24.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 193/2 |
EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,
5. veebruar 2014,
seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta
(CON/2014/10)
2014/C 193/02
Sissejuhatus ja õiguslik alus
31. oktoobril 2013 sai Euroopa Keskpank (EKP) nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb kaardipõhiste maksetehingute vahendustasusid (1) (edaspidi „ettepandud määrus”).
EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruse sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesandeid edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist ja aidata kaasa finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele, millele osutavad lepingu artikli 127 lõike 2 neljas taane ning artikli 127 lõige 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.
Üldised märkused
1. |
Ettepandud määrusega kehtestatakse ühtsed tehnilised ja ärilised nõuded selliste liidus tehtavate maksekaarditehingute suhtes, mille puhul nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka makse saaja makseteenuse pakkuja asuvad liidus. Ettepandud määrus koosneb kahest osast. Esimeses osas kehtestatakse vahendustasude (2) piirmääraks erakliendi deebetkaardiga tehtavate tehingute puhul kuni 0,20 % ning erakliendi kreeditkaardiga tehtavate tehingute puhul kuni 0,30 % tehingu väärtusest ning nähakse ette, et need piirmäärad hakkavad riigisisestele ja piiriülestele (3) tehingutele kehtima pärast erinevaid üleminekuperioode (4). Ettepandud määruse esimese osa nõudeid ei kohaldata ärikliendi kaartidega ning kolme osapoolega maksekaardisüsteemide väljaantud kaartidega tehtavate tehingute ning pangaautomaatidest sularaha väljavõtmise suhtes. |
2. |
Ettepandud määruse teises osas kehtestatakse äritegevuse eeskirjad ja muud tehnilised nõuded, mis kehtivad igat liiki kaardipõhiste maksetehingute suhtes. Kõige tähelepanuväärsem on maksekaardisüsteemi ja töötlevate üksuste eraldamine (5), muudatused kõigi maksekaartide tunnustamise reegli kohaldamises (6) ning kaubamärkide ühiskasutust (7) takistavate või välistavate eeskirjade keeld. Kehtestatakse ka uus reegel, mille kohaselt maksekaardisüsteemide poolt väljaandmiseks või vastuvõtmiseks antud litsentsid peavad hõlmama kogu liidu territooriumi, ning reeglid, mis suurendavad kaubandusettevõtjatelt nõutavate tasude läbipaistvust („eraldamine”) ja keelustavad suunamist keelavad meetmed litsentsilepingutes (8). Samuti kehtestatakse uued reeglid tasude struktuuri läbipaistvuse suurendamiseks – näiteks keelustatakse mis tahes eeskirjad, millega takistatakse kaubandusettevõtjatel avalikustamast oma klientidele tasu, mida nad maksavad makseteenuse vastuvõtjatele, ning kehtestatakse nõue, mille kohaselt vastuvõttev makseteenuse pakkuja peab esitama kaubandusettevõtjatele tasude kohta vähemalt kord kuus aruande, milles on välja toodud tasud, mida kaubandusettevõtja on asjaomase kuu jooksul maksnud seoses igat liiki kaartide ja iga konkreetse kaubamärgiga, millele vastuvõtja osutab vastuvõtuteenust. |
3. |
EKP toetab asjaolu, et ettepandud määruses sätestatakse ühised kogu liitu hõlmavad vahendustasude eeskirjad ning samuti ühtsed äritegevuse eeskirjad ja tehnilised nõuded kaardipõhistele maksetehingutele. Ettepanekud on üldiselt kooskõlas praeguste eurosüsteemi seisukohtadega. Maksekaardid on jaeostudel kõige laialdasemalt kasutatavad elektroonilised makseviisid ning esindavad seega suurt osa liidus tehtavatest maksetehingutest. Sellele vaatamata on vahendustasud seni suures osas reguleerimata ning on seetõttu liikmesriikides väga erinevad. Ühiste eeskirjade kasutusele võtmine peaks aitama kaasa makseteenuste siseturu lõplikule viimistlemisele ning toetama ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) loomist. Kuna uued eeskirjad on tihedalt seotud konkurentsiga, peaksid need vähendama turu killustatust ning looma võrdsed võimalused olemasolevatele turuosalistele konkureerimiseks ja uutele tulijatele makseteenuste turule sisenemiseks, suurendades seega tõhusust ja elektrooniliste makseinstrumentide kasutamist üldiselt. |
Konkreetsed märkused
1. Määratletud mõisted
Ettepandud määruse mõistete määratlused (9) on viidud teataval määral, kuid mitte täielikult, vastavusse mõistetega, mida kasutatakse ettepanekus teise makseteenuste direktiivi kohta (10) (edaspidi „teise makseteenuste direktiivi ettepanek”) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 260/2012. (11) Omavahel tugevalt seotud liidu õigusaktides oleks otstarbekas kasutada samu mõistete määratlusi, et vältida tõlgendusvigu ja aidata kodanikel õigusraamistikust paremini aru saada. Seetõttu leiab EKP, et selliste põhimõistete määratlused nagu „maksekäsund”, „makseteenuse pakkuja” ja „maksetehing” tuleb viia veelgi paremini kooskõlla teise makseteenuste direktiivi ettepanekus kasutatud määratlustega. Lisaks on mõisted „kaardipõhine maksetehing” ja „maksekaarditehing” väga sarnased. Seetõttu soovitab EKP liita need üheks mõisteks. Käesoleva arvamuse lisas esitatakse veel mitu tehnilist märkust mõistete kohta.
2. Muud sätted
2.1 |
EKP toetab asjaolu, et vahendustasudega seonduvat on täpsustatud. Piiriüleste vahendustasude piirmäärade kehtestamine enne riigisiseste vahendustasude piirmäärasid võib väikesed riigisisesed kaartide vastuvõtjad seada ebasoodsamasse olukorda, kuna nad ei suudaks võistelda välismaiste vastuvõtjatega, kes saavad kasu madalamatest piiriülestest vahendustasudest. Seetõttu soovitab EKP kehtestada need piirmäärad samaaegselt. |
2.2 |
EKP toetab ettepanekut, mille kohaselt tuleb juhtudel, kus kaardil kasutatakse kahte või enamat kaubamärki (kaubamärkide ühiskasutus), teha kaubamärgi valik müügikohas. (12) Samas võib maksjatel olla stiimul valida kaardi kaubamärk, mis pakub neile selliseid lisasoodustusi nagu preemiaprogrammid, mille tulemuseks võib olla kallite kaardi kaubamärkide kasutamise suurenemine. Sellega seoses soovitab EKP, et kaardi valdaja ja kaubandusettevõtja lepiksid müügikohas ühiselt kokku konkreetse kaubamärgi valikus. |
2.3 |
Ehkki EKP toetab selliste eeskirjade keeldu, mis sunnivad kaubandusettevõtjaid vastu võtma teatava kaubamärgi kõiki kaarte, teeb EKP-le muret erand, mille kohaselt peaksid kaubandusettevõtjad olema kohustatud vastu võtma teisi sama kaubamärgi ja/või kategooria makseviise, mille suhtes kohaldatakse sama reguleeritud vahendustasu. (13) Otsus selle kohta, kas võtta vastu kaarte, ning samuti selle kohta, milliseid kaubamärke või kaarditooteid teatud süsteemi raames vastu võtta, peaks olema kaubandusettevõtja äriline otsus. |
2.4 |
Lisaks soovitab EKP täpsustada, et maksekaardisüsteemid ei tohiks diskrimineerida töötlevaid üksusi, kehtestades äritegevuse eeskirju, mis piiravad kohatult töötlevate üksuste omavahelist koostalitlusvõimet. |
2.5 |
Lisaks võivad maksekaardisüsteemid vajada uute nõuetega kohanemiseks lisaaega. Seetõttu võiks kaaluda eraldamisnõude (14) suhtes üleminekuperioodi kehtestamist. |
2.6 |
Tõhususe huvides soovitab EKP, et määruse järgimise tagamine oleks ühe pädeva asutuse ülesandeks. Samas on EKP teadlik, et riigisisestest erisustest tulenevalt võib see praktikas osutuda keeruliseks. |
Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.
Frankfurt Maini ääres, 5. veebruar 2014
EKP president
Mario DRAGHI
(1) COM(2013) 550 final/2.
(2) Vt ettepandud määruse II ja III peatükk. Vahendustasud on pankadevahelised tasud, mida tavaliselt kohaldatakse teatavasse maksekaardisüsteemi kuuluvate maksekaarte vastu võtvate makseteenuse pakkujate ja maksekaarte välja andnud makseteenuse pakkujate vahel. Need on peamine osa tasust, mida vastuvõttev makseteenuse pakkuja nõuab kaubandusettevõtjalt iga kaarditehingu eest.
(3) Piiriülese tehinguga on tegemist juhul, kui tarbija kasutab oma maksekaarti teises liikmesriigis või kui jaemüüja kasutab teises liikmesriigis asuvat vastuvõtva makseteenuse pakkujat.
(4) Piiriüleste tehingute piirmäärad jõustuvad kaks kuud pärast määruse jõustumist. Kaks aastat pärast määruse jõustumist hakatakse piirmäärasid kohaldama ka riigisisestele tehingutele.
(5) Maksekaardisüsteemid ja töötlevad üksused peavad olema üksteisest sõltumatud õigusliku vormi, organisatsioonilise struktuuri kui ka otsuste tegemise seisukohast.
(6) See reegel on seotud kaardisüsteemide või makseteenuse pakkujatega, mis nõuavad kaubandusettevõtjatelt kõikide teatava kaubamärgiga kaartide vastuvõtmist, millest tulenevalt kaubandusettevõtjad ei saa piirduda ainult ühe teatava kaardi vastuvõtmisega. Ettepandud määruse artikkel 10 lubaks kaubandusettevõtjatel võtta vastu ainult konkreetse kaubamärgi ühte liiki kaarte, keelates makseteenuse pakkujal ja maksesüsteemil nõuda rohkemate või kõigi sama kaubamärgi kaartide vastuvõtmist. Lisaks kehtestatakse ettepandud määrusega nõue, mis keelab kaubandusettevõtjatel diskrimineerida kaarte, mille suhtes kohaldatakse sama reguleeritud vahendustasu, st kui kaubandusettevõtjad võtavad vastu ühe kaubamärgiga deebetkaarti, siis peavad nad vastu võtma ka kõikide teiste kaubamärkide deebetkaarte.
(7) Teisisõnu kaardipõhise makseviisiga seoses kahe või enama kaubamärgi kasutamine.
(8) Makseteenuste pakkujad või kaardisüsteemid ei tohiks keelata kaubandusettevõtjatel suunata tarbijaid kasutama eelistatud makseviisi ega keelata teavitamast tarbijaid vahendustasudest ja kaubandusettevõtja teenustasudest.
(9) Vt ettepandud määruse artikkel 2.
(10) Ettepanek, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 2002/65/EÜ, 2013/36/EL ja 2009/110/EÜ muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (COM(2013) 547 final).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).
(12) Vt ettepandud määruse artikli 8 lõige 5.
(13) Vt ettepandud määruse artikli 10 lõige 1 ja põhjendus 29.
(14) Vt ettepandud määruse artikkel 7.
LISA
Muudatusettepanekud
Euroopa Komisjoni redaktsiooni ettepanek |
EKP muudatusettepanekud (1) |
||||||||||||||||
Muudatus 1 |
|||||||||||||||||
Põhjendused 15 kuni 17 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Ettepandud 22 kuud piiriüleste ja riigisiseste vahendustasude kehtestamise vahel seaks väikesed riigisisesed kaartide vastuvõtjad ebasoodsamasse olukorda, kuna nad ei suudaks võistelda välismaa vastuvõtjatega, kes saavad kasu madalamatest piiriülestest vahendustasudest. Seetõttu tuleks eelistada ühtset kuupäeva vahendustasude piirmäärade kehtestamiseks. Samas ei ole EKP-l eelistusi tähtaja osas. |
|||||||||||||||||
Muudatus 2 |
|||||||||||||||||
Põhjendus 24 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Muudatust soovitatakse konteksti selgitamise huvides. |
|||||||||||||||||
Muudatus 3 |
|||||||||||||||||
Põhjendus 29 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Kaubandusettevõtjad peaksid olema ise võimelised tegema ärilisi otsuseid, milliseid kaarte, süsteeme, kaubamärke või tooteid vastu võtta. Põhjendamatult laiaks tuleb pidada kohustuse kehtestamist võtta vastu kõiki kaarte, mille suhtes kohaldatakse sama reguleeritud vahendustasu. |
|||||||||||||||||
Muudatus 4 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 1 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Artiklit tuleb muuta, et hõlmata mõned täiendavad vastvõtmise tunnused. Muudatusettepanek on kooskõlas eurosüsteemi arvamuses seoses teise makseteenuste direktiivi ettepanekuga ettepandud mõiste „maksetehingute vastuvõtmine” määratlusega. |
|||||||||||||||||
Muudatus 5 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 2 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Muudetud mõne täiendava väljaandmise tunnuse hõlmamiseks. Muudatusettepanek on kooskõlas eurosüsteemi arvamuses seoses teise makseteenuste direktiivi ettepanekuga ettepandud mõiste „makseviiside väljaandmine” määratlusega. |
|||||||||||||||||
Muudatus 6 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 4 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Ei saa eeldada, et deebetkaart debiteeritakse 48 tunni jooksul. Deebet- ja krediitkaardi eristus peab seetõttu põhinema konto viivitamatul debiteerimisel (deebetkaart) ja kokkulepitud kuupäeval debiteerimisel (krediitkaart). Lisaks peaks deebetkaardi määratlus erinema krediitkaardi määratlusest (vt all) makse saaja kasu osas, et vastavate vahendustasude piirmäärade ettepandud erinevus oleks selgelt põhjendatud. |
|||||||||||||||||
Muudatus 7 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 5 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Vt muudatuse 6 selgitust. |
|||||||||||||||||
Muudatus 8 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 7 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Komisjoni ettepandud „kaardipõhise maksetehingu” määratlus on veidi laiem kui „maksekaarditehingu” määratlus ja hõlmab ka füüsilise kaardita tehtud tehinguid. Arvestades kaartide valdkonna tormilist arengut ning kaarditaristut kasutavate erinevate makselahenduste arengut, soovitab EKP liita need kaks mõistet üheks. |
|||||||||||||||||
Muudatus 9 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 8 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Soovitame antud mõiste määratlust eeltoodud viisil lihtsustada. |
|||||||||||||||||
Muudatus 10 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 9 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Soovitame antud mõiste määratlust lihtsustada, viidates väljaandja ja vastuvõtja mõistetele. |
|||||||||||||||||
Muudatus 11 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 10 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Soovitame mitte piirata kaubandusettevõtja teenustasu määratlust suletud loeteluga. |
|||||||||||||||||
Muudatus 12 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 13 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Muudetud, et lisada algatamise element; viited liidule ja liikmesriikidele tuleks kustutada, kuna need ei ole vajalikud. |
|||||||||||||||||
Muudatus 13 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 14 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Soovitame mitte eristada kolme ja nelja osapoolega kaardisüsteeme väljaandmisteenuse ja vastuvõtuteenuse osutamise alusel. |
|||||||||||||||||
Muudatus 14 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 15 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Vt muudatuse 13 selgitus. |
|||||||||||||||||
Muudatus 15 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 16 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Määratlus tuleks viia vastavusse teise makseteenuste direktiivi ettepanekuga. |
|||||||||||||||||
Muudatus 16 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 17 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Määratlus tuleks viia vastavusse muudatuses 8 esitatud muudatusettepanekuga „kaardipõhise maksetehingu” kohta. |
|||||||||||||||||
Muudatus 17 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 18 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Soovitame lisada antud mõiste määratlusele kaugjuurdepääsu aspekti. |
|||||||||||||||||
Muudatus 18 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 19 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Kaardimaksete maksekäsundi võib algatada ka makse saaja. Lisaks on selline muudatus kooskõlas teise makseteenuste direktiivi ettepanekuga. |
|||||||||||||||||
Muudatus 19 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 20 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus See mõiste on väga sarnane mõistega „kaardipõhine maksetehing”. Need kaks mõistet oleks otstarbekas liita üheks. |
|||||||||||||||||
Muudatus 20 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 21 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Viidud vastavusse teise makseteenuste direktiivi ettepanekuga. |
|||||||||||||||||
Muudatus 21 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 23 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Viidud vastavusse teise makseteenuste direktiivi ettepanekuga. |
|||||||||||||||||
Muudatus 22 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 24 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Muudetud, et täpsustada, mida hõlmavad makseteenuse pakkuja pakutavad maksetehingute töötlemise teenused. |
|||||||||||||||||
Muudatus 23 |
|||||||||||||||||
Artikli 2 lõige 25 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Muudetud, et rõhutada osutatavate makseteenuste tehnilist laadi, st arvutitöötlust. |
|||||||||||||||||
Muudatus 24 |
|||||||||||||||||
Artiklid 3 ja 4 |
|||||||||||||||||
„Artikkel 3 Vahendustasu erakliendi piiriüleste deebet- või krediitkaarditehingute puhul
Artikkel 4 Vahendustasu erakliendi kõigi deebet- või krediitkaarditehingute puhul
|
„Artikkel 3 Vahendustasu erakliendi piiriüleste deebet- või krediitkaarditehingute puhul
Artikkel 4 Vahendustasu erakliendi kõigi deebet- või krediitkaarditehingute puhul
|
||||||||||||||||
Selgitus Vt muudatuse 1 selgitust. |
|||||||||||||||||
Muudatus 25 |
|||||||||||||||||
Artikli 7 lõige 3 ning artikli 7 uued lõiked 5 ja 6 (3) |
|||||||||||||||||
[…]” |
[…]
|
||||||||||||||||
Soovitame selguse huvides lõike 3 sõnastust muuta, sest praegu võib lõikest välja lugeda justkui ei võimaldaks see töötlemise eri etappidel (sh autoriseerimisel) riigipõhist riskijuhtimist. Soovitame uue lõike 5 lisamist, et vältida töötlevate üksuste võimalikku diskrimineerimist maksekaardisüsteemide poolt selliste eeskirjade kehtestamisega, mis põhjendamatult piiravad töötlevate üksuste koostalitlusvõimet. Lisaks soovitame uue lõike 6 lisamist. Maksesektor võib süsteemi ja töötlemistaristu eraldamiseks vajada lisaaega. Seetõttu soovitame hakata käesolevat artiklit kohaldama pärast kahe aasta möödumist määruse jõustumisest. |
|||||||||||||||||
Muudatus 26 |
|||||||||||||||||
Artikli 8 lõiked 3 ja 5 |
|||||||||||||||||
[…]
|
[…]
|
||||||||||||||||
Järelevalve teostamiseks nõuavad keskpangad kaardisüsteemidelt pettuste statistika aruandlust. Aruandlusnõuete muutmine selliselt, et need hõlmaksid suurt hulka teenusepakkujaid, oleks oluliseks koormaks. Seetõttu pakume lahenduseks kehtestada aruandlusnõuded, mis puudutavad teavet, mida seadusandja, järelevalveasutused või keskpangad tegelikult tahavad. Konkreetse kaubamärgi valikus peaksid ühiselt kokku leppima kaardi valdaja (st maksja) ja kaubandusettevõtja (makse saaja). Kui valiku tegemine oleks ainuüksi maksja pädevuses, kaasneks sellega risk, et maksja valib kalli kaubamärgi, mis annab küll lisasoodustusi maksjale, kuid toob kaasa suuremad kulud kaubandusettevõtjale ning tõstab lõppkokkuvõttes hindu kõikidele kaubandusettevõtja klientidele. |
|||||||||||||||||
Muudatus 27 |
|||||||||||||||||
Artikli 10 lõige 1 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
Selgitus Otsus selle kohta, kas võtta vastu kaarte, ning samuti selle kohta, milliseid süsteeme, kaubamärke või tooteid teatud süsteemi raames vastu võtta, peaks olema kaubandusettevõtja äriline otsus. Süsteemide ja teenusepakkujate võimalus kohaldada eeskirju, mille kohaselt maksete saajad on kohustatud vastu võtma kaarte, mille suhtes kohaldatakse sama reguleeritud vahendustasu, on tarbetult laiaulatuslik. Täiendavate muudatuste eesmärgiks on lihtsustada lõikes sätestatud nõudeid. Vastavalt põhjendusele 29 on lõike eesmärgiks kõrvaldada „kõigi maksekaartide tunnustamise” reeglist „kõigi toodete tunnustamise” element. Väljaandjate suhtes kehtivad tingimused ei ole antud eesmärgi saavutamiseks vajalikud. |
|||||||||||||||||
Muudatus 28 |
|||||||||||||||||
Artikli 10 uus lõige 5 |
|||||||||||||||||
Tekst puudub |
|
||||||||||||||||
Selgitus Kaubandusettevõtjatel peaks olema lubatud mitte vastu võtta nõrgemate turvaelementidega kaarte, nt ilma mikrokiibita kaarte, kuna selliste kaartidega tehtud makseid ei garanteerita, mistõttu kaasneb nendega suurem finantsrisk. |
(1) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.
(2) COM(2013) 547/3.
(3) Käesoleva arvamuse viited kajastavad nummerdust arvamuses COM(2013) final 550/2.