13.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 365/228

ARUANNE

Eurojusti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega

2013/C 365/32

SISSEJUHATUS

1.

Haagis asuv Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksus (edaspidi „Eurojust”) asutati nõukogu otsusega nr 2002/187/JSK, (1) et tugevdada võitlust raske organiseeritud kuritegevuse vastu. Selle eesmärk on parandada piiriülese uurimise ja kohtu alla andmise koordineerimist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, samuti liikmesriikide ja mitteliikmesriikide vahel (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning Eurojusti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)

Eurojusti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond Eurojusti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

a)

juhtkonna kohustused seoses Eurojusti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab Eurojusti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab Eurojusti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

b)

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et Eurojusti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

6.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

7.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

8.

Kontrollikoja hinnangul kajastab Eurojusti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt Eurojusti finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning Eurojusti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt Eurojusti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul on Eurojusti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

11.

Turvateenuste raamleping sõlmiti 2008. aastal ja seda muudeti 2009. aastal. Hinnakalkulatsiooni muudetud valem tõstis hindu järk-järgult kuni 22 %, samas kui esialgne raamleping oli ette näinud maksimaalselt 4 % suuruse hinnatõusu. 4 % ülempiiri ületava hinnatõusu kogusumma oli ajavahemikul 2008–2012 ca440 000 eurot, millest ligikaudu 68 000 eurot maksti välja 2012. aastal. Selline märkimisväärne hinnatõus võib esialgse hankemenetluse läbipaistvust ja ausust kahjustada ning konkurentsi moonutada.

MUUD KOMMENTAARID

12.

Eurojust peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Puudusid tõendid selle kohta, et testide ja intervjuude küsimused oleksid olnud paika pandud enne, kui valikukomisjon avaldused läbi vaatas, samuti puudusid tõendid selle kohta, et kirjalike testide ja intervjuude punktikoefitsiendid oleksid olnud kindlaks määratud enne kandidaatide sõelumist.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 15. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1)  EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(2)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte Eurojusti pädevusest ja tegevusest.

(3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

(5)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(6)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7)  Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2011

Ülekandmiste osakaal on liiga kõrge ja vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

Lõpetatud

2011

Eelarveaasta 2010 kohta koostatud aruandes märgiti, et Eurojusti direktori ja kolleegiumi kohustuste ja ülesannete määratlust on võimalik muuta, et vältida asutamismäärusest tulenevat kohustuste kattumist (1). 2011. aastal parandusmeetmeid ei võetud.

Pooleli

2011

Eurojust ei ole veel vastu võtnud kõiki personalieeskirjade rakenduseeskirju (2).

Pooleli

2011

Kontrollikoda leidis taaskord puudusi värbamismenetlustes. Mitmel juhul ei olnud valikukomisjonide koosseis personalieeskirjadega täiel määral kooskõlas: mitte kõik valikukomisjoni liikmed ei omanud minimaalset nõutavat palgaastet. Ühe valikumenetluse puhul oli komisjoni esimees ainsa vestlusele kutsutud ja hiljem töökoha saanud kandidaadi otsene ülemus.

Lõpetatud

(1)  Nõukogu otsuse 2002/187/JSK, mida on muudetud nõukogu otsustega 2003/659/JSK (ELT L 245, 29.9.2003, lk 44) ja 2009/426/JSK (ELT L 138, 4.6.2009, lk 14) artiklid 28, 29, 30 ja 36.

(2)  Rakenduseeskirjad puuduvad järgmistes valdkondades: „ümberliigitamine”, „haldusjuurdlused ja distsiplinaarmenetlused”, „osalise tööajaga töötamine”, „töö jagamine”, „keskastme juhtkond”, „juhtivate ametikohtade ajutine täitmine”, „kõrgema juhtkonna hindamine”, „ennetähtaegne pensionilejäämine ilma pensioniõiguste vähendamiseta“, „puhkused”, „personalikomitee” ja „lähetusjuhend”.

II LISA

Eurojust (Haag)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 85)

Eurojusti ülesanne on toetada ja tõhustada liikmesriikide asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd võitluses raskete piiriüleste kuritegudega, mis puudutavad Euroopa Liitu.

Eurojusti pädevus

(Nagu sätestatud nõukogu otsuse 2002/187/JSK, mida on muudetud nõukogu otsustega 2003/659/JSK ja 2009/426/JSK, artiklites 3, 5, 6 ja 7)

Eesmärgid

Nõukogu otsus Eurojusti kohta, artikkel 3

Kaht või enamat liikmesriiki puudutava uurimise ja kohtu alla andmise puhul, mis on seotud artiklis 4 osutatud raskete kuritegudega, eelkõige kui on tegemist organiseeritud kuritegevusega, on Eurojusti eesmärgid:

a)

ergutada ja parandada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koordineerimist liikmesriikides läbiviidava uurimise ja kohtu alla andmise osas, võttes arvesse mis tahes taotlust liikmesriigi pädevalt asutuselt ja mis tahes teavet, mille on esitanud asutus, kellel on selleks pädevus asutamislepingute raames võetud sätete alusel;

b)

arendada koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, eelkõige selleks, et hõlbustada õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste täitmist, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmist;

c)

toetada muul viisil liikmesriikide pädevaid asutusi uurimise ja kohtu alla andmise korraldamisega.

Ülesanded

Nõukogu otsus Eurojusti kohta, artikkel 5

1.

Oma eesmärkide saavutamiseks täidab Eurojust ülesandeid:

a)

liikmesriigi ühe või mitme asjaomase liikme kaudu kooskõlas artikliga 6 või

b)

kolleegiumina vastavalt artiklile 7:

i)

kui seda taotleb üks või mitu liikmesriigi liiget, kes on Eurojustis menetletava juhtumiga seotud, või

ii)

kui juhtum hõlmab uurimist või kohtu alla andmist, millel on tagajärgi liidu tasandil või mis võivad mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud, või

iii)

kui on tegemist üldiste küsimusega, mis on seotud Eurojusti eesmärkide saavutamisega, või

iv)

kui see on käesoleva otsuse muude sätetega määratud.

2.

Oma ülesannete täitmisel näitab Eurojust ära, kas ta tegutseb ühe või mitme liikmesriigi liikme kaudu artikli 6 tähenduses või kolleegiumina artikli 7 tähenduses.

Nõukogu otsus Eurojusti kohta, artikkel 6

1.

Kui Eurojust tegutseb liikmesriigi liikmete kaudu, siis ta:

a)

võib koos omapoolse põhjendusega paluda asjaomase liikmesriigi pädeval asutusel:

i)

konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või kohtu alla andmise alustamist;

ii)

nõustumist, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või kohtu alla andmise alustamisel;

iii)

koordineerida asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel;

iv)

luua ühine uurimisrühm kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;

v)

esitada mis tahes teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;

vi)

teostada uurimise eritoiminguid;

vii)

võtta mis tahes muid meetmeid, mis on uurimise ja kohtu alla andmise seisukohalt õigustatud;

b)

tagab, et asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üksteist uurimisest ja kohtu alla andmisest, millest teda on teavitatud;

c)

abistab liikmesriikide pädevaid asutusi nende taotlusel uurimise ja kohtu alla andmise parima koordineerimise tagamisel;

d)

annab abi, et edendada koostööd riikide pädevate asutuste vahel;

e)

teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa kohtute võrguga, sealhulgas kasutab selle dokumentide andmebaasi ja aitab kaasa selle edendamisele;

f)

võib artikli 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel ja kolleegiumi nõusolekul abistada uurimist ja kohtu alla andmist, mis puudutavad ainult ühe liikmesriigi pädevaid asutusi;

2.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad siseriiklikud asutused reageerivad põhjendamatu viivitamiseta käesoleva artikli alusel tehtud taotlustele.

Nõukogu otsus Eurojusti kohta, artikkel 7

1.

Kui Eurojust tegutseb kolleegiumina, siis ta:

a)

võib seoses artikli 4 lõikes 1 nimetatud kuriteo- ja süüteoliikidega esitada põhjendatud taotluse asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele:

i)

konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või kohtu alla andmise alustamist;

ii)

nõustumist, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või kohtu alla andmise alustamisel;

iii)

koordineerida asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel;

iv)

luua ühine uurimisrühm kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;

v)

esitada mis tahes teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;

b)

tagab, et asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üksteist uurimisest ja kohtu alla andmisest, millest teda on teavitatud ja millel on tagajärgi liidu tasandil või mis võivad mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud;

c)

abistab liikmesriikide pädevaid asutusi nende taotlusel uurimise ja kohtu alla andmise parima koordineerimise tagamisel;

d)

annab abi, et edendada koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, eelkõige Europoli analüüside alusel;

e)

teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa kohtute võrguga, sealhulgas kasutab selle dokumentide andmebaasi ja aitab kaasa selle edendamisele;

f)

võib abistada Europoli, eelkõige esitades arvamusi, mis põhinevad Europoli läbiviidud analüüsidel;

g)

võib anda logistilist toetust punktides a, c ja d osutatud juhtudel. Logistiline toetus võib hõlmata abi kirjalikul ja suulisel tõlkimisel ning kooskõlastuskoosolekute organiseerimisel.

2.

Juhul kui kaks või enam liikmesriigi liiget on eriarvamusel küsimuses, kuidas lahendada kohtualluvuse konflikti, mis esineb artikli 6 ja eelkõige artikli 6 lõike 1 punkti c kohase uurimise või kohtumenetluse korral, palutakse kolleegiumil esitada kirjalik ja mittesiduv arvamus juhtumi kohta, kui küsimust ei suudeta lahendada asjaomaste pädevate siseriiklike asutuste vastastikusel kokkuleppel. Kolleegiumi arvamus edastatakse koheselt asjaomastele liikmesriikidele. See lõige ei piira lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaldamist.

3.

Olenemata Euroopa Liidu poolt seoses õigusalase koostööga vastu võetud mis tahes õigusaktide sätetest võib pädev asutus teatada Eurojustile korduvatest keeldumistest või raskustest seoses õigusalase koostöö taotluste tegemise ja nende suhtes otsuste tegemisega ning paluda kolleegiumil esitada kirjalik ja mittesiduv arvamus juhtumi kohta, kui küsimust ei suudeta lahendada pädevate siseriiklike asutuste vastastikusel kokkuleppel või asjaomaste liikmesriigi liikmete kaasabil. Kolleegiumi arvamus edastatakse koheselt asjaomastele liikmesriikidele.

Juhtimine

(Eurojusti otsuse 2002/187/JSK artiklid 2, 9, 23, 28, 29 ja 36; Eurojusti kodukorra artikkel 3)

Kolleegium

Kolleegium vastutab Eurojusti organisatsiooni ja toimimise eest. Kolleegiumi kuuluvad igast liikmesriigist saadetud liikmed, kes on nimetatud vastavalt selle riigi õigussüsteemile ja kes on kas prokurörid, kohtunikud või võrdväärse pädevusega politseiametnikud. Kolleegium valib presidendi liikmesriikide liikmete hulgast.

Direktor

Haldusdirektor määratakse ametisse kolleegiumi 2/3 häälteenamusega.

Ühine järelevalveasutus

Kontrollib isikuandmete töötlemist.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament kvalifitseeritud häälteenamusega nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal Eurojusti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Lõplik eelarve

33,3 (31,4) miljonit eurot, sealhulgas sihtotstarbeline tulu

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Liikmesriikide liikmed: 27, kellest kaks asuvad liikmesriigis (27, kellest kaks asuvad liikmesriigis)

Liikmesriikide asendusliikmed: 17, kellest 10 asuvad liikmesriigis (16, kellest kuus asuvad liikmesriigis)

Liikmesriikide liikmete assistendid: 22, kellest 11 asuvad liikmesriigis (20, kellest kaheksa asuvad liikmesriigis)

Ajutised töötajad: 188 (167)

Lepingulised töötajad: 29 (43)

Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 18 (17)

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Koordineerimiskoosolekute arv: 194 (204)

Juhtumeid kokku: 1 533(1 441)

Pettused: 382 (575); 12,2 % (39%) (1)

Uimastikaubandus: 263 (242); 8,4 % (16 %)  (1)

Terrorism: 32 (27); 1,03 % (1 %)  (1)

Mõrvad: 89 (88); 2,8 % (6 %)  (1)

Inimkaubandus: 60 (79); 1,9 % (5%) (1)

Allikas: Eurojusti edastatud teave.

(1)  Juhtumite liigitamiseks kasutatavat kuritegude nimekirja muudeti ja täiustati 2012. aastal, seetõttu on praegu kasutatavad kategooriad üksikasjalikumad. See selgitab kuritegude arvu vähenemist mõningates valdkondades, ehkki juhtumite koguarv tõusis 6,4 %. Protsendid ei ole seotud juhtumite arvuga (üks juhtum võib seonduda mitme kuriteoliigiga), vaid kasutatavate kuriteoliikidega.

Allikas: Eurojusti edastatud teave.

EUROJUSTI VASTUSED

11.

Eurojust nõustub seisukohaga, et hinna tagasiulatuv tõstmine üle lepingus sätestatud piiri kahjustab esialgse hankemenetluse läbipaistvust ja õiglust ning moonutab konkurentsi. Käesoleval juhul on hinnatõusu põhjuseks Hollandi kollektiivlepingus tehtud muudatused ja seetõttu oleks see mõjutanud võrdsel määral kõiki teisi Hollandi territooriumil oma teenuseid pakkuvaid konkurente.

12.

Eurojust nõustub kommentaariga ja on Kohtu juhised juba rakendanud.