng, oli tegemist üksnes mitteametlike nõuandvate ekspertrühmadega, mille raames ei nõutud eri sektorite esindajate osalust. Nende rühmade koosseis määratleti asjaomase projekti temaatilise suunitluse põhjal. Rakenduskavas Urbact II ei toetatud kohalikke toetusrühmade tegevust rahaliselt. Et tõhustada partnerluse põhimõtte toimimist ka linnapiirkonnas, tuleb luua partnerlused kogukonna juhitud kohaliku arengu põhjal. Neil partnerlustel peavad olema vajalikud finantsvahendid, et tagada nende toimimine. „Samuti on võimalik rakendada seda lähenemisviisi linnapiirkondades ja piirkondades, mille moodustavad väikesed ja keskmise suurusega linnad tänu oma funktsionaalsetele aladele kohalike ja piirkondadevaheliste keskustena” (12).

5.5.

Arvestades linnades käsitletavaid probleeme, kujutavad erinevad rakenduskavad endast asjakohast vahendit kogukonna juhitud kohaliku arengu juhtprojektide rahastamiseks. Seepärast tee komitee ettepaneku kasutada seda lähenemisviisi ja sellest lähtuvaid strateegiaid juhtprogrammide raames, et tagada linnapiirkondade rahastamine (nt keskkonna, vaatamisväärsuste ja kultuuripärandi kaitse valdkonnas jms) (13).

5.6.

Oleks mõistlik koguda eri liikmesriikide partnerlusel põhineva linnaarengu heade tavade näited ning kaasata need punktis 1.10 nimetatud uuringusse. Toimimisjuhend „Partnerluse põhimõte ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide rakendamisel – Euroopa partnerluse toimimisjuhise elemendid” (14) võib samuti olla juhendiks partnerluse raames tehtavale tööle.

6. Kuidas kasutada sagedamini ja kõikjal kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodit?

6.1.

Kogukonna juhitud kohalik areng peab aitama kodanikel arendada asjakohaselt ja järjepidevalt oma kogukondi ja linnu. Tänu sellele arengule võivad kodanikud otseselt osaleda oma kogukonna elukvaliteedi parandamises. Tegemist on tõeliselt kaasava majanduskasvuga, mille tulemused on nähtavad kohalikul tasandil. Iseenesestmõistetavalt on selle arengu kohandamise raames vaja eraldada vahendeid suutlikkuse suurendamise jaoks, et kõigil partneritel oleks võimalik oma rolli täiel määral täita, et mitte jääda selle protsessi raames lihtsalt vaatlejateks, vaid täielikult osaleda valdkonnaüleses partnerluses mitmetasandilise valitsemise vaimus. Lisaks sellele tuleb toetada suuremate kogemustega ekspertide ja osalejate pakutavat toetust ja juhendamist. Siin vaadeldavas ettepanekus tuleb samaaegselt analüüsida ja selgitada LEADERi lähenemisviisi tulemuslikkuse ja edu põhjuseid ning seda, miks laiendada kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi kõigile Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seonduvatele programmidele, et ühtekuuluvuspoliitikat edukalt ellu viia.

6.2.

Seal, kus seda meetodit veel rakendatud ei ole, oleks asjakohane läbi viia hinnang keskpikas perspektiivis, et käivitada kõnealune lähenemisviis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames ajavahemikuks 2014–2020.

6.3.

Sellest aspektist omab sotsiaal- ja majanduspartnerite, kodanikuühiskonna esindajate, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning riigiasutuste konkreetsete teadmiste vahetamine esmatähtsust. Arvukad sidusrühmad toetavad seda teadmiste vahetamist.

6.4.

Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate väljatöötamine nõuab teatud aega, ent siiski on oluline, et ka nende strateegiate elluviimiseks teatud aja jooksul tagatakse piisav aeg ning eelarvevahendid, et rahastada asjaomaseid eri meetmeid. Liiga pikk ettevalmistusaeg, mille jooksul puuduvad positiivsed tulemused piirkondadele (elluviidud projektide näol), ning tegevuste kiirendatud rahastamine (kasutamise lõpptähtaja lähenemise tõttu) võivad tekitada umbusaldust selle vahendi vastu.

6.5.

Teised probleemid, millega tuleb toime tulla kogukonna juhitud kohaliku arengu korrektsel kohandamisel, on halduskoormus ja liigsed haldustakistused, maksete hilinenud tasumine, projektide eelrahastamine lõplike abisaajate omavahenditest või laenudest, mille intressid jäävad lõplike abisaajate kanda. Sellega seoses on võimalik kaaluda ühisrahastamise võimalusi, avaliku- ja erasektori rahastamine ning pangasektori korraldatud riigitagatisega osalus.

6.6.

Sageli lähevad liikmesriigid kaugemale Euroopa Komisjoni kehtestatud õigusnormidest, kehtestades sätteid, mida ei ole nõutud ja mis on tingitud nende riiklikust haldusest, raskendades oluliselt juurdepääsu riigitoetustele ning pärssides taotlejate indu sätete keerukuse ja võimalike tagajärgede tõttu. Mõnes liikmesriigis aga üritavad ametiasutused vähendada nii palju kui võimalik kulusid piirkonna atraktiivsuse suurendamisele ja väiksemate kohalike tegevusrühmade haldamisele, mille tagajärjel võib ohtu sattuda kogu süsteemi toimimine.

6.7.

Komitee nõuab koolitajate koolitamist: tuleb tagada üleriigiliste või piirkondlike osalejate koolitus tehnilise toetuse raames kooskõlas ühissätete määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 5. Samuti tuleb luua vajalikud tingimused piirkondlike, üleriigiliste ja rahvusvaheliste võrgustike loomiseks ja tulemuslikuks kasutamiseks, kohe kui võrgustikutööga kaasneb märkimisväärne lisaväärtus.

6.8.

Oleks mõistlik koguda eri liikmesriikide heade tavade näited ning kaasata need punktis 1.10 nimetatud uuringusse.

Brüssel, 11. detsember 2014

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Henri MALOSSE

(1) Ajavahemiku 2014–2020 jaoks on ühissätteid käsitlevas määruses (EL) nr 1303/2013 määratletud kolm erinevat terviklikku lähenemisviisi: neist üks on kogukonna juhitav kohalik areng – integreeritud territoriaalsete investeeringute (ITI) ja ühiste tegevuskavade kõrval.

(2) Tuleb nõuda võrdväärseid tingimusi kogukonna juhitava kohaliku arengu vahendi toimimise jaoks ELi liikmesriikides ja need tagada kooskõlas kõnealuse meetodi põhimõtetega ning riiklikke ja piirkondlikke iseärasusi arvesse võttes.

(3) Regioonide Komitee arvamus „Kogukonna juhitav kohalik areng”, ELT C 17, 19.1.2013, lk 18.

(4) Komitee arvamused: „Valitsemistava ja partnerlus liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil ning projektide alus regionaalpoliitikas”, ELT C 77, 31.3.2009, lk 143; „Programmiperioodiks 2007–2013 kavandatud ühtekuuluvuspoliitika strateegiaid ja programme käsitlevate läbirääkimiste tulemused”, ELT C 228, 22.9.2009, lk 141; „Tõhus partnerlus ühtekuuluvuspoliitikas”, ELT C 44, 11.2.2011, lk 1; „Ühtekuuluvuspoliitika roll ja prioriteedid ELi 2020. aasta strateegias”, ELT C 248, 25.8.2011, lk 1; „Regionaalpoliitika ja arukas majanduskasv”, ELT C 318, 29.10.2011, lk 82; „LEADERi programm kui kohaliku arengu vahend”, ELT C 376, 22.12.2011, lk 15; „Euroopa struktuurifondidele rakendatavad üldsätted”, ELT C 191, 29.6.2012, lk 30.

(5) http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_clld_local_actors.pdf

(6) http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_community_local_development.pdf

(7) Euroopa maaelu arengu võrgustik (REDR), graafilised andmed LEADERi kohta.

(8) Vt Laurant Van Depoele: „Local development strategies in the EU”, The Case of LEADER in Rural Development, („Kohaliku arengu strateegiad ELis”, LEADERi roll maapiirkondade arengu raames), lk 4: http://www.eurolocaldevelopment.org/wp-content/uploads/2013/03/local_development_strategies_in_the_eu-.pdf

(9) http://www.oecd.org//regional/rurbanrural-urbanpartnerships.htm

(10) www.eukn.org

(11) http://www.emi-network.eu/Sharing_knowledge/News_on_EU_policy/Cohesion_Policy_2014_2020_negotiations_about_the_urban_dimension

(12) Poola linnade liit, jaanuar 2014, http://ldnet.eu/CLLD+in+urban+areas

(13) Koos kogukonna juhitud kohaliku arenguga on tegemist asjakohase integreeritud vahendiga ning integreeritud territoriaalsete investeeringutega (ITI). Nende vahendite samaaegse rakendamise tulemusel tekib koosmõju.

(14) http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_clld_local_actors_et.pdf