21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 376/3

1.

TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt tagatakse kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse; samuti täiendavad liidu meetmed liikmesriikide poliitikat ning on suunatud rahvatervise parandamisele; need meetmed peavad soodustama ka liikmesriikidevahelist koostööd rahvatervise valdkonnas ja toetama vajaduse korral liikmesriikide meetmeid ning võtma täielikult arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel;

2.

TULETAB MEELDE, et nõukogu kutsus 6. juunil 2011 vastu võetud järeldustes kaasaegsete, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemide kohta liikmesriike ja komisjoni üles algatama kõrgetasemelise rahvatervise töörühma egiidi all aruteluprotsessi, eesmärgiga määrata kindlaks tõhusad tervishoidu investeerimise viisid, mis võimaldaks püüelda kaasaegsete, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemide poole;

3.

TULETAB MEELDE võetud kohustust saavutada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid, sealhulgas koordineerida riikide jõupingutusi iga-aastase majanduspoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta kaudu;

4.

TULETAB MEELDE, et ülesanded, eesmärgid ja põhimõtted, mis on kindlaks määratud komisjoni poolt 23. oktoobril 2007 vastu võetud ning nõukogu 5.–6. detsembri 2007. aasta järeldustes kinnitatud valges raamatus „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine”, on endiselt kehtivad ja aitavad saavutada „Euroopa 2020” eesmärke;

5.

TULETAB MEELDE nõukogu 20.–21. juuni 2013. aasta järeldusi „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks”, (1) nõukogu 28. veebruari 2013. aasta järeldusi iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja ühise tööhõivearuande kohta Euroopa poolaasta raames (2) ning majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamisele suunatud sotsiaalpoliitilisi reforme käsitleva sotsiaalkaitsekomitee aruande kinnitamist seoses 2013. aasta Euroopa poolaasta hindamisega 15. oktoobril 2013 tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas (3);

6.

VÕTAB TEADMISEKS aruteluprotsessis saavutatud edusammud seoses järgmisega: tervise lisamine strateegia „Euroopa 2020” rakendamise raames käsitletavate muude poliitikavaldkondade hulka, nende teemade kindlaksmääramine, mille osas võivad liikmesriigid teha tihedamat koostööd, parimate tavade vahetamine ja edusammud kooskõlastatuma koostöö saavutamise suunas ELi tasandil, et vajaduse korral toetada liikmesriike nende püüdlustes tagada oma tervishoiusüsteemide toimetulek tulevaste väljakutsetega;

7.

TERVITAB aruteluprotsessis käimasolevat tööd viie kindlaksmääratud järgmiste eesmärkidega:

a)

esimese kolme Euroopa poolaasta jooksul on tervishoiuküsimuste tähtsus pidevalt kasvanud ning muutunud on tervishoiusüsteemi reformidele viitamise toon ja kontekst, eesmärgiga tagada ühest küljest võrdne ja üldine juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ning teisest küljest solidaarsuspõhimõttel põhinev rahastamine ja riiklike vahendite tõhusam kasutamine, mis on nüüd selgesõnaliselt poliitilise eesmärgina lisatud ka komisjoni iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi 2013. aastaks;

b)

inimeste tervisel, lisaks sellele, et see on väärtus iseenesest, saab olla positiivne mõju ka sellistele majandusnäitajatele nagu tööjõu pakkumine ja tootlikkus, inimkapital ja üldised riiklikud kulutused, ning seetõttu on sellel oluline roll strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel ja Euroopa poolaasta raames;

c)

seetõttu peaksid liikmesriigid võitlema kogu inimeste elu jooksul tekkivate sotsiaalsete ja terviseriskide vastu, võttes eelkõige arvesse kasu, mida annab varajane haiguste ennetamine, tervishoiu edendamine ja hoolekanne, tagades kvaliteetsete tervishoiuteenuste üldise kättesaadavuse ja ajakohastades tervishoiusüsteeme nende kulutõhususe, kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks;

d)

kulutõhusad ja tulemuslikud tervishoiukulutused on tootlikud ja majanduskasvu soodustavad ning tervisesse investeerimist peaks tunnustama majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks antava panusena;

e)

liikmesriigid peavad toime tulema ühiste probleemidega, mis tulenevad elanikkonna vananemisest, kroonilistest haigustest, inimeste vajadusi muutvate nakkushaigustega seotud probleemidest, patsientide ootusi suurendavast tervisealasest ebavõrdsusest ja kasvavatest tervishoiukuludest, samuti praeguse majandusolukorra tõttu liikmesriikide tervishoiusüsteemidele kättesaadavate vahendite vähenemisest;

f)

majanduspoliitika paremaks koordineerimiseks võib tervishoiu valdkonnas vaja minna suuremat koordineerimist ELi tasandil, järgides samal ajal ELi toimimise lepingu artikli 168 sätteid;

g)

tervishoiu edendamine ja haiguste ennetamine on võtmetähtsusega tegurid tervishoiusüsteemide pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks ja tervena elatud aastate arvu suurendamiseks;

h)

poliitikakujundamise ja otsuste vastuvõtmise protsess peaks võimalikult suures ulatuses olema tõenditepõhine ja tuginema piisavatele tervisealastele teabesüsteemidele;

i)

tervishoiuinvesteeringud, mida muu hulgas rahastatakse struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu, võivad olla oluliseks teguriks tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse jaoks ning ajavahemikul 2014–2020 peaksid liikmesriigid realiseerima kogu potentsiaali, mida annab kõnealuste fondide parem kasutamine tervishoiuinvesteeringuteks;

j)

integreeritud hooldusmudeleid peetakse oluliseks, innovaatiliseks ja paljutõotavaks viisiks, kuidas parandada tervishoiusüsteemide kvaliteeti ja tõhusust ning seeläbi suurendada nende jätkusuutlikkust;

k)

ELi rolli tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamisel, mida ta teeb kooskõlas ja koostöös muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige OECD ja WHOga, tuleks veelgi tugevdada, viies selle samal ajal vastavusse olemasolevate süsteemidega;

l)

liikmesriigid peavad jätkama oma elanikkonna varustamist taskukohaste, innovaatiliste, tõhusate ja ohutute farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmetega, tagades samal ajal tervishoiusüsteemide rahalise jätkusuutlikkuse;

a)

kõrgetasemelise rahvatervise töörühma egiidi all toimunud aruteluprotsessi tulemusi, mille eesmärk oli määrata kindlaks tõhusad tervishoidu investeerimise viisid, mis võimaldaks püüelda kaasaegsete, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemide poole;

b)

aruteluprotsessi tulemusi seoses innovaatiliste lähenemisviisidega kroonilistele haigustele rahvatervises ja tervishoiusüsteemides;

c)

lähenemisviisi, mis on esitatud komisjoni talituste töödokumendis tervishoiuinvesteeringute kohta, mis võeti vastu osana 18. veebruaril 2013 vastu võetud komisjoni teatisest „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks” („sotsiaalsete investeeringute pakett”), (4) milles rõhutatakse, et tervis on omaette väärtus ning majandusliku heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eeltingimus;

d)

täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse edusamme oma strateegilise kava rakendamisel ning võrdluskohtade valikuga algatatud piirkondliku koostöö tugevdamisel;

e)

tervisealase järelevalve- ja teabesüsteemi edasist arendamist ja konsolideerimist ELi tasandil, vältides töö dubleerimist ning tuginedes Euroopa põhilistele tervishoiunäitajatele ning olemasolevatele tervisealastele järelevalve- ja aruandlussüsteemidele, mis on välja töötatud liikmesriikidevahelise koostöö tulemusel ja ühenduse tervishoiualaste tegevusprogrammide toetusel;

a)

hindama vajaduse korral riiklikes reformikavades esitatud tervishoiusüsteemi reformide võimalikku mõju, sealhulgas otsest ja kaudset mõju tervisele, elanikkonna vaesusele, tööhõivemääradele, tootlikkusele ja konkurentsivõimele;

b)

tagama sobiva kooskõlastamise asjaomaste nõukogu koosseisude vahel (EPSCO, ECOFIN jt), kes käsitlevad erinevaid tervishoiu aspekte strateegia „Euroopa 2020” ja Euroopa poolaasta raames, et parandada poliitilise dialoogi kvaliteeti ning suurendada nende ELi tasandil peetavate arutelude lisandväärtust, mis käsitlevad tervishoiupoliitikat, mille ees seisvad väljakutsed lähevad kaugemale pelgast rahanduslikust jätkusuutlikkusest;

c)

jätkama dialoogi, mille eesmärk on parandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat kasutamist tervishoiuinvesteeringuteks, ning vahetama häid tavasid kavandamise, rakendamise, järelevalve ja probleemide lahendamise osas aastatel 2014–2020, tuginedes selleteemalise aruteluprotsessi tulemustele ning eelkõige töövahenditele, mille abil kõnealuseid fonde tervishoiuinvesteeringuteks tõhusalt kasutada;

d)

vabatahtlikkuse alusel välja töötama ja arendama riiklikke poliitikaid ja programme integreeritud hooldusmudelite kohta ning kujundama ümber tervishoiu- ja sotsiaalteenuste killustatud osutamise järgmiste meetmete abil:

e)

kasutama tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamist poliitika kujundamisel, aruandluskohustuse täitmisel ja läbipaistvuse tagamisel;

f)

kaaluma heade tavade kogu koostamist, mis võiks anda näiteid tervishoiu- ja hooldussüsteemide edukast ajakohastamisest ning aidata välja töötada parimad lahendused, võttes arvesse täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse tööd;

g)

paluma, et kõrgetasemeline rahvatervise töörühm

a)

jätkama arutelusid tervisevaldkonna piisava käsitlemise üle strateegia „Euroopa 2020” raames, eesmärgiga tagada, et kõnealust strateegilist küsimust käsitletakse ka tulevaste Euroopa poolaastate raames, vastavalt kõnealuse protsessi eelseisva hindamise tulemustele;

b)

tagama vajaliku koordineerimise riiklikul ja ELi tasandil, et tervishoiusektor leiaks piisavalt käsitlemist Euroopa poolaasta protsessis, ning täiustama käimasolevat tervishoiu hindamist ELi tasandil, eelkõige tihedama koordineerimise ja koostöö kaudu sotsiaalkaitsekomitee ja majanduspoliitika komiteega ning vaadates läbi ja luues töösuhte kõrgetasemelise rahvatervise töörühma ja sotsiaalkaitsekomitee vahel;

c)

jätkama järelevalvet tervishoiuküsimuste käsitlemise üle Euroopa poolaasta protsessis, muu hulgas vahetades liikmesriikidega teavet siseriiklike arengute kohta, ning kujundama „kvaliteetse ravi kättesaadavuse” kontseptsiooni põhjal välja operatiivsed hindamiskriteeriumid, muu hulgas tervishoiusüsteeme käsitlevate temaatiliste kokkuvõtete koostamise eesmärgil;

d)

jätkama vabatahtlikkuse alusel arutelu nende aspektide üle, millel võib olla mõju farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete kättesaadavusele, juurdepääsetavusele, hinnale ja kuludele ning nende toodete ja seadmetega seonduvale patsiendi ohutusele ja innovatsioonile, ning vajaduse korral juurdepääsu hõlbustavate süsteemide üle, austades samal ajal täielikult liikmesriikide pädevusse kuuluvaid valdkondi;

e)

jagama teadmisi, kogemusi ja parimaid tavasid seoses järgmisega:

f)

parandama tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamise koordineerimist ELi tasandil järgmiste meetmete kaudu:

g)

tegema koostööd jätkusuutliku ja integreeritud ELi tervisealase teabesüsteemi loomiseks, mis tugineb erinevate rühmade ja projektide, näiteks Euroopa Ühenduse tervishoiunäitajate projektide kaudu juba saavutatud tulemustele, ning uurides eelkõige Euroopa kõikehõlmava tervisealase teabe teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi kui vahendi potentsiaali;

h)

parandama koordineerimist ELi tasandil ning töötama välja konkreetsed ELi meetmed krooniliste haiguste vähendamiseks, sealhulgas järgmise kaudu: heade tavade kindlakstegemine ja levitamine kasutades ühismeedet, mis käsitleb kroonilisi haigusi ja edendab tervena vananemist kogu eluea jooksul (“Joint Action addressing chronic diseases and promoting healthy ageing across the life cycle”); krooniliste haiguste kaasaegse ja tõhusa varajase ennetamise ja juhtimise edendamine, samuti tervishoiu edendamiseks ja haiguste ennetamiseks tehtavad investeeringud; mitme kroonilise haiguse samaaegse põdemise käsitlemine, viies teadusuuringud vastavusse rahvatervishoiu vajadustega; käitumisteaduse ja muude distsipliinide teadmiste kasutamine; muude rahvusvaheliste protsessidega kooskõlastamine ja koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega;

i)

tegema koostööd, et hinnata ELi algatusi seoses patsientide pädevuse suurendamisega ning esitama ettepanekuid poliitiliste meetmete võtmiseks, et luua soodsad tingimused ja töötada välja suuniseid patsientide pädevuse suurendamiseks;

a)

toetama liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist ja üksteiselt õppimist seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusa ja laiema kasutamisega tervishoidu tehtavateks investeeringuteks;

b)

toetama integreeritud hooldust käsitlevaid projekte, pannes eelkõige rõhku patsientide pädevuse suurendamisele ning krooniliste haiguste juhtimisele ja ennetamisele;

c)

toetama liikmesriike, kasutades tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamist;

d)

esitama hinnangu täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse kontseptsiooni ja lähenemisviisi kohta 2014. aasta esimeses pooles ning andma kaks korda aastas aru kõnealuse partnerlusega seotud olukorra, saavutatud edu ning järgmiste sammude kohta.