16.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 226/54

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail”

COM(2013) 922 final – 2013/0445 (NLE)

2014/C 226/10

Raportöör: Juan Mendoza Castro

11. veebruaril 2014 otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 187 ja artikli 188 lõigule 1 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail”

COM(2013) 922 final – 2013/0445 NLE.

Arvestades töö kiireloomulisust, määras komitee täiskogu 497. istungjärgul 25.–26. märtsil 2014 (25. märtsi istungil) pearaportööriks Juan Mendoza Castro ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 177 ja erapooletuks jäi 3.

1. Järeldused ja soovitused

1.1	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab algatust Shift2Rail (S2R), mis kujutab endast märkimisväärset panust Euroopa raudteetööstusse.

1.2	Komitee rõhutab ühisettevõtte S2R võimalikku olulisust tööhõive jaoks, arvestades tõika, et kogu raudteesüsteemis töötab ligikaudu kolm miljonit inimest.

1.3	Euroopa Liidu pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tuleb raudteesektoris lisaks tehnilistele muudatustele muuta ka kultuuri.

1.4	Ühisettevõttele S2R ettenähtud eelarve kogusumma on 920 miljonit eurot, mis on väiksem kui hinnanguliselt 1,4 miljardi euro suuruste vajalike investeeringute maht, mistõttu tuleb uurimissuunad seada tähtsuse järjekorda.

1.5	Komitee rõhutab ühisettevõtte S2R olulisust selle jaoks, et Euroopa raudteesektor suudaks konkureerida 146 miljardi euro suuruse aastakäibega maailmaturul.

1.6	Euroopa ettevõtted on kaotamas mõjukust võrreldes oma Aasia konkurentidega, kes teevad tohutuid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Maailmaturul ollakse silmitsi järjest suurema hulga väljakutsetega, kuna kõigi toodete ja segmentide osas suureneb osalejate arv.

1.7	Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) on üks näide sellest, et koostöö tegemine peab olema üksikriikide huvidest olulisem.

1.8	Uurimissuundades tuleb komitee arvates esikohale asetada inimeste turvalisuse, majandusliku tulemuslikkuse ja raudtee kasutajate teavitamisega seotud meetmed.

1.9	Ühisettevõtte S2R viie uurimisprogrammiga on hõlmatud peamised valdkonnad ja kõrgelennulised eesmärgid.

1.10	Komitee arvates tuleks määrata kindlaks teadustegevusest sündinud toodete omandiõigused. Intellektuaalomandi ja patentidega seonduvad küsimused on määrava tähtsusega, ent komisjoni ettepanekus on kõnealused aspektid jäetud tähelepanuta.

1.11	ELi rahastatud teadustegevusest sündinud toodete tööstuslik tootmine peaks toimuma ELi territooriumil.

1.12	Komisjoni ettepanekust erinevalt peab Euroopa Raudteeagentuur olema ainus koostalitlusvõimet käsitlevate tehniliste määratluste eest vastutav organ.

2. Määruse ettepaneku taust ja põhisisu

2.1	Transpordipoliitika valge raamat (1) ja neljas raudteepakett (2) moodustavad suure raudteeliikluse siseturu raamistiku (3).

2.2	Üks programmi Horisont 2020 peamine eesmärk on tugevdada Euroopa tööstust meetmete abil, mis toetavad teadusuuringuid ja innovatsiooni põhilistes tööstussektorites.

2.3	Ühisettevõttel S2R on „Euroopa Liidu asutuse” staatus (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 187, finantsmääruse artikkel 209).

2.4

Lisaks on S2R vajalik selleks, et leida lahendusi praegustele tõsistele probleemidele, milleks on jõupingutuste killustamine riikides kehtivate normide ja standardite vaheliste erinevuste tagajärjel, luues tõkkeid, mis takistavad ühiste tööstustoodete kasutamist raudteetranspordis ja vastastikuste lubade väljastamist raudteetoodetele; teadusuuringuteks tehtavate jõupingutuste sunniviisiline vähendamine juhtivates raudtee-ettevõtetes; avaliku ja erasektori investeeringute vähesus ning finantsriskide suurenemine.

2.5

Ühisettevõtte S2R eesmärgid on

—	toetada Euroopa Raudteeagentuuri poolt 2014. aasta veebruaris avaldatud raudteeliikluse tehnilist strateegiat;

—	vähendada kasutustsükli kulusid kuni 50 %;

—	suurendada raudteetranspordisüsteemi läbilaskevõimet 100 %;

—	suurendada raudteeteenuste usaldusväärsust ja parandada täpsust 50 % võrra;

—	parandada koostalitlusvõimet ning

—	vähendada negatiivsete tegurite, nt müra mõju.

2.5.1

Selleks, et jälgida kvantitatiivselt, kuidas ühisettevõtte S2R tulevased tulemused aitavad konkreetselt saavutada kõnealuseid kõrgetasemelisi eesmärke, tuleb käivitada valideerimisprotsess. Tipptaseme tehnika ja nõudmiste juhtimine on tänapäevased lähenemisviisid, mis võimaldavad eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude minimaalset jälgimist, seetõttu tuleb kõnealused lähenemisviisid ühisettevõttes S2R professionaalselt kasutusele võtta.

2.6

Ühisettevõte S2R keskendub oma tegevuses neljale raudteetranspordi viisile:

—	koostalitluslik reisijatevedu kiirrongides,

—	koostalitluslik piirkondlik reisijatevedu,

—	koostalitlusvõimeta reisijatevedu linna- ja linnalähiliinidel,

—	koostalitluslik kaubavedu.

2.7	Rahastamise tagavad Euroopa Liit, kes eraldab maksimaalselt 450 miljonit eurot, ja ülejäänud liikmed, kellel tuleb eraldada vähemalt 470 miljonit eurot.

2.8	Tegevuse lõpp on kavandatud 31. detsembriks 2024.

3. Üldised märkused

3.1 Ühisettevõtte S2R tähtsus

Komitee toetab tungivalt algatust S2R, mida ta peab Euroopa tööstuse jaoks oluliseks panuseks sellisesse strateegiliselt esmatähtsasse sektorisse nagu raudteetransport. Lisaks tervitab komitee raudtee-ettevõtjate tihedat kaasamist projekti.

3.2 Tööhõive

Komitee rõhutab eriti ühisettevõtte S2R tähtsust tööhõive jaoks. Kogu Euroopas töötab hinnanguliselt 4 00 000 inimest otseselt või kaudselt kõnealuse sektori teenuseid pakkuvates ettevõtetes. Lisaks töötab rohkem kui 1 3 50 000 inimest Euroopa infrastruktuuri haldajate ja raudtee-ettevõtete teenistuses. Linnaraudteede tööhõivel on tõenäoliselt sama suur osakaal, nii et sektori töökohtade koguarv ulatub ligi kolme miljonini.

3.3 Suur väljakutse Euroopa raudteetööstusele

Komitee märgib, et ELi seatud pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks on vaja põhjalikke muutusi nii tehnilisel kui ka kultuurilisel tasandil. Lisaks ühtlustamisnormide ja -meetmete kindlaksmääramisele peab EL edendama riikideülest koostööraamistikku.

3.4 Rahastamine

Komitee hindab kõrgelt ühisettevõttele S2R eraldatavat rahastust. Sellegipoolest tuleb kavandatud eelarve 920 miljoni euro suurust kogumahtu suurendada täiendavate vahendite abil, arvestades, et S2R vajab investeeringuid, mille kogumahtu hinnatakse 1,4 miljardile eurole. Vastasel juhul tuleb seada S2Ri eri tegevussuunad tähtsuse järjekorda.

3.5 Lisategevus

Kogueelarvest on kavas eraldada „lisategevuse” toetamiseks 120 miljonit eurot. Tegemist on tegevusega, mille ühisettevõtte liikmed lisavad oma investeeringutele, mis tehakse ELi vahenditega toetatud teadus- ja arendustegevusse. Seega ei rahasta kõnealuseid summasid Euroopa Liit.

3.6 Raudteetööstuse maailmaturg

Komitee rõhutab algatuse S2R tähtsust Euroopa tööstuse konkurentsivõime säilitamise jaoks. Euroopa raudteetööstus toodab endiselt rohkem kui 50 % maailma raudteevarustusest ja -teenustest (Euroopas 80 %). Turu kogumaht moodustab hinnanguliselt 146 miljonit eurot aastas, millest turu vabalt ligipääsetav osa ulatub 106 miljoni euroni (4).

3.7 Euroopa mõjuvõim väheneb

On üldteada, et Aasia riigid teevad oma riikide raudteesektoris tohutuid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Euroopa ettevõtetele avaldavad suurt survet nende Aasia konkurendid. Maailmaturul ollakse raudteesektoris silmitsi järjest suuremata väljakutsetega, kuna kõigi toodete ja segmentide osas suureneb pidevalt osalejate arv. Kuigi Aasia ettevõtetega on äärmiselt raske konkureerida hindade osas, on Euroopa raudteesektoril jätkuvalt oluline roll teadustegevuses ja innovatsioonis.

3.8 VKEde osatähtsus

3.8.1

Innovatsioon raudteeturul eeldab toodete tööstuslikku tootmist. Sellest tuleneb maailmaturu juhtivate/eriti suurte tööstusettevõtete vajadus turustada ühisettevõttes S2R arendatud uuenduslikku lahendust.

3.8.2

Sellegipoolest hindab komitee seda, et ka VKEdel on ühisettevõttes S2R võtmeroll kolmel võimalikul viisil:

—	luues klastreid ja taotledes assotsieerunud liikme staatust, kohustudes eraldama vahendeid 2,5 % ulatuses innovatsiooniprogrammi väärtusest (rahastamine 47,6 % ulatuses);

—	avatud konkursikutsete kaudu (selleks eraldatakse 135 miljonit eurot, rahastamine 100 % ulatuses);

—	hakates ühisettevõtte mõne liikme (asutajaliikme või assotsieerunud liikme) alltöövõtjaks. Ka sellise tegevuse puhul on rahastamise määr 100 %.

3.9 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi näide

Euroopa Komisjoni algatusel loodud Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) näitab, et koostöö tegemine peab olema üksikriikide huvidest olulisem. ERTMS on tõenäoliselt raudteetööstusele kõige suurem väljakutse edu saavutamise seisukohast, kuna sellest on saanud nii Euroopa kui ka paljude maailma riikide raudteedel kõige rohkem kasutatav täielikult koostalitlusvõimeline süsteem. Seetõttu tuleb teha suuri jõupingutusi teadusuuringutes, et saavutada täieliku koostalitlusvõime, läbilaskevõime suurendamise ja rakenduskulude vähendamise eesmärgid.

3.10 Lõppkokkuvõttes on ühisettevõte S2R samm õiges suunas

Euroopa raudteesektori olulised (omavahel konkureerivad) ettevõtjad on esimest korda otsustanud teha koostööd ühise uurimisprogrammi raames.

4. Konkreetsed märkused

4.1 Teadus- ja arendustegevus

4.1.1

Järgides koostalitlusvõimet käsitleva direktiivi (5) struktuuri, hõlmab kavandatud teadus- ja arendusprogramm järgmist: kaubaveo ja reisijaveo veerem, infrastruktuur ning kontrolli- ja juhtimissüsteem.

4.1.2

Komitee peab asjakohaseks seada programmides esmatähtsaks meetmed, millega suurendatakse inimeste turvalisust ja raudtee majanduslikku tulemuslikkust. Uute tehnoloogiate abil tuleb parandada ka raudtee kasutajate teavitamist.

4.2 Innovatsiooniprogrammid

Komitee võtab teadmiseks, et algatus S2R koosneb viiest innovatsiooniprogrammist, mille koostasid Euroopa raudteetööstuse liidu (UNIFE) kooskõlastamisel tegutsenud eksperdid. Need programmid (IP) on järgmised:

4.2.1 (IP1) Energy & Mass Efficient Technologies for High Capacity Trains (energia- ja massitõhusad tehnoloogiad suure mahutavusega rongide jaoks)

4.2.1.1

Tehakse ettepanek luua uue põlvkonna senisest kergemad ja energiatõhusamad rongid, mis põhjustavad vähem kahju rööbasteedele ja millel on väiksem mõju keskkonnale. Uute tehnoloogiate hulka kuuluvad veoseadmed (traction drives), rongide kontrolli- ja juhtimissüsteem (Transport Chain Management System – TCMS), vagunite kergemast materjalist alusraamid (car body shell), käiguosad (running gear), pidurdussüsteemid ja uksed.

4.2.1.2

Programmi IP1 üldised eesmärgid on:

—	suurendada sõidukite mahutavust ja edendada raudteetranspordi läbilaskevõime suurendamist;

—	vähendada reisijatele negatiivselt mõjuvaid reisikatkestusi, parandades rongiliikluse usaldusväärsust ja rongide kättesaadavust, kasutades kas põhimõtteliselt usaldusväärsemaid komponente või usaldusväärset süsteemide/allsüsteemide struktuuri;

—	vähendada rongide (hoolduskulude, energiatarbimise jmt vähendamine) ja rongidega seotud muude allsüsteemide (rööbasteede kahjustumise vähendamine jne) kasutustsükli kulusid;

—	suurendada energiatõhusust ja vähendada rongide massi;

—	suurendada osade omavahelist ühendatavust tegevuse paindlikkuse suurendamiseks.

4.2.2 (IP2) Advanced Traffic Management & Control Systems (täiustatud liiklusjuhtimis- ja kontrollisüsteemid)

4.2.2.1

Raudteeturul on traditsiooniliselt kasutatud erinevaid riiklikke lahendusi signaalimise jaoks põhiliinidel. Signaalimise turul on erinevaid lahendusi, et vastata linnarongiliikluse vajadustele (teabevahetusel põhinev rongide kontrollisüsteem), ning ühisettevõte S2R uurib võimalust ja võimet pakkuda kõnealuste vajaduste suuremat koostalitlusvõimet/standardimist/integreerimist ERTMSi süsteemis.

4.2.2.2

Programmi IP2 üldised eesmärgid on:

—

arendada uue põlvkonna signaalimis- ja kontrollisüsteeme, mis võimaldavad automaatjuhtimisega ehk ilma juhita rongide abil liikluse arukat juhtimist, läbilaskevõime ja usaldusväärsuse suurendamist ning kasutustsükli kulude drastilist vähendamist raudtee-ettevõtjate ja infrastruktuuri haldajate jaoks;

—	säilitada ERTMSi juhtiv positsioon raudteeliikluse signaalimise ja kontrollisüsteemide lahendusena kogu maailmas, kasutades formaalseid ja avatud professionaalseid spetsialiseerimismeetodeid, et saavutada täielik koostalitlus soodsa hinnaga;

—	laiendada koostoimet ja koostalitlust linnarongiliikluse ja muu ühistranspordiga;

—	vähendada reisijatele negatiivselt mõjuvaid reisikatkestusi, parandades rongiliikluse usaldusväärsust ja kättesaadavust, kasutades kas põhimõtteliselt usaldusväärsemaid komponente või süsteemide/allsüsteemide struktuuri.

4.2.3 (IP3) Cost Efficient-High Capacity Infrastructure (kulutõhus ja suure läbilaskevõimega infrastruktuur)

4.2.3.1

Uurimisvaldkondi on neli:

—	uued pöörangud ja ristmed: olemasolevate pöörangute ja ristmete parandamine ning uus kontseptsioon rongide sõidusuuna muutmiseks (mehhatroonilised pöörangud ja ristmed), et vähendada müra, taoliste seadmete tehnilistest riketest tulenevate hilinemiste arvu ja hoolduskulusid;

—	äärmiselt innovatiivsed rööbasteed; rööbasteede optimeerimine tervikuna: kõigi rööbasteede uus kujundus, et kohandada neid täiuslikult liiklusvoogudele ning uute tehnoloogiate arendamisele ja rakendamisele;

—	infrastruktuuri arukas hooldamine: uued lahendused raudteevara registrite jaoks, tipptasemel mõõtmis- ja järelevalvevahendid, seisundi asemel kasutusel põhinev hooldamine (tehniline hooldus) ja kujundusele vastav hooldus aitavad vähendada kulusid, suurendada läbilaskevõimet ja vähendada müra;

—	energiatõhusus: taasväärtustatud energia uuenduslik integreerimine elektrivõrku, seadmed energia salvestamiseks piki rööbasteid, taastuvate energiaallikate tõhus kasutamine ning arukas vastastikmõju elektrivõrguga viivad raudtee kõnealuse tehnoloogia tipptasemele.

4.2.4 (IP4) IT Solutions for a Seamless Attractive Railway (IT-lahendused takistusteta atraktiivse raudtee heaks)

4.2.4.1

Ei ole kavas luua mitte ühine platvorm, vaid koostalitluse raamistik, millega võib avatud liideste kaudu hõlpsalt oma arendused ühendada kes tahes soovija, vältides niimoodi sõltuvust asjaomasest jaotussüsteemist (Global Distribution System – GDS). Sel viisil muutub rongiga sõitmine tooteks. Raudteesektori praegune teadus- ja arendustegevus tuleb projekti integreerida.

4.2.5 (IP5) Technologies for Sustainable & Attractive European Freight (tehnoloogiad, mille abil tagatakse Euroopa kaubaveo jätkusuutlikkus ja atraktiivsus)

4.2.5.1

Programmi IP5 peamine ülesanne on määrata kindlaks tehnoloogilised edusammud ja vajalikud protsessid, millega aidata kaasa valge raamatu ühe tähtsaima eesmärgi elluviimisele ehk maanteetranspordi 30 %-lisele üleminekule raudteele ja siseveeteedele 2030. aastaks ja 50 %-lisele üleminekule 2050. aastaks. Selleks, et tagada – eriti raudteekaubaveole – üldsuse toetus, soovitab komitee lisada programmi IP5 mürakaitse alase uurimistegevuse.

4.3 Demonstratsiooniplatvormide süsteemid

4.3.1

Komitee märgib, et ühisettevõtte S2R eesmärk ei ole mitte ainult prototüüpide, vaid ka täiesti kasutusvalmis toodete loomine raudteesüsteemides kasutamiseks. Ühisettevõtte S2R innovatsiooniprogrammi raames välja töötatud uusi tehnoloogiaid ja uuendusi esitletakse reaalsetes või simuleeritud kasutustingimustes integreeritud tehnoloogia demonstratsioonipunktide (ITD) abil. Algatuse S2R demonstratsiooniplatvormide süsteemide eesmärk on arendada ja esitleda kõnealuseid tehnoloogiaid, mis selle kaudu saavutavad uue põlvkonna raudteesüsteemide jaoks piisava tehnoloogilise küpsuse.

4.3.2

Seni on veel otsustamata, kus hakkavad paiknema integreeritud tehnoloogia demonstratsioonipunktid, kuna see toimub ühisettevõtte S2R tegevuse lõppfaasis. Lisaks sellele teevad vastavad otsused ühisettevõtte tulevased liikmed (asutajaliikmed ja assotsieerunud liikmed) ja Euroopa Komisjon. Demonstratsiooniplatvormide süsteemide füüsiline või virtuaalne areng oleneb eelkõige integreeritud tehnoloogia demonstratsioonipunktide määratlusest ja tulemustest.

4.4 Patendid

4.4.1

Komitee leiab, et arvestades loodud mitmepoolset ja liidetud rahastamissüsteemi ja ELi suuremahulisi ressursse tuleks ühisettevõtte S2R käivitatavate teadusuuringute lõpptoodete kasutamine ja jaotamine täpselt kindlaks määrata. Sellega seoses on esmatähtsad intellektuaalomandi ja patentide küsimused. Nende sisu ja toimimisviisi tuleb käsitleda määruse regulatiivosas sisalduvas eraldi artiklis. Kõnealusele puudusele ja sellega kaasnevatele ohtudele juhtis komitee tähelepanu juba arvamustes, mille ta võttis vastu ühisettevõtete „Innovatiivsed ravimid”, „Clean Sky”, „ENIAC” ja „Kütuseelemendid” kohta. Siin vaadeldava ühise tehnoloogiaalgatuse puhul on oht, et nimetatud puudus osutub veelgi problemaatilisemaks, kuna teadusuuringutest sündinud toode huvitab turul omavahel otseselt konkureerivaid ettevõtteid (vt käesoleva arvamuse punkti 3.10).

4.4.2

Igal juhul rõhutab komitee, et tuleb tagada, et avalikest vahenditest rahastatud leiutised teeniksid avalikke huve. Selleks on muu hulgas vaja kaaluda mehhanisme, mis soodustavad ELi rahastuse investeeringutasuvust, ning tagada, et ühisettevõtte teadusuuringute viljade tööstuslik tootmine toimuks Euroopa Liidu territooriumil.

4.5 Koostalitlusvõime standardite määratlemine

4.5.1

Ühisettevõtte S2R põhikirjas (I lisa artikli 2 punkt h) on ette nähtud „ühendada kasutajate vajadused ja määratleda koostalitlusvõime standardid, et juhtida teadus- ja innovatsioonitöö investeeringud toimivate ja turustatavate lahendusteni”. Seda kinnitatakse määruse ettepaneku seletuskirjas (vt seletuskirja punkt 3.3, lk 8).

4.5.2

Sellega ei saa nõustuda, kuna

—

standardite kindlaksmääramist ei saa delegeerida asutustele, mis on avaliku ja erasektori partnerlusena loodud ettevõtted ja millel on äärmiselt piiratud osalejate hulk. Tehnilistele kirjeldustele või standarditele esitatav miinimumnõue on, et need koostatakse koostöös kõigi huvitatud osapooltega ja nende nõusolekul või üldisel heakskiidul. Ühisettevõtte S2R põhikiri on sellega sügavalt vastuolus;

—

kehtiva direktiiviga koostalitlusvõime kohta (direktiiv 2008/57/EÜ) on ELi tasandil juba kindlaks määratud õiguslik raamistik, millega reguleeritakse koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste (KTK) määratlemist. KTKde kavandid koostatakse Euroopa Raudteeagentuuris osasüsteemide kontrollimise alusel koostöös esindusliitude ja sotsiaalpartneritega;

—

Euroopa Raudteeagentuuril on vaid vaatlejastaatus (lisa artikkel 11). Mõnel juhul vastutab agentuur küll kooskõlastamise eest, ent tegelikult on otsustamisvõim üksnes asutajaliikmetel ehk komisjonil ja kaheksal ettevõttel. On raskesti mõistetav, miks peaks ELi tasandil looma dubleerivat institutsioonilist pädevust.

4.5.3

Järelikult võib koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste koostamine kuuluda üksnes Euroopa Raudteeagentuuri pädevusvaldkonda.

Brüssel, 25. märts 2014

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Henri MALOSSE

(1) „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”, COM(2011) 144 final.

(2) „Neljas raudteepakett – Euroopa ühtse raudteepiirkonna lõpuleviimine Euroopa konkurentsivõime ja majanduskasvu suurendamiseks”, COM(2013) 25 final.

(3) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.

(4) Roland Berger „World Rail Market Study, forecast 2012–2017” (Uuring raudtee maailmaturu kohta, prognoosid ajavahemikuks 2012–2017).

(5) ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.