13.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 365/197


ARUANNE

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega

2013/C 365/28

SISSEJUHATUS

1.

Pariisis asuv Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „asutus” või „ESMA”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (1). Asutuse ülesanne on parandada ELi siseturu toimimist, tagades reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, tagada finantssüsteemide terviklikkus ja stabiilsus ning tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd finantssüsteemi stabiilsuse ja mõjususe tagamiseks (2). ESMA asutati 1. jaanuaril 2011.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning asutuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)

asutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

a)

juhtkonna kohustused seoses asutuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab asutuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab asutuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

b)

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

6.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

7.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

8.

Kontrollikoja hinnangul kajastab asutuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt asutuse finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning asutuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt asutuse finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul on asutuse 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

11.

Asutuse peaarvepidaja ei ole raamatupidamissüsteemi veel heaks kiitnud.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.

Tegevuse teisel aastal astus asutus kõiki sisekontrollistandardeid käsitlevate põhinõuete vastuvõtmise ja rakendamisega olulise sammu. Standardeid ei ole siiski veel täielikult rakendatud.

13.

Hankemenetluste õigeaegsust ja dokumenteerimist tuleb oluliselt parandada.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

14.

Asutuse assigneeringute kogusumma oli 2012. aastal 20,3 miljonit eurot, millest 2,8 miljonit eurot (14 %) tühistati ja 4,2 miljonit eurot (21 %) kulukohustustega seotud assigneeringutest kanti üle 2013. aastasse.

15.

Tühistamiste kõrge määr tulenes peamiselt sellest, et eelarve koostati 2012. aasta alguses täielikult täidetud ametikohtade loetelu põhjal, samas kui mõned ametikohad täideti alles aasta jooksul. Tühistamisi põhjustasid ka hilinemised IT-valdkonna hangetega.

16.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmised moodustasid II jaotises (halduskulud) 39 % ja III jaotises (tegevuskulud) 52 %. II jaotises põhjustas ülekandmisi peamiselt see, et oluline leping asutuse ruumides tehtavate tööde (0,6 miljonit eurot) kohta allkirjastati 2012. aasta detsembris ning soetatud infotehnoloogiline riistvara (0,5 miljonit eurot), telefoniseadmed (0,1 miljonit eurot) ja mööbel (0,3 miljonit eurot) ei olnud kõik aasta lõpuks kohale toimetatud. III jaotise kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise kõrge määr tuleneb oluliste IT arendusprojektide mitmeaastasest iseloomust ja nendega seotud hangete hilinemistest.

17.

Asutus tegi 2012. aastal eelarves 22 ümberpaigutust summas 3,2 miljonit eurot (16 % 2012. aasta kogueelarvest), mis osutab puudustele eelarve kavandamises.

MUUD KOMMENTAARID

18.

Asutus peab veelgi parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Ühes auditeeritud värbamismenetluses ei arvestatud ametikoha puhul nõutava töökogemuse pikkust ja kolme auditeeritud värbamismenetluse puhul puudusid tõendid sellest, et nimekirja pääsemise lävendid oleksid olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

19.

Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 9. juuli 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


(1)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(2)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte asutuse pädevusest ja tegevusest.

(3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(5)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(6)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7)  Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.


I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2011

Asutuse kulukohustuste summa oli 12 841 997 eurot, mis moodustas 2011. aasta eelarvest 76 %. Kulukohustuste täitmise määr oli eriti madal III jaotise ehk tegevuskulude puhul (47 %). See mõjutas asutuse IT-alaseid eesmärke, mida ei saavutatud täiel määral. Madal eelarve täitmise määr näitab raskusi eelarve planeerimisel ja täitmisel.

Pooleli

2011

Asutuse 2011. aasta eelarve suurus oli 16,9 miljonit eurot. Vastavalt asutuse asutamismääruse artikli 62 lõikele 1 rahastati 60 % 2011. aasta eelarvest liikmesriikide ja EFTA-riikide osamaksetest ning 40 % liidu eelarvest. 2011. aasta lõpus oli asutusel 4,3 miljoni euro suurune eelarveülejääk. Kooskõlas asutuse finantsmäärusega (1) kirjendati kogusumma raamatupidamisarvestuses kui kohustus Euroopa Komisjoni ees.

Pooleli

2011

Leiti puudusi seoses sellega, et kuuel juhul võeti juriidilised kohustused enne eelarvelisi kulukohustusi (summas 483 845 eurot).

Pooleli

2011

Kontrollikoda tuvastas mitu juhtumit (kogusummas 207 422 eurot), kus 2012. aastasse üle kantud maksete assigneeringud ei olnud kooskõlas juriidiliste kohustustega. Sellised ülekandmised ei ole eeskirjadega kooskõlas ning tuleb tühistada.

Alustamata

2011

Asutus ei olnud veel vastu võtnud sisekontrollistandardeid.

Lõpetatud

2011

Asutus peab parandama põhivara haldamist. Asutuse arendatud immateriaalse põhivaraga seoses ei olnud raamatupidamiskord ja teave kulude kohta usaldusväärne.

Pooleli

2011

Personalieeskirjade rakenduseeskirjad ei olnud vastu võetud.

Lõpetatud

2011

Asutus ei olnud veel sõlminud institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) pettuste uurimise kohta. Asutus peaks tagama oma finantsmääruse täieliku rakendamise selles valdkonnas.

Lõpetatud

2011

Asutus peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Teatud ametikoha puhul ei arvestatud nõutava töökogemuse pikkust, pärast tähtaega esitatud avaldused võeti vastu, suuliste ja kirjalike katsete küsimused ei olnud paika pandud enne avalduste läbivaatamist valimiskomisjoni poolt ning puudus ametisse nimetava ametiisiku otsus valimiskomisjoni koosseisu kinnitamise kohta.

Pooleli


(1)  Artikli 15 lõige 4 ja artikli 16 lõige 1.


II LISA

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (Pariis)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114)

Seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.

Asutuse pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1095/2010 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009)

Ülesanded

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamine.

Rakenduslike tehniliste standardite eelnõu väljatöötamine.

Suuniste ja soovituste esitamine.

Soovituste esitamine, kui liikmesriigi pädev asutus ei ole kohaldanud sektori kohta käivaid õigusakte või on neid kohaldanud viisil, mis on ilmselt liidu õiguse rikkumine.

Üksikotsuste tegemine pädevate asutuste vaheliste eriolukordade ja erimeelsuste lahendamisel piiriüleste olukordade puhul.

Finantsturu osalistele suunatud üksikotsuste tegemine otseselt kohaldatavat liidu õigust puudutavatel juhtudel: i) kui liikmesriigi pädev asutus ei ole kohaldanud valdkondlikke õigusakte või on neid kohaldanud viisil, mis näib olevat liigu õiguse rikkumine ning kui pädev asutus ei ole taganud komisjoni ametliku arvamuse järgimist; ii) teatud eriolukordade puhul, kui pädev asutus ei järgi asutuse vastu võetud otsust või iii) erimeelsuste lahendamisel piiriüleste olukordade puhul, kui pädev asutus ei ole järginud asutuse otsust.

Arvamuste esitamine Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile asutuse pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

Finantsturu osaliste kohta vajaliku teabe kogumine, et täita määratud kohustusi.

Ühtse metoodika väljatöötamine, et hinnata toote omaduste ja levitamistoimingute mõju finantsturu osaliste finantsseisundile ja tarbijakaitsele.

Tsentraalselt juurdepääsetava registreeritud finantsturu osaliste andmebaasi loomine oma pädevusalas, kui see on sätestatud valdkondlikes õigusaktides.

Hoiatuste tegemine, kui mõni finantstegevus ohustab tõsiselt määruses sätestatud eesmärke.

Teatavate finantstegevuste ajutine keelustamine või piiramine, kui need ohustavad finantsturgude nõuetekohast toimimist või terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust valdkondlikes õigusaktides määratletud juhtudel või eriolukorra tõttu.

Järelevalvekolleegiumide tegevuses osalemine, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida teostavad koos kaks või enam pädevat asutust.

Võimalike finantsteenuste häirete käsitlemine, mis on põhjustatud kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ning millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele.

Lisasuuniste ja soovituste koostamine finantsturu olulistele osalistele, et võtta arvesse nendega seotud süsteemseid riske.

Konkreetset liiki finantstegevuse, tooteliikide või käitumisviiside uurimine, et hinnata võimalikke ohte finantsturgude terviklikkusele või finantssüsteemi stabiilsusele ning asjaomastele pädevatele asutustele asjakohaste soovituste esitamine meetmete võtmiseks.

Pädevate asutuste poolt delegeeritud ülesannete ja kohustuste täitmine.

Arvamuste esitamine pädevatele ametiasutustele.

Vastastikuste eksperdihinnangute tegemine pädevate asutuste kohta.

Pädevate asutuste tegevuse koordineerimine, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust.

Kogu liitu hõlmavate hinnangute algatamine ja koordineerimine seoses finantsturu osaliste kohanemisvõimega ebasoodsate turusuundumuste korral.

Otsuste tegemine reitinguagentuuride sertifitseerimis- ja registreerimistaotluste ning nende taotluste tagasivõtmise kohta.

Koostöölepingute koostamine asjaomaste kolmandate riikide reitinguagentuuride järelevalveasutustega.

Reitinguagentuuride, hinnatavate ettevõtete ja seotud kolmandate isikute kohapealsete uurimiste ja kontrollide tegemine.

Reitinguagentuuri kohustuste rikkumisel kõnealuse reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks tunnistamine, reitinguagentuuril krediidireitingute andmise ajutine keelamine, reitinguagentuuri krediidireitingute regulatiivsetel eesmärkidel kasutamise peatamine, rikkumise lõpetamise nõudmine ja/või avalike teadaannete avaldamine.

Reitinguagentuuri poolt tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikkumise toimepanemisel otsuse tegemine trahvi määramise kohta.

Juhtimine

Järelevalvenõukogu

Koosseis

Eesistuja (hääleõiguseta); iga liikmesriigi finantsturu osaliste järelevalve eest vastutava avaliku sektori asutuse juht; üks komisjoni esindaja (hääleõiguseta); üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja (hääleõiguseta) ja üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest (hääleõiguseta).

Ülesanded

Järelevalvenõukogu annab juhiseid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuseks ja teeb asutamismääruse II peatüki kohaseid otsuseid.

Juhatus

Koosseis

Eesistuja ja kuus muud järelevalvenõukogu liiget, kelle on valinud endi seast järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed. Tegevdirektor ja komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekutel hääleõiguseta (komisjoni esindajal on õigus hääletada eelarveküsimustes).

Ülesanded

Tagab, et asutus täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt asutamismäärusele.

Eesistuja

Asutuse esindaja, kes vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid. Järelevalvenõukogu nimetab eesistuja ametisse pärast kandidaadi ärakuulamist Euroopa Parlamendi poolt.

Tegevdirektor

Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast Euroopa Parlamendi heakskiitu. Vastutab asutuse juhtimise ning juhatuse töö ettevalmistamise eest.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal asutuse käsutusse antud ressursid

Lõplik eelarve

Kogueelarve: 20,279 miljonit eurot, sealhulgas:

 

ELi toetus: 7,12 miljonit eurot

 

Liikmesriikide pädevate asutuste osamaksed: 10 158 miljonit eurot

 

Tasud üksustelt, kelle üle teostatakse järelevalvet: 3,001 miljonit eurot

Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

Koosseisulised töötajad: 75 ajutist ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud 75

Lepingulised töötajad: eelarves kavandatud 10 lepingulist ametikohta, millest 31.12.2012 seisuga oli täidetud 12

Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 16 eelarves kavandatud lähetuses viibiva riikliku eksperdi ametikohta, millest 31.12.2012 seisuga täidetud 10

2012. aastal pakutud tooted ja teenused

Registreeriti 19 reitinguagentuuri ja sertifitseeriti 1.

Pidev järelevalvetegevus, mille raames temaatilised ülevaated (nt pangareitingud).

Hinnati, kas uued ettepanekud on kooskõlas finantsinstrumentide turgude direktiivis sätestatud kauplemiseelse läbipaistvuse nõudest vabastamisega.

Avaldati lõplikud suunised automatiseeritud välkkauplemise kohta.

Finantsinstrumentide turgude direktiivi, turu kuritarvitamist käsitleva direktiivi ja prospektidirektiivi ülevaate ettevalmistamise töö jätkamine.

Börsiväliste tuletisinstrumentide, kliiringu kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate määruse (Euroopa turu infrastruktuuri määrus) tehniliste (nii regulatiivsete kui ka rakenduslike) standardite esitamine.

Ettevalmistav töö Euroopa turu infrastruktuuri määruse jõustumiseks kohtades, kus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve alustab järelevalvet kauplemisteabehoidlate üle.

Uue lühikeseks müügi määruse tehniliste standardite väljaandmine.

Esimesed arvamused lühikeseks müügi ohjeldamise kohta Kreekas ja Hispaanias.

Koostati alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate tasustamise üksikasjalikud eeskirjad.

Aidati kaasa rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) koostamisele.

Ettevõtete jaoks avaldati selgitused IFRS eeskirjade korrektse rakendamise kohta (salliva suhtumise ja firmaväärtuse käsitlemine).

Riiklike järelevalveasutuste vaheline turujärelevalve küsimuste, prospektidirektiivi, läbipaistvusdirektiivi, ülevõtmispakkumiste jmt teemadega seotud kogemuste jagamine ja nende mõju üle arutamine.

Koostöö teiste Euroopa järelevalveasutustega.

Panustati aktiivselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töösse finantsstabiilsuse valdkonnas, esitades sealhulgas regulaarselt riskiaruandeid ja iganädalasi ülevaateid.

Parandati tarbijate finantshuvide kaitset, selleks kehtestati täiendavaid eeskirju ja nõudeid vahendajatele ja fondivalitsejatele, finantsnõustamisele ja usaldusväärsusele (finantsinstrumentide turgude direktiiv) ning börsil kaubeldavate fondide avalikustamisnõuetele.

Üleeuroopaline hoiatus investoritele – elektroonilise investeerimise ohukohad.

ESMA ruumides korraldati investorite päev.

Üleliidulise tehinguaruannete andmebaasi haldamine.

Töötati välja edukas IT-lahendus reitinguagentuuride varasemate reitingute avaldamiseks.

Riiklike järelevalveasutuste finantskriisiga seotud tegevuse koordineerimine, sealhulgas omaenda riskianalüüsi tõhustamine.

Tehti kaks vastastikust eksperdihinnangut turu kuritarvitamist käsitleva korra ja prospektidirektiivi rakendamise kohta.

Allikas: asutuse edastatud teave.


ASUTUSE VASTUSED

11.

Raamatupidamissüsteemi heakskiitmise aruanne on lõpetamisjärgus. Enne kasutatavate menetluste tulemuste usaldusväärsust kinnitava aruande koostamist rakendas raamatupidaja valimi ja süsteemse kontrollimise lähenemise asemel kõigi finantstehingute 100 % kontrollimise meetodit.

12.

ESMA moodustas sisekontrolliüksuse 2012. aastal ja kinnitas sisekontrolli riskipõhise tegevusplaani, mida aktiivselt arendatakse ja jälgitakse. 2012. aasta lõpuks oli ESMA rakendanud selleks aastaks planeeritud 20 meetmest 19. 2013. ja 2014. aasta jaoks on koostatud sisekontrolli tööplaan. Lähtudes juhtimiskeskkonnaga seotud riskidest on juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid kooskõlas ESMA kohustuste täitmisega vastavalt ESMA finantsmääruse artikli 38 lõikele 4.

13.

2012. aastal tuli ESMA-l korraldada eelkäijalt, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteelt (CESR) üle võetud mitme tööettevõtulepingu jaoks uus hankekonkurss. Esitati peaaegu kogu hankekava, vahendite vähesuse tõttu tehti seda mõningase viivitusega. Valdkonna korralduse parandamiseks värbab ESMA 2013. aastal hankemeeskonda lisatööjõudu ja tugevdab menetlusi täiendavate sisekontrollidega.

14.

ESMA väljendab heameelt täpsete selgituste üle kontrollikoja juba mainitud märkustes. Need selgitused kajastavad olukorda 2012. aastal.

15.

2012. aasta eelarve koostati jaanuaris 2011, asutuse esimesel tegevuskuul. Eelarve koostas põhiliselt Euroopa Liidu Komisjon ja tõepoolest puudusid asutuse käitamise kogemused.

16.

ESMA IT-tööprogrammis esitatud eelarve täitmise halduse kohta tuleb märkida, et IT-tööprogramm 2012. aastal tugines nõuetele, mis tulenesid Euroopa Liidu institutsioonides veel arutusel olevates õigusaktidest. Viimased läbirääkimised mõnede õigusaktide sätete üle mõjutasid aasta jooksul IT- tööprogrammi ja hankekava.

17.

Kontrollikoja külastuse järel on ESMA töötanud välja parema töökorra ja kehtestanud kontrolli tuvastatud probleemide ning eelarve ja planeerimise üle.

18.

ESMA võtab tähelepaneku teadmiseks. Kontrollikoja märkuse järel on ESMA teinud kõigi ajutiste teenistujate 2012. aasta värbamismenetlustele järelkontrolli, mis kinnitas, et samalaadseid juhtumeid ei esinenud. Samasuguste vigade riski piiramiseks tulevikus rakendab ESMA uut menetlust, milles sätestatakse kandidaatide nimekirja võtmisele lävendid ja kandidaatide tingimustele vastavuse kinnitamise eelkontrolli astmed, kus töökogemuse aastad arvutatakse elektrooniliselt.