26.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 424/58

Raportöör:

Edgardo Maria IOZIA

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni 17. detsembri 2013. aasta teatist ja peab väga oluliseks, et jätkuksid tõhusa ja säästva linnalise liikumiskeskkonna arengu toetusprogrammid, nt CIVITAS, „Arukas energeetika – Euroopa” (IEE) jt. Selliste ambitsioonikate projektide nagu siin väljapakutu ja kasutada olevate rahaliste vahendite nappuse kokkusobitamine eeldab kõigi lahenduste hoolikat ja üksikasjalikku analüüsimist, mis on võimalikud säästva liikuvuse valdkonna edasilükkamatute algatuste puhul.

1.2

Komitee peab hädavajalikuks

1.3

Komitee nõustub linnatranspordi strateegilise osatähtsusega arengus selliste arukate linnade suunas, mille puhul seatakse keskmesse inimesed ning mis on võimelised tulema toime keskkonnaalaste väljakutsetega ja kohanema muutunud tingimustega. Komitee rõhutab ka jätkuvat vajadust tulla toime killustatusega, mis sageli iseloomustab transpordipoliitikat.

1.4

Rakendatavate sekkumismeetmete puhul tuleb igati arvesse võtta nende sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste aspektide vahelist tasakaalustatust, mis moodustavad säästva arengu kolm telge.

1.5

Komitee ei ole vastu konkurentsile avamise meetmetele ja linnatranspordi turu liberaliseerimisele, tingimusel, et tagatakse töötajate õigused ja nende töökohad, hästi väljakujundatud transpordivõrk, tõeline teenustaseme tõus ja hinnatase. Pideva järelevalve abil tuleks tagada lepingutingimuste range järgimine.

1.6

Komitee leiab, et tõhusa, toimiva ja säästva transpordipoliitika saavutamiseks tuleb

1.7

Komitee rõhutab pädevate riigiasutuste ja kodanike tihedama koostöö tähtsust ning viitab komisjoni märkustele linnalise liikumiskeskkonna tegevuskavas (1), kus pööratakse erilist tähelepanu nõudmistele, mis seonduvad selliste haavatavate rühmade liikuvusega nagu eakad, madala sissetulekuga rühmad ja piiratud liikumisvõimega isikud, kelle jaoks on vajalikud erilised poliitikameetmed.

1.8

Komitee leiab, et komisjon oleks pidanud veelgi rõhutama kõnealuseid aspekte, mis põhjustavad lubamatut diskrimineerimist. Komisjon peaks võtma endale kohustuse jälgida, et liikmesriikides oleks ilma igasuguse diskrimineerimiseta kõigile kodanikele tagatud ELi põhiõiguste hulka kuuluv õigus liikuvusele.

1.9

Komitee nõuab samuti liikuvusega seonduva vaesusprobleemi käsitlemist ja lahendamist, sarnaselt energiaostuvõimetuse ja muudes valdkondades võetud ELi meetmetega. Liikmesriigid peavad kavandama meetmeid haavatavamate ja vaesemate sotsiaalsete rühmade toetamiseks. Õigus liikuvusele on kõikide kodanike õigus, mis ei saa kuuluda üksnes jõukatele linnakodanikele.

1.10

Komitee juhib tähelepanu linnalogistika võimalustele suurema tõhususe ja säästvuse saavutamise elemendina. Seetõttu tuleks logistikale pöörata asjakohast tähelepanu linnaplaneerimises ja koostöö projektides. Lisaks sellele tervitab komitee komisjoni kavandatud algatusi kõnealuses valdkonnas.

1.11

Komitee kutsub komisjoni üles koondama kõiki linnalise liikumiskeskkonnaga seonduvaid algatusi ja poliitikameetmeid ühe instrumendi raames. Olemas on vähemalt viis selle teemaga tegelevat portaali, mis tähendab vahendite raiskamist ja mõjutab tõhusust.

1.12

EL ja liikmesriigid peavad arendama välja ühtse ja tervikliku poliitika ühise ambitsioonika eesmärgiga. Kodanike teadlikkust tuleb tõsta alternatiivsete ja vähem saastavate transpordiliikide osas. Mõjutamine hariduse kaudu on esimene samm muutuse suunas. Taasavastada võlu, mis seondub jalutuskäikudega linnas, rattasõiduga tööle või sõprade juurde. Ametiasutused peaksid innustama seda säästlikku liikuvust algatustega kultuuri valdkonnas, arendades linnakeskustes ajaloo ja arhitektuuriga seonduvate paikade külastusi giidiga, toetades selliste rattaretkede korraldamist, mis tõmbavad tähelepanu oma joviaalsusega ning innustavad osalema.

1.13

Tänastes linnades toimuvad lähemate aastakümnete jooksul põhjalikud muudatused nii arhitektuurilises kui linnaplaneerimise mõttes. Komitee soovitab levitada teavet kõigi olemasolevate meetmete kohta. Tänu IKT-le, innovatsioonimeetmetele linnades ja kohalikele algatustele on võimalik parandada liikuvust ja arendada inimsõbralikumaid linnu järgmistele põlvedele.

1.14

Komitee soovitab võtta asjakohasel määral arvesse vajadust tagada linnatranspordi õiglane ja ühtne jaotus, vältides halva ühistranspordiühendusega või ilma ühistranspordiühenduseta aladel elavate isikutele avalduvat survet asuda elama moodsatesse linnagetodesse.

1.15

Vältimatu on arendada tugevat ja sidusat kooskõlastust kõigi avaliku ja erasektori otsustavate instantside vahel kõigil tasanditel. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid, mis on kooskõlas kliima-, keskkonna-, energia- ja tervishoiueesmärkide ning aja- ja energiasäästu eesmärkidega, olles samas suurepäraseks liikumapanevaks jõuks majandusele, tuleks prioriseerida ELi kõigil tasanditel.

1.16

Komitee soovitab võtta konkreetseid meetmeid, eesmärgiga arendada ratta- ja kõnniteid, mis on mõeldud üksnes seda liiki säästvale liikuvusele, seal, kus võimalik, ning kooskõlas ühistranspordi multimodaalsete sõlmedega.

2.1

Euroopa on üks kõige suurema linnastumisega kontinent maailmas. Üle kahe kolmandiku Euroopa elanikkonnast elab täna linnapiirkondades ja see arv kasvab pidevalt („Homsed linnad”, Euroopa Komisjoni aruanne, 2011). Paljudes linnades muutub liikuvus üha raskemaks ja vähem ressursitõhusaks, mida iseloomustavad pidevad liiklusummikud, mis lähevad hinnanguliselt maksma 80 miljardit eurot aastas (Ummikutega seotud kogukulud vt SEK(2011) 358 final), sh halb õhukvaliteet, õnnetused, mürasaaste ja kõrge CO2-heite tase. Euroopas põhineb linnaline liikuvus suures osas tavakütusel töötavate erasõidukite kasutamisel.

2.2

Liikuvus- ja transpordiküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas väitis järgmist: „Linnaliikuvusega seotud probleemide lahendamine on tänapäeval üks peamisi transpordiküsimusi. Kooskõlastatud tegevus annab paremaid lahendusi”(http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-1255_en.htm)

2.3

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu on tunnistanud, et energiatõhususe ja -säästu suurendamiseks tuleb rakendada asjakohaseid strateegiaid transpordisektoris, et tulla toime energiakasutuse probleemiga ja kasvuhoonegaasi heidetega. Sel eesmärgil võeti vastu 23. aprill 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ, mille eesmärk on edendada keskkonnasõbralikke ja energiatõhusaid maanteesõidukeid, arvestades nende energia- ja keskkonnaalast mõju kogu nende elutsükli jooksul.

2.4

Valge raamatu „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas.” (COM(2011) 144, 28. märts 2011) eesmärk on luua kaasaegne ja konkurentsivõimeline transpordisüsteem, mis edendab majanduskasvu ja tööhõivet, ning vähendada ELi sõltuvust naftast ja CO2 heiteid.

2.5

Praegu põhjustab transport ELis ühe neljandiku kogu CO2 heitest ning aitab, eelkõige linnapiirkondades, suurel määral kaasa õhukvaliteedi halvenemisele (tahked osakesed NOx, HC ja CO). Bensiini ja diiselkütuse asendamiseks alternatiivkütuste kasutamine vähendaks maanteetranspordi keskkonnamõju, tingimusel, et need on toodetud säästval viisil.

2.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiitis arvamuses „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava” (2) täielikult heaks Euroopa Komisjon 2009. aastal avaldatud linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava, milles ta esitab kohalikele, piirkondlikele ja üleriigilistele ametkondadele mõtteid, kuidas muuta inimeste elukvaliteet linnapiirkondades võimalikult heaks ja säästvaks. Ent enamik esitatud meetmetest ei olnud siduva iseloomuga.

2.7

Komisjoni esitatud konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi eesmärkide hulgas võib nimetada eesmärki „vähendada poole võrra „tavapäraselt töötavate” autode kasutamise osakaalu aastaks 2030, eemaldada need linnaliiklusest aastaks 2050 ja saavutada aastaks 2030 peaaegu CO2-vaba linnaliiklus suuremates linnakeskustes, ning eesmärki viia maanteeliikluses hukkunute arv 2050. aastaks enam-vähem nullini (3)”.

2.8

Käesolevas arvamuses käsitletakse kokkuvõtlikult algatusi, mis Euroopa Liit on võtnud säästva linnalise liikumiskeskkonna valdkonnas, ent keskendutakse komisjoni äsjasele teatisele teemal „Ühiselt konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnalise liikumiskeskkonna suunas”. Just nende linnade puhul, mida iseloomustab suur asustustihedus, on võimalik ümber suunata praegust arengumudelit olemasolevate ressursside tõhusamale kasutamisele.

2.9

Uued keskkonnaväljakutsed, millega linnad ja linnakodanikud peavad toime tulema lähitulevikus, on võimaldanud suunata praegust linnalise liikumiskeskkonna arengut üleminekulinnade (transition towns) mudeli suunas. Vastupanuvõimelisuse mõiste peaks olema kaasatud linnalise liikumiskeskkonna poliitikameetmete analüüsi ning kiirendama linnakeskkonna muutmise tõhusamat integratsiooni, tagades energia-, keskkonna- ja liikuvuspoliitika meetmete tervikliku lähenemisviisi.

2.10

Komitee nõustub sellise integreeritud lähenemisviisi rakendamisega, milles edendatakse meetmeid sellistes konkreetsetes sektorites nagu keskkond ja tervishoid, keskkonnasõbralikud ja energiatõhusad tehnoloogiad, taristu parandamine, linnade ja linnatranspordi planeerimine, kaubaveologistika, teadus- ja uuendustegevus, liiklusohutus maanteedel ja kodanike teadlikkuse tõstmine.

2.11

Komitee rõhutab vajadust pöörata tähelepanu liiklusõnnetuste arvu vähendamisele ja kodanike tervise parandamisele, rakendades pikaajalisi strateegiaid, et võtta kõiki asjakohaseid meetmeid nende ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Iga inimelu, mis on säästetud nende poliitikameetmete abil, iga ärahoitud õnnetusjuhtum, iga päästetud kodanik, kujutab endast ühiskonna jaoks hindamatut väärtust, ning see peab olema mõõdupuu meetmete kiireloomulisuse hindamisel.

3.1

ELi tasandi strateegiad ja algatused on suunatud sellele, et lihtsustada selliseid säästvaid linnalise liikumiskeskkonna vorme, mis soodustavad linnatranspordi liikide ja vahenditega seonduvat uuendustegevust, et edendada koostalitlusvõimelist linnaliikluse süsteemi, soodustada poliitikameetmeid ühistranspordi ning kõnni- ja rattateede arendamiseks, kaasata linnaline liikumiskeskkond linnaarengu terviklikku ja strateegilisse raamistikku. Kahjuks on olemasolevaid vahendeid piiratud ning neist ei piisa eri tasandil võetavate vajalike algatuste jaoks. Liikmesriigid on omakorda vähendanud kohalikele omavalitsustele eraldatavaid vahendeid, kes on seoses sellega pidanud aeglustama oma tegevuskavade rakendamist linnalise liikumiskeskkonna parandamiseks. Vajalik on kiireloomuline ja radikaalne suunamuutus, et hakata taas jõuliselt tegutsema investeerimise ja tööhõive valdkonnas, ning eelkõige selleks, et kiiresti parandada inimeste elukvaliteeti.

3.2

Arukad linnad ja kohalikud kogukonnad

3.3

Euroopa innovatsioonipartnerlus seoses arukate linnade ja kogukondadega ning Euroopa Komisjoni poolt 2011. aastal käivitatud algatuse „Euroopa arukad linnad ja kogukonnad” arendamine ühendab kodanike, ettevõtete ja kogukondade esindajaid ning pakub neile platvormi, kus nad võivad määratleda, arendada ja ajakohastada uuenduslikke lahendusi ja neid ellu viia. Säästev linnaline liikumiskeskkond on üks peamisi valdkondi, millele on keskendunud Euroopa innovatsioonipartnerlus, lisaks säästvatele kvartalitele ja tehiskeskkondadele ning integreeritud taristule ja protsessidele energia-, IKT- ja transpordisektoris.

3.4

CIVITAS

3.5

Alates 2002. aastast on Euroopa Komisjoni kaasrahastatav algatus CIVITAS toonud linnade jaoks kaasa värske õhu puhangu, luues säästva transpordisüsteemi enam kui 200 Euroopa linnas, mis moodustab praegu väga aktiivse võrgustiku kõnealuses sektoris. Programmi „Horisont 2020” raames on komisjonil kavas tugevdada selliseid algatusi, mis on suunatud uuenduslike tehnoloogiate kasutamisele eesmärgiga saavutada konkurentsivõimeline ja ressursitõhus liikumiskeskkond. Komitee on mitmeid kordi rõhutanud selle ja muude algatuste tähtsust säästva liikumiskeskkonna edendamise jaoks.

3.6

Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T)

3.7

Euroopa Liit toetab linnapiirkondade ühishuviprojekte, mis on mõeldud muuhulgas riigi või rahvusvahelise tarneahelaga seotud linnalogistikatoimingute tõhustamiseks.

3.8

Linnapeade pakt

3.9

Üleminek säästvamatele transpordiliikidele toimub väga aeglaselt. Komisjoni poolt 2008. aastal käivitatud linnapeade pakti algatus innustab osalevaid linnu kaasama linnatranspordi ja linnalise liikumiskeskkonnaga seonduvaid teemasid säästva energia tegevuskavadesse, tagades kodanike kaasamise ning veelgi üldisemalt kodanikuühiskonna osaluse (Linnapeade pakti suunised seoses säästva energia tegevuskavadega).

4.1

Komisjoni teatis koondab tähelepanu Euroopa linnalise liikumiskeskkonna praegustele raskustele ja ebatõhususele, käsitledes selliseid probleeme nagu liiklusummikud, kõrge CO2-heidete tase, õhukvaliteet, surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv ning mõju inimtervisele.

4.2

Teatise eesmärk on suurendada toetust Euroopa linnadele nende võitluses linnalise liikuvuse probleemidega, et tagada säästev areng ja saavutada konkurentsivõimelisema ja ressursitõhusama Euroopa transpordisüsteemi eesmärgid.

4.3

Seetõttu soovib Euroopa Komisjon tõhustada säästva liikuvuse toetusmeetmeid järgmistes ELi lisaväärtust omavates valdkondades.

4.3.1

Kogemuste vastastikune tutvustamine ja heade tavade esiletoomine: asjakohased meetmed heade tavade levitamiseks, selleteemalised portaalid ning Euroopa ekspertide rühma loomine moodustavad komisjoni poolt võetavate poliitikameetmete tuuma.

4.3.2

Sihipärase rahalise toetuse andmine: ELi struktuuri- ja investeerimisfondide abil on võimalik ellu viia konkreetseid ja kooskõlastatud meetmeid, eelkõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades. Struktuurifondidest, Euroopa Sotsiaalfondist ja muudest kasutada olevatest fondidest rahastatakse ka edaspidi linnatranspordiprojekte.

4.4

Teadus- ja uuendustegevuse toetamine: programmi „Horisont 2020” raames tehtud algatus CIVITAS 2020 võimaldab linnadel, äriühingutel, akadeemilisel sektoril ja teistel partneritel välja töötada ja katsetada uudseid lähenemisviise linnalisele liikumiskeskkonnale.

4.4.1

Komisjon soovitab rakendada meetmeid eelkõige järgmistes valdkondades:

4.5

Liikmesriikide kaasamine: komisjon kutsub liikmesriike üles looma asjakohaseid tingimusi selleks, et linnad ja linnastud võiksid koostada ja ajakohastada oma säästva linnalise liikumiskeskkonna tegevuskavasid. See on põhiküsimus, mida komisjon käsitleb, ning otsustavat tähtsust omab see, et ta saaks veenvaid ja positiivseid vastuseid liikmesriikidelt. Subsidiaarsuse põhimõtte rakendamine antud juhul kujutab endast vältimatut ja edukat strateegiat, tingimusel, et kõik osapooled tegutsevad pühendunult oma panuse andmiseks.

4.6

Koostöö tegemine: komisjon esitab terve rea konkreetseid soovitusi kõigi valitsustasandite ning avaliku ja erasektori vahelise kooskõlastatud tegevuse jaoks järgmises neljas valdkonnas: