21.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/1


ARVAMUS nr 6/2014

(vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 325)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 menetlustagatiste kontrolöri ametikoha loomise kohta

2014/C 419/01

EUROOPA KONTROLLIKODA,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 325 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut (1),

võttes arvesse kontrollikoja poolt 16. juulil 2014 saadud Euroopa Parlamendi taotlust arvamuse avaldamiseks eelmainitud määruse ettepaneku kohta,

võttes arvesse kontrollikoja poolt 25. juulil 2014 saadud nõukogu taotlust arvamuse avaldamiseks eelmainitud määruse ettepaneku kohta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

Sissejuhatus

1.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on Euroopa Komisjoni peadirektoraat, kuid funktsionaalselt oma juurdlustegevuses sõltumatu (2). OLAF teeb haldusjuurdlusi ning ei ole õigus- ega politseiasutus. Tal on aga õigus esitada oma aruanded otse riiklikele ametiasutustele edasiste meetmete võtmiseks.

2.

Alates oktoobrist 2013 reguleerib pettuse, korruptsiooni ja ELi finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse eesmärgil tehtavaid OLAFi haldusjuurdlusi osaliselt muudetud õigusraamistik (3). Määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 (4) (edaspidi „OLAFi määrus”) asendati kaks määrust, (5) mis olid kehtinud alates ameti loomisest 1999. aastal.

3.

Käesolevas arvamuses käsitletavas komisjoni ettepanekus soovitakse tugevdada juurdluse all olevate isikute (keda OLAFi määruses nimetatakse „juurdlusalused isikud”) (6) suhtes kehtivaid menetlustagatisi. Komisjon teeb ettepaneku luua menetlustagatiste kontrolöri ametikoht (edaspidi „kontrolör”). Tal on kaks peamist ülesannet:

a)

vaadata läbi juurdlusaluste isikute esitatud kaebused, mis käsitlevad neile OLAFi määrusega ette nähtud menetlusõiguste võimalikku rikkumist, ja anda nende kaebuste kohta OLAFi peadirektorile mittesiduvaid soovitusi;

b)

anda OLAFile luba inspekteerida sisejuurdluse käigus ELi institutsiooni liikme ametiruume ELi institutsiooni ruumides või teha koopiaid nendes ametiruumides asuvatest dokumentidest või andmetest.

4.

Komisjoni ettepaneku kohaselt nimetatakse kontrolör ja tema asetäitja ametisse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisel kokkuleppel ja nad täidavad oma teenistusülesandeid täiesti sõltumatult.

5.

Kontrollikoda võttis komisjoni ettepaneku hindamisel arvesse oma arvamustes nr 6/2011 (7) ja nr 8/2012 (8) esitatud soovitusi, mis põhinesid OLAFi juhtimist käsitlevas eriaruandes nr 2/2011 sisalduvatel tähelepanekutel (9). Tulenevalt sellest, et 2013. aasta reformi elluviimist ei ole veel lõpetatud ja uute eeskirjade rakendamisest saadud asjakohane kogemus on veel vähene, oli käesoleva arvamuse puhul liiga vara hinnata uute eeskirjade mõju OLAFi tegevusele.

OLAFi käimasolevate juurdluste seaduslikkuse sõltumatu kontroll

6.

Kui kontrollikojalt paluti arvamust komisjoni 2011. aastal esitatud OLAFi määruse (10) muutmise ettepaneku kohta, juhtis kontrollikoda tähelepanu sellele, et vajatakse OLAFi käimasolevate juurdluste sõltumatut kontrolli. Kontrolli mõjususe tagamiseks peab seda tegema OLAFist sõltumatu asutus või isik, kellel on pädevus siduvate arvamuste esitamiseks. Sellega seoses soovitas kontrollikoda luua järelevalveametniku ametikoha, kelle ametisse nimetaja ega ülemus ei oleks OLAFi peadirektor (11).

7.

Kontrollikojal on hea meel selle üle, et komisjoni praeguse ettepaneku kohaselt tagaks institutsioonidevaheline ametisse nimetamise ja vajaduse korral ametist vabastamise menetlus kontrolöri sõltumatuse OLAFist. Väliskontrolli funktsiooni kasutuselevõtt oleks oluline edasiminek võrreldes käimasolevate juurdluste praeguse kontrollikorraga, mis on üksnes sisemehhanism (12).

8.

Määruse eelnõu artikli 9c lõikes 1 märgib komisjon, et kontrolöri ja tema asendaja ametikohale kandideerijad peaksid olema „sobiva kvalifikatsiooniga”. Kontrollikoda soovitab määruses sätestada, et kontrolör ja tema asetäitja valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ja kellel on õigusasutuses töötamiseks nõutav kvalifikatsioon.

9.

Kontrollikoda soovitab kontrolöri sõltumatust veelgi suurendada. Vastupidiselt määruse eelnõu artikli 9c lõikes 1 sätestatule ei tohiks ei kontrolör ega tema sekretariaat olla halduslikult seotud komisjoni ega ühegi teise tema ametisse nimetamisega seotud institutsiooniga. Kontrolöri alluvuses peab töötama piisaval arvul töötajaid, võimaldamaks tal oma ülesandeid mõjusal viisil täita. Kontrolörile ja tema sekretariaadile eraldatavad assigneeringud tuleks kirjendada eraldi eelarvereale.

Kontrolöri sekkumise ulatus tema nõuandva pädevuse puhul

10.

Kontrollikoja arvamuses nr 6/2011 juhiti tähelepanu sellele, et käimasolevate juurdluste sõltumatu kontroll on eriti vajalik juhtudel, kui asjasse puutuvaid isikuid konfidentsiaalsuse säilitamise huvides nende kohta käivast juurdlusest ei teavitata. Komisjoni praeguses ettepanekus sätestatakse kontrolöri kohustuslik sekkumine vaid juhtudel, kus juurdlusalune isik on tema suhtes algatatud juurdlusest teadlik ja on esitanud kaebuse juurdluse käigus võetud meetmete kohta.

11.

Kontrolöril ei ole aga õigust omal algatusel sekkuda juhtudel, kus juurdlusalust isikut ei ole juurdlusest teavitatud. OLAFi määruse artikli 9 kohaselt vabastatakse amet teatud tingimustel kohustusest teavitada isikut sellest, et tema suhtes toimub juurdlus, ja kohustusest anda juurdlusalusele isikule võimalus esitada oma märkused temaga seotud asjaolude kohta enne teda nimeliselt käsitlevate järelduste tegemist. Seetõttu ei oleks kontrolöril komisjoni ettepaneku kohaselt võimalik sekkuda kõigil juhtudel, kus kõige olulisemad artikliga 9 sätestatud menetlustagatised on juurdluse käigus peatatud.

12.

Kontrolöri sekkumise ulatust piirab ka asjaolu, et komisjoni ettepaneku kohaselt tegeleks kontrolör ainult OLAFi määruse artiklis 9 sätestatud menetlustagatiste kontrollimisega. Määrus sisaldab aga muid sätteid (nt artiklis 10 sätestatud peadirektori kohustus tagada, et kogu juhtumiga seotud teave, mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks, oleks neutraalne ja erapooletu), mille mittetäitmine võib juurdlusaluste isikute õigusi tõsiselt kahjustada. Lisaks on oht, et OLAFi uurimistoimingud võivad mõjutada ka nende eraisikute või ettevõtjate õigusi, kes ei ole juurdlusalused isikud, kuid on juurdlusega muul viisil (näiteks tunnistajana ütlusi andes) seotud.

13.

Kontrollikoda soovitab anda kontrolörile volitused tegeleda OLAFi käimasolevaid juurdlusi käsitlevates ELi õigusaktides sätestatud põhiõiguste või menetlustagatiste mis tahes väidetava rikkumisega. Juhtudel, kui amet kaldub kõrvale oma kohustusest teavitada juurdlusalust isikut käimasolevast juurdlusest, peaks peadirektor kontrolörilt nõu küsima.

Kontrolöri eelnev heakskiit teatavatele uurimistoimingutele

14.

Kontrollikoda suhtub positiivselt sellesse, et komisjoni ettepaneku kohaselt peab OLAFi peadirektor eelnevalt saama kontrolörilt loa, kui amet kavatseb sisejuurdluse käigus kasutada oma õigust inspekteerida ELi institutsiooni liikme ametiruume ELi institutsiooni ruumides või teha koopiaid nendes ametiruumides asuvatest dokumentidest või andmetest mis tahes andmekandjal.

15.

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks kontrolör andma objektiivse hinnangu sellele, kas OLAFi kavandatav uurimistoiming on seaduslik ja kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem sekkuvate vahendite abil. Proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtuvalt on kontrollikoda veendunud, et selline hinnang tuleks peale ELi institutsioonide liikmetega seotud juhtumite anda ka juurdluse all olevate ELi töötajate või ettevõtjate puhul (13).

16.

Peale ametiruumide inspekteerimise võib OLAFi juurdluse käigus tekkida muid olukordi, mis võivad juurdlusaluste isikute õigusi samuti tõsiselt kahjustada, nagu liikmesriikide õigusasutustele juurdlusaluse isikuga seotud teabe edastamine või pikaajalise kestusega juurdluste puhul tekkiv ebakindlus.

17.

Kontrollikoda soovitab juhtudel, kui amet kavatseb kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha, kontrolörilt alati eelnev kirjalik luba taotleda. Kontrollikoda soovitab eelnevat luba taotleda kõigil juhtudel, kus

a)

OLAFi peadirektor kavatseb vastavalt OLAFi määruse artikli 4 lõikele 6 edasi lükata teabe esitamise asutusele, kus juurdlusalune isik töötab;

b)

OLAF kavatseb vastavalt OLAFi määruse artikli 9 lõikele 4 teha nimeliselt järeldusi juurdlusaluse isiku kohta enne, kui sellele isikule antakse võimalus esitada oma märkused temaga seotud asjaolude kohta;

c)

OLAF kavatseb liikmesriikide õigusasutustele juurdlusaluse isikuga seotud teavet edastada;

d)

OLAF kavatseb juurdlust pikendada üle kahe aasta.

18.

Lisaks soovitab kontrollikoda OLAFi määruses sätestada, et ülalmainitud juhtumid kujutavad endast tegevust, mis võivad juurdlusalust isikut negatiivselt mõjutada. Sellise sätte lisamine võimaldaks juurdlusalusel isikul vajaduse korral pöörduda ELi kohtute poole ajutiste kaitsemeetmete võtmiseks. Kontrollikoda leiab, et see tagaks OLAFi juurdluste seaduslikkuse ja kaitseks juurdlusaluste isikute põhiõigusi.

Kokkuvõte

19.

Kontrollikoda omistab suurt tähtsust liidu finantshuvide kaitsele ning pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastasele võitlusele. Avalikkuse usaldus ELi institutsioonide vastu ja elementaarne hea valitsemistava on väärtused, mille nimel tuleb endast parim anda. See eeldab tugevat ja mõjusat OLAFit, mille tugevust tuleb mis tahes reformiga säilitada ja tõhustada, mitte kahjustada.

20.

OLAFi juurdluse all olevate isikute üksikisiku õiguste kaitse ja sellest tulenevalt ka tugevad menetlustagatised on äärmiselt tähtsad. Kogemused näitavad, et üksikisiku õiguste austamise piisavate tagatiste puudumine võib mis tahes õigustatud uurimistoimingut tõsiselt kahjustada.

21.

Üksikisiku õiguste täieliku austamise tagamine ei suurenda mitte ainult OLAFi usaldusväärsust õigusriigi põhimõtet järgiva ELi asutusena, vaid on ka ülimalt oluline OLAFi juurdluste mõjususe seisukohast. Kontrollikoja käesolevas arvamuses esitatud muudatustega soovitakse seda mõjusust suurendada.

Kontrollikoda võttis käesoleva arvamuse vastu 23. oktoobri 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


(1)  COM(2014) 340 (final), 11. juuni 2014.

(2)  Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20).

(3)  Oma haldusjuurdlustes ei saa amet toetuda ainult uuele OLAFi määrusele. Isegi pärast 2013. aasta oktoobris tehtud reformi vajatakse täiendavat õiguslikku alust, volitamaks ametit konkreetsetel juhtudel juurdlustoiminguid tegema (seda nii liikmesriikides teostatavate välisjuurdluste kui ka ELi institutsioonides, organites, ametites ja asutustes tehtavate sisejuurdluste puhul), nt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, 11. september 2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1) ning nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).

(6)  OLAFi määruse artikli 2 lõike 5 tähenduses on juurdlusalune isik mis tahes isik või ettevõtja, keda kahtlustatakse kelmuses/pettuses, korruptsioonis või muus liidu finantshuve kahjustavas mis tahes ebaseaduslikus tegevuses ning kelle suhtes amet viib seetõttu läbi juurdluse.

(7)  ELT C 254, 30.8.2011, lk 1.

(8)  ELT C 383, 12.12.2012, lk 1.

(9)  ELT C 124, 27.4.2011, lk 9.

(10)  Vt arvamuse nr 6/2011 punktid 15 ja 37–40.

(11)  Järelevalveametniku kohus ei oleks mitte ainult juurdlusaluste isikute taotlusel siduvate arvamuste avaldamine, vaid ta peaks olema pädev selliste arvamuste avaldamiseks kõikidel juhtudel, kui OLAFi peadirektor kavatseb teavitada liikmesriikide õigusasutusi või kui juurdlused kestavad kauem kui kaks aastat.

(12)  OLAFi määruse artikli 17 lõike 7 kohaselt peab OLAFi peadirektor kehtestama ametisisese nõustamis- ja kontrollimehhanismi, sealhulgas õiguspärasuse kontrolli.

(13)  Kooskõlas määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätete ja menetlustega võib OLAF ettevõtjate ruumides teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.