Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 134/13

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„ČESKOBUDĚJOVICKÉ PIVO”

EÜ nr: CZ-PGI-0105-01036-05.09.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

2.   Muudatus(t)e liik

3.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldust hõlmava muudatuse (õlleliigi lisamine) põhjus on asjaolu, et kaitstud geograafilise tähisega toote „Českobudějovické pivo” tootja ja ainus volitatud kasutaja taaskäivitas 2004. aastal tumeda laagriõlle „Českobudějovické pivo” tootmise, millel on sama traditsioon ja ajalooline nimetus ning mis on pärit samast piirkonnast kui heledad õlled. Kõnealust õlut toodetakse samu tooraineid kasutades samadel tingimustel, üksnes õlle värvus on erinev. České Budějovices on nii tumedat kui heledat õlut pruulitud õllepruulimise algusest saadik. Arhiivis talletatud esimesed ürikud tumeda õlle kohta on pärit aastast 1495, kui rajati linna õllepruulikoda (městský pivovar); seal võis pruulida üksnes heledat õlut, samal ajal kui Budějovice linnarahvas tohtis pruulidaainult tumedat õlut. Seega on tumeda laagriõlle lisamine tootele „Českobudějovické pivo” vaid loogiline ametlik täiendus sellistele õlleliikidele, mille puhul on lubatud kasutada kaitstud geograafilist tähist „Českobudějovické pivo”.

Kavandatud muudatuse õiguspärane huvi tuleneb asjaolust, et muudatusettepaneku tegi kaitstud geograafilise tähisega toote „Českobudějovické pivo” tootja ja ainuke volitatud esindaja.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (3)

„ČESKOBUDĚJOVICKÉ PIVO”

EÜ nr: CZ-PGI-0105-01036-05.09.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus

„Českobudějovické pivo”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Tšehhi Vabariik

3.   Põllumajandustoote või toote kirjeldus

3.1.   Toote liik

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Hele õlu, millele annavad iseloomuliku lõhna heledad linnased ja Žateci aromaatsed humalad; maitse on väheintensiivne ja kerge või mõõduka mõrudusega, linnasemaitse tuleneb humaldatud virde tegeliku ja võimaliku käärimisastme erinevusest ning kirbe maitse tuleneb kääritamisel tekkinud looduslikust süsihappegaasist.

Tume õlu, mille tugev värvus ja domineeriv röstilõhn tuleneb värvainest, karamellist ja Baieri linnastest, mille keskmine kuni tugevalt mõõdukas kare mõrudus saavutatakse Žateci humalate ja erilise linnaseliigi lisamisega. Igasuguse magusa järelmaitseta täidlane maitse on kääritamata jääkekstrakti tulemus. Kirbe maitse tuleneb käärimisel tekkivast looduslikust süsihappegaasist.

Klaasi valatud õlu on tavaliselt helekuldset värvi ja pehme kreemja vahumütsiga. Žateci aromaatsest humalast tuleneb „Českobudějovické pivo” kõrge polüfenoolisisaldus ning tänu sellele on kõik selle õlle liigid meeldivad ja populaarsed joogid.

Õlle võib jagada kuude ühise päritoluga liiki.

Hele laagriõlu

Lõhn: keskmise kuni tugeva intensiivsusega, tugev Žateci aromaatse humala lõhn.

Maitse: mõõduka kuni keskmise intensiivsusega mõrudus, mahe kuni kergelt järsk, keskmise kuni täidlase ning tuntavalt terava maitse ja kergelt magusa järelmaitsega.

Hele laagriõlu (Kräusened lager)

Lõhn: keskmise kuni tugeva intensiivsusega, tugev Žateci aromaatse humala lõhn.

Maitse: mõõduka kuni keskmise intensiivsusega mõrudus, mahe kuni kergelt järsk, täidlase kuni eriti täidlase ning tuntavalt terava maitse ja kergelt magusa järelmaitsega.

Hele vaadiõlu

Lõhn: keskmise kuni tugeva intensiivsusega, tugev Žateci aromaatse humala lõhn.

Maitse: mõõduka kuni keskmise intensiivsusega mõrudus, kergelt järsk, keskmise täidlusega ning tuntavalt terava maitse ja kergelt magusa järelmaitsega.

Eriõlu

Lõhn: keskmise intensiivsusega, tugev Žateci aromaatse humala ja kerge humaldatud virde lõhn

Maitse: keskmise kuni erilise intensiivsusega mõrudus, mahe kuni kergelt järsk, täidlase kuni eriti täidlase ning tuntavalt terava maitse ja kergelt magusa järelmaitsega.

Alkoholivaba õlu

Lõhn: keskmise intensiivsusega, tugev Žateci aromaatse humala ja kerge humaldatud virde lõhn.

Maitse: keskmise intensiivsusega mõrudus, mõõdukalt järsk, kergelt täidlane maitse, kerge humaldatud virde nüansiga tuntav teravus.

Tume laagriõlu

Lõhn: keskmise kuni tugeva intensiivsusega, tugev Žateci aromaatse humala ja röstitud linnaste lõhn.

Maitse: keskmise kuni erilise intensiivsusega mõrudus, mahe kuni mõõdukalt järsk, täidlase kuni eriti täidlase ning tuntavalt terava maitse ja kuiva röstitud järelmaitsega.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodet puhul)

Toote „Českobudějovické pivo” peamised toorained on vesi, linnased, humal ja põhjakäärituspärm. Kõik peamised toorained on pärit määratletud geograafilisest piirkonnast ja neil on kindlad omadused.

Kasutatakse üksnes sellist vett, mis on saadud rohkem kui 300 m sügavusega arteesiakaevudest. Puhas vesi tuleb kaevudesse määratletud geograafilise piirkonna České Budějovice vesikonna maa-alusest järvest. Vee nitraadisisaldus peab olema alla 3 mg/l. Ülemkriidiajastul tekkinud pinnasekihtide vahel on vesi säilinud ligikaudu 7 000–8 000 aastat. Kõnealuse pruulivee väga nõrk karedus ei tohi ületada 1 mmol/l. Vees leiduvate mineraalide koostis ja ka pH 6–7 tagavad toote „Českobudějovické pivo” iseloomulikud tunnused. Seda vett saab erakordselt hästi kasutada pruulimisprotsessis, ilma et seda mingil moel oleks vaja kohandada.

Asjaomase kontrolliasutuse poolt kontrollitud ja hinnatud heledad linnased saadakse Moravas kasvatatud kaherealisest suviodrast. Heledale linnasele on iseloomulik kõrge saagikus ja hele värv.

Tumeda õlle tootmisel kasutatakse eri liiki linnaseid: karamell-, Baieri ja värvilinnaseid.

Üksnes pressitud kujul müüdavad ja tarnitavad peene aroomiga Žatecký poloraný červeňák'i humalaid kasvatatakse määratletud geograafilises piirkonnas, st Žateci ümbruskonnas.

Õlle iseloomulik lõhn ja maitse tulenevad põhjakäärituspärmi (Saccharomyces cerevisiae var. uvarum) teatavast tüvest. Prahas asuva Õlle- ja Linnasetootmise Uurimisinstituudi hallatavas õlletootmisel kasutatavate mikroorganismide kollektsioonis on kõnealuse pärmi tüvi registreeritud nr 2 all. Kõnealune kollektsioon kannab rahvusvahelist registreerimisnumbrit registreerimisnumbriga RIBM 655.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik „Českobudějovické pivo” tootmise, toormaterjali töötlemise ja ettevalmistamise etapid toimuvad ainult määratletud geograafilises piirkonnas.

Humaldatud virret toodetakse „Českobudějovické pivo” jaoks ainult kahekeedu meetodil, virre filtreeritakse ja seda keedetakse atmosfäärirõhu all.

Õlut kääritatakse vertikaalsetes silinderkoonilistes mahutites, kontrollitud temperatuurivahemikus 6–11 kraadi, kuid laagerdamine toimub kääritamisest eraldi (kaheastmeline tehnoloogia) ja eranditult horisontaalsetes mahutites. Laagerdumisperioodi pikkus on kooskõlas pikaajalise külma järelkääritamise põhimõttega, mille puhul temperatuur ei ületa 3 °C. Pärast järelkääritamist õlu filtreeritakse ja villitakse tarbija- või veopakendisse.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Tähist „Českobudějovické pivo” kasutatakse vastavalt eeskirjadele, mida kaitstud geograafiliste tähiste puhul kohaldatakse geograafiliste tähiste suhtes üldiselt ning ELi sümboli suhtes konkreetselt, ning kooskõlas ELi muude kohaldatavate märgistamisnõuetega. Kaitstud geograafilise tähise kasutusviis on kooskõlas ka ühinemislepingu sätetega.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toodet valmistatakse, töödeldakse ja valmistatakse ette määratletud geograafilises piirkonnas, kus on võimalik vett saada České Budějovice vesikonna maa-alusest järvest.

Žateci humalaid kasvatatakse Žatecit ümbritseval alal, mis hõlmab Chomutovi, Kladno, Louny, Plzeň-severi, Rakovníku ja Rokycany piirkonna valdade katastripiirkondi.

Õlleodra kasvatuspiirkond asub Moravas.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Õlut on České Budějovice linnas toodetud alates selle asutamisest 1265. aastal ja sealset õlut on alati tuntud päritolukoha nime järgi.

Õlletootmisel kasutatakse üksnes sellist vett, mida saadakse määratletud geograafilises piirkonna České Budějovice vesikonna maa-alusest järvest. Vee nitraadisisaldus peab olema alla 3 mg/l. Ülem-Kriidi ajastul tekkinud pinnase kihtide vahel on vesi säilinud ligikaudu 7 000–8 000 aastat. Kõnealuse pruulivee väga nõrk karedus tohi ületada 1 mmol/l. Vees leiduvate mineraalide koostis ja ka pH 6–7 tagavad toote „Českobudějovické pivo” iseloomulikud tunnused. Seda vett saab erakordselt hästi kasutada pruulimisprotsessis, ilma et seda mingil moel oleks vaja kohandada.

Selle õlle tootmiseks kasutatavad tootmisvõtted ja -vahendid tuginevad mitme põlvkonna pruulimeistrite erialasele kogemusele ja praktilistele oskustele, mida on edasi arendatud vastavalt tänapäevastele pruulimisalastele teadmistele. Algselt tootsid õlut vaid üksikisikud, kuid hiljem asutati tehased, mille tulemusel koondus České Budějovices õlle tootmine ja loodi České Budějovice õlletehas. See õlletootmistraditsioon elab tänaseni.

5.2.   Toote eripära

Toote „Českobudějovické pivo” organoleptilised omadused tulenevad eelkõige kohalikust allikast pärineva vee mineraalsest koostisest ning seda täiendavad üheskoos peamiste toorainete omadused, isekasvatatud õllepärmi tüvi, tootmismahutite kuju ja peamiste tootmistoimingute ajastus.

Heledale või tumedale õllele annavad iseloomuliku lõhna kasutatud linnaste sort ja Žateci aromaatsed humalad; maitse on väheintensiivne ja kerge või mõõduka mõrudusega, linnasemaitse tuleneb humaldatud virde tegeliku ja võimaliku käärimisastme erinevusest ning kirbe maitse tuleneb kääritamisel tekkinud looduslikust süsihappegaasist. Klaasi valatud hele õlu on tavaliselt helekuldset ja tume õlu tumedatest linnastest tingitud tumedat värvi ning pehme kreemja vahumütsiga. Hõrgud aromaatsed humalad tagavad suure polüfenoolisisalduse.

Nimetus „Českobudějovické pivo” saavutas sellise tuntuse, et see registreeriti 1967. aastal riikliku registrikande alusel WIPO (Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon) päritolunimetuste registris registrinumbriga 49 kujul „Českobudějovické pivo/Budweiser Bier/Biére de Budweis/Budweis Beer”. Samal ajal võeti see nimetus kaitse alla ka Portugaliga sõlmitud kahepoolse kokkuleppega.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul)

Tänu aastate vältel omandatud populaarsusele ja ühtlasele kvaliteedile on „Českobudějovické pivol” oma koht välisturgudel rohkem kui 50 riigis. Tänu oma tuntusele on ta üks maailma juhtivaid õllekaubamärke.

Toote „Českobudějovické pivo” organoleptilised omadused tulenevad eelkõige kohalikust allikast pärineva vee mineraalsest koostisest ning seda täiendavad üheskoos peamiste toorainete omadused, isekasvatatud õllepärmi tüvi, tootmismahutite kuju ja peamiste tootmistoimingute ajastus.

„Českobudějovické pivo” tootmine on České Budějovice linna lahutamatu osa. Enamikus Tšehhi ja välismaistes entsüklopeediates seostatakse České Budějovice linna tõepoolest „Českobudějovické pivo” tootmisega.

Tarbijate jaoks on traditsioon üks peamisi märke kvaliteedist ja tähendab teatavat lisaväärtust või kvaliteeditagatist. Českě Budějovices pruulitud õlle puhul võib olla kindel, et tal on selles piirkonnas toodetud õlle eriomadused.

Tarbijad on České Budějovicet alati seostanud sellise kvaliteetse õlle pruulimisega, mis erineb oma organoleptiliste omaduste poolest mujal toodetavast õllest.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

http://isdv.upv.cz/portal/pls/portal/portlets.ops.det?popk=65&plang=cs

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Vt joonealust märkust 2.

(4)  Vt joonealust märkust 2.