19.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 458/1

Raportöör:

Georgios Dassis

1.1

ELi sotsiaaldialoog moodustab lahutamatu osa Euroopa projektist ja poliitikavaldkondadest, samuti kriisi ületamise meetmetest, tänu millele edendatakse majanduskasvu ja tööhõivet, mis peaks tingimata toetuma rikkalikule sotsiaaldialoogile kõigil tasanditel: riiklikul, valdkondlikul, piirkondlikul ja ettevõtete tasandil.

1.2

Sotsiaaldialoog on kahepoolne dialoog sotsiaalpartnerite vahel, seda täiendavad kolmepoolsed läbirääkimised Euroopa institutsioonide ja poliitiliste organitega ning mitmesugused konsultatsioonivormid Euroopa ja riiklikul tasandil.

1.3

Tuleb eristada sotsiaaldialoogi, mis on käesoleva arvamuse teema, ja kodanikuühiskonna dialoogi: olemas on mõlemad. Neid ei saa ühe mõiste alla viia, kuna Euroopa tasandil määratletakse aluslepinguga sotsiaaldialoogi osalejad, pädevused ja menetlused ning antakse sotsiaalpartneritele peaaegu seadusandja roll töötingimuste alal kõige laiemas mõttes, kuid samal ajal ei tohiks neid üksteisest ka täielikult eraldada. Euroopa sotsiaalpartnerid kasutavad avatud lähenemisviisi ning on juba laiendanud oma tegevsalasid, alustades konkreetset tööd terve rea Euroopa ühenduste ja VVOdega.

1.4

Sotsiaalpartnerid peavad jätkuvalt suurendama oma autonoomiat ja suutlikkust pidada kollektiivläbirääkimisi. Euroopa Liidu institutsioonid peavad võtma arvesse nende 2013. aasta oktoobril vastu võetud ühisavaldust Euroopa majandusjuhtimise kohta (1). Nimetatud avalduses kohustatakse institutsioone, eelkõige komisjoni, hõlbustama Euroopa tasandil sotsiaaldialoogi ja aitama selle saavutusi nii valdkondadevahelisel kui valdkondlikul tasandil ellu viia.

1.5

Sotsiaalpartnerid peavad samuti rakendama oma sõltumatuid kokkuleppeid tõhusamalt, et hõlmata kõiki riike ja tagada kõigile Euroopa Liidu töötajatele ja ettevõtetele neis sätestatud õiguste range järgimine vastavalt riigi seadustele ja menetlustele.

1.6

Kriisist ning majanduslikest ja sotsiaalsetest muutustest tingitud probleemide keerukus ja ulatus nõuab spontaanset koostööd kodanikuühiskonna sidusrühmadega nende vastavate vastutusalade ja pädevuste raames.

2.1

Ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide pühendumine Euroopa projektile ei sündinud vajadusest, vaid erimeelsusi kõrvale jättes veendumusest, et Euroopa Ühendus on ainus viis meie rahvaste ühendamiseks rahu, demokraatia, majanduskasvu ja sotsiaalse progressi nimel. Sotsiaalpartnerite Euroopa projektis osalemise ajalugu alates Euroopa Söe-ja Teraseühendusest kuni majandus- ja rahaliiduni iseloomustab seega see põhjalik pühendumine ning sellest ilmneb, kui otsustavat rolli on tööandjad ja ametiühingud etendanud ja peavad jätkuvalt etendama selles majandus- ja rahaliidu uues etapis, et tegeleda kriisi tsükliliste väljakutsetega ning struktuuriliste muutustega, millega meie riigid silmitsi seisavad. Sellega seoses peab majandus- ja rahaliit tagama jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse taastumise kõigis Euroopa Liidu riikides, luues kvaliteetseid töökohti. Ta peab tagama, et kõiki sidusrühmi kaasatakse nende pädevusvaldkondade raames. Sotsiaaldialoogi Euroopa mõõtmes tuleb arvesse võtta ka globaliseerumise konteksti ning võimaldada ELil osa võtta ülemaailmsest reguleerimisest, mis on vajalik, et tagada, nagu komitee väitis oma 2007. aasta mai arvamuses (2), et „globaliseerumise inimliku mõõtme ja Euroopa integratsiooni saavutamine” muutub küsimuseks, mis „puudutab Euroopa kodanikke ja organiseeritud kodanikuühiskonda”.

2.2

Konkreetsete kogemustega tõestas Euroopa Söe-ja Teraseühenduse nõuandekomitee oma tõhusust kõigis töösturite ja töötajate huvivaldkondades, nt tööstuspoliitikas, turuarenduses, sotsiaalse sekkumise mehhanismides ning tehnilistes ja sotsiaalsetes uuringutes. Seetõttu oli otstarbekas tagada, et lepingutes hõlmatakse ja arendatakse jätkuvalt nii tööstuspoliitikat kui sotsiaalse kooskõlastamise vahendeid puudutavaid sätteid. Oma pädevuste raames saab EMSK etendada olulist osa nende arengute toetamisel ja prognoosimisel (nagu näiteks oma arvamusega, milles käsitleti ühenduse hartat töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta (1989) (3)).

2.3

1985. aastal, kui Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors'i eestvedamisel algatati kahepoolne sotsiaaldialoog, arenes see ühenduse tasandil tõeliseks Euroopa läbirääkimiste foorumiks.

2.4

Sotsiaalpartnerid saavutasid 1991. aasta 31. oktoobril olulise edusammu kokkuleppe sõlmimisega, mis lisati Maastrichti lepingu sotsiaalprotokollile (4). Nad kinnitasid oma valmisolekut osaleda ELi sotsiaalses juhtimises, saades ise reguleerijateks läbirääkimisi pidades, lisaks seadusandlikule mõõtmele.

2.5

Subsidiaarsus: subsidiaarsuse põhimõte eeldab tavapärases mõistes vastutuse andmist kõrgemale tasandile – antud juhul Euroopa Liidule – juhul, kui madalam tasand – liikmesriigid – ei suuda toimida sama tõhusalt (Euroopa Liidu lepingu artikkel 5). Subsidiaarsuse põhimõtte veel üheks rakendamisviisiks võib lugeda sotsiaalpartnerite volituste tunnustamist lahendada probleeme valdkondades, kus nad on sotsiaaldialoogi raames pädevad (5). See õigus antakse sotsiaalpartneritele sõnaselgelt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 154 ja 155. Tõhusa ja korrapärase rakendamise ning asjakohase teavitamise korral võivad need sätted, mis lähendavad otsuste langetajaid üldsusele, edendada organiseeritud kodanikuühiskonna rolli üldiselt ja leevendada ELi ja selle institutsioonide kui kaugete võimukoridoride halba mainet kodanike silmis.

3.1

Majandus- ja finantskriis, millega enamik liikmesriike võitleb, on tinginud suundumuse luua konkurentsivõimet, vähendades vahetuid tootmiskulusid (palgakulud, toorainekulud jne), samas kui Euroopa peaks tegema rohkem jõupingutusi selleks, et täiustada kuludega mitteseotud konkurentsivõimet (toodete ja teenuste kvaliteet, teadus- ja arendustegevus, töö- ja tööstussuhete kvaliteet, töökorraldus ning ettevõtjate sotsiaalne vastutus, haridus ja koolitus jne).

3.2

Et kriisist üle saada ja taastada üldsuse usaldus, on aeg stimuleerida majanduskasvu avalike, erasektori ja sotsiaalsete investeeringutega (vt EMSK arvamus (6)) Euroopa ja riikide tasandil, et saavutada jätkusuutlikku ja innovatiivset arengut, millega luuakse kvaliteetseid töökohti ja sotsiaalset progressi ning mis tagab kindlad ja jätkusuutlikud makromajanduslikud olud.

3.3

2013. aasta oktoobris võtsid Euroopa sotsiaalpartnerid vastu 10 põhimõtet, et kindlustada oma kaasatus Euroopa majandusjuhtimises (7). Teine põhimõte on järgmine: „Sotsiaaldialoog ja arenenud tööstussuhted kõigil tasanditel on Euroopa sotsiaalse mudeli ja demokraatliku valitsemise ülioluline element. Sotsiaalpartnerite asjakohane kaasatus majandus- ja tööhõivepoliitikas on seega väga tähtis”.

3.4

Viiendas põhimõttes märgivad sotsiaalpartnerid, et „sotsiaaldialoog võib olla edukate majandus- ja sotsiaalreformide liikumapanev jõud. Sotsiaalpartnerid võivad tõsta teadlikkust majanduslike ja sotsiaalsete muutuste mõjudest sotsiaalsüsteemile ja tööturule. Samuti võivad nad etendada põhirolli tingimuste loomisel, millega stimuleeritakse töökohtade loomist, eelkõige hõlbustades majanduse taastumist, tööhõivealast ja sotsiaalset integratsiooni.”

3.5

Seetõttu tuleb rõhutada sotsiaaldialoogi sõltumatust ja selle tulemuste tähtsust, et suuta praeguse aja väljakutsetega toime tulla.

3.6

Euroopa sotsiaaldialoog peab põhinema mitmekesisel riiklikul sotsiaaldialoogil, mida peetakse eri tasanditel: valdkondadevaheline, valdkondlik, piirkondlik ja ettevõttesisene. Neil tasanditel on kollektiivlepingute osakaal paljudes riikides praegu vähenemas, asjaolu, mis tuleneb Euroopa Liidu sekkumisest majandusjuhtimisse, õõnestades töötajate positsiooni ja aidates kaasa ebavõrdsuse suurenemisele.

3.7

Vaja on uut lähenemisviisi, milles arvestataks rohkem piirkondlikku mõõdet, et leida sobivaid vastuseid ümberkorraldustele, mille tagajärjeks on koondamised ja ettevõtete sulgemised. Neil sündmustel on sageli dramaatiline mõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil, mitte üksnes töötajatele ja nende perekondadele, vaid ka kohalikele omavalitsustele ja ettevõtetele, kes sõltuvad otseselt või kaudselt asjaomasest ettevõttest.

3.8

Neil keerulistel muutuste ja kohanemise aegadel võib eeldada, et dünaamiline liikumapanev jõud võib lähtuda euroalast, mille juhtimine on kõrgemal tasemel ja meetmete kooskõlastamine toimib paremini. Selle jõu puhul tuleb arvesse võtta vajadust säilitada majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ELis tervikuna. Pidades silmas juba olemasolevaid sotsiaalseid erinevusi, on vaja mehhanismi, mille abil jälgida lahknevusi, et võtta korrigeerivaid meetmeid. See jälgimismehhanism põhineks tugevdatud järelevalvel ja selle puhul tuleb arvesse võtta tööhõivesüsteemide vastastikust sõltuvust. Selle ülesande võiks anda Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondile või toetuda tööhõive olukorra jälgimise vahendi koostanud tööhõivekomiteele.

4.1

Laekeni avaldus sotsiaaldialoogi kohta (2001) ja sotsiaalpartnerite ühisavaldus Euroopa majandusejuhtimise kohta (2013) on osa loogilisest arengust.

4.1.1

Täpsete määratluste vastuvõtmine: siinkohal tuleks viidata sotsiaalpartnerite panustele Laekeni tippkohtumisel (2001. aasta detsember) (8):

L’UNICE/UEAPME, CEEP ja ETUC peavad oluliseks eristada selgelt kolme sotsiaalpartnereid hõlmavat eri liiki tegevust:

4.1.2

Partnerite rolli tugevdamine Euroopa juhtimises: 24. oktoobril 2013 vastu võetud olulises sotsiaalpartnerite avalduses sotsiaalpartnerite kaasamise kohta Euroopa majanduse juhtimisse (9), mis oli mõeldud kolmepoolseks sotsiaaltippkohtumiseks, rõhutatakse sotsiaaldialoogi peamist rolli nii riiklikul kui Euroopa tasandil ning laiemat konsultatsioonisfääri, mida tuleks tugevdada (iga-aastane majanduskasvu aruanne, riiklikud reformikavad, riigipõhised soovitused, makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus, tööturu näitajad).

4.1.3

Sotsiaaldialoogi lepingulise mõõtme süvendamine: rasketel aegadel tuleks kasutada kõiki saadaolevaid vahendeid (direktiivide kaudu ette nähtud või sõltumatult rakendatavad lepingud, meetmeraamistikud, ühisavaldused jne), et saavutada tõhusaid lahendusi, eelkõige seoses tööhõive ja töö kvaliteediga.

4.1.4

Sotsiaaldialoogi tulemuste konsolideerimine: nii sotsiaalpartnerite (vt ühised lõpparuanded kaugtöö kohta (2006. aasta juuni) (10), stressi kohta (2008. aasta juuni) (11), ahistamise ja vägivalla kohta töökohal (2011. aasta oktoober) (12) ja kaasavate tööturgude kohta (2014. aasta juuni)) kui komisjoni (vt aruanded (13)) eri hinnangud on toonud ilmsiks suuri erinevusi seal, kus on tegemist sõltumatute kokkulepete ülevõtmisega, mis nõrgestab nende tõhusust ja ulatust võrreldes õigusaktidega ja tingib erinevused Euroopa töötajate ja ettevõtete õigustes. Näib olevat ilmne, et sõltumatute kokkulepetega peab kaasnema kohustuslik rakendamine, olenemata sellest, kuidas seadusandlik või lepinguline ülevõtmine toimub. Sotsiaalpartnerid peavad arendama edasi praegu kehtivaid tingimusi ja määratlema uued reeglid tagamaks, et Euroopa tasandi kokkuleppeid rakendatakse tõhusalt ettenähtud ajakava raames, mitte ainult kokkuleppe allkirjastanud Euroopa organisatsioonide poolt, vaid ka nende liikmete poolt riiklikul tasandil. Kõik need Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 155 kooskõlas sõlmitud kokkulepped peavad kindlasti kuuluma lahutamatu osana ühenduse õigustiku juurde.

4.1.5

Autonoomsusvõime ja ELi meetmetega ühendava sünergia tugevdamine: sotsiaalpartnerite sõltumatust tuleb tugevdada ja arendada (vt viited allpool sotsiaalpartnerite 2013. aasta oktoobri ühisavaldusele Euroopa majanduse juhtimise kohta), kuid see ei vabasta komisjoni kohustusest võtta vajalikke ja kiireloomulisi sotsiaalseid algatusi sellistes valdkondades nagu ümberkorraldused, tervishoid ja ohutus, liikuvus ja struktuurireformid, eelkõige tööturul, eesmärgiga edendada töökohtade loomist. Sotsiaalpartnerite autonoomiavõime tugevdamine ei tohiks nõrgestada komisjoni võimet võtta initsiatiivi ja toimida katalüsaatorina; vastupidi, see peaks toimuma sünergias ja ühises rütmis kogu protsessiga. Sotsiaalpartnerid on juba edu saavutanud, juhtides dialoogi läbiviimise viise nii valdkondadevahelisel kui valdkondlikul tasandil, muu hulgas ka läbirääkimistel kaheaastaste programmide üle. 2013. aasta ühisavaldus euroala majandusjuhtimise kohta (14) tähistab uue etapi algust sotsiaalpartnerite jaoks. Nende autonoomia suurendamine võimaldaks sotsiaalpartneritel, kui nad seda soovivad, katsetada sotsiaaldialoogi jaoks kahepoolse liikmesusega alalise sekretariaadi loomist. Komitee on selle idee juba esitanud oma 24. novembri 1994. aasta ja 29. jaanuari 1997. aasta (15) arvamustes.

4.1.6

Konsultatsiooni laiendamine: sedamööda, kuidas meie järjest keerukamad ühiskonnad arenevad, tuleb kaasata ametiühingud, tööandjad, vabatahtlik sektor, sotsiaalmajandus ja avalikke huve esindavad sidusrühmad konsultatsioonidesse ühenduse poliitika ja projektide üle nende vastutusalade ja pädevuse piirides. Sotsiaalpartnerid võtavad juba sageli osa Euroopa avalikest konsultatsioonidest, mis aitab parandada mõttevahetust teiste ühiskonna osadega. Need mõttevahetused toimuvad ka ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitleva Euroopa sidusrühmade mitmepoolse foorumi raames. Konsultatsioonide praktilist korraldust tuleb siiski juhtida hoolikalt, eelkõige elektroonilist konsultatsioonivormi kasutades, ning sõltuvalt asjaomasest teemast võtta arvesse eri osalejate pädevusi ja esindatust: sotsiaalpartnerite puhul viiakse praegu juba korrapäraselt läbi esindatuse hindamisi.

5.1

Valdkondadevaheline: perioodi 2012–2014 tööprogrammiga viidi lõpule noorte tööhõive tegevusraamistik. Sotsiaalpartnerid kohustusid alustama läbirääkimisi uue ühise tööprogrammi üle aastateks 2015–2017, mis on ülioluline järgmise kolme aasta jaoks. Neil on vaja kasutada kõiki oma käsutuses olevaid mehhanisme, et tagada õigused ja algatada praktilised meetmed hetke väljakutsetega toimetulekuks.

5.2

Valdkondlik: eelkõige tänu valdkondliku sotsiaaldialoogi komiteedele on märkimisväärseid võimalusi prognoosida tekkivaid muutusi ja tulla nendega tõhusamalt toime. Eelkõige tööstus- ja valdkondliku poliitika raames saavad Euroopa töönõukogud koos oma kutseliitudega anda väärtusliku panuse, kasutades oma teadmisi ja kogemusi tööstuspoliitika ettepanekute ja alternatiivsete võimaluste esitamiseks.

5.3

Euroopa töönõukogud: globaliseerumise ja pidevate tehnoloogiauuenduste taustal puutuvad kõigi Euroopa riikide ettevõtted ja töötajad kokku pidevate ja kiirete muutustega töö- ja tootmisviiside korralduses. Kogemused näitavad, et Euroopa töönõukogud saavad aidata juhtkonnal ja töötajatel luua ettevõtte töökultuuri ja kohaneda muutustega kiiresti muutuvates rahvusvahelistes ettevõtetes või gruppides, kui muutused on seotud grupi strateegiaga ja mõjutavad eri riikides olevaid haruettevõtteid. Globaalsete ettevõtete puhul etendavad Euroopa töönõukogud olulist rolli globaliseerumise inimmõõtme loomisel ELi demokraatlike ja sotsiaalsete väärtuste põhjal ning ILO standardite edendamisel. Samuti võib neid kaasata Euroopa või rahvusvaheliste raamlepingute ja ettevõtjate sotsiaalse vastutuse alaste lepingute rakendamisse (16).

5.4

VKEd: tööstusvõrgustikku tuleks taaselavdada, innustades VKEde arengut ja tagades nende õitsengu ja stabiilsuse. Selleks tuleb sotsiaaldialoogi tugevdada vahendite koondamise poliitika abil, näiteks koolituse, töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.

5.5

Ühistud, vastastikused seltsid ja sotsiaalettevõtted: nende spetsiifilised omadused ja nende areng, mis põhineb solidaarsusel, koostööl ja ettevõtte loodud varade jaotamisel muudavad nad majanduskasvu ja töökohtade loomise peamisteks sidusrühmadeks. Seega on loomulik, et nende spetsiifilisi omadusi võetakse sotsiaaldialoogis arvesse ja pööratakse tähelepanu sellele, mis on vajalik nende arengu edendamiseks.

5.6

Piiriülesed valdkonnad: meie piirialad on liikuvuse ja majanduse arengu uued tugipunktid. Piirialade jaoks tuleks luua sobivad sotsiaaldialoogi vormid, millega innustataks tööhõivet, võrdset kohtlemist ning piiriülese liikuvuse tingimuste tagamist.

6.1

Ühiskond on muutunud keerukamaks ning sotsiaalsed ja keskkonnaalased probleemid on omavahel rohkem seotud. Ettevõtte jaoks on sisemised ja välised küsimused omavahel seotud: territoriaalse mõõtme integreerimine ettevõtte arengusse; üleminek vähese CO2-heitega majandusele; jätkusuutlik arengupoliitika, mis ühendab avaliku ja vabatahtliku sektori sidusrühmi; töötute abistamine töö leidmisel, muuhulgas ka mentorluskavade loomine, mis ühendavad ettevõtte töötajaid ja vabatahtlikku sektorit, kes püüab saavutada majanduslikku kaasatust; ettevõtjate sotsiaalne vastutus erilise rõhuasetusega ettevõtetel, kellel on allhankijad arengumaades jne.

6.2

Sotsiaaldialoog ja kodanikuühiskonna dialoog eksisteerivad kõrvuti. Neid ei saa üheks liita, kuid nad mõjutavad teineteist paratamatult. Kahepoolses sotsiaaldialoogis keskendutakse palkadele, tööhõivele, töökorraldusele, tervishoiule ja ohutusele jne kõigil tasanditel toimuvate kollektiivläbirääkimisteteel. Kodanikuühiskonna dialoog hõlmab laia teemavalikut alates keskkonnast, tarbimisest, perepoliitikast, diskrimineerimisest ja vaesusevastasest võitlusest kuni inimõigusteni ning on sotsiaalprobleemide lahendamise protsessi üks osa. Sotsiaalpartnerid on juba laiendanud oma tegevussfääri tänu avatumale ja inimsõbralikumale lähenemisviisile, mis kajastub nende 2010. aasta märtsi kokkuleppes kaasavate tööturgude kohta (18) ning konkreetsetes meetmetes koos Euroopa VVOde ja ühendustega, kes tegutsevad keskkonnakaitse, tarbijakaitse, puuetega inimeste õiguste, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse, vaesusevastase võitluse ja sotsiaalse kaasamise alal.

Pidades silmas sidusrühmade keerukust ja arvukust, tuleb tugevdada olemasolevaid sidemeid sotsiaaldialoogi ja kodanikuühiskonna dialoogi vahel, et tagada sünergia ja vastastikku kasulikud meetmed kõigi partnerite pädevuste ja vastutusalade raames.