|
15.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 170/51 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase registreerimistaotluse avaldamine
2013/C 170/12
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.
KOONDDOKUMENT
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)
„COZZA DI SCARDOVARI”
EÜ nr: IT-PDO-0005-0981-12.03.2012
KGT ( ) KPN ( X )
1. Nimetus
„Cozza di Scardovari”
2. Liikmesriik või kolmas riik
Itaalia
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
|
Klass 1.7. |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab
„Cozza di Scardovari” on limuste (Mollusca) hõimkonda rannakarplaste (mytilus) sugukonda kuuluv vahemere rannakarp (Mytilus galloprovincialis), millel on kahepoolmeline pikliku kujuga mustjasvioletne koda. Koja mõlemad kumerad pooled on ühesuguse, peaaegu kolmnurkse kuju ja õhukeste kontsentriliste õnarustega. Koja küljes on üsna tugevad pruunid näärmed, mida nimetatakse ka büssuse niitideks, ja nende abil kinnitub loom võrkude või muu aluspinna külge.
Rannakarbil „Cozza di Scardovari” on järgmised füüsilised ja organoleptilised omadused:
|
— |
läikiv liha, mis täidab kogu koja (liha osakaal karbi kogukaalust – lihasuse indeks >25 %); |
|
— |
märkimisväärselt magus liha (naatriumi sisaldus < 210 mg/100 g); |
|
— |
eriti pehme ja suussulav liha, millel on väga head maitseomadused. |
Turustamise hetkel peab rannakarbil „Cozza di Scardovari” olema tume ja löögikindel karp. Rannakarpe turustatakse elavatena suletud võrkpakendites, mis on pakendatud kas vaakumisse või gaasikeskkonda, või külmutatult kas karbiga või ilma.
3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
—
3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)
Rannakarbi „Cozza di Scardovari” sööt koosneb suurest kogusest Sacca di Scardovari lahesopile iseloomulikest orgaanilistest ja anorgaanilistest osakestest ning lahesopis rohkelt tekkivast füto- ja zooplanktonist.
Orgaaniliste ja anorgaaniliste toitainete kasvu soodustab eelkõige Po jõe harudest tulev rikkalik magevee juurdevool. Füto- ja zooplanktoni rohkus on tingitud Sacca di Scardovari lahesopile omasest madalast veetasemest, temperatuurist ja hapnikusisaldusest. Rannakarpidele ei anta lisasööta või söödalisandeid.
3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Rannakarbi „Cozza di Scardovari” marja viljastamine, tema kasvatamine ja kogumine peab toimuma ainult Sacca di Scardovari lahesopis asuvates sumpades. Kuna kõnealuse toote puhastamise, pesemise ja sorteerimise etappides on vaja kasutada Sacca di Scardovari lahesopi puhast vett, tuleb need toimingud viia läbi Porto Tolle kommuuni haldusüksuste Scardovari, Ca' Mello ja Santa Giulia territooriumil.
3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta
Toode peab olema pakendatud punktis 4 määratletud piirkonnas tootmisahela osana kohe pärast seda, kui rannakarbid on puhastusmahutitest välja võetud. Nii on võimalik tagada toote elujõud, värskus ja vastavus sanitaarhügieenilistele nõuetele, samuti kontroll, et vältida pettusi, mille puhul kõnealune toode segatakse muudest tootmispiirkondadest pärit rannakarpidega.
3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta
Pakendid peavad kandma garantiipitseriga märgistust, mis tähendab, et neid ei saa avada ilma pitserit katki tegemata. Etiketile peavad olema märgitud sõnad: „Cozza di Scardovari” ja „Denominazione d’Origine Protetta”, mille võib asendada lühendiga DOP (KPN – kaitstud päritolunimetus). Lisaks peab seal olema „Cozza di Scardovari D.O.P.” logo ja samuti KPN-i Euroopa Liidu graafiline sümbol.
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Tootmispiirkond hõlmab Sacca di Scardovari lahesoppi ja Rovigo provintsis Porto Tolle kommuunis asuvate haldusüksuste Scardovari, Ca’ Mello ja Santa Giulia territooriumi.
Sõna „Sacca” viitab lahesopile, mis on moodustunud osaliselt umbekasvanud merelahest, mis on avamerega ühenduses nn laguuniava kaudu.
Sacca di Scardovari asub Po jõe delta lõunaosas kirdesse jääva Po di Tolle jõeharu ja kagusse jääva Po di Gnocca jõeharu vahel ning piirneb lõunas Gauss-Boaga kartograafiasüsteemi läänevööndi järgmiste geograafiliste koordinaatidega, mida märgivad Aadria mere lahesoppi tähistavad kaks punkti avamerel:
|
— |
4971445,99 N – 1773953,45 E; |
|
— |
4967536,31 N – 1770965,25 E. |
5. Seos geograafilise piirkonnaga
5.1 Geograafilise piirkonna eripära
Sacca di Scardovari on keskkond, mille eripära on tingitud Po jõe toitainete- ja hõljumirohkete mageveevoolude kohtumisest tõusust ja mõõnast mõjutatud soolase mereveega.
Sacca di Scardovari keskkonna erijooned avalduvad vee väheses soolasisalduses, mis on tingitud sellest, et merevesi, mille soolasisaldus on ligikaudu 35 %, seguneb mageda jõeveega ja seetõttu jääb vee soolasisaldus kõnealuses piirkonnas vahemikku 10 %–30 % ja on keskmiselt umbes 20 %. Peale selle on jõeveele iseloomulik märkimisväärselt suur toitainete sisaldus ja väga rikkalik orgaaniline hõljum.
Kuna kõnealuse lahesopi vee sügavus on maksimaalselt kolm meetrit, jaotub valgus ühtlaselt kogu veesamba ulatuses. Merealadega võrreldes keskmiselt kõrgemad temperatuurid ja rohke fütoplankton on samuti soodsad tegurid. Peale selle tagab tõusust ja mõõnast tingitud veevahetus ideaalsed hüdrodünaamilised tingimused ja vee hea hapnikusisaldus loob molluskitele soodsa kasvukeskkonna.
Sacca di Scardovari esimene kalameeste ühendus loodi 1936. aastal. Viimasel sajandil on selle piirkonna areng olnud väga kiire nii inimestest kui ka loodusest tingitud põhjustel – Sacca di Scardovari praegune kuju tekkis pärast 1966. aasta üleujutust. Seejärel hakati kõnealuses lahesopis alternatiivina merekalapüügile eksperimendi korras kasvatama väikestes sumpades rannakarpe. Seda mainitakse näiteks kalameeste ühenduse juhatuse aruandes, milles viidatakse Scardovari rannakarpide puhastusjaamale 1980 ndatel aastatel. Toote kõrge kvaliteedi taga peituvadki nende ettevõtjate põhjalikud teadmised, kes hakkasid 1960 ndatel aastatel alternatiivina merekalapüügile kasvatama rannakarpe Sacca di Scardovari lahesopis. Perefirma või ühistu vormis teostatav kasvatus põhineb traditsioonilistel sumpade ettevalmistamise ja toote peamiselt käsitsi töötlemise meetoditel, mille käigus rannakarbid eraldatakse üksteisest ja neid harvendatakse, neilt kõrvaldatakse parasiidid ja nad jaotatakse vastavalt mõõtmetele erinevatesse sumpadesse, et tagada võimalikult tõhus kasvatamine.
5.2 Toote eripära
Võrreldes avameres elutsevate kahepoolmeliste karpidega on rannakarbi „Cozza di Scardovari” erijooneks tema liha märkimisväärselt madalam naatriumisisaldus (vähem kui 210 mg/100 g toote kohta), mis annab kõnealusele tootele iseäranis meeldiva, õrna ja magusa maitse.
Nendel rannakarpidel on ka kõrge lihasuse indeks (üle 25 %), mis tähendab seda, et nende koda sisaldab väga palju liha tänu kiirele ainevahetusele ja söödava osa märkimisväärsele arengule. Nimetatud areng toimub 8–9 kuu jooksul pärast rannakarpide marja viljastamist ja tänu sellele on rannakarbile „Cozza di Scardovari” omane suur saagikus.
5.3 Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel
Rannakarbi „Cozza di Scardovari” kvaliteediga seotud, füüsilised ja organoleptilised omadused on kujunenud tänu selle lahesopi erijoontele, mille järgi ta oma nime on saanud. Selle rannakarbi liha vähene naatriumisisaldus – 210 mg/100 g toote kohta – on tingitud eelkõige Sacca di Scardovari lahesopi vee vähesest soolasisaldusest ja seetõttu ongi kõnealusel lihal iseäranis meeldiv, õrn ja magus maitse.
Lahesopi madala tasemega veele omane rikkalik orgaaniline hõljum ja rohke fütoplankton soodustavad rannakarbi kiirendatud ainevahetust ja tema söödava osa märkimisväärset arengut – lihasuse indeks on suurem kui 25 % – ning samuti rannakarbile „Cozza di Scardovari” omast kiiret kasvamist.
Sacca di Scardovari lahesopi geograafilised ja morfoloogilised omadused (madal veetase, tõusust ja mõõnast tingitud pidev veevahetus, ideaalsed klimaatilised tingimused, hea hapnikusisaldus ja hüdrodünaamika), samuti ettevõtjate teadmised molluskite kasvatamise ja tootmise traditsioonide ja meetodite kohta, on aidanud otseselt kaasa kõnealuste kahepoolmeliste karploomade heaolule, võimaldades nende tõhusamat ja ühtsemat arengut ja kvaliteedi kontrolli.
Selle toote mainest ja nimetusest annavad tunnistust 1980ndatel aastatel tehtud fotod Cozza di Scardovari pidustustest. Praegu on Sacca di Scardovaris rannakarpide tootmisel oluline roll. Sellesse on kaasatud paljud ettevõtjad ja perefirmad ning see toode on populaarne nii Itaalia kui ka teiste Euroopa riikide tarbijate hulgas.
Viide spetsifikaadi avaldamisele
(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)
Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Cozza di Scardovari” KPN tunnustamise ettepaneku 21. novembri 2011. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 271.
Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:
http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335
või
otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.
(3) Vt joonealust märkust 2.